Puhja Valla Leht jaanuar 2010 - Puhja vald
Puhja Valla Leht jaanuar 2010 - Puhja vald
Puhja Valla Leht jaanuar 2010 - Puhja vald
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>jaanuar</strong> <strong>2010</strong> Nr. 1 (145)<br />
Toimetaja veerg<br />
Päivi Märjamaa,<br />
toimetaja<br />
Täna elatakse <strong>vald</strong>avalt lootuses,<br />
et homme on parem kui eile. Kel<br />
tööd ei ole, loodab seda homsest ja<br />
kellel on, arvab homse teenistuse<br />
möödunust tulusama olevat.<br />
Laenuga ostetud majad, korterid<br />
ja autod on praeguseks nende<br />
omanikele saanud veskikividena<br />
kaelas rippuvateks koormateks.<br />
Kergemalt hingavad laenuvabad<br />
kaaskodanikud. Aga neil on kindlasti<br />
oma mured...<br />
Aastalõpu ajakirjandus kubises<br />
uue aasta ennustustest ja horoskoopidest<br />
tähemärkide kaupa. Rahateemat<br />
puudutati ettevaatlikult,<br />
justkui kardetaks poodu majas<br />
nöörist rääkida.<br />
Selle asemel rõhuti armastusele,<br />
sõprusele ja peresuhetele. Justkui<br />
oleksid ühed teistega asendatavad<br />
ja vastupidi. Kõik ennustajad<br />
hoiavad materiaalseid teemasid<br />
puudutades madalat profiili.<br />
Kohalikku elu käsitledes ei saa<br />
pead liiva alla peita ja rahast mitte<br />
rääkida. Raha ja eelarvekärpeid<br />
puudutatakse ka käesolevas valla<br />
lehes.<br />
Ümbritseva rahapuuduse kiuste<br />
on ikkagi valmis <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
peahoone renoveerimine,<br />
korraldatakse veel mõningaid pidusid,<br />
ilmub <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong> <strong>Leht</strong>...<br />
Kitsikus tekitab ilmselgelt siiski<br />
pingeid töökohtadel, peredes, sõbrasuheteski.<br />
Laiemate võimalustega<br />
harjunutel on raske kohaneda<br />
ja isiklikku eelarvet ahtamatesse<br />
raamidesse seada.<br />
Leidlikkust, julgust riskida ja ikka<br />
armastust <strong>2010</strong>. aastal!<br />
Vahur Jaakma,<br />
vallavanem<br />
TAGASIPILK AASTASSE 2009<br />
Hea vallarahvas! Soovin teile vallavalitsuse<br />
nimel head ja edukat uut aastat!<br />
Möödunud aasta oli <strong>Puhja</strong> vallale tegus<br />
ja pingeline. <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi õppehoone,<br />
võimla ja söökla said uue näo ja<br />
sisu. Koolihoone põhjalikku rekonstrueerimist<br />
ootasime ammu. <strong>Puhja</strong>s, Ulilas ja<br />
Rämsis valmisid ühisveevärgi rajatised<br />
ja torustikud, mis tagavad tiheasustusega<br />
piirkondade elanikele kvaliteetse joogivee<br />
ja reovee nõuetekohase puhastamise.<br />
Koolmaja remonditööd sujusid<br />
eriliste tõrgeteta<br />
Möödunud aasta alguses alustasime kooli<br />
rekonstrueerimist ettevalmistavate tegevustega.<br />
See sai võimalikuks tänu Euroopa<br />
Liidu ja Eesti riigi poolt antud rahalisele<br />
toetusele. Väljakuulutatud remonditööde<br />
riigihankele laekus ehitusfirmadelt 14<br />
pakkumist. Pakkumiste hinnad jäid vahemikku<br />
12,8 milj kroonist kuni 24,2 milj<br />
kroonini. Selline suur hinnaerinevus oli<br />
esmapilgul hämmastav ja murettekitav.<br />
Ehitusturul on viimasel ajal palju räägitud<br />
nn alapakkumistest ja seetõttu ehituskvaliteedi<br />
langusest. Siiski on kooli remondi<br />
lõpptulemus hea ja siinkohal tänusõnad<br />
OÜ-le Wolmreks Ehitus (nimi muutus<br />
vahepeal OÜ-ks Kristiine Ehitus). Samuti<br />
siiras tänu ehitusjärelevalvele, kooli personalile<br />
ja kolleegidele vallamajast. Koolimaja<br />
remont algas 8.juunil ja lindiläbilõikamine<br />
toimus 22. detsembril.<br />
<strong>Valla</strong> eelarve väheneb ka <strong>2010</strong>. aastal<br />
Kui 2008. a oli valla eelarve 33,2 miljonit<br />
krooni, siis 2009. a tegelik täitmine oli 28,5<br />
miljonit krooni, vähenemine oli 14%. See<br />
oli põhjustatud üksikisiku tulumaksu vähemlaekumisest<br />
(-2,7 miljonit krooni ehk<br />
– 16%), samuti riigipoolse toetuse vähendamisest.<br />
Tänaste prognooside alusel kujuneb<br />
käesoleva aasta eelarveks 24,5 miljonit<br />
krooni, vähenemine võrreldes 2009.<br />
a tuleb 4 miljonit krooni ehk 14%. Selline<br />
olukord sunnib väga tõsiselt üle vaatama<br />
valla asutuste kulutused, ei pääse ka palgakärpest<br />
10…15%. Piiratud on arendusprojektide<br />
taotlemine, sest vajaliku omaosaluse<br />
jaoks puudub raha. Jääb loota, et selle<br />
aastaga saab majandussurutise periood<br />
läbi ja järgnevatel aastatel valla arendamine<br />
ei pidurdu.<br />
Mõningaid sündmusi aastal 2009<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimajas toimusid 1.mail mõttetalgud<br />
Minu Eesti. Osavõtjaid oli üllatavalt<br />
rohkesti – ligi 40 inimest. Toimus huvitav<br />
ja arendav vestlusring, millest koorus välja<br />
nii mõnigi asjalik elluviimist vääriv idee.<br />
14.–17. maini toimusid Tartus ja Tartumaal<br />
suurejoonelised Soome päevad. Meie<br />
vallas olid külalised sõprusvallast Kuhmoinenist<br />
ja ühispuhkpilliorkester Kärkölä ja<br />
Hollola <strong>vald</strong>adest. 16. mail toimus <strong>Puhja</strong><br />
pargis väga meeleolukas <strong>Puhja</strong> rahvakultuuripäev.<br />
Aitäh kõigile esinejatele!<br />
Laulu- ja tantsupeo tuli jõudis Ulila suveaeda<br />
15. juunil. Toimus rongkäik, kõlas<br />
ühislaul ja tunti tantsust lusti. Tuletoomise<br />
rahvapidu jättis rohketele pidulistele harukordse<br />
elamuse.<br />
22. juunil toimus kiigemäel traditsiooniline<br />
valla jaanituli.<br />
30. juunil kehtestas vallavolikogu <strong>Puhja</strong><br />
valla üldplaneeringu.<br />
Austatud vallakodaniku ja meie sõbrad!<br />
Meelekindlust, tugevat tervist ja edu<br />
teile uuel aastal!
