29.12.2012 Views

News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...

News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...

News Monitor 12- Ndebele.pdf - Media Monitoring Project of ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Umhlaziyi Wendaba<br />

IMIHLANGANO YE-BAZ YOKUKHANGELISISA AMACENCE OKUSAKAZA ISIQALISILE<br />

Imihlangano yokukhangelisisa abalobe<br />

bedinga amacence okusakaza<br />

amenyezelwe yi Broadcasting Authority<br />

<strong>of</strong> Zimbabwe (BAZ)iqalisile ngoNcwabakazi<br />

kukanti abethula imbiko kunye lengcitshi<br />

banxaphele khatshana umsebenzi lo ngoba<br />

bethi awubalulekanga.<br />

Intathelizindaba azizange<br />

zivunyezwe ukucupha<br />

obekusenzakala kulo umhlangano loba<br />

nje ubufanele ukuba ube<br />

ngokhululekileyo.<br />

Amaphepha abalobeleyo atholwa<br />

yi-BAZ alitshumi lane kodwa amane<br />

kuphela yiwo akhethiweyo ukuba<br />

ahlaziywe emhlanganweni kukanti<br />

ayizihluphi ngokuchaza ukuba<br />

kungani abanye abalitshumi<br />

bengenelisanga ukukhethwa.<br />

Kubikwa i-BAZ ayizange<br />

izihluphe ngitsho ngokubazisa ukuba<br />

abakhethiwanga kunye lokuba kungani<br />

bengakhethiwanga.<br />

• Qhubeka kukhasi 3<br />

UMugabe lo Gaddafi:<br />

Bayafana xathu<br />

Ababona ngokwethulwa<br />

kwembiko eZimbabwe babika<br />

kakhulukazi ngokubulawa<br />

komkhokheli weLibya uMuammar<br />

Gaddafi, mhlaka 20 kunyanga<br />

kaMpandula, ngabebutho<br />

abathembekileyo kumazwe e-North<br />

Africa i-National Transitional Council<br />

(NTC), labanye babo beqathanisa<br />

ubukhokheli buka mongameli Robert<br />

Mugabe kunye lobomngane wakhe<br />

owesikhathi eside uGaddafi.<br />

Abethula imbiko phansi<br />

kukahulumende abasole kakhulu<br />

ukubulawa kuka Gaddafi “nge NATO<br />

incediswa yi NTC”, balobe umbiko<br />

omangalisayo lapho isikhulumi<br />

sikamongameli Mugabe uGeorge<br />

Charamba, azame ukubandlulula<br />

umaqhuzu wakhe kubukhokheli be<br />

Libya lapho aveze ukutshiyana<br />

kukamongameli Mugabe loGaddafi.<br />

Lokhu kuhlanganisela<br />

ukukhankasela kuka Gaddafi ukuba le-<br />

United States <strong>of</strong> Africa, umbono<br />

obudinga ukwenza amazwe e-Africa<br />

ilizwe elilodwa elenziwe lafana le<br />

Melika kunye lesenzo sika Gaddafi<br />

kunsuku zakhe zokucina esokuqala<br />

ukwethemba amazwe angaphetsheya<br />

ukwedlula abangane bakhe e-Africa.<br />

Kukhangelwa okwethulwe<br />

ngabethula imbiko, lapho inengi<br />

lezizalwane zeZimbabwe lithakazelela<br />

ukunqotshwa komunye umncindezeli,<br />

ibandla lika mongamelo uRobert<br />

Mugabe ele ZANU PF kubikwa<br />

belikhalela omunye walo. Bekhuluma<br />

ebulenjini beGlobal Post obeMelika<br />

ilunga le ZANU PF MP,<br />

osesekuphumuleni u Major<br />

Cairo Mhandu, uthe u Gaddafi “iqhawe<br />

le Africa.” Watsho: “Leli lilanga<br />

elidanisayo kuzizalwane ze-Africa”<br />

lona ke elitsho “ukuqala kokuthunjwa<br />

njalo kwe Africa. Ngokusebenza kwe<br />

NATO lamazwe aphetsheya<br />

Ugwalo lwe Public Information Rights Forum<br />

UDABA <strong>12</strong><br />

Umhlaziyi wendaba ulotshwa yi<strong>Media</strong> <strong>Monitor</strong>ing <strong>Project</strong> Zimbabwe ngenjongo<br />

Lwezi 15, 2011<br />

yokunceda amalunga ayo ePublic Information Rights Forum kuleli<br />

UT UTafataona UT afataona Mahoso Mahoso<br />

USupa USupa Mandiwanzira<br />

Mandiwanzira<br />

I- KISS FM, eye Hot <strong>Media</strong> yiyo<br />

ekhangelwe kuqala.<br />

“Ngiyalazi ukuthi umhlangano lo<br />

wokukhangelisisa ngomunye walaba<br />

abane abafisa ukusakaza<br />

abakhethiweyo phakathi kwabalitshumi<br />

lane njalo olunye ukhetho<br />

luzakwenziwa ukukhangelisisa<br />

kokucina kungakenziwa,”<br />

Kulokuqathaniswa Kulokuqathaniswa okwenziwayo okwenziwayo phakathi phakathi kukamongameli kukamongameli kukamongameli uRobert uRobert Mugabe Mugabe lomngane lomngane wakhe<br />

