Toomas Tammer - Lõikeriistade taastamine - Tallinna Tehnikakõrgkool

1. KÕVAPINDED
Kõvapinded on kasutusel olnud lõikeinstrumentide valdkonnas pea kolmkümmend aastat. Pinded
on väga laialt levinud enamikel lõikeprotsessidel, nt freesimisel, puurimisel, keermestamisel jne.
PVD-ga (Füüsikaline aurustus sadestus/Physical vapor deposition) pinnatud lõikeriistasid on
võimalik kasutada oluliselt kiirematel lõikekiirustel mis omakorda annab võimaluse toota
efektiivsemalt ühes aja ühikus võrreldes pindamata tööriistadega. Seejuures on lõikeinstrumendi
eluiga oluliselt pikem kui pindamata.
Peale suurema lõikekiiruse ja kasutusea tõusu aitab PVD-ga pindamise tehnoloogia ära hoida
lõikeriistadel terakasvajat, võimaldab töödelda väga kõvasid materjale isegi kuni 63HRC-ni. PVD
pinded omavad väga suurt vastupanu igasugusele kulumisle ja seeläbi aitab tõsta tööriista
kasutusiga ning vähendada tööriistale kulutatavat raha hulka. Kõvapinnete arengu järgi läbi
aastakümnete võib neid üldiselt jagada nelja põlvkonda, kus tehnoloogiate pideva täiustumisega on
pinnete struktuur muutunud üha keerulisemaks ja seeläbi efektiivsemaks. Kõvapinnete täpsemad
kirjeldused on järgnevates alapeatükides.
1.1 Kõvapinnete esimene põlvkond
TiN (titaannitriid) koos TiCN (titaan süsinik nitriid), CrN (kroomnitriid), ZrN (tsirkoonium nitriid)
juhatab meid sisse esimese põlvkonna kõvadesse pinnetesse, kus üksiku metalli aatomid
reageerivad lämmastiku või mõne teise reaktiivse gaasiga. [1]
1.1.1 Kõvapinne TiN
Esimene pinne, mida kasutati edukalt tööriistamajanduses ning mis on hinnatud oma atraktiivse
kuldse värvuse poolest on TiN. TiN pinnet kasutati esmalt HSS (kiirlõiketerase) peal kuna
4