SILMA KIRJAD 2 - Peeter Linnap
SILMA KIRJAD 2 - Peeter Linnap
SILMA KIRJAD 2 - Peeter Linnap
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
VääRTuSOTSuSTuSE üMbERHInDAMInE<br />
mõlemad, olema lihtsalt eksinud. Kuna ühelgi varasemal ajajärgul pole olnud<br />
täpselt sellist kvaliteedi ideed nagu see, mis praegu võimutseb, peaks sellest<br />
tegelikult järelduma, et oma hinnanguis oleme eksinud meie või kõik möödunud<br />
ajastud. Seistes silmitsi selle dilemmaga ja suutmata esimest alternatiivi<br />
tõsiselt võtta, kinnitasid klassikalised modernistid sõnatult viimast, kui tahes<br />
naeruväärne see ka ei tundu. Seda nimelt toetas ka klassikalise modernismi<br />
progressiusk, millega kaasnes idee, et kõik möödunud ajastud püüdlesid selle<br />
poole, et saada olemuslikult selleks, mis meie tänapäeval oleme. Siiski on<br />
tegelikult raske kujutleda, mida tähendaks väita, et möödaniku rahvad kuidagi<br />
“eksisid”, elades maa peal oma elu, nagu meie nüüd oma elu elame. Kui me<br />
aga teisalt aktsepteeriksime, et kvaliteet on relatiivne ja muutub aja möödudes,<br />
võib iga ajastut oma ajas ja omal viisil õigeks pidada.<br />
On olemas teinegi tee sellele küsimusele lähenemiseks -- mitte läbi ajaloo,<br />
vaid üheaegselt eksisteerivate kultuuride vahendusel. Ka siin on kvaliteedi<br />
mõistes märgata rabavaid regionaalseid erinevusi. “Hea” pildi idee muutub<br />
Kinshasast New Yorgini ja Pekingist Alice Springsini. Samad alternatiivid, mis<br />
järeldusid reflekteerides ajaloolisi kultuure, tulenevad ka siit – kas osal kultuuridel<br />
on õigus ja teistel mitte, või pole kvaliteet muutumatu ja universaalne<br />
vaid subjektiivne reaalsus, mida projitseeritakse asjadele väljaspool meid.<br />
Klassikalise modernismi lahendus, olemuselt iseloomulik kolonialismiajastule,<br />
oli väide, et iga teine kultuur oli väär. Tänapäeval näib selline arvamus<br />
peegeldavat külmavärinaid tekitavat, isegi traagiliselt rikutud enesesse-pöördumist.<br />
Et olla pigem objektiivne kui subjektiivne, peaks selline otsustus olema<br />
tehtud mingis kultuurivälises paigas, mis tagaks selge ülevaate igast kultuurist,<br />
ka meie omast. Sellist ülevaadet ei suudaks pakkuda ükski kultuur. On selge, et<br />
vastavat paremust positsioonis pole inimolendeile antud. Hiljuti käibele tulnud<br />
alternatiiv esitab väite, et tegelik kvaliteet muutub kultuurist kultuuri, nagu ka<br />
ajast aega, ja et mitte ühegi kultuuri või ajastu kvaliteedi idee ei saa pretendeerida<br />
universaalsele kehtivusele. Kuna kvaliteedi universaalsuse idee kohta pole<br />
kunagi esitatud märkimisväärset tõendusmaterjali, on soovkujutelmad ainsaks<br />
võimaluseks vältida sellest tulenevaid järeldusi.<br />
See teeb aga paljud inimesed sügavalt õnnetuks, mõned tunnevad, et see<br />
viib lausa kaoseni, milles subjektiivsus võimutseb sellisel määral, et muudab<br />
igasuguse diskursuse võimatuks. Kunsti kollektsioneerimine ja kultuurihierarhiad,<br />
mis sellele toetuvad, aga tühistatakse. Lõpuks jõuab hirm väiteni,<br />
et loobudes kvaliteediotsustuste universaalsusest, me just nagu jõuaksime<br />
kuidagi välja oma kultuuri petmiseni. Arvan, et selline vaatenurk on ekslik,<br />
enamgi veel, et see astub vastu omaenese kavatsustele, koheldes meie kultuuri<br />
kui midagi jäika ja kinnistunut, just nagu oleks see iganenud juba enne<br />
kõnealust momenti.<br />
143
Change language