Kiirgusbioloogia ja kiirguskaitse - Tartu Ülikooli Kliinikum
Kiirgusbioloogia ja kiirguskaitse - Tartu Ülikooli Kliinikum
Kiirgusbioloogia ja kiirguskaitse - Tartu Ülikooli Kliinikum
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Kiirgusbioloogia</strong> <strong>Kiirgusbioloogia</strong> <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> <strong>kiirguskaitse</strong><br />
<strong>kiirguskaitse</strong><br />
alused<br />
alused<br />
Mare Lintrop<br />
Loeng õdedele<br />
<strong>Tartu</strong><br />
Kiirguse Kiirgused Kiirguse toime järgi<br />
• Mitteioniseerivad<br />
Mitteioniseerivad<br />
– neeldudes neeldudes neeldudes tekitavad<br />
tekitavad<br />
aatomite aatomite <strong>ja</strong><br />
<strong>ja</strong><br />
molekulide<br />
molekulide<br />
ergastumist<br />
ergastumist<br />
• Ioniseerivad<br />
Ioniseerivad<br />
Ioniseerivad<br />
– neeldudes neeldudes ioniseerivad<br />
ioniseerivad<br />
keskkonda<br />
keskkonda<br />
•Kriitiline erinevus mitteioniseeriva <strong>ja</strong> ioniseeriva<br />
kiirguse toimes tuleneb kiirguse üksikute footonite<br />
energiast, mitte kogu neeldunud energiahulga<br />
suurusest.<br />
•Radiobioloogia seisukohalt huvitab meid eelkõige<br />
ioniseeriv ioniseeriv kiirgus kiirgus. kiirgus<br />
Ioniseeriva Ioniseeriva kiirguse kiirguse toime toime faasid<br />
faasid<br />
• füüsikaline (vältus murdsekundites)<br />
– kiirgusenergia vastastoime ainega, kiirguse<br />
neeldumine <strong>ja</strong> hajumine, ionisatsioon, vabade<br />
radikaalide teke<br />
• keemiline (vältus murdsekundites)<br />
– keemilised reaktsioonid, organismile mürgiste ainete<br />
teke<br />
• bioloogiline (kohene <strong>ja</strong> kaugtoime)<br />
– DNA kahjustus kromosoomide aberratsioonid <br />
rakkude surm või mutatsioonid<br />
• KUI KIIRGUSENERGIA ON NEELDUNUD, SIIS<br />
PROTSESSI ENAM PEATADA EI SAA<br />
Radiobioloogia Radiobioloogia <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> <strong>kiirguskaitse</strong><br />
<strong>kiirguskaitse</strong><br />
• Radiobioloogia on teadus ioniseeriva<br />
kiirguse toimest elusorganismidele<br />
• Radiobioloogia on konglomeraat<br />
kiirgusfüüsikast, keemiast, bioloogiast,<br />
geneetikast<br />
• Ioniseerival kiirgusel on kahjustav<br />
bioloogiline toime<br />
• Kiirguskaitse põhi – too kasu minimaalselt<br />
kahjustades<br />
Radiodiagnostikas Radiodiagnostikas Radiodiagnostikas kasutatakse<br />
kasutatakse<br />
IONISEERIVAT IONISEERIVAT KIIRGUST<br />
KIIRGUST<br />
Kiirgusenergia Kiirgusenergia neeldumine neeldumine vees<br />
vees<br />
• kiirguse<br />
neeldumisel<br />
vallandub<br />
ahelreaktsioon<br />
• footon E +H 2O <br />
H 2O + + e _<br />
• H 2O + H + + OH .<br />
• H 2O +e _ H2O _<br />
• H 2O _ OH _ + H .<br />
14.05.2009<br />
1
Kiirguse Kiirguse otsene otsene <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kaudne kaudne toime<br />
toime<br />
• Bioloogilise Bioloogilise toime toime aluseks aluseks aluseks on<br />
on<br />
DNA DNA DNA kahjustus<br />
kahjustus<br />
– OTSENE OTSENE - EM EM EM kiirguse kiirguse<br />
kiirguse<br />
