You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
EURO<br />
Draghil tuleb<br />
Küprose kohta<br />
selgitusi anda<br />
Euroopa Keskpanga juhilt Mario<br />
Draghilt oodatakse Küprose<br />
abipaketi selgitusi ja signaale<br />
poliitika muutuse kohta. 6–7<br />
Neljapäev, 4. aprill 2013<br />
nr 65 (4722) 2,50 eurot<br />
TÖÖSTUS<br />
Laevaehitajal ootab<br />
viis laeva jäävaba vett<br />
Saaremaal Nasva sadamas ootab<br />
jäävaba vett viis uut laeva, mis<br />
maksavad kokku 15 miljonit<br />
eurot. Baltic Workboatsi juhi Margus<br />
Vana selja sõnul on ka paar<br />
järgmist aastat tellimusi täis. 11<br />
VAIDLUS<br />
EAS küsib Narvalt<br />
osa toetust tagasi<br />
EAS küsib Narva tööstusala rajamiseks<br />
makstud toetusest tagasi<br />
50 000 eurot viitega tähtaegade<br />
muutusele. Narva abilinnapea sõnul<br />
oli projekti lõpptähtaja muutmiseks<br />
EASi luba olemas. 8–9<br />
INVESTOR<br />
Oodatakse rammusat<br />
dividendiaastat<br />
Seni on dividendi suurusest teada andnud neli börsifirmat. Suurimat dividendi<br />
on selgi aastal oodata IAN PLENDERLEITHI juhitud Tallinna Veelt. 20–21<br />
EUR/USD<br />
1,2828<br />
KASULIK<br />
Kuidas juhi tööd<br />
optimeerida<br />
Aeg-ajalt tuleks juhil analüüsida,<br />
kas ta suudab kõiki ülesandeid täita.<br />
Võib selguda, et juht tegeleb<br />
asjadega, millega talle meeldib tegeleda,<br />
mitte sellega, mida oleks<br />
vaja teha. 14<br />
USD/EUR<br />
0,7795<br />
EUR/SEK<br />
8,3258<br />
KOLUMN<br />
NordPool<br />
52,81<br />
Euribor<br />
0,331%<br />
Erandlikult kasvamas<br />
Kui Lääne-Euroopas<br />
kirjastajate käibed<br />
vähenevad, siis<br />
Eesti ujub vastuvoolu.<br />
Siinsed<br />
kirjastajad on<br />
mõõnast üle<br />
saanud, aasta<br />
on alanud<br />
hästi. 4–5<br />
KIRJASTUSE Varrak ühe<br />
omaniku ja juhatuse<br />
liikme Priit Maide sõnul<br />
ostab eestlane õnneks<br />
raamatuid ka siis, kui raha<br />
on vähe. FOTO: ERIK PROZES<br />
Eesti Energia on tõestanud, et<br />
oskab riske võtta ja neid võitudeks<br />
vormistada.<br />
Energiakontserni finantsdirektor Margus Kaasik selgitab, miks see, kes ei<br />
riski, šampust ei joo. 18
2 TOIMETUS<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Alo Merilo, tel 667 0182, e-post alo.merilo@aripaev.ee<br />
REPLIIK<br />
Eesti IT valvab Hiinas aega<br />
Ajatempliteenust pakkuv Eesti ettevõte Guardtime laienes<br />
Hiina turul. Firma sai Hiinas juba teise suurkliendi;<br />
nende teenust hakkab kasutama 55 miljonit Zhejiangi provintsi<br />
elanikku. Kõrge lisandväärtusega uudsetele IT-teenustele<br />
on suur turg avatud.<br />
AJALOO ILU<br />
Tartu sai lennuühenduse<br />
4. aprill 2008. Tartu linnavalitsuse, Tallinna lennujaama,<br />
majandusministeeriumi ja siseministeeriumi esindajate<br />
kohtumisel otsustati, et aasta lõpus peaks Tartu lennujaam<br />
olema valmis vastu võtma regulaarlennuliine. Suveks valmib<br />
1,8 km pikkune lennurada, mis võimaldab maanduda<br />
ja õhku tõusta kuni 120kohalistel lennukitel. Koosolekul tõdeti,<br />
et riigi toetus regionaalsetele lennujaamadele on liiga<br />
väike. “Riigi suurenev toetus ei ole riigile ainult kulu, vaid<br />
ka tuleviku tulu, mis laekub maksudena kogu Lõuna-Eestist<br />
läbi majandusarengu, millele Tartu lennujaama valmimine<br />
tõuke annab,” hindas Tartu abilinnapea Karin Jaanson.<br />
Hetkeseis. Tartu ja Helsingi vahet lendab kuus korda nädalas<br />
Flybe koostöös Finnairiga. Estonian Air ja airBaltic enam<br />
Tartust reisijaid Stockholmi, Tallinna ja Riiasse ei vea.<br />
HOMME<br />
Kuidas Selveri Köögi juhist sai ettevõtja?<br />
LOE ÄRIPÄEVAST<br />
GUARDTIME’I idee<br />
üks autoritest ja<br />
teadusjuht Ahto<br />
Buldas potentsiaalsete<br />
klientide<br />
vähesust ei kurda.<br />
Alati parim! A-Tolliagentuur on Eesti suurim<br />
Intrastati ja pakendiaruande vormistaja!<br />
Tood Eestisse<br />
pakendatud kaupa?<br />
Valides pakendiaktsiiside maksmise asemel<br />
aruandluse A-Tolliagentuurist,<br />
on ettevõtte rahaline võit vähemalt 10 korda!<br />
www.a-tolliagentuur.ee<br />
tel 655 0703<br />
Osakoormate vedu<br />
tagaluukautodega<br />
TALLINN–<br />
HELSINKI–TALLINN<br />
Enne kl 12 tellitud veos<br />
järgmisel tööpäeval sihtkohas!<br />
tel: +372 505 5074<br />
info@mltransport.ee<br />
www.mltransport.ee<br />
JUHTKIRI<br />
TEGIJA<br />
