29. juuli, 2008, Pärnu David Oistrakh Festival, July 18 – 29 2008 ...
29. juuli, 2008, Pärnu David Oistrakh Festival, July 18 – 29 2008 ...
29. juuli, 2008, Pärnu David Oistrakh Festival, July 18 – 29 2008 ...
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
loomulikult mitme põlvkonna organistide koolitamine. Tema<br />
õpilased on olnud Neeme Laanepõld, Endel Kink, Helen Tobias-<br />
Duesberg, Laine Karindi, Peeter Rekkaro, Rolf Uusväli, Tiit Kiik,<br />
Urmas Taniloo, Andres Uibo, Kristiina Hoidre, Sergei Tsatsorin,<br />
Natalja Jenko, Toomas Trass, Ines Maidre, Kadri Ploompuu,<br />
Ene Salumäe, Piret Aidulo, Kristel Aer, Aare-Paul Lattik jt.<br />
Professori orelialane tegevus ei piirdunud üksnes orelimängijate<br />
koolitamisega, vaid oli tunduvalt laiem. Tänu tema pidevale<br />
organistitegevusele on säilinud näiteks paljud Eesti orelid,<br />
kuna ta esines regulaarselt Eesti kirikutes. Tema algatusel<br />
ja aktiivsel osalemisel valmis plaadisari “Eesti orelid”, tänu<br />
millele korrastati hulk pille Eesti kirikutes juba tol ajal, kui orel<br />
ei olnud valitsevate ringkondade silmis soositud instrument.<br />
Olles sündinud samal aastal, kui valmis Tallinna toomkiriku<br />
Saueri orel, muretses ta selle kehva olukorra pärast. Hugo<br />
Lepnurme, Toomkiriku Oreli Fondi juhatuse esimehe sõrmede<br />
all helises 1. augustil 1998. a. see orel restaureerimise järel<br />
endises ilus. Ta osales ka Kultuurkapitali orelifondi töös.<br />
Kontsertorganistina esines Lepnurm peaaegu kõigil omaaegse<br />
Nõukogude Liidu korrasolevatel kontsertorelitel ja<br />
ka välismaal, niipalju kui see tollastes tingimustes võimalik<br />
oli. Legendaarseks kujunes ansambel laulja Jenny Siimoniga.<br />
Eesti orelikultuuri säilitajana läbi raskete nõukogude<br />
reziimi aastate, selle kandjana esimesest Eesti Vabariigist<br />
teise on Lepnurmel lausa sümboli tähendus. Kogu oma<br />
tegevuse eest on talle antud Tallinna teenetemärk, Eesti<br />
Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest jäi postuumseks.<br />
Hugo Lepnurm jäädvustas orelikultuuri ka kirjasõnas. On<br />
ilmunud kaks väljaannet tema raamatust “Oreli ja orelimuusika<br />
ajaloost”, käsikirjas on valmis “Peatükke kultusmuusika<br />
ajaloost”. Palju materjali Eesti orelite kohta on veel käsikirjas.<br />
Väga suure vaadatavuse saavutas omaaegne televisiooni saatesari<br />
“Orelimängud”. Lepnurme sulest on ilmunud artikleid<br />
ja peatükke teisteski väljaannetes, ja mitte ainult oreli teemal.<br />
Tunnustust on pälvinud Hugo Lepnurme tõsise maalähedase<br />
süvenemisega loodud heliteosed. Siingi on orel olnud üks<br />
tema meelisinstrumente (Orelikontsert, 1956; Variatsioonid<br />
viiulile ja orelile, 1954). Ta on kirjutanud nii suur- (kantaat<br />
“Mere laul”, 1964; poeem “Emakeel”, 1957) kui ka väikevorme,<br />
sh. arvukalt koorilaule.<br />
Enn Võrk (14. 03. 1905 Volkovõsk Grodno kub. <strong>–</strong> 20. 09. 1962<br />
Tallinn), helilooja ja koorijuht.<br />
Lõpetas 1926. aastal kompositsiooni erialal (professor Artur<br />
Kapi klass) http://www.koolielu.edu.ee/eesti_muusika/composers/vork/elu.htmTallinna<br />
Konservatooriumi. Töötas 1926<strong>–</strong><br />
1933 Tallinnas Jaani kiriku koorijuhi ja organistina ning 1928<strong>–</strong><br />
19<strong>29</strong> Raadio-Ringhäälingu orkestri dirigendina, 1933<strong>–</strong>1945<br />
Tartu ülikooli muusikaõpetajana, 1945<strong>–</strong>1950 Tallinna Riiklikus<br />
Konservatooriumis muusikateoreetiliste ainete õppejõuna<br />
(aastast 1947 dotsent). Tagandati 1950 ebaseaduslikult õppejõuametist,<br />
varjas end. Oli 1955<strong>–</strong>1960 Eesti Muusikafondis<br />
klaverihäälestaja ja 1960<strong>–</strong>1962 Tallinna Klaverivabrikus peainsener.<br />
Juhatanud koore (Tartu Üliõpilassegakoor, Tartu Naistelaulu<br />
Seltsi koor).<br />
1
Change language