SILMA KIRJAD 2 - Peeter Linnap
SILMA KIRJAD 2 - Peeter Linnap
SILMA KIRJAD 2 - Peeter Linnap
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
150 THOMAS McEVILLEy<br />
Sel viisil mõistetuna on teatava esteetilise harjumuse vaatlemine mingi<br />
terava Udja silmaga õnnetult kaugel transtsendentaalse vaba visiooni kogemusest.<br />
Õigupoolest on tegemist selle vastandiga, s.t seotuse, piiratuse, alusetu<br />
eelarvamusega, mille on loonud ümbritseva keskkonna tingimused. Spetsiifilisi<br />
harjumussüsteeme kaitstakse religioosse agarusega ning nende vastu eksimine<br />
tähendab uskliku jaoks monstroosset religioosset viga.<br />
Formalistlikku kriitikakirjandust läbib teatud tabude süsteem, mis on tüüpiline<br />
religioossetele tekstidele. Näiteks ilustamine – kohustus rääkida ainult<br />
soodsatest asjadest, tegutsedes preesterlikul moel. Sisu uurimine tundub formalistidele<br />
kuradi, mitte jumala uurimisena. Sisu, nagu Susan Sontag kirjutas,<br />
olevat mingi “filisterlus”. Selle suuremeelne ignoreerimine oli seega vooruse<br />
märk, mis tõestas kuulumist valitute hulka. Kuid formalistlik loova pimeduse<br />
ajastu on läinud ning küsimus sisust jääb. Osad teoreetikud ongi seda küsimust<br />
lahendanud kõige erinevamatest vaatenurkadest lähtudes – Walter Benjamin ja<br />
Louis Althusser, Harold Rosenberg ja Nicolas Calas (kui nimetada mõningaid)<br />
– ning osad on küsimust märkimisväärselt selgitanud, nagu Erwin Panofsky<br />
ja E. H. Gombrich, filosoofid Nelson Goodman ja Timothy Binkley. Ometi<br />
on otsesõnu jäänud küsimata ja otsesõnu vastamata üks lihtne küsimus: mis on<br />
üldse sisu? Ja kas see puudutab ka meid?<br />
Kolmteist viisi musträsta vaatamiseks<br />
Kõik see, mida me kunstiteose kohta väidame – kui tegemist pole vaid<br />
esteetiliste omaduste neutraalse kirjeldamisega –, kuulub sisu tunnuste hulka.<br />
(Nendeks on isegi mis tahes väärtushinnangud, kuivõrd nad althusserlike<br />
kriitikute järgi peegeldavad “visuaalseid ideoloogiaid”.) Kui kunstiteose<br />
neutraalset kirjeldust pole olemas, siis järelikult kõik väited, mida kunstiteose<br />
kohta esitatakse, annavad edasi sisutunnuseid, kas seda endale tunnistatakse või<br />
mitte.<br />
1. Sisutunnus, mis tuleneb kunstiteose n-ö kujutavast aspektist<br />
Seda sisu laadi peetakse tavaliselt kõige probleemitumaks – iroonia on aga<br />
selles, et säärane eeldus ise asub probleemipuntra südames. Me arvame end<br />
pildist aru saavat nii, et pildil kujutatu sarnaneb elementidega objektiivsest<br />
tegelikkusest. Ometi oleks täpsem öelda, et pildi lugemine on kultuuriliselt<br />
tingitud harjumus ja see iseenesest ei tähenda, et pilt sarnaneks objektiivse<br />
tegelikkusega. Ja vastupidi. Veendumus, et meie pilditraditsioon sisaldab sarnasust<br />
objektiivse tegelikkusega näib kehtestavat kontrolli meie natuuritaju<br />
üle.
Change language