News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...
News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...
News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2 UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011<br />
Uhulumende weZimbabwe uthi uyazama ukuthuthukisa amalungelo abantu<br />
Mkhokheli, ngilokuthaba<br />
ukuba ngazize ikomishi<br />
ngemizamo eyenziwa<br />
nguhulumende ukuba athuthukise,<br />
avikele kunye lokunanza<br />
amalungelo ezizalwane zakhe uma<br />
kukhangelwa inyanga<br />
eziyisithupha. Sithakazelela<br />
lelithuba elihle lokuba silazise<br />
ngesihlangane lakho,ubunzima<br />
kunye lemibono uma kukhangelwa<br />
amalungelo abantu.<br />
I-Zimbabwe iqhubeka<br />
isebenza kanzima ukugcwalisisa<br />
izifiso zikazulu uma kukhangelwa<br />
amalungelo abo kwezombuso<br />
welizwe, ezenotho, ezokuzimela<br />
kunye lokuhlala kuhle.<br />
Sisekelana lombono wokuthi<br />
amalungelo abantu ayafana<br />
amazwe wonke jikelele, njalo<br />
eyamene. Kungenxa yalokhu,<br />
eZimbabwe siqhubeka<br />
sibambelele ekuthuthukiseni<br />
inhlanganiso ezikhululekileyo<br />
kukanti njalo ngasikhathi sinye<br />
sibumba sisebenzisa imithetho<br />
ezathuthukisa abantu bethu uma<br />
kukhangelwa ezenotho.<br />
UHulumende uqhubeka<br />
ezimisele ekunanzeleleni ukuba<br />
izizalwane zeZimbabwe<br />
zilamandla okuphatheka<br />
ngokugcweleyo ekubiseleni kunye<br />
lasekusebenziseni inotho yabo<br />
Bayafana xathu<br />
• Kusukela kukhasi 1<br />
icala labo lehliswe laba<br />
ngelokubambana benikana<br />
umcabango omubi ongalunganga.<br />
Ebuzwa yi SW Radio Africa ukuba<br />
kungani izizalwane zeZimbabwe<br />
zithakazelele okwenzakale eLibya,<br />
ohlaziya ezombuso welize uPedzisai<br />
Ruhanya uthe: “Umbiko<br />
wokuthakazelela uqondiswe ku<br />
ZANU PF ecabanga ukuthi<br />
ayifinyeleleki, ingaqila kwezokhetho<br />
isebenzise abebutho ukuba bahlale<br />
besemandleni, kodwa konke<br />
kulalapho okuphelela khona.”<br />
Sikhangela umcabango we ZANU<br />
PF ukuthi uGaddafi waye li ‘qhawe<br />
leAfrica’ uRuhanya uthe:<br />
“Akasiqhawe. Ungumbulali weqiniso<br />
weAfrica. Kodwa asimangali<br />
ngalokhu okutshiwo yiZANU PF.<br />
Bakhalela omunye wabo.”<br />
Uhulumende weZimbabwe<br />
waxotsha omeleli Libya kuleli eHarare<br />
uTaher Elmagrahi kunye labasebenza<br />
laye ngenyanga kaNcwabakazi<br />
ngemva kokuba bebike ukuthi<br />
sebentshintshile ukuthembeka<br />
kwabo, sebethembeke ku NTC<br />
baphakamisa ifulegi yabahlamuki<br />
emah<strong>of</strong>isini e-embasi eHarare.<br />
UGaddafi ubengumngane<br />
kamongameli Mugabe okwesikhathi<br />
eside njalo umkhokheli weLibya<br />
njengoba ubelahlelwe khatshana<br />
ngamazwe onke, abakhokheli ababili<br />
benza izivumelwano ezimbalwa<br />
…bebheka amazwe angaphetsheya<br />
njengesitha esifanayo. Lokhu<br />
bekuyisikhathi lapho uGaddafi<br />
engakahlamuki wamukele<br />
ubukhokheli bamazwe angaphetsheya<br />
ngensuku zakhe zokucina<br />
esebukhosini.<br />
I- Daily <strong>News</strong> yabika ukuthi<br />
kulandela ukuxotshwa ngendlela<br />
ebuhlungu kwabahlonitshwa beLibya<br />