neeldumisel neeldumisel vabanenud vabanenud kiirete kiirete<br />
kiirete<br />
elektronide elektronide või või või korpuskulaarse<br />
korpuskulaarse<br />
kiirguse kiirguse (nt (nt (nt alfaosakesed,<br />
alfaosakesed,<br />
alfaosakesed,<br />
neutronid) neutronid) otsene otsene toime toime DNA<br />
DNA<br />
-le le<br />
– KAUDNE KAUDNE – kiired<br />
elektronid elektronid reageerivad reageerivad vee<br />
vee<br />
molekulidega, molekulidega, tekib tekib vee<br />
vee<br />
radiolüüs, radiolüüs, vabad<br />
vabad<br />
radikaalid radikaalid radikaalid kahjustavad<br />
kahjustavad<br />
DNA DNA-d DNA<br />
Asümmeetrilised Asümmeetrilised kromosoomide<br />
kromosoomide<br />
aberratsioonid<br />
aberratsioonid<br />
Kromosoomide Kromosoomide aberratsioonid.<br />
aberratsioonid.<br />
TRANSLOKATSIOON<br />
TRANSLOKATSIOON<br />
ditsentriline<br />
ditsentriline<br />
kromosoom<br />
kromosoom<br />
kromosoom<br />
anafaasi anafaasi<br />
anafaasi<br />
sild<br />
sild<br />
• Katkenud Katkenud Katkenud otsad otsad ühinevad ühinevad<br />
ühinevad<br />
ilma ilma kromosoomide<br />
kromosoomide<br />
märgatava märgatava märgatava väliskuju<br />
väliskuju<br />
muutuseta muutuseta<br />
muutuseta<br />
• aluseks aluseks aluseks mutatsioonide<br />
mutatsioonide<br />
mutatsioonide<br />
tekkel<br />
tekkel<br />
• geenide geenide järjestus<br />
järjestus<br />
kromosoomis kromosoomis on<br />
on<br />
muutunud<br />
muutunud<br />
• raku raku raku geneetiline geneetiline geneetiline info info info on<br />
on<br />
muutunud<br />
muutunud<br />
DNA DNA-ahela DNA ahela katkestused<br />
katkestused<br />
Kromosoomide Kromosoomide aberratsioonid.<br />
aberratsioonid.<br />
DELETSIOON<br />
DELETSIOON<br />
DELETSIOON<br />
Neeldunud Neeldunud kiirgus kiirgus kiirgus avaldab avaldab<br />
avaldab<br />
bioloogilist bioloogilist toimet<br />
toimet<br />
• katkenud katkenud katkenud otsad otsad ei ei<br />
ei<br />
ühine<br />
ühine<br />
• kromosoom kromosoom katkeb katkeb<br />
katkeb<br />
• tsentromeerita tsentromeerita osa<br />
osa<br />
‘kaob’ ‘kaob’ raku<br />
raku<br />
paljunemisel<br />
paljunemisel<br />
• rakk rakk rakk kaotab kaotab<br />
kaotab<br />
geneetilist<br />
geneetilist<br />
informatsiooni<br />
informatsiooni<br />
KIIRGUS<br />
|<br />
IONISATSIOON<br />
|<br />
VABAD RADIKAALID<br />
|<br />
DNA KAHJUSTUS<br />
KAHJUSTUS<br />
|<br />
KAHJUSTUSE PARANDAMINE?<br />
|<br />
KROMOSOOMIDE STRUKTUURI MUUTUS<br />
| |<br />
ASÜMMEETRILINE SÜMMEETRILINE<br />
| |<br />
RAKKUDE SURM MUTATSIOONID<br />
| RAKU RAKU TRANSFORMATSIOON<br />
TRANSFORMATSIOON<br />
KOE, KOE, ORGANI ORGANI KAHJUSTUS KAHJUSTUS<br />
|<br />
| KARTSINOGENEES<br />
ORGANISMI SURM PÄRILIKUD MUUTUSED<br />
14.05.2009<br />
2
Looduslik Looduslik foon<br />
foon<br />
• Kiirgusdoosi Kiirgusdoosi suurus suurus suurus sõltub<br />
sõltub<br />
paljudest paljudest paljudest teguritest teguritest<br />
teguritest<br />
– maakoores maakoores sisalduvad sisalduvad<br />
radioaktiiv radioaktiivsed radioaktiiv ed ained<br />
– radioaktiivse radioaktiivse radioaktiivse gaasi gaasi<br />
gaasi<br />
