Mai - Puhja vald
Mai - Puhja vald
Mai - Puhja vald
- No tags were found...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TÄNA LEHES<br />
30. aprillil volikogus<br />
•<br />
Päästeteenistuse töömailt<br />
•<br />
Kirikuelu veerud<br />
•<br />
Toomas Hendrik Ilvese<br />
külaskäik<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumis<br />
•<br />
Abituurium külastas Riigikogu<br />
lahtiste uste päeva<br />
•<br />
Metsapäev Pähnil<br />
•<br />
<strong>Puhja</strong> poisid võitsid Sillaotsa<br />
Põhikooli karikaturniiri<br />
jalgpallis ja tulid teiseks<br />
Tartumaa koolinoorte<br />
meistrivõistlustel<br />
•<br />
Õpetajad matkasid <strong>Puhja</strong><br />
loodusrajal<br />
•<br />
VI Tartumaa laste folklooripäev<br />
•<br />
Memmed – taadid lõpetasid<br />
hooaega<br />
•<br />
Leili Pure maalinäitus<br />
•<br />
Vana-aja meenutamine <strong>Puhja</strong><br />
lasteaias “Pääsusilm”<br />
•<br />
SÕNUMEID ULILAST<br />
•<br />
Kodakondsus- ja<br />
Migratsiooniamet teatab<br />
•<br />
Seltsimaja annab teada<br />
•<br />
Teated, õnnitlused,<br />
mälestame<br />
MAI 2003<br />
NR.5(71)<br />
Kas on üldse olemas kuristikku,<br />
mida armastus ei suudaks tugevail tiivul<br />
ületada?<br />
Mis on armastusele ruum ja aeg?<br />
Kas ta ei ela mõtteis<br />
ja kas mõtteil on mõõtu?<br />
E.T.A. Hoffmann<br />
Luuletusi emast<br />
EMA ÕHTUPOOLIK<br />
Laua taga seisab ema,<br />
porgandeid seal hakib tema.<br />
Naer on näos,<br />
nuga peos.<br />
Porgandeid siis suppi ruttu<br />
pista on ju vaja.<br />
Siis mu ema poeb ka tuttu<br />
meie väikses majas.<br />
Unenäod tal ilusad,<br />
no lihtsalt ülimõnusad.<br />
Unes näeb ta mind ja end,<br />
aga rohkem siiski mind.<br />
Kadri Pajo 5B<br />
MINU EMA<br />
Mu ema juuksed on valged.<br />
Pole punased ta palged.<br />
Ta ikkagi on hea,<br />
mis sest et tume pole pea.<br />
Õhtul koju tuleb ta kell viis,<br />
siis pliidil varsti keeb ka riis.<br />
No mitte päris iga õhtu,<br />
me riisiga ei täida kõhtu.<br />
Ta töötab lasteaias<br />
ja muidugi ta on ka maias.<br />
Üheskoos me sööme komme<br />
täna, muidugi ka homme<br />
Kristina Marmõš 5B<br />
11. mail on emadepäev!<br />
EMA<br />
Hommikul ta tööle läeb,<br />
seal möödub terve päev.<br />
Õhtul talle rutuga<br />
oma päevast jutustan.<br />
Ta keetma – küpsetama peab,<br />
küsimustele vastuseid ta teab.<br />
Ta õmbleb ja koob,<br />
lauale toidu ta toob.<br />
Nüüd pole raske arvata<br />
kellest siin ma kirjutan,<br />
see on tõesti tema –<br />
minu kallis ema.<br />
Kärt Pütsep 5B<br />
MINU EMA<br />
Minu ema on hästi hea,<br />
kõike võtab tema pea.<br />
Koristab ja kraamib maja,<br />
aitab õppidagi, kui vaja.<br />
Veel ta keedab köögis moosi,<br />
hommikul teeb korda voodi.<br />
Oskab kõike teha ta,<br />
selles olen abiks ma.<br />
Kerli Rätsep .5B
<strong>Mai</strong> 2003 3<br />
Kirikuelu veerud<br />
Kuna kiriku seenetanud põrandaga<br />
ei ole muud teha kui see välja<br />
lõhkuda, siis paneb see meid huvitavasse<br />
olukorda: korraga nagu polekski<br />
enam kirikut kui pühakoda. –<br />
Toimivana, kasutatavana. Nukker<br />
paradoks: iga (elus)asja headusest<br />
hakkad aru saama alles siis, kui<br />
sellest ilma oled jäänud. Nüüd siis<br />
avastame, et peame hakkama lapsi<br />
ristima, leerilapsi õnnistama, armulaual<br />
ja jõulukirikus käima kuskil<br />
põõsa taga?! – Ehtne kodutuse tunne<br />
tuleb peale. (Huvitav, kumb sellest<br />
rohkem häiritud on: kas <strong>Puhja</strong><br />
kihelkonna inimene või Jumal?)<br />
Igatahes seisame karmi valiku<br />
ees. Kui tahame iseenda ja oma laste<br />
hinge eest hoolt kanda ning<br />
ristimist-leeritamist väärikalt läbi<br />
viia, siis on jäänud selleks aega<br />
ainult kümmekond nädalat! See<br />
tähendab seda, et leeriõpe on juba<br />
alanud ja jätkub igal laupäeval<br />
<strong>Puhja</strong> kiriklas kell 11. Kes tahab,<br />
tulgu kohe (kas või vaatamatutvuma),<br />
hilisemad soove ega kaebuse<br />
ei arvestata. Järgmine võimalus<br />
avaneb ehk alles mitme aasta<br />
pärast. Lisateavet saab igal ajal kiriku<br />
juurest pastoraadist ja telefonidelt<br />
451561 ja 055 563876.<br />
Lapsi ja leeritatavaid täiskasvanuid<br />
ristitakse <strong>Puhja</strong> kirikus<br />
Nelipühal ehk Suvistepühal 8.<br />
juunil, kirikliku leeriõnnistuse<br />
saab aga kaks nädalat hiljem, Jaanipäeva<br />
eel, 22. juunil.<br />
Ja veel. Nüüdne mõttevahetus<br />
eesti meedias kohustusliku religiooniõpetuse<br />
üle koolides on küll hädavajalik,<br />
kuid teisalt on selle poleemikaga<br />
jõutud masendava avastuseni:<br />
teadmiste tase Jumalast, ristiusust ja<br />
kristlastest (rääkimata muudest<br />
uskudest) on rahva seas üpris hõre.<br />
Ja mis kõige jubedam, - sellises<br />
inimliku teadmatuse olukorras võtab<br />
mõnigi endale Juhan Smuuli<br />
kuulsa tegelase Polkovniku Lese<br />
rolli. (Igaks juhuks ütlen ette ära, et<br />
mina ise ei ole kohustusliku usundiõpetuse<br />
tuline pooldaja.)<br />
Kui inimesel on kõht tühi, siis ei<br />
saa seda imeks ega pahaks panna.<br />
Küll aga seda, et see näljane ise siis<br />
jalgu kõhu alt välja ei aja ega poodi<br />
leiva järele ei lähe. Sama lugu on<br />
teadmistega. Elementaarset leeriõpet<br />
on hädasti vaja kasvõi selleks,<br />
et ise mõista, misasi see on, millesse<br />
ma ei usu. Ateistist ja maausulisest<br />
saan ma aru, kuid maailmavaatetuse<br />
kui mingi kujuteldava neutraalsuse<br />
pooldajad jäävad mulle sügavalt<br />
arusaamatuks. Sestap julgustan<br />
kõiki ennast harima, olgu raamatute,<br />
leerikursuse või interneti kaudu.<br />
Siinkohal tahaksin meenutada<br />
äsja maetud Eestimaa kõige vanemat<br />
meest, 104-aastast <strong>Puhja</strong> valla<br />
Grand Old Man’i Eduard Aleksander<br />
Ilvest, kelle elulugu ja mälestus<br />
väärib kindlasti jäädvustamist.<br />
Hämmastav on muidugi juba tema<br />
elatud aastate arv, elu lennukaare<br />
pikkus. Kuid see pole veel midagi,<br />
võrrelduna Eedipapa elu sisuga,<br />
tema lennukaare kõrgusega. See<br />
mees oli nagu raudnael, ja esmalt<br />
vaimsetes asjades. Sest ta t e a d i s,<br />
kuidas siin ilmas asjad käivad. Just<br />
t a r k u s oli selle 4-klassilise haridusega<br />
inimese trump ja tugevus,<br />
mis lubas teda vastanduda igale<br />
riigikorrale ja ideoloogiale nõnda,<br />
et temast ka lugu peeti. See mees<br />
lahendas oma koolipoisist poja tagant<br />
puhtalt oma lõbuks matemaatikaülesandeid.<br />
Ta õppis küpses eas ära<br />
saksa keele, suhtlemaks saksa<br />
sõjavangidega, keda ta konvoeeris,<br />
selleks et veel paremini aru saada,<br />
kuidas siin ilmas asjad käivad. Olen<br />
kindel, et Eduard Ilvese eluea ime<br />
on otseses seoses selle tema sügava<br />
arusaamisega maailma toimimise<br />
varjatud seaduspäradest. Sisemine<br />
kindlus ja rahu korvasid mitmekordselt<br />
rahutute aegade pinged ja<br />
pained ning ränga füüsilise töö ja<br />
magamatuse. Just ilmavaate terviklikkus<br />
ja tasakaalustatus nii maistes<br />
kui taevastes asjades on selle mehe<br />
edu põhjaks. Tema ise ei saa enam<br />
kedagi õpetada. Tark on see, kes<br />
taipab Eedi-papit tagantjärelegi<br />
tähele panna ja hoolega uurida tema<br />
elu lugu. Sest kes meist ei tahaks<br />
siinses elus kui bridþimängus välja<br />
mängida Suurt Slämmi, saavutada<br />
maksimumi?! Jah, siin on vaja õnne<br />
ja Jumala hoidmist, aga ka omapoolset<br />
pingutust ja visa tööd. Seda eriti<br />
vaimsetes asjades.<br />
Emadepäev on tulekul, - kirikus<br />
tähistame seda 11. mail. Emadus –<br />
üha haruldasemaks muutuv defitsiit.<br />
Riigiisadele Tallinna poole sügavad<br />
kummardused, - lõpuks ometi on<br />
pärale jõudnud, et lastelgi on mingi<br />
väärtus, koguni meie edasipüüdmise<br />
mõte. Kuid paljalt rahapaberit liputades<br />
ei pane ühtki endast lugupidavat<br />
naist emaks saama. Selleks on<br />
ikka meest ka vaja. Meest mitte<br />
üheks ööks, vaid terveks eluks, kelle<br />
kõrval on kindel julge tunne ka lapsi<br />
soetada. Tahaks loota, et üleeelmisel<br />
sajandil sündinud Eduard<br />
Ilvese taolised mehed ja isad ei ole<br />
dinosaurustena välja surnud.<br />
Emade-päeva lilled olgu ilusad,<br />
kuid milline on mees selle käe<br />
küljes, mis lilli ulatab? Poisid,<br />
mehed, pojad, - hoidkem taset!<br />
TIIT KUUSEMAA.
