29.12.2012 Views

News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...

News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...

News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

2 UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011<br />

Uhulumende weZimbabwe uthi uyazama ukuthuthukisa amalungelo abantu<br />

Mkhokheli, ngilokuthaba<br />

ukuba ngazize ikomishi<br />

ngemizamo eyenziwa<br />

nguhulumende ukuba athuthukise,<br />

avikele kunye lokunanza<br />

amalungelo ezizalwane zakhe uma<br />

kukhangelwa inyanga<br />

eziyisithupha. Sithakazelela<br />

lelithuba elihle lokuba silazise<br />

ngesihlangane lakho,ubunzima<br />

kunye lemibono uma kukhangelwa<br />

amalungelo abantu.<br />

I-Zimbabwe iqhubeka<br />

isebenza kanzima ukugcwalisisa<br />

izifiso zikazulu uma kukhangelwa<br />

amalungelo abo kwezombuso<br />

welizwe, ezenotho, ezokuzimela<br />

kunye lokuhlala kuhle.<br />

Sisekelana lombono wokuthi<br />

amalungelo abantu ayafana<br />

amazwe wonke jikelele, njalo<br />

eyamene. Kungenxa yalokhu,<br />

eZimbabwe siqhubeka<br />

sibambelele ekuthuthukiseni<br />

inhlanganiso ezikhululekileyo<br />

kukanti njalo ngasikhathi sinye<br />

sibumba sisebenzisa imithetho<br />

ezathuthukisa abantu bethu uma<br />

kukhangelwa ezenotho.<br />

UHulumende uqhubeka<br />

ezimisele ekunanzeleleni ukuba<br />

izizalwane zeZimbabwe<br />

zilamandla okuphatheka<br />

ngokugcweleyo ekubiseleni kunye<br />

lasekusebenziseni inotho yabo<br />

Bayafana xathu<br />

• Kusukela kukhasi 1<br />

icala labo lehliswe laba<br />

ngelokubambana benikana<br />

umcabango omubi ongalunganga.<br />

Ebuzwa yi SW Radio Africa ukuba<br />

kungani izizalwane zeZimbabwe<br />

zithakazelele okwenzakale eLibya,<br />

ohlaziya ezombuso welize uPedzisai<br />

Ruhanya uthe: “Umbiko<br />

wokuthakazelela uqondiswe ku<br />

ZANU PF ecabanga ukuthi<br />

ayifinyeleleki, ingaqila kwezokhetho<br />

isebenzise abebutho ukuba bahlale<br />

besemandleni, kodwa konke<br />

kulalapho okuphelela khona.”<br />

Sikhangela umcabango we ZANU<br />

PF ukuthi uGaddafi waye li ‘qhawe<br />

leAfrica’ uRuhanya uthe:<br />

“Akasiqhawe. Ungumbulali weqiniso<br />

weAfrica. Kodwa asimangali<br />

ngalokhu okutshiwo yiZANU PF.<br />

Bakhalela omunye wabo.”<br />

Uhulumende weZimbabwe<br />

waxotsha omeleli Libya kuleli eHarare<br />

uTaher Elmagrahi kunye labasebenza<br />

laye ngenyanga kaNcwabakazi<br />

ngemva kokuba bebike ukuthi<br />

sebentshintshile ukuthembeka<br />

kwabo, sebethembeke ku NTC<br />

baphakamisa ifulegi yabahlamuki<br />

emah<strong>of</strong>isini e-embasi eHarare.<br />

UGaddafi ubengumngane<br />

kamongameli Mugabe okwesikhathi<br />

eside njalo umkhokheli weLibya<br />

njengoba ubelahlelwe khatshana<br />

ngamazwe onke, abakhokheli ababili<br />

benza izivumelwano ezimbalwa<br />

…bebheka amazwe angaphetsheya<br />

njengesitha esifanayo. Lokhu<br />

bekuyisikhathi lapho uGaddafi<br />

engakahlamuki wamukele<br />

ubukhokheli bamazwe angaphetsheya<br />

ngensuku zakhe zokucina<br />

esebukhosini.<br />

I- Daily <strong>News</strong> yabika ukuthi<br />

kulandela ukuxotshwa ngendlela<br />

ebuhlungu kwabahlonitshwa beLibya<br />

kuleli okulakho ukwenzakala yikuba<br />

abakhokheli abatsha eTripoli balakho<br />

ukukhipha ezinye izivumelwano<br />

ezingelangqondo ezavunyelanwa<br />

ngu Gaddafi kunye lomongameli<br />

Mugabe.<br />

Abethula imbiko kwamanye<br />

amazwe banakana ukuthi iZimbabwe<br />

ingaba ngumlindi lapho okwafihlwa<br />

khona imali engaba yi-US$150<br />

Okulandelayo ngumbiko owethulwe nguhulumende weZimbabwe emhlanganweni wamatshumi<br />

amahlanu okhangela ngamalungelo abantu obizwa ngokuthi African Commission on Human and<br />

