Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
<strong>Aedniku</strong> südames aga algab võitlus lillekeste pärast tuntava hirmu ja mingi seletamatu<br />
vaimustuse vahel, mida äratavad meis võimsad loodusnähtused. Siis jäävad<br />
kõuekärgatused vaiksemaks, ränk ladin muutub külmaks ja järjest hõredamaks vihmaks.<br />
Aednik jookseb jahedasse aeda, silmitseb ahastades liivaga kattunud muru, murdunud<br />
iiriseid ja räsitud peenraid, ja siis, kui pistab häälitsema esimene rästas, hüüab ta üle aia<br />
naabrile: "Halloo! Oleks võinud veelgi tulla; puude jaoks on vähe."<br />
Järgmisel päeval kujutavad ajalehed katastroofilisest paduvihmast, mis tekitanud<br />
iseäranis külvidele kõledat kahju, aga nad ei kirjuta, et vihm tekitas suurt kahju iseäranis<br />
liiliatele või et Papaver orientale sai eriti raskesti kannatada. Meid, aednikke, nöögitakse<br />
ju vahetpidamata.<br />
*<br />
Kui sellest oleks mingit tulu, siis langeks aednik iga päev põlvili ning paluks umbes nii:<br />
"Issand jumal, tee kuidagi, et iga päev sajaks, näiteks keskööst kuni kella kolmeni<br />
hommikul, aga tead, nii, et tuleks pisitasa ja sooja vihma, sest siis ta imbub maa sisse. Ja<br />
et seejuures ei sajaks mitte tõrvalilledele, kilbirohule, kuldrohule, lavendlitele ja teistele,<br />
mida Sa tunned oma lõpmatus tarkuses kui kuivalembesi taimi. Kui Sa tahad, siis võin<br />
ma nad sulle paberi peale üles märkida. Hea on, kui päike paistaks kogu päev, aga mitte<br />
ka igale poole (näiteks mitte enelatele ega ka emajuurte, sookaerte ja alpi rooside peale)<br />
ja ka mitte liiga kuumalt; et oleks palju kastet ja vähe tuult, küllalt vihmausse, aga ei<br />
ühtegi lehetäid ega tigu ega mingit jahukastet, ja et kord nädalas sajaks lahjendatud<br />
virtsavett ning tuvisitta. Aamen." Sest teadke, et sedasi oli ka paradiisiaias; muidu poleks<br />
seal kõik nii hästi kasvanud, või mida teie arvate?<br />
Kuna ma juba tarvitasin sõna "lehetäi", siis pean lisama, et lehetäisid tuleb hävitada just<br />
juunikuus. Selleks on olemas igasugused pulbrid, preparaadid, tinktuurid, ekstraktid,<br />
keeduvedelikud ja suitsutegemise moodused, rotikihvt, tubakas, tökat ja muud mürgid,<br />
mida aednik katsetab üksteise järel, niipea kui märkab, et tema roosipõõsastel paljunevad<br />
ohtlikul viisil rohelised rammusad lehetäid. Kui te kasutate neid vahendeid tõelise<br />
ettevaatlikkusega ja vajalikul hulgal, siis märkate, et teie roosid ei jää iialgi lehetäide<br />
hävitamise käigus kahjustamata, kas või sel kombel, et te kuidagi põletate lehe või punga.<br />
Mis puutub lehetäidesse, siis tunnevad nad end hävitamise kestel ülimõnusasti, kattes<br />
roosioksi otsekui tihe pärlikiht. Seejärel tuleb teil nad valjude vastikushüüatuste saatel<br />
igal oksakesel eraldi lömaks pigistada. Nii siis hävitataksegi lehetäisid, kuid aedniku<br />
juures on veel kaua pärast seda tunda tubakavingu ja tökatihõngu.<br />
AEDVILJAKASVATAJATEST<br />
Leidub muidugi inimesi, kes neid õpetlikke arutlusi lugedes vihaselt ütlevad: "Mis see<br />
siis olgu, too sell vatrab igasugustest mittesöödavatest naatidest ja väätidest, aga ei tuleta<br />
ühegi sõnaga meelde porgandeid, kurke, nuikapsast ega lehtkapsast, ei lillkapsast ega<br />
sibulat, porrulauku ega redist, isegi mitte sellerit, murulauku või peterselli, rääkimata<br />
juba suurepärasest valgest peakapsast! Mis aednik seandne on, kui ta kas ülbusest või siis<br />
harimatusest vaikib maha kõige kaunima, mida võib kasvatada, nagu näiteks see<br />
peenratäis salatit?"<br />
Selle etteheite peale ma vastan, et ühel oma elu väga paljudest ajajärkudest olin ma<br />
samuti mõne porgandi-ja kapsa- ning salati- ja nuikapsapeenra omanik. Tegin seda