Puhja valla 2007.a. majandusaasta aruanne - Puhja vald

Puhja Vallavalitsus 

2007.a majandusaasta aruanne 

PUHJA VALLA 2007. A. MAJANDUSAASTA ARUANNE 

Nimetus: 

Juriidiline aadress: 

PUHJA VALLAVALITSUS 

Reku tee 3; Puhja vald 

61301 TARTU MAAKOND 

Registri nr: 75021600 

Telefon: +37 2730 0640 

Faks: +37 2745 1171 

E-posti aadress: 

hille@puhja.ee 

Interneti koduleht: www.puhja.ee 

Aruandeaasta algus ja lõpp: 01.01.2007 - 31.12.2007 

Tegevjuht



TEGEVUSARUANNE 

Valla struktuur ja töötajad 

Puhja Vallavalitsuse ülesandeks ja pädevuseks on korraldada Puhja vallas sotsiaalabi ja – 

teenuseid, vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust, veevarustust ja 

kanalisatsiooni, heakorda, jäätmehooldust, territoriaalplaneerimist, vallasisest ühistransporti ning 

valla teede korrashoidu, juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Puhja 

Vallavalitsuse ülesandeks on korraldada koolieelse lasteasutuse, gümnaasiumi, raamatukogude, 

seltsimaja, huvikeskuste ning teiste asutuste ülalpidamist, juhul kui need on omavalitsusüksuse 

omanduses. 

Puhja vallavalitsuse asutuste koosseis: 

1. Vallavalitsus 

2. Puhja Gümnaasium 

3. Puhja lasteaed „Pääsusilm” 

4. Puhja Seltsimaja 

5. Uula Huvikeskus 

6. Ulila Keskus 

7. Puhja raamatukogu 

8. Uula Raamatukogu 

9. Ulila Raamatukogu 

Valla suurimateks asutusteks on Gümnaasium ja lasteaed. Puhja Gümnaasiumis õppis 

aruandeperioodi lõpul 325 õpilast, aasta keskmiselt 342 õpilast. 2006. aastal olid need näitajad 

vastavalt aruandeaasta lõpul 361 õpilast ja keskmiselt 382 õpilast. Laste arv on aasta aastalt 

vähenenud. Klassikomplekte on 21. Lasteaias „Pääsusilm” oli aruandeperioodi lõpul viies 

rühmas kokku 106 last, aasta keskmiselt 104 last. 2006.aastal aruandeperioodi lõpul 105 last ja 

keskmiselt 97 last. Hetkel on lasteaias tagatud vajadustele vastav arv kohti. 

Puhja Vallavalitsus annab tööd 95-le töötajale. Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele 

aruandeaastal saadud tasud ja soodustused on esitatud lisas 20, töötajate tasu üldsumma ja 

keskmine töötajate arv majandusaastal on esitatud lisas 14. 

Peamised finantsnäitajad 

Puhja valla tähtsamad finantsnäitajad ja -suhtarvud ning nende arvestamise metoodika: 

Finantsnäitajad (tuhandetes kroonides) 2007 2006 2005 2004 

Bilansi näitajad 

Varad aasta lõpus 36 271 29 684 14 715 9 790 

Kohustused aasta lõpus 12 955 10 033 8 526 4 415 

Netovara aasta lõpus 23 316 19 651 6 189 5 375 

Tulemiaruande näitajad 

Tegevustulud 34 081 31 831 23 810 20 032 

Tegevuskulud -30 175 -24 319 -22 915 -20 752 

Tulem 3 516 7 272 814 -736 

Tegevjuht 3



Laenude tagasimaksed puhastatud eelarvest. Seaduse kohaselt võib omavalitsus maksta igal 

eelarveaastal tagasi laene kuni 20% puhastatud eelarvest. Aruandeaastal tagasi makstud 

laenukohustuste summa / (kassapõhised tulud – kassapõhised saadud sihtotstarbelised eraldised 

(finantseerimine) eelarve täitmise aruande põhjal). 

Omafinantseerimisvõimekus iseloomustab omavalitsuse võimet teha investeeringuid ja 

kapitalikulusid. Näitaja arvutamisel võetakse üheltpoolt omavalitsuse puhastatud eelarve (st 

tulud ilma sihtotstarbelise eraldiseta), liites saadud tulud kohalike teede hoiuks ning arvestades 

välja tulud varade müügist; teiseltpoolt võetakse tehtud kulud, millest on maha arvestatud 

makstud intressid, tehtud investeeringud, sihtotstarbeliste eraldiste arvelt tehtud jooksvad kulud 

ning omavalitsuse sihtotstarbelised eraldised põhivara soetuseks. 

Kui näitaja = 1, siis omavalitsusel puudub võimalus võtta endale uusi kohustusi või teha 

investeeringuid jätkusuutlikult. Kui näitaja on alla ühe, siis omavalitsus on suuteline jätkama 

olemasolevaid kulutusi piirates, kogutud ressursse kasutusele võttes või müües omavalitsuse 

vara. Laenu jooksvate kulude katteks võtta ei saa. Heas olukorras olevaks omavalitsuseks võiks 

pidada sellist, kelle omafinantseerimisvõime on vähemalt 1,1 - see näitaks, et omavalitsus on 

võimeline 10% oma vabatulude osas kulutama uutele tegevustele või tegema investeeringuid. 

Põhivara investeeringute maht - kassapõhine investeeringuteks tehtud kulu, näitaja saadud 

eelarve täitmise aruandest 

Investeeringud põhivarasse. Olukorras, kus põhivara amortiseerub, on vajalik vähemalt tagada 

selle väärtuse säilitamine (st tehtavad investeeringud põhivarasse peaksid võrduma arvestatud 

kulumiga). Edukas omavalitsus tagab oma põhivara säilimise ja suurendamise. 

Likviidsus – likviidsed varad / lühiajalised kohustused 

Keskmine likviidsus. Omavalitsuse likviidsus näitab, kui palju puhastatud eelarve tuludest on tal 

keskmiselt vabade vahenditena olemas. Liiga väikse % korral on omavalitsusel raskusi eelarves 

ette nähtud kulutusi teha, liiga suure näitaja korral on aga tegemist ebaefektiivse 

finantsjuhtimisega. 

Puhja vald kuulub keskmiste valdade gruppi. Arvestuslik tulu elaniku kohta oli 2007 aastal 3 968 

krooni. Rahandusministeerium on koostanud KOV-ide kohta finantsraporti, kus on välja toodud 

iga omavalitsuse nõrkused ja tugevused. Puhja valla kohta nõrkusi ei ole esitatud. Tugevustena 

on välja toodud alljärgnev info: 

1. Elanike arv on vähenenud perioodil 2003-2008 kokku 3,3 %, kuid langus ei ole olnud 

liiga suur. 

2. Maksumaksjate arv on perioodil 2002-2007 suurenenud kokku 27 %. Maksumaksjate 

arvu sedavõrd suur kasv iseloomustab tugeva potentsiaaliga omavalitsusüksust. 

3. Eelarve puhastulude keskmine kasv perioodil 2002-2007 oli 15 %. Puhastulude kiire kasv 

tõstab omavalitsusüksuse arengusuutlikkust ning võimaldab pakkuda elanikele 

mitmekülgsemalt kvaliteetseid teenuseid. 

4. Arvestuslikud tulud (tulumaks, maamaks, ressursimaks) elaniku kohta perioodil 2003- 

2007 moodustasid 72 % Eesti keskmisest. Põhiliste omavabatulude suurus elaniku kohta 

näitab omavalitsusüksuse võimekust ilma toetusteta hakkama saada. 

Tegevjuht 5



Ülevaade valla peamistest arengusuundadest 

Puhja vald registreeriti 16.05.1991 aastal. Valla üldpindala on 16 959 ha. Puhja vallavolikogu on 

13-liikmeline, vallavalitsus 5-liikmeline. Puhja Vallavalitsuse hallatavad asutused on Puhja 

Gümnaasium, Puhja lasteaed ”Pääsusilm”, Puhja Seltsimaja, Puhja Raamatukogu, Ulila 

Raamatukogu, Uula Raamatukogu, Uula Huvikeskus, Ulila Keskus. 

Elanike arv seisuga 01.01.2008 oli 2 426, 01.01.2007 oli 2 453. Elanike arv vähenes 27 inimese 

võrra. 2007 aastal registreeriti 16 sündi ja 36 surma (2006 aastal 20 sündi ja 41 surma).. Töötuid 

on registreeritud seisuga 01.01.2008.a 21 ja seisuga 01.01.2007 oli 24 töötut. Töötute arv on 

vähenenud 3 inimese võrra. Tööhõive Puhja vallas oli 2008. aastal 946 inimest ja 2007. aastal 

934 inimest. Muutus on tingitud tööeas elanike arvu vähenemisest. 2007.a oli Puhja vallas 

tööealisi naisi (17-60) 683 ehk 28,1% valla elanikkonnast, tööealisi mehi (17-63) 802 ehk 33,1%, 

kokku tööealisi 1 485 ehk 61,2 % valla elanikkonnast. 2006.a oli tööealisi naisi 686 ehk 27,9% ja 

tööealisi mehi 809 ehk 33%, kokku tööealisi 1 495 ehk 60,9 % valla elanikkonnast. 

Tööealiskond kokku 2007. aastal vähenes võrreldes 2006. aastaga 10 inimese võrra. 

Peale elanikkonna suuruse on olulised tegurid valla arengus tulumaksu laekumist mõjutavad 

elemendid nagu valla maksumaksjate arv ja keskmine brutopalk. Alljärgnevatelt joonistelt 

näeme, et maksumaksjate arv ja brutopalga kasv on hetkel tõusuteel. 2007. aastal on 41 % 

elanikest maksumaksjad, 2006. aastal oli 39,1 %, 2002. aastal oli maksumaksjaid 34 % elanike 

arvust. Muutus 2002-2007. aastani %-des on 6. Keskmine brutopalk 2007. aastal on Puhja vallas 

10 036 krooni, Tartumaa keskmine brutopalk on 11 170 krooni ja Eesti keskmine on 11 500 

krooni. Eelpool toodud andmete põhjal saame järeldada, et Puhja valla keskmine brutopalk on 

väiksem nii Eesti keskmisest kui ka Tartumaa keskmisest brutopalgast. 

Maksumaksjate arv 2004-2007 

1200 

1000 

800 

600 

400 

200 

0 

jaanuar 

veebruar 

märts 

aprill 

mai 

juuni 

juuli 

august 

september 

oktoober 

november 

detsember 

2004 

2005 

2006 

2007 

Tegevjuht 7



Joonis 1. Maksumaksjate arv aastatel 2004-2007. 

Brutopalk 

12000 

10000 

8000 

6000 

brutopalk 

4000 

2000 

0 

2002 2003 2004 2005 2006 2007 

Joonis 2. Brutopalk Puhja vallas aastatel 2002-2007. 

Arengukava kõige üldisemad pikaajalised eesmärgid, nende täitmise üldised edusammud ja 

kitsaskohad. 

