Dictum Factum 2020 märts

9
Šokolaadimuuseumi pilet oli vaatamisväärsus omaette. Vaade
muuseumist Reini jõele. Pildistatud 17.11.2019. K. Kengi
erakogu.
Jalutasime tagasi mööda Reini jõe kallast ning nautisime vaadet.
Äkki lendas üle roheliste lindude parv. Kõigi meelest olid need
papagoid, aga see tundus nii ebareaalne – keegi ei julgenud
uskuda. Pärast selgus, et kunagi oli paar papagoid jalga lasknud
ja nüüd on neid Kölnis terve parv. Tegime palju pilte nagu
tüüpilised turistid ikka.
Roheliste papagoide parv saatis meid Reini ääres
šokolaadimuuseumist katedraalini. Fotod A. Alliksoo erakogust.
Pildistatud 17.11.2019.
Esmaspäev, 18. november
Fotod: erakogu
Ärkasime vara, et 8:15 alustada ühiselt teekonda rongijaama, kuna
pidime jõudma 9:01 väljuva Paderborni rongi peale. Jõudsime
ilusti rongile ja sisustasime kolmetunnist sõitu lugedes, muusikat
kuulates, rääkides ja naerdes. Paderborni pidime jõudma kell
11:48. Sel kellaajal olime aga Google Mapsi sõnul Paderbornist
60 kilomeetri kaugusel ja reisiseltskonda haaras kerge paanika.
Kasuks ei tulnud ka see, et rongijuht luges peatuste nimesid
meeletu kiirusega ja nägime kõvasti vaeva, et sellest pealtnäha
katkematust häälikujadast üksikuid sõnu eristada. Vagunisaatja
sõnade kohaselt on täiesti normaalne, et Saksamaa rongid
hilinevad, nii et ülejäänud teekond kulges rahulikult ja kuigi
hilinesime, jõudsime vähemalt õigesse kohta.
Vastas oli meil Paderborni kooli õpetaja hr Markus Bürger koos
kolme poisiga, kes aitasid kohvreid kanda. Seejärel viidi meid
Paderborni kooli, kus tutvusime oma vahetusperedega. Olime
peres kahekaupa, välja arvatud Airin. Pärast tutvumist läksime
sööma ning seejärel jaotati meid gruppidesse, iga grupp läks
koolitundi vaatama. Kirke, Birgit ja Airin olid ajalootunnis,
mida õpetas hr Georg Blum, kes pidas tunni inglise keeles, nii
et meiegi saime kaasa rääkida. Ta rääkis Saksamaa kujunemise
lugu allegooria kaudu. Pärast 90-minutilist (!) tundi suundusime
raamatukokku, kus meid tervitas kooli õppejuht. Hiljem
jagunesime uuesti gruppidesse.
Esimene grupp oli suurim, nende ülesanne oli kõigile pitsat ja
salatit teha. Teine rühm läks muusikaklassi pillidega tutvuma,
kolmandas olid koristajad, neljas kattis ühise söögilaua. Olime
peaaegu kõik esimeses rühmas: üks osa tegi pitsat, teine salatit.
Kui pitsa ja salat valmis said, istusime kõik koos lauda ja sõime.
Pärast koristasime ühiselt ning suundusime oma peredesse
ööbima.
Projektirahvas Friedrich-Spee-Gesamtschules esimese päeva
õhtul. Foto Friedrich-Spee-Gesamtschule
Teisipäev, 19. november
Äratus vahetusperes oli taas varajane, seejärel kogunesime
kesklinnas ja läksime Paderborni katedraali juurde, kust algas
meie linnatuur, mida vedas hr Georg Blum. Ta näitas linna
erinevaid kirikuid ja parke. Ringkäik kestis umbes poolteist tundi,
lõpp-peatus oli Paderborni ülikoolis. Seal õpib tänavu umbes
21 000 tudengit ja see oli tohutu suur õppeasutus. Sõime lõunat,
misjärel juhatati meid väiksesse auditooriumi, kus pidime oma
kodutööd esitlema. Esimesena rääkisid sakslased, seejärel iirlased,
Foto: erakogu
kolmandana hispaanlased ja meie olime viimased. Huvitav oli see,
et teised rääkisid kas ühest või kahest päevast, aga meie rohkem
kui kümnest. Meie esitlus sai kõige parema tagasiside osaliseks.