Rein Lang<br />
jagab ja valitseb nukuteatris<br />
Nii nagu paljud polnud tuttavad Barbara<br />
Cartlandi nimega, kuni kultuuriminister<br />
Rein Lang selle jutuks võttis, nii on mõnelgi<br />
meelest minemas aeg, mil viimati nukuteatris käidud<br />
sai. Selles mõttes ministrile tänu skaala laiendamise<br />
eest. Teisalt tundub nukuteatri ümber toi-<br />
muv jälle pisut kultuuritu. Teater võibki olla mõnda<br />
finantsreeglit rikkunud või saamatult majandanud,<br />
aga vääriks ikka vähe viisakamat kohtlemist.<br />
See, kuidas minister ettevõtte nõukogu esimeest<br />
vaibale kutsub ja vallandab, tuletab omakorda<br />
meelde Karabas-Barabasi.<br />
Üllatustrahvide äris maksab<br />
tugevama ja osavama õigus<br />
A lati<br />
tasub enne otsustamist<br />
tunda nii seadust, lepingu<br />
allserva peenikeses kirjas<br />
trükitut kui ka seda, mis võib<br />
esmapilgul üldse ridade vahelt<br />
märkamatuks jääda.<br />
<strong>Äripäev</strong> soovitab seda põhimõtet järgida<br />
nii pankade jt laenuandjatega milleski kokku<br />
leppides, linnas oma autot parkides kui ka<br />
näiteks enne valimisi erakondade programmiliste<br />
lubadustega tutvudes.<br />
Heal lapsel mitu nime, kuid – olgu see siis<br />
trahv, viivis, lepingu muutmistasu, leppetrahv<br />
või muu finantssanktsioon – reeglina on ikka<br />
tegu raha osavale nõudjale lihtsa sissetulekuga,<br />
kuid rahast ilma jäävale inimesele keerulisema<br />
olukorraga.<br />
Kirjutasime eile, et tavakeeles kuuleb tihti<br />
väljendit “sain parkimistrahvi”, olenemata<br />
sellest, kas valesti parkimise eest “trahviti”<br />
eraparklas või avalikus tasulises parklas. Viimases<br />
on parkimiskoht linna, valla või riigi<br />
omand ja parkimistingimused tulenevad liiklusseadusest,<br />
eraparklate puhul aga võlaõigusseadusest.<br />
KOVi tasulise parkla tingimuste<br />
rikkumise eest määratakse viivistasu, eraparklate<br />
parkimistingimuste rikkumiste puhul<br />
aga leppetrahv.<br />
Paber kannatab kõike. Eilses <strong>Äripäev</strong>as kinnitas<br />
jurist Indrek Eiche, et eraparklas auto kojamehe<br />
vahele pandud trahvikviitung ei ole täitedokument<br />
ja selle võib lihtsalt ära visata.<br />
Ka kohus on parkimisvaidlust lahendades<br />
jõudnud seisukohale, et nt tõkkepuuta parkla<br />
“parklasildi” tagaküljele kirjutatud tingimused<br />
ei anna alust pidada sildi väljapanekut võlaõigusseaduse<br />
mõistes pakkumuseks, millele<br />
autojuht saaks sõidukiga parklasse sõites anda<br />
nõustumuse. Autojuhil ei ole sildil olevate<br />
tingimustega enne parklasse sõitmist võimalik<br />
mõistlikult tutvuda, sest see eeldaks pea-<br />
Ebaõiglasenatunduvatrahvi<br />
puhul<br />
vaadake,<br />
kui tugev<br />
trahvinõudja<br />
on.<br />
ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />
tumist ja sõidukist väljumist. Seepärast ongi<br />
kohus leidnud, et sildil märgitud klauslit, mille<br />
kohaselt sõiduki sisenemisel eraparklasse<br />
loetakse justkui leping sõlmituks, ei saa tegelikult<br />
pidada lepinguks.<br />
Sildil kasutatav “tüüptingimus”, mis paneb<br />
sõidukijuhile “kohustuse” tasuda parkimistingimuste<br />
rikkumise korral iga kord leppetrahvi<br />
(nt 500 krooni või 35 eurot), on väidetava<br />
“lepingu” teist poolt ebamõistlikult kahjustav<br />
ning kohtu hinnangul sellisena tühine.<br />
Tõkkepuu jääb kalliks. Toimetuse hinnangul<br />
aitaks eraparklate õigussegaduses selgust tuua<br />
see, kui omanikud paigutaksid oma sissesõidu-<br />
ja väljasõidutee juurde parkimist korraldavad<br />
lahendused, nt tõkkepuu, millest parkimisaega<br />
fikseerimata ning maksmata läbi sõita ei saa.<br />
Kui pank on teiega sõlmitava laenulepingu<br />
eelviimasele leheküljele midagi väikeses<br />
kirjas kirjutanud, mille tõttu rakendub pärast<br />
kopsakas leppetrahv, siis loomulikult on pangaomanike<br />
motiivid täpselt samad, mis parklaomanikel<br />
(loe: nad tahavad teie raha). Ent<br />
pangaga ei tasu siiski hakata vaidlema enne,<br />
kui olete veendunud enda tugevuses.<br />
Õigusriigis on lepingud täitmiseks. Aus<br />
inimene ja aus äripartner maksab saadud<br />
kauba, teenuse või muu hüve eest ka siis, kui<br />
saab selle kogemata või lepingutingimustega<br />
tutvumata, ning ka siis, kui maksmiskohustus<br />
inimliku hajameelsuse tõttu vahepeal<br />
lihtsalt ununeb.<br />