vabanemine vabanemine vabanemine pinnasest pinnasest (Rn (Rn) (Rn<br />
– kehasisesed kehasisesed kehasisesed radioaktiivsed<br />
radioaktiivsed<br />
elemendid elemendid elemendid (40K)<br />
(40K)<br />
– maale maale jõudev jõudev kosmiline kosmiline<br />
kosmiline<br />
kiirgus kiirgus maailmaruumist<br />
maailmaruumist<br />
SUURE SUURE SUURE DOOSI DOOSI DOOSI TAGAJÄRJED<br />
TAGAJÄRJED<br />
TAGAJÄRJED<br />
Ioniseeriv Ioniseeriv kiirgus<br />
kiirgus<br />
• Deterministlikud Deterministlikud e<br />
määratud<br />
määratud<br />
• Paljude Paljude rakkude rakkude<br />
rakkude<br />
kahjustus<br />
kahjustus<br />
• Kindel Kindel lävidoos<br />
lävidoos<br />
– võrdle võrdle - sööd sööd 100 100 tabletti tabletti<br />
tabletti<br />
aspiriini aspiriini <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> sured<br />
sured<br />
• Ioniseerivat Ioniseerivat kiirgust<br />
kiirgust<br />
iseloomustab iseloomustab iseloomustab suurte suurte<br />
suurte<br />
energiahulkade<br />
energiahulkade<br />
vabanemine vabanemine vabanemine väikesel väikesel<br />
väikesel<br />
alal alal<br />
alal<br />
• Ühe Ühe ionisatsiooniga<br />
ionisatsiooniga<br />
desintegreerub desintegreerub ca ca 33eV 33eV<br />
33eV<br />
• Süsiniku Süsiniku aatomite aatomite<br />
aatomite<br />
seoseenergia seoseenergia C=C C=C on<br />
on<br />
4.9eV.<br />
4.9eV.<br />
Aastane Aastane kogudoos kogudoos<br />
kogudoos<br />
• looduslik foon<br />
• inimtegevusest<br />
tekitatud kiirgus<br />
• arenenud maades<br />
võib olla kuni 15-20%<br />
aastasest kogudoosist<br />
VÄIKESE VÄIKESE DOOSI DOOSI TAGAJÄRJED<br />
TAGAJÄRJED<br />
• Stohhastilised<br />
Stohhastilised Stohhastilised e juhuslikud<br />
• Ühe Ühe raku raku kahjustus<br />
kahjustus<br />
• Lävidoos Lävidoos puudub<br />
puudub<br />
– aspiriinianaloogia aspiriinianaloogia aspiriinianaloogia ei ei ei kehti!<br />
kehti!<br />
– 100 100 inimest, inimest, inimest, igaüks igaüks sööb sööb ühe ühe tableti, tableti, midagi midagi ei ei juhtu<br />
juhtu<br />
– kuid kuid kuid ka ka väike väike kiirgusdoos kiirgusdoos võib võib olla olla olla fataalse fataalse haiguse<br />
haiguse<br />
algpõhjuseks<br />
algpõhjuseks<br />
– väikeste väikeste dooside dooside dooside puhul puhul vähi vähi tekke tekke tõenäosus tõenäosus pigem<br />
pigem<br />
analoogne analoogne ühe ühe piletiga piletiga Vikingloto Vikingloto loosimisel<br />
loosimisel<br />
osalemisega<br />
osalemisega<br />
MIKS MIKS EI EI OLE OLE LÄVIDOOSI?<br />
LÄVIDOOSI?<br />
• DNA kahjustuse parandamine ei toimu<br />
sa<strong>ja</strong>protsendiliselt<br />
• organismi immuunsüsteem ei ole<br />
lõpmatult efektiivne<br />
• sidemete lõhkumiseks DNA ahelas piisab<br />
väga väikesest energiahulgast (5-10 eV)<br />
14.05.2009<br />
3
KIIRGUSKAITSE<br />
KIIRGUSKAITSE<br />
LOODUSTEADUSTEST LOODUSTEADUSTEST TULENEV TULENEV<br />
TULENEV<br />
ALUS<br />
ALUS<br />
Ka Ka Ka madalaima madalaima mõeldava<br />
mõeldava<br />
kiirgusdoosi kiirgusdoosi puhul puhul on on on olemas<br />
olemas<br />
lõplik, lõplik, lõplik, kuigi kuigi kuigi ekstreemselt ekstreemselt väike väike risk<br />
risk<br />