Peoples’ Rights osanda kwenziwa eGambia:<br />

njengendlela yokusebenzisa<br />

amalungelo abo ukuzithuthukisa.<br />

Ngibika ukuthi:<br />

• Uhulumende womanyano,<br />

owabunjwa eminyakeni emibili<br />

edluleyo ulokhu ekhona njalo<br />

ulokhu esebenzela ukuthuthukisa<br />

ilizwe.<br />

• Umsebenzi wokwenza isisekelo,<br />

owaqalwa eminyakeni emibili<br />

edluleyo ulokhu uqhubekela<br />

phambili njalo abazasihlela<br />

sebekhethiwe njalo bazaqala<br />

uhlelo lokuhlela isisekelo<br />

masinyane. Laba ngabantu<br />

abaziwayo abahloniphekayo<br />

abahlanganisela umantshi<br />

womthethwandaba weBotswana,<br />

umhleli oyingcitshi osebenza<br />

kunhlanganiso ezimeleyo kunye<br />

lesikhwicamfundo e University <strong>of</strong><br />

Zimbabwe. Ngemva kokuhlelwa<br />

isisekelo sizayakhulunyisanwa<br />

ngaso endlini yephalamende<br />

anduba ireferendamu yenziwe.<br />

• Ukwenqabela ukuthengiswa<br />

kwabantwana, ukusetshenziswa<br />

kwabantwana kumsebenzi<br />

wobuwula kunye lemifanekiso<br />

yemacansini, Ibhili yeHuman<br />

Rights khomishini isiphambi<br />

kwephalamende. Lokhu<br />

kuzakwenza ikomishini yona<br />

bhiliyoni uGaddafi kunye lemuli<br />

yakhe abayintshontshayo elizweni<br />

lakhe elilenotho yamafutha<br />

ngesikhathi esebukhosini bakhe<br />

beminyaka engamatshumi amane<br />

lambili.<br />

Ngaphandle kokubuthanisa<br />

impahla, umncindezeli osefile<br />

ubethanda njalo ezokulima,<br />

ezemvelo kunye lezokwemba<br />

phakathi kokunye okunengi okuletha<br />

inotho eZimbabwe.<br />

UMohammad Elbarat, omunye<br />

wabahlonitshwa be Libya<br />

owaxotshwa eZimbabwe ngoba<br />

esekela abakhokheli be Tripoli<br />

kubikwa wanikeza iripoti etsho<br />

okucatshangelwa ukuba<br />

bekungumsebenzi we Zimbabwe<br />

ekuntshontsheni kuka Gaddafi<br />

elizweni lakhe.<br />

“Sesitshele i NTC ukuba yesule<br />

zonke izivumelwano u Gaddafi<br />

azenza lohulumende kaMugabe. I-<br />

NTC ivumile nanku uhulumende<br />

kaMugabe esala ukwamukela i-NTC,”<br />

u-Elbarat watshela i Daily <strong>News</strong> kuinterview<br />

ese Tripoli.<br />

“Izivumelwano lezi azenziwanga<br />

ngendlela eqondileyo njalo sifuna i-<br />

NTC izihlaziye ngoba asilamaphepha<br />

okubona ukuthi zimiswe kanjani,<br />

ukuba ngubani oncedakeleyo lokuba<br />

kungani encedakele,” kwengeza u-<br />

Elbarat.<br />

Ibandla likamphathintambo<br />

omkhulu uMorgan Tswangirai lithe<br />

ukuntshitsha kobukhosi eTripoli<br />

kutshiye ixhegu elileminyaka<br />

engamatshumi alitshiyangalombili<br />

lasikhombisa (87) liyangekile.<br />

UDouglas Mwonzora, isikhulumi<br />

sika Tsvangirai owebandla le MDC<br />

uthe umongameli Mugabe<br />

ubedidekile ukuba alungisise njani<br />

ubuhlobo ngemva kokuba exotshe<br />

abahlonitshwa be Libya njengezinja.”<br />

“Njengoba u Gaddafi esehambile<br />

kuzakuba lokuyangisa okukhulu<br />

kuhulumende weZimbabwe ukuba<br />

uzakhumelana njani umlotha le<br />

Libya,” kutsho uMwonzora.<br />

“Kumaviki ambalwa edluleyo,<br />

abaku Mugabe kuhulumende<br />

