News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...
News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...
News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Umhlaziyi Wendaba<br />
IMIHLANGANO YE-BAZ YOKUKHANGELISISA AMACENCE OKUSAKAZA ISIQALISILE<br />
Imihlangano yokukhangelisisa abalobe<br />
bedinga amacence okusakaza<br />
amenyezelwe yi Broadcasting Authority<br />
<strong>of</strong> Zimbabwe (BAZ)iqalisile ngoNcwabakazi<br />
kukanti abethula imbiko kunye lengcitshi<br />
banxaphele khatshana umsebenzi lo ngoba<br />
bethi awubalulekanga.<br />
Intathelizindaba azizange<br />
zivunyezwe ukucupha<br />
obekusenzakala kulo umhlangano loba<br />
nje ubufanele ukuba ube<br />
ngokhululekileyo.<br />
Amaphepha abalobeleyo atholwa<br />
yi-BAZ alitshumi lane kodwa amane<br />
kuphela yiwo akhethiweyo ukuba<br />
ahlaziywe emhlanganweni kukanti<br />
ayizihluphi ngokuchaza ukuba<br />
kungani abanye abalitshumi<br />
bengenelisanga ukukhethwa.<br />
Kubikwa i-BAZ ayizange<br />
izihluphe ngitsho ngokubazisa ukuba<br />
abakhethiwanga kunye lokuba kungani<br />
bengakhethiwanga.<br />
• Qhubeka kukhasi 3<br />
UMugabe lo Gaddafi:<br />
Bayafana xathu<br />
Ababona ngokwethulwa<br />
kwembiko eZimbabwe babika<br />
kakhulukazi ngokubulawa<br />
komkhokheli weLibya uMuammar<br />
Gaddafi, mhlaka 20 kunyanga<br />
kaMpandula, ngabebutho<br />
abathembekileyo kumazwe e-North<br />
Africa i-National Transitional Council<br />
(NTC), labanye babo beqathanisa<br />
ubukhokheli buka mongameli Robert<br />
Mugabe kunye lobomngane wakhe<br />
owesikhathi eside uGaddafi.<br />
Abethula imbiko phansi<br />
kukahulumende abasole kakhulu<br />
ukubulawa kuka Gaddafi “nge NATO<br />
incediswa yi NTC”, balobe umbiko<br />
omangalisayo lapho isikhulumi<br />
sikamongameli Mugabe uGeorge<br />
Charamba, azame ukubandlulula<br />
umaqhuzu wakhe kubukhokheli be<br />
Libya lapho aveze ukutshiyana<br />
kukamongameli Mugabe loGaddafi.<br />
Lokhu kuhlanganisela<br />
ukukhankasela kuka Gaddafi ukuba le-<br />
United States <strong>of</strong> Africa, umbono<br />
obudinga ukwenza amazwe e-Africa<br />
ilizwe elilodwa elenziwe lafana le<br />
Melika kunye lesenzo sika Gaddafi<br />
kunsuku zakhe zokucina esokuqala<br />
ukwethemba amazwe angaphetsheya<br />
ukwedlula abangane bakhe e-Africa.<br />
Kukhangelwa okwethulwe<br />
ngabethula imbiko, lapho inengi<br />
lezizalwane zeZimbabwe lithakazelela<br />
ukunqotshwa komunye umncindezeli,<br />
ibandla lika mongamelo uRobert<br />
Mugabe ele ZANU PF kubikwa<br />
belikhalela omunye walo. Bekhuluma<br />
ebulenjini beGlobal Post obeMelika<br />
ilunga le ZANU PF MP,<br />
osesekuphumuleni u Major<br />
Cairo Mhandu, uthe u Gaddafi “iqhawe<br />
le Africa.” Watsho: “Leli lilanga<br />
elidanisayo kuzizalwane ze-Africa”<br />
lona ke elitsho “ukuqala kokuthunjwa<br />
njalo kwe Africa. Ngokusebenza kwe<br />
NATO lamazwe aphetsheya<br />
Ugwalo lwe Public Information Rights Forum<br />
UDABA <strong>12</strong><br />
Umhlaziyi wendaba ulotshwa yi<strong>Media</strong> <strong>Monitor</strong>ing <strong>Project</strong> Zimbabwe ngenjongo<br />
Lwezi 15, 2011<br />
yokunceda amalunga ayo ePublic Information Rights Forum kuleli<br />
UT UTafataona UT afataona Mahoso Mahoso<br />
USupa USupa Mandiwanzira<br />
Mandiwanzira<br />
I- KISS FM, eye Hot <strong>Media</strong> yiyo<br />
ekhangelwe kuqala.<br />
“Ngiyalazi ukuthi umhlangano lo<br />
wokukhangelisisa ngomunye walaba<br />
abane abafisa ukusakaza<br />
abakhethiweyo phakathi kwabalitshumi<br />
lane njalo olunye ukhetho<br />
luzakwenziwa ukukhangelisisa<br />
kokucina kungakenziwa,”<br />
Kulokuqathaniswa Kulokuqathaniswa okwenziwayo okwenziwayo phakathi phakathi kukamongameli kukamongameli kukamongameli uRobert uRobert Mugabe Mugabe lomngane lomngane wakhe<br />
wakhe<br />
uMuammar uMuammar Gaddafi Gaddafi<br />
Gaddafi<br />
silahlekelwe ngomunye<br />
wabanewethu.”<br />
Elinye ilunga le ZANU PF, elimele<br />
iZimbabwe eChina, uChristopher<br />
Mutsvangwa, laye usole ukubulawa<br />
kuka Gaddafi ngabahlamuki beLibya<br />
bencediswa yiNATO.<br />
“Wabulawa yilabo abalamandla<br />
okuthumba,” kutsho uMutsvangwa,<br />
“Bekumele bevumele izizalwane<br />
zeLibya ukuba zilungisise ukwahlukana<br />
kwazo kusetshenziswa i-African<br />
Union initiative ikhokhelwa ngu<br />
mongameli (Jacob) Zuma.”<br />
UMutsvangwa uphange wathi<br />
ezombuso welizwe leLibya<br />
bezitshiyene kakhulu lezeZimbabwe,<br />
wengeza esithi ukuhlaselwa<br />
kwamazwe ase Arab eZimbabwe<br />
akwenzakali.<br />
UOliver UOliver UOliver Mutukudzi<br />
Mutukudzi<br />
UTafataona Mahoso utshele<br />
intathelizindaba emhlanganweni<br />
wokukhangelisisa i-KISS FM yona ke<br />
isimanga ethe izathanda ukusebenza le<br />
ZBC kuhlelo lokuphekwa kwezindaba.<br />
UMahoso okhokhela i-BAZ, yena<br />
ke owayekhokhela i<strong>Media</strong> and<br />
Information Commission (MIC)<br />
engasekho lapho azitholela ibizo lakhe<br />
Kodwa i SW Radio Africa ibike:<br />
“Sekulabomongameli abathathu<br />
abakhitshwe ebukhosini e-Egypt,<br />
Tunisia khathesi eLibya, ukuthuthumela<br />
kwe ZANU PF sekunzima ukukufihla.<br />
uMugabe lo Gaddafi bebengabangane<br />
abaseduzane, bonke besebehlalise<br />
kakhulu ezikhundleni. UGaddafi<br />
(obesele) minyaka engamatshumi<br />
amane lambili esebukhosini ulandelwa<br />
ngu Mugabe oleminyaka engaphezu<br />
kwengamatshumi amathathu lanye.<br />
“Bonke u Mugabe lo Gaddafi<br />
bebethembe ukuhlala ebukhosini<br />
ngokubulala inkulungwane zabantu<br />
kwezinye izabelo.Bobabili bebegiya<br />
bebandlulula abasemazweni<br />
aphetsheya.”<br />
Omunye umcwayisisi utshele i SW<br />
Radio Africa: “abancindezeli baziphilisa<br />
ngokwenza abantu bacabange ukuthi<br />
lobuphoxo elithi<br />
“the media<br />
hangman” ngemva<br />
kokuba i-MIC ivale<br />
izindlu zabethula<br />
imbiko bezimele<br />
ezimbalwa<br />
isebenzisa umthetho<br />
we Access to<br />
Information and<br />
Protection to Privacy<br />
Act (AIPPA).<br />
Okumangalisayo<br />
yikuba usephethe<br />
emibili imisebenzi nguye njalo<br />
okhokhela i- Zimbabwe <strong>Media</strong><br />
Commission (ZMC) yona ke enikeza<br />
amacence abethula imibiko besebenzisa<br />
amaphephandaba.<br />
KISS FM isetshenzelwa ngu<br />
Douglas Munatsi (board chair), Musi<br />
Khumalo (company Chief executive)<br />
