You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Joonis 1.18. AIDSi nõustamiskabinettides<br />
avastatud HIV-nakkuse juhud süstivate<br />
narkomaanide ja teiste klientide seas<br />
<strong>Eesti</strong>s aastail 2001–2005<br />
Avastatud HIV-positiivsete absoluutarv<br />
500<br />
400<br />
300<br />
200<br />
100<br />
0<br />
47<br />
423<br />
235<br />
93 96<br />
2001 2002 2003 2004 2005 <strong>2006</strong><br />
I poolaasta<br />
Teised<br />
183<br />
Süstivad narkomaanid<br />
Andmeallikas: Anonüümsete kabinettide aruanded,<br />
Tervise Arengu Instituut<br />
123 136 126<br />
100<br />
64 65<br />
Viimane ei ole kuidagi seotud venelaste rahvuslike<br />
või kultuuriliste omadustega vaid pigem venekeelse<br />
elanikkonna positsiooniga eesti ühiskonnas<br />
(Allaste ja Lagerspetz <strong>2006</strong>). Intervjuudele toetudes<br />
võib väita, et <strong>Eesti</strong>s elavad noored, kes hakkavad<br />
tarvitama heroiini, jäävad sellest väga kiiresti sõltuvusse.<br />
Seda soodustab marginaliseerunud kogukonnast<br />
pärit noorte puhul asjaolu, et tarvitajatel<br />
puuduvad sageli ühised huvid ja muud tegevused<br />
peale uimastite tarvitamise, samuti tähenduslik<br />
roll ühiskonnas (vt joonis 1.18.).<br />
Uimastisõltuvust võrdsustatakse sageli haigusega<br />
ning kliinilise definitsiooni järgi iseloomustab<br />
sõltuvust nõrgenenud kontroll uimastite tarvitamise<br />
kestuse, koguse ja viisi üle, tähelepanu<br />
keskendamine muudelt eluvaldkondadelt narkootikumide<br />
hankimisele ja tarvitamisele ning nende<br />
tarvitamine hoolimata negatiivsest mõjust organismile<br />
ja mõtlemisprotsessile. Lisaks sellele saab sõltuvust<br />
vaadelda ka kui harjumuslikku käitumist,<br />
mida sõltlane pidevalt kordab ning mida kollektiivselt<br />
või individuaalselt sõltuvusena ka interpreteeritakse.<br />
Lisaks füüsilisele ja psüühilisele seisundile<br />
on sõltuvus ka interaktiivne seos isiku, tema<br />
kogemuse ja uimastitarvitamise situatsiooni vahel.<br />
Lisaks füüsist mõjutavale ravile on oluline ka sõltlase<br />
väärtushinnangute ja keskkonna muutmine<br />
(Peele & Brodsky 1991).<br />
<strong>Eesti</strong>s annab sõltuvus uimastist, selle hankimise<br />
ja tarvitamisega seotud rutiinid ning seltskond,<br />
kellega uimastit koos tarvitatakse, inimesele,<br />
kes on olnud ühiskonna madalaimal astmel, uue –<br />
sõltlase – rolli. Sõltuvus ei ole aga ainult füüsiline<br />
sõltuvus uimastist vaid ka elustiilist, mis uimastitega<br />
kaasneb (Allaste ja Lagerspetz <strong>2006</strong>). Opiaatide<br />
tarvitajate võõrandumine ühiskonnast ei ole ainult<br />
nende subjektiivne kogemus. Probleemsed uimastitarvitajad,<br />
kes on pärit peamiselt venekeelsest elanikkonnast<br />
Tallinnast või Ida-Virumaalt, on sageli<br />
ka kodakondsuseta. Ametlikult on ka kodakondsuseta<br />
isikutele tagatud samad majanduslikud ja<br />
sotsiaalsed garantiid, mis kodanikele (Lagerspetz<br />
& Joons <strong>2006</strong>: 187), statistiliselt on aga kodakondsuseta<br />
inimesed tööturul võrreldes kodanikega<br />
nõrgemal positsioonil (Asari 2002) ning tõenäoliselt<br />
mõjutab see otseselt ka kuuluvustunnet ühiskonda<br />
ja soodustab sellest eraldumist.<br />
Probleemsete uimastitarvitajate igapäevane<br />
rutiin <strong>Eesti</strong>s on erinev Lääne-Euroopa maadest,<br />
eriti võrreldes Põhjamaadega. Kui viimases on<br />
probleemtarvitaja argipäev koondunud ravi või<br />
kahju vähendamise teenuste ümber, siis <strong>Eesti</strong>s on<br />
uimastitarvitajad sulgunud enam oma subkultuuridesse<br />
väljaspool ühiskonda. Kuigi viimane võib<br />
aidata anda subjektiivset tähendust elule subkultuuri<br />
siseselt, stigmatiseerib selline eluviis väljaspool<br />
ühiskonda probleemsed uimastitarvitajad<br />
kõigi teiste jaoks, asetades nad tõrjutu positsiooni,<br />
millest on keeruline välja astuda.<br />
Sõltuvusest vabanemine<br />
Buchmann ja Young on eristanud neli faasi, mida<br />
probleeme uimastisõltlane peaks läbima selleks, et<br />
re-integreeruda ühiskonda. Kaootilises faasis puudub<br />
uimastitarvitajal kontroll elu üle ja tahtmine<br />
midagi muuta. Teises, ambivalentses faasis, on küll<br />
soov uimastitarvitamine lõpetada, aga vanad harjumused<br />
hoiavad veel kinni ning „libastumine“ on<br />
kerge. Tegutsevas faasis on inimesel juba siht silme<br />
ees oma elu muuta ja uimastitarvitamine lõpetada<br />
ning viimases, kontrollitud faasis omab indiviid<br />
kontrolli uimasti üle või on tarvitamise täiesti<br />
lõpetanud. Alles peale nende faaside läbimist võib<br />
ümber orienteerumine ning re-integratsioon alata<br />
ja seegi protsess võib kesta aastaid. On ülimalt oluline,<br />
et endine probleemne sõltlane looks kiiresti<br />
uued rutiinid, mille keskmes ei ole uimasti (Buchanan<br />
ja Young 2000).<br />
Probleemset uimastisõltlast saadab elus riigivõimu,<br />
kogukondade, meedia aga ka teiste uimastitarvitajate<br />
negatiivne ja diskrimineeriv suhtumine.<br />
Kuigi riigiti võib avalikkuse suhtumine uimastisõltlastesse<br />
ja narkomaania probleemi tervikuna<br />
varieeruda, kuulub valdavas enamuses riikides<br />
| 28
Change language