hiliste hiliste somaatiliste somaatiliste somaatiliste muutuste<br />
muutuste<br />
tekkeks<br />
tekkeks<br />
Kiirguskaitse Kiirguskaitse ülesanded<br />
ülesanded<br />
• Vältida Vältida kliiniliselt kliiniliselt kliiniliselt olulisi olulisi kiirgusest kiirgusest kiirgusest tingitud<br />
tingitud<br />
deterministlikke deterministlikke tagajärgi, tagajärgi, viies viies dooside<br />
dooside<br />
piirangud piirangud allapoole allapoole deterministlikke<br />
deterministlikke<br />
deterministlikke<br />
efektide efektide tekkimise tekkimise lävidoosi<br />
lävidoosi<br />
• Piirata Piirata stohhastiliste stohhastiliste tagajärgede tagajärgede tekke tekke tekke riski<br />
riski<br />
vastuvõetava vastuvõetava vastuvõetava tasemeni<br />
tasemeni<br />
Kuidas Kuidas Kuidas tegelikult tegelikult kaitsta?<br />
kaitsta?<br />
• kiirguse kasutamine diagnostikaks peab<br />
olema põhjendatud<br />
• kiirgusdoose tuleb piirata (kehtestatud<br />
piirdoosid, kiirgustööta<strong>ja</strong>te <strong>ja</strong> rahvastiku<br />
kiiritusdooside jälgimine)<br />
• tegevus peab olema optimiseeritud<br />
(ALARA-printsiip)<br />
Inimkeha Inimkeha läbides läbides neeldub neeldub<br />
neeldub<br />
kiirgusenergia kiirgusenergia osaliselt osaliselt<br />
osaliselt<br />
Erinevad koed<br />
neelavad<br />
erineval hulgal<br />
energiat<br />
Kiirguskaitse Kiirguskaitse seisukohalt seisukohalt pea pea meeles meeles<br />
meeles<br />
• stohhastiliste stohhastiliste tagajärgede tagajärgede tekke tekke risk risk risk on on<br />
on<br />
proportsionaalne proportsionaalne doosi doosi suurusega, suurusega, lävidoosi lävidoosi ei<br />
ei<br />
ole<br />
ole<br />
• toime toime suureneb suureneb võrdväärselt võrdväärselt doosiga<br />
doosiga<br />
• vaatamata vaatamata piirdooside piirdooside kehtestamisele kehtestamisele risk<br />
risk<br />
stohhastiliste stohhastiliste tagajärgede tagajärgede tekkeks tekkeks säilib<br />
säilib<br />
• kaaluda kaaluda kasu kasu <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> kahju kahju suurust, suurust, mida mida kiirguse<br />
kiirguse<br />
kasutamine kasutamine inimesele inimesele <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> ühiskonnale ühiskonnale toob<br />
toob<br />
Riik/<br />
Uuring<br />
Prantsusm<br />
Itaalia<br />
Jaapan<br />
Hispaania<br />
NSVL<br />
USA<br />
Röntgenuuringutel Röntgenuuringutel saadavad<br />
saadavad<br />
efektiivsed efektiivsed doosid doosid (mSv)<br />
(mSv)<br />
rindkere<br />
0.3<br />
0.2<br />
0.05<br />
0.2<br />
0.4<br />
0.07<br />
seedetrakt<br />
8.3<br />
9.1<br />
1.6<br />
10.2<br />
2.5<br />
3.5<br />
(B.G.Bennett,1991)<br />
urograafia<br />
vaagen kõht<br />
10.4<br />
7.4<br />
0.7<br />
7.0<br />
2.5<br />
1.6<br />
1.6<br />
3.2<br />
0.3<br />
2.3<br />
1.5<br />
0.6<br />
2.6<br />
1.9<br />
0.3<br />
1.5<br />
1.5<br />
0.5<br />
lülisammas<br />
kolju<br />
2.5<br />
0.6<br />
0.4<br />
1.0<br />
1.0<br />
0.5<br />
14.05.2009<br />
1.6<br />
0.2<br />
0.09<br />
0.2<br />
1.0<br />
0.1<br />
4
Protseduur Keskm Ef D Kopsuü/v arv Sama D LFst<br />
Rö-uuringud<br />
Jäsemed
Kogemuste a<strong>ja</strong>loost<br />