womanyano balahlela khatshana<br />

usixwayiso abasinikwe yi MDC<br />

eyabekwa ngomnyaka ka2010<br />

isebenze ngokusemthethweni.<br />

Phezu kwalokhu uhulumende<br />

uthenge isakhiwo lapho i Zimbabwe<br />

Human Rights Commission<br />

ezasebenzela khona. Isakhiwo<br />

sanikezwa ikomisini<br />

ngokusemthethweni<br />

ngoMpandula 2011.<br />

• Ngenyanga ka Nhlangula<br />

lonyaka, uhulumende wenza<br />

umhlangano wokugcwalisisa<br />

umsebenzi lo. Umhlangano lo<br />

ubuhlanganisela bonke abantu<br />

kunye lenhlanganiso<br />

ezilokokwenza lokuqhutshwa<br />

kwekomishini le ezihlanganisela i<br />

Zimbabwe Human Rights Commission,<br />

esokuba bangaxotshi ummeli we<br />

Libya kuleli bekhetha umuntu<br />

ebeselimtshonela kwezombuso<br />

welizwe. Njengenjwayelo uMugabe<br />

ubambe inkani.”<br />

Kodwa obona ngokwethulwa<br />

kwembiko ku ZANU PF<br />

umphathintambo Webster Shamu<br />

uqhubekele phambili esekela<br />

umncindezeli osefile.<br />

“Uhulumende ubekhangele<br />

konke obekusenzakala eLibya,<br />

ikakhulu kumahola angamatshumi<br />

amabili lane okucina. I-Zimbabwe<br />

ayikuvumi ukuthi okwenzakale<br />

elizweni leAfrica yindlela eqondileyo<br />

yokulungisisa okungamanga kuhle<br />

eAfrica,” kutsho u Shamu,<br />

owethembeke kuMugabe. Kodwa<br />

wehlulekile ukuchaza ukuba u Gaddafi<br />

owaba sebukhosini ngokusebenzisa<br />

abebutho ukukhulela ubukhosi<br />

obebukhona ngomnyaka ka 1969<br />

wathatha ngaphi amandla okuba<br />

ngumkhokheli.<br />

UMwonzora weMDC-T uphinde<br />

njalo wengeza ukuthi ukuwa kuka<br />

Gaddafi yisifundo kubo boke<br />

abancindezeli be Africa abaqhubeka<br />

bebambelele ebukhosini loba abantu<br />

bengasabafuni.<br />

“Le yindlela ebuhlungu<br />

yokutshabalala kwesiqoqodo<br />

somncindezeli,” uMwonzora utshele<br />

i-RadioVop.<br />

“Ukufa kwakhe kuthumele<br />

umbiko oqakathekileyo kubo bonke<br />

abancindezeli ukuba abenze lokhu<br />

okumele bakwenze bengadluleli<br />

phambili. Kuyafundisa njalo ukuba<br />

umoya wenkululeko ulamandla<br />

njalo akula ongawumisa njalo<br />

ulakho ukuba yingozi uma abantu<br />

befuna ukuwusebenzisela<br />

amandla.”<br />

UMwonzora uthe abancindezeli<br />

kumele babekwazi uma isikhathi<br />

sokuba bahambe sesifikile.<br />

“Kumele babekwazi njalo ukuthi<br />

uma sekuyisikhathi sokuba<br />

bahambe……..akusekho emandleni<br />

abo ukuba batsho isikhathi sokusuka.<br />

Okwenziwe ngu Gaddafi<br />

yikuhlakanipha kwesiphukuphuku<br />

njalo lokhu kujwayelekile<br />

kubakhokheli be Africa eseMzansi.”<br />

i- Zimbabwe <strong>Media</strong> Commission kunye<br />

le Zimbabwe Electoral Commission,<br />

ubuhlose ukunikeza i-Universal<br />

Periodical Review National ripoti<br />

isisinde.<br />

• Umhlangano lo ohuge abanye<br />

abantu bevela kunhlanganiso<br />

ezizimeleyo ezisebenza elizweni ,<br />

amalunga e-UN aselizweni kunye<br />

lohulumende uphumelele.<br />

• Ngenyanga ka Mpandula 2011,<br />

amalunga amatsha awe Zimbabwe<br />

Anti-Corrruption Commission<br />

bafungisiwe ukwenza umsebenzi<br />

