Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Sassi-Jaani talu – maheõu<br />
Meie esivanemad väetasid oma põldu sõnnikuga ega tundnud<br />
umbrohtu <strong>ja</strong> kahjureid hävitavaid mürke. Täna on võetud<br />
taaskord suund sinna, et kasvatada puhast, keemiast rikkumata<br />
toitu.<br />
Maheõuel pakutakse laia valikut mahetoitu: köögivilju, marju,<br />
piima- <strong>ja</strong> lihasaadusi, mahlu, moose, <strong>ja</strong>husid, helbeid, maitse- <strong>ja</strong><br />
ravimtaimi, mett, mune, pagaritooteid jm.<br />
Rehetoas peetakse seminari, kus tutvustatakse mahepõlluma<strong>ja</strong>nduse<br />
põhimõtteid, mahetoidu eeliseid, tooteid <strong>ja</strong> ettevõtteid.<br />
Kaasa saab lüüa mahetoidu valmistamise töötoas ning küsida<br />
as<strong>ja</strong>tund<strong>ja</strong>telt nõu mahetootmise <strong>ja</strong> -toidu kohta.<br />
Õuel on degusteerimiseks mahetooted, mille hulgast külasta<strong>ja</strong>d<br />
saavad valida oma lemmiku.<br />
Köstriaseme talu – kiislitegu<br />
Meie esivanematel oli kombeks valmistada vil<strong>ja</strong>st üht huvitavat<br />
rooga – kilet või kiislit või kislat. Kõige levinum oli kaerakile.<br />
Paiguti tehti kilet ka kartulist <strong>ja</strong> rukkist.<br />
Pulga talu – kartulitrükk <strong>ja</strong> õlenukud<br />
Leiba tuleb austada <strong>ja</strong> meeles pidada, et toiduga ei mängita.<br />
Vahel võib headel eesmärkidel <strong>ja</strong> ilusa idee nimel siin siiski<br />
mööndusi teha.<br />
Proovime kartulitega trükkimist <strong>ja</strong> meisterdame rukkiõlgedest<br />
nukke.<br />
Här<strong>ja</strong>pea talu – <strong>leiva</strong>küpsetamine <strong>ja</strong> võitegu<br />
Igaüks, kes on leiba vanal moel teha proovinud, teab, et see<br />
pole just kerge töö. Seepärast maitsebki koduleib nõnda hästi.<br />
Nagu vanasõna ütleb, mida kibedam töö, seda magusam leib.<br />
Tutvume erinevate <strong>leiva</strong>teo etappidega, teeme ise võid <strong>ja</strong> maitseme,<br />
kuidas sellenädalane <strong>leiva</strong>tegu on väl<strong>ja</strong> kukkunud.<br />
Aarte talu – põh<strong>ja</strong>ranniku rõngasleib<br />
Põh<strong>ja</strong>ranniku rahva toidulauale <strong>ja</strong> eluolule avaldasid mõju suhted<br />
Soomega. Pikkadele merereisidele üle lahe ei saanud kaasa<br />
võtta harilikku rukkileiba – see kippus hallitama. Selle asemel<br />
küpsetati 3-4 nädalat enne kalale minekut kaasa soomeleiba<br />
– õhukesi, ümmargusi leibasid, mil oli keskpaigas auk. Need<br />
kuivatati toa lae all ära <strong>ja</strong> lasti reisil hea maitsta.<br />
Küpsetame soomeleiba, <strong>ja</strong>hvatame ülemere toodud kohviube <strong>ja</strong><br />
räägime rannarahva toidulauast.<br />
Nätsi tuuliku plats – Kartuliakadeemia – kõik, mida pead<br />
teadma kartulist!<br />
Saab näha <strong>ja</strong> maitsta erinevat sorti Eesti kartulit, kohtuda kartulikasvata<strong>ja</strong>tega<br />
ning proovida, mida maitsvat Eesti tippkokad<br />
neist kartulisortidest valmistavad.<br />
Nõu annavad kartulikasvatuse <strong>ja</strong> -sortide spetsialistid. Võimalus<br />
on kaasa osta head kodumaist kartulit <strong>ja</strong> sõlmida kokkulepped<br />
talvekartuli varumise osas.<br />
Lapsed saavad meelt lahutada põnevas kartuliteemalises käsitöönurgas.<br />
Toimub ka parima kartulisordi valimine! Tule selgita väl<strong>ja</strong> oma<br />
lemmik!<br />
Kuie kool – suhkrukringli küpsetamine <strong>ja</strong> mõistatuste lahendamine<br />
Vana a<strong>ja</strong> laste kodudes ei olnud kommikaussi laua peal. Isegi<br />
peenleiba söödi vaid parematel pühadel. Laadapäevadel, kui<br />
põllu- <strong>ja</strong> kar<strong>ja</strong>saaduste müügist raha sai, osteti lastele kingiks<br />
suhkrukringel.<br />