• 90-ndate alguses süstemaatilisemad<br />
kvaliteedimõõtmised<br />
• 1992.-93. TLD <strong>ja</strong> STUK<br />
• ……………<br />
• 1999. sügis – 2000. kevad patsiendidoosi<br />
mõõtmised lastehaiglas DAP-meetriga TÜ<br />
BMTK <strong>ja</strong> STUKi kaasabil<br />
• 2 meditsiinikooli diplomitööd<br />
patsiendidosimeetriast, mõõtmised 2002.<br />
sügis – 2003. kevad<br />
Dooside mõõtmise eesmärgid<br />
• määrata sagedasemate uuringute<br />
dooside suurused vanusegruppide lõikes<br />
• võrrelda neid EÜ soovituslike doosidega<br />
<strong>ja</strong> erinevates uurimustöödes avaldatud<br />
doosidega<br />
• tagasiside radioloogidele <strong>ja</strong><br />
radioloogiaõdedele<br />
– millised on tegelikud patsiendidoosid<br />
– uuringutehnikate optimeerimise võimalused<br />
DAP, mGy cm Kuidas me andmeid kogusime 2 Uuring Vanuse- Valim<br />
ESDDAP, mGy<br />
rühm<br />
Rindkereülesvõtete dooside võrdlus<br />
Keskmised DAP väärtused vanusegruppide<br />
DAP (mGy cm 2 )<br />
180<br />
160<br />
140<br />
120<br />
100<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
0<br />
kaupa<br />
>1 1-4 5-9 10-16<br />
Vanus aastates<br />
H1<br />
H2<br />
H3<br />
H4<br />
C<br />
F<br />
Kolju Lat<br />
Kolju AP/PA<br />
Vaagen AP<br />
Rindkere<br />
AP/PA<br />
Lülisammas AP<br />
Lülisammas Lat<br />
Keskm min max max Kesk min max max<br />
Kesk<br />
m.<br />
(aastad)<br />
.<br />
/min m.<br />
/min ESDY,<br />
mGy<br />
1 - 4 16 15 11 21 2 0.49 0.27 0.74 3 0.48<br />
5 - 9 25 18 10 38 4 0.57 0.37 0.88 2 0.57<br />
10-16 12 24 11 49 4 0.68 0.38 1.26 3 0.70<br />
1 - 4 3 104 81 138 2 1.10 0.89 1.38 2 1.09<br />
5 - 9 21 134 77 230 3 1.37 0.64 2.22 3 1.28<br />
10-16 25 136 58 219 4 1.46 0.59 2.78 5 1.31<br />
DAP versus D e<br />
DAP, mGy cm 2<br />
1000<br />
100<br />
10<br />
1<br />
5 10 15 20 25 30<br />
De , cm<br />
Rindkere AP/PA<br />
Vaagen AP, 1 a<br />
37<br />
mGy<br />
Võib mitut moodi<br />
0,35<br />
0,30<br />
0,25<br />
0,20<br />
0,15<br />
0,10<br />
0,05<br />
0,00<br />
DAPi <strong>ja</strong> röntgenitoru saagise järgi arvutatud ESD<br />
võrdlus rindkereuuringutel<br />
1<br />
3<br />
5<br />
7<br />
9<br />
11<br />
13<br />
15<br />
17<br />
0,30<br />
0,25<br />
0,20<br />
0,15<br />
0,10<br />
0,05<br />
0,00<br />
ESD (mGy, rö-toru<br />
saagise järgi)<br />
ESD (mGy, DAPi järgi)<br />
Patsiendidosimeetria Patsiendidoosi arvutamine DAP-meetri<br />
näidust<br />
Patsiendidoosi arvutamine rö-toru<br />
saagisest<br />
• ESD – arvutatud nahapinna doos<br />
• Y 100 – sõltub torupingest <strong>ja</strong> filtratsioonist<br />
(mGy/mAs), vt tabel järgmisel slaidil<br />
• MAS – mA x s (voolutugevuse <strong>ja</strong><br />
ekspositsioonia<strong>ja</strong> korrutis)<br />
• FFD – vt eelmine slaid<br />
• BSF – vt eelmine slaid<br />
• FSD – vt eelmine slaid<br />
• ESD – arvutatud nahadoos (mGy)<br />
λ − kalibratsioonikoefitsent<br />
– (määratakse kalibreerimisel, sõltub rö-toru pingest,<br />
muudab lõpptulemust suhteliselt vähe, seega ligikaudset<br />
doosi saab ilma koefitsendita ka arvutada)<br />
• DAP – DAP-meetri näit (mGy/cm 2 )<br />
