Puhja Valla Leht jaanuar 2010 - Puhja vald

More documents

Recommendations

Info

4 PUHJA VALLA LEHT KOOLIELU Ajal ongi suured saapad! Päivi Märjamaa, abituuriumi klassijuhataja Tartumaa Noortekogu kutsub kõiki Tartumaa noori seminarile „Sa ei ole hüpiknukk, liiguta ise nuppe“ Külli Park, Noorteseminari korraldusmeeskonna liige Jõuluballi korraldajad. Foto autor Kalev Zimmermann. Puhja Gümnaasiumi 17. jõuluballile kogunes umbes 150 külalist, kohalike koolinoorte kõrval ka õpetajaid, lapsevanemaid, külalisi vallaasutustest, sõpru, sponsoreid ja lihtsalt huvilisi. Balli moto „Ajal on suured saapad“, on nagu käesolev aegki mitmekihiline ja mitte üheselt mõistetav. Kui mingi üritus toimub seitsmeteistkümnendat korda, siis ei saa rääkida enam lihtsalt ühest toimuvast peost, vaid jutt on pikaajalisest, teatud väärtusi kandvast traditsioonist. 19. detsembril aset leidnud Puhja Gümnaasiumi jõuluball kandis uhket ja mitmeti mõistetavat pealkirja „Ajal on suured saapad“ ning esitas noortele, abiturientidest korraldajatele hulgaliselt väljakutseid alates balli rahastajate leidmisest, esinejate otsimisest, kava koostamisest ja lõpetades enese ületamisega. Mitte ükski asi ei sünni iseenesest. Igal näiliselt mängleva kergusega kulgenud üritusel on oma keeruline taust ja rasked sündimise valud. Higilõhnaline taustsüsteem jääb peo ajal õnneks tagaplaanile ja pidu ise pakkus loodetavasti külalistele nauditavat meelelahutust. Ball ise on igal aastal vaieldamatult kordumatu. Korraldajate rolli sattunud inimesed on igal aastal erinevate mõtetega, erineva organiseerimisvõimega ja neile sobivad väga erinevad stsenaariumid mida ballil mängida. Selle aasta ball oli küllaltki sõnaderohke. Balli stsenaariumi looja Reet Lepik oli oma õpilasi tundes loonud neile sellised rollid, kus võimekad abiturientidest tekstiesitajad said teenitult särada ballikülalistest koosnenud auditooriumi ees. Muidu oli ball nagu ball ikka- igal täistunnil midagi põnevat vaatamiseks-kuulamiseks ja loomulikult tants. Esinejatest olid ballile kutsutud oma kooli vilistlased-laulutüdrukud Kadri Kosk ja Heleri Arumets, Rannu päritolu tantsutrupp „Õunake“ ja noored peotantsijad tantsukoolist „Tango“ . Esinejate rida täiendas tõhusalt abiturientide oma bänd, tantsuks mängis ansambel „Melody“ ja kesköiseks käivitajaks oli balli korraldajatel välja panna atraktiivsete viiulitüdrukute trio „Violina“. Öeldakse, et rahast rääkimine olevat halva maitse tunnuseks. Paraku saab ilusaid pidusid pidada vaid raha eest. Täname südamest lahkeid sponsoreid ja toetajaid: Enics Eesti, Tiku talu, Konguta Vallavalitsus, Sangla Turvas AS, hr Madis Ajaots, AS Ropka Liiv, hr Tarmo Tamm, Puhja Vallavalitsus, Puhja Gümnaasium, Elva E.P.T, Kaitseliidu Tartu Malev, hr Tiit Terask, hr Marti Mets, Kudina Tankla OÜ, Kaubi Ettevõtted, perekond Jaakma, hr Jüri Vakmann, hr Rein Ets, Kogu Pere Apteek, hr Anti Mets, hr Heino Kõrgeperv, hr Peeter Holts, Lutsuland OÜ, perekond Melk, Anne Selver, hr Tauris Koni, Lihameister AS, Benders Baltic Nord OÜ, hr Renno Puidak, hr Tanel Soosaar, hr Tõnu Hallik, hr Andres Tuvike, hr Robert Närska, AS RPM, hr Sulev Heinaru, Rannu Vallavalitsus ja pr Hanna Härma. Lisaks sponsoritele ulatasid abikäe lahked inimesed, kelleta balli sujuvus ja ilu oleksid olnud oluliselt väiksemad. Täname pr Merle Roomets, pr Ülle Aruoja, pr Kaie Vakmann, pr Lea Järv, pr Ülle Närska, pr Mariann Karja, pr Ruth Luts, pr Kaja Udso, pr Reet Lepik! Balli korraldamine, see oleks nagu imelihtne! Vaid suurepärased noored, head kolleegid, toetavad sponsorid, hästi toimiv valgus- ja helitehnika ja glamuursed esinejad- ja ongi suurepärane pidu! Pole midagi öelda, ajal on tõepoolest suured saapad! Tartumaa Noortekogu on Tartu maavalitsuse juures tegutsev noorteühendus, mille eesmärgiks on võimaldada noortel osaleda otsustamisprotsessis, selgitada välja noorte seisukohad ja seista nende eest. Tartumaa Noortekogu on lüli noorte, Tartu maavalitsuse ja omavalitsuse vahel. Et oma eesmärki saavutada, korraldame aeg-ajalt Tartumaa noortele päevakajalisi sündmusi. Sellel talvel, 27.