Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
IV peatükk<br />
Kus on <strong>Eesti</strong>?<br />
Viimased 15 aastat on <strong>Eesti</strong> jaoks tähendanud<br />
mitte lihtsalt muutumist, vaid väga kiiret ja<br />
põhimõttelist uuenemist. Võrreldes aastaga 1991<br />
on peaaegu kõik saanud teiseks: poliitiline süsteem<br />
ja majanduskorraldus, omandisuhted ja<br />
kodakondsus, sõbrad ja vaenlased. <strong>Eesti</strong> on uuenenud<br />
nii riigi kui ühiskonnana, teistmoodi elavad<br />
ja mõtlevad eesti inimesed. See on olnud<br />
keeruline ja vastuoluline tee. Aruande neljas,<br />
kokkuvõttev peatükk räägib <strong>Eesti</strong> muutumisest<br />
ja püüab visandada pilti sellest, kuhu oleme välja<br />
jõudnud.<br />
Enesemääratlemiseks ja enesehinnanguks on<br />
vaja peeglit. Käesolevas aruandes on kasutatud<br />
võrdlusi nii lähinaabrite, konkurentmaade kui<br />
kogu maailmaga. Mida aeg edasi, seda rohkem<br />
on aga just Euroopa Liit <strong>Eesti</strong> jaoks kõige loomulikumaks<br />
peegliks. See on karm peegel, on ju<br />
valdav osa Euroopa Liidu liikmesriikidest saanud<br />
<strong>Eesti</strong>st oluliselt pikemat aega teha iseseisvaid<br />
valikuid ning oma arengut määrata. Teisalt<br />
on see õiglane peegel. Kui tahame olla Euroopa<br />
Liidu tõsiseltvõetav osapool, siis peame oma<br />
tegemisi just selles ühenduses kujunenud sihtide<br />
ja väärtuste najal suunama ning siit ka mõõdupuid<br />
otsima.<br />
Mõõdikuid, mille järgi täna riike ja rahvaid<br />
hinnatakse ja ka reastatakse, on kasutusel palju.<br />
Mõned neist on saanud laiema tunnustuse ning<br />
neid võetakse tõsiselt nii uurijate, poliitikute kui<br />
avalikkuse poolt, teised on eksootilisemad ja<br />
vähemlevinud. Viimases peatükis vaatame <strong>Eesti</strong><br />
asendit Euroopa Liidu taustal mõnede just selles<br />
ühenduses enamlevinud mõõdupuude vaatepunktist,<br />
mis on kasutusel Euroopa Liidu jaoks<br />
olulistes instrumentides (Eurobaromeeter, arenguraportid),<br />
aga ka liidu otsustekujundamise<br />
protsessis. Pöörame ennekõike tähelepanu teemadele,<br />
mille osas <strong>Eesti</strong> Euroopa Liidus eristub,<br />
sattudes kas parimate või kehvemate hulka.<br />
Küsimus võiks olla püsti pandud nii – mille<br />
poolest tänane <strong>Eesti</strong> inimene ja <strong>Eesti</strong> ühiskond<br />
Euroopa Liidu kontekstis välja paistavad? Mis on<br />
meie erisuste taga, kuidas neid hinnata, kuidas<br />
arvestada meie edasise arengu kujundamisel?<br />
Loomulikult tuleb sedalaadi võrdlustesse suhtuda<br />
mõistliku ettevaatusega, arvestades, et iga<br />
mõõtmine ja järjestamine, ka riikide ja rahvaste<br />
puhul, on tinglik ja mitmeti interpreteeritav.<br />
Kui aga mitu sõltumatut ja erineva lähenemisega<br />
mõõtmisloogikat viitavad samasuunalistele<br />
arengutele, on põhjust sellest johtuvaid signaale<br />
tõsiselt võtta. Ka jaotus “EL-i esimene, EL-i viimane”<br />
on tinglik, sisaldades paratamatult kultuurikontekstist<br />
lähtuvaid väärtushinnanguid,<br />
mis teadagi on ajas ja ruumis muutuvad. Siiski,<br />
siin ja praegu toetume seniste inimarengu aruannete<br />
väärtuskontekstile, mille järgi kõrgem<br />
SKT on parem kui madal, pikem eluiga oodatum<br />
kui lühike, väiksem HIV-positiivsete arv eelistatum<br />
kui suurem jne.<br />
4.1. <strong>Eesti</strong> eripärad<br />
Vähemalt kahe olulise ja otseselt inimarengut<br />
puudutava näitaja alusel on <strong>Eesti</strong> Euroopa Liidu<br />
punane latern. Need on meeste keskmine eluiga<br />
(vt tabel 4.1.) ja HIVi/AIDSi levik (vt tabel 4.2.).<br />
<strong>Eesti</strong> meeste madala oodatava eluea taga on mitmed<br />
asjaolud, kahetsusväärselt sageli just üks-<br />
kõikne suhtumine iseenda tervisesse ning mõttetu<br />
riskivõtt. Tulemuseks olukord, kus just<br />
meeste puhul on varajase suremuse põhjuste hulgas<br />
silmatorkaval kohal nn välispõhjused: õnnetused,<br />
kuritegevus, enesetapud (vt ka aruande osa<br />
1.2.). Euroopale järelevõtmine on pannud väga<br />
| 108
Change language