• FFD – fookuse-filmi kaugus (cm)<br />
• FSD – fookuse-nahapinna kaugus (cm)<br />
• BSF – tagasihajumise faktor<br />
– (määratakse kalibreerimisel, sõltub pildiväl<strong>ja</strong> suurusest <strong>ja</strong><br />
rö-toru filtri poolväärtuskihi (HVL) suurusest)<br />
• A – pildiväl<strong>ja</strong> suurus (laius x kõrgus) cm 2<br />
Rö-toru<br />
saagis<br />
• Saagis on mõõdetud 100cm kaugusel fookusest<br />
• Kasutatakse patsiendidoosi kaudsel määramisel<br />
14.05.2009<br />
7
Kergem on mõõta kui mõelda<br />
DAP (mGy cm 2 )<br />
Doosi sõltuvus patsiendi rindkere diameetrist <strong>ja</strong> mA s<br />
180,00<br />
160,00<br />
140,00<br />
120,00<br />
100,00<br />
80,00<br />
60,00<br />
40,00<br />
20,00<br />
0,00<br />
15 20 25 30<br />
Diameeter (cm)<br />
Kergem on mõõta kui mõelda<br />
9,00<br />
8,00<br />
7,00<br />
6,00<br />
5,00<br />
4,00<br />
3,00<br />
2,00<br />
1,00<br />
0,00<br />
Ilma mõõtmistulemusteta ei tea me tegelikku olukorda<br />
Mida see on meile andnud<br />
• Võrdlusvõimalus<br />
• Enesekontroll<br />
• Töövõtete analüüs<br />
mA s<br />
35%<br />
7%<br />
NRPB-W14<br />
DAP<br />
mA s<br />
Kergem on mõõta kui mõelda<br />
Miks mõõta<br />
• Kvaliteedikontroll ?<br />
• Seadusandlus ?<br />
• EU ?<br />
Kuidas peaks edasi toimima<br />
NRPB-W14<br />
• Meie reaalsed võimalused<br />
• Milline käitumismudel oleks optimaalne?<br />
14.05.2009<br />
8
Patsiendi Patsiendi kaitse<br />
kaitse<br />
• Suhtlemine<br />
Suhtlemine<br />
• Immobilisatsioon<br />
Immobilisatsioon<br />
• Rö Rö-kiirgusvoo Rö kiirgusvoo piiramine<br />
piiramine<br />
• Filtratsioon<br />
Filtratsioon<br />
• Kaitsavahendid<br />
Kaitsavahendid<br />
• Ekspositsiooniparameetrid<br />
Ekspositsiooniparameetrid<br />
• Filmide Filmide käsitlemine, käsitlemine, kordusülesvõtted,<br />
kordusülesvõtted,<br />
uuringute uuringute põhjendatus<br />
põhjendatus<br />
• Läbivalgustused<br />
Läbivalgustused<br />
Millest illest sõltub sõltub riski riski suurus suurus? suurus<br />
• efektiivse fektiivse doosi doosi suurus<br />
suurus<br />
• individuaalne individuaalne tundlikkus<br />
tundlikkus<br />
• erinevate erinevate kudede kudede tundlikkus<br />
tundlikkus<br />
• Mida Mida väiksem väiksem doos, doos, seda seda väiksem väiksem risk<br />
risk<br />
Kuidas Kuidas Kuidas kiirgus kiirgus põhjustab põhjustab vähki? vähki?<br />
vähki?<br />
Ioniseeriv Ioniseeriv Ioniseeriv Ioniseeriv kiirgus kiirgus kiirgus kiirgus toimib toimib toimib toimib nagu nagu nagu nagu kartsinogeen<br />
kartsinogeen<br />
kartsinogeen<br />
kartsinogeen<br />
– algatab algatab algatab kasva<strong>ja</strong>lise kasva<strong>ja</strong>lise protsessi<br />
protsessi<br />
– kiirendab kiirendab kasva<strong>ja</strong>lise kasva<strong>ja</strong>lise protsessi protsessi arengut<br />
arengut<br />
– põhjustab põhjustab vähi vähi progresseerumist<br />
progresseerumist<br />
Personali Personali kaitse kaitse<br />
kaitse<br />
• Dooside Dooside limiteerimine<br />
limiteerimine<br />
• ALARA ALARA-printsiip<br />
ALARA printsiip<br />
• Kaitsetõkked<br />
Kaitsetõkked<br />