Sharon Mugabe (non-Executive<br />
ababambeki, kodwa imfanekiso ka<br />
Gaddafi ehudulwa ezitaladeni<br />
itshengisa abantu ukuthi amandla<br />
azanqoba ekucineni.”<br />
EZimbabwe ukwesaba<br />
ngokwakusenzakala eNorth bekusobala<br />
kubani lobani lapho owayelilunga<br />
lephalamende njalo ekhankaselela<br />
azamabhizimusi uMunyaradzi Gwisai,<br />
kunye labanye abantu abangaba linani<br />
elingamatshumi amahlanu bebotshelwe<br />
ukubona ividiyo ebitshengisa<br />
ukukhalaza kwabantu elizweni le Egypt<br />
kunye leTunisia ngesikhathi<br />
kuxoxisanwa emhlanganweni wesigaba<br />
eHarare ngenyanga kaNhlolanja.<br />
UGwisai labanye abahlanu baqale<br />
betheswa icala lokungathembeki-icala<br />
elikhulu elijeziswa ngokufa- anduba<br />
• Qhubeka kukhasi 2<br />
INIKEZWA<br />
INVUMO<br />
I-MARANGE<br />
DIAMONDS<br />
Abethula imbiko bezimele<br />
laphansi kukahulumende<br />
kunye labakwamanye<br />
amazwe babike kakhulukazi<br />
ngesinqumo se Kimberly Process (KP)<br />
Certification Scheme esokuhlanza<br />
amatshe elizwe aligugu<br />
kungxabangxoza ye Marange ukuba<br />
athengiswe kumkambo wamazwe<br />
onke.<br />
Ngesikhathi abethula imbiko<br />
phansi kukahulumende bethakazelela<br />
isinqumo ngoba bethi yikunqoba<br />
obekuvele kufanele kwenzakale<br />
elizweni, abethula imbiko bezimele<br />
kunye lakwamanye amazwe babike<br />
ngokukhathazeka okuvezwe<br />
ngabanye abaphatheke<br />
kulelibhizimusi kwamanye amazwe<br />
kunye lezinye inhlanganiso ezimela<br />
amalungelo abantu. Abethula imbiko<br />
phansi kukahulumende bacuphe<br />
umpathintambo obona<br />
ngokwembiwa kwamamayini u-<br />
Obert Mp<strong>of</strong>u ezitshaya isifuba esithi<br />
isinqumo se KP esenziwe e-<br />
Kinshasa, e Democratic Republic <strong>of</strong><br />
Congo—bekuyikunqoba okukhulu<br />
ikakhulu uma kukhangelwa amanye<br />
amazwe aphetsheya abekade ezama<br />
ngenhliziyo zabo zonke ukuba<br />
amatshe elizwe aligugu amadayimani<br />
angaze avunyelwa emkambo<br />
wamazwe onke.<br />
“Sifuna ukudanisa kunye<br />
lokunyikinyisa amazwe. Khathesi<br />
sizaveza ukuqakatheka kwethu<br />
emazweni. I-Zimbabwe ayisoze ibe<br />
isacela ngitsho lakubani,” uMp<strong>of</strong>u<br />
ucutshwe ekhuluma.<br />
Ukuvunyelwa kwelizwe ukuba<br />
lithengise amadayimani eMarange<br />
kuza ngemva komhlangano<br />
wamalunga eKP bona ke<br />
abangabameli be World Diamond<br />
Council eZimbabwe, i-European<br />
Union, i-United States kunye leSouth<br />
Africa.<br />
Kuvunyelwene ukuthi isinqumo<br />
esenziweyo “sizaqhubeka<br />
sikhangelisiswa sikhathi sonke” njalo<br />
abamele inhlanganiso ezizimeleyo<br />
bavunyelwe “ukucubungula<br />
ukuqhutshwa komsebenzi<br />
• Qhubeka kukhasi 3<br />
OKUMUNYETHWEYO<br />
2. Uhulumende<br />
weZimbabwe uthi<br />
uyazama ngamandla<br />
akhe onke ukuthuthukisa<br />
amalungelo abantu<br />
3. Kukanti inhlanganiso<br />
ezizimeleyo ziyemba<br />
zisithi into zilukhuni<br />
eZimbabwe<br />
• I-Republic Bambazonke<br />
khathuni<br />
4. Incwadi<br />
• Ikhathuni ye-umhlaziyi<br />
wendaba<br />
Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> <strong>Monitor</strong>ing <strong>Project</strong> Zimbabwe etholakala kukheli ethi 9 Knightbruce Road, Milton Park,<br />
Harare<br />
Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website yethu ethi monitors@mmpz.org.zw<br />
Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso yeMMPZ lingayithola
2 UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011<br />
Uhulumende weZimbabwe uthi uyazama ukuthuthukisa amalungelo abantu<br />
Mkhokheli, ngilokuthaba<br />
ukuba ngazize ikomishi<br />
ngemizamo eyenziwa<br />
nguhulumende ukuba athuthukise,<br />
avikele kunye lokunanza<br />
amalungelo ezizalwane zakhe uma<br />
kukhangelwa inyanga<br />
eziyisithupha. Sithakazelela<br />
lelithuba elihle lokuba silazise<br />
ngesihlangane lakho,ubunzima<br />
kunye lemibono uma kukhangelwa<br />
amalungelo abantu.<br />
I-Zimbabwe iqhubeka<br />
isebenza kanzima ukugcwalisisa<br />
izifiso zikazulu uma kukhangelwa<br />
amalungelo abo kwezombuso<br />
welizwe, ezenotho, ezokuzimela<br />
kunye lokuhlala kuhle.<br />
Sisekelana lombono wokuthi<br />
amalungelo abantu ayafana<br />
amazwe wonke jikelele, njalo<br />
eyamene. Kungenxa yalokhu,<br />
eZimbabwe siqhubeka<br />
sibambelele ekuthuthukiseni<br />
inhlanganiso ezikhululekileyo<br />
kukanti njalo ngasikhathi sinye<br />
sibumba sisebenzisa imithetho<br />
ezathuthukisa abantu bethu uma<br />
kukhangelwa ezenotho.<br />
UHulumende uqhubeka<br />
ezimisele ekunanzeleleni ukuba<br />
izizalwane zeZimbabwe<br />
zilamandla okuphatheka<br />
ngokugcweleyo ekubiseleni kunye<br />
lasekusebenziseni inotho yabo<br />
Bayafana xathu<br />
• Kusukela kukhasi 1<br />
icala labo lehliswe laba<br />
ngelokubambana benikana<br />
umcabango omubi ongalunganga.<br />
Ebuzwa yi SW Radio Africa ukuba<br />
kungani izizalwane zeZimbabwe<br />
zithakazelele okwenzakale eLibya,<br />
ohlaziya ezombuso welize uPedzisai<br />
Ruhanya uthe: “Umbiko<br />
wokuthakazelela uqondiswe ku<br />
ZANU PF ecabanga ukuthi<br />
ayifinyeleleki, ingaqila kwezokhetho<br />
isebenzise abebutho ukuba bahlale<br />
besemandleni, kodwa konke<br />
kulalapho okuphelela khona.”<br />
Sikhangela umcabango we ZANU<br />
PF ukuthi uGaddafi waye li ‘qhawe<br />
leAfrica’ uRuhanya uthe:<br />
“Akasiqhawe. Ungumbulali weqiniso<br />
weAfrica. Kodwa asimangali<br />
ngalokhu okutshiwo yiZANU PF.<br />
Bakhalela omunye wabo.”<br />
Uhulumende weZimbabwe<br />
waxotsha omeleli Libya kuleli eHarare<br />
uTaher Elmagrahi kunye labasebenza<br />
laye ngenyanga kaNcwabakazi<br />
ngemva kokuba bebike ukuthi<br />
sebentshintshile ukuthembeka<br />
kwabo, sebethembeke ku NTC<br />
baphakamisa ifulegi yabahlamuki<br />
emah<strong>of</strong>isini e-embasi eHarare.<br />
UGaddafi ubengumngane<br />
kamongameli Mugabe okwesikhathi<br />
eside njalo umkhokheli weLibya<br />
njengoba ubelahlelwe khatshana<br />
ngamazwe onke, abakhokheli ababili<br />
benza izivumelwano ezimbalwa<br />
…bebheka amazwe angaphetsheya<br />
njengesitha esifanayo. Lokhu<br />
bekuyisikhathi lapho uGaddafi<br />
engakahlamuki wamukele<br />
ubukhokheli bamazwe angaphetsheya<br />
ngensuku zakhe zokucina<br />
esebukhosini.<br />
I- Daily <strong>News</strong> yabika ukuthi<br />
