TARTU MAAKORRALDUSE OÜ Puhja vald Mõisanurme küla ...

MARJA, KOBARA, JA PIHLAKA KINNISTUTE DETAILPLANEERING
5.7.3. Veevarustus ning tuletõrjevesi
Veevarustus
Planeeringualale planeeritud 2 elamukrundi keskmine ööpäevane summaarne veetarve on
minimaalselt 2 x 4 x 0,15 = 1,2 m 3 (majapidamiste arv x keskmine elanike arv majapidamises
x ühe inimese keskmine veetarve, milleks on 150 l/d). Veevarustuseks kavandatakse Pihlaka
ja Marja kinnistute piirile puurkaev, kaevu asukoht on kooskõlastatud Tartumaa
keskkonnateenistuse poolt (vt. kiri nr 41-6-2/17876-3 22.05.2008).
Puurkaevu rajamise korral planeeritakse puurkaevu juurde veehaarde sanitaarkaitseala, mille
raadius on seaduse järgi 50 m. Kuna puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamiseks esitatud
taotlus rahuldati (vt. Lisa Puurkaevu sanitaarkaitseala vähendamine), jääb antud planeeringus
puurkaevu sanitaarkaitsealaks 10 m. Sanitaarkaitseala vähendamisel on arvestatud, et veevõtt
põhjaveekihist on kuni 10 m 3 ööpäevas ning vett kasutatakse ühisveevärgi vajaduseks.
Sanitaarkaitseala ulatuse vähendamisel on seatud järgnevad tingimused:
• puurkaevu sanitaarkaitsealale (10 meetrit) ja selle välispiirist 50m kaugusele ei tohi
immutada heitvett ega saastatud sademevett (Alus: Vabariigi Valitsuse 31.juuli 2001.a
määrus nr 269“ Heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise kord“ §10 lg 2 ja 5).
• omapuhasti peab paiknema puurkaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna
suhtes allavoolu (Alus: Vabariigi Valitsuse 16.mai 2001 määrus nr 171
„Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded“ § 6 lg 4);
• puurkaevu arvestuskaardi koopia tuleb esitada Tartumaa keskkonnateenistusele
ühe kuu jooksul pärast puurkaevu rajamist
(Alus: Keskkonnaministri 30. jaanuari 1997 .a. määrus nr 8 lisa 1 „Põhjavee uurimise,
kasutamise ja kaitse kord „ punkt 2.9);
• puurimise alustamisest teavitada Tartumaa keskkonnateenistust (Alus: Keskkonnaministri
30. jaanuari 1997 .a. määrus nr 8 lisa 2 „Põhjavee uurimise, kasutamise ja
kaitse kord „ punkt 5.7).
Puurkaevu jaoks eraldi krunti ei moodustata, servituudiga jääb ta kummagi (Pihlaka ja Marja)
kinnistu sisse võrdses osas.
Tuletõrjeveevõtu kohana on võimalik kasutada selleks sobivat tiiki, mis jääb planeeringualast
ca 1,8 km kaugusele teisele poole riigiteed õigeusu kiriku maatulundusmaa sihtotstarbega
kinnistule. Seal on veevõtt võimalik nii mahuliselt (maht ca 500 m 3 ) kui ka ligipääsu suhtes,
sest ligipääs on tagatud aastaringselt.
Näha ette tuletõrjeveevõtukoht riigitee äärde Kavilda jõe äärde.
5.7.4. Olmereovee ja sademevee kanaliseerimine
Ühtse kanalisatsioonitrassi puudumisel antud piirkonnas tuleb planeeritavate kinnistute
kanalisatsioon lahendada imbväljakuga.
Imbväljaku kasutamine eeldab põhjavee kaitstust, piirkonna põhjavee keskmise kaitstuse tõttu
on sobiva pinnasevee kõrguse korral väikepuhastid lubatud. Imbsüsteemi kavandamisel tuleb
arvestada nõudega, et heitvee immutussügavus peab olema aastaringselt vähemalt 1,2 meetrit
ülalpool põhjavee kõrgeimat taset (alus: VV m 31.07.2002 nr 269 §10 lg 13).
Kanaliseeritava reovee hulk on võrdne kasutatava vee hulgaga, s.o. 1,2 m 3 .
Ühepereelamu heitvete käitluseks sobib 2 m 3 (kuni 4 inimest) septik ja 2x8 m pikkune
imbväljak. Imbväljaku kuja on 10 meetrit ja septiku kuja 5 meetrit (Alus: Vabariigi Valitsuse
16.mai 2001 määrus nr171 Kanalisatsiooniehitiste veekaitsenõuded, RTI 2001,47,261).
Vajalik on tagada septikule fekaaliautoga juurdepääs.
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 9