„Puhja valla tegevuskava ja investeeringud 2007-2010“ rõhutab oluliste pikaajaliste 

eesmärkidena järgmisi valdkondi: 

• kvaliteetne ja turvaline kohalike teede võrk 

• elanike vajadusi arvestav vallasisene transport 

• kvaliteetne ja konkurentsivõimeline alusharidus ja gümnaasiumiharidus 

• operatiivne infoedastamise korraldus vallaelanikele 

• kõiki elanikkonnagruppe arvestav sotsiaal- ja tervishoiusüsteem 

• puhas ja heakorrastatud vald 

• hästitoimiv ja keskkonda säästev jäätmemajandus 

• turvaline elukeskkond 

• kokkulepe ja ühine nägemus valla ruumilisest arengust 

• seltsielu edendamine ja kultuuritraditsioonide jätkamine 

• valla elanike vaba aja sisustamine ja meelepärase ning hariva tegevuse pakkumine 

Kõiki neid eesmärke järgib valla igaaastane eelarve kui kogukondlik kokkulepe Puhja valla 

elanike elukvaliteedi jätkuvaks parandamiseks. Edusamme oleme saavutanud transporditeenuse 

osutamisel, hariduse andmise korraldamisel, heakorra pidamisel ja jäätmemajanduse 

korraldamisel. Ka valla ruumilise arengu planeerimisel (üldplaneering ja detailplaneeringud) 

oleme pikaajalise töö tulemusena jõudmas ühistele seisukohtadele. Seltsielu ja kultuuritöö on 

edukas kõikides valla tiheasustusega aladel. Tegevuste eestvedajaks on seltsimaja, huvikeskused 

ja raamatukogud. Rahul aga ei saa olla vallale kuuluvate teede ja tänavate seisukorraga. Nende 

kulum on jätkuvalt suurem kui igaaastane riigi poolt eraldatav toetus ja valla omaosalus. 

Vallaelanike ootused hooldatud ja tolmuvabade teede osas on järsult tõusnud ja siinkohal on 

inimestel täielik õigus. Jätkuvalt on vaja panustada elanike vaba aja veetmise võimaluste 

Tegevjuht 8



mitmekesistamisse ja uute spordi- ja puhkerajatiste (spordiplatsid, matkarajad, suusarajad jms) 

ehitamisse. Lähituleviku võtmeküsimuseks saab Puhja Gümnaasiumi õppekorpuse 

rekonstrueerimine nii riiklike KOIT-kava vahenditega kui ka valla omaosalusega. 

Ülevaade valla arengukava täitmisest 

Möödunud 2007. aasta oli vallarahvale tegus ja pingeline tööaasta. Tegelesime mitmete 

arengukavadega, planeeringutega, valmisid mitmed suuremad ja väiksemad ehitised. Pinget 

tekitas teadmatus meie suuremate asulate vee- ja kanalisatsioonirajatiste korrastamise 

võimalikkus. 

Suuremad ja väiksemad ehitused. 

Möödunud aastal tähistasime Puhja Seltsimaja 101.aastapäeva renoveeritud ruumides. Kolm 

aastat etapiviisiliselt remonditud hoone on valmis täie koormusega täitma talle pandud seltsielu 

edendamise ülesandeid. Remonditööd läksid maksma kokku 7,5 miljonit krooni, millest 4,5 

miljonit andis Kultuuriministeerium ja millest 3 miljonit panustas vald. Puhja Raamatukogu 

kolis aleviku peatänava äärde ja seda kolm korda suurematesse ruumidesse. Senine kitsikus 

seltsimaja „tagahoovis” asendus avara ekspositsioonipinnaga ja tunduvalt paremate tingimustega 

nii lugejatele kui ka töötajatele. Uusi lugejaid on lisandunud ligi 70 inimest! Ulila 

perearstikeskuse juurde valmisid uued ruumid apteegile ja postipunktile. Soojades ja mugavates 

tingimustes on elanikel võimalik saada teenuseid „kolm ühes” printsiibil. Täiesti uue näo said 

kooli töökoja kaks klassiruumi ja õpetaja töökoht. Enam ei pea muretsema katkiste laepaneelide 

allakukkumise ja viltuvajunud põrandate pärast. Takistused normaalse õppetöö läbiviimise eest 

on kõrvaldatud. Sügise hakul lõpetasime tööd maakondliku projekti „Külad valgeks!” raames. 

Üle valla paigaldasime kokku üle saja uue valgusti, mitmed vanad valgustid asendasime uute ja 

palju ökonoomsematega. Tööd maksid kokku 1,27 miljonit, millest 340 tuhat krooni oli valla 

omaosalus. 2007. aastal rekonstrueerisime Puhja Seltsimaja ja Perearsti vahelise trassi 162 

tuhande krooni eest. Valla teede remondiks kulus vahendeid 643 tuhat krooni. Jätkusid 

tegevused ja koostöö AS Emajõe Veevärgiga: ostsime AS Revo Kommerts Ulila aleviku 

ühisveevärgi- ja kanalisatsioonitrassid 250 tuhat krooni eest ja andsime need tasuta Emajõe 

Veevärk AS-le üle. 

Arengukavad ja planeeringud. 

Möödunud aasta oli väga tegus ka erinevate arengukavade ja planeeringute koostamisel. Valmis 

ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava, mis käsitleb tiheasustusega alade vastavaid 

kommunikatsioone ja on aluseks trasside rekonstrueerimisel lähitulevikus. Algatasime kehtiva 

valla strateegilise arengukava uuendamise. Kehtiv arengukava valmis 2001. aastal ja vajas 

nüüdseks juba mitmeid täiendusi ja parandusi. Uuendatav valla arengukava käsitleb perioodi 

kuni aastani 2021. Möödunud aastal alustasime ja lõpetasime ka Puhja aleviku arengukava 

koostamise. Seni omasid kohalikke arengukavasid Ulila alevik, Rämsi küla ja Mäeselja küla. 

Nüüd lisandus neile juurde Puhja alevik, mille suunatud ja sihipärane areng ning tegevuste 

rahastamine sõltub paljustki oma arengukava olemasolust. Väga tõsist tööd tegime Puhja valla 

üldplaneeringu seletuskirja ja kaardimaterjali koostamisel, mis tänaseks hetkeks on jõudnud 

lõppfaasi. Valla üldplaneering on oma olemuselt ühiskondlik kokkulepe valla ruumilise arengu 

tingimuste ja põhimõtete osas. Valmimas on ka Puhja valla jäätmekava aastani 2013. Jäätmekava 

eesmärgiks on parendada jäätmehooldust Puhja valla territooriumil, tagades keskkonnaohutu, 

majanduslikult põhjendatud ja õigusakte järgiva jäätmekäitluse. Jätkuvad tegevused Reku 

sildumisala detailplaneeringu koostamisel. Planeering käsitleb Rekule rajatavaid paatide 

Tegevjuht 9



sildumiskohti, valvurimaja, parkimisplatse, elektrivarustust ja veel mitmeid sildumisala jaoks 

olulisi komponente. Planeeringu lõplikul valmimisel alustame ehituse rahastamisvõimaluste 

otsinguid. 

Aruandeaastal töös olnud sihtfinantseerimisega seotud projektid: 

(tuhandetes kroonides) 

Ülesanne ja projekt Finantseerimise allikas Summa 

Jalgpalliga seonduvad projektid Kultuurkapital 10 

Laulu- ja tantsupeo protsessis osalevate Kultuuriministeerium 57 

kooride, orkestrite, rahvatantsurühmade 

tegevustoetuse programm 

Puhja Seltsimaja renoveerimine Kultuuriministeerium 1 500 

Puhja Seltsimaja aastapäev Kultuurkapital 7 

Puhja Seltsimaja juubel Kultuuriministeerium 5 

Film kultuuriloost Kultuurkapital 5 

Puhja näiteringi näidendi lavastamine Kultuurkapital 4 

Sinilinnu laager Kultuurkapital 2 

PG „Paneme kunsti levima” Kultuuriministeerium 8 

PG „Kooli aastapäev,raamat” Kultuurkapital 7 

PG „HIV uimasti ennetusprojekt” Sotsiaalministeerium 6 

Pääsusilma päävak Kultuurkapital 2 

Puhja lasteaia koolipiima toetus Põllumajandusministeerium 25 

Uula raamatukogu 40.aastapäev Kultuurkapital 4 

Ulila Tervisekeskuse renoveerimine Kultuuriministeerium 100 

Tänavavalgustuse pilootprojekt Siseministeerium 860 

Teede remont ja hooldus Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium 675 

“Keskkonnaga ei mängita II” Keskkonnainvesteeringute Keskus 56 

Lapsehoiuteenus Maavalitsus 36 

Ujumise algõpetus Kultuuriministeerium 7 

Täidetud ülesanded 2007.aastal: 


Ülesanne ja projekt Finantseerimise allikas Summa 

Puhja Seltsimaja renoveerimine ja Puhja vald, Kultuuriministeerium 3 065 

inventari soetamine 

Puhja raamatukogule uued ruumid ja Puhja vald 2 988 

sisustus 

Puhja Gümnaasiumis kapitalikulud Puhja vald 2 494 

Tänavavalgustuse rekonstrueerimine Puhja vald, Siseministeerium 1 270 

Teede remont ja hooldus 

Puhja vald, Majandus- ja 

643 

Kommunikatsiooniministeerium 

Ulila vee- ja kanalisatsioonitrasside ost Puhja vald 250 

Ulila Tervisekeskuse ruumide renov. Puhja vald, Kultuuriministeerium 209 

Ulila postipunkti renoveerimine Puhja vald 187 

Soojatrasside rekonstrueerimine Puhja vald 162 

Puhja Perearsti ruumide renoveerimine Puhja vald 100 

Laenu tagasimaks SEB Ühispangale Puhja vald 780 

Laenu võtmine Ühispank 3 600 

Tegevjuht 10



Suunad 2008. aastasse. 

Ümbritsev elukeskkond vajab pidevat korrastamist ja hoolt. Kavatseme ka alanud aastal 

pühendada palju tähelepanu meid ümbritseva keskkonna heakorrale. Korrastame 

prügimajandust, parandame meie külade ja alevike üldist väljanägemist. 