wakhe<br />

uMuammar uMuammar Gaddafi Gaddafi<br />

Gaddafi<br />

silahlekelwe ngomunye<br />

wabanewethu.”<br />

Elinye ilunga le ZANU PF, elimele<br />

iZimbabwe eChina, uChristopher<br />

Mutsvangwa, laye usole ukubulawa<br />

kuka Gaddafi ngabahlamuki beLibya<br />

bencediswa yiNATO.<br />

“Wabulawa yilabo abalamandla<br />

okuthumba,” kutsho uMutsvangwa,<br />

“Bekumele bevumele izizalwane<br />

zeLibya ukuba zilungisise ukwahlukana<br />

kwazo kusetshenziswa i-African<br />

Union initiative ikhokhelwa ngu<br />

mongameli (Jacob) Zuma.”<br />

UMutsvangwa uphange wathi<br />

ezombuso welizwe leLibya<br />

bezitshiyene kakhulu lezeZimbabwe,<br />

wengeza esithi ukuhlaselwa<br />

kwamazwe ase Arab eZimbabwe<br />

akwenzakali.<br />

UOliver UOliver UOliver Mutukudzi<br />

Mutukudzi<br />

UTafataona Mahoso utshele<br />

intathelizindaba emhlanganweni<br />

wokukhangelisisa i-KISS FM yona ke<br />

isimanga ethe izathanda ukusebenza le<br />

ZBC kuhlelo lokuphekwa kwezindaba.<br />

UMahoso okhokhela i-BAZ, yena<br />

ke owayekhokhela i<strong>Media</strong> and<br />

Information Commission (MIC)<br />

engasekho lapho azitholela ibizo lakhe<br />

Kodwa i SW Radio Africa ibike:<br />

“Sekulabomongameli abathathu<br />

abakhitshwe ebukhosini e-Egypt,<br />

Tunisia khathesi eLibya, ukuthuthumela<br />

kwe ZANU PF sekunzima ukukufihla.<br />

uMugabe lo Gaddafi bebengabangane<br />

abaseduzane, bonke besebehlalise<br />

kakhulu ezikhundleni. UGaddafi<br />

(obesele) minyaka engamatshumi<br />

amane lambili esebukhosini ulandelwa<br />

ngu Mugabe oleminyaka engaphezu<br />

kwengamatshumi amathathu lanye.<br />

“Bonke u Mugabe lo Gaddafi<br />

bebethembe ukuhlala ebukhosini<br />

ngokubulala inkulungwane zabantu<br />

kwezinye izabelo.Bobabili bebegiya<br />

bebandlulula abasemazweni<br />

aphetsheya.”<br />

Omunye umcwayisisi utshele i SW<br />

Radio Africa: “abancindezeli baziphilisa<br />

ngokwenza abantu bacabange ukuthi<br />

lobuphoxo elithi<br />

“the media<br />

hangman” ngemva<br />

kokuba i-MIC ivale<br />

izindlu zabethula<br />

imbiko bezimele<br />

ezimbalwa<br />

isebenzisa umthetho<br />

we Access to<br />

Information and<br />

Protection to Privacy<br />

Act (AIPPA).<br />

Okumangalisayo<br />

yikuba usephethe<br />

emibili imisebenzi nguye njalo<br />

okhokhela i- Zimbabwe <strong>Media</strong><br />

Commission (ZMC) yona ke enikeza<br />

amacence abethula imibiko besebenzisa<br />

amaphephandaba.<br />

KISS FM isetshenzelwa ngu<br />

Douglas Munatsi (board chair), Musi<br />

Khumalo (company Chief executive)<br />

Sharon Mugabe (non-Executive<br />

ababambeki, kodwa imfanekiso ka<br />

Gaddafi ehudulwa ezitaladeni<br />

itshengisa abantu ukuthi amandla<br />

azanqoba ekucineni.”<br />

EZimbabwe ukwesaba<br />

ngokwakusenzakala eNorth bekusobala<br />

kubani lobani lapho owayelilunga<br />

lephalamende njalo ekhankaselela<br />

azamabhizimusi uMunyaradzi Gwisai,<br />

kunye labanye abantu abangaba linani<br />

elingamatshumi amahlanu bebotshelwe<br />

ukubona ividiyo ebitshengisa<br />

ukukhalaza kwabantu elizweni le Egypt<br />

kunye leTunisia ngesikhathi<br />

kuxoxisanwa emhlanganweni wesigaba<br />

eHarare ngenyanga kaNhlolanja.<br />

UGwisai labanye abahlanu baqale<br />

betheswa icala lokungathembeki-icala<br />

elikhulu elijeziswa ngokufa- anduba<br />

• Qhubeka kukhasi 2<br />

INIKEZWA<br />

INVUMO<br />

I-MARANGE<br />

DIAMONDS<br />

Abethula imbiko bezimele<br />

laphansi kukahulumende<br />

kunye labakwamanye<br />

amazwe babike kakhulukazi<br />

ngesinqumo se Kimberly Process (KP)<br />

Certification Scheme esokuhlanza<br />

amatshe elizwe aligugu<br />

kungxabangxoza ye Marange ukuba<br />

athengiswe kumkambo wamazwe<br />

onke.<br />

Ngesikhathi abethula imbiko<br />

phansi kukahulumende bethakazelela<br />

isinqumo ngoba bethi yikunqoba<br />

obekuvele kufanele kwenzakale<br />

elizweni, abethula imbiko bezimele<br />

kunye lakwamanye amazwe babike<br />

ngokukhathazeka okuvezwe<br />

ngabanye abaphatheke<br />

kulelibhizimusi kwamanye amazwe<br />

kunye lezinye inhlanganiso ezimela<br />

amalungelo abantu. Abethula imbiko<br />

phansi kukahulumende bacuphe<br />

umpathintambo obona<br />

ngokwembiwa kwamamayini u-<br />

Obert Mp<strong>of</strong>u ezitshaya isifuba esithi<br />

isinqumo se KP esenziwe e-<br />

Kinshasa, e Democratic Republic <strong>of</strong><br />

Congo—bekuyikunqoba okukhulu<br />

ikakhulu uma kukhangelwa amanye<br />

amazwe aphetsheya abekade ezama<br />

ngenhliziyo zabo zonke ukuba<br />

amatshe elizwe aligugu amadayimani<br />

angaze avunyelwa emkambo<br />

wamazwe onke.<br />

“Sifuna ukudanisa kunye<br />

lokunyikinyisa amazwe. Khathesi<br />

sizaveza ukuqakatheka kwethu<br />

emazweni. I-Zimbabwe ayisoze ibe<br />

isacela ngitsho lakubani,” uMp<strong>of</strong>u<br />

ucutshwe ekhuluma.<br />

Ukuvunyelwa kwelizwe ukuba<br />

lithengise amadayimani eMarange<br />

kuza ngemva komhlangano<br />

wamalunga eKP bona ke<br />

abangabameli be World Diamond<br />

Council eZimbabwe, i-European<br />

Union, i-United States kunye leSouth<br />

Africa.<br />

Kuvunyelwene ukuthi isinqumo<br />

esenziweyo “sizaqhubeka<br />

sikhangelisiswa sikhathi sonke” njalo<br />

abamele inhlanganiso ezizimeleyo<br />

bavunyelwe “ukucubungula<br />

ukuqhutshwa komsebenzi<br />

• Qhubeka kukhasi 3<br />

OKUMUNYETHWEYO<br />

2. Uhulumende<br />

weZimbabwe uthi<br />

uyazama ngamandla<br />

akhe onke ukuthuthukisa<br />

amalungelo abantu<br />

3. Kukanti inhlanganiso<br />

ezizimeleyo ziyemba<br />

zisithi into zilukhuni<br />

eZimbabwe<br />

• I-Republic Bambazonke<br />

khathuni<br />

4. Incwadi<br />

• Ikhathuni ye-umhlaziyi<br />

wendaba<br />

Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> <strong>Monitor</strong>ing <strong>Project</strong> Zimbabwe etholakala kukheli ethi 9 Knightbruce Road, Milton Park,<br />

Harare<br />

Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website yethu ethi monitors@mmpz.org.zw<br />

Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso yeMMPZ lingayithola


2 UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011<br />

Uhulumende weZimbabwe uthi uyazama ukuthuthukisa amalungelo abantu<br />

Mkhokheli, ngilokuthaba<br />

ukuba ngazize ikomishi<br />

ngemizamo eyenziwa<br />

nguhulumende ukuba athuthukise,<br />

avikele kunye lokunanza<br />

amalungelo ezizalwane zakhe uma<br />

kukhangelwa inyanga<br />

eziyisithupha. Sithakazelela<br />

lelithuba elihle lokuba silazise<br />

ngesihlangane lakho,ubunzima<br />

kunye lemibono uma kukhangelwa<br />

amalungelo abantu.<br />

I-Zimbabwe iqhubeka<br />

isebenza kanzima ukugcwalisisa<br />

izifiso zikazulu uma kukhangelwa<br />

amalungelo abo kwezombuso<br />

welizwe, ezenotho, ezokuzimela<br />

kunye lokuhlala kuhle.<br />

Sisekelana lombono wokuthi<br />

amalungelo abantu ayafana<br />

amazwe wonke jikelele, njalo<br />

eyamene. Kungenxa yalokhu,<br />

eZimbabwe siqhubeka<br />

sibambelele ekuthuthukiseni<br />

inhlanganiso ezikhululekileyo<br />

kukanti njalo ngasikhathi sinye<br />

sibumba sisebenzisa imithetho<br />

ezathuthukisa abantu bethu uma<br />

kukhangelwa ezenotho.<br />

UHulumende uqhubeka<br />

ezimisele ekunanzeleleni ukuba<br />

izizalwane zeZimbabwe<br />

zilamandla okuphatheka<br />

ngokugcweleyo ekubiseleni kunye<br />

lasekusebenziseni inotho yabo<br />

Bayafana xathu<br />

• Kusukela kukhasi 1<br />

icala labo lehliswe laba<br />

ngelokubambana benikana<br />

umcabango omubi ongalunganga.<br />

Ebuzwa yi SW Radio Africa ukuba<br />

kungani izizalwane zeZimbabwe<br />

zithakazelele okwenzakale eLibya,<br />

ohlaziya ezombuso welize uPedzisai<br />

Ruhanya uthe: “Umbiko<br />

wokuthakazelela uqondiswe ku<br />

ZANU PF ecabanga ukuthi<br />

ayifinyeleleki, ingaqila kwezokhetho<br />

isebenzise abebutho ukuba bahlale<br />

besemandleni, kodwa konke<br />

kulalapho okuphelela khona.”<br />

Sikhangela umcabango we ZANU<br />

PF ukuthi uGaddafi waye li ‘qhawe<br />

leAfrica’ uRuhanya uthe:<br />

“Akasiqhawe. Ungumbulali weqiniso<br />

weAfrica. Kodwa asimangali<br />

ngalokhu okutshiwo yiZANU PF.<br />

Bakhalela omunye wabo.”<br />

Uhulumende weZimbabwe<br />

waxotsha omeleli Libya kuleli eHarare<br />

uTaher Elmagrahi kunye labasebenza<br />

laye ngenyanga kaNcwabakazi<br />

ngemva kokuba bebike ukuthi<br />

sebentshintshile ukuthembeka<br />

kwabo, sebethembeke ku NTC<br />

baphakamisa ifulegi yabahlamuki<br />

emah<strong>of</strong>isini e-embasi eHarare.<br />

UGaddafi ubengumngane<br />

kamongameli Mugabe okwesikhathi<br />

eside njalo umkhokheli weLibya<br />

njengoba ubelahlelwe khatshana<br />

ngamazwe onke, abakhokheli ababili<br />

benza izivumelwano ezimbalwa<br />

…bebheka amazwe angaphetsheya<br />

njengesitha esifanayo. Lokhu<br />

bekuyisikhathi lapho uGaddafi<br />

engakahlamuki wamukele<br />

ubukhokheli bamazwe angaphetsheya<br />

ngensuku zakhe zokucina<br />

esebukhosini.<br />

I- Daily <strong>News</strong> yabika ukuthi<br />

kulandela ukuxotshwa ngendlela<br />

ebuhlungu kwabahlonitshwa beLibya<br />

kuleli okulakho ukwenzakala yikuba<br />

abakhokheli abatsha eTripoli balakho<br />

ukukhipha ezinye izivumelwano<br />

ezingelangqondo ezavunyelanwa<br />

ngu Gaddafi kunye lomongameli<br />

Mugabe.<br />

Abethula imbiko kwamanye<br />

amazwe banakana ukuthi iZimbabwe<br />

ingaba ngumlindi lapho okwafihlwa<br />

khona imali engaba yi-US$150<br />

Okulandelayo ngumbiko owethulwe nguhulumende weZimbabwe emhlanganweni wamatshumi<br />

amahlanu okhangela ngamalungelo abantu obizwa ngokuthi African Commission on Human and<br />