Kokkuvõttes – ehitage kirik keset küla. Tasuge<br />
mõistliku hinnarehkenduse järgi kõik<br />
oma arved ära, kuid ebaõiglasena tunduva<br />
trahvi puhul vaadake, kui tugev trahvinõudja<br />
on. Sest loll saab kirikus ka peksa.<br />
Loe <strong>Äripäev</strong>ast<br />
UUDIS “Jurist: eraparklas saadud trahvi võib<br />
jätta tasumata” eilses lehes lk 8–9
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
“Kas kaardiga<br />
või sularahas?”<br />
Tutvu tingimustega www.danskebank.ee ja konsulteeri vajadusel meie nõustajaga.<br />
Iga ärimudel on eriline. Mõni neist<br />
põhineb suurel turuosal, mõni vähestel,<br />
kuid lojaalsetel klientidel. Danske<br />
Bank pakub uut lahendust, kus kaardimaksete<br />
vastuvõtmise tasud arvestavad<br />
Sinu ettevõtte eripäradega. Meie usume,<br />
et kaardimakse ei pea olema kallis<br />
ega paindumatu, see peab hoopis<br />
edendama Sinu äri.<br />
REKLAAM 3<br />
Danske Bank on loonud uue standardi: kaardimaksete<br />
tasud arvestavad Sinu ettevõtte suurust.<br />
Tule ja räägime, kuidas me saame<br />
Sinu ettevõtte kaardimaksed paremini<br />
toimima panna.<br />
Võta meiega ühendust 6 752 000<br />
või vaata www.danskebank.ee/uus
4 KAANEL Priit Maide: Eestlasel ei ole raha, aga ta on tubli.<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.eee<br />
KIRJASTAMINE<br />
Raamat on<br />
eestlaste seas<br />
popp. Eristume<br />
Euroopast<br />
MARTA JAAKSON<br />
marta.jaakson@aripaev.ee<br />
Samal ajal kui Lääne-Euroopas kirjastajate käibed<br />
vähenevad, on Eestis raamatuäri taas õitsele<br />
puhkemas. Raamatute hinnatõus pole lugemishuvi<br />
vähendanud, kirjastajate majandustulemused<br />
eelmisel aastal paranesid, uustrükkide arv<br />
on kasvanud 10 protsenti ning selle aasta esimeses<br />
kvartalis on raamatute müük Rahva Raamatus suurenenud<br />
15 protsenti.<br />
Kirjastuse Tänapäev ühe omaniku Toomas Leito<br />
sõnul oli kümne suurima kirjastuse käive eelmisel<br />
aastal umbes 20 miljonit eurot. Kogu turu käive<br />
oli umbes 26 miljonit eurot ehk natuke suurem<br />
kui aasta varem. Käibe kasvu põhjuseks on Leito<br />
sõnul raamatute kallinemine.<br />
Pärast kriisi esimene korralik müügiaasta. Leito<br />
rääkis, et eelmine aasta oli esimene korraliku<br />
müügiga aasta pärast majandussurutist. 2012. aastal<br />
ilmus kirjastusel Tänapäev 135 uustrükki, mis<br />
on 6% rohkem kui 2011. aastal. Kirjastuse eelmise<br />
aasta kasum oli 157 207 eurot ning dividendideks<br />
makstakse omanikele 49 700 eurot.<br />
Leito selgitas, et kirjastused, kes suutsid eelmisel<br />
aastal säilitada tootmismahtu, teenisid ka raha.<br />
Raskem oli olukord Leito sõnul sellistel kirjastustel,<br />
kel olid laovarud liiga suureks kasvanud. Kirjastustel<br />
on kaks suurt hirmu – raamatut ei osteta<br />
ja laojääk kasvab liiga suureks. Nendest hirmudest<br />
saab lahti ainult kahte moodi – kas teed allahind-<br />
See on hea märk, et ei<br />
ole olnud suurt langust,<br />
loodame, et 2013.<br />
aasta tuleb sama hea<br />
kui 2012. aasta.<br />
Egmont Estonia AS juhatuse<br />
liige Svea Uusen<br />
Kirjastuse Varrak üks omanikest iseloomustades eestlaste huvi raamatute vastu.<br />
lusi ja pärast seda teed veel suuremaid allahindlusi<br />
või kannad kauba maha, rääkis Leito.<br />
Teised kirjastajad jäid äritulemustest rääkides<br />
tagasihoidlikumaks kui Leito. 2012. aasta oli kirjastajate<br />
sõnul stabiilne ning hoolimata raamatute<br />
kallinemisest hindab eestlane intellektuaalse<br />
vara suurendamist.<br />
Kirjastuse Varrak ühe omaniku ja juhatuse liikme<br />
Priit Maide sõnul vaatab ta eelmisele aastale tagasi<br />
kahesuguste emotsioonidega. “Kui rahaliselt<br />
vaadata, siis läks täpselt samamoodi nagu eelmisel<br />
aastal. Ei paremini ega halvemini. Stabiilne elu,<br />
mis nii käivet kui ka kasumit puudutab,” ütles ta.<br />
Maide märkis, et stabiilsust peaks aga vaatama kui<br />
head asja. “Vaatamata sellele, et raha on vähe, Eesti<br />
inimene siiski loeb ja ostab raamatuid,” märkis ta.<br />
Kirjastuse Koolibri direktor Kalle Kaljurand ütles,<br />
et midagi erakordset esile tuua ei ole, ent kokkuvõttes<br />
võib öelda, et läks hästi. “Meil on täpselt<br />
sama tase, mis eelmisel aastal – hurraad ei ole<br />
praegu,” nentis ta. Kaljurand lisas, et pigem teevad<br />
kirjastused praegu paremaid valikuid, mida<br />