kulandela ukuxotshwa ngendlela<br />
ebuhlungu kwabahlonitshwa beLibya<br />
kuleli okulakho ukwenzakala yikuba<br />
abakhokheli abatsha eTripoli balakho<br />
ukukhipha ezinye izivumelwano<br />
ezingelangqondo ezavunyelanwa<br />
ngu Gaddafi kunye lomongameli<br />
Mugabe.<br />
Abethula imbiko kwamanye<br />
amazwe banakana ukuthi iZimbabwe<br />
ingaba ngumlindi lapho okwafihlwa<br />
khona imali engaba yi-US$150<br />
Okulandelayo ngumbiko owethulwe nguhulumende weZimbabwe emhlanganweni wamatshumi<br />
amahlanu okhangela ngamalungelo abantu obizwa ngokuthi African Commission on Human and<br />
Peoples’ Rights osanda kwenziwa eGambia:<br />
njengendlela yokusebenzisa<br />
amalungelo abo ukuzithuthukisa.<br />
Ngibika ukuthi:<br />
• Uhulumende womanyano,<br />
owabunjwa eminyakeni emibili<br />
edluleyo ulokhu ekhona njalo<br />
ulokhu esebenzela ukuthuthukisa<br />
ilizwe.<br />
• Umsebenzi wokwenza isisekelo,<br />
owaqalwa eminyakeni emibili<br />
edluleyo ulokhu uqhubekela<br />
phambili njalo abazasihlela<br />
sebekhethiwe njalo bazaqala<br />
uhlelo lokuhlela isisekelo<br />
masinyane. Laba ngabantu<br />
abaziwayo abahloniphekayo<br />
abahlanganisela umantshi<br />
womthethwandaba weBotswana,<br />
umhleli oyingcitshi osebenza<br />
kunhlanganiso ezimeleyo kunye<br />
lesikhwicamfundo e University <strong>of</strong><br />
Zimbabwe. Ngemva kokuhlelwa<br />
isisekelo sizayakhulunyisanwa<br />
ngaso endlini yephalamende<br />
anduba ireferendamu yenziwe.<br />
• Ukwenqabela ukuthengiswa<br />
kwabantwana, ukusetshenziswa<br />
kwabantwana kumsebenzi<br />
wobuwula kunye lemifanekiso<br />
yemacansini, Ibhili yeHuman<br />
Rights khomishini isiphambi<br />
kwephalamende. Lokhu<br />
kuzakwenza ikomishini yona<br />
bhiliyoni uGaddafi kunye lemuli<br />
yakhe abayintshontshayo elizweni<br />
lakhe elilenotho yamafutha<br />
ngesikhathi esebukhosini bakhe<br />
beminyaka engamatshumi amane<br />
lambili.<br />
Ngaphandle kokubuthanisa<br />
impahla, umncindezeli osefile<br />
ubethanda njalo ezokulima,<br />
ezemvelo kunye lezokwemba<br />
phakathi kokunye okunengi okuletha<br />
inotho eZimbabwe.<br />
UMohammad Elbarat, omunye<br />
wabahlonitshwa be Libya<br />
owaxotshwa eZimbabwe ngoba<br />
esekela abakhokheli be Tripoli<br />
kubikwa wanikeza iripoti etsho<br />
okucatshangelwa ukuba<br />
bekungumsebenzi we Zimbabwe<br />
ekuntshontsheni kuka Gaddafi<br />
elizweni lakhe.<br />
“Sesitshele i NTC ukuba yesule<br />
zonke izivumelwano u Gaddafi<br />
azenza lohulumende kaMugabe. I-<br />
NTC ivumile nanku uhulumende<br />
kaMugabe esala ukwamukela i-NTC,”<br />
u-Elbarat watshela i Daily <strong>News</strong> kuinterview<br />
ese Tripoli.<br />
“Izivumelwano lezi azenziwanga<br />
ngendlela eqondileyo njalo sifuna i-<br />
NTC izihlaziye ngoba asilamaphepha<br />
okubona ukuthi zimiswe kanjani,<br />
ukuba ngubani oncedakeleyo lokuba<br />
kungani encedakele,” kwengeza u-<br />
Elbarat.<br />
Ibandla likamphathintambo<br />
omkhulu uMorgan Tswangirai lithe<br />
ukuntshitsha kobukhosi eTripoli<br />
kutshiye ixhegu elileminyaka<br />
engamatshumi alitshiyangalombili<br />
lasikhombisa (87) liyangekile.<br />
UDouglas Mwonzora, isikhulumi<br />
sika Tsvangirai owebandla le MDC<br />
uthe umongameli Mugabe<br />
ubedidekile ukuba alungisise njani<br />
ubuhlobo ngemva kokuba exotshe<br />
abahlonitshwa be Libya njengezinja.”<br />
“Njengoba u Gaddafi esehambile<br />
kuzakuba lokuyangisa okukhulu<br />
kuhulumende weZimbabwe ukuba<br />
uzakhumelana njani umlotha le<br />
Libya,” kutsho uMwonzora.<br />
“Kumaviki ambalwa edluleyo,<br />
abaku Mugabe kuhulumende<br />
womanyano balahlela khatshana<br />
usixwayiso abasinikwe yi MDC<br />
eyabekwa ngomnyaka ka2010<br />
isebenze ngokusemthethweni.<br />
Phezu kwalokhu uhulumende<br />
uthenge isakhiwo lapho i Zimbabwe<br />
Human Rights Commission<br />
ezasebenzela khona. Isakhiwo<br />
sanikezwa ikomisini<br />
ngokusemthethweni<br />
ngoMpandula 2011.<br />
• Ngenyanga ka Nhlangula<br />
lonyaka, uhulumende wenza<br />
umhlangano wokugcwalisisa<br />
umsebenzi lo. Umhlangano lo<br />
ubuhlanganisela bonke abantu<br />
kunye lenhlanganiso<br />
ezilokokwenza lokuqhutshwa<br />
kwekomishini le ezihlanganisela i<br />
Zimbabwe Human Rights Commission,<br />
esokuba bangaxotshi ummeli we<br />
Libya kuleli bekhetha umuntu<br />
ebeselimtshonela kwezombuso<br />
welizwe. Njengenjwayelo uMugabe<br />
ubambe inkani.”<br />
Kodwa obona ngokwethulwa<br />
kwembiko ku ZANU PF<br />
umphathintambo Webster Shamu<br />
uqhubekele phambili esekela<br />
umncindezeli osefile.<br />
“Uhulumende ubekhangele<br />
konke obekusenzakala eLibya,<br />
ikakhulu kumahola angamatshumi<br />
amabili lane okucina. I-Zimbabwe<br />
ayikuvumi ukuthi okwenzakale<br />
elizweni leAfrica yindlela eqondileyo<br />
yokulungisisa okungamanga kuhle<br />
eAfrica,” kutsho u Shamu,<br />
owethembeke kuMugabe. Kodwa<br />
wehlulekile ukuchaza ukuba u Gaddafi<br />
owaba sebukhosini ngokusebenzisa<br />
abebutho ukukhulela ubukhosi<br />
obebukhona ngomnyaka ka 1969<br />
wathatha ngaphi amandla okuba<br />
ngumkhokheli.<br />
UMwonzora weMDC-T uphinde<br />
njalo wengeza ukuthi ukuwa kuka<br />
Gaddafi yisifundo kubo boke<br />
abancindezeli be Africa abaqhubeka<br />
bebambelele ebukhosini loba abantu<br />
bengasabafuni.<br />
“Le yindlela ebuhlungu<br />
yokutshabalala kwesiqoqodo<br />
somncindezeli,” uMwonzora utshele<br />
i-RadioVop.<br />
“Ukufa kwakhe kuthumele<br />
umbiko oqakathekileyo kubo bonke<br />
abancindezeli ukuba abenze lokhu<br />
okumele bakwenze bengadluleli<br />
phambili. Kuyafundisa njalo ukuba<br />
umoya wenkululeko ulamandla<br />
njalo akula ongawumisa njalo<br />
ulakho ukuba yingozi uma abantu<br />
befuna ukuwusebenzisela<br />
amandla.”<br />
UMwonzora uthe abancindezeli<br />
kumele babekwazi uma isikhathi<br />
sokuba bahambe sesifikile.<br />
“Kumele babekwazi njalo ukuthi<br />
uma sekuyisikhathi sokuba<br />
bahambe……..akusekho emandleni<br />
abo ukuba batsho isikhathi sokusuka.<br />
Okwenziwe ngu Gaddafi<br />
yikuhlakanipha kwesiphukuphuku<br />
njalo lokhu kujwayelekile<br />
kubakhokheli be Africa eseMzansi.”<br />
i- Zimbabwe <strong>Media</strong> Commission kunye<br />
le Zimbabwe Electoral Commission,<br />
ubuhlose ukunikeza i-Universal<br />
Periodical Review National ripoti<br />