Peoples’ Rights osanda kwenziwa eGambia:<br />

njengendlela yokusebenzisa<br />

amalungelo abo ukuzithuthukisa.<br />

Ngibika ukuthi:<br />

• Uhulumende womanyano,<br />

owabunjwa eminyakeni emibili<br />

edluleyo ulokhu ekhona njalo<br />

ulokhu esebenzela ukuthuthukisa<br />

ilizwe.<br />

• Umsebenzi wokwenza isisekelo,<br />

owaqalwa eminyakeni emibili<br />

edluleyo ulokhu uqhubekela<br />

phambili njalo abazasihlela<br />

sebekhethiwe njalo bazaqala<br />

uhlelo lokuhlela isisekelo<br />

masinyane. Laba ngabantu<br />

abaziwayo abahloniphekayo<br />

abahlanganisela umantshi<br />

womthethwandaba weBotswana,<br />

umhleli oyingcitshi osebenza<br />

kunhlanganiso ezimeleyo kunye<br />

lesikhwicamfundo e University <strong>of</strong><br />

Zimbabwe. Ngemva kokuhlelwa<br />

isisekelo sizayakhulunyisanwa<br />

ngaso endlini yephalamende<br />

anduba ireferendamu yenziwe.<br />

• Ukwenqabela ukuthengiswa<br />

kwabantwana, ukusetshenziswa<br />

kwabantwana kumsebenzi<br />

wobuwula kunye lemifanekiso<br />

yemacansini, Ibhili yeHuman<br />

Rights khomishini isiphambi<br />

kwephalamende. Lokhu<br />

kuzakwenza ikomishini yona<br />

bhiliyoni uGaddafi kunye lemuli<br />

yakhe abayintshontshayo elizweni<br />

lakhe elilenotho yamafutha<br />

ngesikhathi esebukhosini bakhe<br />

beminyaka engamatshumi amane<br />

lambili.<br />

Ngaphandle kokubuthanisa<br />

impahla, umncindezeli osefile<br />

ubethanda njalo ezokulima,<br />

ezemvelo kunye lezokwemba<br />

phakathi kokunye okunengi okuletha<br />

inotho eZimbabwe.<br />

UMohammad Elbarat, omunye<br />

wabahlonitshwa be Libya<br />

owaxotshwa eZimbabwe ngoba<br />

esekela abakhokheli be Tripoli<br />

kubikwa wanikeza iripoti etsho<br />

okucatshangelwa ukuba<br />

bekungumsebenzi we Zimbabwe<br />

ekuntshontsheni kuka Gaddafi<br />

elizweni lakhe.<br />

“Sesitshele i NTC ukuba yesule<br />

zonke izivumelwano u Gaddafi<br />

azenza lohulumende kaMugabe. I-<br />

NTC ivumile nanku uhulumende<br />

kaMugabe esala ukwamukela i-NTC,”<br />

u-Elbarat watshela i Daily <strong>News</strong> kuinterview<br />

ese Tripoli.<br />

“Izivumelwano lezi azenziwanga<br />

ngendlela eqondileyo njalo sifuna i-<br />

NTC izihlaziye ngoba asilamaphepha<br />

okubona ukuthi zimiswe kanjani,<br />

ukuba ngubani oncedakeleyo lokuba<br />

kungani encedakele,” kwengeza u-<br />

Elbarat.<br />

Ibandla likamphathintambo<br />

omkhulu uMorgan Tswangirai lithe<br />

ukuntshitsha kobukhosi eTripoli<br />

kutshiye ixhegu elileminyaka<br />

engamatshumi alitshiyangalombili<br />

lasikhombisa (87) liyangekile.<br />

UDouglas Mwonzora, isikhulumi<br />

sika Tsvangirai owebandla le MDC<br />

uthe umongameli Mugabe<br />

ubedidekile ukuba alungisise njani<br />

ubuhlobo ngemva kokuba exotshe<br />

abahlonitshwa be Libya njengezinja.”<br />

“Njengoba u Gaddafi esehambile<br />

kuzakuba lokuyangisa okukhulu<br />

kuhulumende weZimbabwe ukuba<br />

uzakhumelana njani umlotha le<br />

Libya,” kutsho uMwonzora.<br />

“Kumaviki ambalwa edluleyo,<br />

abaku Mugabe kuhulumende<br />

womanyano balahlela khatshana<br />

usixwayiso abasinikwe yi MDC<br />

eyabekwa ngomnyaka ka2010<br />

isebenze ngokusemthethweni.<br />

Phezu kwalokhu uhulumende<br />

uthenge isakhiwo lapho i Zimbabwe<br />

Human Rights Commission<br />

ezasebenzela khona. Isakhiwo<br />

sanikezwa ikomisini<br />

ngokusemthethweni<br />

ngoMpandula 2011.<br />

• Ngenyanga ka Nhlangula<br />

lonyaka, uhulumende wenza<br />

umhlangano wokugcwalisisa<br />

umsebenzi lo. Umhlangano lo<br />

ubuhlanganisela bonke abantu<br />

kunye lenhlanganiso<br />

ezilokokwenza lokuqhutshwa<br />

kwekomishini le ezihlanganisela i<br />

Zimbabwe Human Rights Commission,<br />

esokuba bangaxotshi ummeli we<br />

Libya kuleli bekhetha umuntu<br />

ebeselimtshonela kwezombuso<br />

welizwe. Njengenjwayelo uMugabe<br />

ubambe inkani.”<br />

Kodwa obona ngokwethulwa<br />

kwembiko ku ZANU PF<br />

umphathintambo Webster Shamu<br />

uqhubekele phambili esekela<br />

umncindezeli osefile.<br />

“Uhulumende ubekhangele<br />

konke obekusenzakala eLibya,<br />

ikakhulu kumahola angamatshumi<br />

amabili lane okucina. I-Zimbabwe<br />

ayikuvumi ukuthi okwenzakale<br />

elizweni leAfrica yindlela eqondileyo<br />

yokulungisisa okungamanga kuhle<br />

eAfrica,” kutsho u Shamu,<br />

owethembeke kuMugabe. Kodwa<br />

wehlulekile ukuchaza ukuba u Gaddafi<br />

owaba sebukhosini ngokusebenzisa<br />

abebutho ukukhulela ubukhosi<br />

obebukhona ngomnyaka ka 1969<br />

wathatha ngaphi amandla okuba<br />

ngumkhokheli.<br />

UMwonzora weMDC-T uphinde<br />

njalo wengeza ukuthi ukuwa kuka<br />

Gaddafi yisifundo kubo boke<br />

abancindezeli be Africa abaqhubeka<br />

bebambelele ebukhosini loba abantu<br />

bengasabafuni.<br />

“Le yindlela ebuhlungu<br />

yokutshabalala kwesiqoqodo<br />

somncindezeli,” uMwonzora utshele<br />

i-RadioVop.<br />

“Ukufa kwakhe kuthumele<br />

umbiko oqakathekileyo kubo bonke<br />

abancindezeli ukuba abenze lokhu<br />

okumele bakwenze bengadluleli<br />

phambili. Kuyafundisa njalo ukuba<br />

umoya wenkululeko ulamandla<br />

njalo akula ongawumisa njalo<br />

ulakho ukuba yingozi uma abantu<br />

befuna ukuwusebenzisela<br />

amandla.”<br />

UMwonzora uthe abancindezeli<br />

kumele babekwazi uma isikhathi<br />

sokuba bahambe sesifikile.<br />

“Kumele babekwazi njalo ukuthi<br />

uma sekuyisikhathi sokuba<br />

bahambe……..akusekho emandleni<br />

abo ukuba batsho isikhathi sokusuka.<br />

Okwenziwe ngu Gaddafi<br />

yikuhlakanipha kwesiphukuphuku<br />

njalo lokhu kujwayelekile<br />

kubakhokheli be Africa eseMzansi.”<br />

i- Zimbabwe <strong>Media</strong> Commission kunye<br />

le Zimbabwe Electoral Commission,<br />

ubuhlose ukunikeza i-Universal<br />

Periodical Review National ripoti<br />

isisinde.<br />

• Umhlangano lo ohuge abanye<br />

abantu bevela kunhlanganiso<br />

ezizimeleyo ezisebenza elizweni ,<br />

amalunga e-UN aselizweni kunye<br />

lohulumende uphumelele.<br />

• Ngenyanga ka Mpandula 2011,<br />

amalunga amatsha awe Zimbabwe<br />

Anti-Corrruption Commission<br />

bafungisiwe ukwenza umsebenzi<br />

wabo ngendlela elotshwe<br />

kusisekelo.<br />

• Uhulumende unikeze iripoti<br />

yelizwe phambi kwe UN Human<br />

Council kumhlangano wetshumi<br />

lambili weqembu eliphatheke kulo<br />

umsebenzi we Universal Periodic<br />

Review mhlaka 10 kunyanga<br />

kaMfumfu kuwonalo umnyaka<br />

odinga ukugcwalisisa amalungelo<br />

abantu emazweni wonke<br />

• UHulumende uqhubeka<br />

ezimisele ekunakakeleni<br />

izizalwane zakhe kunye<br />

lezamanye amazwe ikakhulu<br />

asebekhulile abagogekileyo,<br />

abantwana kunye labagulayo.<br />

• Ibhili yabantu abasebekhulile<br />

seyakhitshwa kumaphephandaba,<br />

isilindelwe ukuyahlafunwa<br />

ephalamende.<br />

• I-Broadcasting Authority <strong>of</strong><br />

Zimbabwe ibizele abadlali abatsha<br />

kwezokusakaza ukuba ba-apulaye.<br />

Okwakhathesi inhlanganiso<br />