2008. aastasse oleme planeerinud arengukava tegevuskava arvestades alljärgnevaid olulisemaid 

investeeringuid ja põhivara soetusi: 

1. 19+1 kohalise bussi soetamine liisimise teel 500 tuhat krooni 

2. Valla teede jätkuv ja pidev remont 1miljon 89 tuhat krooni, sh Majandus- ja 

Kommunikatsiooni ministeeriumist eraldatakse 1 miljon krooni 

3. Puhja Gümnaasiumi võimla renoveerimine 1miljon 173 tuhat krooni, millest 500 tuhat on 

EAS-st 

4. Puhja Gümnaasiumi sissesõidutee ja kõnniteede katete parandamine 100 tuhat krooni 

5. Puhja Gümnaasiumile inventari soetamine 150 tuhat krooni 

6. Politsei ruumi kohandamine 30 tuhat krooni 

7. Puhja Vabaajakeskuse (Gümnaasiumi töökoda) renoveerimine 120 tuhat krooni 

omaosalust meede 3,2 projektile (projekt kavandatud mahuga üle 1 miljoni) 

8. Valla välireklaami paigaldamine 70 tuhat krooni 

9. Biolagunevate aia- ja pargijäätmete komposteerimise platsi rajamine, jäätmejaamaga 

seonduv 150 tuhat krooni 

10. Puhja Seltsimaja varjualune välisürituste läbiviimiseks 30 tuhat krooni 

11. Ulila keskuses akende vahetus kahekorralises osas MKM säästuprogrammi raames 466 

tuhat krooni eest, milles võõrkapitali on 346 tuhat krooni 

12. Tänavavalgustuse jätkuv laiendamine 475 tuhat krooni ulatuses ( staadioni ots – õpetajate 

elamu, Ulila Kesk tn elektrikaabel, Viljandi mnt tänavavalgustuse I makse) 

13. Videovalve 55 tuhat krooni 

14. Puhja pargi rekonstrueerimine 60 tuhat krooni 

15. Elamumajanduse arendamine 597 tuhat krooni, millest 297 tuhat KIK kaasabil Palupõhja 

külla puurkaevu rajamine, 165 tuhat Puhja raamatukogu II korruse ettevalmistamine 

teenindusasutuseks ja 110 tuhat Puhja turuplatsi ehitus 

16. Ulila Kesk 4 vertikaalplaneering 80 tuhat krooni 

17. Mänguväljakute ehitamine meede 3,2 raames 186 tuhat krooni, millest võõrkapital 136 

tuhat krooni 

18. Puhja perearsti ruumide renoveerimise jätkamine 180 tuhat krooni 

19. Puhja Seltsimaja parkla torustiku demontaaz ja veetoru ehitus 65 tuhat krooni 

20. Puhja Seltsimaja parkla projekteerimine ja asfalteerimine 355 tuhat krooni. 

Tegevjuht 11



RAAMATUPIDAMISE AASTAARUANNE 

Valitsuse kinnitus raamatupidamise aastaaruandele 

Puhja Vallavalitsuse tegevjuhtkond kinnitab oma vastutust lehekülgedel 12 kuni 43 toodud Puhja 

Vallavalitsuse 2007. aasta raamatupidamise aastaaruande koostamise eest ning kinnitab oma 

parimas teadmises, et: 

1) raamatupidamise aastaaruande koostamisel rakendatud arvestuspõhimõtted on vastavuses 

Eesti hea raamatupidamistavaga; 

2) raamatupidamise aastaaruanne kajastab õigesti ja õiglaselt raamatupidamiskohustuslase 

finantsseisundit, majandustulemust ja rahavoogusid; 

3) raamatupidamiskohustuslane on jätkuvalt tegutsev. 

………………………………… 

Vallavanem 

(Vahur Jaakma) 

………………………………… 

Valitsuse liige 

(Eda Vihand) 

………………………………… 


(Hille Luts) 

………………………………… 


(Milvi Sepp) 

………………………………… 


(Juhan Pruusapuu) 

………………………………… 


(Raido Kutsar) 

Puhja, 19 mai 2008 

Tegevjuht 12



BILANSS 


Lisa nr 31.12.2007 31.12.2006 

VARAD 

Käibevara 

Raha 2 2 083 3 070 

Nõuded ja ettemaksed 

Maksu- ja lõivunõuded 3 1 874 1 541 

Muud nõuded ja ettemaksed 4 38 346 

Kokku nõuded ja ettemaksed 1 912 1 887 

Käibevara kokku 3 995 4 957 

Põhivara 

Pikaajalised finantsinvesteeringud 5 4 092 4 092 

Materiaalne põhivara 6 28 184 20 635 

Põhivara kokku 32 276 24 727 

VARAD KOKKU 36 271 29 684 

KOHUSTUSED JA NETOVARA 

Lühiajalised kohustused 

Laenukohustused 7 1 207 782 

Kohustused ja saadud ettemaksed 

Võlad tarnijatele 8 245 502 

Võlad töövõtjatele 8 1 844 1 541 

Maksuvõlad 8, 3 819 773 

Saadud ettemaksed 8 33 34 

Kokku kohustused ja saadud 

ettemaksed 2 941 2 850 

Lühiajalised kohustused kokku 4 148 3 632 

Pikaajalised kohustused 

Pikaajalised laenukohustused 7 8 807 6 401 

Pikaajalised kohustused kokku 8 807 6 401 

KOHUSTUSED KOKKU 12 955 10 033 

Netovara 

Reservid 0 300 

Akumuleeritud ülejääk 19 800 12 079 

Aruandeaasta tulem 3 516 7 272 

NETOVARA KOKKU 23 316 19 651 

KOHUSTUSED JA 

NETOVARA KOKKU 36 271 29 684 

Tegevjuht 13



TULEMIARUANNE 


TEGEVUSTULUD 

Lisa nr 31.12.2007 31.12.2006 

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksed 9 15 235 11 478 

Kaupade ja teenuste müük 10 1 850 1 769 

Saadud toetused 11 16 408 18 172 

Muud tegevustulud 12 588 412 

TEGEVUSKULUD 

Antud toetused 13 -2 143 -1 597 

Tööjõukulud 14 -16 106 -13 214 

Majandamiskulud 15 -8 051 -6 780 

Muud tegevuskulud 16 -2 331 -1 620 

Põhivara amortisatsioon ja 

allahindlus 6 -1 544 -1 108 

ARUANDEPERIOODI 

TEGEVUSTULEM 3 906 7 512 

Finantstulud- ja kulud 

Intressikulu 17 -435 -244 

Tulu hoiustelt ja väärtpaberitelt 17 45 4 

ARUANDEPERIOODI TULEM 3 516 7 272 

Tegevjuht 14



NETOVARA MUUTUSTE ARUANNE 


Lisa 

Kassareserv 

Akumuleeritud 

ülejääk 

Aruandeper. 

tulem 

Netovara 

Kokku 

Saldo seisuga 31.12.2005 

muutused 

arvestuspõhimõtetes 

sihtfin. 0 0 228 228 

Saldo 2005.a 

aastaaruandes 300 5 075 814 6 189 

Korrigeeritud saldo 

seisuga 1.1.2006 300 5 075 1 042 6 417 

eelmise aasta tulem 0 1 041 - 1 041 0 

muutused 

arvestuspõhimõtetes 

sihtfin. 0 0 2 298 2 298 

2006.a tulem 0 5 963 4 974 10 937 

Saldo 2006.a 

aastaaruandes 300 11 851 4 974 17 125 

Korrigeeritud saldo 

seisuga 31.12.2006 300 12 079 7 272 19 651 

eelmise aasta tulem 0 7 272 - 7 272 0 

kassaresrevi kasutamine - 300 300 0 0 

põhivara ümberhindlus 

(maa ja teede arvele 

võtmine) 6 0 149 0 149 

Aruandeperioodi tulem 0 0 3 516 3 516 

Saldo seisuga 31.12.2007 0 19 800 3 516 23 316 

Tegevjuht 16



Raamatupidamise aastaaruande lisad 

Lisa 1 Raamatupidamise aastaaruande koostamisel kasutatud arvestuspõhimõtted 

Puhja Vallavalitsuse 2007. aasta raamatupidamise aastaaruanne on koostatud kooskõlas Eesti hea 

raamatupidamistavaga. Eesti hea raamatupidamistava tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud 

arvestuse ja aruandluse põhimõtetele. Selle põhinõuded on kehtestatud raamatupidamise 

seaduses, mida täiendavad Raamatupidamise Toimkonna poolt välja antud juhendid ning riigi 

raamatupidamise üldeeskiri. 

Raamatupidamise aastaaruande koostamisel on lähtutud soetusmaksumuse printsiibist, välja 

arvatud olulised enne 1995. a soetatud kinnisvarainvesteeringud ja materiaalne põhivara, mis on 

kajastatud ühekordselt ümberhinnatud väärtuses. 

Raamatupidamise aastaaruanne on koostatud tuhandetes Eesti kroonides. 

Arvestuspõhimõtete muutus 

Aruandeaastal muudeti põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimise arvestuspõhimõtet. 

Varasematel aastatel kajastati väljastpoolt avalikku sektorit põhivara soetamiseks saadud 

sihtfinantseerimist bilansis kohustusena, amortiseerides seda tuluks selle arvel soetatud 

põhivara hinnangulise kasuliku eluea jooksul. Arvestades riigi raamatupidamise üldeeskirjas 

tehtud muudatust kajastatakse alates 2007. aastast sihtfinantseerimist põhivara soetamiseks 

põhivara soetamisega samal perioodil tuluna. 

Arvestuspõhimõtet muudeti tagasiulatuvalt. Selle tulemusena suurenes aruandekohuslase 

netovara seisuga 31.12.2005 228 tuhande krooni võrra ning 2006.a tulem 2 298 tuhande 

krooni võrra. 2006.a tulemi muutus koosnes saadud sihtfinantseerimise kohustuse 

ümberklassifitseerimisest tuluks summas 2 952 tuhat krooni ja sihtfinantseerimise 

amortisatsiooni tagasiarvamisest tuludest summas 654 tuhat krooni. 

Esitlusviisi muutmine 

Aruandeperioodil muudeti rahavoogude aruande ülesehitust. Varasematel aastatel kajastati 

põhivara soetamiseks saadud sihtfinantseerimist osas Rahavood investeerimistegevusest. 

Käesolevas aruandes on nimetatud kirjed loetud Rahavoogudeks finantseerimistegevusest. 

Lisaks kajastati eelmistel aastatel rahavoogude aruandes ka niisuguseid sihtfinantseerimisi, 

mille korral toetuse andja kandis raha otse üle tarnijale (põhivara soetusena miinusega ja 

saadud sihtfinantseerimisena plussiga). Käesolevas aruandes on mitterahalised liikumised 

elimineeritud. Sellega seoses vähendati rahavoogude aruandes 2006.a põhivara soetust ja 

saadud sihtfinantseerimist 752 tuhande krooni suuruses summas. 

Varade ja kohustuste jaotus lühi- ja pikaajalisteks 

Varad ja kohustused on bilansis jaotatud lühi- ja pikaajalisteks lähtudes sellest, kas vara või 

kohustuse eeldatav valdamine kestab kuni ühe aasta või kauem bilansikuupäevast 

arvestatuna. 

Tegevjuht 17



Raha ja raha ekvivalendid 

Bilansis kajastatakse rahana kassas olevat sularaha ning pankades olevaid arvelduskontode 

jääke ja lühiajalisi tähtajalisi deposiite. Rahavoogude aruandes kajastatakse raha ja selle 

ekvivalentidena lisaks rahale paigutusi rahaturu- ja intressifondide aktsiatesse ja osakutesse, 

mis bilansis on kajastatud kirjel Finantsinvesteeringud. Pangadeposiitidelt bilansikuupäevaks 

kogunenud laekumata intressid kajastatakse viitlaekumistena. 

Finantsinvesteeringud 

Pikaajaliste finantsinvesteeringutena kajastatakse aktsiaid, millest aruandekohustuslane omab 

alla 20%. Nimetatud pikaajalisi finantsinvesteeringuid kajastatakse soetusmaksumuses, kuna 

nende õiglast väärtust pole olnud võimalik usaldusväärselt hinnata. 

Finantsinvesteeringute oste ja müüke kajastatakse järjepidevalt tehingupäeval. 

Nõuded ja ettemaksed 

Nõudeid kajastatakse bilansis nõudeõiguse tekkimise momendil ning hinnatakse lähtudes 

tõenäoliselt laekuvatest summadest. Võimaluse korral hinnatakse iga konkreetse kliendi 

laekumata nõudeid eraldi, arvestades teadaolevat informatsiooni kliendi maksevõime kohta. 

Ebatõenäoliselt laekuvad nõuded on bilansis tõenäoliselt laekuva summani alla hinnatud. 