isisinde.<br />
• Umhlangano lo ohuge abanye<br />
abantu bevela kunhlanganiso<br />
ezizimeleyo ezisebenza elizweni ,<br />
amalunga e-UN aselizweni kunye<br />
lohulumende uphumelele.<br />
• Ngenyanga ka Mpandula 2011,<br />
amalunga amatsha awe Zimbabwe<br />
Anti-Corrruption Commission<br />
bafungisiwe ukwenza umsebenzi<br />
wabo ngendlela elotshwe<br />
kusisekelo.<br />
• Uhulumende unikeze iripoti<br />
yelizwe phambi kwe UN Human<br />
Council kumhlangano wetshumi<br />
lambili weqembu eliphatheke kulo<br />
umsebenzi we Universal Periodic<br />
Review mhlaka 10 kunyanga<br />
kaMfumfu kuwonalo umnyaka<br />
odinga ukugcwalisisa amalungelo<br />
abantu emazweni wonke<br />
• UHulumende uqhubeka<br />
ezimisele ekunakakeleni<br />
izizalwane zakhe kunye<br />
lezamanye amazwe ikakhulu<br />
asebekhulile abagogekileyo,<br />
abantwana kunye labagulayo.<br />
• Ibhili yabantu abasebekhulile<br />
seyakhitshwa kumaphephandaba,<br />
isilindelwe ukuyahlafunwa<br />
ephalamende.<br />
• I-Broadcasting Authority <strong>of</strong><br />
Zimbabwe ibizele abadlali abatsha<br />
kwezokusakaza ukuba ba-apulaye.<br />
Okwakhathesi inhlanganiso<br />
ikhangelisisa amaphepha alabo<br />
abakhethiweyo abafisa<br />
ukuphatheka kulo umsebenzi.<br />
Lokhu ngokunye kwezinto<br />
ezavunyelwanayo ku Global<br />
Political Agreement ukuvulela abanye<br />
director) musician Oliver Mtukudzi<br />
(Non-Executive Director), Joseph<br />
Zimuto (Non-Executive Director),<br />
Phibion Gwatidzo (Non-Executive<br />
Director),Tony Ndoro (Head-<br />
Programming), George Munetsi<br />
(Programmes manager), Bertha<br />
Charuma (Senior Announcer kunye lo<br />
Chris Masikati (technical consultant).<br />
Ubudlelwano beKISS FM le ZBC<br />
bucothozwe kakhulukazi yi <strong>Media</strong><br />
Institute <strong>of</strong> Southern Africa (MISA),<br />
yona ethe: “Ukuzihlela kanje<br />
kuzakwenza i-KISS FM umsakazo<br />
ngebizo nje, umsebenzi wabo uzaba<br />
ngowokukhulisa ubandlululo kukanti<br />
bekukhangelelwe ukuthi abadlali<br />
abatsha bazakhulula izizalwane<br />
zeZimbabwe.”<br />
“Kuyadanisa ngoba silobandlululo<br />
olwesabekayo kundaba zeZBC.<br />
Besilethemba lokuzwa amazwi<br />
atshiyeneyo kubadlali abatsha,” kutsho<br />
u Koliwe Majama ongu-MISA<br />
programme <strong>of</strong>ficer, etshela i-SW Radio<br />
Africa.<br />
Wengeze esithi i-MISA<br />
ikhathazekile ukuba izizalwane<br />
zeZimbabwe nje bezingela ozimeleyo<br />
emhlanganweni ngoba<br />
bekulabalutshwane “ababusisekileyo”<br />
abakade besazi ngalo umhlangano.<br />
“Akuzange kunikezwe isikhathi<br />
kumbe imizamo eneleyo ukwazisa<br />
uzulu ngokwakusenzakala, ukuba<br />
kwenzakalela ngaphi njalo nini,”<br />
kutsho u-Majama.<br />
I-MISA, kunye lezinye<br />
inhlanganiso ezimela amalungelo<br />
baqhubeka bebuza ngebhodi ye-BAZ<br />
ukuba isemthethweni na yona ke<br />
obekumele ilungisisiwe ngengalokhu<br />
abadlali ekwethuleni imbiko.<br />
• Loba kulobunzima bezijeziso<br />
zenotho ezifakelwe ilizwe,<br />
uhulumende usenelise ukunqoba.<br />
Kusobala ukuba imizamo yethu<br />
yokuthuthukisa abantu ingabe<br />
inqobe kakhulukazi uma izijeziso<br />
zenotho zingazange zibekwe.<br />
• Uhulumende we Republic <strong>of</strong><br />
Zimbabwe uyananzelela ukuthi<br />
sekwabikwa ukuthi ikomishi<br />
yamukela umbiko omnengi. Kuhle<br />
siphange siveze ukuthi lokhu<br />
kuyibufakazi obugcweleyo<br />
obokuba abantu beZimbabwe<br />
bayazi amalungelo abo<br />
okuvakatshela abomthetho<br />
abaselizweni kunye lakwamanye<br />
amazwe. Imbiko elitshumi<br />
latshiyangalombili yamukelwe<br />
yikomishini. Kunani leli emihlanu<br />
ilahlelwe khatshana yikomishini,<br />
emine yagwetshwa kwanqoba<br />
ababekhalaza, owodwa<br />
wakhitshwa ngulo obewulethile<br />
ekhalaza, kukanti emihlanu<br />
isalindele ukuba ikomishini<br />
izagweba njani. Kumibiko<br />
emithathu eseleyo, uhulumende<br />
we Republic <strong>of</strong> Zimbabwe usecele<br />
olunye ulwazi kwabakhalazayo<br />
ukuba luze luvela kukomishini<br />
nanku phela kukhanya sengathi<br />
imbiko yabo ibingeyokuzama<br />
ukuyangisa uhulumende nje.<br />
• Sithanda ukuveza ukusekela<br />
kwethu ikomishini, abakhulu<br />
abaphatheke kulo umsebenzi<br />
kunye lezinye izisebenzi<br />
Mama mkhokheli ngithanda<br />
ukugqiba ngokuncindezela ukuzimisela<br />
kweZimbabwe ukuvikela kunye<br />
lokuthuthukisa amalungelo abantu.<br />
Siqhubeka sizimisele ukubambana<br />
lekomishini kunye labanye<br />
abalokokwenza lamalungelo abantu.<br />
Sikhululekile ukukhulumisana yiloba<br />
ngubani, ukucothozwa okwakhayo kunye<br />
lokusebenza ndawonye. Ngiyabonga.<br />
IMIHLANGANO YE-BAZ YOKUKHANGELISISA<br />
AMACENCE OKUSAKAZA ISIQALISILE<br />
• Kusukela kukhasi 1<br />
obekuvunyelwane kuhulumende<br />
womanyano ekuqaleni komnyaka.<br />
“Ibhodi le yakhethwa<br />
ngokungekho emthethweni ngebandla<br />
linye elezombuso (ZANU PF) kodwa<br />
baqhubeka bebusa kwezokusakaza.<br />
Okudanisayo yikuba loludaba<br />
elwaphoselwa eceleni,” kutsho<br />
uMajama.<br />
Abanye abalobeleyo bedinga<br />
amacence amabili okusakaza<br />
abakhethiweyo ukuba bakhangelisiswe<br />
bahlanganisela iZimbabwe<br />
<strong>News</strong>papers, AB Communications and<br />
Radio VOP (Voice <strong>of</strong> the People).<br />
I- Zimbabwe <strong>News</strong>papers<br />
ekahulumende yibo edinda i- Herald<br />
ephuma malanga wonke kunye le<br />
Sunday Mail ephuma kanye ngeviki<br />
phakathi kwamanye amaphephandaba<br />
kukanti unozindaba njalo efisa ukuba<br />
lilunga lephalamende kubandla<br />
leZANU PF emele i-Nyanga South<br />
uSupa Mandiwanzira ulokokwenza le<br />
AB Communications. I-Radio VOP<br />
okwakhathesi isakaza eZimbabwe iku<br />
Radio Netherlands Worldwide network.<br />
I-BAZ idinga ukubakwazi kulabo<br />
abafisa ukusakaza ukuba ngobani abanikazi<br />
bemisakazo, okuzabe kusakazwa, kunye<br />
lamalungiselela okusakaza.<br />
Okwakhathesi ilizwe lilomsakazo<br />
owodwa ongaphansi kukahulumende<br />
i-ZBC. Njengengxenye ye-Global<br />
Political Agreement eyaletha<br />
uhulumende womanyano mhlaka 26<br />
Nkwenkwezi, 2011, i- BAZ ibizele<br />
abalesifiso ukuba basakaze ilizwe lonke<br />
besenza okwebhizimusi benikeza<br />
imisebenzi yabo okungela mbadalo<br />
njalo imhlangano le yokukhangelisisa<br />
ingaphansi kwaloluhlelo.
UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011 3<br />
...kukanti inhlanganiso ezizimeleyo ziyemba zisithi into zilukhuni eZimbabwe<br />
Mhlonitshwa, amakhomishina,<br />
umabhalane we African<br />
Commission owamalungelo<br />
abantu; bakhokheli baka hulumende,<br />
bameli benhlanganiso ezizimeleyo,<br />
zethekeli ezinxusiweyo, bobaba<br />
labomama, ngesikhathi i-Zimbabwe<br />
Human Rights NGO Forum ithakazelela<br />
iminyaka engamatshumi amathathu<br />
ikusivumelwano seAfrica “Africa<br />
Charter” sindawonye lekomishini ye-<br />
Africa, umomo wamalungelo abantu<br />
elizweni awukalungi.<br />
Mhlonitshwa, umumo wezenotho<br />
uqhubeka uphucuka phansi<br />
kukahulumende womanyano owaqala<br />
ukusebenza kunyanga kaNhlolanja<br />
ngomnyaka ka2009 kulandela<br />
ukusayinwa kwe Global Political<br />
Agreement (GPA) ngenyanga<br />
kaMpandula ngamabandla amathathu<br />
ezombuso welizwe. Kodwa ke,<br />
izivumelwano ezinengi ezenziweyo<br />
ngala amabandla zilokhu<br />
zingakenziwa. Udlakela kwezombuso<br />
welizwe uqhubekela phambili, nanku<br />
uhulumende uqhubeka esephula<br />
amalungelo kunye lokukhululeka<br />
kwokusesivumelwaneni.<br />
Kukhangelwa kusukela kuqale<br />
ukusebenza uhulumende womanyano,<br />
i-Zimbabwe Human Rights NGO<br />
Forum isilobe amacala angu -191-<br />
Umutsho olotshwe yiZimbabwe NGO Human Rights Forum<br />
uqondiswe kuAfrican Commission on Human and People’s Rights<br />
50 th Ordinar y Session ye African Commission on Human and People’s<br />
Rights kukhangelwa umumo wamalungelo abantu eZimbabwe.<br />
Abanye Abanye babahlonitshwa babahlonitshwa kumbuthano kumbuthano we we 50 50 th Session Session Session ACHPR ACHPR Conference<br />
Conference<br />
Conference<br />
owodlakela kwezombuso welizwe<br />
kukanti inhlanganiso elilunga layo i-<br />
Zimbabwe Peace <strong>Project</strong> ilobe amacala<br />
angu-3 588 wonake abangelwe<br />
ngodlakela kwezombuso welizwe<br />
kunye lokubanga ukudla kusukela<br />
ngenyanga kaNkwenkwezi kusiya<br />
kunyanga kaNcwabakazi 2011.<br />
Udlakela lolu belusungulwa<br />
yizithunywa zelizwe, abebandla kunye<br />
labasakhulayo Youth Militia.<br />
Umumo wabavikela ukwephulwa<br />
kwamalungelo abantu awukaphucuki.<br />
Baqhubeka behlukuluzwa besenza<br />
umsebenzi wabo osemthethweni.<br />
Abakhankasela amabandla<br />
ezombuso kumbe amalunga<br />
ezokuvikeleka aphazamisa inhlelo<br />
ezenziwa zinhlanganiso<br />
ezizimeleyo ezeCivic Society<br />
Organisations (CSOs) bencediswea<br />
nguhulumende. Isibonelo,<br />
abakhankasela inhlanganiso<br />
ezizimeleyo eZSimbabwe<br />
bahlukuluzwa eNamibia ku Southern<br />
Africa Development Community<br />
Summit, bethunyiwe ngabakhulu<br />
beZimbabwe, lapho bezama<br />
INIKEZWA INVUMO I-MARANGE DIAMONDS<br />
• Kusukela kukhasi 1<br />
wokwemba bezimele”, kutsho<br />
umutsho ovela ku World Council.<br />
Isivumelwano sidinga ukuba i-<br />
Zimbabwe ibe itshela abahlaziyi beKP<br />
sikhathi sonke ukuba abembayo<br />
ngobani kunye lenqubekelaphambili<br />
yokuzama ukwesula omakorokoza,<br />
kutsho umutsho ovela kukhansili.<br />
Kodwa lesi senzo sizondise<br />
inhlanganiso ezizimeleyo kunye<br />
lenhlanganiso ezimela amalungelo<br />
abantu bona ke abaqinisa ukuthi<br />
amadayimani eMarange akumelanga<br />
athengiswe iZimbabwe ize igcwalise<br />
lokhu okwavunyelwanayo le KP njalo<br />
akumelanga athengiswe<br />
ubudlwangudlwangu obukhona<br />
bungakalungisiswa.<br />
UMike Davis owenhlanganiso<br />
yamalungelo eye Global Witness<br />
utshele i SW Radio Africa ukuthi<br />
isivumelwano esitsha “yisinqumo<br />
esibi” esenziwe yi KP,njalo ukuba<br />
sizehlisa amandla abo kunye<br />
lokuhlonipheka kwabo kumkambo<br />
wamadayimani owamazwe onke. Uthe<br />
isinqumo sabo siyadanisa nanku phela<br />
i-Global Witness ibifake inotho<br />
yemnyaka enengi kakhulukazi<br />
ekubumbeni i-KP.<br />
“I-KP isigeze izandla phezu kwe-<br />
Zimbabwe ngokuthi kusukela kathesi<br />
amamayini amakhulu asengathengisa<br />
amadayimani engela kukhangelisiswa<br />
kumbe izinqumo zokwenqabela,”<br />
kutsho uDavis.<br />
Uchasisile ukuthi i-KP bekumele<br />
ivumele ukuthengiswa kwedayimani<br />
ethile eyaziwayo lapho i-Zimbabwe<br />
eyabe itshengise impucuko<br />
ekulungisiseni umumo oseMarange<br />
kodwa ubudlelwano bempucuko<br />
kunye lokuthengisa akusekho.<br />
“Akusela okubopha uhulumende<br />
weZimbabwe ukuba alandele lokhu<br />
akhangelelwe ukuba akufinyelele,”<br />
kwengeza uDavis.<br />
Ngomnyaka ka2008, uhulumende<br />
wahambisa amasotsha endaweni ye<br />
Marange ukuba bayekhipha<br />
omakorokoza kunye lezakhamuzi<br />
zakule indawo ebezisemba idayimani<br />
kodwa ngokutsho kwe Human Rights<br />
Watch amakhulu amabili abantu babulalwa<br />
abanye abanengi balinyazwa kumbe<br />
ukuhlukuluzwa.<br />
I-KP yaphanga yamisa ukuthengwa<br />
kwedayimani le Zimbabwe kwathi<br />
amazwe eChina le India aba yiwo<br />
wodwa amazwe ayevumela ukuthenga<br />
idayimani leZimbabwe.<br />
Isivumelwano esitsha silahla<br />
ubufakazi obavezwa lilunga<br />
lephalamende ele MDC-T u Eddie Cross<br />
lapho esethula umbiko kuPhalamende<br />
phakathi kwenyanga kaMfumfu lapho<br />
athi inkulungwane zamadola<br />
ekweMelika asentshontshiwe kunzunzo<br />
yeMarange. UCross wabika ukuthi<br />
abakhulu bebutho, amapholisa kunye<br />
labakhulu ku ZANU PF ngabanye balabo<br />
abantshontshayo waletha ukuhlafunwa<br />
kwenkulumo ephalamende eyokuba<br />
amadayimani enziwe abe sezandleni<br />
zelizwe. Ngemva kwalokhu wabika<br />
ukuthi wethuselwe ngama-intelligence<br />