ikhangelisisa amaphepha alabo<br />

abakhethiweyo abafisa<br />

ukuphatheka kulo umsebenzi.<br />

Lokhu ngokunye kwezinto<br />

ezavunyelwanayo ku Global<br />

Political Agreement ukuvulela abanye<br />

director) musician Oliver Mtukudzi<br />

(Non-Executive Director), Joseph<br />

Zimuto (Non-Executive Director),<br />

Phibion Gwatidzo (Non-Executive<br />

Director),Tony Ndoro (Head-<br />

Programming), George Munetsi<br />

(Programmes manager), Bertha<br />

Charuma (Senior Announcer kunye lo<br />

Chris Masikati (technical consultant).<br />

Ubudlelwano beKISS FM le ZBC<br />

bucothozwe kakhulukazi yi <strong>Media</strong><br />

Institute <strong>of</strong> Southern Africa (MISA),<br />

yona ethe: “Ukuzihlela kanje<br />

kuzakwenza i-KISS FM umsakazo<br />

ngebizo nje, umsebenzi wabo uzaba<br />

ngowokukhulisa ubandlululo kukanti<br />

bekukhangelelwe ukuthi abadlali<br />

abatsha bazakhulula izizalwane<br />

zeZimbabwe.”<br />

“Kuyadanisa ngoba silobandlululo<br />

olwesabekayo kundaba zeZBC.<br />

Besilethemba lokuzwa amazwi<br />

atshiyeneyo kubadlali abatsha,” kutsho<br />

u Koliwe Majama ongu-MISA<br />

programme <strong>of</strong>ficer, etshela i-SW Radio<br />

Africa.<br />

Wengeze esithi i-MISA<br />

ikhathazekile ukuba izizalwane<br />

zeZimbabwe nje bezingela ozimeleyo<br />

emhlanganweni ngoba<br />

bekulabalutshwane “ababusisekileyo”<br />

abakade besazi ngalo umhlangano.<br />

“Akuzange kunikezwe isikhathi<br />

kumbe imizamo eneleyo ukwazisa<br />

uzulu ngokwakusenzakala, ukuba<br />

kwenzakalela ngaphi njalo nini,”<br />

kutsho u-Majama.<br />

I-MISA, kunye lezinye<br />

inhlanganiso ezimela amalungelo<br />

baqhubeka bebuza ngebhodi ye-BAZ<br />

ukuba isemthethweni na yona ke<br />

obekumele ilungisisiwe ngengalokhu<br />

abadlali ekwethuleni imbiko.<br />

• Loba kulobunzima bezijeziso<br />

zenotho ezifakelwe ilizwe,<br />

uhulumende usenelise ukunqoba.<br />

Kusobala ukuba imizamo yethu<br />

yokuthuthukisa abantu ingabe<br />

inqobe kakhulukazi uma izijeziso<br />

zenotho zingazange zibekwe.<br />

• Uhulumende we Republic <strong>of</strong><br />

Zimbabwe uyananzelela ukuthi<br />

sekwabikwa ukuthi ikomishi<br />

yamukela umbiko omnengi. Kuhle<br />

siphange siveze ukuthi lokhu<br />

kuyibufakazi obugcweleyo<br />

obokuba abantu beZimbabwe<br />

bayazi amalungelo abo<br />

okuvakatshela abomthetho<br />

abaselizweni kunye lakwamanye<br />

amazwe. Imbiko elitshumi<br />

latshiyangalombili yamukelwe<br />

yikomishini. Kunani leli emihlanu<br />

ilahlelwe khatshana yikomishini,<br />

emine yagwetshwa kwanqoba<br />

ababekhalaza, owodwa<br />

wakhitshwa ngulo obewulethile<br />

ekhalaza, kukanti emihlanu<br />

isalindele ukuba ikomishini<br />

izagweba njani. Kumibiko<br />

emithathu eseleyo, uhulumende<br />

we Republic <strong>of</strong> Zimbabwe usecele<br />

olunye ulwazi kwabakhalazayo<br />

ukuba luze luvela kukomishini<br />

nanku phela kukhanya sengathi<br />

imbiko yabo ibingeyokuzama<br />

ukuyangisa uhulumende nje.<br />

• Sithanda ukuveza ukusekela<br />

kwethu ikomishini, abakhulu<br />

abaphatheke kulo umsebenzi<br />

kunye lezinye izisebenzi<br />

Mama mkhokheli ngithanda<br />

ukugqiba ngokuncindezela ukuzimisela<br />

kweZimbabwe ukuvikela kunye<br />

lokuthuthukisa amalungelo abantu.<br />

Siqhubeka sizimisele ukubambana<br />

lekomishini kunye labanye<br />

abalokokwenza lamalungelo abantu.<br />

Sikhululekile ukukhulumisana yiloba<br />

ngubani, ukucothozwa okwakhayo kunye<br />

lokusebenza ndawonye. Ngiyabonga.<br />

IMIHLANGANO YE-BAZ YOKUKHANGELISISA<br />

AMACENCE OKUSAKAZA ISIQALISILE<br />

• Kusukela kukhasi 1<br />

obekuvunyelwane kuhulumende<br />

womanyano ekuqaleni komnyaka.<br />

“Ibhodi le yakhethwa<br />

ngokungekho emthethweni ngebandla<br />

linye elezombuso (ZANU PF) kodwa<br />

baqhubeka bebusa kwezokusakaza.<br />

Okudanisayo yikuba loludaba<br />

elwaphoselwa eceleni,” kutsho<br />

uMajama.<br />

Abanye abalobeleyo bedinga<br />

amacence amabili okusakaza<br />

abakhethiweyo ukuba bakhangelisiswe<br />

bahlanganisela iZimbabwe<br />

<strong>News</strong>papers, AB Communications and<br />

Radio VOP (Voice <strong>of</strong> the People).<br />

I- Zimbabwe <strong>News</strong>papers<br />

ekahulumende yibo edinda i- Herald<br />

ephuma malanga wonke kunye le<br />

Sunday Mail ephuma kanye ngeviki<br />

phakathi kwamanye amaphephandaba<br />

kukanti unozindaba njalo efisa ukuba<br />

lilunga lephalamende kubandla<br />

leZANU PF emele i-Nyanga South<br />

uSupa Mandiwanzira ulokokwenza le<br />

AB Communications. I-Radio VOP<br />

okwakhathesi isakaza eZimbabwe iku<br />

Radio Netherlands Worldwide network.<br />

I-BAZ idinga ukubakwazi kulabo<br />

abafisa ukusakaza ukuba ngobani abanikazi<br />

bemisakazo, okuzabe kusakazwa, kunye<br />

lamalungiselela okusakaza.<br />

Okwakhathesi ilizwe lilomsakazo<br />

owodwa ongaphansi kukahulumende<br />

i-ZBC. Njengengxenye ye-Global<br />

Political Agreement eyaletha<br />

uhulumende womanyano mhlaka 26<br />

Nkwenkwezi, 2011, i- BAZ ibizele<br />

abalesifiso ukuba basakaze ilizwe lonke<br />

besenza okwebhizimusi benikeza<br />

imisebenzi yabo okungela mbadalo<br />

njalo imhlangano le yokukhangelisisa<br />

ingaphansi kwaloluhlelo.


UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011 3<br />

...kukanti inhlanganiso ezizimeleyo ziyemba zisithi into zilukhuni eZimbabwe<br />

Mhlonitshwa, amakhomishina,<br />

umabhalane we African<br />

Commission owamalungelo<br />

abantu; bakhokheli baka hulumende,<br />

bameli benhlanganiso ezizimeleyo,<br />

zethekeli ezinxusiweyo, bobaba<br />

labomama, ngesikhathi i-Zimbabwe<br />

Human Rights NGO Forum ithakazelela<br />

iminyaka engamatshumi amathathu<br />

ikusivumelwano seAfrica “Africa<br />

Charter” sindawonye lekomishini ye-<br />

Africa, umomo wamalungelo abantu<br />

elizweni awukalungi.<br />

Mhlonitshwa, umumo wezenotho<br />

uqhubeka uphucuka phansi<br />

kukahulumende womanyano owaqala<br />

ukusebenza kunyanga kaNhlolanja<br />

ngomnyaka ka2009 kulandela<br />

ukusayinwa kwe Global Political<br />

Agreement (GPA) ngenyanga<br />

kaMpandula ngamabandla amathathu<br />

ezombuso welizwe. Kodwa ke,<br />

izivumelwano ezinengi ezenziweyo<br />

ngala amabandla zilokhu<br />

zingakenziwa. Udlakela kwezombuso<br />

welizwe uqhubekela phambili, nanku<br />

uhulumende uqhubeka esephula<br />

amalungelo kunye lokukhululeka<br />

kwokusesivumelwaneni.<br />

Kukhangelwa kusukela kuqale<br />

ukusebenza uhulumende womanyano,<br />

i-Zimbabwe Human Rights NGO<br />

Forum isilobe amacala angu -191-<br />

Umutsho olotshwe yiZimbabwe NGO Human Rights Forum<br />

uqondiswe kuAfrican Commission on Human and People’s Rights<br />

50 th Ordinar y Session ye African Commission on Human and People’s<br />

Rights kukhangelwa umumo wamalungelo abantu eZimbabwe.<br />

Abanye Abanye babahlonitshwa babahlonitshwa kumbuthano kumbuthano we we 50 50 th Session Session Session ACHPR ACHPR Conference<br />