4 PUHJA VALLA LEHT<br />
Toomas Hendrik Ilvese külaskäik<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumis<br />
HÄRRA T.H. ILVES ESINEMAS ÕPILASTELE JA ÕPETAJATELE<br />
4. aprillil esines meie kooli aulas<br />
endine välisminister ja praegune<br />
Riigikogu liige Toomas Henrdrik<br />
Ilves. Ettekande teemaks oli “Milleks<br />
Euroopa Liit?”<br />
Ühe ainetunni jooksul tutvustas<br />
hr. Ilves Euroopa Liidu kujunemisprotsesse,<br />
liitumisargumente praeguste<br />
liikmesriikide kogemuste<br />
põhjal ning vastas huviliste küsimustele.<br />
Köitev esinemine pakkus<br />
palju uut infot ja mõttearendusi kõigile<br />
kuulajatele – vanemale kooliastmele,<br />
õpetajatele, koolijuhtkonnale<br />
ja vallavanemale.<br />
Kooli direktori küsimusele, mida<br />
esineja tooks ühele euroskeptikule<br />
peamiseks argumendiks liitumise<br />
poolt, vastas T.H. Ilves, et EL-i mitteastumise<br />
korral järgime konkurentsi<br />
huvides niikuinii EL-s vastuvõetud<br />
seadusi, kuna turg on 90% ulatuses<br />
orienteeritud kas praegustele või<br />
tulevastele Euroopa Liidu maadele.<br />
Mitteliitununa erineb seaduste järgimine<br />
vaid selle poolest, et Eesti ise<br />
ei osale otsustamisprotsessis. Näitena<br />
võib tuua välja Norra, kes 1995.<br />
aastal otsustas mitte liituda, kuid on<br />
tänaseks ühinemist EL-iga taas kord<br />
kaalunud. Norra turg on ju orienteeritud<br />
EL-ile ning nad täidavad EL-s<br />
vastuvõetud seadusi, ilma et saaksid<br />
ise otsustamisel kaasa rääkida.<br />
Sama teema raames tõi hr. Ilves<br />
välja euroskeptikute peamise hirmu<br />
– euronõuded. Tema sõnul on need<br />
nn kurikuulsad eurostandardid enamasti<br />
kohapealsete ametnike hea<br />
võimalus EL-i direktiivide sildi all<br />
nõuda enda väljamõeldud seaduste<br />
täitmist. Hea näide on koolide nö<br />
euronõuded. EL on esitanud seadused<br />
koolide üldiste hügieeninõuete kohta.<br />
Dokumentides ei ole sätestatud<br />
kraanikausside arvu jne - need on<br />
juba Sotsiaalministeeriumis koostatud<br />
nõuded Eesti koolidele. EL loob<br />
üldised seadused ning enamasti on<br />
need vaid soovitusliku iseloomuga.<br />
Auditooriumi järgnev küsimus<br />
puudutas noorte massilist Eestist<br />
lahkumist pärast liitumist. T. H.<br />
Ilves kommenteeris, et noorte ja erialaspetsialistide<br />
nn äravool toimub<br />
nii EL-is kui ka EL-st väljaspool<br />
olles. Vahe seisneb vaid selles, et<br />
EL-is olles on meie riigi elukvaliteedi<br />
tõus tõenäosem ja ka varasemate<br />
EL-i riikide kogemuse põhjal<br />
(nt Kreeka) toimub tagasiränne oma<br />
kodumaale, sest üldjuhul eelistab<br />
inimene oma kultuuri ning rahvast,<br />
kui rahva elujärg on paranenud.<br />
Optimistlikus meeleolus lõppenud<br />
kohtumisest oli loodetavasti<br />
kasu kõigile kuulajatele oma<br />
tulevaste seisukohtade kujundamiseks<br />
või olemasolevate üle järele<br />
mõtlemiseks.<br />
KRISTI LIIV<br />
(PUHJA GÜMNAASIUMI 12. KLASSI<br />
ÕPILANE)<br />
AGNES MÄNNIK<br />
(PUHJA GÜMNAASIUMI<br />
ÜHISKONNAÕPETUSE ÕPETAJA)<br />
T. H. ILVES JA KOOLI DIREKTOR<br />
H. ROKKA
<strong>Mai</strong> 2003 5<br />
Abituurium külastas Riigikogu<br />
lahtiste uste päeva<br />
MEIE RIIGIKOGULASED<br />
Jüripäeva varahommikul<br />
sõitis 12. klass koos<br />
ühiskonnaõpetuse õpetaja<br />
Agnes Männikuga Tallinnasse,<br />
tutvumaks Toompea<br />
lossi ja Riigikogu töökorraldusega.<br />
Kell kümme avas<br />
Riigikogu esimees Ene<br />
Ergma tempoka piirivalve<br />
orkestri saatel külalistele<br />
väravad. Lossi sisenedes<br />
jagati saabunutele Riigikogu<br />
logoga lipukesi ja<br />
komme. Meid võttis kokkulepitult<br />
vastu endine kaitseminister ja<br />
praegune Riigikogu liige Sven<br />
Mikser, kelle juhatusel tutvusime<br />
põgusalt parlamendi ruumide, tööjaotuse<br />
ja ajalooga. Pärast lühikest<br />
ringkäiku kogunesime Riigikogu<br />
hääletussaali jälgima infotundi, kus<br />
rahva küsimustele vastasid peaminister<br />
Juhan Parts, sotsiaalminister<br />
Marko Pomerants ja haridusminister<br />
Toivo <strong>Mai</strong>mets. Peamiselt pensionäridest<br />
koosneva auditooriumi<br />
küsimused olid enamasti suunatud<br />
sundüürnike probleemile. Vastne<br />
peaminister Juhan Parts andis lootust,<br />
et uus valitsus asub rahva<br />
mureküsimusega tegelema.<br />
Ummistunud Riigikogu<br />
saalist juhatas Sven Mikser<br />
meid Riigikogu kaitsekomisjoni<br />
nõupidamiskabinetti,<br />
kus meil avanes võimalus<br />
kuulata loengut Eesti kaitsepoliitikast<br />
seoses NATO ja<br />
Eesti kohaga rahvusvahelisel<br />
areenil. Seejärel oli kõigil<br />
võimalus esitada küsimusi,<br />
millele hr. Mikser meelsasti<br />
oma põhjalike kommentaaridega<br />
vastas.<br />
Enne uue päevakorralise ürituse<br />
algust jõudsime ära käia Pika Hermanni<br />
tipus. Kell kaks algas Riigikogu<br />
Valges saalis põhiseaduskomisjoni<br />
avalik istung, mille jälgijatega<br />
liitusime meiegi. Kümneliikmeline<br />
komisjon, eesotsas juhatuse<br />
esimehe Urmas Reinsalu ja<br />
aseesimehe Siiri Oviiriga, arutas<br />
õiguskantsleri ettepanekut sotsiaalhoolekande<br />
seaduse kooskõlla viimiseks<br />
põhiseadusega. Tõstatati ka üliõpilaste<br />
toimetulekutoetuste probleem.<br />
Sellega oli meie külaskäik lõppenud<br />
ning asusime tagasiteele <strong>Puhja</strong>.<br />
SVEN MIKSERI LOENG<br />
12. klassi õpilaste<br />
muljed reisist:<br />
Maris: “See reis oli<br />
minu jaoks väga oluline,<br />
kuna nägin esimest korda<br />
oma tulevast töökohta.<br />
Sain spiikri toolis istuda ja<br />
Riigikogu kommi süüa. Oli<br />
väga huvitav ja hariv”.<br />
Helen: “Hermanni<br />
torni üleskäik oli nii kitsas,<br />
et tekkis mure tüsedate<br />
inimeste pärast.”<br />
Kairi: “Külastus oli<br />
igati vajalik. Usun, et paljusid<br />
inimesi huvitab Riigikogu töö”.<br />
Ivo: “Reis oli väga arendav. Sain<br />
palju reaalsema nägemuse parlamendi<br />
tööst ja poliitikute tegemistest.<br />
Televisioonis nähtu põhjal<br />
võib jääda mulje, et poliitikute töö<br />
toimub üksnes suures hääletussaalis,<br />
tegelikkuses pole see üldse<br />
nõnda. Riigikogu töötab ka paljudes<br />
erinevates ruumides ja väikestes<br />
kollektiivides”.<br />
Jane: “Sain teada, et Toompea<br />
lossi kõik kabinetid on ühendatud<br />
telepildiga. Iga töötaja võib kogu<br />
maja tegemisi oma kabinetist jälgida<br />
ning alles vahetult enne<br />
hääletamist suurde saali<br />
minna. Väga meeldiv oli kohtumine<br />
Sven Mikseriga ja<br />
tema juhitud ekskursioon. Varem<br />
meedia põhjal tekkinud<br />
mulje temast muutus positiivsemaks.<br />
Kõige huvitavam<br />
oli ilmselt infotund Riigikogu<br />
suures saalis. Väga põnev oli<br />