2 PUHJA VALLA LEHT<br />
Viive Paltseri,<br />
vallasekretär<br />
Detsembrikuu, ühtlasi ka 2009. aasta<br />
viimane, istung toimus 16. detsembril<br />
k.a. Istungil osalesid kõik volikogu liikmed.<br />
Esimesena kuulati vallavanem Vahur<br />
Jaakma informatsiooni vallavalitsuse<br />
aastalõpu tegemistest. Tähtsaim teema<br />
oli <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi rekonstrueerimise<br />
lõpetamine ja sellele järgnev avamine<br />
22. detsembril k.a.<br />
Seejärel kinnitati alatiste komisjonide<br />
koosseisud järgmiselt:<br />
Juhan Pruusapuu,<br />
<strong>Puhja</strong> valla ehitusnõunik,<br />
7 300 643, juhan@puhja.ee<br />
Ehitustegevus vastavalt<br />
seadusele<br />
Volikogu istungitelt<br />
1) hariduse-, kultuuri- ja noorsootöökomisjon:<br />
esimees Heiki Rokka; liikmed<br />
Karita Kirbits, Kristina Ermel,<br />
Mariann Karja, Sirje Dementjeva,<br />
Kaja Udso, Jaak Ratt, Lea Järv ja Airi<br />
Mahla;<br />
2) sotsiaalkomisjon: esimees Liilia<br />
Nõmmik; liikmed Milvi Sepp, Sirje<br />
Dementjeva, Karoly Kaljuvee;<br />
3) keskkonna-, maa- ja planeerimiskomisjon:<br />
esimees Tõnu Hallik; liikmed<br />
Jaan Naarits, Margus Klais, Märt Gusev<br />
ja Kuldar Kuus;<br />
4) arenduse-, ettevõtluse- ja eelarvekomisjon:<br />
esimees Urmas Päevloo;<br />
liikmed Hille Luts, Jaan-Arvo Taska,<br />
Anti Mets ja Raido Kutsar;<br />
5) õiguse- ja korrakaitsekomisjon: esimees<br />
Kalle Kivaste; liikmed Eduard<br />
Aan, Alik Säde, Rein Kivaste ja Jaak<br />
Jõeleht.<br />
Viimasena kinnitati vallavanem Vahur<br />
Jaakma esildisel <strong>Puhja</strong> vallavalitsuse<br />
koosseis 5-liikmelisena (häältega 7:6)<br />
järgmiselt:<br />
- vallavanem Vahur Jaakma;<br />
- valitsuse liikmeteks Jaan Naarits,<br />
Villu Melk, Oleg Kromanov ja Reet<br />
Viks.<br />
Ehitustegevusest ja hoonete registreerimisest<br />
Ehitusseaduse mõistes on hoone väliskeskkonnast<br />
katuse ja teiste välispiiretega<br />
eraldatud siseruumiga ehitis.<br />
Ettevõtete ja kodanike omandis olevate<br />
hoonete arvelolekut peab kohalik<br />
omavalitsus majandusministeeriumi alluvuses<br />
olevas ehitisregistris.<br />
Register sisaldab elamute ja mitteeluhoonete<br />
kohta arvestust nende asukoha,<br />
füüsiliste mõõtmete, ehitusmaterjalide,<br />
piirete (kattematerjalid seintel, katusel,<br />
uksed-aknad), tehnosüsteemide, ruumide<br />
arvu ja pindalade kohta.<br />
Hoonetega tehtavate ehitustööde<br />
korral on mõttekas ühendust võtta valla<br />
ehitusnõunikuga tagamaks ehitusseaduse<br />
esitatud nõuete täitmine.<br />
Sagedased on juhtumid, kus omanik<br />
teostab elamu välispiirde muudatuse<br />
ilma rekonstrueerimiseks taotletud<br />
ehitusloata.<br />
Näide võimalikust uuendusest: hoonelt<br />
eemaldatakse olemasolev laudvooder,<br />
teostatakse tänapäevaste materjalidega<br />
seinte soojustus, viimistletakse hõõrdkrohviga.<br />
Tulemusena muutuvad hoone<br />
välismõõtmed ja katte(piirde)materjal.<br />
Mõlemad on aga ehitisregistris konkreetse<br />
hoone näitajad, mille muutmise<br />
on seadusandja lubanud läbi ehitusloa.<br />
Levinud käitumisveaks on püstitatud<br />
hoonele kasutusloa vormistamisega venitamist.<br />
Sageli kasutatakse elamut aastaid,<br />
kuni ametniku meeldetuletus omaniku<br />
“äratab”. Omavalitsusele on pandud<br />
kohustus jälgida seaduse täitmist,<br />
mistõttu vallavalitsus kutsub hooneid<br />
püstitanud inimesi seaduslikustama<br />
ehitustegevus. Selleks tuleb vormistada<br />
nõutavad paberid ja teostada nõutavad<br />
ülevaatused või katsetused.<br />
Hoonete kasutuseelne ülevaatus<br />
sisaldab kahte olulist osa: päästeameti<br />
esindaja kohapealne ülevaatus ja elektriseadmete<br />
kontrollmõõtmiste teostamist.<br />
Mõlema toimingu kohta saadav tõend<br />
annab tunnistust kahe suurima ohuallika<br />
turvaliseks tunnistamisest.<br />
Hoonete omanikel tasuks teada, et<br />
kindlustatud, ent kasutusloata hoone<br />
kindlustusjuhtumi korral on asjata loota<br />
toetusabile.<br />
Toimub ehitiste aadresside<br />
täpsustamine<br />
Ehitisregistris on ehitised seni aadressina<br />
arvel asustatud punkti täpsusena<br />
(küla, alevik), uuendatud seadus kehtestab<br />
arvestuse konkreetse majapidamise<br />
täpsuseni.<br />
Nimetatud nõudest tulenevalt võib<br />
juhtuda, et ehitusnõunik pöördub registriandmete<br />
täpsustamiseks omanike<br />
poole.<br />
Hoonete omanikud võiksid samaaegselt<br />
asukohtade täpsustamisega üle<br />
vaadata ehitiste seisukord ja arvestuse<br />
vastavus. Võib olla pole kõiki arvelolevad<br />
hooneid enam olemas, st. tuleks nad registrist<br />
üldse kustutada.<br />
Kasutagem talvist aega tehtu kirjapanekuks<br />
ja kavandagem uusi tegemisi!<br />
MAAVALITSUS OOTAB ETTEPANEKUID TEENETEMÄRGI ANDMISEKS<br />
<strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong>valitsus<br />
kuulutab välja konkursi tiitlile<br />
AASTA INIMENE 2009<br />
Ettepanekud koos põhjendusega<br />
esitada kirjalikult vallasekretärile<br />
hiljemalt 10. veebruariks <strong>2010</strong>. a.<br />
Tartu maavalitsus ootab kõigi maakonna elanike, kohalike omavalitsuste,<br />
asutuste ja organisatsioonide ettepanekuid, keda tunnustada maakonna<br />
teenetemärgiga – TARTUMAA KULDSE TAMMEOKSAGA.<br />
Teenetemärgi annab maavanem neile inimestele, kes on oma töö ja tegevusega<br />
oluliselt kaasa aidanud Tartumaa arengule.<br />