Conference<br />

Conference<br />

owodlakela kwezombuso welizwe<br />

kukanti inhlanganiso elilunga layo i-<br />

Zimbabwe Peace <strong>Project</strong> ilobe amacala<br />

angu-3 588 wonake abangelwe<br />

ngodlakela kwezombuso welizwe<br />

kunye lokubanga ukudla kusukela<br />

ngenyanga kaNkwenkwezi kusiya<br />

kunyanga kaNcwabakazi 2011.<br />

Udlakela lolu belusungulwa<br />

yizithunywa zelizwe, abebandla kunye<br />

labasakhulayo Youth Militia.<br />

Umumo wabavikela ukwephulwa<br />

kwamalungelo abantu awukaphucuki.<br />

Baqhubeka behlukuluzwa besenza<br />

umsebenzi wabo osemthethweni.<br />

Abakhankasela amabandla<br />

ezombuso kumbe amalunga<br />

ezokuvikeleka aphazamisa inhlelo<br />

ezenziwa zinhlanganiso<br />

ezizimeleyo ezeCivic Society<br />

Organisations (CSOs) bencediswea<br />

nguhulumende. Isibonelo,<br />

abakhankasela inhlanganiso<br />

ezizimeleyo eZSimbabwe<br />

bahlukuluzwa eNamibia ku Southern<br />

Africa Development Community<br />

Summit, bethunyiwe ngabakhulu<br />

beZimbabwe, lapho bezama<br />

INIKEZWA INVUMO I-MARANGE DIAMONDS<br />

• Kusukela kukhasi 1<br />

wokwemba bezimele”, kutsho<br />

umutsho ovela ku World Council.<br />

Isivumelwano sidinga ukuba i-<br />

Zimbabwe ibe itshela abahlaziyi beKP<br />

sikhathi sonke ukuba abembayo<br />

ngobani kunye lenqubekelaphambili<br />

yokuzama ukwesula omakorokoza,<br />

kutsho umutsho ovela kukhansili.<br />

Kodwa lesi senzo sizondise<br />

inhlanganiso ezizimeleyo kunye<br />

lenhlanganiso ezimela amalungelo<br />

abantu bona ke abaqinisa ukuthi<br />

amadayimani eMarange akumelanga<br />

athengiswe iZimbabwe ize igcwalise<br />

lokhu okwavunyelwanayo le KP njalo<br />

akumelanga athengiswe<br />

ubudlwangudlwangu obukhona<br />

bungakalungisiswa.<br />

UMike Davis owenhlanganiso<br />

yamalungelo eye Global Witness<br />

utshele i SW Radio Africa ukuthi<br />

isivumelwano esitsha “yisinqumo<br />

esibi” esenziwe yi KP,njalo ukuba<br />

sizehlisa amandla abo kunye<br />

lokuhlonipheka kwabo kumkambo<br />

wamadayimani owamazwe onke. Uthe<br />

isinqumo sabo siyadanisa nanku phela<br />

i-Global Witness ibifake inotho<br />

yemnyaka enengi kakhulukazi<br />

ekubumbeni i-KP.<br />

“I-KP isigeze izandla phezu kwe-<br />

Zimbabwe ngokuthi kusukela kathesi<br />

amamayini amakhulu asengathengisa<br />

amadayimani engela kukhangelisiswa<br />

kumbe izinqumo zokwenqabela,”<br />

kutsho uDavis.<br />

Uchasisile ukuthi i-KP bekumele<br />

ivumele ukuthengiswa kwedayimani<br />

ethile eyaziwayo lapho i-Zimbabwe<br />

eyabe itshengise impucuko<br />

ekulungisiseni umumo oseMarange<br />

kodwa ubudlelwano bempucuko<br />

kunye lokuthengisa akusekho.<br />

“Akusela okubopha uhulumende<br />

weZimbabwe ukuba alandele lokhu<br />

akhangelelwe ukuba akufinyelele,”<br />

kwengeza uDavis.<br />

Ngomnyaka ka2008, uhulumende<br />

wahambisa amasotsha endaweni ye<br />

Marange ukuba bayekhipha<br />

omakorokoza kunye lezakhamuzi<br />

zakule indawo ebezisemba idayimani<br />

kodwa ngokutsho kwe Human Rights<br />

Watch amakhulu amabili abantu babulalwa<br />

abanye abanengi balinyazwa kumbe<br />

ukuhlukuluzwa.<br />

I-KP yaphanga yamisa ukuthengwa<br />

kwedayimani le Zimbabwe kwathi<br />

amazwe eChina le India aba yiwo<br />

wodwa amazwe ayevumela ukuthenga<br />

idayimani leZimbabwe.<br />

Isivumelwano esitsha silahla<br />

ubufakazi obavezwa lilunga<br />

lephalamende ele MDC-T u Eddie Cross<br />

lapho esethula umbiko kuPhalamende<br />

phakathi kwenyanga kaMfumfu lapho<br />

athi inkulungwane zamadola<br />

ekweMelika asentshontshiwe kunzunzo<br />

yeMarange. UCross wabika ukuthi<br />

abakhulu bebutho, amapholisa kunye<br />

labakhulu ku ZANU PF ngabanye balabo<br />

abantshontshayo waletha ukuhlafunwa<br />

kwenkulumo ephalamende eyokuba<br />

amadayimani enziwe abe sezandleni<br />

zelizwe. Ngemva kwalokhu wabika<br />

ukuthi wethuselwe ngama-intelligence<br />

agents esiya endlini yakhe.<br />

Kodwa inhlanganiso ezizimeleyo<br />

ezihlanganisela i Global Witness le<br />

Partnership Africa,Canada phakathi<br />

kwezinye ezinengi zigqibe ngokuthi<br />

umhlangano womnyaka uphele kungela<br />

okukhanyayo okwenziwe yi Zimbabwe<br />

lokuvunyelwa yiKP ukuthengisa<br />

amadayimani. Lokhu kuza<br />

kungakhathalekile ukuba abebutho<br />

baqhubeka bephatheke ekwembiweni<br />

kwedayimani eMarange, ubusela<br />

obuvimbela umumo wokuba<br />

kubelendlela evumela abaphandi<br />

abangakakhuli ukuba baphande<br />

ngokusemthethweni, kutsho<br />

inhlanganiso.Ukwephulwa<br />

kwamalungelo kwabaphandi esephulwa<br />

I-Republic Bambazonke khathuni<br />

Ama-Zambians! Akula dlakela, akula<br />

kudlelezela ngesikhathi sokhetho, impumela<br />

yokhetho imenyezelwa ngemva kwamalanga<br />

amabili, lo okade esebukhosini enqotshwe<br />

ngophikisayo<br />

yilabo abalondoloza iMarange<br />

kuyaphambili. Lokhu kuhlukuluzwa<br />

kuke kwabikwa ngumabonakude we<br />

South Africa u Carte Blanche,<br />

okhulume labahlukuluzwayo<br />

eMarange. Omunye ophandayo uthe<br />

abalondoloza indawo le abaqatswe<br />

yiMbada Diamonds, abayibo<br />

abaziwayo basebenzisa izinja ukuba<br />

zibahlasele.Uthe abalondolozayo<br />

babambela phansi, inja imluma<br />

umlomo. Omunye njalo<br />

owahlukuluzwayo uthi sewabona<br />

abantu behlaselwa yizinja zalabo<br />

abalondolozayo kanengi wakhuluma<br />

njalo ngesehlakalo esizwisa<br />

ubuhlungu lapho inja ilume ibele<br />

lomunye umama.<br />

UAlfred Brownell, umongameli<br />

we Green Advocates Liberia, olilunga<br />

lesivumelwano uthe: “Ukuqhutshwa<br />

kweKimberley, ohulumende<br />

abangamalunga kunye lebhizimusi<br />

lamadayimani kukhanya bezimisele<br />

ukufulathela okufunwa yizizalwane<br />

zeZimbabwe, okuhle kuzulu kunye<br />

lokulandela isivumelwano esabumba<br />

i Kimberley.”<br />

Isivumelwano sakuqala phakathi<br />

kwe KP leZimbabwe sanikeza amandla<br />

abamele inhlanganiso ezizimeleyo<br />

eziselizweni ukuba bafinyelele<br />

iMarange njalo babikele iKimberley.<br />

Le indlela yokuhlela ibithembisa<br />

ukuvikeleka kwabakhankasi ababeke<br />

babotshwa bahlukuluzwa ngokwenza<br />

umsebenzi wabo wokuveza<br />

okwenzakala endaweni zamadayimani<br />

eZimbabwe. Loba isivumelwano<br />

esitsha sivumela ukukhululeka<br />

kwenhlanganiso ezizimeleyo<br />

eMarange, kodwa sethula amandla<br />

abo okubika okwenzakalayo.<br />

“Lesi sivumelwano simane<br />

sitshengise ukuzimisela kwe<br />

Kimberley Process ukwehlisa<br />

ukuqhutshwa kweMarange ngendlela<br />

Laye anikeze amandla kalula nje<br />

engazange abizwele ukuba amavoti<br />

aphinde ukubalwa kumbe<br />

ukutyamangala emthethwandaba!<br />

ukunikeza isicelo kubakhokheli be<br />

SADC ukuba babeke imithetho<br />

ezakwenza kube lokhetho<br />

olubalulekileyo e-Zimbabwe.<br />

ONozindaba basengozini<br />

intathelizindaba ziyahlukuluzwa<br />

kwesinye isikhathi emkhosini<br />

esegcekeni amapholisa ekhangele.<br />

Ngenyanga kaMpandula, kusakhiwo<br />

sePhalamende lapho kuhlafunwa i-<br />

Human Rights Commission Bill,<br />

abakhankaselela ibandla lezombuso<br />

welizwe bahlukuluza oNozindaba<br />

abakade bezobika ngalo umkhosi.<br />