Aruandeperioodil laekunud, kuid varasematel perioodidel kuludesse kantud nõuded on 

kajastatud aruandeperioodi ebatõenäoliste nõuete kulu vähendusena. 

Nõue loetakse lootusetuks, kui juhtkonna hinnangul puuduvad võimalused nõude 

kogumiseks. Lootusetud nõuded on bilansist välja kantud. 

Materiaalne põhivara 

Materiaalseks põhivaraks loetakse varasid, mida kasutatakse hinnanguliselt pikema perioodi 

jooksul kui üks aasta ja mille soetusmaksumus on alates 30 000 krooni. [kuni 31.12.2004 

soetatud varade korral alates 10 000 kroonist]. 

Põhivara rekonstrueerimisväljaminekud, mis vastavad materiaalse põhivara mõistele, 

liidetakse materiaalse põhivara soetusmaksumusele. Rekonstrueerimisväljaminekute 

lisamisel hinnatakse vara järelejäänud kasulikku eluiga ja vajadusel reguleeritakse põhivara 

kulumi normi. 

Põhivara soetusmaksumusse arvatakse kulutused, mis on vajalikud selle 

kasutuselevõtmiseks, v.a soetusega kaasnevad maksud, lõivud, laenu-, koolitus- ja 

lähetuskulud, mis kajastatakse kuluna. 

Põhivara kajastatakse soetusmaksumuses, millest on maha arvatud akumuleeritud kulum ja 

võimalikud väärtuse langusest tulenevad allahindlused. Kulumi arvestamisel kasutatakse 

lineaarset meetodit. Kulumi norm määratakse igale põhivara objektile eraldi, sõltuvalt selle 

hinnangulisest kasulikust elueast. Kui põhivara koosneb erineva hinnangulise kasuliku 

elueaga komponentidest, mille soetusmaksumust on võimalik usaldusväärselt hinnata, 

võetakse komponendid eraldi arvele. 

Uue põhivara kulumi normid aastas on põhivara gruppidele järgmised: 

• Ehitised ja rajatised 5-10% 

• Masinad ja seadmed 20% 

• Majandusinventar ja tööriistad 20% 

Tegevjuht 18



• Muu inventar (mööbel) ja IT seadmed 33% 

Maad ja kunstiväärtusi,mille väärtus aja jooksul ei vähene, ei amortiseerita. 

Ümberhindlus 

Aastal 2006 viidi läbi materiaalse põhivara ühekordne ümberhindlus, mis tulenes vajadusest 

võtta arvesse enne 1996.a toimunud hüperinflatsiooni ja korrigeerida varasemaid puudujääke 

raamatupidamises. 

Seoses maareformi kestmisega on ümberhindluste kajastamist jätkatud ka peale 2006.a, 

võttes arvele aruandeperioodil mõõdistatud ja maakatastrisse kantud maad. Samuti võetakse 

ümberhindlusena jätkuvalt arvele aruandeperioodil omandatud peremehetut vara, mis on 

saadud seoses pärijate puudumisega. 

Varade ümberhindamiseks kasutatakse eelisjärjekorras turuhinda. Objektide korral, mille 

turuhind puudub, kasutatakse õiglase väärtuse määramiseks jääkasendusmaksumuse 

meetodit. Maa arvelevõtmiseks kasutatakse maksustamishinda, kui turuhind pole teada. 

Müügiootel põhivara 

Müügiootel põhivarana kajastatakse kinnisvarainvesteeringuid või materiaalset põhivara, mis 

müüakse väga suure tõenäosusega 12 kuu jooksul, mille osas on alustatud aktiivset 

müügitegevust ja millele on määratud realistlik hind. 

Müügiootel põhivara amortiseerimine lõpetatakse ja see klassifitseeritakse ümber 

käibevarade gruppi. Kui vara bilansiline jääkmaksumus on kõrgem selle õiglasest väärtusest 

(müügihind miinus müügikulutused), siis hinnatakse see enne ümberklassifitseerimist 

täiendavalt alla. Allahindlus kajastatakse koos kulumiga. 

Renditud varad 

Kapitalirendina käsitletakse rendilepingut, mille puhul kõik olulised vara omandiga 

seonduvad riskid ja hüved kanduvad üle rentnikule. Muud rendilepingud kajastatakse 

kasutusrendina. 

Aruandekohustuslane on rentnik 

Kapitalirenti kajastatakse bilansis vara ja kohustusena renditud vara õiglase väärtuse summas 

või rendimaksete miinimumsumma nüüdisväärtuses, juhul kui see on madalam. Kapitalirendi 

tingimustel renditud varasid amortiseeritakse sarnaselt omandatud põhivaraga, välja arvatud 

juhul, kui ei eksisteeri piisavat kindlust, kas rentnik omandab rendiperioodi lõpuks vara 

omandiõiguse – sellisel juhul amortiseeritakse vara kas rendiperioodi jooksul või kasuliku 

eluea jooksul, olenevalt sellest, kumb on lühem. Kapitalirendi maksed jagatakse kohustust 

vähendavateks põhiosa tagasimakseteks ning intressikuluks. 

Kasutusrendi maksed kajastatakse kuluna ühtlaselt rendiperioodi jooksul. 

Eraldised ja tingimuslikud kohustused 

Bilansis kajastatakse eraldisena enne bilansipäeva tekkinud kohustusi, millel on seaduslik või 

lepinguline alus mis tulenevad aruandekohustuslase senisest tegevuspraktikast ning mille 

suurust saab usaldusväärselt hinnata, kuid mille lõplik maksumus või maksetähtaeg ei ole 

kindlalt fikseeritud. Eraldiste hindamisel on lähtutud juhtkonna hinnangutest ja kogemustest. 

Tegevjuht 19



Lubadused, garantiid ja muud kohustused, mis teatud tingimustel võivad tulevikus muutuda 

kohustusteks, kuid mille kohustusena realiseerumise tõenäosus on alla 50%, on avalikustatud 

raamatupidamise aastaaruande lisades tingimuslike kohustustena. 

Laenukohustused 

Laenukohustused kajastatakse korrigeeritud soetusmaksumuses. Olulised lepingutasud 

kajastatakse laenude võtmisel laenukohustuste hulgas (miinusega) ja amortiseeritakse 

intressikuludesse laenuperioodi jooksul, ülejäänud lepingutasud kajastatakse laenude 

saamisel koheselt intressikuludes. Kapitalirendikohustused kajastatakse laenukohustustena 

vastavalt renditud varade kajastamise kohta antud selgitusele. 

Sihtfinantseerimine 

Sihtfinantseerimisena kajastatakse sihtotstarbeliselt antud ja teatud tingimustega seotud 

toetusi. Sihtfinantseerimist ei kajastata tuluna või kuluna enne, kui toetuse saaja on teinud 

kulutused, milleks sihtfinantseerimine oli ette nähtud, ning eksisteerib piisav kindlus, et 

sihtfinantseerimine leiab aset. 

Saadud sihtfinantseerimise kajastamisel rakendatakse brutomeetodit, mille järgi kajastatakse 

nii saadud sihtfinantseerimist kui ka selle arvel tehtud kulusid või põhivara soetust mõlemaid 

eraldi. 

Tegevuskulude sihtfinantseerimise kajastamisel lähtutakse tulude ja kulude vastavuse 

printsiibist ning tulu sihtfinantseerimisest kajastatakse proportsionaalselt sellega seonduvate 

kuludega. 

Sihtfinantseerimise korral põhivara soetamiseks võetakse vara bilansis arvele tema 

soetusmaksumuses, saadud sihtfinantseerimine aga kajastatakse samal ajal tuluna. Põhivara 

soetamiseks saadud sihtfinantseerimise kohta vt ka käesoleva lisa osa Arvestuspõhimõtete 

muutus. 

Kassareserv 

Kassareserv on moodustatud volikogu otsusega akumuleeritud tulemist eesmärgiga tagada 

vallavalitsuse likviidsus. See väljendab ühtlasi likviidse rahana hoidmisele kuuluvat summat, 

mida võib kasutada aruandeaasta kestel laekumiste viibimisel eelarveliste kulude katmiseks, 

kuid see tuleb vähemalt aruandeaasta lõpuks rahana taastada. 

Tulude arvestus 

Kogutud maksude ning loodusvarade kasutamise ja saastetasude tulu võetakse arvele 

tekkepõhiselt vastavalt Maksu- ja Tolliameti ja Keskkonnaministeeriumi poolt esitatud 

teatistele. Kohalike maksude tulu võetakse arvele tekkepõhiselt vastavalt esitatud 

maksudeklaratsioonidele. Lõivutulu kajastatakse lõivuga maksustatud toimingu päeval. 

Toodete, kaupade ja põhivara müügist saadud tulu kajastatakse siis, kui kõik olulised 

omandiga seotud riskid on läinud üle ostjale ning müügitulu ja tehinguga seotud kulu on 

usaldusväärselt määratav. Tulu teenuste müügist kajastatakse teenuse osutamisel, lähtudes 

valmidusastme meetodist. Intressitulu kajastatakse tekkepõhiselt sisemise intressimäära 

alusel. 

Tegevjuht 20



Kulude arvestus 

Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt. Põhivara või varude soetamisel tasutud mittetagastatavad 

maksud ja lõivud, sh käibemaks, mida ei saa arvata sisendkäibemaksuks, kajastatakse 

soetamishetkel kuluna tulemiaruande kirjel „Muud tegevuskulud”. 

Seotud osapooled 

Seotud osapoolteks loetakse aruandekohustuslase valitseva ja olulise mõju all olevad 

sihtasutused, mittetulundusühingud ja äriühingud, Puhja Vallavalitsuse volikogu ja valitsuse 

liikmed ning asutuste juhid, kellele on antud õigus iseseisvalt lepinguid sõlmida, valitseva 

mõju all olevate sihtasutuste, mittetulundusühingute ja äriühingute nõukogude ja juhatuste 

liikmed, kõigi eelpool loetletud tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmete lähedased pereliikmed, 

samuti ka nende valitseva ja olulise mõju all olevad sihtasutused, mittetulundusühingud ja 

äriühingud. 

Käesolevas aastaarundes on esitatud seotud osapoolte kohta informatsioon ainult tegev- ja 

kõrgema juhtkonnale arvestatud tasude ja soodustuste osas. Muud informatsiooni seotud 

osapoolte kohta ei ole avaldatud, kuna andmete kogumiseks puudus vastav kord. Seotud 

osapoolte kohta on plaanitud avaldada andmed alates 2008.a. 

Bilanspäevajärgsed sündmused 

Raamatupidamise aastaaruandes kajastuvad olulised vara ja kohustuste hindamist mõjutavad 

asjaolud, mis ilmnesid bilansikuupäeva ja aruande koostamispäeva vahemikul, kuid on 

seotud aruandeperioodil või varasematel perioodidel toimunud tehingutega. 

Bilansipäevajärgsed sündmused, mida ei ole varade ja kohustuste hindamisel arvesse võetud, 

kuid mis võivad oluliselt mõjutada järgmise aruandeaasta tulemust, avalikustatakse 

raamatupidamise aastaaruande lisades. 

