TARTU MAAKORRALDUSE Oà Puhja vald Mõisanurme küla ...
TARTU MAAKORRALDUSE Oà Puhja vald Mõisanurme küla ...
TARTU MAAKORRALDUSE Oà Puhja vald Mõisanurme küla ...
- No tags were found...
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
geodeetiline alusplaan M 1:500 MARJA ja KOBARA katastriüksuste kohta<br />
(koostatud 19.02.2008.a. OÜ Geotari (litsents nr 453 MA 11.01.2005) poolt , töö nr<br />
MA 5286.Geoaluste koordinaadid on L-EST 97 süsteemis, kõrgused balti süsteemis.<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 5
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
5.5. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted . Vertikaalplaneerimine<br />
Haljastus.<br />
Olemasolev kõrghaljastus praktiliselt puudub, ala ilmestab idaküljest Kavilda ürgorg.<br />
Käesoleva detailplaneeringuga pole esitatud kohustuslikku haljastuse rajamise nõuet, detailplaneeringu<br />
tehnovõrkudega põhijoonisel on esitatud soovituslik haljastuse paiknemine.<br />
Arvesse võttes paiknemist riigimaantee sanitaarkaitsevööndis on kõrghaljastuse rajamine<br />
maanteepoolses, s.o. lõunaküljes soovitav, kuna just kõrghaljastusel on suur osa heitgaaside<br />
eest kaitsmisel ja teemüra summutamisel.<br />
Haljastus rajatakse igale krundile individuaalselt. Üksikkruntide haljastamisel tuleb eelkõige<br />
jälgida tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid ja normatiivakte. Seoses Kavilda vasallilinnuse<br />
kui muinsuskaitseobjekti asumisega naabruses seab muinsuskaitseamet tingimuseks mitte<br />
piirata elamukruntide hoonestamise ja haljastamisega muinsuskaitseobjekti vaadeldavust.<br />
Haljastuse projekteerimisel ja rajamisel võib kasutada vastava haridusega spetsialisti abi.<br />
Elamukruntidele on heakorranõudeid silmas pidades ette nähtud paigaldada kinnised<br />
konteinerid olmeprügi jaoks. Soovitavalt varjata konteiner variseina või haljastuse abil, et see<br />
jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Konteineri koht määratakse hoone<br />
ehitusprojektis. Jäätmete äravedu võib teostada jäätmeluba omav ettevõte.<br />
Vertikaalplaneerimist käesoleva detailplaneeringuga ei kavandata.<br />
5.6. Ehitistevahelised kujad<br />
Ehitistevahelised tuleohutuskujad on lahendatud vastavalt Eesti Vabariigi Valitsuse<br />
27.oktoobri 2004.a. määrusele nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded,<br />
mille järgi hoonetevahelise minimaalse kuja laiuseks on 8 m. Nimetatud hoonetevaheline kuja<br />
peab takistama tule levikut teistele hoonetele, kui aga kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku<br />
piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.<br />
Detailplaneeringuga lubatud madalaim tulepüsivusklass on TP3 – tuld kartvad hooned, samas<br />
on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid.<br />
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.<br />
5.7. Tehnovõrgud<br />
5.7.1. Üldosa<br />
Põhijoonis koos tehnovõrkudega (joonis 3) on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele<br />
ehituslikele projektidele.<br />
Planeeringualale on kavandatud elektrimaakaabel, reovee kanaliseerimiseks septikuga imbväljak(ud)<br />
ja puurkaev.<br />
5.7.2. Elektrivarustus.<br />
Elektrivarustuse kavandamisel on lähtutud OÜ Jaotusvõrgu Tartu regiooni tehnilistest<br />
tingimustest nr 142999 (kehtivusaeg 28.03.2008-28.03.2010).<br />
Elektrienergia saamiseks planeeritavatele kinnistutele nähakse planeeringuga ette koht uuele<br />
15/0,4 kV mastalajaamale. Alajaama asukoha valikul peab jälgima, et selle teenindamiseks<br />
jääks vaba juurdepääsutee. Kavandatava alajaama elektritoide nähakse ette alast põhja pool<br />
asuvast Männimäe 15/0,4 kV mastalajaamast 15 kV õhu- või maakaabelliiniga.<br />
Kruntide piirile nähakse ette 0,4 kV kaablikapid-liitumiskilbid võimalusel üks kilp kahe<br />