kuleli okulakho ukwenzakala yikuba<br />
abakhokheli abatsha eTripoli balakho<br />
ukukhipha ezinye izivumelwano<br />
ezingelangqondo ezavunyelanwa<br />
ngu Gaddafi kunye lomongameli<br />
Mugabe.<br />
Abethula imbiko kwamanye<br />
amazwe banakana ukuthi iZimbabwe<br />
ingaba ngumlindi lapho okwafihlwa<br />
khona imali engaba yi-US$150<br />
Okulandelayo ngumbiko owethulwe nguhulumende weZimbabwe emhlanganweni wamatshumi<br />
amahlanu okhangela ngamalungelo abantu obizwa ngokuthi African Commission on Human and<br />
Peoples’ Rights osanda kwenziwa eGambia:<br />
njengendlela yokusebenzisa<br />
amalungelo abo ukuzithuthukisa.<br />
Ngibika ukuthi:<br />
• Uhulumende womanyano,<br />
owabunjwa eminyakeni emibili<br />
edluleyo ulokhu ekhona njalo<br />
ulokhu esebenzela ukuthuthukisa<br />
ilizwe.<br />
• Umsebenzi wokwenza isisekelo,<br />
owaqalwa eminyakeni emibili<br />
edluleyo ulokhu uqhubekela<br />
phambili njalo abazasihlela<br />
sebekhethiwe njalo bazaqala<br />
uhlelo lokuhlela isisekelo<br />
masinyane. Laba ngabantu<br />
abaziwayo abahloniphekayo<br />
abahlanganisela umantshi<br />
womthethwandaba weBotswana,<br />
umhleli oyingcitshi osebenza<br />
kunhlanganiso ezimeleyo kunye<br />
lesikhwicamfundo e University <strong>of</strong><br />
Zimbabwe. Ngemva kokuhlelwa<br />
isisekelo sizayakhulunyisanwa<br />
ngaso endlini yephalamende<br />
anduba ireferendamu yenziwe.<br />
• Ukwenqabela ukuthengiswa<br />
kwabantwana, ukusetshenziswa<br />
kwabantwana kumsebenzi<br />
wobuwula kunye lemifanekiso<br />
yemacansini, Ibhili yeHuman<br />
Rights khomishini isiphambi<br />
kwephalamende. Lokhu<br />
kuzakwenza ikomishini yona<br />
bhiliyoni uGaddafi kunye lemuli<br />
yakhe abayintshontshayo elizweni<br />
lakhe elilenotho yamafutha<br />
ngesikhathi esebukhosini bakhe<br />
beminyaka engamatshumi amane<br />
lambili.<br />
Ngaphandle kokubuthanisa<br />
impahla, umncindezeli osefile<br />
ubethanda njalo ezokulima,<br />
ezemvelo kunye lezokwemba<br />
phakathi kokunye okunengi okuletha<br />
inotho eZimbabwe.<br />
UMohammad Elbarat, omunye<br />
wabahlonitshwa be Libya<br />
owaxotshwa eZimbabwe ngoba<br />
esekela abakhokheli be Tripoli<br />
kubikwa wanikeza iripoti etsho<br />
okucatshangelwa ukuba<br />
bekungumsebenzi we Zimbabwe<br />
ekuntshontsheni kuka Gaddafi<br />
elizweni lakhe.<br />
“Sesitshele i NTC ukuba yesule<br />
zonke izivumelwano u Gaddafi<br />
azenza lohulumende kaMugabe. I-<br />
NTC ivumile nanku uhulumende<br />
kaMugabe esala ukwamukela i-NTC,”<br />
u-Elbarat watshela i Daily <strong>News</strong> kuinterview<br />
ese Tripoli.<br />
“Izivumelwano lezi azenziwanga<br />
ngendlela eqondileyo njalo sifuna i-<br />
NTC izihlaziye ngoba asilamaphepha<br />
okubona ukuthi zimiswe kanjani,<br />
ukuba ngubani oncedakeleyo lokuba<br />
kungani encedakele,” kwengeza u-<br />
Elbarat.<br />
Ibandla likamphathintambo<br />
omkhulu uMorgan Tswangirai lithe<br />
ukuntshitsha kobukhosi eTripoli<br />
kutshiye ixhegu elileminyaka<br />
engamatshumi alitshiyangalombili<br />
lasikhombisa (87) liyangekile.<br />
UDouglas Mwonzora, isikhulumi<br />
sika Tsvangirai owebandla le MDC<br />