Umthetho usetshenziswa<br />

okulobandlululo ngamapholisa.<br />

Isiboneleno salokhu yikubotshwa<br />

lokugcinwa kwababe bekhankaselela<br />

inhlanganiso ezizimeleyo<br />

abalitshumi mhlaka 27 Ntulikazi 2011<br />

emthethwandaba omkhulu<br />

weZimbabwe eHarare. Laba<br />

abalitshumi bonke bengamalunga e-<br />

Restoration <strong>of</strong> Human Rights –<br />

Zimbabwe babotshwe bekhalaza<br />

ngokuphuziswa kwezakhamuzi ze-<br />

Glen View zona ezibotshwe<br />

zagcinwa ngoba zicatshangelwa.<br />

Iwa ukuba zabulala ipholisa.<br />

Kundaba efanayo mhlaka 23<br />

Ntulikazi 2011, amapholisa ehluleka<br />

ukuthatha inyathelo phezu<br />

kwabalandeli be-ZANU PF<br />

eqondileyo,” kutsho uShamiso Mtisi,<br />

onguye obona ngokuqutshwa<br />

komsebenzi ku Local Focal Point kunye<br />

legqwetha lezemvelo e Zimbabwe<br />

Environmental Law Association.<br />

“Benikezwe ithuba lokuba<br />

iZimbabwe iyekele isivumelwano<br />

sakuqala, iKimberley Process isiveze<br />

ukuthi ayenelisi ukwenza<br />

okuqondileyo.”<br />

Ekupheleni komnyaka ka2009<br />

iZimbabwe ibisivumile ukuguqula<br />

izinto ezithile ukuze iKP iyivumele<br />

ukuthengisa esedlula ku “Joint Work<br />

Plan” yona ke ebidinga abebutho<br />

basuswe, kuthathwe amanyathelo<br />

azaqeda ukuhlukuluzwa kwabantu<br />

kunye lokuvunyelwa<br />

ngokusemthethweni abaphandi<br />

abancane. Kodwa konke lokhu<br />

akuzange kwenziwe.<br />

“Ukuqiniseka kokuthengiswa<br />

kwamadayimani wonke<br />

sekusengozini,”<br />

kutsho u Alan Martin,<br />

ongumkhokheli wokudingisisisa<br />

kwaphezulu ku Partnership Africa<br />

Canada.<br />

“Abathengi bazathenga njani<br />

kukhisimusi le amadayimani<br />

belethemba lokuthi abathengi dayimani<br />

leMarange wona ke agejwe phakathi<br />

kodlakela olwaziwayo? Ngayiphi<br />

indlela lapho ibhizimusi leli<br />

elizathembisa ngeqiniso ukuba<br />

bazenelisa ukwehlukanisa<br />

amadayimani la lamanye?”<br />

ILunga lenhlanganiso<br />

ezizimeleyo uFarai Maguwu uthe:<br />

“Lesi yisivumelwano sebhizimusi<br />

uqobo esitshiya phandle izikhalazo<br />

zenhlanganiso ezizimeleyo<br />

eZimbabwe…..ukuvikeleka<br />

kwezizalwane, ukuhlukuluzwa<br />

kwamalungelo abantu abaseMarange<br />

• Qhubeka kukhasi 4<br />

Kusakunengi abasamele<br />

bakufunde!<br />

abatheleke endlini ye-Phalamende<br />

baphazamiswa ukuqhutshwa<br />

komsebenzi wokubalwa kwe-<br />

Zimbabwe Human Rights<br />

Commission Bill.<br />

Mhlonitshwa, sinanzelela ukuthi,<br />

eminyakeni emibili edluleyo inani<br />

lodlakela iwezombuso<br />

obelusesabeka iwehlile uma<br />

kuqathaniswa lomnyaka ka2008.<br />

Ngokwehla kwenani lodlakela<br />

sinanzelela ukusebenza<br />

kukahulumende womanyano,<br />

umsebenzi wamazwekazi e-Africa,<br />

kunye lamazwe onke abambe<br />

aqondisa uhulumende weZimbabwe<br />

kunye lezizalwane zeZimbabwe<br />

ngokulwisa udlakela.<br />

Ngaphandle kwalokhu udlakela<br />

kwezombuso ulokhu ukhona njalo<br />

sewengezwe yikukhangelela ukhetho<br />

ngo-20<strong>12</strong>. Inhlangothi ezibona<br />

ngokulondolozwa komthetho<br />

zilokhu zimemethekisa udlakela<br />

kwezombuso welizwe zibambane<br />

labakhankasa ngodlakela bebandla<br />

lezombuso. Sekuyinhlala yenza e-<br />

Zimbabwe ukuthi udlakela luqamuka<br />

uma ilizwe libanga kukhetho,<br />

okwenza kubenzima ukuthi kube<br />

lokhetho olulokuthula njalo<br />

olubalulekileyo. Siyesaba ukuthi<br />

ukhetho oluza ngemva kokuguqulwa<br />

kwemithetho yezombuso kulakho<br />

ukuletha udlakela.<br />

Mhlonitshwa, loba samukela<br />

ukufungiswa kwamakomishana awe-<br />

Human Rights Commission, i-<strong>Media</strong><br />

Commission, i-Anti-Corruption<br />

Commission kunye leElectoral<br />

Commission, kuyadanisa ukuthi ibhili<br />

yamalungelo abantu eye-Human<br />

Rights Commission Bill ukuthi<br />

ayisoze ilandele imthetho yeParis<br />

“Paris Principles,” ukuba uhulumende<br />

uyabe elokokwenza ngokuqhutshwa<br />

kwayo. Ukuthi izakhangela<br />

ukwephulwa kwamalungelo abantu<br />

kusukela ngomnyaka ka 2009<br />

kulahlelwe khatshana ukwephulwa<br />

kwamalungelo abantu ukhetho<br />

lungakaqalisi njalo lalapho seluqalisile<br />

ngomnyaka ka-2008.<br />

Siyamukela njalo ukusebenza<br />

kukahulumende lenhlanganiso<br />

ezizimeleyo. Kodwa kuyadanisa<br />

ukuthi, phakathi kwenani elingu 179<br />

lezinto ezikhangelelweyo yi-UN<br />

Human Rights Council<br />

emhlanganweni we-Universal<br />

Periodic Review, uhulumene<br />

weZimbabwe uvume ezingu-81 wala<br />

ezingu-67 wathi uzakhangelisisa<br />

ezingu-31.<br />

Ukukholiseka kwelungelo<br />

lenotho kunye lokuhlala kuhle<br />

liphazamiswa yikuswelakala kwemali.<br />

Lokhu kuhlanganisela isibanga<br />

sokuphila, ukulondolozeka,<br />

impilakahle, ukufunda, umsebenzi<br />

kunye lezindlu. Uhulumende<br />

weZimbabwe usungule isikhwama<br />

sabomama, abasakhulayo kunye<br />

labamabhizimusi amancane kodwa<br />

wehlulekile ukwakha izindlu<br />

ezifaneleyo kulabo abaphanjaniswa yi<br />

Operation Hlalanikuhle ngomnyaka<br />

ka 2005, okunye kwalokhu<br />

obekukhangelelwe liqula eleza kuleli<br />

ele UN lona ke lungelehlangothi<br />

kaSecretary General for Human<br />

Settlement.<br />

Okuxwayiswayo<br />

Sibizela i-African Commission ukuba<br />

ifake isinqumo esiqinileyo phansi<br />

komsebenzi waso wokuvikela<br />

ukukhuthaza uhulumende we-<br />

Zimbabwe ukuba:<br />

1. Ukufaka imithetho ezakwenza<br />

iZimbabwe Human Rights<br />

Commission ihleleke ilandele i-Paris<br />

Principles.<br />

2. Gijimisani ukulungisiswa kwezinto<br />

ezimqoka kwezokhetho ukwenzela<br />

ukuthi kube lomumo omuhle<br />

obalulekileyo wokhetho ukuthi.<br />

Sibiza njalo ikhomishi ukuba<br />

iqakathekise umsebenzi wayo<br />

wokuvikela iphange ikhangelisise<br />

izikhalazo esezibuthene inike<br />

impendulo kulabo asebekhalaze<br />

kuyo


4 UMHLAZIYI WENDABA Mfumfu 31, 2011<br />

I-MMPZ I-MMPZ IHLANGANA IHLANGANA LEQULA LEQULA LE<br />

LE<br />

PIRF PIRF CHAPTER<br />

CHAPTER<br />

Izisebenzi ze-MMPZ zibuthana leHwange<br />

PIRF Chapter ukuba zithathe umfanekiso,<br />

ngemva komhlangano kulelidolobho<br />

SIYAMUKELA IMBONO YENU<br />

Umhlaziyi Wezindaba engathanda ukuzwa imbono<br />

yenu ngalokhu okubhaliweyo. Uyathanda<br />

ukuyibala yini? Iluncedo yini? Kulokunye okungabe<br />

kungalotshwanga <strong>of</strong>una ukukubona kumhlaziyi we<br />

zindaba? Sitholakala ku email<br />

ethi:monitors@mmpz.org.zw kumbe<br />

ecingweni: 0774432509.<br />

IKHATHUNI YE-UMHLAZIYI WENDABA<br />

The Zimbabwean newspaper<br />

Incwadi<br />

I-MDC-T ilahlela khatshana umbiko<br />

owethulwe yi-Zimbabwe ku-UN<br />

Kulandela ukwethulwa kombiko ngumphathintambo uPatrick Chinamasa wokuthi konke<br />

kulungile uma kukhangelwa amalungelo abantu eZimbabwe ekhuluma emhlanganweni<br />

weUnited Nations Human Rights eSwitzeland, umphathintambo omkhulu uMorgan Tsvangirai<br />

owebandla leMovement for Democratic Change (MDC) akazange asole kuphela lokhu athi<br />

kutshiyene lomumo okhona elizweni kodwa uphinde njalo wabandlulula ibandla lakhe ethi<br />

ngumbiko weZANU PF owalungiswa bengazange banxuswa ukuba batsho eyabo imbono.<br />