kuulata pensionäride küsimusi<br />
ja Juhan Partsi hästi<br />
läbimõeldud vastuseid”.<br />
KRISTI LIIV, ABITURIENT
6 PUHJA VALLA LEHT<br />
Metsapäev Pähnil<br />
Jüripäeval sai teoks pikka aega<br />
plaanitsetud käik Pähni metsapäevadele<br />
Roosa metskonnas. Meid,<br />
neljakümmet kuut 3.a, 3.b ja 4.b<br />
klassi õpilast koos klassijuhatajatega<br />
oodati Pähnile kella 12-ks.<br />
Siinkohal saan ainult Oskar Lutsu<br />
ümber sõnastades nentida, et „...kui<br />
<strong>Puhja</strong> lapsed Pähnile jõudsid, olid<br />
puukujud juba valmis...”. Nimelt<br />
kestis reis Pähnile etteplaanitsetust<br />
kauem ja nii jäime kahjuks puukujude<br />
väljasaagimise nägemisest ilma.<br />
Ega sest suurt hullu olnud. Uudistasime<br />
kujusid hiljem. Selgus, et<br />
metsapäevale oli tulnud rahvast<br />
seitsmest koolist. Lapsi oli palju.<br />
Kõik kamandati metsaveerde istuma<br />
ja siis saime kuulda mitmesugust<br />
tarka juttu metsast, metsahooldest,<br />
loomadest; sellest, kuidas metsas<br />
käituda ei tohi ja kuidas käituda<br />
tuleb. Meile tutvustati päevakava.<br />
Algatuseks koristasime metsa –<br />
tarisime hagu ja puukujude meisterdamise<br />
jäätmeid lõkkesse. Esialgu<br />
ei saanud lapsed hästi vedama,<br />
pärast ei saanud pidama. Haod<br />
muutusid üha suuremaks. Kui esialgu<br />
toodi naerukihina taustal paraja<br />
varesepesa materjali mõõtu haoraage,<br />
siis hiljem oli ühe hao all lookas<br />
paar – kolm poissi – tüdrukut.<br />
Lõpuks tuli metsameestel laste<br />
indu jahutada.<br />
Seejärel jõudis järg metsaistutamise<br />
kätte. Iga klass sai endale<br />
oma puu, mis tuli siis maha istutada.<br />
Meie istutasime nulge. Põnev oli, et<br />
kastmisvett tuli ammutada paisjärvest.<br />
Oi seda lusti, kui jalad poriseks<br />
ja püksid märjaks said!<br />
Metsaistutamisest tühjaks läinud<br />
kõhtusid turgutati vardas grillitud<br />
vorstide, leiva, morsi ja präänikutega.<br />
Need tuli ise vardasse ajada<br />
ning seejärel ise küpsetada. Vorstide<br />
küpsemise ajal sai uurida püstkoda,<br />
millel auk laes, leekoht põrandas ja<br />
istepingid ringis ümber. „Just nagu<br />
arm!” – kilkasid metsalised. Igavesti<br />
vahva kogemus oli puuhoidla<br />
lakka ronida. Sinna mahtus terve<br />
klassitäis metsapäevalisi ja ukse sai<br />
veel kinni kah panna. Nagu selgus,<br />
siis ka väljastpoolt. Nalja kui palju!<br />
Väljasolijaile ikka rohkem kui<br />
seesolijaile.<br />
Vorstid söödud, morss joodud,<br />
veel söömata präänikud taskusse<br />
topitud, asusime õpperada läbima.<br />
Gruppi saatis ja juhendas toreda<br />
jutuga metsamees. Meie tee ristus<br />
pirakate rohelist kärnanahka kandvate<br />
kärnkonnade omaga. Selgus, et<br />
kui kärnkonna puudutada, ei lähegi<br />
nahk kärna! Ja et kärnkonn pandi<br />
vanasti piima sisse, et piim hapuks<br />
ei läheks. Omandasime uusi teadmisi<br />
metsa kasvamise kohta,<br />
nägime metsakuklaste pesi. Saime<br />
teada, et suurest kuklasepesast on<br />
maapealne osa vaid 1/3, ülejäänu<br />
jääb maa alla. Metsamees rääkis<br />
meile, et sipelgad on kui talunikud,<br />
peavad ka lehmi. Et aga pärislehm<br />
on sipelgate tarvis liig mis liig, siis<br />
käib lehetäi kah ja ajab asja ära. Ja<br />
et kui sipelgad tarivad pessa<br />
maipõrnika vastse ja selle kallal<br />
maiustavad, siis mõjub see neile kui<br />
alkohol. Sipelgatest võivad saada<br />
alkohoolikud ning nende pesa on<br />
määratud hukkumisele.<br />
Veel nägime kuuske embavat<br />
kaske; kasehiiglast, mis esmapilgul<br />
üldsegi kasena ei paistnud, haavapuu-hiiglasi.<br />
Õppisime puu kõrgust<br />
mõõtma. See käib nii: kõigepealt on<br />
tarvis nokamütsi ja müts peab<br />
mõõtjal peas olema. Siis minnakse<br />
puust paraja kauguseni (nii, et ikka<br />
terve puu ladvani lahedasti<br />
vaatevälja mahub). Nüüd hakatakse<br />
puu poole kõndima, ise hoolega<br />
puulatva silmas pidades. Mida lähemale<br />
puutüvele, seda enam tuleb<br />
pead kuklasse kallutada – puuladvaga<br />
peab silmside olema. Nõndamoodi<br />
kõndida nii kaua, kuni müts<br />
peast maha kukub. See on just see<br />
õige paik, kust tuleb hakata meetriste<br />
sammudega ülejäänud maad<br />
puuni lugema. Loetud sammude arv<br />
ongi puu kõrgus meetrites. Nii lihtne<br />
see oligi! Otsisime kuuse otsast<br />
orava pesa.(Orav oli sellest välja<br />
kolinud). Peab tõdema, et vaid mõni<br />
üksik meist suutis selle ilma<br />
ettenäitamiseta üles leida.<br />
Seejärel oli järg muuseumi käes.<br />
Muuseumis nägime erinevat metsatehnikat,<br />
põdrapea topist (saime<br />
teada, et topis tehti sinnasamasse<br />
järve uppunud põdrast), põdrasarvi,<br />
puupahkade kollektsiooni, liblikate<br />
kollektsiooni, laste joonistatud<br />
metsateemalisi postkaarte ja veel<br />
palju muudki huvitavat.<br />
Ja saigi tore retk otsa. Laste suureks<br />
kurvastuseks jäi küll paisjärvel<br />
seilav parv proovimata ja suurele<br />
kiigele kah need õpetajad ei lasknud...<br />
Suurt ei lohutanud teadmine,<br />
et seda ikka laste endi elu ja tervise<br />
huvides. Muidu aga oli tore päev.<br />
Üksmeelselt leiti, et igal juhul oli<br />
toredam, kui klassis pingis istuda.<br />
Ja et igal juhul tuleme tagasi ja<br />
telgime ja teeme lõket ja käime raja<br />
uuesti läbi ja küll me siis veel<br />
seilame ja kiigume ja ...<br />
KÜLLI KOROL,<br />
PUHJA GÜMNAASIUMI<br />
TURISMIRINGI JUHENDAJA
<strong>Mai</strong> 2003 7<br />
<strong>Puhja</strong> poisid võitsid Sillaotsa<br />
Põhikooli karikaturniiri jalgpallis<br />
ja tulid teiseks Tartumaa<br />
koolinoorte meistrivõistlustel<br />
Juba teist kevadet korraldab<br />
Sillaotsa Põhikool jalgpalliturniiri<br />
Tartumaa koolidele.<br />
2 mail rivistus võistluste avamisele<br />
seitse võistkonda. Võistkonnad<br />
mängisid kahes alagrupis. Meie<br />
poisid võitsid alagrupis Vastse-<br />
Kuuste võistkonda 4-0 ning Rannu<br />
Keskkooli võistkonda 3-0. Poolfinaalis<br />
kohtusime Kuuste Põhikooli<br />
võistkonnaga, kus meie poisid said<br />
demonstreerida kõiki oma mängulisi<br />
oskusi. 8- 0 võit andis finaalikoha.<br />
inaalis kohtusime uuesti Rannu<br />
Keskkooli võistkonnaga, keda<br />
seekord võitsime 5-0. Oli tore<br />
võistluspäev. Võistkonnas mängisid<br />
Siim Puskai, Kaarel Luts, Argo<br />
Hallik, Rivo Sepping, Even Hurt,<br />
Martin Saksjaak, Madis Mahla, Silver<br />
Sepp ja Denis Portnov.<br />
Aprilli keskel mängisid <strong>Puhja</strong><br />
poisid jalgpalli Tartus Tartumaa<br />
koolinoorte “C” vanuseklassi meistrivõistlustel.<br />
Osales 10 kooli. Alagrupimängud<br />
läksid üle kivide ja kändude,<br />
sest mitterahuldava õppimise või<br />
käitumise pärast koolis ei saanud<br />
paljud poisid koolist võistlusluba.<br />
