Meeled meie teenistuses
Meeled meie teenistuses
Meeled meie teenistuses
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Meeleelundid on väliskeskkonnast ja organismist tulevaid ärritusi vastuvõtvad elundid. Meeleelundis<br />
eristatakse kolme osa: retseptorit, juhte- ja tsentraalset osa. Retseptor võtab vastu ärrituse ja signaal<br />
juhitakse mööda juhtteid peaajju, kus toimub informatsiooni töötlemine ja analüüs. Kui üks neist<br />
osadest saab kahjustada, siis kaotab elund funktsioneerimisvõime. Retseptoritel ehk närvilõpmetel on<br />
võime võtta vastu teatud kindlat tüüpi impulsse.<br />
Aisting on vahetu tunnetusprotsess, mis peegeldab esemete ja nähtuste üksikomadusi. Aisting ja selle<br />
adekvaatsus on tingitud retseptori ning ka tervikliku organismi seisundist. Retseptorid võib jaotada<br />
nelja põhirühma: foto-, kemo-, mehhano- ja termosensitiivsed retseptorid. Vastuvõetud ärritus liigub<br />
mööda närvirakkudest moodustunud juhtteed kesknärvisüsteemi. Meeleelundi tunderakkude abil<br />
saadav ärritus kandub erutusena üle suurajukoore projektsioonikeskusesse. Saadud informatsiooni<br />
põhjal tekivad aistingud ja tajud.<br />
Analüsaatori kui ärritusi töötleva närvimehhanismi tundlikkust iseloomustatakse lävede kaudu.<br />
Eristatakse:<br />
absoluutset läve<br />
absoluutne tundlikkus - nõrgim ärriti, mis kutsub esile minimaalseima aistingu (nt<br />
tajutav vähim lõhnakontsentratsioon)<br />
eristusläve<br />
eristamise tundlikkus (kahe samalaadse stiimuli väikseim tajutav erinevus)<br />
Aistingutel tuntakse nelja põhilist mõõdet: intensiivsuse, kvaliteedi, aja ja ruumi dimensiooni.<br />
Taju on üksteistest sõltumatute aistingute summa, millele lisanduvad eelnevad kogemused,<br />
mõtlemine, tunded ja emotsioonid.<br />
Toiduainete sensoorsel analüüsil on üheks tähtsaks elemendiks aistingute teadlik meeldejätmine. Selle<br />
omaduse poolest erineb assessor tavatarbijast. Meeldejätmise ja õppimise tulemused võivad<br />
väljenduda inimese poolt varem tajutud omaduste äratundmises.<br />
Nägemine<br />
Silma abil eristame valgust, värvusi, esemete kuju ja suurust, liikumist.<br />
Valguskiired satuvad läbi silma ava võrkkesta nägemisrakkudele (fotoretseptorid).<br />
Tekib närviimpulss ja erutus kandub mööda nägemisnärvi peaajju . Aju töötleb saabuvaid<br />
signaale, mille tulemusena tekib nägemisaisting.<br />
TOIDU VÄLIMUS<br />
Väline kuju, suurus – seotud toote nähtavate omadustega<br />
Tekstuur - struktuuri geomeetrilised omadused - seotud suuruse, kuju ja osakeste<br />
asetusega tootes (ümar, teraline, kiuline, sile jne)<br />
Tuhmus, läige - välispinna omadused, mida mõjutavad niiskus või rasvasus<br />
* läige - toote omadus peegeldada enamikku talle langevatest kiirtest olenevalt pinna siledusest;<br />
kuiv-niiske-märg mahlane - vesine; õline- rasvane<br />
Läbipaistvus, selgus – osakeste esinemine/puudumine vedelikes<br />
Temperatuur - aurav, suitsev, härmas<br />
VÄRV<br />
Valgus võib murduda, peegelduda, edasi kanduda, neelduda.<br />
Värv, värvus on erineva lainepikkusega valguskiirtega ärritamisel silmas esilekutsutud aisting.
Change language