You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
absoluutses, mitte suhtelises elukvaliteedis ehk inimesed<br />
on heade elutingimuste korral õnnelikud ka<br />
siis, kui nad teavad, et need võiksid olla veelgi paremad.<br />
Heade elutingimuste all peab teooria silmas<br />
universaalsete inimvajaduste rahuldatust. Antud<br />
teooria on rahulolu erinevuste selgitamisel olnud<br />
põhiline kuni Läänes tehtud uuringud tõid välja<br />
selle, et subjektiivne rahulolu on üsna nõrgalt seotud<br />
objektiivsete näitajatega nagu sissetulek, haridus,<br />
sugu ja vanus.<br />
Neid teooriaid testides on Veenhoven leidnud,<br />
et ennekõike kehtib subjektiivse eluga rahulolu<br />
erinevuste selgitamisel viimane, elamisväärsuse<br />
teooria, ehk kõrgemad objektiivse heaolu näitajad<br />
(nt sissetulek, eluiga, elamispinna suurus) on<br />
seotud suurema subjektiivse rahuoluga eluga tervikuna<br />
(Veenhoven 1995, 1996). Delhey (2004)<br />
kinnitab seda, ent leiab Euroopa riikide elanike<br />
rahulolu analüüsides, et seos rahulolu ja sissetuleku<br />
vahel on tugevam vähem jõukates riikides:<br />
teatud murdepunktist alates jõukuse kasv ei too<br />
enam endaga kaasa samaväärset subjektiivse heaolu<br />
kasvu.<br />
Keskmine rahulolu tase Euroopa Liidus on<br />
püsinud suhteliselt muutumatuna alates 70ndate<br />
keskpaigast, vaid uute liikmesriikide lisandumine<br />
kahandas seda 3–4% võrra (liituvad riigid olid<br />
suhteliselt väikese elanike arvuga ja nende mõju<br />
keskmisele näitajale seega üsna väike). Samas on<br />
rahulolu mõnedes vanades liikmesriikides – Portugalis,<br />
Kreekas ja Hispaanias – kasvanud, ja seda<br />
enam-vähem paralleelselt majandusliku olukorra<br />
paranemisega neis riikides (Delhey 2004). Delhey<br />
leiab, et rahulolu kasv on tõenäoline ennekõike<br />
siis, kui elutingimuste paranemine on kiirem ja<br />
suurem kui inimeste ootused selleks. Vastasel<br />
juhul võivad majanduslike elutingimuste paranemisest<br />
tulenevad kõrvalnähud nagu saastatus,<br />
stress ja sotsiaalsete suhete lagunemine positiivse<br />
poole üles kaaluda (Sennet 1998, tsiteerib Delhey<br />
2004).<br />
<strong>Eesti</strong> puhul tähendab elamisväärsuse teooria<br />
kehtimine seda, et paljude elanikkonnarühmade<br />
objektiivsed elukvaliteedi näitajad ei ole piisaval<br />
tasemel ning nende rühmade iseloomu järgi võib<br />
arvata, et seda tingib kehvemast materiaalsest olukorrast<br />
tingitud absoluutne, mitte suhteline ilmajäetus.<br />
Selleks, et rääkida rahulolu taseme võimalikust<br />
kasvust, on oluline vaadata ka seda, kuivõrd<br />
rahul on inimesed konkreetsete erinevate eluvaldkondadega<br />
ning millised on nende ootused olukorra<br />
paranemiseks.<br />
Rahulolu erinevate<br />
eluvaldkondadega riigi<br />
tasandil<br />
Eurobaromeetri uuringutes on mõõdetud rahulolu<br />
olukorraga nii makro- ehk riigi tasandil kui ka<br />
mikrotasandil st rahulolu perekonnaeluga, tervisega,<br />
tööga ning rahalise olukorraga. Makrotasandi<br />
näitajatest on uuritud seda, kuidas inimesed hindavad<br />
olukorda riigi majanduses ja tööhõives ning<br />
sotsiaalse heaolu ja keskkonna osas. Kõigi nende<br />
valdkondade puhul on aastatel 2004–<strong>2006</strong> oluliselt<br />
kasvanud nende inimeste hulk, kes peavad olukorda<br />
väga heaks või heaks 4 (joonis 2.2.).<br />
Eriti tugevalt väljendub avalikus arvamuses<br />
<strong>Eesti</strong> kiire majandusarengu tunnetamine: pooleteise<br />
aasta jooksul on <strong>Eesti</strong>s nende inimeste hulk,<br />
kes peavad majanduslikku olukorda heaks, kasvanud<br />
ligi viiendiku võrra, jõudes <strong>2006</strong>. aastal<br />
70%-ni. Kuigi ka Euroopas tervikuna on inimeste<br />
optimism kasvanud, on neid, kes peavad majanduslikku<br />
olukorda oma riigis heaks, alla poole elanikkonnast.<br />
Seejuures on vanemate liikmesriikide kodanikud<br />
oma riigi majandusest paremal arvamusel<br />
kui uute liikmesriikide kodanikud: aastatel 2005–<br />
<strong>2006</strong> kasvas rahulolijate osakaal vanades liikmesriikides<br />
38%-lt 43%-le ning uutes 24%-lt 32%-le.<br />
2005.–<strong>2006</strong>. aasta andmeil oli rahulolu majandusliku<br />
olukorraga riigis kõige kõrgem nendes<br />
Euroopa riikides, kus ka eluga rahulolu tervikuna<br />
on kõrgem: Taanis, Iirimaal, Luksemburgis<br />
ja Soomes (üle 80%). Alla viiendiku oli rahul<br />
Saksamaal, Ungaris, Kreekas ja Portugalis. Uute<br />
liikmesriikide elanike seas ongi eestlased riigi<br />
majandusega kõige rahulolevamad, Sloveenias ja<br />
Tšehhis jääb rahulolevate kodanike osakaal 50%<br />
tasemele. Heites pilgu <strong>Eesti</strong> lähinaabritele Lätile<br />
ja Leedule, siis seal on ülekaalus pessimistlik hinnang:<br />
hoolimata korralikust majanduskasvust<br />
Lätis peab majanduse olukorda heaks vaid viiendik<br />
kodanikest ning Leedus ligi 40%.<br />
Käsikäes tööpuuduse vähenemisega <strong>Eesti</strong>s on<br />
hüppeliselt kasvanud ka kodanike rahulolu tööhõivega:<br />
pooleteise aastaga on rahulolevate inimeste<br />
hulk kahekordistunud. See, et üle poole<br />
inimestest peavad tööhõive olukorda ikka veel halvaks,<br />
annab tunnistust arenguruumist kas siis töökohtade<br />
leidmise või palgataseme osas.<br />
Samas on nii uue kui vana Euroopa elanikud<br />
viimasel ajal tööhõive suhtes oma koduriigis pessimistlikud:<br />
vaid neljandik eurooplastest leiab, et<br />
4<br />
Kõigi makrotasandi valdkondade puhul on nende inimeste hulk, kes peavad olukorda ‘väga heaks’, marginaalne,<br />
jäädes 1–2% lähedusse.<br />
| 36
Change language