Eelarve täitmise aruanne 

Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhiselt, mistõttu selle andmeid ei ole võimalik 

võrrelda tekkepõhistes aruannetes kajastatud andmetega. Lisaks kassapõhisest printsiibist 

tulenevatele ajalistele erinevustele on selles kasutusel veel järgmised olulised erinevad 

arvestuspõhimõtted: 

1. Põhivara soetamisel tasutud summad kajastatakse eelarve täitmisel kuluna ning 

põhivara müügist laekunud summad tuluna, amortisatsiooni ja muid põhivaradega 

tehtud mitterahalisi tehinguid eelarve täitmise aruandes ei kajastata; 

2. Kaupade ja teenuste ning põhivarade soetamisel lisanduv käibemaks, mida ei saa 

arvata sisendkäibemaksuks, on eelarve täitmise aruandes kajastatud vastavate 

kaupade, teenuste ja põhivara soetamise kuluna (tekkepõhises aruandes eraldi 

tulemiaruande real „Muud tegevuskulud”). 

Tegevjuht 21



Lisa 2 Raha 

31.12.2007 31.12.2006 

Sularaha kassas 33 6 

Pangakontod 2 050 3 064 

Raha kokku 2 083 3 070 

SEB pangaga on sõlmitud üleöödeposiiditehingute raamleping. Tehinguga hoiustatakse 

arvelduskontol olevad vabad vahendid eeldusel, et sellised vabad vahendid on võrdsed 

minimaalse deposiidisummaga (500 tuh kr) või ületavad seda. Lepingu alusel hoiustatud 

deposiidisummale arvestab ja maksab pank intressi vastava hoiustamisperioodi kohta kehtestatud 

intressimääraga. Vald teenis 2007. a intressitulu 45 tuh kr. 

Lisa 3 Maksu- ja lõivunõuded ning maksukohustused 

Lühiajalised nõuded Lühiajalised kohustused 

31.12.2007 31.12.2006 31.12.2007 31.12.2006 

Sotsiaalmaks 0 0 505 473 

Tulumaks 1 778 1 468 273 259 

Maamaks 26 17 0 0 

Kogumispensioni maksed 0 0 21 17 

Töötuskindlustusmaksed 0 0 12 11 

Erisoodustuste tulumaks 0 0 7 6 

Loodusressursside kasutamine 

ja saastetasud 70 56 1 7 

Kokku 1 874 1 541 819 773 

Tulu- ja maamaksu kogub Maksu- ja Tolliamet. Aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid üle 

kandmata maksutulu on kajastatud vastavalt Maksu- ja Tolliametist saadud teatistele vastavalt 

tekkepõhisele arvestusele. Tähtajaks tasumata maksunõuetelt kogub Maksu- ja Tolliamet intresse 

ning kannab üle kohalikule omavalitsusele. Intressitulu on kajastatud kassapõhiselt kirjel ”muud 

tulud” summas 35 tuhat krooni. Ressursimaksude tekkepõhist arvestust peab 

Keskkonnaministeerium, aruandeperioodi lõpuks deklareeritud, kuid ülekandmata tulu on 

kajastatud vastavalt teatisele. Nõue seisuga 31.12.2007 summas 70 tuhat krooni jaguneb: veeerikasutustasu 

56 tuhat krooni, saastetasu 6 tuhat krooni ja maavara kaevandamisõiguse tasu 8 

tuhat krooni. 

Tegevjuht 22



Lisa 4 Muud nõuded ja ettemaksed 

31.12.2007 31.12.2006 

Nõuded ostjate vastu: 

Ostjatelt laekumata arved 198 311 

Ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud -185 -306 

Nõuded ostjate vastu kokku 13 5 

Muud nõuded: 

Muud nõuded 236 33 

Ebatõenäoliselt laek. muud nõuded -229 -21 

Muud nõuded kokku 7 12 

Muud ettemakstud tul.per.kulud 18 325 

Intressinõuded 0 4 

Muud nõuded ja ettemaksed kokku 38 346 

Ostjatelt laekumata ja ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud nõuete grupis on kajastatud Konguta 

Vallavalitsuse koolituskulude eest tasumata arved summas 182 tuhat krooni. 

Muude nõuete ja ebatõenäoliselt laekuvaks hinnatud muude nõuete grupis on kajastatud varem 

lootusetuks tunnistatud kahjunõue 2001.a. varastatud vallale kuuluva bussi suhtes summas 197 

tuhat krooni. 

Lisa 5 Pikaajalised finantsinvesteeringud 

Investeering 31.12.2007 31.12.2006 

Osaluse 

määr 

(%) 

Osaluse 

jääk 

Osaluse 

määr 

(%) 

Osaluse 

jääk 

Emajõe veevärk AS 7,91 4 086 7,91 4 086 

Kagu-Eesti Jäätmekäitluse AS 0,55 6 0,55 6 

Kokku 4 092 4 092 

AS Emajõe Veevärk on asutatud 2004.a Tartumaa valdade koostöös uue veevärgi rajamiseks 

Puhja vallas Rämsi ja Ulila keskustesse ning Puhja alevikus Kellani piirkonda. Ehitustööd 

algavad 2008. aastal. Sissemaksed äriühingu aktsiakapitali ehitustööde tegemise eesmärgil on 

tehtud. 

Kagu-Eesti Jäätmekäitluse AS on asutatud 2003.a linnade ja valdade koostöös uue prügila 

rajamiseks. Koht on selgitamisel. Lepinguga ettenähtud sissemaksed äriühingu aktsiakapitali on 

tehtud. 

Kuna ettevõtjate aktsiaid ei ole börsil noteeritud, siis ei ole neid õiglasesse väärtusesse ümber 

hinnatud. 

Tegevjuht 23



Lisa 6 Materiaalne põhivara 

Maa 

Hooned 

ja 

rajatised 

Masinad 

ja 

seadmed 

Muu 

materiaalne 

põhivara 

Lõpetamata 

ehitised 

ja 

ettem. 

Kokku 

Saldo seisuga 

31.12.2006 

Soetusmaksumus 446 24 204 1 708 553 457 27 368 

Akumuleeritud kulum 0 - 4 860 - 1 470 - 403 0 - 6 733 

Jääkmaksumus 446 19 344 238 150 457 20 635 

2007. a toimunud 

muutused 

Ostud ja parendused 

perioodil 32 8 747 0 245 250 9 274 

Üle antud mitterahaline 

sihtfinantseerimine 

(lisa 13) 0 0 - 1 0 - 250 - 251 

Ümberhindlus 2 147 0 0 0 149 

Amortisatsioonikulu 0 - 1 330 - 99 - 108 0 - 1 537 

Müüdud p/v soetusmaksumuses 

(lisa 12) - 1 - 80 - 20 0 0 - 101 

Müüdud p/v kulum 

(lisa 12) 0 2 20 0 0 22 

Mahakantud 

soetusmaksumus 0 - 12 - 38 - 27 0 - 77 

Mahakantud kulum 0 5 38 27 0 70 

Saldo seisuga 

31.12.2007 

Soetusmaksumus 479 33 006 1 649 771 457 36 362 

Akumuleeritud kulum 0 - 6 183 - 1 511 - 484 0 - 8 178 

Jääkmaksumus 479 26 823 138 287 457 28 184 

Aruandeperioodil on läbi viidud järgmised põhivara gruppide ümberhindlused: 

Objekt 

Ümberhindluse 

alus 

Ümberhindlus 

Väärtuse leidmisel 

kasutatud meetod 

Väärtuse leidmisel 

kasutatud määr 

Teed akt 147 1 m² hind 25 kr 

maksustamis- 

Maa akt 2 1 m² hind hinnast 1,2% 

Kokku 149 

Tegevjuht 24



Rahavoogude aruandes kajastub materiaalse põhivara eest tasutud summana 8 545 tuhat krooni, 

mis tuleneb järgmistest summadest: 

1) aruandeaasta soetuste summa 9 274 tuhat krooni, 

2) lahutatud sihtfinantseerimise arvel saadud põhivara summas 729 tuhat krooni, mille eest 

tasus Siseministeerium Tartu vallavalitsusele (kes tasus otse tarnijatele) ja mis ülaltoodud 

tabelis on kajastatud soetusena (mitte saadud sihtfinantseerimisena). 

Üle antud mitterahaline sihtfinantseerimine kokku summas 251 tuhat jaguneb: 

1) osteti 250 tuhat krooni eest AS Revo kommertsilt veevarustuse- ja 

kanalisatsioonitrassid,mis anti tasuta üle Emajõe Veevärgile, 

2) Puhja Gümnaasiumile mittevajalik autobuss PAZ-672 jääkmaksumusega 1 tuhat krooni 

võõrandati tasuta Eesti Maanteemuuseumile. 

Müüdud põhivara eest laekus 200 tuhat krooni: 

1) Ulila alevikus müüdi korter Kesk tn 4, millest saadi müügitulu 180 tuhat krooni. Korteri 

jääkmaksumus oli 78 tuhat krooni ja korteri teenindav territoorium oli arvel 1 tuhat 

krooni. 

2) Müüdi 20 tuhat krooni eest vallale mittevajalik tuletõrjeauto International. 

Lõpetamata ehitusena on kajastatud Puhja Gümnaasiumi projekt summas 457 tuhat krooni. 

Tegevjuht 25



Lisa 7. Laenukohustused 

Maksetähtajad 

Kokku 

0 - 1 a 1-2 a 2-3 a 3-4 a 4-5 a Üle 5 a 

Jääk seisuga 

31.12.2006 (SEB) 782 866 906 915 790 2 924 7 183 

Jääk seisuga 

31.12.2007 (SEB) 1 207 1 285 1 336 1 249 1 208 3 729 10 014 

Informatsioon laenulepingute kaupa 

Laenu liik Lõpptähtaeg Intressimäär Jääk 

Makstud 

intressikulu 

31.12.2007 31.12.2006 2007 2006 

Detailplaneeringu ala 25.10.2010 Baasintress+1,0 517 681 32 32 

AS Emajõe veevärk 

aktsiad 25.02.2015 baasintress+0,7 1 237 1 376 67 52 

Puhja lasteaia 

renoveerimine 25.11.2012 baasintress+0,5 1 681 1 976 91 53 

Rah.min.laenu 

tagastamiseks 21.02.2012 baasintress+0,45 371 450 20 14 

AS Emajõe veevärk 

aktsiad 11.04.2021 baasintress+0,35 2 608 2 700 127 68 

Nooruse 2a kinnistu 

ostmine 25.02.2017 baasintress+0,30 2 200 0 86 0 

Puhja Gümn. töökoja 

rekonstrueerimine 20.12.2013 baasintress+0,30 1 400 0 9 0 

Kokku 10 014 7 183 432 219 

Intresside tagastamise ajagraafik 

2 007 2 006 

12 kuu jooksul 592 302 

1-5 aasta jooksul 1 564 819 

üle 5 aasta 726 474 

Kokku intressid 2 882 1 595 

Aruandeperioodil võeti laenu SEB pangast 3 600 tuhat krooni (2006.a võeti 4 407 tuhat krooni), 

tagastati 769 tuhat krooni (2006.a 2 976 tuhat krooni). Kapitalirenti aruandeperioodil ei olnud 

(2006.a tasuti viimane kohustus 47 tuhat krooni). 

Pangalaenude tagatiseks on vallaeelarvesse ettenähtud rahalised vahendid. 