uthe umongameli Mugabe<br />
ubedidekile ukuba alungisise njani<br />
ubuhlobo ngemva kokuba exotshe<br />
abahlonitshwa be Libya njengezinja.”<br />
“Njengoba u Gaddafi esehambile<br />
kuzakuba lokuyangisa okukhulu<br />
kuhulumende weZimbabwe ukuba<br />
uzakhumelana njani umlotha le<br />
Libya,” kutsho uMwonzora.<br />
“Kumaviki ambalwa edluleyo,<br />
abaku Mugabe kuhulumende<br />
womanyano balahlela khatshana<br />
usixwayiso abasinikwe yi MDC<br />
eyabekwa ngomnyaka ka2010<br />
isebenze ngokusemthethweni.<br />
Phezu kwalokhu uhulumende<br />
uthenge isakhiwo lapho i Zimbabwe<br />
Human Rights Commission<br />
ezasebenzela khona. Isakhiwo<br />
sanikezwa ikomisini<br />
ngokusemthethweni<br />
ngoMpandula 2011.<br />
• Ngenyanga ka Nhlangula<br />
lonyaka, uhulumende wenza<br />
umhlangano wokugcwalisisa<br />
umsebenzi lo. Umhlangano lo<br />
ubuhlanganisela bonke abantu<br />
kunye lenhlanganiso<br />
ezilokokwenza lokuqhutshwa<br />
kwekomishini le ezihlanganisela i<br />
Zimbabwe Human Rights Commission,<br />
esokuba bangaxotshi ummeli we<br />
Libya kuleli bekhetha umuntu<br />
ebeselimtshonela kwezombuso<br />
welizwe. Njengenjwayelo uMugabe<br />
ubambe inkani.”<br />
Kodwa obona ngokwethulwa<br />
kwembiko ku ZANU PF<br />
umphathintambo Webster Shamu<br />
uqhubekele phambili esekela<br />
umncindezeli osefile.<br />
“Uhulumende ubekhangele<br />
konke obekusenzakala eLibya,<br />
ikakhulu kumahola angamatshumi<br />
amabili lane okucina. I-Zimbabwe<br />
ayikuvumi ukuthi okwenzakale<br />
elizweni leAfrica yindlela eqondileyo<br />
yokulungisisa okungamanga kuhle<br />
eAfrica,” kutsho u Shamu,<br />
owethembeke kuMugabe. Kodwa<br />
wehlulekile ukuchaza ukuba u Gaddafi<br />
owaba sebukhosini ngokusebenzisa<br />
abebutho ukukhulela ubukhosi<br />
obebukhona ngomnyaka ka 1969<br />
wathatha ngaphi amandla okuba<br />
ngumkhokheli.<br />
UMwonzora weMDC-T uphinde<br />
njalo wengeza ukuthi ukuwa kuka<br />
Gaddafi yisifundo kubo boke<br />
abancindezeli be Africa abaqhubeka<br />
bebambelele ebukhosini loba abantu<br />
bengasabafuni.<br />
“Le yindlela ebuhlungu<br />
yokutshabalala kwesiqoqodo<br />
somncindezeli,” uMwonzora utshele<br />
i-RadioVop.<br />
“Ukufa kwakhe kuthumele<br />
umbiko oqakathekileyo kubo bonke<br />
abancindezeli ukuba abenze lokhu<br />
okumele bakwenze bengadluleli<br />
phambili. Kuyafundisa njalo ukuba<br />
umoya wenkululeko ulamandla<br />
njalo akula ongawumisa njalo<br />
ulakho ukuba yingozi uma abantu<br />
befuna ukuwusebenzisela<br />
amandla.”<br />
UMwonzora uthe abancindezeli<br />
kumele babekwazi uma isikhathi<br />
sokuba bahambe sesifikile.<br />
“Kumele babekwazi njalo ukuthi<br />
uma sekuyisikhathi sokuba<br />
bahambe……..akusekho emandleni<br />
abo ukuba batsho isikhathi sokusuka.<br />
Okwenziwe ngu Gaddafi<br />
yikuhlakanipha kwesiphukuphuku<br />
njalo lokhu kujwayelekile<br />
kubakhokheli be Africa eseMzansi.”<br />
i- Zimbabwe <strong>Media</strong> Commission kunye<br />
le Zimbabwe Electoral Commission,<br />
ubuhlose ukunikeza i-Universal<br />
Periodical Review National ripoti<br />
isisinde.<br />
• Umhlangano lo ohuge abanye<br />