agents esiya endlini yakhe.<br />
Kodwa inhlanganiso ezizimeleyo<br />
ezihlanganisela i Global Witness le<br />
Partnership Africa,Canada phakathi<br />
kwezinye ezinengi zigqibe ngokuthi<br />
umhlangano womnyaka uphele kungela<br />
okukhanyayo okwenziwe yi Zimbabwe<br />
lokuvunyelwa yiKP ukuthengisa<br />
amadayimani. Lokhu kuza<br />
kungakhathalekile ukuba abebutho<br />
baqhubeka bephatheke ekwembiweni<br />
kwedayimani eMarange, ubusela<br />
obuvimbela umumo wokuba<br />
kubelendlela evumela abaphandi<br />
abangakakhuli ukuba baphande<br />
ngokusemthethweni, kutsho<br />
inhlanganiso.Ukwephulwa<br />
kwamalungelo kwabaphandi esephulwa<br />
I-Republic Bambazonke khathuni<br />
Ama-Zambians! Akula dlakela, akula<br />
kudlelezela ngesikhathi sokhetho, impumela<br />
yokhetho imenyezelwa ngemva kwamalanga<br />
amabili, lo okade esebukhosini enqotshwe<br />
ngophikisayo<br />
yilabo abalondoloza iMarange<br />
kuyaphambili. Lokhu kuhlukuluzwa<br />
kuke kwabikwa ngumabonakude we<br />
South Africa u Carte Blanche,<br />
okhulume labahlukuluzwayo<br />
eMarange. Omunye ophandayo uthe<br />
abalondoloza indawo le abaqatswe<br />
yiMbada Diamonds, abayibo<br />
abaziwayo basebenzisa izinja ukuba<br />
zibahlasele.Uthe abalondolozayo<br />
babambela phansi, inja imluma<br />
umlomo. Omunye njalo<br />
owahlukuluzwayo uthi sewabona<br />
abantu behlaselwa yizinja zalabo<br />
abalondolozayo kanengi wakhuluma<br />
njalo ngesehlakalo esizwisa<br />
ubuhlungu lapho inja ilume ibele<br />
lomunye umama.<br />
UAlfred Brownell, umongameli<br />
we Green Advocates Liberia, olilunga<br />
lesivumelwano uthe: “Ukuqhutshwa<br />
kweKimberley, ohulumende<br />
abangamalunga kunye lebhizimusi<br />
lamadayimani kukhanya bezimisele<br />
ukufulathela okufunwa yizizalwane<br />
zeZimbabwe, okuhle kuzulu kunye<br />
lokulandela isivumelwano esabumba<br />
i Kimberley.”<br />
Isivumelwano sakuqala phakathi<br />
kwe KP leZimbabwe sanikeza amandla<br />
abamele inhlanganiso ezizimeleyo<br />
eziselizweni ukuba bafinyelele<br />
iMarange njalo babikele iKimberley.<br />
Le indlela yokuhlela ibithembisa<br />
ukuvikeleka kwabakhankasi ababeke<br />
babotshwa bahlukuluzwa ngokwenza<br />
umsebenzi wabo wokuveza<br />
okwenzakala endaweni zamadayimani<br />
eZimbabwe. Loba isivumelwano<br />
esitsha sivumela ukukhululeka<br />
kwenhlanganiso ezizimeleyo<br />
eMarange, kodwa sethula amandla<br />
abo okubika okwenzakalayo.<br />
“Lesi sivumelwano simane<br />
sitshengise ukuzimisela kwe<br />
Kimberley Process ukwehlisa<br />
ukuqhutshwa kweMarange ngendlela<br />
Laye anikeze amandla kalula nje<br />
engazange abizwele ukuba amavoti<br />
aphinde ukubalwa kumbe<br />
ukutyamangala emthethwandaba!<br />
ukunikeza isicelo kubakhokheli be<br />
SADC ukuba babeke imithetho<br />
ezakwenza kube lokhetho<br />
olubalulekileyo e-Zimbabwe.<br />
ONozindaba basengozini<br />
intathelizindaba ziyahlukuluzwa<br />
kwesinye isikhathi emkhosini<br />
esegcekeni amapholisa ekhangele.<br />
Ngenyanga kaMpandula, kusakhiwo<br />
sePhalamende lapho kuhlafunwa i-<br />
Human Rights Commission Bill,<br />
abakhankaselela ibandla lezombuso<br />
welizwe bahlukuluza oNozindaba<br />
abakade bezobika ngalo umkhosi.<br />
Umthetho usetshenziswa<br />
okulobandlululo ngamapholisa.<br />
Isiboneleno salokhu yikubotshwa<br />
lokugcinwa kwababe bekhankaselela<br />
inhlanganiso ezizimeleyo<br />
abalitshumi mhlaka 27 Ntulikazi 2011<br />
emthethwandaba omkhulu<br />
weZimbabwe eHarare. Laba<br />
abalitshumi bonke bengamalunga e-<br />
Restoration <strong>of</strong> Human Rights –<br />
Zimbabwe babotshwe bekhalaza<br />
ngokuphuziswa kwezakhamuzi ze-<br />
Glen View zona ezibotshwe<br />
zagcinwa ngoba zicatshangelwa.<br />
Iwa ukuba zabulala ipholisa.<br />
Kundaba efanayo mhlaka 23<br />
Ntulikazi 2011, amapholisa ehluleka<br />
ukuthatha inyathelo phezu<br />
kwabalandeli be-ZANU PF<br />
eqondileyo,” kutsho uShamiso Mtisi,<br />
onguye obona ngokuqutshwa<br />
komsebenzi ku Local Focal Point kunye<br />
legqwetha lezemvelo e Zimbabwe<br />
Environmental Law Association.<br />
“Benikezwe ithuba lokuba<br />
iZimbabwe iyekele isivumelwano<br />
sakuqala, iKimberley Process isiveze<br />
ukuthi ayenelisi ukwenza<br />
okuqondileyo.”<br />
Ekupheleni komnyaka ka2009<br />
iZimbabwe ibisivumile ukuguqula<br />
izinto ezithile ukuze iKP iyivumele<br />
ukuthengisa esedlula ku “Joint Work<br />
Plan” yona ke ebidinga abebutho<br />
basuswe, kuthathwe amanyathelo<br />
azaqeda ukuhlukuluzwa kwabantu<br />
kunye lokuvunyelwa<br />
ngokusemthethweni abaphandi<br />
abancane. Kodwa konke lokhu<br />
akuzange kwenziwe.<br />
“Ukuqiniseka kokuthengiswa<br />
kwamadayimani wonke<br />
sekusengozini,”<br />
kutsho u Alan Martin,<br />
ongumkhokheli wokudingisisisa<br />
kwaphezulu ku Partnership Africa<br />
Canada.<br />
“Abathengi bazathenga njani<br />
kukhisimusi le amadayimani<br />
belethemba lokuthi abathengi dayimani<br />
leMarange wona ke agejwe phakathi<br />
kodlakela olwaziwayo? Ngayiphi<br />
indlela lapho ibhizimusi leli<br />
elizathembisa ngeqiniso ukuba<br />
bazenelisa ukwehlukanisa<br />
amadayimani la lamanye?”<br />
ILunga lenhlanganiso<br />
ezizimeleyo uFarai Maguwu uthe:<br />
“Lesi yisivumelwano sebhizimusi<br />
uqobo esitshiya phandle izikhalazo<br />
zenhlanganiso ezizimeleyo<br />
eZimbabwe…..ukuvikeleka<br />
kwezizalwane, ukuhlukuluzwa<br />
kwamalungelo abantu abaseMarange<br />
• Qhubeka kukhasi 4<br />
Kusakunengi abasamele<br />
bakufunde!<br />
abatheleke endlini ye-Phalamende<br />
baphazamiswa ukuqhutshwa<br />
komsebenzi wokubalwa kwe-<br />
