VIII SÜDAME-VERESOONTE HAIGUSTE PATOLOOGIA

More documents

Recommendations

Info

3.3.4 ateromatoosi järk fibroateromatoossed naastud ateromatoos: nekroos kolesteroolikristallidega, ümbritsetud 3.3.5 kaltsinoosi järk 3.3.6 tüsistuste järk aterokaltsinoos (naastude petrifikatsioon) tüsistunud naastud: haavandumine, verevalumid naastus, tromboos (seinamanune või ummistav) 3.4. Ateroskleroosi kliinilis-anatoomilised vormid. 10 ksantoomirakkude ja fibroosiga lisandub düstroofiline kaltsinoos haavandumine, verevalum, tromboos Sõltuvalt aterosklerootiliste muutuste lokalisatsioonist, sellest tingitud haiguse kulu, tüsistuste ja lõppe iseärasustest eristatakse ateroskleroosi kliinilis-anatoomilisi vorme: 3.4.1. südame pärgarterite ateroskleroos 3.4.2. peaaju arterite ateroskleroos 3.4.3. aordi ateroskleroos 3.4.4. neeruarterite ateroskleroos 3.4.5. mesenteriaalarterite ateroskleroos 3.4.6. jäsemearterite ateroskleroos Ateroskleroosi kliinilis-anatoomilised vormid koos neid iseloomustavate ägedate ja krooniliste patoloogiliste muutustega on esitatud tabelis VIII-5. Tabel VIII-5 Ateroskleroosi kliinilis-anatoomilised vormid Ateroskleroosi vormid Ägedad muutused Kroonilised muutused Südame pärgarterite Südamelihaseinfarkt ehk Krooniline südame ateroskleroos äge südame isheemiatõbi isheemiatõbi Aju arterite ateroskleroos Isheemiline peaajuinfarkt Peaaju atroofia, Peaaju verevalum raukusnõdrameelsus Aordi ateroskleroos Aordi ruptuur, hemorraagia, Aordianeurüsm, tromboos, emboolia Lerich’i sündroom (prantsuse kirurg Rene Leriche 1879- 1955 j.) Neeruarterite ateroskleroos Neeruinfarkt(id) Aterosklerootiline nefroskleroos Mesenteriaalarterite Sooleinfarkt(-gangreen) → Isheemiline koliit ateroskleroos peritoniit Alajäsemete arterite Alajäsemete gangreen Lihaste atroofia, vahelduv ateroskleroos lonkamine NB! Tuleb teha vahet järgmistel terminitel:
Arterioskleroos (arteriosclerosis) ehk arterikõvastumus on üldnimetus, mis tähistab arterite seina paksenemist ja elastsuse vähenemist ning avaldub 3 haigusvormina: - Ateroskleroos (atherosclerosis) – kõige olulisem ja sagedamini esinev, millest oli pikemalt juttu eespool. - Mönckebergi kaltsifitseeriv meediaskleroos (saksa patoloog Johann Georg Mönckeberg 1877-1925 j.) (sclerosis medialis Mönckeberg): kliiniliselt vähem oluline haigus, mis tabab üle 50 aasta vanuseid inimesi, morfoloogiliselt esineb keskmiste ja väikeste arterite meedia kaltsifikatsioon ja luuline metaplaasia ilma valendikku ahendamata, muutus on diagnoositav röntgenoloogiliselt. - Arterioloskleroos (arteriolosclerosis) ehk arterioolikõvastu(mu)stõbi, millele on iseloomulik sooneseina sidekoestumine ja selle sisekesta paksenemine ilma märkimisväärse rasvaineladestumiseta. Eristatakse 2 varianti: hüaliinne ja hüperplastiline arterioloskleroos, mõlemad põhjustavad sooneseina paksenemist koos valendiku ahenemisega, millele võib järgneda kudede isheemiline kahjustus. Kõige sagedamini on see protsess seotud arteriaalse hüpertensiooni ja suhkurtõvega. 4. SÜDAME ISHEEMIATÕBI Südame isheemiatõbi (morbus ischaemicus cordis, MIC) on südamehaigus, mis on tingitud koronaarse verevarustuse absoluutsest või relatiivsest puudulikkusest ehk mittevastavusest südamelihase energiavajaduse ja koronaarperfusiooni vahel. Kõige sagedasem põhjus (90%) on pärgarterite valendiku ahenemine (stenoos) ateroskleroosi tõttu (koronaartõbi). Eristatakse 4 kliinilist sündroomi, millest 3 esimest on ägedad, 4. on krooniline: • stenokardia ehk rinnaangiin (angina pectoris) • müokardiinfarkt (infarctus myocardii) ehk äge südame isheemiatõbi • kardiaalne äkksurm • krooniline südame isheemiatõbi kroonilise südamepuudulikkusega 4.1. Stenokardia ehk rinnaangiin Stenokardiaks ehk rinnaangiiniks (angina pectoris) nimetatakse hootist valu rinnas, mis on tingitud lühiaegsest taaspöörduvast müokardi isheemiast. Eristatakse kolme varianti: 4.1.1. Stabiilne rinnaangiin – tekib korduval kergel koormusel ja kaob rahuolekus ning on seotud fikseerunud koronaarstenoosiga, mis on tavaliselt 75% või suurema ulatusega ühes või enamas pärgarteris. 4.1.2. Prinzmetali rinnaangiin (angina pectoris inversa) – tekib rahuolekus, põhjuseks pärgarteri spasm, mis tekib tavaliselt aterosklerootilise naastu lähedal. 4.1.3. Ebastabiilne rinnaangiin – tekib väikesel koormusel või rahuolekus pikaajaliselt, võib sageneda ja tugevneda ning üle minna müokardiinfarktiks, põhjuseks potentsiaalselt pöördumatu müokardi isheemia (“infarktieelne rinnaangiin”) tingituna aterosklerootilise naastu irdumisest, osalisest koronaartromboosist, trombembolist ja/või spasmist. 4.2. Müokardiinfarkt (äge südame isheemiatõbi) 11
Page 1 and 2: VIII SÜDAME-VERESOONTE HAIGUSTE PA
Page 3 and 4: Tabel VIII-1 Endokardiitide jaotus
Page 5 and 6: Fiedleri hiidrakulise müokardiidi
Page 7 and 8: Histoloogiliselt esinevad kardiomü
Page 9: Ebaselgeteks või vähem olulisteks
Page 13 and 14: Esimese 12 tunni jooksul makroskoop
Page 15 and 16: sagedamini infarkti 3. päeval. Tek
Page 17 and 18: Healoomuline ehk beniigne hüperten
Page 19 and 20: - äge stress, sealhulgas kirurgili
Page 21 and 22: Nahaalused koed: subkutaanne turse,
Page 23 and 24: 7.2.1. Fallot’ tetraad (prantsuse
Page 25 and 26: Vaskuliit (vasculitis) on veresoone
Page 27 and 28: 9.3.1. Mikroskoopiline polüangiit
Page 29: süsteemne või lokaalne sidekoedef

VIII SÜDAME-VERESOONTE HAIGUSTE PATOLOOGIA

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?