abantu bevela kunhlanganiso<br />
ezizimeleyo ezisebenza elizweni ,<br />
amalunga e-UN aselizweni kunye<br />
lohulumende uphumelele.<br />
• Ngenyanga ka Mpandula 2011,<br />
amalunga amatsha awe Zimbabwe<br />
Anti-Corrruption Commission<br />
bafungisiwe ukwenza umsebenzi<br />
wabo ngendlela elotshwe<br />
kusisekelo.<br />
• Uhulumende unikeze iripoti<br />
yelizwe phambi kwe UN Human<br />
Council kumhlangano wetshumi<br />
lambili weqembu eliphatheke kulo<br />
umsebenzi we Universal Periodic<br />
Review mhlaka 10 kunyanga<br />
kaMfumfu kuwonalo umnyaka<br />
odinga ukugcwalisisa amalungelo<br />
abantu emazweni wonke<br />
• UHulumende uqhubeka<br />
ezimisele ekunakakeleni<br />
izizalwane zakhe kunye<br />
lezamanye amazwe ikakhulu<br />
asebekhulile abagogekileyo,<br />
abantwana kunye labagulayo.<br />
• Ibhili yabantu abasebekhulile<br />
seyakhitshwa kumaphephandaba,<br />
isilindelwe ukuyahlafunwa<br />
ephalamende.<br />
• I-Broadcasting Authority <strong>of</strong><br />
Zimbabwe ibizele abadlali abatsha<br />
kwezokusakaza ukuba ba-apulaye.<br />
Okwakhathesi inhlanganiso<br />
ikhangelisisa amaphepha alabo<br />
abakhethiweyo abafisa<br />
ukuphatheka kulo umsebenzi.<br />
Lokhu ngokunye kwezinto<br />
ezavunyelwanayo ku Global<br />
Political Agreement ukuvulela abanye<br />
director) musician Oliver Mtukudzi<br />
(Non-Executive Director), Joseph<br />
Zimuto (Non-Executive Director),<br />
Phibion Gwatidzo (Non-Executive<br />
Director),Tony Ndoro (Head-<br />
Programming), George Munetsi<br />
(Programmes manager), Bertha<br />
Charuma (Senior Announcer kunye lo<br />
Chris Masikati (technical consultant).<br />
Ubudlelwano beKISS FM le ZBC<br />
bucothozwe kakhulukazi yi <strong>Media</strong><br />
Institute <strong>of</strong> Southern Africa (MISA),<br />
yona ethe: “Ukuzihlela kanje<br />
kuzakwenza i-KISS FM umsakazo<br />
ngebizo nje, umsebenzi wabo uzaba<br />
ngowokukhulisa ubandlululo kukanti<br />
bekukhangelelwe ukuthi abadlali<br />
abatsha bazakhulula izizalwane<br />
zeZimbabwe.”<br />
“Kuyadanisa ngoba silobandlululo<br />
olwesabekayo kundaba zeZBC.<br />
Besilethemba lokuzwa amazwi<br />
atshiyeneyo kubadlali abatsha,” kutsho<br />
u Koliwe Majama ongu-MISA<br />
programme <strong>of</strong>ficer, etshela i-SW Radio<br />
Africa.<br />
Wengeze esithi i-MISA<br />
ikhathazekile ukuba izizalwane<br />
zeZimbabwe nje bezingela ozimeleyo<br />
emhlanganweni ngoba<br />
bekulabalutshwane “ababusisekileyo”<br />
abakade besazi ngalo umhlangano.<br />
“Akuzange kunikezwe isikhathi<br />
kumbe imizamo eneleyo ukwazisa<br />
uzulu ngokwakusenzakala, ukuba<br />
kwenzakalela ngaphi njalo nini,”<br />
kutsho u-Majama.<br />
I-MISA, kunye lezinye<br />
inhlanganiso ezimela amalungelo<br />
baqhubeka bebuza ngebhodi ye-BAZ<br />
ukuba isemthethweni na yona ke<br />
obekumele ilungisisiwe ngengalokhu<br />
abadlali ekwethuleni imbiko.<br />
• Loba kulobunzima bezijeziso<br />
zenotho ezifakelwe ilizwe,<br />
uhulumende usenelise ukunqoba.<br />
Kusobala ukuba imizamo yethu<br />
yokuthuthukisa abantu ingabe<br />
inqobe kakhulukazi uma izijeziso<br />
zenotho zingazange zibekwe.<br />