Zimbabwe Human Rights<br />
Commission Bill.<br />
Mhlonitshwa, sinanzelela ukuthi,<br />
eminyakeni emibili edluleyo inani<br />
lodlakela iwezombuso<br />
obelusesabeka iwehlile uma<br />
kuqathaniswa lomnyaka ka2008.<br />
Ngokwehla kwenani lodlakela<br />
sinanzelela ukusebenza<br />
kukahulumende womanyano,<br />
umsebenzi wamazwekazi e-Africa,<br />
kunye lamazwe onke abambe<br />
aqondisa uhulumende weZimbabwe<br />
kunye lezizalwane zeZimbabwe<br />
ngokulwisa udlakela.<br />
Ngaphandle kwalokhu udlakela<br />
kwezombuso ulokhu ukhona njalo<br />
sewengezwe yikukhangelela ukhetho<br />
ngo-20<strong>12</strong>. Inhlangothi ezibona<br />
ngokulondolozwa komthetho<br />
zilokhu zimemethekisa udlakela<br />
kwezombuso welizwe zibambane<br />
labakhankasa ngodlakela bebandla<br />
lezombuso. Sekuyinhlala yenza e-<br />
Zimbabwe ukuthi udlakela luqamuka<br />
uma ilizwe libanga kukhetho,<br />
okwenza kubenzima ukuthi kube<br />
lokhetho olulokuthula njalo<br />
olubalulekileyo. Siyesaba ukuthi<br />
ukhetho oluza ngemva kokuguqulwa<br />
kwemithetho yezombuso kulakho<br />
ukuletha udlakela.<br />
Mhlonitshwa, loba samukela<br />
ukufungiswa kwamakomishana awe-<br />
Human Rights Commission, i-<strong>Media</strong><br />
Commission, i-Anti-Corruption<br />
Commission kunye leElectoral<br />
Commission, kuyadanisa ukuthi ibhili<br />
yamalungelo abantu eye-Human<br />
Rights Commission Bill ukuthi<br />
ayisoze ilandele imthetho yeParis<br />
“Paris Principles,” ukuba uhulumende<br />
uyabe elokokwenza ngokuqhutshwa<br />
kwayo. Ukuthi izakhangela<br />
ukwephulwa kwamalungelo abantu<br />
kusukela ngomnyaka ka 2009<br />
kulahlelwe khatshana ukwephulwa<br />
kwamalungelo abantu ukhetho<br />
lungakaqalisi njalo lalapho seluqalisile<br />
ngomnyaka ka-2008.<br />
Siyamukela njalo ukusebenza<br />
kukahulumende lenhlanganiso<br />
ezizimeleyo. Kodwa kuyadanisa<br />
ukuthi, phakathi kwenani elingu 179<br />
lezinto ezikhangelelweyo yi-UN<br />
Human Rights Council<br />
emhlanganweni we-Universal<br />
Periodic Review, uhulumene<br />
weZimbabwe uvume ezingu-81 wala<br />
ezingu-67 wathi uzakhangelisisa<br />
ezingu-31.<br />
Ukukholiseka kwelungelo<br />
lenotho kunye lokuhlala kuhle<br />
liphazamiswa yikuswelakala kwemali.<br />
Lokhu kuhlanganisela isibanga<br />
sokuphila, ukulondolozeka,<br />
impilakahle, ukufunda, umsebenzi<br />
kunye lezindlu. Uhulumende<br />
weZimbabwe usungule isikhwama<br />
sabomama, abasakhulayo kunye<br />
labamabhizimusi amancane kodwa<br />
wehlulekile ukwakha izindlu<br />
ezifaneleyo kulabo abaphanjaniswa yi<br />
Operation Hlalanikuhle ngomnyaka<br />
ka 2005, okunye kwalokhu<br />
obekukhangelelwe liqula eleza kuleli<br />
ele UN lona ke lungelehlangothi<br />
kaSecretary General for Human<br />
Settlement.<br />
Okuxwayiswayo<br />
Sibizela i-African Commission ukuba<br />
ifake isinqumo esiqinileyo phansi<br />
komsebenzi waso wokuvikela<br />
ukukhuthaza uhulumende we-<br />
Zimbabwe ukuba:<br />
1. Ukufaka imithetho ezakwenza<br />
iZimbabwe Human Rights<br />
Commission ihleleke ilandele i-Paris<br />
Principles.<br />
2. Gijimisani ukulungisiswa kwezinto<br />
ezimqoka kwezokhetho ukwenzela<br />
ukuthi kube lomumo omuhle<br />
obalulekileyo wokhetho ukuthi.<br />
Sibiza njalo ikhomishi ukuba<br />
iqakathekise umsebenzi wayo<br />
wokuvikela iphange ikhangelisise<br />
izikhalazo esezibuthene inike<br />
impendulo kulabo asebekhalaze<br />
kuyo
4 UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011<br />
I-MMPZ I-MMPZ IHLANGANA IHLANGANA LEQULA LEQULA LE<br />
LE<br />
PIRF PIRF CHAPTER<br />
CHAPTER<br />
Izisebenzi ze-MMPZ zibuthana leHwange<br />
PIRF Chapter ukuba zithathe umfanekiso,<br />
ngemva komhlangano kulelidolobho<br />
SIYAMUKELA IMBONO YENU<br />
Umhlaziyi Wezindaba engathanda ukuzwa imbono<br />
yenu ngalokhu okubhaliweyo. Uyathanda<br />
ukuyibala yini? Iluncedo yini? Kulokunye okungabe<br />
kungalotshwanga <strong>of</strong>una ukukubona kumhlaziyi we<br />
zindaba? Sitholakala ku email<br />
ethi:monitors@mmpz.org.zw kumbe<br />
ecingweni: 0774432509.<br />
IKHATHUNI YE-UMHLAZIYI WENDABA<br />
The Zimbabwean newspaper<br />
Incwadi<br />
I-MDC-T ilahlela khatshana umbiko<br />
owethulwe yi-Zimbabwe ku-UN<br />
Kulandela ukwethulwa kombiko ngumphathintambo uPatrick Chinamasa wokuthi konke<br />
kulungile uma kukhangelwa amalungelo abantu eZimbabwe ekhuluma emhlanganweni<br />
weUnited Nations Human Rights eSwitzeland, umphathintambo omkhulu uMorgan Tsvangirai<br />
owebandla leMovement for Democratic Change (MDC) akazange asole kuphela lokhu athi<br />
kutshiyene lomumo okhona elizweni kodwa uphinde njalo wabandlulula ibandla lakhe ethi<br />
ngumbiko weZANU PF owalungiswa bengazange banxuswa ukuba batsho eyabo imbono.<br />
Okulandelayo ngumbiko okhitshwe libandla:<br />
I-MDC isinxaphele khatshana ioripoti ekhuluma ngomumo oselizweni uma kukhangelwa<br />
amalungelo abantu, wona ke owethulwe ngumphathintambo obona ngokwahlulela okuqondileyo,<br />
uPatrick Chinamasa kuUnited Nations Human Rights Council eGeneva, Switzeland. UChinamasa<br />
akasifanelanga isikhundla sokwethula umbiko ekhuluma ngamalungelo abantu eZimbabwenanku<br />
phela ngumaqhuzu ekwephuleni amalungelo abantu elizweni.<br />
Eminyakeni ka1990 isibanga ukuyaphela lapho uChinamasa akhethwa ukuba<br />
ngumphathintambo wokwahlulela okuqondileyo isenzo sakhe sokuqala kwaba yikubulala<br />
ukusebenza kuhle kwezokuhlelwa kuhle komthetho, eZi mbabwe. Kusukela lapho<br />
inkulungwane zabantu ezakhankasela i-MDC kunye lamalungelo abantu, babotshwa<br />
bamiswa phambi komthethwandaba besetheswa amacala atshiyatshiyeneyo nanku phela<br />