kirjastada.<br />
Egmont Estonia ASi juhatuse liige Svea Uusen<br />
lausus, et ka neil jäi kasum eelmise aastaga samale<br />
tasemele. “See on hea märk, et ei ole olnud suurt<br />
langust, loodame, et 2013. aasta tuleb sama hea kui<br />
2012. aasta,” ütles ta. Uusen lisas, et raamatute esmatrükk,<br />
mis sel aastal on ületanud kümne protsendi<br />
piiri, ei näita seda, kui palju raamatuid jõutakse<br />
ära müüa, ning erinevad kirjatused teevad<br />
erinevatel aegadel suurema trüki.<br />
Hitid toovad kasvu. Maide nentis, et Eesti kirjastusturul<br />
sel aastal suurt kasvu ilmselt oodata ei ole,<br />
kuna raamatuhuvilise inimese rahakott aastaga<br />
paksemaks ei lähe. Edu tagavad aga hitid. Varraku<br />
nimistus oli eelmisel aastal näiteks Tõnu Õnnepalu<br />
“Mandala” ja Sofi Oksaneni “Kui tuvid kadusid”.<br />
Ka Leito kinnitas, et hitid tagavad kirjastusele<br />
kasvu. “Kivirähk kirjutagu mis tahes, niikuinii on<br />
hitt, ma võin silmad kinni öelda, et loetakse hästi<br />
ja tehakse lisatrükk,” märkis ta.<br />
Samuti kogub Leito sõnul aina enam populaarsust<br />
lastekirjandus. Samal seisukohal oli Uusen. Tema<br />
sõnul on lasteraamatute hulgas endiselt populaarsed<br />
tuntud tegelastega juturaamatud. “Huvi<br />
on suur, aga lapsed soovivad asju lugeda võib-olla<br />
pigem tahvelarvuti vahendusel. Vahend, mille<br />
abil laps lugema saadakse, võib olla lihtsalt erinev,”<br />
märkis ta.<br />
Eelmise aasta suurimaks kasvukuuks peetakse<br />
aga detsembrit, kui mitme kirjastaja sõnul tehti<br />
üllatavalt suur jõulumüük.<br />
Äriraamatute kirjastamisel tagasilöök. Äriraamatute<br />
kirjastamine ei ole paaril viimasel aastal<br />
hästi läinud, ütles juhtimis- ja äriraamatute kirjastamisega<br />
tegeleva ASi <strong>Äripäev</strong> tegevjuht Igor<br />
Rõtov. Tema sõnul on <strong>Äripäev</strong>as seetõttu ka raamatute<br />
kirjastamise strateegia ümber kujundatud.<br />
<strong>Äripäev</strong> jätkab küll äriraamatute kirjastamisega,<br />
aga mullu käivitati Imelise Teaduse raamatute<br />
seeria ja äsja alustas <strong>Äripäev</strong> ajalooraamatute<br />
kirjastamisega.<br />
“Oleme seadnud endale eesmärgi tõusta lähiaastatel<br />
Eesti TOP 5 raamatukirjastaja hulka,” ütles<br />
Rõtov. Ta nentis, et samas ei ole ta väga optimistlik<br />
turu suhtes tervikuna. Eesti on Rõtovi hinnangul<br />
raamatukirjastajate jaoks küll pisike turg, aga kui<br />
tulla välja heade raamatutega õigel ajal, siis võib<br />
siin olla vägagi edukas.
Taust<br />
Tooni annab viis<br />
kirjastust<br />
KIRJASTUSTURUL on jäme<br />
ots koondunud viie suurema<br />
kirjastuse kätte.<br />
Kirjastaja Toomas Leito sõnul<br />
on nendeks Avita, mille käive<br />
koos õpikutega oli eelmisel<br />
aastal eeldatavalt 3,7 miljonit<br />
eurot, järgnevad TEA<br />
(3,5 miljonit eurot), Varrak<br />
(3,2 miljonit eurot) ja Koolibri<br />
(koos õpikute kirjastamisega<br />
3 miljonit eurot).<br />
20<br />
miljonit eurot oli eelmisel<br />
aastal Eesti 10<br />
olulisema kirjastuse<br />
käive kokku.<br />
12 protsenti<br />
kukkusid eelmisel<br />
aastal kirjastajate<br />
käibed Rootsis. Sarnane<br />
suundumus on ka teistes<br />
Lääne-Euroopa riikides.<br />
Aasta algas 15protsendise kasvuga<br />
Raamatupoeketi Rahva Raamat<br />
turundusjuht Anu Vagenstein<br />
ütles, et eestlane on lugeja<br />
rahvas. Seda näitab eelmise aasta<br />
10protsendiline käibe kasv.<br />
Selle aasta kolme esimese kuuga<br />
on aga tema kinnitusel olnud<br />
müügikasv lausa 15 protsenti.<br />
Vagensteini sõnul ostetakse<br />
nii paber- kui ka e-raamatuid.<br />
Rahva Raamatu e-raamatute osa<br />
käibes on küll alla poole protsendi,<br />
ent kasvab järk-järgult.<br />
Vagensteini sõnul meeldib<br />
eestlastele lugeda ja eestlane<br />
hindab väga omamaist ilukirjandust.<br />
“Head meelt valmistab,<br />
et mitmed kirjastused annavad<br />
väga suure panuse, et eestikeelsena<br />
ilmuks ka mujal maailmas<br />
Kivirähk kirjutagu mis tahes, niikuinii<br />
on hitt, ma võin silmad kinni öelda, et<br />
loetakse hästi ja tehakse lisatrükk.<br />
Kirjastuse Tänapäev ühe omaniku Toomas Leito sõnul tagab kirjastajatele kasvu mõni hitt<br />
Edetabel<br />
Uute raamatute trükiarv kasvas<br />
populaarsed raamatud ja jätkavad<br />
väärt tõlkekirjanduse sarjade<br />
väljaandmist hoolimata meie<br />