Viigimäng 0-0 Ülenurme Gümnaasiumiga<br />
ja 0-1 kaotus Luunja<br />
Keskkooliga kahandas meie võistkonna<br />
võimalusi poolfinaali pääsemiseks.<br />
Ka võiduvärav Võnnu Keskkooli<br />
vastu tuli raskelt. Turniiri arvatava<br />
võitja Alatskivi Keskkooli võistkonnaga<br />
mänguks leidsime kõige<br />
parema paigutuse väljakul ning võit<br />
2-1 andis lootust edasipääsuks. Et<br />
meie põhirivaalid – Luunja KK ja<br />
Ülenurme Gümnaasium – mängisid<br />
meie suureks rõõmuks omavahel<br />
viiki, osutusime ootamatult alagrupi<br />
võitjaks. Poolfinaalis võitsime Lähte<br />
Gümnaasiumi. inaalis kohtusime<br />
vana tuttava rivaali Nõo Põhikooli<br />
poistega. Mäng kulges väga tasavägiselt.<br />
Kahjuks eksis meie kaitse<br />
väga lihtsas olukorras ja Nõo võistkonna<br />
ründaja ei jätnud meie<br />
“kingitust” vastu võtmata. 1-0 võitis<br />
finaalkohtumise ja Tartumaa koolinoorte<br />
1989 a. s. poiste jalgpalli meistritiitli<br />
Nõo Põhikool. Meie poistele<br />
kuulus teine koht. Võistkonnas<br />
mängisid Even Hurt, Slavik Kisseljov,<br />
Peeter Karja, Mihhail Olefirenko,<br />
Indrek Luts Marko Veermets, Siim<br />
Pruusapuu ja Andre Lemberg.<br />
Teine koht andis edasimängu<br />
õiguse sama vanuseklassi Eesti<br />
Koolispordi Liidu poolfinaalturniiril.<br />
Mängud toimusid Valgamaal Hummulis.<br />
Esimeses mängus kohtusime<br />
taas Nõo Põhikooli poistega. Kuigi<br />
meie poisid suutsid luua väga palju<br />
väravaohtlikke olukordi jäi värav<br />
löömata 0-0. Hummuli võistkonda<br />
võitsime 6-0, aga kaotasime Tartu<br />
Miina Härma Gümnaasiumile 0-3.<br />
Suutsime võita küll turniiri võitjat<br />
Valga Põhikooli võistkonda 2-0 kuid<br />
edasipääsuks finaalturniirile olnuks<br />
vaja olnud mängude kokkuvõttes<br />
lüüa kolm väravat rohkem. Teisena<br />
pääses finaalturniirile Nõo Põhikool.<br />
Meile kuulus kolmas koht.<br />
JAAK RATT<br />
Õpetajad<br />
matkasid <strong>Puhja</strong><br />
loodusrajal<br />
Alates käesolevast õppeaastast<br />
osaleb <strong>Puhja</strong> Gümnaasium projektis<br />
“Tuulik”. “Tuulik” on Eesti koolide<br />
keskkonnaharidusprojekt, mille eesmärgiks<br />
on aidata integreerida keskkond<br />
ja säästev areng kooli õppekavadesse.<br />
Projekti koordineerib Arenguprogrammide<br />
Keskus Emi-Eco ja<br />
finantseerivad Hollandi Välisministeerium,<br />
EV Keskkonnaministeerium<br />
ja EV Haridusministeerium.<br />
Tähtsaim projektitöö oli luua<br />
kooli läheduses kulgev loodusrada.<br />
Selleks tuli õpetajatel tutvuda erinevate<br />
kirjanduslike, keskkonna- ning<br />
turismialaste tööde, väljaannete ja<br />
veebilehtedega. Projekti tutvustati ka<br />
vallavanem Vahur Jaakmale, kes oli<br />
loodusraja ideest väga huvitatud ja<br />
pakkus valmiva raja kohta huvitavat<br />
materjali ning kaardiabi. Kui vaatamisväärsused<br />
said määratletud ja kirjeldatud,<br />
koostasid õpetajad Elle Salo,<br />
<strong>Mai</strong>re Sepp, Vilma Krün<strong>vald</strong>, Kaja<br />
Kress, Aili Tamm ja Mariann Karja<br />
töölehed, mida matkajad rajal, aga ka<br />
peale looduses käiku saavad täita.<br />
VALLA VAATAMISVÄÄRSUSED VAJAVAD<br />
KORRASTAMIST JA UUSI TÄHISEID<br />
JÄRGNEB PÖÖRDEL
8 PUHJA VALLA LEHT<br />
Õpetajad matkasid ...<br />
Et parem on ükskord näha kui<br />
kümme korda kuulda, kutsusid “Tuuliku”<br />
projektis osalevad õpetajad kõiki<br />
kolleege 17. aprillil ligi 10 km pikkusele<br />
loodusrajale matkama. Rada algas<br />
ja lõppes <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
juures ning läbis järgmisi punkte :<br />
<strong>Puhja</strong> kirik ja park<br />
Kavilda õigeusu kiriku<br />
kalmistu Mõisanurme külas<br />
Kavilda pärnad<br />
Ohvriallikas<br />
Kavilda jõgi<br />
Kavilda õigeusu kirik<br />
Vasallilinnuse ase “Siidrilinn”<br />
Kivikalmed Mõisanurme külas<br />
Koni tuuleveski <strong>Puhja</strong> alevikus<br />
<strong>Puhja</strong> tiigid<br />
9-liikmeline matkagrupp võrdles<br />
tegelikku pilti kogutud kirjeldustega,<br />
täitis õhinaga töölehti, laulis, märkas<br />
loomade (põder, kits, jänes, kobras)<br />
elutegevuse jälgi ja lindude (sinikaelpart,<br />
lõoke, valge toonekurg,<br />
hakk) kevadist askeldamist. Probleem<br />
seoses loomadega tekkis ka – kuigi<br />
liikusime mööda üldkasutatavaid<br />
teid, hirmutasid meid lahtiolevad<br />
PUHJA GÜMNAASIUMI ÕPETAJATE MATKAGRUPP<br />
koerad. Kavilda ürgoru loodus on<br />
imeilus, aga meie valla ehitised -<br />
vaatamisväärsused (Kavilda õigeusu<br />
kirik, Siidrilinn, tuuleveski) vajaksid<br />
kiiret ehituslikku esmaabi vältimaks<br />
nende hävimist. Praegu pole kõikide<br />
vaatamisväärsuste juures ka korralikku<br />
teabetahvlit, Siidrilinna sildikese<br />
asukoha muutmist tasuks kaaluda.<br />
Meiepoolne tänu kuulub pere-<br />
kond Salole, kes matkalisi maitsvate<br />
küpsetiste ja taimeteega kostitasid ning<br />
perekond Konile veski tutvustamise<br />
eest.<br />
Loodusraja skeem ja kirjeldus on<br />
kättesaadav <strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi<br />
kodulehel.<br />
MARIANN KARJA<br />
“TUULIKU” PROJEKTIJUHT PUHJA<br />
GÜMNAASIUMIS<br />
VI Tartumaa laste folklooripäev<br />
olkloorihuviliste laste kokkusaamine<br />
<strong>Puhja</strong>s aprillikuu alguses on<br />
toredaks traditsiooniks kujunenud.<br />
Tartumaa Kultuurikapitali ekspertgrupile<br />
esitatud projekt leidis rahastamist.<br />
Seltsimaja, “Opsal” ja <strong>vald</strong><br />
toetasid ka ja nii võis julgelt külalised<br />
kohale kutsuda. Selle aasta 5. aprilli<br />
folklooripäeva kohta võib märksõnaks<br />
öelda, “rohkem kui mullu” –<br />
nimelt osalejaid. Tartumaa erinevatest<br />
koolidest ja kultuuriasutustest<br />
koos oma tublide juhendajatega<br />
võtsid <strong>Puhja</strong> tee jalge alla üle saja<br />
lasteaia- ja algklassiealise lapse. Korraldajateks<br />
olid “Opsal” ja seltsimaja.<br />
Jällenägemisrõõm oli suur! Aastatega<br />
on tegijad ja tulijad üksteisega<br />
headeks sõpradeks saanud. Kahju, et<br />
viimasel hetkel loobus osalemisest<br />
Ilmatsalu rühm – põhjuseks transpordiprobleem.<br />
Tulijaid oli aga Luunjast,<br />
Kongutast, Mellistest, Nõost 2<br />
rühma, Valgutast, <strong>Puhja</strong>st ja Unipihast.<br />
Igal rühmal olid kaasas oma<br />
laulud, tantsud, mängud või pillilood.<br />
Kõige kaugemaks külaliseks oli<br />
ansamblist “Untsakad” kõigile hästi<br />
teada ja tuntud pilli- ja laulumees<br />
Margus Põldsepp. Oma pillimänguoskust<br />
demonstreeris ta lausa mitmel<br />
lõõtspillil. Margus Põldsepa nakatav<br />
pillimäng pani laste jalad iseenesest<br />
rütmi kaasa lööma. Külaline kiitis<br />
<strong>Puhja</strong> pillimeistrit Priidu Korbergi.<br />
Mängiti ka erinevaid rahvamänge:<br />
