You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
LASKURI ETTEVALMISTUSE ALUSED<br />
Hea laskeoskus eeldab alati tugevat praktilist harjutamist. Samuti on vaja mõista, et kõige taga on teooria. Sooritust<br />
mõjutavad ka loodusseadused, mida on vaja arvestada. Neid on vaja võimaluste piires kasutada soorituse<br />
huvides ning teisalt püüda kahjulikud mõjud viia minimaalseks. Toimivad mõned füüsikaseadused:<br />
12<br />
• seadused jõudude kohta (tagasilöök);<br />
• kangi seadused (laskuri jäsemed, püssikaba, püstoli käepide, päästik);<br />
• optika (silm ja sihtimine).<br />
Abi saab füsioloogia õpetusest:<br />
• lihaste ja närvide töö ning võimalused neid mõjutada ( ärritajad ja nende kiirus, vereringe ja väsimus);<br />
• liigeste toimimine (fi kseerimine);<br />
• tundeaistingute toimimine (liigese-, naha- ja lihastunnetus);<br />
• silmade toimimine (täpsus, väsimine jne).<br />
Liikumisõpetuse selgitused käsitlevad liigutusi ja nende seeriaid.<br />
• Liigutus on seda hõlpsam sooritada, mida vähem lihasrühmi see haarab.<br />
• Kui eri soorituste liigutusrajad kulgevad lähestikku, on nende eraldi õppimine raskem.<br />
• Liigutust on seda hõlpsam sooritada ning sisemist asendit leida, mida värskemalt on see mälus.<br />
Soorituse kordamine on alati lihtsam kui esimene sooritus ja lihtsam on ka siis, kui ei ole veel tekkinud väsimust.<br />
Ka kujutluses tehtud sooritus on tõhus ja seda rohkem, mida lähemal see on sooritusmudelile.<br />
• Kui liigutus on ära õpitud, on seda võimalik kinnistada kujutluse kasutamisega ehk teisisõnu sooritada<br />
see mõttes. Harjutusi kujutluse kasutamisega võib sooritada, kui liigutus on tuttav kõigis selle osades.<br />
• Kindlapiiriline liigutus või liigutuste kombinatsioon toimib kiiremini automaatsena.<br />
• Inimest juhivad tema mõtted, ka alateadvuslikud. Laskur võib näiteks anda endale mõttes korraldusi,<br />
mida lihased täidavad. Selline võib olla sihtimisel antud käsk “peatu” ning mõningase harjutamise järel<br />
hakkab relv tõepoolest hetkeks seisma jääma. Teine tüüpiline näide on ilmuvale märgile laskmisel rütmi<br />
ning refl ekse juhtiv mõtteline käsk “sihtimisseadmed ja surve päästikule”. Käsud antakse masinlikult,<br />
nendesse tõelisemalt süvenemata. Negatiivsetest mõtetest on näiteks üldiselt teada enda või naabri<br />
märklehes märgatud halb tabamus. Kui sellist mõtet ei suudeta ajust täielikult hävitada, teeb laskur suure<br />
tõenäosusega järgmise lasu samasuguse.<br />
• Mõtlemine ja “üritamine” rikuvad automaatika.<br />
• Inimene suudab mõtelda korraga vaid üht asja.<br />
Häirivad mõtted võib hoida eemale lühidate, etteplaneeritud suunavate mõtetega.<br />
Psühholoogiast ja pedagoogikast saab andmeid õppimise ja õpetamise kohta. Näiteks:<br />
• Õpetamisel on vaja lähtuda õpilase tasemest. Kõigepealt on eesmärgiks märklehte tabamine, seejärel<br />
musta südamikku tabamine jne.<br />
• Harjutamist on sobiv rühmitada nädalate kaupa ning nädala sees veel erinevatel päevadel.<br />
• Tõhus õppimine eeldab ka et koormavale perioodile, nädalale või päevale, järgneks koormustest korraliku<br />
taastumise päev, mille kestel tuleks sooritada kehalisi harjutusi. Aktiivne puhkus on parem kui<br />
passiivne olek.<br />
• Liigutuste kombinatsiooni õppimisel jagatakse liigutused osadeks ning harjutatakse osade kaupa, hiljem<br />
osi ühendades sünnib terviksooritus.<br />
• Sportlasele on vaja kõigepealt luua sooritusest tervikpilt, mille järel algab harjutamine osade kaupa ning<br />
õpitu lihvimine. See on vajalik tervikpildi säilitamiseks ja motivatsiooni hoidmiseks.<br />
• Õppimine toimub astmeliselt. Õppimine ei käi sujuva lindina, kuid asjad justkui loksuvad paika<br />
osadena.
Change language