väiksest turust,” rääkis ta.<br />
Eesti raamatuturg on rahvusvahelises<br />
plaanis erakordne.<br />
Kirjastuse Varrak üks omanikke<br />
ja juhatuse liige Priit Maide<br />
rääkis, et Eestis kirjastatavate<br />
raamatute tiraažid on suurusjärgus<br />
1000 ja natuke alla. Näiteks<br />
40 miljoni elanikuga Poolas<br />
on keskmine raamatute tiraaž<br />
2500.<br />
Maide sõnul suudab eestlane<br />
osta ja lugeda kordi rohkem<br />
kui poolakas. “Eestlasel ei ole<br />
raha, aga ta on tubli,” märkis ta<br />
uhkusega.<br />
Ilmunud uustrükiste arv, v.a kalendrid, postkaardid, rakenduslikud õppematerjalid<br />
kirjastus 2012 2011 omanikud<br />
1. ERSEN 163 154 Jurate Zagorodnjuk<br />
2. Varrak 156 150 Andrus Maide, Maret Maide,<br />
Peeter Maide ja Priit Maide<br />
3. Koolibri 137 137 Ants Lang, Guido Kobolt,<br />
Valve Kruusmaa<br />
4. Egmont Estonia 136 143 Taani firma Egmont<br />
International Holding A/S<br />
5. Tänapäev 135 127 Sven-Erik Moorlat, Toomas<br />
Leito, Priit Leito ja OÜ Fablio ehk<br />
Tõnu Laak<br />
6. Sinisukk 90 107 Marie Edala<br />
7. TEA 77 80 Silvia Tomingas<br />
8. Ajakirjade Kirjastus 69 53 AS Ekspress Grupp ja<br />
AS Eesti Meedia<br />
9. Eesti Raamat 51 66 101 eraisikut<br />
10. Pegasus 47 46 Andres Tiisler, Tiiu Kraut,<br />
Rene Tendermann<br />
11. Tammerraamat 41 41 Enno Tammer ja Tiina Tammer<br />
12. Odamees 39 26 Sergei Solovjov, Sigrid<br />
Purvinski, Semjon Galkin ja<br />
Stefania Riipulk<br />
13. Eesti Keele Sihtasutus 36 42 Eesti Keele Instituut<br />
14. Argo 33 31 Andres Adamson, Lea Adamson<br />
15. Hea Lugu 32 39 AS Eesti Ajalehed ehk<br />
AS Ekspress Grupp<br />
16. Menu Kirjastus 30 29 OÜ Proosa Press (Janari Lage),<br />
OÜ Lavigo (Ain Lausmaa),<br />
OÜ Lindhein (Ain Talts),<br />
OÜ Talts Invest (Martin Talts),<br />
Katrin Streimann ja Sirje<br />
Maasikamäe<br />
17. Ilmamaa 27 31 Kokku 19 täis- ja usaldusosanikku<br />
ning Sihtasutus Eesti Mõtteloo<br />
sihtkapital<br />
18. Grenader 26 23 Aimur Gruuse<br />
19. <strong>Äripäev</strong> 24 20 Bonnier Business Press AB<br />
20. Avita 21 Mundo Enterprises Ltd,<br />
kirjastuse juht Ly Aunaste<br />
21. Juura 21 22 Peep Pruks ja OÜ Ikhor Investeeringud<br />
(Urmas Sõõrumaa)<br />
22. Pilgrim 20 24 Tiina Ristimets<br />
23. Petrone Print 20 25 Epp Petrone, Justin Carroll<br />
Petrone ja Tiina Tammeorg<br />
24. Fantaasia 16 18 Eva Luts<br />
25. Atlex 15 17 Viljar Suitsev ja Riho Vaab<br />
Märkus: arvesse on võetud ärilisel alusel töötavad kirjastused, seega riiklikke ja avalikõiguslike<br />
asutuste kirjastusi ei ole tabelis<br />
ALLIKAS: TOOMAS LEITO<br />
Tulevikutrump digiraamat<br />
praegu paberraamatuga veel ei<br />
võistle. <strong>Äripäev</strong>a tegevjuhi Igor<br />
Rõtovi hinnangul ei ole digiraamat<br />
Euroopa raamatukirjastajate<br />
lootusi täitnud ning nüüd<br />
usutakse, et lähitulevik on siiski<br />
paberraamatute päralt ja digiraamatute<br />
võidukäik toimub<br />
kaugemas tulevikus.<br />
Kirjastuse Tänapäev ühe<br />
omaniku Toomas Leito sõnul ei<br />
ole Eestis ärilises mõttes digiraamatut<br />
veel olemas. “Selge on see,<br />
et see on kasvav segment ja alahinnata<br />
seda mingil juhul ei tohi.<br />
Kui me aga kasutame praegu<br />
väljendit “raamatuäri”, siis me<br />
räägime ikkagi ainult paberraamatutest,”<br />
nentis Leito.<br />
www.tireman.ee<br />
TALLINN:<br />
Peterburi mnt. 58b, tel. 605 6090<br />
Tartu mnt. 119, tel. 605 1066<br />
Mustamäe tee 54, tel. 654 7650<br />
Punane tn. 6, tel. 607 0104<br />
PÄRNU:<br />
Tallinna mnt. 82, tel. 443 9081<br />
RAKVERE:<br />
Haljala tee 15, tel. 322 7411<br />
KAANEL 5<br />
4. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
KAPITAL<br />
Putin sunnib ametnike raha välismaalt koju<br />
Venemaa president Vladimir Putin allkirjastas üleeile dekreedi,<br />
mis annab kõrgetele riigiteenistujatele aega 1. juulini, et sulgeda<br />
oma välismaised pangakontod ning maha müüa välismaiste firmade<br />
aktsiad.<br />
Kes nii ei tee, kaotab ameti, ütles presidendi administratsioonijuht<br />
Sergei Ivanov üleeile pressikonverentsil. Ühtlasi tuleb kõigil riigiteenistujatel,<br />
sealhulgas suurte riigifirmade juhtidel, kõik varad<br />
deklareerida.<br />
Tegemist on järgmise sammuga võitluses korruptsiooni ning kapitali<br />
väljavooluga Venemaalt offshore-riikidesse, kirjutas Dagens<br />