veeti sõrmekooku, prooviti jõudu<br />
mustlasmaadluses ja vägikaikaveos<br />
ning püüti sooritada teomeheeksamit.<br />
Nutikad lahendasid mõistatusi, muinasjututoas<br />
sai kuulda põnevaid jutte.<br />
Lastel oli võimlus tungida ka “lõngamaailma”<br />
saladustesse: näha ja loomulikult<br />
ka ise proovida villa kraasimist<br />
ja ketramist, lõnga kerimist ja<br />
haspeldamist ning õppida paelapunumist.<br />
Abilisteks selle maailma<br />
avastamisel olid palutud meie tublid<br />
käsitöömeistrid Endla Gärtner, Valli<br />
Kuslap ja Lehte Lokk. Tänu Kultuurkapitalile<br />
sai iga osaleja üritusest mälestuseks<br />
kaasa “Opsali” ja seltsimaja<br />
logodega võtmehoidja. Valla poolt oli<br />
igale kollektiivile kingituseks õunakott.<br />
Abilisi ja külalisi tänasime tantsurühma<br />
kruusiga. Lisaks jäid osalejatele<br />
<strong>Puhja</strong>s käiku meenutama seltsimaja<br />
ja “Opsali” voldikud.<br />
Aitäh kõigile toetajatele! Järgmise<br />
aasta folklooripäev toimub 3. aprillil.<br />
KAJA UDSO
<strong>Mai</strong> 2003 9<br />
Memmed – taadid lõpetasid hooaega<br />
Sügisest kevadeni on meie valla<br />
pensionäridel juba aastaid olnud võimalus<br />
kord kuus seltsimajas kokku<br />
saada ja tassi tee juures juttu puhuda,<br />
tantsu lüüa ja nautida erinevate<br />
külaliste esinemisi. Tore, et alati<br />
toob soovijaid peole ja viib koju oma<br />
valla buss.<br />
Hooaja viimane pidu peeti 25.<br />
aprillil. Lausa elevust tekitasid seekordsed<br />
külalised. Alustan kaugematest,<br />
nimelt Tartust oli külla kutsutud<br />
lauluansambel “Vanaisad”,<br />
kes ei osutunud sugugi mitte ainult<br />
tublideks lauljateks, vaid ka kergejalgseteks<br />
tantsupartneriteks. Öeldakse,<br />
et naer on terviseks – usun,<br />
et vanaisa Teodori rohked naljalood<br />
olid kindlasti meie vanadele arstirohuks.<br />
Lausa imetlust äratas aga<br />
üks vanaisadest, kes oli 90 aastat<br />
vana ja tantsis peaaegu kõik tantsud<br />
ja veel kui hästi! Meie oma klubilised<br />
on ka tragid. Suur rõõm on, et<br />
nende endi hulgast sündis sügisel<br />
uus tantsukollektiiv, kes on juba<br />
mitmel oma peol vanade seltskonnatantsudega<br />
üles astunud. Nüüdseks<br />
on rühm omale ka nime saanud –<br />
“Sügisõied”. Tantsijad käivad kord<br />
nädalas koos tantsusamme õppimas.<br />
Neid juhendab Vaike Podar.<br />
Viimasel peol näitasid “Sügisõied”<br />
jälle, mida uut on õpitud. Pillimeesteks<br />
olid sedakorda oma küla mehed<br />
Endel Koppel ja Kalju Märtson.,<br />
kelle kokkumäng sujus väga hästi.<br />
Loodame, et nendega liitub edaspidi<br />
teisigi pillimängijaid. Samuti on<br />
teada, et nad oma seltsi üht tublit<br />
laulusolisti vajavad. Kellel huvi,<br />
võtke ühendust Endel Koppeliga või<br />
seltsimaja töötajatega. Nii võib ehk<br />
<strong>Puhja</strong> jälle üle hulga aja kapelli<br />
olemasolu üle rõõmu tunda.<br />
Veel on sellel hooajal pensionäridel<br />
esinemas käinud seltsimaja<br />
HOOAJA VIIMANE PIDU<br />
naisansambel ja Elva lauluansambel<br />
“Seitse vaprat vanaema”. Oma lasteaia<br />
mudilased on vanasid rõõmustamas<br />
käinud lausa kahel korral.<br />
Pillimeestest on külalisteks olnud<br />
Andres Murumets ning Kaidor ja<br />
Vello Roosimäe.<br />
Igal asjal on kuskil algus. Meie<br />
vanade klubil samuti. Üle kahekümne<br />
aasta tagasi tookordse <strong>Puhja</strong> sovhoosi<br />
ametiühingu esinaise Helju<br />
Linnase eestvõtmisel kutsuti kohalikud<br />
pensionärid kokku. Asutati<br />
Leili Pure maalinäitus<br />
pensionäride klubi. Peod toimusid<br />
kord kuus. Iga kord oli korraldajaks<br />
eri laudkond. Tookordne klubi valis<br />
omale ka esinaise, kelleks sai aastateks<br />
kohalik proviisor Linda Räbovõitra<br />
– kõigi poolt lugupeetud ja<br />
armastatud inimene, kes oskas teisi<br />
kaasa haarata ja tegutsema suunata.<br />
Temale asemikku pole leidunud<br />
siiani. Mälestasime leinaseisakuga<br />
klubi esinaist, keda järgmisel päeval<br />
saadeti viimsele teele.<br />
KAJA UDSO<br />
<strong>Puhja</strong> seltsimajas avasime 14. aprillil Leili Pure maalide näitusmüügi,<br />
mida austas oma kohalviibimisega ka kunstnik ise. Leili Pure<br />
on <strong>Puhja</strong>st pärit ning kindlasti leidnud siit ka n.ö. “alguskokkukõla”<br />
oma loomingu tarvis.<br />
Äratundmisrõõmu leidus rohkesti: “Viina talu vana ait”, “Savikoja<br />
talu”, “Paju”, “Tiik”, “Viimne tee” I-IV, “Savikoja talu Vihavu teelt”.<br />
Suure osa kunstniku töödest moodustavad loodusmaalid nii akvarellis<br />
kui pastellis. Ja muidugi lilled … ikka need lihtsad, meile nii omased<br />
koduaedadest ja aasadelt tuttavad: põllulilled, sirelid, iirised. Ja need<br />
võrratud pojengid! – roosad punased, valged … Käid ja vaatad. Mõtled<br />
oma kodupaiga mõtteid. Külastajad käivad ja vaatavad– mõnigi lausa<br />
iga päev. Igale meenub oma.<br />
Aitähh kunstnikule kogu selle ilu eest – sombune ja hall aprillinädal<br />
sai <strong>Puhja</strong>s tunduvalt värve juurde.<br />
KAJA UDSO
<strong>Mai</strong> 2003 11<br />
Jüripäev<br />
Jüripäeva tähistasime vallas sportlikult jooksudega<br />
<strong>Puhja</strong> staadionil. Lapsed kuni 12 a. vanuseni jooksid<br />
ühe ringi staadionil. Parimad olid:<br />
2a Anna-Liis Täheväli, Teven Pukki<br />
3 a. Karli Pedajas, Alo Paavilainen, Maarja Ujamägi<br />
4 a Raido Vorobjovski, Karlis Jõeste,<br />
rans Jaarmann<br />
5 a Asko Nuume, Rutt Rehme, Kristo Selleke<br />
6 a Valeri Kiseljov, Paul Kangro, Carol Kivaste<br />
7 a tüdrukud Reelika Rehme, Kaidi Käkki,<br />
Kertu Moisto<br />
7 a poisid Riho Männiste,<br />
Raino-Reino Kauponen, Kaur Laas<br />
8 a tüdrukud Kadi Laas, Kadi Kaasik,<br />
Kristiina Lobrev<br />
8 a poisid Erki Vorobjovski, Eiki Kolesnikov<br />
9 a tüdrukud Kerli Deede, Alvina Panova,<br />
Helena Purgel<br />
9 a poisid Raimo Reinhold, Martin Saalits<br />
10 a tüdrukud Kea Karja, Katrina Sepp,<br />
Kristiina Viks<br />
10 a poisid Siim Kaasik, Richard Sianov,<br />
11 a tüdrukud Liina Kerme, Maria Luts,<br />
Kaisa Pehap<br />
11 a poisid Märt Järv, Kalev Siimer, Priit Pokk<br />
12 a poisid Rando Karja, Martin Järvet,<br />
Kolja Konovalov<br />
Noortele ja täiskasvanutele korraldasime sel aastal<br />
orienteerumisjooksu. Tuli osata kaarti ja <strong>Puhja</strong> aleviku<br />
ümbrust tunda, et kõige otsemat teed punkt üles leida.<br />
Punktide leidmine tekitas mitmel võistkonnal segadust<br />
ja joosti kaugemale, kui vaja oli. Aga jooksjatele<br />
JÜRIPÄEV – TÄISKASVANUTE JOOKSU VÕITJAD: VASAKULT<br />
ENN POKK, MARIANN KARJA, KAJA UDSO JA ANTI METS<br />
meeldis orienteerumise sissetoomine ja ettepanek oli<br />
järgmiseks aastaks, et jooksud toimuksid veel hiljem,<br />