–28.02. toimub noorelt noorele seminar „Sa ei ole hüpiknukk, liiguta ise nuppe“, kuhu ootame 200 Tartumaa noort, kes saavad kaks päeva sisustada mitmekülgse tegevusega: teha läbi volikogu simulatsioon, mille käigus arutletakse ka mitmetel noori puudutavatel teemadel ja püütakse jõuda võimalike lahendusteni, läbida vabal valikul koolitus (teemadeks on avalik esinemine, meeskonnatöö, hea juhtimine), võtta osa õhtusest programmist, kus on tegevust igale maitsele, alustades karaokest ja esinejatest ning lõpetades lauamängude toaga. Lisaks heale kogemusele ja meeldivale ajaviitele võimaldame osalejatel leida uusi sõpru, tutvuda oma valdkonna spetsialistidega, anda panus Tartumaa noorte parema elukvaliteedi tagamiseks. Kuna me rakendame mitteformaalset õpet, ei pea noored kedagi „targemat“ kuulama, vaid saavad ise sõna paljudel olulistel teemadel, nagu näiteks keskkonnasäästlikkus, meelemürgid, info levik, vaimne ja füüsiline vägivald ning noorte ettevõtlikkus. Seminari lõpuks pannakse kokku ka dokument ettepanekutest, mis on noorte jaoks olulised. Et kindlustada noorte hääle jõudmist ka otsustajateni, toimub meil märtsis eraldi üritus, kuhu kutsume lisaks silmapaistvatele noorteseminarist osavõtjatele ka vallavanemad, linnapead, noorsootöötajad, sotsiaaltöötajad, huvijuhid, maavalitsuse ametnikud, et ühise arutelu käigus jõuda võimalike lahendusteni. Võta sõber kaasa ja tee oma hääl kuuldavaks! Registreeri end juba täna! (vaata meie blogi: http://hypiknukk.blogspot.com/) Küsimuste korral võtke ühendust meie projektijuhi Toomas Laiguga (telefon: 55 44 364 ja e-mail: toomaslaigu@gmail.com) või külastage meie blogi http://hypiknukk.blogspot.com/
jaanuar 2010 5 Kaja Udso, Puhja Seltsimaja juhataja 150 aastat Aleksander Läte sünnist Elulugu ja looming Helilooja, koori- ja orkestrijuht ning muusikateadlane Aleksander Läte sündis 12. jaanuaril 1860. aastal Valgamaal Aakre vallas. Juba noore poisina hakkas tulevane helilooja huvi tundma koorilaulu vastu. 1879. aastal lõpetas Läte Valgas Cimze seminari kihelkonnakooliõpetaja kutsega. Valgas põhjalikumat muusikaharidust saades, oligi Lätel selge, et tema tulevane elutöö seisab muusikapõllul.1879–1883 töötas Aleksander Läte kooliõpetajana Puhjas, 1883–1895 ja 1897–1900 oli ta köster, organist ja kooliõpetaja Nõos. Puhjas ja Nõos töötades käis ta järjekindlalt Tartus tuntumate muusikaõpetajate juures oma haridust täiendamas ja astus 1995. aastal Dresdeni konservatooriumi, kus õppis väikeste vaheaegadega kuni 1897. aastani peamiselt kompositsiooni. Alates 1900. aastast töötas Läte Tartus muusikaõpetajana, koori- ja orkestrijuhina, esines klaveri- ja orelisolistina ning kirjutas Postimehele muusikaarvustusi. Aastal 1900 asutas Läte Tartus esimese Eesti sümfooniaorkestri ning asus korraldama rahvalikke sümfooniakontserte. 1902 toimuski Tartus Bürgemusse saalis Eesti esimese sümfooniaorkestri esimene kontsert kus 30-liikmelist orkestrit juhatas selle asutaja Aleksander Läte. Hiljem lõi Läte Tartus sega- ja meeskoori ning hakkas Vanemuises koos R. Tobiasega korraldama vokaalsümfooniliste suurteoste ettekandeid. 