Okulandelayo ngumbiko okhitshwe libandla:<br />

I-MDC isinxaphele khatshana ioripoti ekhuluma ngomumo oselizweni uma kukhangelwa<br />

amalungelo abantu, wona ke owethulwe ngumphathintambo obona ngokwahlulela okuqondileyo,<br />

uPatrick Chinamasa kuUnited Nations Human Rights Council eGeneva, Switzeland. UChinamasa<br />

akasifanelanga isikhundla sokwethula umbiko ekhuluma ngamalungelo abantu eZimbabwenanku<br />

phela ngumaqhuzu ekwephuleni amalungelo abantu elizweni.<br />

Eminyakeni ka1990 isibanga ukuyaphela lapho uChinamasa akhethwa ukuba<br />

ngumphathintambo wokwahlulela okuqondileyo isenzo sakhe sokuqala kwaba yikubulala<br />

ukusebenza kuhle kwezokuhlelwa kuhle komthetho, eZi mbabwe. Kusukela lapho<br />

inkulungwane zabantu ezakhankasela i-MDC kunye lamalungelo abantu, babotshwa<br />

bamiswa phambi komthethwandaba besetheswa amacala atshiyatshiyeneyo nanku phela<br />

ukuqhutswa komthetho besekuguquliwe.<br />

Ngasikhathi sinye abephula umthetho abaziwayo abeZANU PF bebesekelwa<br />

bezihambela bekhululekile ngenxa yokungenela kukaChinamasa kunye labanye abeZANU<br />

PF abaphatheke kwezombuso welizwqe nanku phela ukuhlelwa komthetho<br />

besekuguquliwe.I-MDC ithanda ukuba kwazi ukuba kungani kungela okwenziwayo<br />

ukubopha ababulali abaziwayo ababulala uTonderai Ndira, uBetter Chokururama, uGodfrey<br />

Kauzani, uRwisai Nykauru kunye lenkulungwane zamalunga Emdc.<br />

Ngomnyaka ka2002 kulandela lokhu, uChinamasa ayekubona sengathi yikwekelela<br />

izizalwane ze Melika ezabanjwa zihlohlisa izikhali endizamtshineni, umantshi<br />

womthethwandaba omkhulu eZimbabwe uFergus Blackie waphumelela ekwetheseni<br />

uChinamasa icala lokwekethisa umthethwandaba.<br />

UChinamasa waphanga wabophisa uBlackie emethesa icala lobusela ngoba enze<br />

izinqumo esingaqondanga ngomama omhlophe (Phezu kokuba ubecatshangelwa ukuba<br />

ubesenza ubuwula lobandlululo kukhangelwa umbala), njalo engela kusekelwa ngabanye<br />

omantshi ayethonisa labo.<br />

Ekupheleni kwecala, uChinamasa uthe ukuba avale inhlanganiso ezitshiyeneyo<br />

ezizimeleyo ethi azikho emthethweni watshiya inkulungwane zabantu kunye labantwana<br />

elizweni besifa ngendlala.UChinamasa wathola amapulazi amanengi ngokungekho<br />

emthethweni kulandela ukuthatha ngodlakela amapulazi loba bekumenyezelwa ukuthi<br />

umuntu munye uthatha ipulazi elilodwa.Amanye amapulazi ache yila: Tsukamai eHeadlands<br />

kunye leNyamazura eRusape. Ekwethuleni kwakhe umbiko kuUnited Nations Human Rights<br />

Council, uChinamasa akula akwenzileyo ngaphandle kokuhuquluza amangaeguqula<br />

umumo obuhlungu oselizweni leZimbabwe uma kukhangelwa amalungelo abantu.<br />

Kumbiko wakhe, uChinamasa uthe iZimbabwe isiphucukile uma kukhangelwa<br />

amalungelo abantu wanikeza umzekeliso eseenzisa izivumelwano kunye lezindlela<br />

zokuqondisa zamazwe onke ezasayinwayo nguhulumende ezifana le lesivumelwano<br />

sokususa ubandlululo kubomama, isivumelwano kukhangela ezokuhlalisana kunye lenotho,<br />

isivumelwane samalungelo abantwana kunye lesivumelwano sokungabi lobandlululo<br />

kusetshenziswa umbala womuntu.<br />

Kodwa umbiko owethulweyo awuzange uchaze ukuba kungani iZimbabwe<br />

ingalungisisanga izivumelwano ezinjengokuqeda ukuhlukuluza , ukuzwisa ubuhlungu kunye<br />

lokuphatha umuntu njengenyamazana, lokujezisa kunye lesivumelwano esalela<br />

ukunyamalaliswa kwabantu. Phezu kwalokhu, iZimbabwe ayizange ilungisisise<br />

ngokusemthethweni ukwesulwa kwemisebenzi ebandlulula abesifazane , amalungelo kazulu<br />

kwezombuso welizwe, amalungelo kwezenotho kunye lamalungelo abantwana .<br />

UChinamasa esethula umbiko, i-MDC ibisibike ukuthi ngomnyaka ka2011kuphela<br />

abakhankaselela i-MDC kunye lamalungelo abantu abangu 335 besebebotshiwe<br />

ngabalandeli be ZANU PF kumbe ngamapholisa elizwe. Lokhu ngamafitshane kutsho ukuthi<br />

ngelanga linye bekubotshwa umuntu. Inkulungwane ezinye zihlukuluziwe zethuselwa<br />

elizweni lonke jikelele.<br />

Abebutho bayahamba hamba emaphandleni behlukuluiza abantu abangela ngitsho lecala.<br />

UChinamasa uthe isisekelo selizwe silethe ukukhululeka kwabantu, senza<br />

bengahlukuluzeki bengaze baphathwa sanyamazana. Uthi kunkamba zonke zamapholisa<br />

kulalapho abantu abangahamba ukuyakhalaza khona eZimbabwe, ukuthi ilizwe livumele<br />

ukuthoniswa kwecala elimayelana lamalungelo okungela bandlululo..<br />

Kodwa ke eqinisweni okwenzakalayo, silombiko oovela eMbare eHarare lapho<br />

abakhankaselela i-MDC bebotshiwe ngemva kokumangalela izikliwi zeZANU PF<br />

emapholiseni. Amalunga e-MDC aqhubeka evalelwa entolongweni kungela cala<br />

elikhanytayo aletheswayo. Mhlaka 7 kunyanga kaMfumfu umkhokheli wabasakhulayo ku-<br />

MDC uSolom Madzore wagcinwa entolongweni esetheswa icala lamanga elokubulala<br />

ipholisa ngenyanga kaNkwenkwezi . Abantu abangaba ngamatshumi amabili lasikhombisa<br />

babotshiwe besetheswa icala elifanayo.<br />

Njenge MDC siyakwala ukuthi umbiko owethulwe eGeneva nguChinamasa leZANU PF<br />

ngumbiko kahulumende. Njengohulumende womanyano, abaphathintambo beMDC<br />

abazange bakhulunyiswe ngombiko lo ohuqula amanga ngomumo oselizweni——-<br />

Uhlangothi lweMDC olubona ngezolwazi kunye lokukhankasa.<br />

INIKEZWA INVUMO I-MARANGE DIAMONDS<br />

• Kusukela kukhasi 3<br />

kunye lalabo abahlala kule indawo kunye lokunanzelela ukuba amadayimani eMarange<br />

wonke aqhutshwa ngedlela ebalulekileyo ukwenzela izizalwane zeZimbabwe<br />

ezihluphekayo.”<br />

Isivande esingamahekitha angu 60 000 (140 000-acre) seMarange safunyanwa<br />

mgomnyaka ka2006 lapho ezombuso, ezenotho kunye lezempilakahle yabantu<br />

elizweni leZimbabwe besekwehle okwesabekayo. Nyakenye i-KP yavumela amatshe<br />

la aligugu avela emgodini yeZimbabwe ethi embiwe okungela dlakela, belahlela<br />

khatshana ukwaliwa kwawo bavumela i-900 000carats zedayimani ukuba zithengiswe.<br />

Isivumelwano esisanda kwenziwa sivumela wonke amadayimani avela kule indawo<br />

ukuba athengiswe. Amatshe aligugu akule indawo angaba yi 4.5 milliyoni abiza<br />

imali engaba yi US$2 billion.<br />

Umhlaziyi wendaba ulotshwa yinhlanganiso ye<strong>Media</strong> <strong>Monitor</strong>ing <strong>Project</strong> Zimbabwe etholakala kukheli ethi 9<br />

Knightbruce Road, Milton Park, Harare Inombolo zocingo zithi 263 714816 lo 778115, lingabhalela ku-website<br />

yethu ethi monitors@mmpz.org.zw<br />

Likhululekile ukusazisa imibono yenu phezu kwendaba ezikulolugwalo. Olunye ulwazi mayelana ngenhanganiso<br />

yeMMPZ lingayithola ku-website yethu ethi hhttp://mmpz.org/

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!