kinnistu kohta. Jõukaablite planeerimine sõidutee alla ei ole lubatud, samuti pole lubatud planeerida<br />
teisi kommunikatsioone jõukaablite kaitsetsoonidesse.<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 8
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
5.7.3. Veevarustus ning tuletõrjevesi<br />
Veevarustus<br />
Planeeringualale planeeritud 2 elamukrundi keskmine ööpäevane summaarne veetarve on<br />
minimaalselt 2 x 4 x 0,15 = 1,2 m 3 (majapidamiste arv x keskmine elanike arv majapidamises<br />
x ühe inimese keskmine veetarve, milleks on 150 l/d). Veevarustuseks kavandatakse Pihlaka<br />
ja Marja kinnistute piirile puurkaev, kaevu asukoht on kooskõlastatud Tartumaa<br />
keskkonnateenistuse poolt (vt. kiri nr 41-6-2/17876-3 22.05.2008).<br />
Puurkaevu rajamise korral planeeritakse puurkaevu juurde veehaarde sanitaarkaitseala, mille<br />
raadius on seaduse järgi 50 m. Kuna puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks esitatud<br />
taotlus rahuldati (vt. Lisa Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamine), jääb antud planeeringus<br />
puurkaevu sanitaarkaitsealaks 10 m. Sanitaarkaitseala vähendamisel on arvestatud, et veevõtt<br />
põhjaveekihist on kuni 10 m 3 ööpäevas ning vett kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks.<br />
Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamisel on seatud järgnevad tingimused:<br />
• puurkaevu sanitaarkaitsealale (10 meetrit) ja selle välispiirist 50m kaugusele ei tohi<br />
immutada heitvett ega saastatud sademevett (Alus: Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a<br />
määrus nr 269“ Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ §10 lg 2 ja 5).<br />
• omapuhasti peab paiknema puurkaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna<br />
suhtes allavoolu (Alus: Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr 171<br />
„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ § 6 lg 4);<br />
• puurkaevu arvestuskaardi koopia tuleb esitada Tartumaa keskkonnateenistusele<br />
ühe kuu jooksul pärast puurkaevu rajamist<br />
(Alus: Keskkonnaministri 30. jaanuari 1997 .a. määrus nr 8 lisa 1 „Põhjavee uurimise,<br />
kasutamise ja kaitse kord „ punkt 2.9);<br />
• puurimise alustamisest teavitada Tartumaa keskkonnateenistust (Alus: Keskkonnaministri<br />
30. jaanuari 1997 .a. määrus nr 8 lisa 2 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja<br />
kaitse kord „ punkt 5.7).<br />
Puurkaevu jaoks eraldi krunti ei moodustata, servituudiga jääb ta kummagi (Pihlaka ja Marja)<br />
kinnistu sisse võrdses osas.<br />
Tuletõrjeveevõtu kohana on võimalik kasutada selleks sobivat tiiki, mis jääb planeeringualast<br />
ca 1,8 km kaugusele teisele poole riigiteed õigeusu kiriku maatulundusmaa sihtotstarbega<br />
kinnistule. Seal on veevõtt võimalik nii mahuliselt (maht ca 500 m 3 ) kui ka ligipääsu suhtes,<br />
sest ligipääs on tagatud aastaringselt.<br />
Näha ette tuletõrjeveevõtukoht riigitee äärde Kavilda jõe äärde.<br />
5.7.4. Olmereovee ja sademevee kanaliseerimine<br />
Ühtse kanalisatsioonitrassi puudumisel antud piirkonnas tuleb planeeritavate kinnistute<br />
kanalisatsioon lahendada imbväljakuga.<br />
Imbväljaku kasutamine eeldab põhjavee kaitstust, piirkonna põhjavee keskmise kaitstuse tõttu<br />
on sobiva pinnasevee kõrguse korral väikepuhastid lubatud. Imbsüsteemi kavandamisel tuleb<br />
arvestada nõudega, et heitvee immutussügavus peab olema aastaringselt vähemalt 1,2 meetrit<br />
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset (alus: VV m 31.07.2002 nr 269 §10 lg 13).<br />
Kanaliseeritava reovee hulk on võrdne kasutatava vee hulgaga, s.o. 1,2 m 3 .<br />
Ühepereelamu heitvete käitluseks sobib 2 m 3 (kuni 4 inimest) septik ja 2x8 m pikkune<br />
imbväljak. Imbväljaku kuja on 10 meetrit ja septiku kuja 5 meetrit (Alus: Vabariigi Valitsuse<br />
