You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
H. Standl,<br />
Deutsche SchützenZeitung<br />
LASKURI PSÜHHOLOOGILINE ETTEVALMISTUS<br />
LASKURI PSÜHHOLOOGILINE ETTEVALMISTUS<br />
Tehnilise ja üldise füüsilise ettevalmistuse kõrval on järjest suuremat tähelepanu hakatud pöörama laskuri<br />
psühholoogilisele ettevalmistusele. Õigustatult on märgatud, et laskuri sisemine häälestatus mängib olulist osa<br />
heade tulemuste saavutamisel.<br />
Üksnes psühholoogiliselt hästi ette valmistatud laskur suudab võistluspinget taluda ilma kadudeta tulemustes<br />
ning saavutada tulemusi, mis mõnel laskealal ulatuvad absoluutse maksimumini. Varasematel aastatel peeti<br />
eduka laskuri kreedoks olla füüsiliselt hästi ette valmistunud ning teha rohkesti tööd sooritustehnika arendamisel.<br />
Ent siis oli laskurite ettevalmistuse tase tunduvalt nõrgem kui tänapäeval. Tõsi küll, laskespordi psühholoogiast<br />
oli juba nii mõndagi teada, kuid sellest ei räägitud meelsasti. Paljud püüdsid vaikides mööda minna kõigest<br />
sellest, mis on seotud psühholoogilise ettevalmistusega, et mitte näida nõrk ja mittetäisväärtuslik. Psühholoogi<br />
(keda sageli aeti segamini psühhiaatriga) peeti psüühiliste haiguste spetsialistiks ning püüti teda vältida.<br />
Mitte just väga ammu peeti kõrget erutusseisundit võistlustel millekski möödapääsematuks ning sageli põhjendasid<br />
laskurid oma ebaedu kõrvaliste seikadega, nagu et ei olnud õige päev, tulejoonel sattus olema ebasobiv<br />
naaber, püss ei jookse, padrunid olid kehvad. Vaid vähesed laskurid püüdsid välja selgitada edutu laskmise<br />
tõelisi põhjusi ja seejärel midagi radikaalset ette võtta.<br />
Praegu me teame, et psüühilise seisundi kõrvalekaldumised mõjuvad tulemustele negatiivselt, takistades laskuri<br />
keskendumist ning vähendades relva seismist. Laskur ei ole enam olukorra peremees. Psüühilisi kõrvalekaldeid<br />
saab kõrvaldada psühholoogiliste vahendite ja enesehüpnoosiga. Enesehüpnoosi jagatakse autogeenseks<br />
treeninguks (lõdvestumine) ja enesesisenduseks. Autogeenne treening vähendab neuroosi ehk kartusseisundi<br />
avaldumist lõdvestuse kaudu ning valmistab psüühika ja keha ette enesesisenduse vastuvõtmiseks. Nende kahe<br />
meetodi kasutamisega ei kaasne mingisuguseid negatiivseid ilminguid ning laskur saab võimaluse korraks välja<br />
lülituda, lõdvestuda ja end uuesti laadida.<br />
Selline positiivne mõtlemise ja häälestumise viis paljudel laskuritel puudub. Seetõttu ei suuda nad saavutada<br />
nii kõrgeid tulemusi, kui neilt oodatakse nende füüsilisi ja tehnilisi omadusi ja oskusi silmas pidades. Selle<br />
saavutamiseks peab laskur kasutama oma psüühika võimalusi ja õppima mitte negatiivselt, vaid positiivselt<br />
mõtlema. Nii näiteks tuleb negatiivsetest asjadest rääkida minevikuvormis: olin pabinas, lasksin halvasti, mul<br />
ei vedanud ... Juhtudel, kui vahe tegeliku ja soovitud seisundi vahel on liiga suur: ma närveerin üha vähem, ma<br />
lasen üha paremini, jään üha rahulikumaks ... Taolise formuleeringu puhul ei arvesta laskur enam sellega, et<br />
seisund uuesti korduks ning on täis otsustavust saavutada tulevikus paremaid tulemusi.<br />
Kuidas seda saavutada? Kuidas saab laskur end psühholoogiliselt ette valmistada, tegeleda autogeense treeningu<br />
ja enesesisendusega selleks, et saavutada vajalik häälestus, vajalik sisemine valmisolek võistlusest osavõtuks?<br />
Lähtume eeldusest, et laskur on füüsiliselt ja tehniliselt hästi ette valmistatud ning saavutab häid tulemusi treeningutel.<br />
See annab talle head võimalused edu saavutamiseks võistlustel, kui ta on tähelepanelikult lugenud<br />
kõike eespool esitatut ning õppinud positiivselt mõtlema.<br />
Nagu teada, moodustavad keha ja psüühika terviku. Näiteks kurbus on psüühika haigus, mis häirib harmooniat<br />
ja mõjub seetõttu ka kehale. Kui tugevalt arenenud vastutustundega inimene haigestub grippi ja tunneb, et ei<br />
25
Change language