Industri.<br />
VÕISTLUS<br />
Lapsed kirjutasid üle 120 ärimuinasjutu<br />
Tänavune ettevõtlusmuinasjuttude võistlus on lõppenud, sel aastal<br />
laekus üle 120 töö.<br />
Ettevõtlusmuinasjuttude võistlus on JA Eesti (Junior Achievement<br />
Eesti) poolt seitsmendat korda korraldatud ning põhikooliõpilastele<br />
suunatud võistlus. Parimaid auhinnati kahes vanusekategoorias<br />
– noorem (4.–6. klass) ja vanem (7.–9. klass). Nooremas vanuseklassis<br />
võitis Marleen Juhandi Salme Põhikoolist ning vanemas<br />
Liis Vähi Tartu Kommertsgümnaasiumist.<br />
NORDSTREAM<br />
Gazprom lööb käed Hollandi firmaga<br />
Vene ärileht Kommersant kirjutas eile oma allikatele viidates, et<br />
NordStreami kolmanda torujuhtme ehitamisel gaasi transportimiseks<br />
Saksamaale võib Gazpromi partneriks saada Hollandi firma<br />
Gasunie. Kavatsuste protokoll on plaanis allkirjastada president<br />
Vladimir Putini tuleval nädalal toimuva visiidi ajal Hollandisse.<br />
Gasunie on Gazpromi partner ka kahes esimeses NordStreami torujuhtmes.<br />
Ostad 3 – saad 4!<br />
3=4<br />
Ostad 3 velgedel rehvi, saad lisaks 1 rehvi ja velje TASUTA!*<br />
TARTU:<br />
Ringtee 35, tel. 737 1850<br />
Aardla 23c, tel. 730 3745<br />
RAPLA (Rehvikeskus OÜ):<br />
Uusküla küla, Soone, tel. 489 4166<br />
VÄNDRA (Karotam OÜ):<br />
Kase 20, tel. 446 7076<br />
VILJANDI:<br />
Piiri 2, tel. 435 5572<br />
* Kampaania reeglid: www.tireman.ee
6 UUDIS toimetaja<br />
KESKPANK<br />
Mario<br />
Draghil<br />
raske imet<br />
teha. Ühtne<br />
turg ei toimi<br />
SIRJE RANK<br />
sirje.rank@aripaev.ee<br />
Euroopa Keskpanga tänaselt intressinõupidamiselt<br />
kärbet veel ei oodata, küll aga selgitusi<br />
Küprose vastuolulise abipaketi kohta ning signaale<br />
võimalikest poliitikamuutustest.<br />
Kärbet prognoosis tänaseks vaid kaks agentuuri<br />
Bloombergi küsitletud 56 analüütikust, ehkki kuu<br />
aega tagasi tuli panga juhil Mario Draghil tunnistada,<br />
et selline võimalus oli juba kaalumisel ning<br />
vahepeal on euroalalt lisandunud uusi süngeid<br />
majandusnäitajaid.<br />
“Paberi pealt vaadates võiks ju öelda, et intressikärbeteks<br />
oleks ruumi,” kommenteeris Deutsche<br />
Postbanki analüütik Thilo Heidrich. Eurostati<br />
eile avaldatud esialgsel hinnangul jätkas veebruaris<br />
euroalal 2% tasemest läbi vajunud inflatsioon<br />
märtsis langust. “Samas ei saavutaks see midagi.<br />
Kulutaks vaid ära püssirohu, mida võib vaja minna,<br />
kui kriis tõesti uuesti tuurid üles võtab.”<br />
Hädalisteni abi ei jõua. Nimelt pole Euroopa Keskpanga<br />
ülimadalad intressimäärad jõudnud sinna,<br />
kus seda stiimulit enim vaja on. Kreekas ja Portugalis<br />
saavad väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted,<br />
mis on peamised uute töökohtade loojad,<br />
laenu ikka alles 7%ga. Saksamaaga võrreldes<br />
on vahe 3,5 protsendipunkti. Oluliselt parem pole<br />
seis ka Hispaania ja Itaalia väikefirmade jaoks.<br />
Nii pole imestada, et just nende riikide tõttu on<br />
euroala tööpuudus 12% tasemel värskelt uue re-<br />
Tasub teada<br />
Prognoos<br />
KPMG uuringus osalenud Eesti<br />
ettevõtjatest toetasid ligi pooled<br />
mõtet, et Estonian Airi põhjal<br />
võiks luua ühisfirma või siis<br />
Balti ühise lennufirma.<br />
“Balti lennufirma või siis Estonian<br />
Airi põhjal ühisfirma loomist<br />
eelistas kokku 48 protsenti<br />
uuringus osalenutest. Päris Estonian<br />
Airi tegevuse lõpetamist<br />
või siis odavlennufirmade soodustamist<br />
toetas vaid viis protsenti,”<br />
kommenteeris KPMG Baltics<br />
OÜ juhatuse esimees Andris<br />
Jegers majandustrendide uuringut<br />
“Majanduse Pulss 2013”.<br />
IHS PANGA ökonomist<br />
Howard Archer prognoosib<br />
juuniks euroala enim jälgitud<br />
baasintressimäära alanemist<br />
praeguselt 0,75 protsendilt<br />
0,5%-le.<br />
EUROALA intressimäärade<br />
tõusu võimalust ei näe Berenberg<br />
Banki ökonomist<br />
Christian Schulz enne 2014.<br />
aasta teist kvartalit.<br />
4. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Äriliidrid soovitavad<br />
Estonian Airile ühisfirmat<br />
“Tulemus annab märku, et<br />
ettevõtjate arvates oleks ühisettevõte<br />
ratsionaalseim valik,<br />
sest peamine eesmärk on lennuühenduse<br />
tagamine Eesti jaoks<br />
oluliste sihtpunktidega,” lisas<br />