16.mai 2001 määrus nr171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, RTI 2001,47,261).<br />
Vajalik on tagada septikule fekaaliautoga juurdepääs.<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 9
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
Eraldi sademevee süsteeme planeeringualale kavandatud pole. Sademevesi imbub maa-pinda<br />
ning moodustab vettandvaid põhjaveekihte. Arvesse võttes hoonestuse hajusust hajaasustuse<br />
piirkonnas, ei ole sademeveekanalisatsiooni rajamine põhjendatud.<br />
Keelatud on sademevee suunamine naaberkruntidele.<br />
Parkla puhul kasutada sademevett läbilaskvaid materjale (killustik, kruus).<br />
5.7.5. Side- ja soojavarustus<br />
Planeeringuala läheduses puuduvad väljaehitatud sideliinid. Sidevarustus lahendatakse mobiilside<br />
baasil.<br />
Planeeringualal paiknevate hoonete kütmine lahendatakse lokaalselt. Soovitav on kasutada<br />
energiasäästlikke ning minimaalselt keskkonda saastavaid.süsteeme.<br />
Lubatud kütteviisid on elektri-, puu-, gaasi- või kombineeritud kütteviisid. Keelatud on<br />
raskeõlidel, kivi- ja pruunsöel baseeruvad väikekatlamajad.<br />
5.7.6. Tabel 4. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel*<br />
Trass ligikaudne pikkus plan.alal (m) ligikaudne pikkus liitumispunktini (m)<br />
madalpingekaabel 54 170<br />
keskpingekaabel - 400<br />
veetoru 80 -<br />
kanalisatsioonitoru 80 -<br />
* konkreetne tehnovõrkude rajamise vajadus täpsustatakse projekteerimise käigus<br />
5.8. Arhitektuurinõuded ehitistele<br />
Põhinõudeks on jälgida piirkonna ehitustraditsioone, hoonestuslaadi ja planeerimisviisi.<br />
Planeeringuga antakse ehitusõigus üksikelamu (te) püstitamiseks. Eramu kõrgus võib olla<br />
kuni 8 meetrit planeeritud maapinnast, 1,5 korruseline (katusekorrusega), võimalusega<br />
ärklitubade ehitamiseks. Viimistlusmaterjalidena on lubatud kasutada looduslähedasi<br />
materjale nagu puit, kivi, klaas jms. Vältida tuleb arhitektuursete modernlahenduste ja<br />
sobimatute tehismaterjalide kasutamist, katusekatte materjalina mitte kasutada eterniiti.<br />
Soovitatav katusetüüp on viilkatus ja poolkelpkatus, katusekalde nurk 30-45°.<br />
Lisaks elamule võib krundile püstitada kuni 2 kõrvalhoonet, kusjuures soovitav on kõrvalhoonete<br />
ja elamu arhitektuursed lahendid viia omavahel kooskõlla.<br />
Krundi õueala piirdeks on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrgune võrkaed, ažuurne lippaed või<br />
madal looduslikest materjalidest piire.<br />
5.9. Servituutide vajaduse määramine<br />
Lähtuvalt asjaõigusseadusest tehakse ettepanek järgmiste servituutide seadmiseks:<br />
Tabel 5. Servituutide seadmise vajadus.<br />
teeniv kinnisasi /krunt, valitsev kinnisasi/krunt, mille servituut<br />
millele seatakse servituut kasuks seatakse servituut<br />
Pihlaka, Marja elektriliini <strong>vald</strong>aja (Eesti Energia) tehnovõrguservit. (elekter)<br />
Pihlaka, Marja Linnamäe katastriüksus juurdepääsuservituut<br />
Männimäe,Toominga,Pikati,<br />
Pikati juurdelõige, Süvaoru,<br />
elektriliini <strong>vald</strong>aja (Eesti Energia) tehnovõrguservituut<br />
(elekter)<br />
Kasesalu, Linnamäe kü-d<br />
Pihlaka, Marja<br />
puurkaevu <strong>vald</strong>aja (Marja, Pihlaka) tehnovõrguservituut(vesi)<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 10
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
5.10. Keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.<br />
5.10.1.Väärtusliku maastiku säilitamine.<br />
Eestis on haruldaste ja meile iseloomulike loodus- ja pärandkultuurmaastike kaitseks rajatud<br />
maaastikukaitsealasid. Senised maastikukaitsealad on loodud eelkõige eriliste pinnavormide<br />
ja suure loodusliku väärtusega objektide kaitseks, väiksem osakaal on inimese loodu<br />