kui juba pime oleks. Noorte jooksude parimad:<br />
V – VII klass 1. 5 b klassi võiskond: Maria Luts,<br />
Kerli Uras, Martin Järvet,<br />
Rando Karja ajaga 15.03,06.<br />
Gümnaasium 1. Võistkond “Pilvebaleriinid”:<br />
Karen Männiste, Mirjam Sitin,<br />
Silver Sepp, Marko Saksjaak<br />
ajaga 13.07, 00<br />
Täiskasvanute jooksu võitis võistkond “Stropsal”<br />
(Kaja Udso. Mariann Karja, Enn Pokk, Anti Mets)<br />
ajaga 16.57,26, järgnesid ie Urmas Luts, OÜ “Heko<br />
Põld”, vallavalitsus ja “Jüri-Ööö”.<br />
Päev lõppes autasustamisega ja tantsuga <strong>Puhja</strong><br />
seltsimajas.<br />
INOPÄEV<br />
MILVI SEPP<br />
‘Rahastamisvõimalused alustavale<br />
ettevõtjale’<br />
(riiklikud ettevõtlustoetused ja KREDEX)<br />
12.mai kell 14.00 – 16.15 Raekoja plats 12<br />
(2.korruse suur saal)<br />
PÄEVAKAVA<br />
14.00 – 15.15 Riiklikud ettevõtlustoetused<br />
(Stardiabi, koolitustoetus, messitoetus,<br />
nõustamistoetus, tasuta konsultatsioonivõimalus)<br />
Lektor: Piret Arusaar (SA Tartu Ärinõuandla juhataja)<br />
15.15 – 15.45 KREDEX’i võimalused alustavate<br />
ettevõtjate toetamisel<br />
Lektor: Imre Noorkikas ( Kredex’i äriklientide<br />
kliendihaldur)<br />
15.45 – 16.15 Stardiabi taotlemise näited.<br />
Esinevad alustavad ettevõtjad, kes Stardiabi on<br />
taotlenud<br />
• Infopäevale on oodatud kõik tulevased<br />
ettevõtjad ja praegused ettevõtjad, kes on<br />
alles oma ettevõtlustee alguses.<br />
• Infopäev on tasuta.<br />
• Vajalik on eelregistreerimine Tartu<br />
linnavalitsuse ettevõtlusosakonna tel: 361 192<br />
enne 9.maid.<br />
Infopäev korraldatakse Tartu Ärinõuandla ja Tartu linna<br />
ettevõtlusosakonna koostöös
12 PUHJA VALLA LEHT<br />
22. ja 29. aprillil toimusid Ulila Keskuse ruumes huvitatutele<br />
infotunnid, kus saadi teavet maitse- ja ravimtaimede<br />
kasvatamise ja realiseerimise kohta. Samuti oli<br />
võimalik maitsta mitmesugust toodangut – kuivatatud<br />
riivitud porgandit, kuivatatud maitsestatud tomatit ja<br />
mitmesuguseid kuivatatud marju. Soovijad said kaasa<br />
ka seemneid.<br />
OÜ B.E.R.K GRUPP alustab Ulilas<br />
Väiketootjatel<br />
on üsna keeruline<br />
oma toodetud saadusi<br />
müüa. Selleks<br />
et suuremate kogustega<br />
turule minna, alustab OÜ B.E.R.K. GRUPP koostööd<br />
aiandushuvilistega, eriti aga mahetootjatega, maitse- ja<br />
ravimtaimede kasvatamise osas. Koostööks sõlmime<br />
eelkokkulepped ning müüme kasvatajatele sobivate<br />
kultuuride ja sortide seemneid. OÜ varub maitse- ja<br />
ravimtaimede toormassi kokkulepitud hindadega.<br />
Alustame ka looduslike maitse- ja ravimtaimede<br />
toorme ostu.<br />
Edaspidi oleme huvitatud ka marjade: mustsõstra,<br />
aroonia, mustika ja pihlaka ostust. Loodetavasti saame<br />
koostööd alustada ka porgandi- ja õunakasvatajatega.<br />
Äsja saime töötlemiseks vajalikud ruumid Ulila<br />
koolis. Need on tarvis nõuetekohaseks remontida ja seadmetega<br />
sisustada toorme kuivatamiseks uuel meetodil,<br />
mis säilitab toodetes täielikumalt nende vitamiinid,<br />
loomuliku värvi ja head maitseomadused.<br />
Huvilistele pakume kasvatamiseks tilli, peterselli,<br />
porgandi ja söögipeedi seemet.<br />
Ootame majoraani, pune ja basiiliku kasvatajaid.<br />
Info telefonil 056 625 302 Tiiu-Reet<br />
õhtuti peale 20.00 tel.351 503<br />
kell 20.00 - 21.00 tel. 388 156 Peeter<br />
TIIU-REET KÕNNUSSAAR<br />
Esmaspäeval, 12. mail kell 18.00 ootavad OÜ B.E.R.K.<br />
GRUPP’I esindajad Ulila Keskuse ruumes huvilisi järgmisele<br />
infotunnile. On võimalik osta seemneid.<br />
SÕNUMEID ULILAST<br />
BATIKAKURSUS<br />
18. aprillil toimus Ludmila Samsoni juhendamisel<br />
batikakursus. Osavõtjad said praktiliselt endale<br />
valmistada T-särke sellise mustriga nagu nad ise tahtsid.<br />
Loomulikult pakkus see huvi, töörõõmu, loomingulist<br />
naudingut ja tehtud tööst rahuldust. Suur tänu Ludmilale<br />
heategevuse eest, kes andis edasi oma oskusi ja teadmisi<br />
lastele ja teismelistele.<br />
LUDMILA SAMSON HUVILISI JUHENDAMAS<br />
NIINA TOPOLEVA<br />
24. aprillil toimus järjekordne ümarlaud<br />
“Ulila hetkeseis ja tulevik”<br />
Osa võtsid <strong>Puhja</strong> valla volikogu esimees Heiki Rokka<br />
ja vallavanem Vahur Jaakma. Päevakorras oli arutelu<br />
probleemide lahendamise käigust.<br />
Aprillis oli esimene politsei vastuvõtupäev. Tema<br />
vastuvõtt on alati kuu teisel teisipäeval – seekord 13.<br />
mail. Edaspidi soovitakse ka sotsiaalnõuniku vastuvõttu.<br />
1. Ulila allika seisundit hinnati 2. aprillil valla esindajate<br />
ja Ulila elanike poolt. Kohal käisid vallavanem Vahur<br />
Jaakma, maanõunik Eda Vihand, majandusnõunik<br />
Jaan Linnas, Ulilast Aksel Arst, Artur Metsik ja Niina<br />
Topoleva.<br />
2. Arutleti taotlusi valla eelarvesse 2004. aastaks.<br />
- Ulila Keskuse küttesüsteemi rekonstrueerimine ja<br />
- Kesk tänava lõpu tänavavalgustus.<br />
- raamatukogu ruumide laiendus<br />
PEETER RAUDSEPP JA TIIU-REET KÕNNUSSAAR<br />
TOODANGUT TUTVUSTAMAS JA TALUNIK EINO RÄTSEP<br />
ALLIKAT HINDAMAS VASAKULT ARTUR METSIK, VAHUR<br />
JAAKMA, EDA VIHAND JA NIINA TOPOLEVA
<strong>Mai</strong> 2003 SÕNUMEID ULILAST<br />
13<br />
- kõnniteede remont, uuring, hinnang, projekt, teostus<br />
- Ulila detailplaneering<br />
- sauna remont<br />
3. haljastus - ilulõikus, mõisapargi noorendamine,<br />
4. Heakord - kuivanud puud maha võtta. Hekid vajavad<br />
pügamist. Paplid poe juures on ohtlikud, tuleks<br />
asendada mõne teise puuliigiga.<br />
5. Liikluse organiseerimine. Autode sõidu piiramine<br />
majade vahetus läheduses. Õueala märgistamine.<br />
Riigiteede hooldus.<br />
6. Koolist Kurekülani umbes 300 m teed remontida.<br />
Need on esimesed väga hädavajalikud tegemised Ulilas.<br />
TÄNUKIRI<br />
Suur tänu vanaema Marele, emadele Valentinale ja Irinale<br />
ning tädi Larissale, kes tulid ja tegid meie mängu- ja<br />
kiigeplatsi puhtaks.<br />
Marko, Karina, ja Natalja, laste nimel tädi Niina<br />
Kodukultuuri seltsi “Tõrvandi”<br />
käsitööde näitusmüük<br />
28.-29. aprillil toimus käsitööde näitusmüük. Esitatud<br />
olid tööd lapipalkmajatehnikas. Põhiliselt lapitehnikas<br />
tekid, kaltsuvaibad, nukud, pudelikatted-frakid,<br />
nõelpadjad-kübarad, linikud, kohvikannu- ja tasside<br />
soojendajad jm.<br />
Väljavõtted külastusraamatust:<br />
Margit Kumari: Uskumatult ilus!<br />
Helle Luik: Kõik oli imeline. Tublid.<br />
Esta Järve: Näppudele nobedust. Teistele silmarõõmu.<br />
Aitäh.<br />
Reet Hoomatalu: Tervist ja fantaasiat edaspidiseks.<br />
Karoly : Ilusad tööd! Jõudu näppudele ja toredaid ideid!<br />
Külastajaid oli rohkesti.<br />
Soov: naiskülastajad soovivad ka endale keskuse<br />
ruumidesse käsitöökambrit koos sisustusega (kangasteljed,<br />