Märkide üleandmine toimub Eesti Vabariigi 92. aastapäevale pühendatud<br />
pidulikul vastuvõtul 24. veebruaril <strong>2010</strong> Tartus.<br />
Ettepanekuid Tartumaa teenekate inimeste kohta koos nende saavutuste ja<br />
panuse kirjeldusega ootame 29. <strong>jaanuar</strong>iks <strong>2010</strong> aadressil Tartu maavalitsus, Riia<br />
15, 51010 Tartu või e-posti aadressil mv@tartumaa.ee.<br />
Abiks on vorm, mille leiab aadressil http://www.tartumv.ee/?dl=135<br />
Info: Ene Pill, ene.pill@tartumaa.ee, 730 5202
<strong>jaanuar</strong> <strong>2010</strong> 3<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi kauaoodatud rõõmupäev<br />
Võttes aluseks koolihoone praegust asukoha,<br />
on <strong>Puhja</strong> kooli ajaloost teada järgmised<br />
kaks fakti: 1) 1937. aasta tõi <strong>Puhja</strong><br />
kooli õpilastele ja õpetajatele rõõmupäeva<br />
– õppetööd alustati uues koolimajas,<br />
2) 1976. aastal valmis 4-korruseline juurdeehitis.<br />
Olen kindel, et aasta 2009 tõi<br />
<strong>Puhja</strong> kooliperele samaväärse rõõmu ja<br />
ootuste täitumise kui aastad 1937 ja 1976<br />
tolleaegsetele õpilastele ja õpetajatele.<br />
Mis siis toimus 2009. aastal? Ajavahemikul<br />
8. juunist kuni 22. detsembrini<br />
viidi ellu projekt „<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
põhiõppekorpuse rekonstrueerimine“.<br />
22. detsembril toimus <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
remondijärgne pidulik lindilõikamine,<br />
kus osalesid Tartu maavanem<br />
pr Esta Tamm, maavalitsuse haridus- ja<br />
sotsiaalosakonna juhataja pr Annely<br />
Võsaste, Tartumaa Omavalitsuste Liidu<br />
tegevdirektor hr Jaan Õunapuu, Wolmreks<br />
Ehituse esindajad, projekteerija hr<br />
Üllar Varik, Riigihangete Keskus/Hangete<br />
Korraldamise MTÜ juhatuse liige<br />
hr Margus Lantin, <strong>Puhja</strong> vallavalitsuse<br />
ja volikogu ning kohalike ettevõtete ja<br />
asutuste esindajad, Rannu vallavalitsuse<br />
esindajad, <strong>Puhja</strong> kooli õpetajad ja õpilased.<br />
Lindi lõikasid läbi Wolmreks Ehitus<br />
OÜ ehitusjuht hr Tarmo Rähn, <strong>Puhja</strong><br />
vallavanem hr Vahur Jaakma, <strong>Puhja</strong><br />
Gümnaasiumi direktor hr Heiki Rokka<br />
ja <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi õpilasesinduse<br />
president Kea Karja.<br />
Mis selle projekti käigus ära tehti?<br />
Rekonstrueeriti kogu uus koolihoone<br />
osa: fuajee, kõigi 4 korruse ruumid,<br />
võimla ja söökla. Koolihoonel soojustati<br />
välisseinad ja katused. Välja vahetati kütte-,<br />
elektrisüsteem ja valgustus ning veeja<br />
kanalisatsioonisüsteem. Koolimaja<br />
varustati kaasaegse ventilatsioonisüsteemiga.<br />
Koolipere turvalisuse tagamiseks<br />
varustati koolihoone automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemiga.<br />
Täiustati<br />
videovalvesüsteemi ja nüüd on veelgi<br />
enam kaameraid nii koolihoones sees<br />
kui kooliümbruses. Ehitati uus ülekooliline<br />
arvuti- ning kooliraadiovõrk. Riidehoiubokside<br />
asemel rajati teenindajaga<br />
riidehoid. Võimlasse ehitati rõdu ja ülemiste<br />
abiruumide asemele aeroobikasaal.<br />
Kooli söökla sai kaasaegse köögisisustuse<br />
ja -tehnika.<br />
Mis see kõik maksis ja kelle rahadega<br />
tööd teostati? Projekti “<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
põhiõppekorpuse rekonstrueerimine”<br />
toetas Ettevõtluse Arendamise<br />
Lindilõikamise tseremoonia.<br />
Foto autor Heiki Rokka.<br />
Värske koolihoone.<br />
Foto autor Heiki Rokka.<br />
Uuenenud garderoob.<br />
Foto autor Heiki Rokka.<br />
Külalised proovivad noorimate õpilaste<br />
uusi, kõrgeid koolipinke.<br />
Foto autor Päivi Märjamaa.<br />
Ajalooline linditükk vallavanema käes.<br />
Foto autor Heiki Rokka.<br />
Sihtasutus (EAS) Euroopa Regionaalarengu<br />
Fondi kohalike avalike teenuste<br />
arendamise programmist. Projekti kogumaksumus<br />
oli ligi 12,9 miljonit krooni,<br />
millest EAS toetas 10,9 miljoni krooniga<br />
ning valla omafinantseering oli 1,9 miljonit<br />
krooni. <strong>Valla</strong>poolne omafinantseering<br />
oli seega 15%.<br />
Mis olukorras on kooli mööbel ja<br />
sisustus? Enamusse ruumidesse soetati<br />
täiesti uus sisustus. Kaasaegse mööbli<br />
said nii klassid, juhtkonnaruumid, abi- ja<br />
kõrvalruumid, kui ka söögisaal. Mitmetes<br />
klassides on kasutusel paari viimase<br />
aasta jooksul soetatud uus koolimööbel.<br />
Kogu mööbli ja sisustuse uuendamine on<br />
toimunud <strong>Puhja</strong> valla eelarvest.<br />
Milline on kooli sõnum ja üleskutse?<br />
Väga oluline on selle suurepärase ja<br />
kauaoodatud kingituse kestmine ja heaperemehelik<br />
kasutamine. Tähtis on, et iga<br />
koolis õppiv ja töötav inimene hindaks ja<br />
hoiaks meie koolimaja ning sisustust tervena<br />
ja puhtana. Kooli kodukorra täitmine<br />
peab saama iga õpilase ja õpetaja<br />
jaoks oluliseks, ennekõike on vajalik vahetusjalatsite<br />
kasutamine. Lubamatu on<br />
jooksmine ja tormamine koolihoones.<br />
Lõpetuseks tänan kogu koolipere nimel<br />
kõiki, tänu kelle heale mõttele ja nõuandele,<br />
valvsale silmale, tegusale käele ja<br />
rahalisele abile sai teoks meie ammune<br />
suur soov ja unistus!<br />
P.S. Olen arvamusel, et sama meeskonnaga<br />
võime hea õnne korral peagi asuda<br />
ka vana koolihoonet rekonstrueerima!