Tegevjuht 26



Lisa 8 Võlad ja ettemaksed 

31.12.2007 31.12.2006 

Võlad tarnijatele 245 502 

Võlad töövõtjatele: 

töötasu võlgnevus 742 621 

deklareerimata töötasumaksud 453 379 

puhkusetasu kohustus 635 528 

võlad majanduskulude eest 13 12 

muud võlad töövõtjatele 1 1 

võlad töövõtjatele kokku 1 844 1 541 

maksuvõlad (lisa 3) 819 773 

saadud ettemaksed (lasteaiatasud) 33 34 

Võlad ja ettemaksed kokku 2 941 2 850 

Lisa 9 Maksu- ja lõivutulud 

2007 2006 

Maksutulud kokku 15 235 11 478 

tulumaks (füüsilise isiku tulult) 14 739 10 985 

maamaks 496 493 

Lõivud (vt lisa 10) 56 21 

Loodusress. kasutamise ja saastetasud (vt lisa 12) 330 385 

üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõigus 74 191 

tasu vee erikasutusest 230 162 

saastetasud 26 32 

Intressitulu maksunõuetelt (vt lisa 12 ) 35 23 

Maksu- ja lõivutulud kokku 15 656 11 907 

Lisa 10 Kaupade ja teenuste müük 

2007 2006 

riigilõivud (vt lisa 9) 56 21 

ehitusloa väljastamise eest 48 18 

kasutusloa väljastamise eest 7 2 

vallasekretäri toimingutelt 1 1 

tulud majandustegevusest 1 794 1 748 

tulu koolitusteenuse osutamisest 913 961 

koolieelsete lasteasutuste kohatasu 410 302 

tasu toitlustamiskulude eest 314 283 

muud tulud haridusalasest tegevusest 84 76 

rahva- ja kultuurimajade tasulised teenused 7 6 

muud kultuuri- j kunstiasutuste tulud 2 0 

laste spordi- ja huvialaringide tulud 2 3 

muud spordi- ja puhkealased tulud 0 6 

Tegevjuht 27



päevakeskuste tulud 2 0 

tulud vee- ja kanalisatsiooniteenustest 20 19 

tulud elamu-kommunaalmaj.tegevusest 24 21 

tulu keskkonnaalasest tegevusest 0 8 

tulud üldvalitsemisest 1 1 

tulud transporditeenustelt 0 50 

üür ja rent mitteeluruumidest 4 0 

tasu äritegevusõigusega tegelemise õiguse loa eest 5 3 

kantseleiteenuste tasu 0 1 

muu toodete ja teenuste müük (maa erastamine) 6 8 

Kaupade ja teenuste müük kokku 1 850 1 769 

Lisa 11 Saadud toetused 

2007 2006 

sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 668 378 

kodumaine sihtfinantseerimine tegevuskuludeks 657 340 

Siseministeerium tänavavalgustuse rek. 131 0 

Majandus- ja kommunikat.min. teede remondiks 130 0 

Rahandusministeerium õppelaenude kustutamiseks 120 100 

KOV teavikute soetamisene raamatukogudele 83 79 

Kultuuriministeerium projektide toetamiseks 78 38 

Sihtasutused, MTÜ-d projektide toetamiseks 58 64 

Tartu Maavalitsus lapsehoiuteenuseks 36 7 

Põllumajandusministeerium koolipiima toetus 15 9 

Sotsiaalministeerium HIV uimastiennetusprojektile 6 0 

Keskkonnaministeeriumi valitsemisala 0 41 

Füüsilised isikud 0 2 

välisabi tegevuskuludeks 11 38 

Vabariigi Valitsus 0 22 

Põllumajandusministeerium koolipiima toetus 11 8 

Karlskoga-Baltikum Selts 0 8 

sihtfinantseerimine põhivara soetuseks ja 

renoveerimiseks 2 873 5 430 

rahalised sihtfinantseerimised 2 145 4 678 

Kultuuriministeeriumist Puhja Seltsimaja rek. 1 500 2 000 

Kultuuriministeeriumist Ulila Tervisekeskuse rek. 100 0 

Majandus- ja kommunikat.min. teede remondiks 545 478 

Ettevõtluse Arengu SA (EAS) lasteaia rek. 0 2 200 

mitterahalised sihtfinantseerimised (p/v soetus, 

mille eest tasuti otse tarnijale) (vt lisa 6) 728 752 

Siseministeerium tänavavalgustuse rek. 728 0 

PRIA 2005 a MTÜ Ulila Arengukoda projekt Uula 

Huvikeskuse renoveerimiseks 0 752 

saadud sihtfinantseerimine kokku 3 541 5 808 

saadud mittesihtotstarbeline finantseerimine 12 867 12 364 

Tegevjuht 28



riigieelarvest KOV eelarve tasandusfondi 12 826 12 336 

eesti kultuurkapitali toetused projektidele 41 23 

muu mittesihtotstarbeline finantseerimine 0 5 

Saadud toetused kokku 16 408 18 172 

Riigieelarvest saadud maksed tasandusfondi eraldati järgmisteks tegevusteks: 

2007 2006 

hariduskulude katmiseks 6 694 6 090 

toimetulekutoetusteks 280 659 

koolilõunaks 503 525 

üldisesse fondi 5 349 5 062 

kokku: 12 826 12 336 

Lisa 12 Muud tegevustulud 

2007 2006 

Kasum/kahjum põhivara ja varude müügist 121 0 

müüdud maa soetusmaksumus (lisa 6) -1 0 

müüdud eluhoonete müügitulu (lisa 6) 180 0 

müüdud eluhoonete jääkväärtus (lisa 6) -78 0 

müüdud transpordivahendite müügitulu (lisa 6) 20 0 

Muud tulud varadelt 339 376 

füüsilise isiku tulumaksu võla intressitulud (lisa 9) 28 16 

muude maksuvõlgade intressitulud (lisa 9) 7 7 

üleriigilise tähtsusega maardlate 

kaevandamisõigus (lisa 9) 74 191 

tasu vee erikasutusest (lisa 9) 230 162 

Muud tulud 128 36 

Saastetasud (saastetasu jäätmete viimisel 

keskkonda) (lisa 9) 26 32 

kahjunõude katteks (varastatud bussi eest) 51 2 

toimetuleku tagasinõue 1 2 

veega liitumine 35 0 

muud tulud 15 0 

Muud tegevustulud kokku 588 412 

Tegevjuht 29



Lisa 13 Antud toetused 

2007 2006 

Sotsiaaltoetused füüsilistele isikutele -1 070 -1 410 

Toimetulekutoetused -396 -478 

Peretoetused (sünnitoetused) -143 -151 

Õppetoetused -20 -23 

Toetused puudega inimestele ja nende hooldajatele -443 -690 

Muud sotsiaaltoetused (jõulutoetused vanuritele, 

matusetoetused) -68 -68 

Muud toetused -1 073 -187 

Sihtfinantseerimine tegevuskuludeks -507 -50 

Perearstidele tegevustoetus -304 0 

Ulila Postipunkti tegevustoetus -158 0 

Tartumaa Omavalitsuste Liidule ühisürituste 

korraldamiseks -28 -40 

Lõuna Politseiprefektuurile abipolitseinike 

väljaõppeks -10 -10 

Eesti Regionaal ja Kohaliku Arengu SA-le hooldajate 

koolituseks -7 0 

Välisabi kaasfinantseerimine tegevuskuludeks -16 0 

Tartu Rahvaülikool SA projekt regionaalne 

kultuurikorraldus -10 0 

TOL projekt ov teenistujate juhtimisoskuste 

parandamiseks -6 0 

Sihtfinantseerimine põhivara renoveerimiseks -251 74 

Mitterahaline sihtfinantseerimine: (Lisa 6) -251 84 

Emajõe Veevärk AS-le üle antud Ulila trassid -250 0 

Eesti Maanteemuuseumile üle antud 

Gümnaasiumi autobuss -1 0 

MTÜ Ulila Arengukoja 2005.a PRIA projekti 

10% omaosalus 0 84 

Rahaline sihtfinantseerimine (Kallaste linnale seoses 

põlenguga) 0 -10 

Muu mittesihtotstarbeline finantseerimine -203 -128 

Emajõe Veevärk AS-le tegevustoetus -197 -114 

Kagu-Eesti Jäätmekeskus AS-le tegevustoetus -6 -5 

Küla Arendamise Selts "Sääniku" MTÜ-le 

tegevustoetus 0 -8 

Kaitseliidu Tartu Malev tegevustoetus 0 -1 

Liikmemaksud -96 -83 

Kohalikele omavalitsusliitudele -87 -80 

Tartumaa Arendusselts MTÜ -9 -3 

Antud toetused kokku -2 143 -1 597 

Antud toetuste jaotus tegevusalade lõikes lisas 18 

Tegevjuht 30



Lisa 14 Tööjõukulud 

2 007 2006 

Tegevusvaldkond 

Töötajate 

arv 

Töötasukulud 

Töötaja 

te arv 

Töötasukulud 

Haridus 

77,86 -8 311 88,28 -7 054 

Sotsiaalne kaitse 4,59 -573 4,10 -386 

Vaba aeg, kultuur 9,60 -832 10,75 -624 

Elamu- ja 

kommunaalmajandus 1,50 -89 1,50 -62 

Keskkonnakaitse 0,05 -7 0,05 -5 

Majandus 3,80 -752 3,05 -496 

Muud üldised teenused 1,00 -127 1,30 -125 

Vallavalitsus 6,00 -1 122 6,00 -914 

Volikogu 0,00 -66 0,00 -66 

Kokku töötajate arv ja 

töötasukulud 104,40 -11 879 115,03 -9 732 

Töötajate arvuna on esitatud keskmine töötajate arv taandatuna täistööajale. Ajutiste töölepingute 

korral ei ole töötajate arvu leitud. Ajutiste töölepingute alusel arvestatud töötasukulud 

moodustasid aruandeperioodil 74 tuhat krooni ja võrreldaval perioodil 85 tuhat krooni. 

2007 2006 

Töötasukulud -11 953 -9 817 

Maksud ja sotsiaalkindlustusmaksud: 

Sotsiaalmaks töötasudelt ja toetustelt -3 945 -3 244 

Töötuskindlustusmaksed -35 -29 

Tulumaks erisoodustustelt -31 -23 

Sotsiaalmaks erisoodustustelt -47 -34 

Kokku maksud ja sotsiaalkindlustusmaksud -4 058 -3 330 

Erisoodustused: 

Õppelaenude kustutamine -71 -59 

Muud erisoodustused -24 -6 

Esindus- ja vastuvõtukulud 0 -2 

Kokku erisoodustused -95 -67 

Kokku tööjõukulud -16 106 -13 214 

Tööjõukulude jaotus tegevusalade kaupa lisas 18 

Tegevjuht 31



Lisa 15 Majandamiskulud 

2007 2006 

Kinnistute, hoonete ja ruumide halduskulud -1 624 -1 436 

Õppevahendite ja koolituse kulud -611 -598 

Uurimis- ja arendustöö -97 -168 

Rajatiste majandamiskulud -862 -843 

Toiduained ja toitlustusteenused -736 -715 

Meditsiini- ja hügieenitarbed -38 -30 

Kultuuri- ja vaba aja sisustamide kulud -459 -425 

Administreerimiskulud -724 -469 

Sõidukite majandamiskulud -461 -430 

Inventari majandamiskulud -1 001 -488 

Teavikute ja kunstiesemete kulud -130 -125 

Koolituskulud -307 -297 

Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kulud -396 -282 

Sotsiaalteenused -365 -248 

Lähetuskulud -9 -3 

Eri- ja vormiriietus -9 -13 

Fototarbed ja fotod, lipud, vimplid, sümboolika -13 -24 

Muud majandamiskulud (transporditeenused) -209 -186 

Kokku majandamiskulud -8 051 -6 780 

Puhja vallavalitsus on võtnud 2006. aastal kasutusrendile sõiduauto Citroen Berlingo. Vastavad 

rendikulud (sisalduvad ülaltoodud tabelis koos vastavat liikide varade majandamiskuludega) 

ning mittekatkestavatest kasutusrendilepingutest tulenevad järgmiste perioodide 

kasutusrendimaksed on järgmised: 

31.12.2007 31.12.2006 

Makstud kasutusrendimakseid perioodi jooksul 44 23 

Järgmiste perioodide kasutusrendimaksed 

mittekatkestatavatest rendilepingutest: 171 211 

järgmisel majandusaastal 44 43 

1. kuni 2. aastal 44 43 




Rendiobjekti kogumaksumus on 205 tuhat krooni koos käibemaksuga. Renditähtaeg on 

15.11.2011 a. 