kaitsmisel. Siiski on palju ka selliseid maastikke, mis lisaks looduskaitselisele aspektile<br />
kannavad endas teisi mittemateriaalseid väärtusi. Nende all räägitakse maastikust kui<br />
identiteedi kaitsjast, esteetilisi naudinguid, ajaloolisi kogemusi, teaduslikku ja hariduslikku<br />
informatsiooni pakkuvast keskkonnast.<br />
Väärtuslike maastike alamteema raames määratletud alade näol on tegemist eelkõige inimtegevuse<br />
käigus kujunenud kultuurmaastikega. Maastike inventeerimisel on tuvastatud ja<br />
hinnatud viit tüüpi väärtusi: kultuurilis-ajaloolist väärtust (KAV), esteetilist väärtust (EV),<br />
looduslikku väärtust (LV), identiteediväärtust (IV)ning rekreatiiset ja turismipotentsiaali<br />
(RTV). Nimetatud väärtuste alusel on väärtuslikud maastikud jagatud kolme kategooriasse:<br />
1)maakondliku ja/või võimaliku riikliku tähtsusega alad (R),<br />
2) maakondliku tähtsusega alad (M),<br />
3) kohaliku tähtsusega alad (K).<br />
Kavilda org, mis jääb vahetult planeeringuala naabrusesse, kuulub maakondliku tasandi<br />
väärtuslike maastike hulka, st taoline maastik on määratletud mõne maastikku väärtustava<br />
kriteeriumi esinemisel, eeskätt maakonna maastikulist mitmekesisust iseloomustavate looduslike<br />
ja tehisvormide leidumisel. Kavilda oru puhul hinnatakse ala kultuurilis-ajaloolisest<br />
seisukohast oma linnuste, ohvrikivide jm taolise poolest, esteetilisest seisukohast (vaated piki<br />
orgu ja ümbritsevale põllumajandusmaastikule), looduslikust (Kavilda org, jõgi, kaitsealused<br />
objektid) ning rekreatiivse ja turismipotentsiaali poolest.<br />
Ala säilimise tagamiseks tuleb vältida lähiümbruses tihehoonestust, rajada hooneid vaid<br />
hajaasustusena ning kindlasti väljapoole kalda piiranguvööndit.<br />
5.10.2. Muinsusobjekti vaadeldavuse tagamine ja objekti säilitamine Muinsusobjektina jäävad<br />
planeeringualast idasuunda Kavilda vasallilinnuse territooriumi säilmeid, mis on<br />
registreeritud muinsusobjektide nimistus nr 7246 all. Objekti vaadeldavuse tagamiseks ei<br />
tohi piirata seda elamukruntide hoonestamise ja haljastamisega. Samuti on vajalik enne<br />
mulla- ja muude kaevetööde läbiviimist teostada arheoloogilised eeluuringud<br />
5.10.3.Müra- ja õhusaaste<br />
Planeeringuala paiknemine tiheda liiklusega Tartu-Viljandi-Kilingi- Nõmme põhimaantee.<br />
(teeregistri tähis T 92) sanitaarkaitsevööndis sunnib tähelepanu pöörama teeäärsete elamute<br />
mürakaitsele. On tehtud kindlaks, et suurema intensiivsuse ja suurema sõiduteede arvuga<br />
maanteede müratase ületab sageli lubatud normi, väiksematel teedel jääb ta aga lubatu<br />
piiridesse. Suuremal osal teedest on liiklusmüra alla piirtaset juba 20 m kaugusel äärmisest<br />
sõidureast.<br />
Sotsiaalministri 4.märtsi 2002.a. määrusega nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes<br />
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid on kehtestatud müra<br />
normtasemed elu- ja puhkealal, elamute ning ühiskasutusega hoonete sees ja nende hoonete<br />
välisterritooriumil. Määruse nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel ning<br />
ehitusprojektide koostamisel. Liiklusmürast tingitud hoonesisest müra saab omanik<br />
vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega, kasutades<br />
ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne. Tähtsal kohal on ka hoonesse kavandatavate<br />
ruumide paigutamine (näiteks puhkeruumide kavandamine kaugemale maanteest jne).<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 11
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
Antud planeeringul on sobivaim müra vähendamise viis kõrghaljastuse rajamine<br />
planeeringuala lõunapoolsesse külge, sest hekk tõkestab müra vibratsiooni edasikandumist<br />
ning kaitseb heitgaaside eest.<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 12