wabo ngendlela elotshwe<br />

kusisekelo.<br />

• Uhulumende unikeze iripoti<br />

yelizwe phambi kwe UN Human<br />

Council kumhlangano wetshumi<br />

lambili weqembu eliphatheke kulo<br />

umsebenzi we Universal Periodic<br />

Review mhlaka 10 kunyanga<br />

kaMfumfu kuwonalo umnyaka<br />

odinga ukugcwalisisa amalungelo<br />

abantu emazweni wonke<br />

• UHulumende uqhubeka<br />

ezimisele ekunakakeleni<br />

izizalwane zakhe kunye<br />

lezamanye amazwe ikakhulu<br />

asebekhulile abagogekileyo,<br />

abantwana kunye labagulayo.<br />

• Ibhili yabantu abasebekhulile<br />

seyakhitshwa kumaphephandaba,<br />

isilindelwe ukuyahlafunwa<br />

ephalamende.<br />

• I-Broadcasting Authority <strong>of</strong><br />

Zimbabwe ibizele abadlali abatsha<br />

kwezokusakaza ukuba ba-apulaye.<br />

Okwakhathesi inhlanganiso<br />

ikhangelisisa amaphepha alabo<br />

abakhethiweyo abafisa<br />

ukuphatheka kulo umsebenzi.<br />

Lokhu ngokunye kwezinto<br />

ezavunyelwanayo ku Global<br />

Political Agreement ukuvulela abanye<br />

director) musician Oliver Mtukudzi<br />

(Non-Executive Director), Joseph<br />

Zimuto (Non-Executive Director),<br />

Phibion Gwatidzo (Non-Executive<br />

Director),Tony Ndoro (Head-<br />

Programming), George Munetsi<br />

(Programmes manager), Bertha<br />

Charuma (Senior Announcer kunye lo<br />

Chris Masikati (technical consultant).<br />

Ubudlelwano beKISS FM le ZBC<br />

bucothozwe kakhulukazi yi <strong>Media</strong><br />

Institute <strong>of</strong> Southern Africa (MISA),<br />

yona ethe: “Ukuzihlela kanje<br />

kuzakwenza i-KISS FM umsakazo<br />

ngebizo nje, umsebenzi wabo uzaba<br />

ngowokukhulisa ubandlululo kukanti<br />

bekukhangelelwe ukuthi abadlali<br />

abatsha bazakhulula izizalwane<br />

zeZimbabwe.”<br />

“Kuyadanisa ngoba silobandlululo<br />

olwesabekayo kundaba zeZBC.<br />

Besilethemba lokuzwa amazwi<br />

atshiyeneyo kubadlali abatsha,” kutsho<br />

u Koliwe Majama ongu-MISA<br />

programme <strong>of</strong>ficer, etshela i-SW Radio<br />

Africa.<br />

Wengeze esithi i-MISA<br />

ikhathazekile ukuba izizalwane<br />

zeZimbabwe nje bezingela ozimeleyo<br />

emhlanganweni ngoba<br />

bekulabalutshwane “ababusisekileyo”<br />

abakade besazi ngalo umhlangano.<br />

“Akuzange kunikezwe isikhathi<br />

kumbe imizamo eneleyo ukwazisa<br />

uzulu ngokwakusenzakala, ukuba<br />

kwenzakalela ngaphi njalo nini,”<br />

kutsho u-Majama.<br />

I-MISA, kunye lezinye<br />

inhlanganiso ezimela amalungelo<br />

baqhubeka bebuza ngebhodi ye-BAZ<br />

ukuba isemthethweni na yona ke<br />

obekumele ilungisisiwe ngengalokhu<br />

abadlali ekwethuleni imbiko.<br />

• Loba kulobunzima bezijeziso<br />

zenotho ezifakelwe ilizwe,<br />

uhulumende usenelise ukunqoba.<br />

Kusobala ukuba imizamo yethu<br />

yokuthuthukisa abantu ingabe<br />

inqobe kakhulukazi uma izijeziso<br />

zenotho zingazange zibekwe.<br />

• Uhulumende we Republic <strong>of</strong><br />

Zimbabwe uyananzelela ukuthi<br />

sekwabikwa ukuthi ikomishi<br />

yamukela umbiko omnengi. Kuhle<br />