• Kaitsemeetmed Kaitsemeetmed läbivalgustuse läbivalgustuse läbivalgustuse a<strong>ja</strong>l<br />
a<strong>ja</strong>l<br />
• Kaugus Kaugus kiirgusallikast<br />
kiirgusallikast<br />
• Kaitsevahendid<br />
Kaitsevahendid<br />
• Patsientide Patsientide hoidmine hoidmine<br />
hoidmine<br />
• Kiirguskaitse Kiirguskaitse kujundamine<br />
kujundamine<br />
Riski iski suuruse hindamine<br />
• Aluseks Aluseks on on epidemioloogilised epidemioloogilised uuringud<br />
uuringud<br />
• Hiroshima Hiroshima <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> Nagasaki Nagasaki aatompommiohvrid aatompommiohvrid (76<br />
(76<br />
000)<br />
000)<br />
• anküloseeruva anküloseeruva anküloseeruva spondüliidi spondüliidi haiged<br />
haiged<br />
(14 (14 000)<br />
• tuberkuloosihaiged tuberkuloosihaiged (32 (32 000) 000)<br />
000)<br />
• radioteraapia radioteraapia taenia taenia taenia taenia capitis’ega capitis capitis capitis ’ega lastel<br />
lastel<br />
(11 (11 000)<br />
000)<br />
• Inglismaa Inglismaa kiirgussfääri kiirgussfääri töölised töölised töölised (95 (95 000)<br />
000)<br />
Riski Riski hindamine hindamine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> aktsepteerimine<br />
aktsepteerimine<br />
Tegevused, mille puhul risk saada fataalne<br />
haigus suureneneb 1 võrra miljoni inimese<br />
kohta<br />
(Cohen, Pochin, Wilson et al., Health Physics 61, 1991)<br />
– 1 sigareti suitsetamine<br />
– 0.5 l veini<br />
– 1 t söekaevanduses<br />
– 2 päeva New Yorkis või Bostonis<br />
14.05.2009<br />
9
Riski Riski hindamine hindamine hindamine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> aktsepteerimine<br />
aktsepteerimine<br />
– 1.5 1.5 1.5 t t mägironimist<br />
mägironimist<br />
– kuni kuni kuni 90 90 km km autosõitu<br />
autosõitu<br />
– kopsurö kopsurö heas heas haiglas<br />
haiglas<br />
– 40 40 tl tl tl pähklivõid<br />
pähklivõid<br />
– 20 20 aastat aastat elamist elamist PVC PVC tehas tehase tehas läheduses<br />
läheduses<br />
– 1500 1500 1500 km km reaktiivlennukiga<br />
reaktiivlennukiga<br />
– 9000 9000 km km reaktiivlennukiga<br />
reaktiivlennukiga<br />
– 100 100 sütel sütel küpsetatud küpsetatud lihatükki<br />
lihatükki<br />
Riski Riski hindamine hindamine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> aktsepteerimine<br />
aktsepteerimine<br />
Keskmise Keskmise Keskmise Keskmise eluea eluea eluea eluea lühenemine<br />
lühenemine<br />
lühenemine<br />
lühenemine<br />
– töötus töötus<br />
500<br />
– alkohol alkohol<br />
125<br />
– õnnetused õnnetused kodus kodus 74<br />
– AIDS AIDS AIDS<br />
55<br />
55<br />
– Rn Rn elamutes elamutes<br />
29<br />
– rö rö-uuringud<br />
rö uuringud 6<br />
– suitsuandur suitsuandur elamus elamus -9<br />
– turvavöö turvavöö kasutamine kasutamine -69 69<br />
Riski Riski hindamine hindamine <strong>ja</strong> <strong>ja</strong> aktsepteerimine<br />
aktsepteerimine<br />
aktsepteerimine<br />
Keskmise eluea lühenemine<br />
vallaline mees 3500<br />
suitsetamine mees 2400<br />
naine 1420<br />
südamehaigus 2100<br />
30% ülekaalu 1560<br />
vähk 980<br />
insult 700<br />
14.05.2009<br />
10
Change language