• Uhulumende we Republic <strong>of</strong><br />
Zimbabwe uyananzelela ukuthi<br />
sekwabikwa ukuthi ikomishi<br />
yamukela umbiko omnengi. Kuhle<br />
siphange siveze ukuthi lokhu<br />
kuyibufakazi obugcweleyo<br />
obokuba abantu beZimbabwe<br />
bayazi amalungelo abo<br />
okuvakatshela abomthetho<br />
abaselizweni kunye lakwamanye<br />
amazwe. Imbiko elitshumi<br />
latshiyangalombili yamukelwe<br />
yikomishini. Kunani leli emihlanu<br />
ilahlelwe khatshana yikomishini,<br />
emine yagwetshwa kwanqoba<br />
ababekhalaza, owodwa<br />
wakhitshwa ngulo obewulethile<br />
ekhalaza, kukanti emihlanu<br />
isalindele ukuba ikomishini<br />
izagweba njani. Kumibiko<br />
emithathu eseleyo, uhulumende<br />
we Republic <strong>of</strong> Zimbabwe usecele<br />
olunye ulwazi kwabakhalazayo<br />
ukuba luze luvela kukomishini<br />
nanku phela kukhanya sengathi<br />
imbiko yabo ibingeyokuzama<br />
ukuyangisa uhulumende nje.<br />
• Sithanda ukuveza ukusekela<br />
kwethu ikomishini, abakhulu<br />
abaphatheke kulo umsebenzi<br />
kunye lezinye izisebenzi<br />
Mama mkhokheli ngithanda<br />
ukugqiba ngokuncindezela ukuzimisela<br />
kweZimbabwe ukuvikela kunye<br />
lokuthuthukisa amalungelo abantu.<br />
Siqhubeka sizimisele ukubambana<br />
lekomishini kunye labanye<br />
abalokokwenza lamalungelo abantu.<br />
Sikhululekile ukukhulumisana yiloba<br />
ngubani, ukucothozwa okwakhayo kunye<br />
lokusebenza ndawonye. Ngiyabonga.<br />
IMIHLANGANO YE-BAZ YOKUKHANGELISISA<br />
AMACENCE OKUSAKAZA ISIQALISILE<br />
• Kusukela kukhasi 1<br />
obekuvunyelwane kuhulumende<br />
womanyano ekuqaleni komnyaka.<br />
“Ibhodi le yakhethwa<br />
ngokungekho emthethweni ngebandla<br />
linye elezombuso (ZANU PF) kodwa<br />
baqhubeka bebusa kwezokusakaza.<br />
Okudanisayo yikuba loludaba<br />
elwaphoselwa eceleni,” kutsho<br />
uMajama.<br />
Abanye abalobeleyo bedinga<br />
amacence amabili okusakaza<br />
abakhethiweyo ukuba bakhangelisiswe<br />
bahlanganisela iZimbabwe<br />
<strong>News</strong>papers, AB Communications and<br />
Radio VOP (Voice <strong>of</strong> the People).<br />
I- Zimbabwe <strong>News</strong>papers<br />
ekahulumende yibo edinda i- Herald<br />
ephuma malanga wonke kunye le<br />
Sunday Mail ephuma kanye ngeviki<br />
phakathi kwamanye amaphephandaba<br />
kukanti unozindaba njalo efisa ukuba<br />
lilunga lephalamende kubandla<br />
leZANU PF emele i-Nyanga South<br />
uSupa Mandiwanzira ulokokwenza le<br />
AB Communications. I-Radio VOP<br />
okwakhathesi isakaza eZimbabwe iku<br />
Radio Netherlands Worldwide network.<br />
I-BAZ idinga ukubakwazi kulabo<br />
abafisa ukusakaza ukuba ngobani abanikazi<br />
bemisakazo, okuzabe kusakazwa, kunye<br />
lamalungiselela okusakaza.<br />
Okwakhathesi ilizwe lilomsakazo<br />
owodwa ongaphansi kukahulumende<br />
i-ZBC. Njengengxenye ye-Global<br />
Political Agreement eyaletha<br />
uhulumende womanyano mhlaka 26<br />
Nkwenkwezi, 2011, i- BAZ ibizele<br />
abalesifiso ukuba basakaze ilizwe lonke<br />
besenza okwebhizimusi benikeza<br />
imisebenzi yabo okungela mbadalo<br />
njalo imhlangano le yokukhangelisisa<br />
ingaphansi kwaloluhlelo.