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
5.10.4.Keskkonnasäästliku reoveelahenduse rakendamiseks tagada, et rajatavad imbsüsteemid<br />
tegutseks lekkekindlalt ning et pinnasesse juhitav sajuvesi vastaks heitvee veekogusse või<br />
pinnasesse juhtimise korrale.<br />
5.10.5.Keskkonnasäästliku jäätmekäitluse tagamiseks on vajalik kinniste konteinerite<br />
paigaldamine krundile olmejäätmete kogumiseks ning selle äraveo tagamine jäätmeluba<br />
omava ettevõtte poolt.<br />
5.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused<br />
Eesti standardi EVS 809 - 1: 2002 kohaselt käsitletava elamumaa sihtotstarbega krundi puhul<br />
on kuritegevuse riskide vähendamiseks reaalne kasutada nn. naabrusvalvet. Sotsiaalse<br />
kontrolli tagamiseks on soovitav jätta krundile avatud vaade naaberkruntidelt.<br />
Täiendavad abinõud kuritegevuse riskide vähendamiseks:<br />
• hea nähtavus ja valgustus (aitab vähendada sissemurdmist, vandalismi, vargusi,<br />
süütamisi);<br />
• tagumiste juurdepääsude vältimine krundile (selgelt eristatavad juurdepääsud);<br />
• vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,<br />
prügikastid);<br />
• atraktiivne arhitektuur ja maastikukujundus.<br />
5.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused<br />
ning nende ulatus.<br />
Krundi<strong>vald</strong>aja tegevust piiratakse tehnovõrkude kaitsevööndite ulatuses.<br />
Maakasutus- ja ehitustingimusi enimmõjutavad liinirajatiste kaitsevöönditest tulenevad<br />
kehtivad kitsendused on kajastatud planeeringu joonistel<br />
5.13. Planeeringu realiseerimise tingimused:<br />
5.13.1 Detailplaneeringukohase teedevõrgu, maastiku, hoonete ja tehniliste rajatiste<br />
väljaehitamise ja kasutuselevõtu kohta sõlmivad vallavalitsus ja kinnistute omanikud<br />
(volitatud esindaja) kokkuleppe enne detaiplaneeringu kehtestamist.<br />
5.13.2 Hoonestaja kohustub kooskõlastama hoonete eskiis- ja ehitusprojekti piirkonna<br />
arendajaga ja <strong>Puhja</strong> Vallavalitsuse vastava ala spetsialistiga.<br />
5.13.3. Kruntide ehitusõigused realiseeritakse krundi/kruntide <strong>vald</strong>ajate poolt<br />
5.13.4. Puurkaevu asukoht on kooskõlastud Tartu Keskkonnateenistusega (keskkonnateenistuse<br />
22.05.2008 kiri nr 41-6-2/17876-3 )<br />
5.13.5. Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele<br />
projektidele.<br />
Seletuskirja koostas:<br />
/Viive Jääger/<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 13
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
6. JOONISED<br />
6.1. SITUATSIOONISKEEM (joonis 1)<br />
6.2. OLEMASOLEV OLUKORD (joonis 2)<br />
6.3. PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA (joonis 3)<br />
6.4. ELEKTRIGA LIITUMISE SKEEM (joonis 4)<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 14
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
JOONIS 1.<br />
SITUATSIOONISKEEM<br />
M 1: 10 000<br />
Planeeringuala<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 15
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
Joonis 4. Elektriga liitumise skeem/<br />
Kooskõlastused seoses detailplaneeringuga kaasneva uue elektriliini trassi viimisega<br />
Männimäe 15/0,4 kV alajaamast vastavalt skeemile:<br />
Heinsalu katastriüksus:. ............................................ ......................... 2008.a.<br />
(60502:003:0444) /Ott Pruusapuu/<br />
Süvaoru katastriüksus : ........................................................ ........................... 2008.a.<br />
(60502:003:0198) /Andres Kähara /<br />
Kasesalu katastriüksus : ........................................................ ........................... 2008.a.<br />
(60502:003:0106) /Ants Vihand /<br />
Kasesalu katastriüksus ........................................................ ........................... 2008.a.<br />