1935 valiti Läte Tartu Ülikooli audoktoriks, 1939 Tallinna Konservatooriumi auprofessoriks. A. Läte loomingust on trükitud umbes 150 koorilaulu; 15 soololaulu ja viis kantaati. Teoreetilistest töödest on A. Lätel ilmunud trükis “Kunstilaulust ja Solfeggio”, milles ta käsitles hääleseade ja noodist laulmise probleeme. Lätte muusikaloomingu põhiosa moodustavad koorilaulud. Sageli on autor viisistanud kaasaegsete poeetide K. E. Söödi, M. Lipu jt tekste, aga ka L. Koidula ja A. Reinvaldi luulet. Lätte tuntuimad kooritööd on „Pilvedele”, „Kus Põhjalahe kohiseb”, „Ärka üles, isamaa”, „Malemäng”, „Külakõrtsis”, „Kuldrannake”. Soololauludest on esile tõstetud laulu „Primula veris”, „Kiigelaulu” ja „Alpi lille”. Läte on kirjutanud ka orkestriavamängu „Kalevala”, keelpillikvarteti, klaveri- ja viiulipalu. Lätte teoseid on iseloomustatud kui romantilisi ja põhjamaiseid, helilooja on andnud tekstidele lüürilised meloodiad ja karged helipildid. Läte on avaldanud arvukalt koorilaulukogumikke ning osalenud koolide lauluvara koostamisel, samuti on ta uurinud akustikaprobleeme. Aleksander Lätet on iseloomustatud kui äärmiselt tagasihoidlikku, lihtsat ja armastusväärset inimest. Läte suri 8. septembril 1948 Tartus. Aleksander Läte ja Puhja Puhja asudes rajas Aleksander Läte kohe koos D. O. Wirkhausi abiga puhkpilliorkestri ja mõni aeg hiljem kooli õpilastest sega- ja õpetajatest meeskoori. Puhjas oli küll ka varem, ärkamisajal, tegutsenud vennastekoguduse ringkondade poolt asutatud pasunakoor, mis oli ümbruskonnas heas lugupidamises. Nimetatud pasunakoor tegutses 10. aastat, kuis siis tegevus vaibus. Aleksander Läte lõi Puhja asudes uue pasunakoori. Koori kulud kandis kogudus. Instrueerima kutsuti D. O. Wirkhaus. Uus koor tegutses suure hooga, sest noor juhendaja oskas tuld sütitada. Koor esines tihti kirikus ja kontsertidel. Aleksander Läte juhatusel töötas koor 4 aastat kuni 1883. aastani. Tolleaegsest Puhja pasunakoorist on säilinud foto, mille tolleaegsed mängukoori liikmed K. Norman, A. Peerna, A. Puidak, M. Laurson, R. Peerna, J. Sõber, J. Loskit, S. Luisk. Pildistamine võeti ette rutuga, sest A. Läte plaanis Puhjast lahkuda. Kuigi ta sellest mõttest hiljem konvendi palvel loobus, jäi osavõtjatele pildistamise ajast ilus mälestus, ning mis peaasi ülesvõte Aleksander Läte „Kuldrannakese“ loomise ajast. Noore helilooja valminud laulud ja muusikapalad õppisidki esimestena selgeks tema laulu- ja pasunakooride õpilased. On heameel tõdeda, et Puhjas on Aleksander Läte poolt külvatud seeme kukkunud viljakasse mulda ja nii koorilaulukui puhkpillitraditsioon on säilinud läbi sajandite tänaseni. Aleksader Läte auks ja soovist, et meie naiste lauluhääl voolaks selgelt ja puhtalt kui allikavesi, kannab alates 8. veebruarist 2005 Läte nime meie seltsimaja naiskoor. 12. jaanuaril toimub Nõos Alesander Läte sünniaastapäeva puhul kontsert, kus on kaastegevad ka Puhja-Rannu koguduse ansambel Dionysius ja Puhja Seltsimaja naiskoor Läte. Nõo vald on tunnustanud helilooja panust Nõo kultuuriellu Aleksander Läte nimetamisega Nõo valla aukodanikuks. Aleksander Lätele pühendatud sündmused toimuvad Eestimaal läbi 2010. aasta. Puhja tähistab Aleksander Läte sünniaastapäeva kevadel. Kasutatud materjalid: Postimees, 12.01.1930, Postimees 12.01.1935, Eesti kultuurilooline veeb, Puhja Seltsimaja ajaloo- ja fotokogu. TÄHELEPANU, MÄLUMÄNGUHUVILISED! Puhja Seltsimaja kutsub üles mälumänguhuvilisi, keda huvitab võistkondlik mälumäng, endast märku andma. Ootame informatsiooni Puhja valla või Puhja vallaga seotud mälumänguhuvilistest. Eesmärk on mälumänguhuviliste väljaselgitamine ja võistkondade moodustamine edaspidiste Puhja valla mälumänguvõistluste toimumiseks. Võistlusi on nõustunud läbi viima Rein Ets ja Tiit Naarits. Kontakteerumiseks palume helistada: 5291773 või kirjutada kaja.udso@mail.ee.
Page 1 and 2: jaanuar 2010 Nr. 1 (145) Toimetaja
Page 3: jaanuar 2010 3 Puhja Gümnaasiumi k
Page 7 and 8: jaanuar 2010 7 on tehnilisemad. Puh

Puhja Valla Leht jaanuar 2010 - Puhja vald

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?