Dictum Factum 2020 märts

21
Miks on osa artikleid muutunud tasuliseks?
„Viimasel ajal on käivitunud „valge ajakirjanduse päästmise
projekt“ – üritatakse meelelahutust kõrvale heita, see omakorda
toob kaasa olukorra, et olulisi artikleid tuleb raha eest osta. Head
ajakirjandust saab toota kahel viisil: raha tuleb kas reklaami pealt
või lehe/digisisu müügist.“
Agaate kutsus üles tarbima teadlikult ja lugema pigem paberlehte
– nii on võimalik hoomata, mis on oluline. Ainuüksi Postimehes
tuleb iga päev juurde ca 500 artiklit, selles infovoos on keeruline
orienteeruda, aga paberleht annab viiteid, mis on tähtis, mis
sekundaarne, ehk võtme, kuidas lehte lugeda. Kõige tuumakama
osa uudistest (majandus, poliitika jne) leiad lk 1–17; edasi tulevad
nn pehmed teemad (kultuur, sport, teemaleheküljed jne).
Toimetus peab ise üht (vahel ka kaht) uudist teistest tähtsamaks,
selle lõpust leiad juhise „Loe ka juhtkirja“ või on põhiteema
seotud fookuspildiga. Juhtkiri on toimetuse seisukoht, mis
tõukub mingist artiklist ja mille kirjutab arvamustoimetus (iga
lehe ülanurgas on märksõna, millest saad teada, milline toimetus
selle teksti eest vastutab, see annab teadmise, kellele protest saata,
kui on vaja). Juhtkiri püüab alusartiklist sammukese kaugemale
astuda, näha teemat veelgi laiemalt. „Päevakommentaar“ on
kellelegi isiklikult südamelähedane teema (autor on märgitud).
Kas ajakirjaniku meilile ka kirjutatakse?
„Jah, kahjuks on ½ tekstidest sõim, isiklikud solvangud (viimasel
ajal on inimesed väga õelad, veel mõne aasta eest see nii polnud);
teine pool aga vihjed.“
Mis vahe on arvamusel ja uudisel?
„Arvamuses on autori vaatenurk ja hinnang sees; uudis peab
olema neutraalne, kiretu, objektiivne, autor ei tohi anda
hinnanguid.“
Üheskoos Postimeest lugedes ja lehitsedes proovisid abituriendid
leida toimetuse meelest tähtsad teemad ja valida leed`i põhjal
artikli, mida kohe lugema asuks; selgus ka sõnade „spalta“ ja
„kikker“ tähendus – vastavalt siis lehe servas olevad lühiuudised
ja nn lööklause (s.o enne artikli pealkirja olev kokkuvõttev ja
lugema kutsuv lause).
VALIKAINETE NÄDAL
RAHVATANTS
TEELE-ANN TOOMIK, 11R
Võru Gümnaasiumis toimetab väga edukas noorte
rahvatantsurühm Hopser. Iga aasta võtab treeningutest osa
vähemalt 20 inimest kooli peale. Tegemist on aktiivsete noortega,
kes on huvitatud tantsimisest.
Meie koolis on väga lai valik valikaineid ning üks neist on ka
rahvatants. Valikaine on mõeldud rahvatantsurühma Hopseri
liikmetele. Kursust juhendab Anne Tolk, kes on meie kooli saksa
keele õpetaja ja Hopseri juhendaja, ning lisaks veel Miina Härma
Gümnaasiumi rahvatantsurühma juhendaja Anita Kreen, kes
on teisene treener Härmatise ja Hopseri ühislaagris, mis toimub
meie kooli rahvatantsurühma valikkursuse raames.
Hopseri koosseis valikkursusel. Foto: erakogu
Selle aasta valikkursus toimus 18.–23. novembril ja ette nähtud
oli õppida nädala jooksul selgeks valik uusi tantse ja korrata
folkloorseid tantse talve-tantsupeo jaoks. Nädala plaan oli
järgmine: esmaspäevast neljapäevani oli päev 3-4 tundi pikk ja
õpiti uusi tantse, nt „Jõgedel-mägedel“, „Pulmapolka“, „Tallinna
tants“ ja „Naistepäev“. Algust tehti ka folkloorsete tantsudega,
vanad kalad õpetasid uutele mullu õpitud „Kuulujuttu“, lõpetuseks
korrati aasta alguses õpitud tantse. Reedel ja laupäeval toimus
laager Miina Härma Gümnaasiumis koos rahvatantsurühmaga
Härmatis. Laager algas sellega, et meie õpetasime Härmatisele
uut tantsu „Kuhaanuška“, edasi õpetas Härmatis Hopserile
eraldi meeste- ja naistetantsu ning viimaseks õpetas Härmatise
juhendaja Anita meile kõigile folkloorseid tantse.
Hopseri ja Härmatise laagri ühispilt. Foto: erakogu
Päeva lõpetuseks toimus uute tantsijate sisseõnnistamine, nii meie
kooli kui ka Härmatise rebastele oli välja mõeldud igasuguseid
ülesandeid, mida nad täitma pidid, mis olid üksteisega tuttavaks
saamiseks ja lõbusaks päeva lõpetuseks. Laupäeva hommikul
kordasime õpitut, jätsime hüvasti Härmatisega ja sellega saigi
rahvatantsu valikkursus läbi.
INGLISE KEELE RIIGIEKSAMIKS
VALMISTUMINE
LOREN SEIM, 11L
18.–22. novembril toimus Võru Gümnaasiumis valikainete nädal,
kus igaüks sai valida endale meelepärase aine, mida nädal aega
käsitleda. Kolmest meelepärasest sain seekord õp Eve Sõmeri
juhendamisel võimaluse süveneda inglise keele riigieksami
vormisse. Kaheksast huvilisest kuus olid abituriendid, lisaks
kaks üheteistkümnendikku – mina ja mu klassiõde. Esmalt tegi
õpetaja sissejuhatuse nädalasse, seejärel tutvustas meile inglise
keele riigieksami korda ning hakkasime hoogsalt tööle. Tegime