4 PUHJA VALLA LEHT<br />
KOOLIELU<br />
Ajal ongi suured saapad!<br />
Päivi Märjamaa,<br />
abituuriumi klassijuhataja<br />
Tartumaa Noortekogu kutsub kõiki<br />
Tartumaa noori seminarile „Sa ei ole<br />
hüpiknukk, liiguta ise nuppe“<br />
Külli Park, Noorteseminari korraldusmeeskonna liige<br />
Jõuluballi korraldajad. Foto autor Kalev Zimmermann.<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi 17. jõuluballile kogunes umbes 150 külalist,<br />
kohalike koolinoorte kõrval ka õpetajaid, lapsevanemaid,<br />
külalisi vallaasutustest, sõpru, sponsoreid ja lihtsalt huvilisi.<br />
Balli moto „Ajal on suured saapad“, on nagu käesolev aegki mitmekihiline<br />
ja mitte üheselt mõistetav.<br />
Kui mingi üritus toimub seitsmeteistkümnendat korda, siis<br />
ei saa rääkida enam lihtsalt ühest toimuvast peost, vaid jutt on<br />
pikaajalisest, teatud väärtusi kandvast traditsioonist. 19. detsembril<br />
aset leidnud <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi jõuluball kandis uhket<br />
ja mitmeti mõistetavat pealkirja „Ajal on suured saapad“ ning<br />
esitas noortele, abiturientidest korraldajatele hulgaliselt väljakutseid<br />
alates balli rahastajate leidmisest, esinejate otsimisest, kava<br />
koostamisest ja lõpetades enese ületamisega.<br />
Mitte ükski asi ei sünni iseenesest. Igal näiliselt mängleva kergusega<br />
kulgenud üritusel on oma keeruline taust ja rasked sündimise<br />
valud. Higilõhnaline taustsüsteem jääb peo ajal õnneks<br />
tagaplaanile ja pidu ise pakkus loodetavasti külalistele nauditavat<br />
meelelahutust.<br />
Ball ise on igal aastal vaieldamatult kordumatu. Korraldajate<br />
rolli sattunud inimesed on igal aastal erinevate mõtetega, erineva<br />
organiseerimisvõimega ja neile sobivad väga erinevad stsenaariumid<br />
mida ballil mängida.<br />
Selle aasta ball oli küllaltki sõnaderohke. Balli stsenaariumi<br />
looja Reet Lepik oli oma õpilasi tundes loonud neile sellised rollid,<br />
kus võimekad abiturientidest tekstiesitajad said teenitult särada<br />
ballikülalistest koosnenud auditooriumi ees.<br />
Muidu oli ball nagu ball ikka- igal täistunnil midagi põnevat<br />
vaatamiseks-kuulamiseks ja loomulikult tants.<br />
Esinejatest olid ballile kutsutud oma kooli vilistlased-laulutüdrukud<br />
Kadri Kosk ja Heleri Arumets, Rannu päritolu tantsutrupp<br />
„Õunake“ ja noored peotantsijad tantsukoolist „Tango“ .<br />
Esinejate rida täiendas tõhusalt abiturientide oma bänd, tantsuks<br />
mängis ansambel „Melody“ ja kesköiseks käivitajaks oli balli korraldajatel<br />
välja panna atraktiivsete viiulitüdrukute trio „Violina“.<br />
Öeldakse, et rahast rääkimine olevat halva maitse tunnuseks.<br />
Paraku saab ilusaid pidusid pidada vaid raha eest. Täname südamest<br />
lahkeid sponsoreid ja toetajaid: Enics Eesti, Tiku talu, Konguta<br />
<strong>Valla</strong>valitsus, Sangla Turvas AS, hr Madis Ajaots, AS Ropka<br />
Liiv, hr Tarmo Tamm, <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong>valitsus, <strong>Puhja</strong> Gümnaasium,<br />
Elva E.P.T, Kaitseliidu Tartu Malev, hr Tiit Terask, hr Marti Mets,<br />
Kudina Tankla OÜ, Kaubi Ettevõtted, perekond Jaakma, hr Jüri<br />
Vakmann, hr Rein Ets, Kogu Pere Apteek, hr Anti Mets, hr Heino<br />
Kõrgeperv, hr Peeter Holts, Lutsuland OÜ, perekond Melk, Anne<br />
Selver, hr Tauris Koni, Lihameister AS, Benders Baltic Nord OÜ,<br />
hr Renno Puidak, hr Tanel Soosaar, hr Tõnu Hallik, hr Andres<br />
Tuvike, hr Robert Närska, AS RPM, hr Sulev Heinaru, Rannu<br />
<strong>Valla</strong>valitsus ja pr Hanna Härma.<br />
Lisaks sponsoritele ulatasid abikäe lahked inimesed, kelleta<br />
balli sujuvus ja ilu oleksid olnud oluliselt väiksemad. Täname pr<br />
Merle Roomets, pr Ülle Aruoja, pr Kaie Vakmann, pr Lea Järv,<br />
pr Ülle Närska, pr Mariann Karja, pr Ruth Luts, pr Kaja Udso, pr<br />
Reet Lepik!<br />
Balli korraldamine, see oleks nagu imelihtne! Vaid suurepärased<br />
noored, head kolleegid, toetavad sponsorid, hästi toimiv<br />
valgus- ja helitehnika ja glamuursed esinejad- ja ongi suurepärane<br />
pidu!<br />
Pole midagi öelda, ajal on tõepoolest suured saapad!<br />
Tartumaa Noortekogu on Tartu maavalitsuse juures tegutsev<br />
noorteühendus, mille eesmärgiks on võimaldada noortel<br />
osaleda otsustamisprotsessis, selgitada välja noorte seisukohad<br />
ja seista nende eest. Tartumaa Noortekogu on lüli noorte, Tartu<br />
maavalitsuse ja omavalitsuse vahel.<br />
Et oma eesmärki saavutada, korraldame aeg-ajalt Tartumaa<br />
noortele päevakajalisi sündmusi. Sellel talvel, 27.–28.02.<br />
toimub noorelt noorele seminar „Sa ei ole hüpiknukk, liiguta<br />
ise nuppe“, kuhu ootame 200 Tartumaa noort, kes saavad kaks<br />
päeva sisustada mitmekülgse tegevusega: teha läbi volikogu simulatsioon,<br />
mille käigus arutletakse ka mitmetel noori puudutavatel<br />
teemadel ja püütakse jõuda võimalike lahendusteni,<br />
läbida vabal valikul koolitus (teemadeks on avalik esinemine,<br />
meeskonnatöö, hea juhtimine), võtta osa õhtusest programmist,<br />
kus on tegevust igale maitsele, alustades karaokest ja esinejatest<br />
ning lõpetades lauamängude toaga. Lisaks heale kogemusele<br />
ja meeldivale ajaviitele võimaldame osalejatel leida uusi<br />
sõpru, tutvuda oma <strong>vald</strong>konna spetsialistidega, anda panus<br />
Tartumaa noorte parema elukvaliteedi tagamiseks.<br />
Kuna me rakendame mitteformaalset õpet, ei pea noored<br />
kedagi „targemat“ kuulama, vaid saavad ise sõna paljudel<br />
olulistel teemadel, nagu näiteks keskkonnasäästlikkus, meelemürgid,<br />
info levik, vaimne ja füüsiline vägi<strong>vald</strong> ning noorte<br />
ettevõtlikkus. Seminari lõpuks pannakse kokku ka dokument<br />
ettepanekutest, mis on noorte jaoks olulised. Et kindlustada<br />
noorte hääle jõudmist ka otsustajateni, toimub meil märtsis<br />
eraldi üritus, kuhu kutsume lisaks silmapaistvatele noorteseminarist<br />
osavõtjatele ka vallavanemad, linnapead, noorsootöötajad,<br />
sotsiaaltöötajad, huvijuhid, maavalitsuse ametnikud, et<br />
ühise arutelu käigus jõuda võimalike lahendusteni.<br />
Võta sõber kaasa ja tee oma hääl kuuldavaks! Registreeri end<br />
juba täna! (vaata meie blogi: http://hypiknukk.blogspot.com/)<br />
Küsimuste korral võtke ühendust meie projektijuhi Toomas<br />