lappide kokku õmblemiseks: ketasnuga, spetsiaalne<br />
joonlaud, lõikealus, kolmnurk, käärid, aurutriikraud<br />
jm.)<br />
NÄITUSE KORRALDAJAD.<br />
PAREMAL SELTSI JUHATAJA MARE RAJAMÄE<br />
NIINA TOPOLEVA<br />
KÕIGE TUBLIMAD ABILISED: VASAKULT KULDAR KIMASK;<br />
RAIT LOKK JA RAIN PERSIDSKI<br />
Olete oodatud<br />
KLAASI- JA PORTSELANMAALI KURSUSTEL<br />
OSALENUTE TÖÖDE NÄITUSELE<br />
LÄBI VIRERKAARE<br />
AVATUD ULILA KESKUSES<br />
(söökla ruumis)<br />
9. mail kell 13- 16<br />
10. mail kell 12 - 18<br />
KOHTUMISENI<br />
Sirje Dementjeva<br />
VAIKSE LAUPÄEVA MÕTISKLUS<br />
19. aprillil oli järjekordne üritus Ulila raamatukogus.<br />
Seekord pakkus mõtlemisainet Tiit Kuusemaa, kes seoses<br />
Ülestõusmispühadega rääkis nii ilmalikust kui ka<br />
kristlikust kannatusest. Vaheldust tõsisele teemale tõi<br />
Eveli Pruuli laul. Teda saatis süntesaatoril Miina-Liisa<br />
Kuusemaa ja viiulil.<br />
Tahaksin tänada kõiki üritusel osalenuid – eelkõige<br />
rohkearvulist publikut, kes ruumikitsikusega rahulikult<br />
leppisid. Aitäh, et leidsite aega tulla ja olite nii mõistvad.<br />
Tänusõnad ka esinejatele: Tiit Kuusemaale sisutiheda,<br />
pisut filosoofilise teemakäsitluse eest ning muusikutele<br />
eheda ja eredalt meeldejääva elamuse eest. Ulilas pole<br />
just iga päev võimalik kuulata ooperilauljat “Ave Mariat”<br />
laulmas ning vahetult viiulimängu nautida. Kõik see<br />
kokku muutis selle kauni kevadpäeva eriliseks.<br />
S. DEMENTJEVA
14 PUHJA VALLA LEHT<br />
Kodakondsus- ja Migratsiooniamet teatab<br />
KMA Tartumaa osakond kolis uutesse<br />
ruumidesse Liiva tn 41<br />
Uus teenindusbüroo avati klientidele<br />
14. aprillil<br />
Uue teenindusbüroo aadress on<br />
Liiva tänav 41, see asub Liiva ja Peetri<br />
tänava nurgal oleva hoone esimesel<br />
korrusel. Ühistranspordiga on kõige<br />
lihtsam kohale sõita bussidega 4 või 7,<br />
Peetri kiriku peatusesse.<br />
Uue büroo infotelefon on (07) 377<br />
560 ja e-post kma.tartu@mig.ee.<br />
Uut dokumenti on kõige mugavam<br />
taotleda posti teel. Ümbrikusse tuleb<br />
panna täidetud taotlusankeet koos<br />
fotoga ja riigilõivu tasumist tõendav<br />
dokument (sobib ka internetipanga<br />
maksekorralduse väljatrükk). Dokumendi<br />
saab kätte 30 päeva pärast<br />
taotluse jõudmist KMAsse.<br />
ID-kaart on kohustuslik riigisisene<br />
isikut tõendav dokument kõikidele<br />
Eesti kodanikele alates 15-ndast eluaastast<br />
ja Eestis elamisloaga elavatele<br />
välismaalastele alates sünnist.<br />
Alates 2002.aastast on pass vajalik<br />
vaid juhul, kui reisitakse Eestist välja.<br />
Enamik Eesti elanikke saab IDkaardi<br />
loomuliku isikut tõendavate<br />
dokumentide vahetuse käigus aastatel<br />
2002-2006, sest sellel ajavahemikul<br />
kaotavad kehtivuse 10 aastat tagasi<br />
välja antud Eesti kodaniku passid.<br />
Käesoleval aastal on plaanis välja<br />
anda 250000 uut ID-kaarti.<br />
Esmakordset dokumenti lapsele<br />
ei ole võimalik posti teel taotleda,<br />
selleks peab lapsevanem või eestkostja<br />
tulema KMA teenindusbüroosse.<br />
Riigilõiv ID-kaardi taotlemisel on<br />
alla 15-aastastele lastele, vanaduspensionäridele<br />
ja keskmise, raske või<br />
sügava puudega inimestele 25 krooni.<br />
Täiskasvanud peavad ID-kaardi taotlemisel<br />
tasuma 150 krooni riigilõivu.<br />
Lisainfo isikut tõendavatest dokumentidest<br />
ja taotlusankeet www.pass.ee.<br />
Õpilasele passi vormistamiseks kulub<br />
30 päeva<br />
Kooliõpilaste esimesed välisreisid<br />
koos perega, osalemine rahvusvahelistel<br />
spordivõistlustel ja kooliekskursioonid<br />
tuleb varakult läbi mõelda, et reis ei<br />
jääks ära reisidokumendi (passi)<br />
puudumise pärast. Alates jaanuarist<br />
2002 trükitakse uusi kaasaegsete turvaelementidega<br />
passe ainult Tallinnas<br />
passitrükikeskuses ja taotluse esitamisest<br />
kuni passi kättesaamiseni kulub 30<br />
päeva.<br />
Kodakondsus- ja migratsiooniamet<br />
(KMA) soovitab juba täna pass üle<br />
kontrollida, vältimaks ebameeldivat<br />
üllatust, kui avastatakse mõned päevad<br />
enne reisi, et pass on kadunud või aegunud.<br />
Sageli tullakse nädal enne välisreisi<br />
või lausa väljasõidule eelneval<br />
päeval KMA teenindusbüroosse passi<br />
taotlema, kuid paraku ei ole viimasel<br />
minutil enam võimalik dokumenti<br />
vormistada. Varem trükiti passe KMA<br />
kohalikes teenindusbüroodes ja uue<br />
passi võis kätte saada mõne päevaga.<br />
Uute reeglite põhjuseks on eelkõige<br />
rahvusvahelised nõuded isikut tõendavate<br />
dokumentide turvalisusele. Detsembris<br />
2001 renoveeritud KMA passitrükikeskuses<br />
Tallinnas valmivad täna<br />
kaasaegsete turvaelementidega passid<br />
juba uute kaasaegsete seadmetega.<br />
Mida teha, kui laps peab välismaale<br />
sõitma, aga passi ei ole?<br />
Alla 15-aastase lapse eest esitab<br />
reisidokumendi taotluse lapsevanem<br />
või seaduslik esindaja. Passi taotlemiseks<br />
peab minema KMA regionaalosakonda<br />
ja kaasa võtma:<br />
• 1 värvifoto 40x50 mm;<br />
• sünnitunnistuse;<br />
• lapsevanema või eestkostja isikut<br />
tõendava dokumendi;<br />
• kui lapsevanema nimi on lapse<br />
sünnitunnistuses ja vanema isikut<br />
tõendavas dokumendis erinev, siis<br />
peab vanem esitama ka nimevahetust<br />
tõendava dokumendi;<br />
• riigilõivu tasumist tõendava dokumendi<br />
(sobib ka internetipanga<br />
maksekorralduse väljatrükk);<br />
• eestkostja esindusõigust tõendav<br />
dokument.<br />
Riigilõiv on alla 15-aastase lapse<br />
passi taotlemisel 75 krooni, vanematele<br />
150 krooni.<br />
Riigilõivu on võimalik maksta pangaülekandega<br />
Maksuameti kontole<br />
Hansapangas nr 221013264340 või<br />
Ühispangas nr 10052032262003,<br />
viitenumber maksedokumendil on<br />
1002146. Selgitusse tuleb kirjutada<br />
“Eesti kodaniku pass” ja isiku nimi,<br />
kelle eest riigilõiv tasuti. KMA<br />
osakondades on riigilõivu võimalik<br />
tasuda sularahas kuni 100 krooni ja<br />
olenemata summast deebetkaardiga<br />
(lisandub panga teenustasu).<br />
Taotluse saab välja trükkida internetist<br />
leheküljelt www.pass.ee või täita<br />
KMA teenindusbüroos.<br />
Kui reisini on alla 30 päeva<br />
ja passi pole?<br />
Ainuke võimalus paar päeva enne<br />
välisreisi uus pass saada on taotleda<br />
seda kiirkorras. Kiirpassi ei saa taotleda<br />
posti teel, selleks tuleb pöörduda isiklikult<br />
KMA Harjumaa osakonna<br />
teenindusbüroodesse Tallinnas Vilmsi<br />
59 (tel 605 6960), Lastekodu 48 (tel<br />
606 2640), Sõle 61a (tel 666 2701) või<br />
Sütiste 32 (tel 671 8080).<br />
Passi saab kiirkorras taotleda ka<br />
alla 15-aastase Eesti kodaniku<br />
vanem oma lapsele (täpsem info<br />