Majandamiskulude jaotus tegevusalade lõikes lisas 18 

Tegevjuht 32



Lisa 16 Muud tegevuskulud 

2007 2006 

Käibemaks -2 375 -1 572 

Riigilõivud -4 -1 

Loodusressursside kasutamise ja saastetasud -7 -24 

Maksuvõlalt arvestatud intressid -7 0 

Kulu ebatöenäoliseks hinnatud nõuetest 62 -23 

Kokku muud tegevuskulud -2 331 -1 620 

Muude kulude jaotus tegevusalade lõikes lisas 18 

Lisa 17. Finantstulud ja –kulud 

Finantstulu: 

2007 2006 

Tulu hoiustelt (arvelduskontodelt) 45 4 

Kokku finantstulu 45 4 

intressi määr 2007 2006 

Intressikulu: 

Pangalaenudelt euribor + % - 435 - 243 

Kapitalirendilt 5,3 - - 1 

Kokku intressikulu - 435 - 244 

Lisa 18 Tegevuskulude jaotus tegevusalade lõikes 

Puhja vallavalitsuse tegevuskulu jaguneb tegevusalade lõikes järgnevalt: 

2007 2006 

Üldised valitsussektori teenused - 2 748 - 2 467 

tööjõukulud - 1 808 - 1 498 

majandamiskulud - 602 - 535 

antud toetused - 107 - 110 

muud tegevuskulud - 110 - 106 

põhivara amortisatsioon - 121 - 218 

Avalik kord ja julgeolek - 40 - 48 




põhivara amortisatsioon 0 - 3 

Majandus - 2 249 - 1 564 

tööjõukulud - 1 037 - 724 


antud toetused - 43 0 

Tegevjuht 33





Keskkonnakaitse - 262 - 207 

tööjõukulud - 15 - 14 




Elamu-ja kommunaalmajandus - 1 457 - 648 






Tervishoid - 378 - 222 





Vabaaeg,kultuur ja religioon - 3 766 - 2 437 

tööjõukulud - 1 132 - 855 

majandamiskulud - 1 449 - 893 




Haridus - 16 660 - 14 145 

tööjõukulud - 11 229 - 9 503 

majandamiskulud - 3 955 - 3 451 




Sotsiaalne kaitse - 2 615 - 2 581 



antud toetused - 1 057 - 1 387 



Kokku tegevusalade lõikes - 30 175 - 24 319 

Kululiikide lõikes tegevuskulud 2 007 2 006 

tööjõukulud (lisa 14) - 16 106 - 13 214 

majandamiskulud (lisa 15) - 8 051 - 6 780 

antud toetused (lisa 13) - 2 143 - 1 597 

muud tegevuskulud (lisa 16) - 2 331 - 1 620 

põhivara amortisatsioon (lisa 6) - 1 544 - 1 108 

Kokku tegevuskulud - 30 175 - 24 319 

Tegevjuht 34



Lisa 19 Tingimuslikud kohustused 

Tähtajaks tasumata kohustused 

31.12.2007 31.12.2006 

Tallinna Haridusamet (lasteaiakulu) 0 91 

Tartu LV Haridusamet (koolituskulu) 0 110 

KOKKU 0 201 

Võttes aluseks Puhja vallavalitsuse otsustava seisukoha Tallinna linnavalitsuse poolt esitatud 

lasteaiateenuste arvete mitteaktsepteerimiseks ning arvestades õigustandvat kohtulahendit 

Tallinna Linnavalitsuse ja Kaarma Vallavalitsuse vahelises vaidluses lasteaia tegevuskulude 

katmise küsimuses, otsustas Puhja vallavalitsus kustutada bilansist kohustus Tallinna 

Linnavalitsusele lasteaiateenuse eest tasumiseks summas 91 tuhat krooni. 

Kohustus Tartu LV Haridusametile koolituskulude eest on tasutud 2007.a. 

Lisa 20 Tehingud seotud osapooltega 

Tegev- ja kõrgema juhtkonna liikmetele arvestatud tasud ja soodustused: 

Tegev- ja kõrgema juhtkonna 

keskmine arv (taandatud 

täistööajale) 

Tasude 

kogusumma 

2007 2006 2007 2006 

Volikogu liikmed 13 13 66 66 

Vallavalitsuse liikmed 5 4,17 1 196 828 

Asutuste juhid 8 8 976 790 

Kokku 26 25,17 2 238 1 684 

Ülaltoodud tasud arvestatud ilma sotsiaalmaksu ja töötuskindlustusmakseta, kuid nende hulka on 

arvatud kõik töötasud ja hüvitised. Muid täiendavaid olulisi soodustusi pole tegevjuhtkonna ega 

kõrgema juhtkonna liikmetele aruandeaastal arvestatud. 

Tegevjuht 35



EELARVE TÄITMISE ARUANNE 


Eelarve täitmise aruanne on koostatud kassapõhisel printsiibil ja sisaldab teatud muid erinevaid 

arvestuspõhimõtteid ning ei ole tekkepõhiste raamatupidamise aastaaruande osadega võrreldav 

(vt ka lisa 1). 

Eelarveklassifikaatori nimetus 

Esialgne 

eelarve 

Lõplik 

eelarve 

Eelarve 

täitmine 

3 TULUD 31 309 32 728 33 883 

30 MAKSUD 13 197 13 987 14 951 

3000 Füüsilise isiku tulumaks 12 700 13 490 14 457 

3030 Maamaks 497 497 494 

32 

KAUPADE JA TEENUSTE 

MÜÜK 1 616 1 719 1 944 

320 Riigilõivud 14 14 55 

322 Kaupade ja teenuste müük: 1 595 1 648 1 823 

3220 Haridusasutuse maj.tegevusest 1 560 1 605 1 765 

Lasteaedades toiduraha 290 281 281 

Lasteaia õppemaks 110 114 114 

Koolides toiduraha 0 31 31 

Muusikaklassitasu 60 39 39 

Muud haridusasutuse tulud 0 40 40 

Toetused teistelt KOV-lt 1 100 1 100 1 260 

Kultuuri-ja kunstiasutuste 

3221 maj.tegevusest 5 9 9 

3222 Sporditegevusest 0 2 2 

3224 

3225 

Sotsiaalasutuste 

majandustegevusest 0 2 2 

Elamu-ja kommunaalasutuste 

maj.tegevusest (sauna tulu) 30 30 44 

3229 Üldvalitsemisasutuste maj.tegevus 0 0 1 

3230 Transpordiasutuste maj tegevusest 0 50 50 

3233 Üüri- ja renditulud 0 0 4 

3237 

Tasu äritegevusega tegelemise 

õiguse loa eest 3 3 5 

3238 

Muu kaupade ja teenuste müük 

(maaüksuse erastamine) 4 4 7 

38 MUUD TULUD 520 700 661 

3811 Rajatiste ja hoonete müük 0 180 180 

3812 Muude mater.põhivarade müük 0 0 20 

3820 Intressi- ja viivisetulud hoiustelt 3 3 42 

3882 Saastetasu 27 27 29 

3888 Muud laekumised 0 0 103 

Tegevjuht 36



38250 

Üleriig. tähtsusega maardl. 