Laiguga (telefon: 55 44 364 ja e-mail: toomaslaigu@gmail.com)<br />
või külastage meie blogi http://hypiknukk.blogspot.com/
<strong>jaanuar</strong> <strong>2010</strong> 5<br />
Kaja Udso,<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimaja juhataja<br />
150 aastat Aleksander Läte sünnist<br />
Elulugu ja looming<br />
Helilooja, koori- ja orkestrijuht ning muusikateadlane<br />
Aleksander Läte sündis 12. <strong>jaanuar</strong>il 1860. aastal Valgamaal<br />
Aakre vallas. Juba noore poisina hakkas tulevane helilooja<br />
huvi tundma koorilaulu vastu. 1879. aastal lõpetas Läte Valgas<br />
Cimze seminari kihelkonnakooliõpetaja kutsega. Valgas põhjalikumat<br />
muusikaharidust saades, oligi Lätel selge, et tema<br />
tulevane elutöö seisab muusikapõllul.1879–1883 töötas Aleksander<br />
Läte kooliõpetajana <strong>Puhja</strong>s, 1883–1895 ja 1897–1900<br />
oli ta köster, organist ja kooliõpetaja Nõos. <strong>Puhja</strong>s ja Nõos töötades<br />
käis ta järjekindlalt Tartus tuntumate muusikaõpetajate<br />
juures oma haridust täiendamas ja astus 1995. aastal Dresdeni<br />
konservatooriumi, kus õppis väikeste vaheaegadega kuni 1897.<br />
aastani peamiselt kompositsiooni. Alates 1900. aastast töötas<br />
Läte Tartus muusikaõpetajana, koori- ja orkestrijuhina, esines<br />
klaveri- ja orelisolistina ning kirjutas Postimehele muusikaarvustusi.<br />
Aastal 1900 asutas Läte Tartus esimese Eesti sümfooniaorkestri<br />
ning asus korraldama rahvalikke sümfooniakontserte.<br />
1902 toimuski Tartus Bürgemusse saalis Eesti esimese<br />
sümfooniaorkestri esimene kontsert kus 30-liikmelist orkestrit<br />
juhatas selle asutaja Aleksander Läte. Hiljem lõi Läte Tartus<br />
sega- ja meeskoori ning hakkas Vanemuises koos R. Tobiasega<br />
korraldama vokaalsümfooniliste suurteoste ettekandeid. 1935<br />
valiti Läte Tartu Ülikooli audoktoriks, 1939 Tallinna Konservatooriumi<br />
auprofessoriks. A. Läte loomingust on trükitud umbes<br />
150 koorilaulu; 15 soololaulu ja viis kantaati. Teoreetilistest<br />
töödest on A. Lätel ilmunud trükis “Kunstilaulust ja Solfeggio”,<br />
milles ta käsitles hääleseade ja noodist laulmise probleeme.<br />
Lätte muusikaloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud.<br />
Sageli on autor viisistanud kaasaegsete poeetide K. E. Söödi,<br />
M. Lipu jt tekste, aga ka L. Koidula ja A. Rein<strong>vald</strong>i luulet. Lätte<br />
tuntuimad kooritööd on „Pilvedele”, „Kus Põhjalahe kohiseb”,<br />
„Ärka üles, isamaa”, „Malemäng”, „Külakõrtsis”, „Kuldrannake”.<br />
Soololauludest on esile tõstetud laulu „Primula veris”, „Kiigelaulu”<br />
ja „Alpi lille”. Läte on kirjutanud ka orkestriavamängu<br />
„Kalevala”, keelpillikvarteti, klaveri- ja viiulipalu. Lätte teoseid<br />
on iseloomustatud kui romantilisi ja põhjamaiseid, helilooja<br />
on andnud tekstidele lüürilised meloodiad ja karged helipildid.<br />
Läte on a<strong>vald</strong>anud arvukalt koorilaulukogumikke ning<br />
osalenud koolide lauluvara koostamisel, samuti on ta uurinud<br />
akustikaprobleeme. Aleksander Lätet on iseloomustatud kui<br />
äärmiselt tagasihoidlikku, lihtsat ja armastusväärset inimest.<br />
Läte suri 8. septembril 1948 Tartus.<br />
Aleksander Läte ja <strong>Puhja</strong><br />
<strong>Puhja</strong> asudes rajas Aleksander Läte kohe koos D. O. Wirkhausi<br />
abiga puhkpilliorkestri ja mõni aeg hiljem kooli õpilastest<br />
sega- ja õpetajatest meeskoori. <strong>Puhja</strong>s oli küll ka varem, ärkamisajal,<br />
tegutsenud vennastekoguduse ringkondade poolt asutatud<br />
pasunakoor, mis oli ümbruskonnas heas lugupidamises.<br />
Nimetatud pasunakoor tegutses 10. aastat, kuis siis tegevus vaibus.<br />
Aleksander Läte lõi <strong>Puhja</strong> asudes uue pasunakoori. Koori<br />
kulud kandis kogudus. Instrueerima kutsuti D. O. Wirkhaus.<br />
Uus koor tegutses suure hooga, sest noor juhendaja oskas tuld<br />
sütitada. Koor esines tihti kirikus ja kontsertidel. Aleksander<br />
Läte juhatusel töötas koor 4 aastat kuni 1883. aastani. Tolleaegsest<br />
<strong>Puhja</strong> pasunakoorist on säilinud foto, mille tolleaegsed<br />
mängukoori liikmed K. Norman, A. Peerna, A. Puidak, M.<br />
Laurson, R. Peerna, J. Sõber, J. Loskit, S. Luisk. Pildistamine<br />
võeti ette rutuga, sest A. Läte plaanis <strong>Puhja</strong>st lahkuda. Kuigi ta<br />
sellest mõttest hiljem konvendi palvel loobus, jäi osavõtjatele<br />
pildistamise ajast ilus mälestus, ning mis peaasi ülesvõte Aleksander<br />
Läte „Kuldrannakese“ loomise ajast. Noore helilooja<br />
valminud laulud ja muusikapalad õppisidki esimestena selgeks<br />
tema laulu- ja pasunakooride õpilased.<br />
On heameel tõdeda, et <strong>Puhja</strong>s on Aleksander Läte poolt<br />
külvatud seeme kukkunud viljakasse mulda ja nii koorilaulukui<br />
puhkpillitraditsioon on säilinud läbi sajandite tänaseni.<br />
Aleksader Läte auks ja soovist, et meie naiste lauluhääl voolaks<br />
selgelt ja puhtalt kui allikavesi, kannab alates 8. veebruarist<br />
2005 Läte nime meie seltsimaja naiskoor.<br />
12. <strong>jaanuar</strong>il toimub Nõos Alesander Läte sünniaastapäeva<br />
puhul kontsert, kus on kaastegevad ka <strong>Puhja</strong>-Rannu koguduse<br />
ansambel Dionysius ja <strong>Puhja</strong> Seltsimaja naiskoor Läte. Nõo<br />
<strong>vald</strong> on tunnustanud helilooja panust Nõo kultuuriellu Aleksander<br />
Läte nimetamisega Nõo valla aukodanikuks.<br />
Aleksander Lätele pühendatud sündmused toimuvad Eestimaal<br />
läbi <strong>2010</strong>. aasta. <strong>Puhja</strong> tähistab Aleksander Läte sünniaastapäeva<br />
kevadel.<br />
Kasutatud materjalid:<br />
Postimees, 12.01.1930, Postimees 12.01.1935, Eesti kultuurilooline<br />
veeb, <strong>Puhja</strong> Seltsimaja ajaloo- ja fotokogu.<br />
TÄHELEPANU, MÄLUMÄNGUHUVILISED!<br />
<strong>Puhja</strong> Seltsimaja kutsub üles mälumänguhuvilisi, keda huvitab võistkondlik mälumäng, endast märku andma.<br />
Ootame informatsiooni <strong>Puhja</strong> valla või <strong>Puhja</strong> vallaga seotud mälumänguhuvilistest. Eesmärk on mälumänguhuviliste<br />
väljaselgitamine ja võistkondade moodustamine edaspidiste <strong>Puhja</strong> valla mälumänguvõistluste toimumiseks. Võistlusi on<br />
nõustunud läbi viima Rein Ets ja Tiit Naarits. Kontakteerumiseks palume helistada: 5291773 või kirjutada kaja.udso@mail.ee.