ukuqhutswa komthetho besekuguquliwe.<br />
Ngasikhathi sinye abephula umthetho abaziwayo abeZANU PF bebesekelwa<br />
bezihambela bekhululekile ngenxa yokungenela kukaChinamasa kunye labanye abeZANU<br />
PF abaphatheke kwezombuso welizwqe nanku phela ukuhlelwa komthetho<br />
besekuguquliwe.I-MDC ithanda ukuba kwazi ukuba kungani kungela okwenziwayo<br />
ukubopha ababulali abaziwayo ababulala uTonderai Ndira, uBetter Chokururama, uGodfrey<br />
Kauzani, uRwisai Nykauru kunye lenkulungwane zamalunga Emdc.<br />
Ngomnyaka ka2002 kulandela lokhu, uChinamasa ayekubona sengathi yikwekelela<br />
izizalwane ze Melika ezabanjwa zihlohlisa izikhali endizamtshineni, umantshi<br />
womthethwandaba omkhulu eZimbabwe uFergus Blackie waphumelela ekwetheseni<br />
uChinamasa icala lokwekethisa umthethwandaba.<br />
UChinamasa waphanga wabophisa uBlackie emethesa icala lobusela ngoba enze<br />
izinqumo esingaqondanga ngomama omhlophe (Phezu kokuba ubecatshangelwa ukuba<br />
ubesenza ubuwula lobandlululo kukhangelwa umbala), njalo engela kusekelwa ngabanye<br />
omantshi ayethonisa labo.<br />
Ekupheleni kwecala, uChinamasa uthe ukuba avale inhlanganiso ezitshiyeneyo<br />
ezizimeleyo ethi azikho emthethweni watshiya inkulungwane zabantu kunye labantwana<br />
elizweni besifa ngendlala.UChinamasa wathola amapulazi amanengi ngokungekho<br />
emthethweni kulandela ukuthatha ngodlakela amapulazi loba bekumenyezelwa ukuthi<br />
umuntu munye uthatha ipulazi elilodwa.Amanye amapulazi ache yila: Tsukamai eHeadlands<br />
kunye leNyamazura eRusape. Ekwethuleni kwakhe umbiko kuUnited Nations Human Rights<br />
Council, uChinamasa akula akwenzileyo ngaphandle kokuhuquluza amangaeguqula<br />
umumo obuhlungu oselizweni leZimbabwe uma kukhangelwa amalungelo abantu.<br />
Kumbiko wakhe, uChinamasa uthe iZimbabwe isiphucukile uma kukhangelwa<br />
amalungelo abantu wanikeza umzekeliso eseenzisa izivumelwano kunye lezindlela<br />
zokuqondisa zamazwe onke ezasayinwayo nguhulumende ezifana le lesivumelwano<br />
sokususa ubandlululo kubomama, isivumelwano kukhangela ezokuhlalisana kunye lenotho,<br />
isivumelwane samalungelo abantwana kunye lesivumelwano sokungabi lobandlululo<br />
kusetshenziswa umbala womuntu.<br />
Kodwa umbiko owethulweyo awuzange uchaze ukuba kungani iZimbabwe<br />
ingalungisisanga izivumelwano ezinjengokuqeda ukuhlukuluza , ukuzwisa ubuhlungu kunye<br />
lokuphatha umuntu njengenyamazana, lokujezisa kunye lesivumelwano esalela<br />
ukunyamalaliswa kwabantu. Phezu kwalokhu, iZimbabwe ayizange ilungisisise<br />
ngokusemthethweni ukwesulwa kwemisebenzi ebandlulula abesifazane , amalungelo kazulu<br />
kwezombuso welizwe, amalungelo kwezenotho kunye lamalungelo abantwana .<br />
UChinamasa esethula umbiko, i-MDC ibisibike ukuthi ngomnyaka ka2011kuphela<br />
abakhankaselela i-MDC kunye lamalungelo abantu abangu 335 besebebotshiwe<br />
ngabalandeli be ZANU PF kumbe ngamapholisa elizwe. Lokhu ngamafitshane kutsho ukuthi<br />
ngelanga linye bekubotshwa umuntu. Inkulungwane ezinye zihlukuluziwe zethuselwa<br />
elizweni lonke jikelele.<br />
Abebutho bayahamba hamba emaphandleni behlukuluiza abantu abangela ngitsho lecala.<br />
UChinamasa uthe isisekelo selizwe silethe ukukhululeka kwabantu, senza<br />
bengahlukuluzeki bengaze baphathwa sanyamazana. Uthi kunkamba zonke zamapholisa<br />
kulalapho abantu abangahamba ukuyakhalaza khona eZimbabwe, ukuthi ilizwe livumele<br />
ukuthoniswa kwecala elimayelana lamalungelo okungela bandlululo..<br />
Kodwa ke eqinisweni okwenzakalayo, silombiko oovela eMbare eHarare lapho<br />
abakhankaselela i-MDC bebotshiwe ngemva kokumangalela izikliwi zeZANU PF<br />
emapholiseni. Amalunga e-MDC aqhubeka evalelwa entolongweni kungela cala<br />
elikhanytayo aletheswayo. Mhlaka 7 kunyanga kaMfumfu umkhokheli wabasakhulayo ku-<br />
MDC uSolom Madzore wagcinwa entolongweni esetheswa icala lamanga elokubulala<br />
ipholisa ngenyanga kaNkwenkwezi . Abantu abangaba ngamatshumi amabili lasikhombisa<br />
babotshiwe besetheswa icala elifanayo.<br />
Njenge MDC siyakwala ukuthi umbiko owethulwe eGeneva nguChinamasa leZANU PF<br />
ngumbiko kahulumende. Njengohulumende womanyano, abaphathintambo beMDC<br />
abazange bakhulunyiswe ngombiko lo ohuqula amanga ngomumo oselizweni——-<br />
Uhlangothi lweMDC olubona ngezolwazi kunye lokukhankasa.<br />
INIKEZWA INVUMO I-MARANGE DIAMONDS<br />
• Kusukela kukhasi 3<br />
kunye lalabo abahlala kule indawo kunye lokunanzelela ukuba amadayimani eMarange<br />
wonke aqhutshwa ngedlela ebalulekileyo ukwenzela izizalwane zeZimbabwe<br />
ezihluphekayo.”<br />
Isivande esingamahekitha angu 60 000 (140 000-acre) seMarange safunyanwa<br />
mgomnyaka ka2006 lapho ezombuso, ezenotho kunye lezempilakahle yabantu<br />
elizweni leZimbabwe besekwehle okwesabekayo. Nyakenye i-KP yavumela amatshe<br />
la aligugu avela emgodini yeZimbabwe ethi embiwe okungela dlakela, belahlela<br />
khatshana ukwaliwa kwawo bavumela i-900 000carats zedayimani ukuba zithengiswe.<br />
Isivumelwano esisanda kwenziwa sivumela wonke amadayimani avela kule indawo<br />
ukuba athengiswe. Amatshe aligugu akule indawo angaba yi 4.5 milliyoni abiza<br />
imali engaba yi US$2 billion.<br />
Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> <strong>Monitor</strong>ing <strong>Project</strong> Zimbabwe etholakala kukheli ethi 9<br />
Knightbruce Road, Milton Park, Harare Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website<br />
yethu ethi monitors@mmpz.org.zw<br />
Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso<br />
yeMMPZ lingayithola ku-website yethu ethi hhttp://mmpz.org/