kaevandamistasu (turvas) 200 200 66 

38254 Laekumine vee-erikasutusest 290 290 221 

35 TOETUSED 15 976 16 322 16 327 

Sihtotstarbelised toetused 

jooksvateks kuludeks 12 842 13 188 13 193 

Toetused riigilt ja riigiasutustelt 12 786 13 091 13 096 

352.00.17 Toetusfond § 5 kokku 12 668 12 826 12 826 

1.Toetusfond § 4 lõige 1 5 349 5 349 5 349 

2. Toetusfond § 4 lg 2 7 319 7 477 7 477 

s.h.eraldised hariduskuludeks 6 536 6 694 6 694 

s.h. eraldised toimetulekutoetusteks 280 280 280 

s.h.eraldised koolilõunaks 503 503 503 

3500.00.05 Keskkonnaministeerium 5 

3500.00.06 Kultuuriministeerium 0 78 78 

3500.00.08 Põllumajandusministeerium 0 25 25 

3500.00.11 Sotsiaaalministeerium 0 6 6 

3500.00.14 Maavalitsus 0 36 36 

3500.00.17 Vabariigi valitsuse reserv 

3500.00.09 Rahandusministeerium 118 120 120 

3500.02 

3500.03 

Toetused aval.-õigusl. jur.isikutelt 

(Kultuurkapital) 0 41 41 

Toetused sihtasutustelt 

(Tiigrihüppe SA, KIK) 56 56 56 

3502 

Sihtotstarbelised toetused 

põhivara soetamiseks 3 134 3 134 3 134 

3502.00 Kultuuriministeerium 1 600 1 600 1 600 

3502.00 Siseministeerium 859 859 859 

3502.00 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium 

(teede remont) 675 675 675 

KOKKU EELARVE TULUD 31 309 32 728 33 883 

KULUD TEGEVUSALADE 

JÄRGI 37 191 38 610 37 701 

01 Üldised valitsussektori teenused 3 238 2 938 3 032 

01111 Volikogu 126 126 126 

personalikulu 91 91 112 

majandamiskulud 35 35 14 

01112 Vallavalitsus 1 412 1 412 1 392 

eraldised 0 0 6 



Tegevjuht 37



muud kulud (maksud,intressid) 0 0 1 

01120 Reservfond 307 0 0 

määratlemata kulu 307 0 0 

01112 Keskne raamatupidamine 730 737 736 



01330 Muud üldised teenused 256 256 241 



01600 OV liikmemaks ja ühistegevus 102 102 102 


01700 Valitsussektori võla teenindamine 305 305 435 


03 Avalik kord ja julgeolek 50 50 40 

03100 Politsei (majandamiskulud) 15 15 13 

03200 Päästeteenistus (majandamiskulud) 10 10 8 

03600 Avalik kord ja julgeolek 25 25 19 



04 Majandus 2 885 2 990 2 640 

04210 Maakorraldus 419 419 380 



kapitaliskulud 70 70 19 

04350 Elektrienergia (majandamiskulu) 5 5 5 

04360 Soojamajandus 150 150 162 

kapitalikulud 150 150 162 

04510 Vallateede- ja tänavate korrashoid 910 960 938 



04512 Transport 188 203 203 



04740 Territoriaalne planeerimine 315 315 57 



04900 Heakord 219 246 249 



04900 Majandusalaste tegevuste haldamine 679 692 646 


Tegevjuht 38




05 Keskkonnakaitse 266 286 255 

05100 Jäätmekäitlus (prügivedu) 155 175 176 

1 Ohtlike jäätmete kogumispunkt 9 9 9 


2 Prügivedu (majandamiskulu) 80 100 99 

3 Keskkonnaga ei mängita 66 66 68 



05200 Heitveekäitlus 31 31 30 



05400 

Bioloog.mitmekesisuse ja maastiku 

kaitse, haljastus 80 80 49 

1 Veekogud (majandamiskulu) 70 70 24 

2 Kiigemägi (majandamiskulu) 10 10 0 

3 Reku sildumiskoht (majand.kulu) 0 0 25 

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 2 028 2 501 2 510 

06300 Veevarustus 431 481 485 




06100 

Elamumajanduse arendamine 

(majandamiskulu) 154 154 150 

06400 Tänavavalgustus (maj.kulu) 1 204 1 418 1 419 

kapitalikulud 1 031 1 245 1 269 


06602 Kalmistud 121 150 153 



06604 Saun 90 90 102 



06605 

Muud elamu- ja 

kommunaalmajanduse kulud 28 208 201 



07 Tervishoid 378 385 379 

07210 Ambulatoorsed teenused 338 338 341 

1 OÜ Puhja Perearst (eraldised) 100 100 100 

2 OÜ Ulila Perearst 238 238 241 


Tegevjuht 39





07340 Haiglateenused (maj.kulu) 18 18 37 

Avalikud tervishoiuteenused 

07400 (terviseüritused) (maj.kulu) 20 27 0 

07600 Muud tervishoiukulud (ravikindl.) 2 2 1 

08 Vabaaeg, kultuur ja religioon 8 283 8 560 8 408 

08109 Vabaaja- ja spordiüritused 95 105 82 

08201 Raamatukogud 3 590 3 703 3 709 

1 Puhja raamatukogu 3 179 3 288 3 287 





2 Ulila raamatukogu 255 255 252 



3 Uula raamatukogu 156 160 170 



08202 Puhja seltsimaja 3 834 3 929 3 930 




08106 Uula Huvikeskus 310 312 311 



08208 Kultuuriüritused 120 177 177 




08300 

Ringhäälingu- ja kirjastamisteenused 

(vallaleht, AIP) (majandamiskulu) 180 180 175 

08400 Religioon (majandamiskulu) 10 10 10 

08600 Puhja vabaaja- ja õppekeskus 144 144 14 



09 Haridus 17 182 17 966 17 899 

09110 Lasteaiad 3 539 3 561 3 575 

1 Puhja lasteaed 3 444 3 466 3 466 

personalikulu 2 625 2 625 2 589 


Tegevjuht 40



3 Lasteaia kohamaks linnale 95 95 109 

09220 Põhikoolid ja gümnaasiumid 13 346 14 108 14 013 

1 Puhja Gümnaasium 13 146 13 908 13 747 

1.PG riiklik finantseerimine 6 126 6 284 6 118 



2.PG vald 7 020 7 624 7 629 


majandamiskulud 2 337 2 429 2 482 


2 

Koolituskulud teistele 

omavalitsustele 200 200 266 

09600 Õpilasveo eriliinid 269 269 283 



09601 Hariduse abiteenused (eraldised) 28 28 28 

10 Sotsiaalne kaitse 2 881 2 934 2 538 

10121 

Sotsiaalhoolekande teenused 

puuetega inimestele 83 119 78 




10200 Eakate sots.hoolekande asutused 635 637 633 

1 Üldhooldekodu (maj.kulu) 231 231 232 

2 Ulila keskus 404 406 401 



10201 


eakatele 39 39 42 



10402 


peredele ja lastele 222 222 235 



10600 

Eluasemeteenused sotsiaalsetele 

riskirühmadele (maj.kulu) 20 35 35 

10701 Toimetulekutoetus 643 643 432 




10121 Hooldaja toetus 927 849 693 

Tegevjuht 41



10900 




Sotsiaalse kaitse alaste tegevuste 

haldamine 312 390 390 



KOKKU EELARVE KULUD 37 191 38 610 37 701 

FINANTSEERIMISTEHINGUD 5 882 5 882 3 818 

20.5 Kohustuste suurenemine 3 600 3 600 3 600 

2081.5.8 Laenude võtmine 3 600 3 600 3 600 

20.6 Kohustuste vähenemine - 788 - 788 - 769 

2081.6.8 Laenu tagasimaks pangale - 788 - 788 - 769 

1001 Muutus kassas ja hoiustes 3 070 3 070 987 

KÕIK KOKKU 31 309 32 728 33 883 

Reservfondi kasutamise aruanne 

Eelarve 

tunnus Asutus selgitus Eraldatud Kulutatud 

049002 Heakord Tormikahjustuste likvideerimine 27 27 

06400 Tänavavalgustus Liini ehitamiseks projekti käigus 36 36 

06602 Kalmistu Ohtlikud puud ja prügi vedu 

Aardlasse 29 29 

10600 Sotsiaalkorter Ahju ehitus 15 15 

Puhja 

remont, inventar ja valve 

082011 Raamatukogu kaamerad 109 109 

051002 Prügivedu suuremõõtmeliste kogumine 20 20 

063000 Veevarustus 

Trasport 

04512 

trasside remondid (Uula 11 

tuhat, Ulila 16 tuhat ja Kellani 

pumbajaam koos pumbaga 23 

tuhat 50 50 

bussijuhi asendus (töötasu ja 

maksud) 15 15 

08202 

Puhja Seltsimaja remondiga seotud 

korrashoiukulud 6 6 

kokku 307 307 

Tegevjuht 42



Selgitused eelarve täitmise aruande juurde 

Puhja valla 2007. aasta eelarvet täpsustati sihtotstarbeliste summadega 449 tuhat krooni ulatuses 

ja võeti vastu volikogu poolt lisaeelarve summas 970 tuhat krooni. Kokku suurenes lõplik 

eelarve esialgsest eelarvest 1 419 tuhat krooni. 

Lisaeelarvega suurendati tulumaksu 790 tuhat krooni ja planeeriti müüa korter Ulilas 180 tuhat 

krooni eest. Tulumaksu prognoositav ülelaekumine suunati: Puhja Gümnaasiumi töökoja 

renoveerimisele puudu tulev 550 tuhat krooni; tänavavalgustuse pilootprojekti kavandatust 

kallinemisele seoses riigihankega summas 178 tuhat krooni; Puhja Seltsimaja investeeringute 

lõpetamisele 62 tuhat krooni. 

Eelarve täpsustamistest sihtotstarbeliste summadega olulisim oli eraldis riigilt hariduskuludeks 

õpetajate palgafondi summas 158 tuhat krooni. Erinevaid suuremaid ja väiksemaid projektide 

toetusi saadi lisada eelarvesse 188 tuhat krooni ulatuses. 

Eelarve täitmise üldine analüüs. 

Eelarve järgi planeeriti 2007. aastal tulu 32 728 tuhat krooni, laekus 33 883 tuhat krooni. Tulud 

laekusid 104 % - liselt (2006 a oli täituvus 108%). Üle laekus 1 155 tuhat krooni. Planeeritust 

oluliselt rohkem laekus üksikisiku tulumaksu 967 tuhat krooni, koolituskulusid teistelt valdadelt 

160 tuhat krooni, vähem aga loodusvararessurssidest ja saastetasust 134 tuhat krooni, vee 

erikasutusest 69 tuhat krooni. 

Täpsustatud eelarve järgi oli 2007. aastal ettenähtud kulu 38 610 tuhat krooni, tegelik kassakulu 

37 701 tuhat krooni. Kassakulu täideti 98 %-liselt (2006 a 98%). Kokkuhoid oli 909 tuhat 

krooni. Suuremad kokkuhoiuread: Puhja Gümnaasiumile riiklik sihtotstarbeline eraldis 161 

tuhat krooni (õpetajate personalikulu üleminev jääk 2008.a eelarvesse); riiklik toimetulekutoetus 

211 tuhat krooni (jääk kajastub 2008.a eelarves) ja hooldaja toetus 156 tuhat krooni; Puhja 

vabaaja- ja õppekeskus 130 tuhat (ei avatud Raamatukogu II-le korrusele huvikeskust); 

territoriaalne planeerimine 258 tuhat krooni ulatuses (keskkonna mõjude hindamine ja 

üldplaneeringu valmimine lükkus aastasse 2008). Suurim ülekulu oli valitsussektori võla 

teenindamises 130 tuhat krooni ulatuses. Seotud laenude baasintresside muutustega. 

Finantseerimistehingute eelarve 2007. aastal oli 5 882 tuhat krooni, täitmine 3 818 tuhat krooni. 

Eelarvesse oli planeeritud laenu võtmine kokku summas 3 600 tuhat krooni, võeti 3 600 tuhat 

krooni. Eelarve täitmine on tasakaalus. Muutus kassas ja arvelduskontodel 987 tuhat krooni, sh 

kassatagavara 2007.a oli 0 krooni (2006. aastal oli 300 tuhat krooni). 

2007 2006 Eelarve Täitmise 

mahu mahu 

Eelarve Täitmine Eelarve Täitmine muutus muutus 

Tulud 32 728 33 883 28 327 30 505 +15,54% +11,07% 

Kulud 38 610 37 701 28 016 27 383 +37,81% +37,68% 

Finantseerimistehingud 5 882 3 818 -311 -3 122 -891,32% -22,29% 

2007.a eelarve ja selle täitmise mahu muutusi on tabelis võrreldud 2006. majandusaasta 

vastavate mahtudega. Tulude eelarve suurenenes 16%, kulude eelarve 37% ja 

finantseerimistehingute maht vähenes 891%. Finantseerimistehingute mahu vähenemine 

võrreldes eelmise aastaga on tingitud sellest, et kohustuste suurenemine laenude võtmise näol on 

suurem laenude tagasimakse summast ja 2007. aastal ei ole soetatud ka juurde finantsvarasid 

(aktsiaid). Samuti oli 2007. aastal suurem ka muutus kassas ja hoiustes. 

Tegevjuht 43



Tegevjuht 44



Allkirjad 2007. a majandusaasta aruandele 

Puhja Vallavalitsuse 31.12.2007 lõppenud majandusaasta aruanne koosneb tegevusaruandest, 

raamatupidamise aastaaruandest ja audiitori järeldusotsusest. 

Majandusaasta aruande on koostanud Puhja vallavalitsus. 

Majandusaasta aruande on kinnitanud Puhja vallavalitsuse volikogu oma 25. juuni 2008 otsusega 

nr 32. Vastav otsus kuulub käesoleva majandusaasta aruande juurde. 

............................................................. ………………………………………… 

Vallavanem 

Volikogu esimees 

(Vahur Jaakma) 

(Enn Pokk) 

............................................................. ………………………………………… 

Vallavalitsuse liige 


(Eda Vihand) 

(Hille Luts) 

............................................................. ............................................................. 



(Juhan Pruusapuu) 

(Milvi Sepp) 

............................................................. 


(RaidoKutsar) 

Puhja, 25. juuni 2008 

Tegevjuht 45

Puhja valla 2007.a. majandusaasta aruanne - Puhja vald

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?