6 PUHJA VALLA LEHT<br />
SPORT<br />
Jaak Ratt, treener<br />
Spordist <strong>Puhja</strong>s<br />
Kogu suve <strong>Puhja</strong> liivaväljakutel toimunud rannavõrkpalli individuaalturniiril<br />
ja treeningutel saadud oskused andsid tugeva<br />
eelduse hõbemedalivõiduks. Meie kooli vilistlased ja vanemate<br />
klasside noormehed on aasta aastalt klubi „Strohh“ treeningutel<br />
ja mängudel saadud oskusi ja teadmisi edasi andnud noorematele<br />
mängukaalastele. Palju õnne ja uusi tegusaid õnnestumisi<br />
algaval <strong>2010</strong>. aastal.<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi võrkpallimeeskond<br />
võitis Eesti Koolispordi Liidu<br />
võrkpalli rahvaliiga finaalturniiril hõbemedalid<br />
Möödunud aasta ja ühtlasi <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi spordiajaloo<br />
parim võrkpallitulemus vormistati Suure Jaanis.<br />
Suure-Jaanis detsembrikuus toimunud EKSL rahvaliiga<br />
võrkpalli finaalturniiril osales 7 meeskonda. Eelmise aasta<br />
pronksmedalivõit samalt võistluselt tagas <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
meeskonnale teise paigutuse, mis tähendas seda, et alagrupimängudes<br />
ei pidanud kokku minema eeldatava suurfavoriidi<br />
Rannu Keskkooliga. 2:0 võidud alagrupimängudes Avinurme<br />
Gümnaasiumi ja Otepää Keskkooli üle tagasid <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
võrkpallimeeskonnale alagrupis esikoha. Vigastuse tõttu<br />
pidi kahjuks pingilt järgmisi mänge vaatama meie meeskonna<br />
põhiründaja Martin Järvet. Poolfinaalkohtumises mängiti teises<br />
alagrupis teise koha saanud võistluste korraldaja kooli Suure<br />
Jaani meekonnaga. Võit 2:0 tagas meie meeskonnale edasipääsu<br />
finaali. Finaalkohtumises pidime aga taas tunnistama Rannu<br />
Keskkooli 2:0 paremust.<br />
Hõbemedalid võitnud meeskonnas mängisid Silvar Säde, Helari<br />
Kährik, Kalev Siimer, Sigmar Markov, Martin Järvet, Kaur<br />
Luhamaa, Kunnar Kangro. Foto autor Jaak Ratt.<br />
Kolmanda koha saavutas Otepää Keskkool. <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
meeskonnas tunnistati suurimaks üllatusmängijaks Sigmar<br />
Markov, hasartseimaks mängijaks Kalev Siimer ja parimaks<br />
mängijaks Kunnar Kangro.<br />
Seoses <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi kooli remondiga organiseerisid<br />
treeninguid mängijad ise. Tänu Konguta valla vastutulekule ja<br />
meeskonna liidrite Helari Kähriku, Kalev Siimeri, Martin Järveti<br />
ja Kaur Luhamaa organiseerimisvõimele saadi 3 korda nädalas<br />
kasutada Annikoru võimlat. Tänu Eesti Kultuurkapitali Tartumaa<br />
Ekspertgrupi, <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong>valitsuse ja Rannu Keskkooli toele<br />
saime <strong>Puhja</strong> Cup 2009 võrkpalli karikaturniiri läbi viia Rannu<br />
keskkooli võimlas. <strong>Puhja</strong> Cup turniiri korraldamine oli oluline,<br />
et saada mängukogemusi enne aasta tähtsaimat turniiri. Nn.<br />
„masu” tõttu jättis Eesti Koolispordi Liit ära tsooniturniirid. Majanduslangus<br />
on kindlasti ka põhjuseks, et poole võrra vähenes<br />
turniiril osalevate meeskondade arv. Samas on <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
võrkpallimeeskond teinud oma mängu kvaliteedis tuntava<br />
arengu. Seda nii iga üksiku mängija, kui ka kogu meeskonna tehnilistes<br />
mänguoskustes, aga ka mängu lugemise oskustes.. Oma<br />
osa selles on olnud <strong>Puhja</strong> võrkpalliklubi „Strohh“ eestvedajatel.<br />
Martin Järvet jalavigastusega mängust väljas: pealtvaataja<br />
pole suurem asi olla. Foto autor J. Ratt.<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi jalgpallimeeskond<br />
võitis <strong>Puhja</strong> Cup 2009 saalijalgpalliturniiri<br />
<strong>Puhja</strong> Cup 2009 saaljalgpalliturniir toimus <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
remondi tõttu Pühajärve Põhikooli spordihoones. Osales<br />
8 meeskonda. 1994.–1996. aastal sündinud poiste vanuserühma<br />
meeskonnad loositi kahte alagruppi. A alagrupimängudes võitis<br />
<strong>Puhja</strong> võistkond 7:0 Tarvastu Gümnaasiumi, 4:0 Palupera Põhikooli<br />
ja 4:0 Rõngu Keskkooli. Poolfinaalmängus võideti 5:1 Puka<br />
Keskkooli. Esikohta otsustavas mängus kohtuti uuesti Palupera<br />
Põhikooli meeskonnaga. Mängu võitis <strong>Puhja</strong> tulemusega 3:2.<br />
Kolmanda koha võitis Puka Keskkool.<br />
Turniiri parimaks mängijaks tunnistati Denis Samoilov, kes<br />
lõi 10 väravat. 6 väravat lõi Erki Vorobjovski. Esmakordselt mängiti<br />
<strong>Puhja</strong> Gup saalijalgpalliturniiri nn. fudsali palliga. Pall on<br />
väiksem ja raskem kui tavaline nr. 5 pall ja seetõttu on mängijal<br />
parem palli kontrollida. Eelise saab see meeskond, kelle mängijad<br />
<strong>Puhja</strong> meeskonnas mängisid: Rait Siffer, Karl-Markus<br />
Põldmaa, Denis Samoilov, Paul Kangro, Ergo Lepik. Tagareas:<br />
Riho Männiste, Erki Vorobjovski, Taisto Lainevool.