Jegers.<br />
Samasugune toetus nagu laevanduses.<br />
Küsitluse kommentaarides<br />
tõsteti esile, et oma lennufirma<br />
omamise asemel võiks<br />
siduvate lepingute alusel doteerida<br />
Eestile vajalike lennuliinide<br />
ülalpidamist elujõulisemate lennufirmade<br />
arvel või subsideerida<br />
kordi löönud. Kreekas ja Hispaanias on töötuse<br />
määr üle 26%.<br />
“Turg on killustunud, vahed pangalaenude intressimäärades<br />
püsivad ning seetõttu on euroalal<br />
ääreriikides majanduskasvu väljavaated väga nigelad,”<br />
kommenteeris ajalehele Financial Times Goldman<br />
Sachsi Euroopa ökonomist Huw Pill. Euroala<br />
majandus on languses olnud viis kvartalit järjest<br />
ja pööret ei paista.<br />
Euroopa finantsturgude killustumine on juba<br />
mõnda aega keskpanga üks peamisi muresid,<br />
tunnistas Mario Draghi eelmise intressinõupidamise<br />
järel märtsis.<br />
Keskpank saaks siin üht-teist teha – aktsepteerida<br />
ka väikefirmadele antud laene tagatisena keskpanga<br />
laenude vastu või osta kommertspankadelt<br />
üles hapnevaid varasid, mis praegu uute laenude<br />
väljastamist tagasi hoiavad.<br />
Selliseks sammuks 17 riigi seas konsensuse<br />
leidmine ei oleks aga kerge. Financial Times tsiteeris<br />
Saksamaa keskpanga juhti Jens Weidmanni,<br />
kes ei varjanud oma skepsist, kas laenuraha<br />
hinnavahet euroala erinevate riikide väikefirmadele<br />
peaks siluma just keskpanga rahapoliitiliste<br />
instrumentidega.<br />
Võimalikku “katet” keskpanga tugiostudeks<br />
võib pakkuda see, kui liikmesriigid või Euroopa<br />
Komisjon väiksemate firmade laenudele garantii<br />
annavad, arutles Petersoni Instituudi analüütik<br />
Jacob Kirkegaard.<br />
Killustumist euroalal süvendasid ja rõhutasid<br />
veelgi Küprose pangandussüsteemi stabiliseerimiseks<br />
kehtestatud piirangud kapitali vabale<br />
liikumisele. See on rahaliidu jaoks pretsedenditu<br />
samm, mis sisuliselt tähendab, et eurol ja<br />
eurol on vahe.<br />
konkreetseid lennuliine, nagu<br />
tehakse saarte praamiliiklusega.<br />
Sama teemat jätkates tõid<br />
mõni vastaja välja, et olulistesse<br />
sihtkohtadesse lendamine<br />
tuleks tagada riigi ja lennufirma<br />
või lennufirmade omavaheliste<br />
lepingutega või siis osta liinid<br />
sisse konkursi alusel. Oluliseks<br />
peeti ühenduste tagamist<br />
Euroopa Liidu riikide pealinnade<br />
ja ärikeskustega ning endiste<br />
liiduvabariikide pealinnadega.<br />
Veebipõhisele uuringule vastas<br />
üle 130 juhtiva ettevõtja.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Avantüür Ukrainas, kus Swedbanki<br />
uhked plaanid fiaskoga<br />
lõppesid, läheb pangale maksma<br />
11 miljardit Rootsi krooni<br />
(1,3 mld eurot), kirjutas eilne<br />
Rootsi majandusleht Dagens<br />
Industri.<br />
Avantüür Venemaal, kust samuti<br />
lahkutakse, jääb kuludelt<br />
tuludelt enam-vähem nulli.<br />
2007. aasta aprillis lehele antud<br />
intervjuus rääkis toonane<br />
pangajuht Jan Lidén, kuidas<br />
Ida-Euroopast saab Swedbankile<br />
isegi suurem turg kui koduturg<br />
Rootsi. Tegelikkus kukkus para-<br />
EUROOPA Keskpanga<br />
juht Mario<br />
Draghi on nimetanud<br />
Euroopa<br />
finantsturgude<br />
killustumist<br />
üheks peamiseks<br />
keskpanga<br />
mureks. FOTO:<br />
SCANPIX<br />
“Draghi peab kapitalikontrolli kohta paar kõva<br />
sõna ütlema – see on turgude killustumise halvim<br />
vorm,” märkis Deutsche Banki strateeg Jim Reid<br />
keskpanga nõukogu tänase istungi eel. “Loogiliselt<br />
tuleks Euroopa Keskpangal öelda, et kapitalikontroll<br />
on Küprose suveräänne otsus ning et Euroopa<br />
Keskpank on valmis tagama likviidsust, kui see<br />
piirangute tühistamise järel peaks vajalik olema.”<br />
Küprosele teised reeglid. Draghil tuleb ilmselt<br />
keskpanga rollist aru anda ka Küprose abipaketi<br />
teistes aspektides. Keskpank seadis Küprose valitsuse<br />
sisuliselt ultimaatumi ette – kui pankade stabiliseerimiseks<br />
Küproselt 5,8 miljardit eurot ei leita,<br />
lõpetab keskpank likviidsuslaenud Küprose hädas<br />
pankadele. See tekitab küsimuse, kas keskpank<br />
on valmis sarnast meelekindlust ilmutama ka juhul,<br />
kui see peaks vajalik olema poliitikute survestamiseks<br />
Itaalias või Hispaanias, mis on vastavalt<br />
euroala suuruselt kolmas ja neljas majandusruum.<br />