Kuie koolima<strong>ja</strong> on täidetud mõnusa lõhnaga. Koolmeistri abikaasa<br />
küpsetab pühapäevakooli laste <strong>ja</strong>oks suhkrusaiu <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>gab<br />
lahkesti oma pereretsepti.<br />
Klassitoas aga saab lahendada mõistatusi, mis seotud <strong>leiva</strong>,<br />
kartuli <strong>ja</strong> muuga, mida täna muuseumis näha saab.<br />
Roosta talu – rehepeks, vil<strong>ja</strong> tuulamine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>hvatamine<br />
Leivategu oli raske töö, kuid veel raskemad olid sellele eelnevad<br />
tegevused: vil<strong>ja</strong>lõikus, rehepeks, käsitsi <strong>ja</strong>hvatamine.<br />
Roosta talus tehaksegi sügistöid: pekstakse kootidega rukist,<br />
tuulatakse vil<strong>ja</strong> <strong>ja</strong> <strong>ja</strong>hvatatakse <strong>leiva</strong>teoks <strong>ja</strong>hu. <strong>Suur</strong>em osa<br />
vil<strong>ja</strong>st viiakse pärast veskile <strong>ja</strong>hvatamiseks.<br />
Jüri-Jaagu talu – talirukki külvamine <strong>ja</strong> vil<strong>ja</strong>st tehtud joogid<br />
Talirukis on isesorti taim. Seda ei külvata mitte kevadel, looduse<br />
tärkamise a<strong>ja</strong>l, vaid hoopis sügisel. Rukis va<strong>ja</strong>b pea tervet aastat,<br />
et lõikusküpseks saada.<br />
Jüri-Jaagu talus ongi käimas talirukki külvamine. See on oluline<br />
töö, mida saab usaldada vaid peremehele.<br />
Peremehe vend aga <strong>ja</strong>gab nõuandeid, kuidas ise rukkist veini <strong>ja</strong><br />
odrast õlut teha.<br />
Kolga talu – lasteetendus „Kes ei tööta, see ei söö“.<br />
Esitab Miku-Manni lasteteater. Kell 12, 14 <strong>ja</strong> 15<br />
Lustakas lugu kanast, kes otsib kaaslasi, kellega vili kasvama<br />
panna, et sellest sügisel <strong>ja</strong>hu <strong>ja</strong>hvatada <strong>ja</strong> kakku küpsetada.<br />
Kas abikäsi on kerge leida või ilmuvad sõbrad väl<strong>ja</strong> alles siis, kui<br />
suur vaev nähtud?<br />
Tuulikute mäel – näitus „A<strong>ja</strong>veskid“<br />
Hanno Talvingu näitus „A<strong>ja</strong>veskid“ – veskitest läbi a<strong>ja</strong>loo<br />
Rusi talu – katusetegu<br />
Meie esivanemad kasutasid ära pea kogu rukkitaime. Kui<br />
vil<strong>ja</strong>peast saadi leib lauale, siis rukkiõlest katus pea kohale.<br />
Tänapäeval enam õlekatust ei tehta, kuna nii pikka rukkiõlge<br />
pole saada. Selle asemel tehakse varem vaid rannikul <strong>ja</strong> saartel<br />
levinud rookatuseid.<br />
Rusi talus tegutsevad katuse valmistamise õpipoisid <strong>ja</strong> meistrid.<br />
Proovitakse roo- <strong>ja</strong> laastukatuse valmistamist. Juttu tuleb ka<br />
rukkiõlgedest tehtavast katusest.<br />
Kolu kõrtsi ees<br />
11.00 Voldemar Ahone. Karmoškalood<br />
12.00 Rahvalikud lood viiulil <strong>ja</strong> lõõtspillil. Enrik Visla <strong>ja</strong><br />
Juhan Uppin<br />
13.00 Hõpõhõim<br />
14.00 Rahvalikud lood viiulil <strong>ja</strong> lõõtspillil. Enrik Visla <strong>ja</strong><br />
Juhan Uppin<br />
15.00 Voldemar Ahone. Karmoškalood<br />
15.45 Konkursi „Parim mahetoot<strong>ja</strong> 2010”, “Parim mahetoode<br />
2010” <strong>ja</strong> “Külasta<strong>ja</strong>te lemmikmahetoode” võit<strong>ja</strong>te<br />
väl<strong>ja</strong>kuulutamine<br />
16.00 Rahvalikud lood viiulil <strong>ja</strong> lõõtspillil. Enrik Visla <strong>ja</strong><br />
Juhan Uppin<br />
Kiigeplatsil<br />
12.00, 14.00 <strong>ja</strong> 15.30 Kihnu Virve <strong>ja</strong> Audru Jõelaevanduse<br />
Punt<br />
Sutlepa kabelis<br />
13.00 Leiva õnnistamine. Õpeta<strong>ja</strong> Toomas Paul<br />
15.00 Villu Veski <strong>ja</strong> Tiit Kalluste „Põh<strong>ja</strong>la saarte Hääled“<br />
Toidulaat peatee ääres <strong>ja</strong> käsitöölaat Sepa talu tee ääres
Change language