<strong>jaanuar</strong> <strong>2010</strong> 7<br />
on tehnilisemad. <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi meeskond näitas suurepärast<br />
mängu. Vaid finaalmängus Palupera Põhikooli võistkonna<br />
vastu ei survestatud mängu alguses vastase kaitset korralikult ja<br />
seetõttu lasime endale kaks väravat lüüa.<br />
Maakondlikul aastalõputurniiril Tartus võideti<br />
pronksmedalid, vabariiklikul finaalturniiril jäädi võiduta<br />
Tartus Visa Hallis toimunud Tartumaa maakoolide saalijalgpalli<br />
aastalõputurniiril osales 5 meeskonda. Mängiti 1995.–1996.<br />
aastal sündinud poiste vanuserühmas. Väljakul oli 4 mängijat ja<br />
väravavaht ning mäng käis tavalise palliga. Turniiri võitis Nõo<br />
Põhikool Luunja Keskkooli ja <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi ees. Silmas<br />
pidades vabariiklikku finaalturniiri, mängisime kodustel treeningutel<br />
põhiliselt kolme väljakumängijaga kolme vastu ja seina<br />
põrkega. Seetõttu ei suudetud 4v4 mängus ja ilma seina põrketa<br />
kohe oma mängu leida. Meie meeskond polnud harjunud mängima<br />
ka ilma oma põhiründajata Erki Vorobjovskita, kes varasema<br />
sünniaasta (1994) tõttu pidi meeskonnast välja jääma. Oli<br />
ka palju ebaõnne, mil värava leidmise asemel raksatas pall latti<br />
või posti. Turniiri parimaks väravavahiks tunnistati Ergo Lepik.<br />
Meie võitkonna parimaks mängijaks Denis Samoilov. Nii <strong>Puhja</strong><br />
Cup 2009 Pühajärve Põhikoolis kui ka maakondlik aastalõputurniir<br />
Tartus sai teoks tänu Eestimaa Kultuurkapitali Tartumaa<br />
Ekspertgrupi rahalisele toele. Aitäh vutipoiste poolt. Ühisprojektide<br />
õnnestumisele aitasid kaasa <strong>Puhja</strong> <strong>Valla</strong>valitsus, <strong>Puhja</strong><br />
Gümnaasium, Tartumaa Maaspordiliit, Pühajärve Põhikool ja<br />
Jalgpalliklubi FC Elva tegevjuht Marek Naaris.<br />
Vabariiklikul aastalõpu finaalturniiril<br />
Tallinnas jäi <strong>Puhja</strong> meeskond võiduta<br />
26. detsembril Kalevi Spordihallis toimunud aastalõpu minijalgpalli<br />
turniiril maakoolidele 1995.–1996. aastal sündinud<br />
poiste vanuserühmas mängis <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi võistkond<br />
D alagrupis.<br />
Mängiti viie väljakumängijaga + väravavaht. Esimene mäng<br />
oli vana tuttava Pühajärve Põhikooli meeskonnaga. Et <strong>Puhja</strong><br />
Gümnaasiumi võistkonna kaks 1996. aastal sündinud põhimängijat<br />
kergekäeliselt loobusid Tallina turniiril osalemisest,<br />
olime tõsiste probleemide ees, keda panna mängima paremale<br />
äärele ründemängijaks. Meie meeskonna kiire ja tehnilise<br />
mängujoonise juures pole ründemängija esmaseks ülesandeks<br />
mitte palli väravasse löömine, vaid esmane ülesanne on vastase<br />
kaitse survestamine. Kahjuks jäi meie meeskonna 1998 .<br />
aastal sündinud mängija kiirus alla vastase 1995. aastal sündinud<br />
vasakkaitse mängijatele ja sealt äärelt, nagu karta oligi, sai<br />
Pühajärve meeskond initsiatiivi oma söödumäng üles võtta ja<br />
kuuendal mänguminutil läks vastane 1:0 juhtima. Küll üritasime<br />
kompromissitus võitluses viigiväravat. Korraks tabas Riho<br />
Männiste vasaku ääre otsajoone ligidalt löödud pall vastaste<br />
värava tagumist posti ja oli ka teisi väravahõngulisi olukordi.<br />
0:1 pidime seekord tunnistama Pühajärve Põhikooli paremust.<br />
Et Pühajärve oli juba võitnud ka Koeru Keskkooli, siis olid meie<br />
meeskonna edasipääsu võimalused poolfinaali pääsemiseks<br />
kaotatud. Kohtumises Koeru Keskkooliga polnud kummalgi<br />
meeskonnal midagi kaotada. Mäng oli lahtine ja eesmärk oli vaid<br />
üks- lüüa vastasele väravaid. Koeru läks meie vastu 3:0 juhtima.<br />
Mängu lõpuminutitel, Riho Männiste ja Denis Samoilovi ladusa<br />
söödukombinatsiooni tulemusena, õnnestus meie ründajal Karl-<br />
Markus Põldmaal saada vastase väravavahiga karistusala joonel<br />
silmitsi 1v1 olukord. Hoolimata sellest, et vastaste väravavaht<br />
meie ründaja kätega uperkuuti tõukas, jõudis Karl-Markus palli<br />
enne varbaga väravavahi jalgade vahelt väravasse lükata, tõustes<br />
sellega meie meeskonna päevakangelaseks. Siiski oli Tallinnas<br />
kahtlemata meie meeskonna parimaks mängijaks Riho Männiste,<br />
kes mängis võrdselt nii kaitses kui ka rünnakul. Hoolimata<br />
kaotustest, mängis <strong>Puhja</strong> võistkond võitluslikku mängu, milleks<br />
Tallinna sõidetigi.<br />
Pronksmedalid ikkagi<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi jalgpallimeeskonnale<br />
Hea sõnum tuli detsembrikuus Eesti Koolispordi Liidu juhatuselt.<br />
Eesti Koolispordi Liidu 10.–12. klasside jalgpalli rahvaliiga<br />
finaalvõistlustel jäi <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi jalgpalimeeskonna lõplikuks<br />
tulemuseks III koht ja meie meeskonnale kuulvad pronksmedalid.<br />
9 meeskonda loositi võistluspäeval 16. oktoobril kolme<br />
alagruppi. Alagrupimängudes <strong>Puhja</strong> võistkond võitis Haljala ja<br />
Noarootsi Gümnaasiumi. Kaotas aga turniirilt hiljem diskvalifitseeritud<br />
Tartu Vene Lütseumile, mistõttu <strong>Puhja</strong> võistkond jäi mängima<br />
teise finaalgruppi. Tartu Vene Lütseum kasutas vale mängijat<br />
ja võistkonna kohene diskvalifitseerimine taganuks <strong>Puhja</strong> võistkonnale<br />
vähemalt pronksmedalid. Vale mängija kasutamise eest<br />
diskvalifitseeriti järelkontrolli tulemusena ka teises finaalringis<br />
meie meeskonna ees parema koha saanud Taebla Gümnaasiumi<br />
võistkond. Seega lõpptulemuseks <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumile pronksmedalid.<br />
<strong>Puhja</strong> meekonnas mängisid Martin Järvet, Nikolai Konovalov,<br />
Mait Tamm, Anton Stvolov, Priit Pokk, Kristo Kangro,<br />
Kuldar Kimask, Jevgeni Samoilov. Üldse osales jalgpalli rahvaliiga<br />
alagrupivõistlustel eelringis 33 jalgpallimeeskonda.<br />
12. klassi noormehed rõõmustavad pronksmedalite üle.<br />
Foto autor J. Ratt.<br />
Eesti Jalgpalli Liidu Amatöörjalgpalli<br />
Konverentsil Tallinnas otsustati luua lisaks<br />
meistrivõitluste amatöörliigale ka rahvaliiga<br />
Eesmärgiks on tuua veel rohkem huvilisi jalgpallimängu<br />
juurde. Rahvaliigas ei või mängida üle kahe amatöörliiga madalamas<br />
liigas mängivat mängijat. Need kaks amatöörliiga mängijat<br />
võivad kuuluda meeskonda, kui nad osalevad meeskonna<br />
treeningutel ja on meeskonna elu initsiaatoriteks.<br />
Rahvaliigas võib meeskonnas mängida 7–11 mängijat. Kui<br />
koduväljak ei võimalda mängida üle 7 mängijal, siis mängitakse<br />
koduväljakul 7v7. Kui aga vastase koduväljak võimaldab mängida<br />
11v11, siis mängitakse 11v11. <strong>Puhja</strong>s on piisavalt mängijaid,<br />
et registreerida suvehooajaks meeskond rahvaliigas osalemiseks.<br />
Hoolimata eelarvekitsikusest, peaks leidma võimaluse näiteks<br />
sponsorite abiga suuremate väravate (2,30 x 6 m) paigaldamiseks.<br />
Sõidukulud tuleks katta mängijate endi poolt. Kindlasti annaks<br />
osalemine Eesti Jalgpalli Liidu Rahvaliiga meistrivõistlustel<br />
palju juurde <strong>Puhja</strong> valla suvise spordielu elavdamiseks.<br />
Head uut aastat kõigile <strong>Puhja</strong> valla spordihuvilistele ja <strong>Puhja</strong><br />
valla spordi toetajatele.