(60502:003:0106) /Eda Vihand /<br />
Pikati kü ja Pikati juurdelõige kü : ............................................. ........................... 2008.a.<br />
(60502:003:0431; 60502:003:0545) /Ülle Loog /<br />
Linnamäe katastriüksus : ........................................................ ........................... 2008.a.<br />
60502:003:0223 /Tõnu Hallik /<br />
Männimäe katastriüksus : ........................................................ ........................... 2008.a.<br />
(60502:003:0569) /Merle Muda/<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 16
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
7. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL<br />
7.1. Kooskõlastuste kokkuvõte<br />
7.2. Kooskõlastused<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 17
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
7.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte<br />
Jrk<br />
nr<br />
Kooskõlastav<br />
organisatsioon<br />
Kooskõlast.<br />
nr ja kuup.<br />
Kooskõlastaja<br />
ametinimi ja<br />
nimi<br />
Kooskõlastuse<br />
originaali<br />
asukoht<br />
Märkused kooskõlastaja<br />
tingimuste täitmise kohta<br />
1. Männimäe kü 24.042008 Merle Muda joonis 4 Kooskõlastatud uus elektriliini<br />
trass<br />
2. Linnamäe kü 26.04.2008 Tõnu Hallik joonis 4 Kooskõlastatud uus elektriliini<br />
trass<br />
3.<br />
4.<br />
Kasesalu kü<br />
Toominga kü<br />
26.04.2008 Ants Vihand ja<br />
Eda Vihand<br />
joonis 4 Kooskõlastatud uus elektriliini<br />
trass tingimusel,et<br />
paigaldat.maakaabelliin ja<br />
5.<br />
6.<br />
Pikati kü<br />
Pikati juurdelõige<br />
teisele poole vallateed<br />
27.04.2008 Ülle Loog joonis 4 Kooskõlastatud uus elektriliini<br />
trass, nõustub juhul,kui<br />
ka oma kinnistud saavad<br />
elektri uuest alajaamast<br />
7. Heinsalu kü 02.05.2008 Ott Pruusapuu joonis 4 Kooskõlastatud uus elektriliini<br />
trass<br />
8. Süvaoru kü 05.2008 Andres Kähara joonis 4 Kooskõlastatud uus elektriliini<br />
trass, nõustub juhul,kui<br />
elektriliin hakkab kulgema<br />
teisel pool teed<br />
9. Keskkonnaministeerium<br />
10 Tartumaa<br />
Keskkonnateenistus<br />
.<br />
11 Tartumaa<br />
Keskkonnateenistus<br />
12 Tartumaa<br />
Keskkonnateenistus<br />
13 Lõuna-Eesti<br />
Päästekeskus<br />
Insenertehn. büroo<br />
14 OÜ Jaotusvõrk<br />
Tartu piirkond<br />
8.<br />
kiri nr 11-1-5<br />
/17886-3<br />
19.05.2008<br />
kiri nr 41-6-2<br />
/17876-3<br />
22.05.2008<br />
kiri nr 41-11-<br />
1/27661-2<br />
12.05.2008<br />
kiri nr 41-11-<br />
1/27661-4<br />
12.05.2008<br />
nr.7-15/4-59<br />
16.06.2008<br />
nr.5499/2008<br />
19.06.2008<br />
Minister<br />
Jaanus Tamkivi<br />
Juhataja<br />
Jalmar Mandel<br />
Juhataja<br />
Jalmar Mandel<br />
Juhataja<br />
Jalmar Mandel<br />
Juhtivinspektor<br />
Peeter Kaitsa<br />
juhtivspetsialist<br />
Enn Kitsnik<br />
lisad kiri<br />
19.05.2008<br />
lisad kiri<br />
22.05.2008<br />
lisad kiri<br />
12.06.2008<br />
lisad kiri<br />
18.06.2008<br />
joonis nr 3<br />
joonis nr 3<br />
Nõusolek puurkaevu sanitaarkaitseala<br />
vähendamise<br />
suhtes<br />
Kooskõlastatud puurkaevu<br />
asukoht, esitatud tingimu-sed<br />
puurkaevu asukoha jm kohta<br />
Läbi vaadatud,tehtud märkused<br />
Kavilda ürgoru kuuluvuse<br />
suhtes looduskaitselisest<br />
seisukohast.Muuta puurkaevu<br />
ja imb-väljakute asukohta,<br />
lisada vee-ja kanalisats.toru<br />
pikkus.<br />
Kooskõlastatud märkustega<br />
Kooskõlastatud, viseeritud<br />
seletuskiri<br />
Tööprojektid kooskõlastada<br />
täiendavalt<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 18
MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING<br />
8. LISAD<br />
<strong>TARTU</strong> <strong>MAAKORRALDUSE</strong> OÜ 19
Change language