23.09.2015 Views

Eesti Inimarengu Aruanne 2006

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

eesti keeles - Eesti Koostöö Kogu

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

Joonis 1.18. AIDSi nõustamiskabinettides<br />

avastatud HIV-nakkuse juhud süstivate<br />

narkomaanide ja teiste klientide seas<br />

<strong>Eesti</strong>s aastail 2001–2005<br />

Avastatud HIV-positiivsete absoluutarv<br />

500<br />

400<br />

300<br />

200<br />

100<br />

0<br />

47<br />

423<br />

235<br />

93 96<br />

2001 2002 2003 2004 2005 <strong>2006</strong><br />

I poolaasta<br />

Teised<br />

183<br />

Süstivad narkomaanid<br />

Andmeallikas: Anonüümsete kabinettide aruanded,<br />

Tervise Arengu Instituut<br />

123 136 126<br />

100<br />

64 65<br />

Viimane ei ole kuidagi seotud venelaste rahvuslike<br />

või kultuuriliste omadustega vaid pigem venekeelse<br />

elanikkonna positsiooniga eesti ühiskonnas<br />

(Allaste ja Lagerspetz <strong>2006</strong>). Intervjuudele toetudes<br />

võib väita, et <strong>Eesti</strong>s elavad noored, kes hakkavad<br />

tarvitama heroiini, jäävad sellest väga kiiresti sõltuvusse.<br />

Seda soodustab marginaliseerunud kogukonnast<br />

pärit noorte puhul asjaolu, et tarvitajatel<br />

puuduvad sageli ühised huvid ja muud tegevused<br />

peale uimastite tarvitamise, samuti tähenduslik<br />

roll ühiskonnas (vt joonis 1.18.).<br />

Uimastisõltuvust võrdsustatakse sageli haigusega<br />

ning kliinilise definitsiooni järgi iseloomustab<br />

sõltuvust nõrgenenud kontroll uimastite tarvitamise<br />

kestuse, koguse ja viisi üle, tähelepanu<br />

keskendamine muudelt eluvaldkondadelt narkootikumide<br />

hankimisele ja tarvitamisele ning nende<br />

tarvitamine hoolimata negatiivsest mõjust organismile<br />

ja mõtlemisprotsessile. Lisaks sellele saab sõltuvust<br />

vaadelda ka kui harjumuslikku käitumist,<br />

mida sõltlane pidevalt kordab ning mida kollektiivselt<br />

või individuaalselt sõltuvusena ka interpreteeritakse.<br />

Lisaks füüsilisele ja psüühilisele seisundile<br />

on sõltuvus ka interaktiivne seos isiku, tema<br />

kogemuse ja uimastitarvitamise situatsiooni vahel.<br />

Lisaks füüsist mõjutavale ravile on oluline ka sõltlase<br />

väärtushinnangute ja keskkonna muutmine<br />

(Peele & Brodsky 1991).<br />

<strong>Eesti</strong>s annab sõltuvus uimastist, selle hankimise<br />

ja tarvitamisega seotud rutiinid ning seltskond,<br />

kellega uimastit koos tarvitatakse, inimesele,<br />

kes on olnud ühiskonna madalaimal astmel, uue –<br />

sõltlase – rolli. Sõltuvus ei ole aga ainult füüsiline<br />

sõltuvus uimastist vaid ka elustiilist, mis uimastitega<br />

kaasneb (Allaste ja Lagerspetz <strong>2006</strong>). Opiaatide<br />

tarvitajate võõrandumine ühiskonnast ei ole ainult<br />

nende subjektiivne kogemus. Probleemsed uimastitarvitajad,<br />

kes on pärit peamiselt venekeelsest elanikkonnast<br />

Tallinnast või Ida-Virumaalt, on sageli<br />

ka kodakondsuseta. Ametlikult on ka kodakondsuseta<br />

isikutele tagatud samad majanduslikud ja<br />

sotsiaalsed garantiid, mis kodanikele (Lagerspetz<br />

& Joons <strong>2006</strong>: 187), statistiliselt on aga kodakondsuseta<br />

inimesed tööturul võrreldes kodanikega<br />

nõrgemal positsioonil (Asari 2002) ning tõenäoliselt<br />

mõjutab see otseselt ka kuuluvustunnet ühiskonda<br />

ja soodustab sellest eraldumist.<br />

Probleemsete uimastitarvitajate igapäevane<br />

rutiin <strong>Eesti</strong>s on erinev Lääne-Euroopa maadest,<br />

eriti võrreldes Põhjamaadega. Kui viimases on<br />

probleemtarvitaja argipäev koondunud ravi või<br />

kahju vähendamise teenuste ümber, siis <strong>Eesti</strong>s on<br />

uimastitarvitajad sulgunud enam oma subkultuuridesse<br />

väljaspool ühiskonda. Kuigi viimane võib<br />

aidata anda subjektiivset tähendust elule subkultuuri<br />

siseselt, stigmatiseerib selline eluviis väljaspool<br />

ühiskonda probleemsed uimastitarvitajad<br />

kõigi teiste jaoks, asetades nad tõrjutu positsiooni,<br />

millest on keeruline välja astuda.<br />

Sõltuvusest vabanemine<br />

Buchmann ja Young on eristanud neli faasi, mida<br />

probleeme uimastisõltlane peaks läbima selleks, et<br />

re-integreeruda ühiskonda. Kaootilises faasis puudub<br />

uimastitarvitajal kontroll elu üle ja tahtmine<br />

midagi muuta. Teises, ambivalentses faasis, on küll<br />

soov uimastitarvitamine lõpetada, aga vanad harjumused<br />

hoiavad veel kinni ning „libastumine“ on<br />

kerge. Tegutsevas faasis on inimesel juba siht silme<br />

ees oma elu muuta ja uimastitarvitamine lõpetada<br />

ning viimases, kontrollitud faasis omab indiviid<br />

kontrolli uimasti üle või on tarvitamise täiesti<br />

lõpetanud. Alles peale nende faaside läbimist võib<br />

ümber orienteerumine ning re-integratsioon alata<br />

ja seegi protsess võib kesta aastaid. On ülimalt oluline,<br />

et endine probleemne sõltlane looks kiiresti<br />

uued rutiinid, mille keskmes ei ole uimasti (Buchanan<br />

ja Young 2000).<br />

Probleemset uimastisõltlast saadab elus riigivõimu,<br />

kogukondade, meedia aga ka teiste uimastitarvitajate<br />

negatiivne ja diskrimineeriv suhtumine.<br />

Kuigi riigiti võib avalikkuse suhtumine uimastisõltlastesse<br />

ja narkomaania probleemi tervikuna<br />

varieeruda, kuulub valdavas enamuses riikides<br />

| 28

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!