8 PUHJA VALLA LEHT<br />
Jaanuarikuu<br />
õnnesoovid<br />
LIISA SÜTT<br />
VALTER LUIK<br />
VASSILI JEKIMOV<br />
HILJA PETERSON<br />
EVI RISTSOO<br />
<strong>Valla</strong> uus kodanik<br />
MIHKEL JÜRGENSON<br />
HELJO KOPPEL<br />
RAIMUND PRAATS<br />
LEA KOMS<br />
LINDA KASS<br />
NIINA OBROSSIMOVA<br />
ZINAIDA OPIKOVA<br />
VALENTINA KISELEVA<br />
ENE KLAOS<br />
LUGUPEETUD METSAOMANIKUD!<br />
Keskkonnaameti piirkondlikud metsaspetsialistid võtavad<br />
metsaomanikelt metsateatisi vastu Tartumaa <strong>vald</strong>ades<br />
üks kord kuus. Metsandusalaseid probleeme aitavad<br />
teil lahendada metsanduse<strong>vald</strong>konna konsulendid. Igal<br />
erametsaomanikul on õigus saada ühe kalendriaasta<br />
jooksul tasuta kuni 15 tundi metsanduse<strong>vald</strong>konna<br />
konsulendi nõustamist. Konsulendile tehtud töö eest<br />
tasub metsaühistu, SA Erametsakeskus kaudu.<br />
Metsanduse<strong>vald</strong>konna konsulent on spetsialist, kes tegeleb<br />
nõuandetegevusega metsanduse <strong>vald</strong>konnas. Kokku on Eestis<br />
2009. a juuli seisuga 66 atesteeritud ja kehtiva tunnistusega<br />
metsandus<strong>vald</strong>konna konsulenti (www.eramets.ee).<br />
Nõustamist pakuvad konsulendid üldiselt metsamajanduslike<br />
tegevuste kohta.<br />
Urmas Liivak-Liivat ja Eli Persidskaja<br />
10. detsembril sündis tütar<br />
NELE<br />
MÄLESTAME<br />
HELGI SUBURG surn 04.12.2009<br />
JELENA ZVONKOVA surn 14.12.2009<br />
Hea inimene!<br />
Oled noor või eakam, on su<br />
emakeeleks eesti või mõni muu keel, tule liitu<br />
FIGUURISÕPRADE KOHALIKU GRUPIGA.<br />
Grupi juhiks olemiseks on andnud nõusoleku Mai Maser.<br />
Figuurisõbrad jälgivad mida söövad ja kui palju söövad,<br />
pööravad tähelepanu liikumisele. Rühma toel<br />
suudetakse jõuda uskumatult heade tulemusteni.<br />
Mina, Anne Pall, olen 5 kuuga oma kaalu langetanud 20 kg!<br />
Rühm alustaks tööd veebruaris.<br />
Lähem info telefonil 5227540 (Anne Pall)<br />
Helista ja alustame koos!<br />
TÄNUAVALDUS<br />
<strong>Puhja</strong> Lasteaed Pääsusilm a<strong>vald</strong>ab tänu Karmen<br />
Toomperele, Evelin Neemele, Heli-Anneli Villakole,<br />
Ragne Linnule, Tiina Paesalule ja Triin Pallile, kes<br />
valmistasid ette ja esitasid lastele toreda näidendi<br />
„Vaat, mis juhtus jõuluõhtul!“<br />
Samuti täname väga kõiki, kes tõid kaupa meie jõululaadale<br />
ja seda ka müüa aitasid.<br />
Mõlemad üritused olid heategevuslikud ja kogutud raha<br />
läheb lasteaia liikumistoa sisustamiseks.<br />
ETENDUS JÄÄB ÄRA!<br />
Seoses muudatustega Eesti Draamateatri mängukavas ei<br />
toimu <strong>Puhja</strong> Seltsimajas 30. <strong>jaanuar</strong>iks välja kuulutatud<br />
etendust „Kuidas dresseerida meest ehk ahvist inimeseks“.<br />
Vabandame!<br />
Kaja Udso, <strong>Puhja</strong> Seltsimaja juhataja<br />
Tavalisemad metsandusalased nõustamisteemad<br />
erametsaomanikele on:<br />
1. Metsa üldine seisund: metsa ligikaudse väärtuse määramine;<br />
metsa tervisliku seisundi hindamine.<br />
2. Metsamajandusalane nõuanne: vajalikud ja võimalikud metsamajandamistööd;<br />
metsakasvatuslik nõustamine; metsa<br />
majandamine lähiaastatel;<br />
3. Metsaparandustööde tegemine: koosluse parandamise võtted;<br />
kuivenduse vajadus ja teostamine (kuivendussüsteemide<br />
ülevaatus, kuivenduskraavide hooldamine, kuivendusvõrgud<br />
jne); maaparandus; maapinna ettevalmistamine.<br />
4. Erametsanduse toetuste saamise võimalused ja taotlemine<br />
(SA Erametsakeskus, PRIA).<br />
5. Metsa majandamiseks vajalikud dokumendid (nt vajaminevad<br />
dokumendid raie tegemiseks).<br />
6. Metsakahjustused: ulukikahjustuste fikseerimine ja vältimise<br />
võimalused; tormikahjustuste likvideerimine ja tormimurru<br />
alade majandamine; kahjustatud metsa taastamine; üraski<br />
kahjustused.<br />
7. Noorendike hooldus<br />
8. Rajatud metsakultuuride kasvatamine ja hooldamine; taimekasvatus.<br />
9. Raie (harvedus-, sanitaar-, uuendus-, lageraie) tegemise võimalused<br />
(k.a tasuvus); raiete põhimõtted erinevates puistutes;<br />
raieala määramine.<br />
10. Raie- ja kahjustatud metsalankide uuendamine; põllumaade<br />
metsastamine.<br />
11. Õigusalane abi: metsaseaduse uued muudatused; metsade<br />
majandamise muutus seoses uue eekirjaga.<br />
12. Jne.<br />
Ootan teid oma metsandusalaste<br />
probleemide lahendamisele ja nõuandele metsas.<br />
Lugupidamisega konsulent Väino Suigusaar.<br />
Rannu <strong>vald</strong>. Tartumaa.<br />
505 0939, vaino.suigusaar@mail.ee<br />
PUHJA VALLA LEHT<br />
VÄLJAANDJA: PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS<br />
61301 TARTUMAA; TEL. 730 0641<br />
TOIMETAJA: PÄIVI MÄRJAMAA, TOIMETAJA@PUHJA.EE<br />
TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS<br />
TRÜKIARV: 1090
Change language