siphange siveze ukuthi lokhu<br />

kuyibufakazi obugcweleyo<br />

obokuba abantu beZimbabwe<br />

bayazi amalungelo abo<br />

okuvakatshela abomthetho<br />

abaselizweni kunye lakwamanye<br />

amazwe. Imbiko elitshumi<br />

latshiyangalombili yamukelwe<br />

yikomishini. Kunani leli emihlanu<br />

ilahlelwe khatshana yikomishini,<br />

emine yagwetshwa kwanqoba<br />

ababekhalaza, owodwa<br />

wakhitshwa ngulo obewulethile<br />

ekhalaza, kukanti emihlanu<br />

isalindele ukuba ikomishini<br />

izagweba njani. Kumibiko<br />

emithathu eseleyo, uhulumende<br />

we Republic <strong>of</strong> Zimbabwe usecele<br />

olunye ulwazi kwabakhalazayo<br />

ukuba luze luvela kukomishini<br />

nanku phela kukhanya sengathi<br />

imbiko yabo ibingeyokuzama<br />

ukuyangisa uhulumende nje.<br />

• Sithanda ukuveza ukusekela<br />

kwethu ikomishini, abakhulu<br />

abaphatheke kulo umsebenzi<br />

kunye lezinye izisebenzi<br />

Mama mkhokheli ngithanda<br />

ukugqiba ngokuncindezela ukuzimisela<br />

kweZimbabwe ukuvikela kunye<br />

lokuthuthukisa amalungelo abantu.<br />

Siqhubeka sizimisele ukubambana<br />

lekomishini kunye labanye<br />

abalokokwenza lamalungelo abantu.<br />

Sikhululekile ukukhulumisana yiloba<br />

ngubani, ukucothozwa okwakhayo kunye<br />

lokusebenza ndawonye. Ngiyabonga.<br />

IMIHLANGANO YE-BAZ YOKUKHANGELISISA<br />

AMACENCE OKUSAKAZA ISIQALISILE<br />

• Kusukela kukhasi 1<br />

obekuvunyelwane kuhulumende<br />

womanyano ekuqaleni komnyaka.<br />

“Ibhodi le yakhethwa<br />

ngokungekho emthethweni ngebandla<br />

linye elezombuso (ZANU PF) kodwa<br />

baqhubeka bebusa kwezokusakaza.<br />

Okudanisayo yikuba loludaba<br />

elwaphoselwa eceleni,” kutsho<br />

uMajama.<br />

Abanye abalobeleyo bedinga<br />

amacence amabili okusakaza<br />

abakhethiweyo ukuba bakhangelisiswe<br />

bahlanganisela iZimbabwe<br />

<strong>News</strong>papers, AB Communications and<br />

Radio VOP (Voice <strong>of</strong> the People).<br />

I- Zimbabwe <strong>News</strong>papers<br />

ekahulumende yibo edinda i- Herald<br />

ephuma malanga wonke kunye le<br />

Sunday Mail ephuma kanye ngeviki<br />

phakathi kwamanye amaphephandaba<br />

kukanti unozindaba njalo efisa ukuba<br />

lilunga lephalamende kubandla<br />

leZANU PF emele i-Nyanga South<br />

uSupa Mandiwanzira ulokokwenza le<br />

AB Communications. I-Radio VOP<br />

okwakhathesi isakaza eZimbabwe iku<br />

Radio Netherlands Worldwide network.<br />

I-BAZ idinga ukubakwazi kulabo<br />

abafisa ukusakaza ukuba ngobani abanikazi<br />

bemisakazo, okuzabe kusakazwa, kunye<br />

lamalungiselela okusakaza.<br />

Okwakhathesi ilizwe lilomsakazo<br />

owodwa ongaphansi kukahulumende<br />

i-ZBC. Njengengxenye ye-Global<br />

Political Agreement eyaletha<br />

uhulumende womanyano mhlaka 26<br />

Nkwenkwezi, 2011, i- BAZ ibizele<br />

abalesifiso ukuba basakaze ilizwe lonke<br />

besenza okwebhizimusi benikeza<br />

imisebenzi yabo okungela mbadalo<br />

njalo imhlangano le yokukhangelisisa<br />

ingaphansi kwaloluhlelo.

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!