06.04.2013 Views

29. juuli, 2008, Pärnu David Oistrakh Festival, July 18 – 29 2008 ...

29. juuli, 2008, Pärnu David Oistrakh Festival, July 18 – 29 2008 ...

29. juuli, 2008, Pärnu David Oistrakh Festival, July 18 – 29 2008 ...

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

Arlekiin ei hävi<br />

Vastutus ja eesõigus võeti “Estonialt” ja kogu eesti kultuurilt võõrvägede<br />

sissemarsiga ning teatrihoone hävitamisega 1944. aasta<br />

märtsipommitamise ajal.<br />

Kaotused olid kokkuarvamatud, “Estonia” muusikateatri jaoks<br />

aastakümneiks korvamatud. Lahkus kõige võimekam tuumik, kõik<br />

oma parimas loomeeas. Kui üle Eesti põgenes esialgsete arvestuste<br />

kohaselt või varem/hiljem tõugati küüditamisešelonidesse või vangistati<br />

peaaegu 160 teatriinimest, siis “Estonial” tuli varsti kõiges<br />

uuesti otsast alustada, sest just muusikateatri alal k a o t a s t a<br />

k õ i k, nagu seda — ime küll! — julges läbi operetijuhi Agu Lüüdiku<br />

suu ära trükkida ajaleht “Sirp ja Vasar” (2. XII 1944). Leht ehk<br />

tahtiski veenda, et sedaviisi on vaid operetis kui “tühisemas” žanris?<br />

Loetlegem: põgenesid eesti teatri silmapaistvamaid direktoreid,<br />

tark ja kõike tasakaalustada suutev Paul Olak, vaimset tuge andnud<br />

dramaturg Voldemar Mettus, ka lühiajaliselt siin olnud Eduard<br />

Reining… Hanno Kompus, balletijuht Rahel Olbrei, dirigendid ja<br />

muusikajuhid Verner Nerep ja Peeter Paul Lüdig, juhtsolistid kõikidest<br />

hääleliikidest: Ida Loo-Talvari, Niini Loona, Valentine Kask,<br />

Olga Torokoff-Tiedeberg, Lydia Aadre, Els Vaarman, Eedo Karrisoo,<br />

Aarne Viisimaa, suuri lootusi sisendanud Andrei Christiansen, Priit<br />

Hallap, operetiprimadonna assoluta Milvi Laid, Riina Reinike, Mari<br />

Kamp, Salme Lott ning Harri Kaasik, Teet Koppel, priimabaleriin<br />

Klaudia Maldutis, Valentin Lind jt. Vanglas jäi imekombel hukkumata<br />

Gerda Murre, kahekordselt represseeriti Valentina Vassiljeva,<br />

hukkus mitme-žanri-mees ja libretode tõlkija Sergius Lipp, bass Nikolai<br />

Suursööt, noor Jaan Pilvet ja Juhan Tõnopa… 1946 tuli tagasi<br />

asumiselt Ants Eskola… jne. Tühimikku täita või endist taset hoida<br />

suutsid esialgu vaid Tiit Kuusik, Elsa Maasik, Ott Raukas, Martin<br />

Taras, juba aastates Karl Ots ja Benno Hansen, noored Veera Nelus<br />

ja Georg Taleš ja ehk veel paar-kolm. /.../ samuti korvamatud kaotused<br />

Vanemuise muusikateatris: Eduard Tubina, Tooni Krooni, Helmi<br />

Areni, Maret Panga, Ella Lukk-Kudu, Rudolf Alari, Ravo Hannura,<br />

Harri Teffeli, Valdeko Loigu jt saatuslikuks saanud äratõuge.<br />

(Kalju Haan, 2000, kommentaarist Arne Miku raamatule „Katkenud<br />

laulukaar“)<br />

21

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!