eelpooltoodud infotelefonidel).<br />
Kiirpassi riigilõiv on 500 krooni,<br />
seda on võimalik tasuda KMA büroos<br />
deebetkaardiga.<br />
Lisainfo isikut tõendavatest<br />
dokumentidest ja taotlusankeet<br />
www.pass.ee.<br />
Heikki Kirotar<br />
Kodakondsus- ja<br />
Migratsiooniameti pressiesindaja<br />
Tel 6 126 920<br />
Mob 050 12382<br />
heikki.kirotar@mig.ee
<strong>Mai</strong> 2003 15<br />
Seltsimaja annab teada<br />
Neljapäeval, 08. mail kell 19.00<br />
<strong>Puhja</strong> MNS-I JUTUTUBA<br />
Räägime suvistest üritustest.<br />
Kõigi liikmete kohalolek vajalik.<br />
Reedel, 09. mail kell 12.00<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi 8a klassi etendus<br />
“KOHKUMATUD LAPSEHOIDJAD”<br />
emadele ja algklassi õpilastele<br />
Reedel, 09. mail kell 20.00 KINO<br />
USA komöödia “Õed metsikud”<br />
Pääse: 15.- krooni<br />
Laupäeval, 10. mail kell 13.00<br />
balletitrupp “Sinilind” KONTSERT<br />
“Muusikal. Muusikal? Muusikal!”<br />
Pääse: täiskasvanutele 10.- krooni<br />
lastele ja pensionäridele 5.- krooni<br />
Reedel, 16. mail kell 20.00 KINO<br />
Eesti menufilm “Vanad ja kobedad”<br />
Pääse: 20.- krooni.<br />
Laupäeval, 17. mail kell 10.00<br />
MNS-I MATKAPÄEV<br />
Tule kogu perega! Võta kaasa hea tuju ja võileib<br />
Reedel, 23. mail kell 20.00 KINO<br />
Põnevik “Kõigi hirmude summa”<br />
Pääse: 15.- krooni<br />
Laupäeval, 24. mail kell 14.00<br />
Võnnus “Kaera–Jaani” VÕISTUTANTSIMINE<br />
Osalevad “<strong>Puhja</strong>piigad”<br />
Reedel, 30. mail kell 12.00 ja 18.00<br />
<strong>Puhja</strong> Gümnaasiumi 8a klassi etendus<br />
“Kohkumatud lapsehoidjad”<br />
Reedel, 30. mail kell 21.00 KINO<br />
Perekomöödia “Maagilised kossuketsid”<br />
Pääse: 15.- krooni<br />
Laupäeval, 31. mail kell 16.00<br />
“Vanemuise” väikeses majas<br />
TARTU TANTSUESTIVAL<br />
Osalevad “<strong>Puhja</strong>piigad”, “Rukkilill” ja “Opsal”<br />
Pühapäeval, 01. juunil LASTEKAITSEPÄEV.<br />
Huvitavat tegevust läbi päeva kogu perele.<br />
Jälgige reklaami!<br />
17.00 – Tallinna Lasteteater “Trumm” etendus<br />
“Vaprad pritsumehed”.<br />
Tasuta etendus koostöös päästeametiga.<br />
Reedel, 06. juunil kell 20.00 KINO<br />
Õuduskomöödia “Kaheksajalgsed ebardid”<br />
Pääse: 15.- krooni.<br />
KAJA UDSO<br />
BUSSILIIKLUSEST SUUNAL<br />
TARTU - PUHJA<br />
Bussifirma Aivar Reisid OÜ katkestas 21.<br />
veebruaril 2003.a. bussisõidu liinil Viljandi-Tartu–<br />
Viljandi. Buss peatus <strong>Puhja</strong> alevikus hommikuti kell<br />
8.00, sõites Tartu suunas ja õhtuti väljus Tartust kell<br />
20.00 Viljandi suunas. Päevasel ajal peatus buss <strong>Puhja</strong>s<br />
kell 12 ja 18. <strong>Puhja</strong> valla elanikele oli see liin väga<br />
oluline pääsemaks hommikuti tööle Tartusse ja õhtuti<br />
kell 20 väljumisega Tartust koju tagasi.<br />
Pingelise asjaajamise tulemusena leidsime koostöös<br />
Tarbusega probleemile lahenduse - maakonnaliin<br />
nr.945 Tartu-Ulila-<strong>Puhja</strong>-Karijärve-Elva hakkab<br />
alates 12.maist Tartust väljuma senise 19.00 asemel<br />
kell 19.45. Liiklus toimub iga päev, välja arvatud<br />
laupäeval. Vaata ka infot internetist aadressil<br />
www.bussireisid.ee<br />
Vahur Jaakma, vallavanem<br />
vahur@puhja.ee<br />
Tähelepanu 18-20-aastased!<br />
Kogumispension on kohustuslik kõikidele<br />
01.01.1983 ja hiljem sündinutele. Tööle asudes peate<br />
valima pensionifondi, kuhu hakkab teie raha<br />
kogunema. Kui te ei ole valikut enne oma esimese<br />
palga väljamaksmist teinud, hakkavad sissemaksed<br />
automaatselt toimuma EVK poolt loositud suvalisse<br />
konservatiivse iseloomuga fondi. Soovitame teil valik<br />
kindlasti teha, et saaksite oma pensioni kujunemist ise<br />
määrata.<br />
Tähelepanu 42-46-aastased!<br />
Aastatel 1957-61 sündinutele on 2003. aasta (31.<br />
oktoobrini) liitumiseks viimane võimalus. Hiljem<br />
enam liitumisotsust teha ei saa. Soovitame teil kõik<br />
poolt ja vastu argumendid varakult läbi uurida, et otsus<br />
ei jääks infopuuduse tõttu tegemata.<br />
Lisainformatsiooni kogumispensioni kohta saab<br />
lugeda www.eyp.ee/pension<br />
Andres Pärloja<br />
Ühispanga ondid<br />
Juhatuse liige
16 PUHJA VALLA LEHT<br />
Õnnitleme<br />
Katrin & Avo Pihlap<br />
sündis tütar Anne – <strong>Mai</strong><br />
04.04.2003<br />
TÄNUAVALDUS PEREARSTILE<br />
Tahan anda südamlikud tänusõnad edasi dr. Galina<br />
Rannula-Matikainenile ja tema abilisele õena töötavale pr.<br />
Asse Reialile, kes teevad oma tänuväärset ja rasket tööd<br />
inimeste tervise nimel. Eriti tuleb esile tõsta õde Asset, kes<br />
hoolsa ja kiire tegutsemisega arsti poolt määratud ravimid<br />
kohale toob, et haige saaks koheselt määratud ravimeid<br />
tarvitama hakata. Jätkugu neil ikka jõudu ja enesekindlust<br />
tervise kaitsel.<br />
TÄNULIKUD HAIGED TÄNNASSILMA KÜLAST<br />
MÄLESTAME<br />
g.G<br />
EAKAD SÜNNIPÄEVALAPSED MAIKUUS<br />
95 AMANDA JÄRV 07.05 <strong>Puhja</strong> alevik<br />
85 LEIDA RAIDAL 07.05 <strong>Puhja</strong> alevik<br />
81 LINDA PEDJA 01.05 <strong>Puhja</strong> alevik<br />
75 ALMA LAATS 03.05 <strong>Puhja</strong> alevik<br />
75 LEIDA KIMMEL 31.05 Ridaküla<br />
70 VILMA KANN 19.05 Ulila alevik<br />
g.G<br />
HEINO SAAR<br />
01.03.1922 – 04.04.2003<br />
VASSILI JAKOVLEV<br />
12.08.1924 – 09.04.2003<br />
HELGI ENNOK<br />
31.03.1945 – 11.04.2003<br />
VIKTOR KUTŠERENKO<br />
28.09.1935 – 16.04.2003<br />
LINDA RÄBOVÕITRA<br />
05.10.1918 – 19.04.2003<br />
EDUARD ALEKSANDER<br />
ILVES<br />
29.01.1899 – 26.04.2003<br />
TEATED<br />
<strong>Puhja</strong> lasteaed “Pääsusilm” registreerib uusi lapsi kõigisse<br />
rühmadesse kuni 23. maini k.a.<br />
tööpäeviti 9.00 – 12.00 ja 13.00 – 16.00.<br />
Vajalikud dokumendid:<br />
- a<strong>vald</strong>us (täidetakse kohapeal)<br />
- lapse sünnitunnistus või selle koopia<br />
Info telefonil 451 205<br />
Elva lauluväljakul toimub 25.mail 2003 kell 16.00<br />
ülemaakonnaline<br />
MEMME-TAADI LUSTIPIDU.<br />
24. mail toimub<br />
PUHJA VALLA LEHT<br />
VÄLJAANDJA PUHJA VALLAVOLIKOGU JA VALLAVALITSUS 61301<br />
TARTUMAA TEL. 451 241<br />
TOIMETAJA GERLI RATAS TEL/AKS 351 268;<br />
E-POST: GERLI.RATAS@MAIL.EE<br />
TRÜKITUD OÜ TARTUMAA TRÜKIKOJAS<br />
TIRAAÞ: 1050<br />
Valla buss sõidab peole.<br />
RATTAPÄEV<br />
kell 11.00 Rattamatk. Start <strong>Puhja</strong> pargist.<br />
kell 13.00 Kiirus-, aeglus- ja vigursõidu võistlused.<br />
Päeva lõpetab teemakohane viktoriin.<br />
Ulila Postipunkt<br />
on suletud 11.06. – 30.06; 15.07. – 24.07.<br />
Lähim postkontor asub <strong>Puhja</strong>s.<br />
Tellitud pakid tuuakse kätte kui te helistate<br />
telefonil 456 646 või 457 733.<br />
Elva Sidejaoskond
Change language