Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
tele ja juba tööturul olijate positsioon seadustega<br />
tugevasti kaitstud. Näiteks Kreekas otsib pea iga<br />
neljas noor tööd, samas kui vanematest tööturul<br />
olijatest vaid 9% on töötud. Kui vaadata uusi liikmesriike,<br />
siis Ungaris ja Balti riikides on erinevused<br />
noorte ja kogenenumate töötuse taseme vahel<br />
keskmised, vaatamata sellele, et enamus noortest<br />
omandab üldkeskhariduse. Töökogemus mängib<br />
märksa suuremat rolli Tšehhis ja Sloveenias, kus<br />
noorte töötuse määr on märksa kõrgem kui vanematel<br />
tööturul olijatel. Tundub, et kuigi enamus<br />
noori omandab Tšehhis ja Sloveenias keskharidusele<br />
lisaks ka kutse, ei garanteeri see sujuvat tööturule<br />
lülitumist nagu näiteks Saksamaal või Austrias.<br />
Kõige raskem on noortel tööturule pääseda<br />
Poolas ja Slovakkias, kus pea neljandik noori on<br />
töötud ja noorte töötuse määr üle 10% kõrgem kui<br />
vanematel töötajatel.<br />
Kuivõrd mõjutab aga noorte haridustase nende<br />
töötust? Haridus on ju peamine tööturule siseneja<br />
ressurss, mida tööandjale pakkuda (vt joonis 1.8.).<br />
Poolas, Leedus ja Sloveenias ei mõjuta haridustase<br />
oluliselt edukust tööturul, mis on sarnane Lõuna-<br />
Euroopa riikidele. Slovakkias, Tšehhis, Lätis, <strong>Eesti</strong>s<br />
ja Ungaris aga vastupidi, mängib haridustase<br />
Euroopa keskmisest suuremat rolli, nagu näiteks<br />
ka Suurbritannias. <strong>Eesti</strong>s on keskharidusega tööturule<br />
sisenejate seas töötuse määr kaks korda<br />
väiksem kui vaid põhiharidusega sisenejatel. Kõrghariduse<br />
omandanute korral on vahe madalaima<br />
ettevalmistusega noortega ligi kuuekordne. Kõrgharidusega<br />
noorte töötuse tase ei eristu uutes liikmesriikides<br />
Euroopa keskmisest, seevastu madala<br />
haridusega noored on märksa rohkem marginaliseerunud.<br />
Eriti halvas olukorras on Slovakkia ja<br />
Tšehhi alg- ja põhiharidusega noored.<br />
Üheks tööturu paindlikkuse peegeldajaks on<br />
see, kuivõrd kiiresti õnnestub tööotsijatel leida<br />
töökoht. Kuigi tööturule sisenejad seisavad silmitsi<br />
suurema töötuse riskiga, on enamustes maades neil<br />
ka märksa suurem tõenäosus leida töö. Kõrge töötusest<br />
väljumise tõenäosus on omane nii liberaalsele<br />
Suurbritanniale kui ka Taanile, kus paindlikkus<br />
on kombineeritud töötajate kaitstusega. Uutest<br />
liikmesriikidest üks dünaamilisemaid tööturge on<br />
Ungaris, kus üle poolte töötutest vaatamata tööstaažile<br />
leiavad vähem kui ühe aasta jooksul töö.<br />
Baltikumis, Tšehhis ja Sloveenias on noorte töötusest<br />
väljumise määr Euroopa Liidu keskmisel tasemel.<br />
Kõige raskem on töötusest välja rabeleda Slovakkias<br />
ja Poolas, kus sarnaselt Kreekale üle poole<br />
tööotsijatest ei suuda ühe aasta jooksul leida tööd.<br />
Analüüsides mobiilsust tööturul ja töötusest väljumist<br />
nähtub, et <strong>Eesti</strong> hõlmab keskmise positsiooni<br />
teiste Euroopa Liidu riikide taustal. Me ei paista<br />
silma tööturule lülitujate keskmisest kõrgema ega<br />
madalama liikuvusega. Siiski jääme selgelt alla nii<br />
Joonis 1.8. Hariduse mõju noorte<br />
töötusele Euroopa Liidus, 2004 (%)<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
Põhiharidus<br />
Keskharidus<br />
Allikas: ELi Tööjõu-uuring 2004<br />
Kõrgharidus<br />
EL<br />
Taani<br />
Kreeka<br />
Soome<br />
Suurbritannia<br />
Poola<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Tšehhi<br />
Joonis 1.9. Noorte mobiilsus ja liikumine<br />
töötusest hõivesse Euroopa Liidu<br />
riikides, 2004 (%)<br />
Mobiilsus<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
10<br />
0<br />
0 10 20 30 40 50 60 70<br />
Töötusest väljumine<br />
Allikas: ELi Tööjõu-uuring 2004<br />
Hispaania<br />
Taani<br />
Suurbritannia<br />
Soome<br />
Rootsi Sloveenia<br />
Saksamaa Belgia<br />
Läti<br />
<strong>Eesti</strong><br />
Itaalia<br />
Tšehhi<br />
Austria<br />
Leedu<br />
Kreeka<br />
Portugal Ungari<br />
Slovakkia<br />
Poola<br />
Taanile, Suurbritanniale kui ka Hispaaniale, kus<br />
tööturu paindlikkus tundub olevat oluliselt suurem.<br />
Lisaks töö leidmisele on väga oluline ka selle stabiilsus<br />
ja positsioon, mille üheks väljundiks on tähtajalised<br />
lepingud ja sotsiaalmajanduslik staatus (vt<br />
tabel 1.5.). Tööandjatele on tähtajalised lepingud<br />
üheks võimaluseks vähendada kogemusteta töötaja<br />
palkamise riski situatsioonis, kus püsilepinguga<br />
töötajad on väga kulukas vallandada. Sloveenia<br />
on selles mõttes väga sarnane Hispaaniale ja Soomele,<br />
kus suhteliselt rangelt reguleeritud tööturu<br />
17 |
Change language