Või saab sellest õpikunäide suurte ja väikeste<br />
riikide erinevast kohtlemisest, nagu kahtlustab<br />
nobelist Christopher Pissarides, kes nõustab praegu<br />
Küprose valitsust.<br />
Draghi seisukohta oodatakse ka eurogrupi juhi<br />
Jeroen Dijsselblomi turge väristanud väljaütlemisele,<br />
et siitmaalt edasi ei saa raskustesse sattunud<br />
pangad enam nii palju maksumaksjatele loota. Esmalt<br />
tuleb kahjud kanda pangal endal.<br />
Mario Draghilt oodatakse siiski signaali võimalikust<br />
stiimulist. Juba märtsis teatas Draghi, et<br />
keskpanga rahapoliitika jääb majanduskasvu toetama<br />
nii kauaks, kui see vajalik on. Selline teavitamine<br />
on omane pigem USA Föderaalreservile ning<br />
tavatu Euroopa Keskpanga jaoks, mis on korranud<br />
mantrat, et pank ette mingeid lubadusi ei anna.<br />
Swedbankile Ukrainast<br />
miljardiarve. Tormati kasumi järele<br />
1,3<br />
miljardit eurot läks<br />
Swedbankile maksma<br />
Ukraina-avantüür.<br />
ku teisiti välja. Esmaspäeval teatas<br />
Swedbank, et tõmbub Ukrainast<br />
ja Venemaalt täiesti välja.<br />
“Swedbanki aktsionäridele<br />
ei olnud see mingi hea tehing,<br />
Tooli Esmarist<br />
saab Baltplast<br />
HANNES SARV<br />
hannes.sarv@aripaev.ee<br />
Toomas Tooli kontrollitava ASi<br />
Esmar aktsionäride erakorraline<br />
üldkoosolek võttis eile vastu<br />
otsuse muuta ettevõtte nimi<br />
Baltplastiks ja suurendada aktsiakapitali<br />
kolmelt miljonilt<br />
viiele miljonile eurole.<br />
Selleks väljastatakse kaks miljonit<br />
uut lihtaktsiat nimiväärtusega<br />
üks euro. Aktsionäridel<br />
on õigus märkida uusi aktsiaid<br />
võrdeliselt oma aktsiate nimiväärtuse<br />
summaga kahe nädala<br />
jooksul. Nimevahetusega võtab<br />
Esmar endale praeguse tütarfirma<br />
Baltplasti nime.<br />
Mis plaanid kaasatava rahaga<br />
Esmaril on, firma juhtkonnalt<br />
küsida ei õnnestunud. Ettevõtte<br />
nõukogu liige Mart Mutso<br />
ajakirjanikuga suhelda ei soovinud.<br />
Esmari juhatuse liige Risto<br />
Mägi soovis küsimusi e-kirja<br />
teel, kuid eile neile ei vastanud.<br />
Esmari suurimad omanikud<br />
on Toomas ja tema abikaasa Mari<br />
Tool, kes omavad registri andmeil<br />
ettevõttest 55%. Nende kõrval<br />
on teised suuremad omanikud<br />
Ellen ja Tiina Nellis, kes<br />
omavad umbes 30%. Ülejäänud<br />
15% ettevõttest jaguneb väiksemate<br />
aktsionäride vahel, keda<br />
võib alles olla 500 ringis.<br />
Esmar on endine Kirovi kalurikolhoosi<br />
järglane. Majandi<br />
omanikeks said pärast kolhoosikorra<br />
kokkuvarisemist selle töötajad.<br />
Tooli kätte liikus jäme ots<br />
firmas 1999. aastal. Pärast toidutööstuste<br />
pankrotistumist ja sulgemist<br />
sai Esmarist sisult kinnisvara<br />
omav ettevõte. Alles jäänud<br />
väikeaktsionärid on enamasti<br />
pensioniealised. Koosolekul osales<br />
neid eile alla kümne.<br />
Esmaril eraisiku ees laen. Möödunud<br />
nädalal ajalehes Postimees<br />
avaldatud Esmari üldkoosoleku<br />
kutses põhjendas ettevõtte<br />
nõukogu lisaraha kaasamist investeeringuvajadusega.Koosolekul<br />
selgitati kohale tulnud väikeaktsionäridele<br />
aga raha kaasamist<br />
vajadusega tasuda eraisiku<br />
ees olev laenukohustus. Esmari<br />
2011. aasta aruandesse on<br />
märgitud 14 miljoni euro suurune<br />
kohustus seotud osapoo-<br />
see on selge,” kommenteeris lehele<br />
Swedbanki investorsuhete<br />
juht Johannes Rudbeck. “Et juhtunust<br />
aru saada, tuleb mõista,<br />
milline mentaliteet tol ajal valitses.<br />
Toona tormasid kõik pangad<br />
kasvu järel ja riske ei näinud<br />
keegi,” vastas Rudbeck küsimusele,<br />
kuidas viie aasta eest sihtide<br />
seadmisega nii mööda pandi.<br />
Swedbanki praegune strateegia<br />
on keskenduda koduturule,<br />
mille moodustavad Rootsi ja<br />
Balti riigid.<br />
Swedbank teatas, et on allkirjastanud<br />
kokkuleppe Delta Ban-<br />
ÄRIMEES Toomas Tool on üks<br />
Esmari suuromanikke. FOTO:<br />
ANDRES HAABU<br />
lest eraisiku ees. Ehkki ettevõtte<br />
juhtkond laenu andnud isiku<br />
nime väikeaktsionäridele avaldada<br />
ei soovinud, on tõenäoliselt<br />
laenu andnud firma suurim<br />
omanik Tool ise. Seega hakkaks<br />
Tool emissioonis osaledes iseendale<br />
laenu tagastama? Tõenäolisem<br />
on, et firmas pisikest osalust<br />
omavad väikeaktsionärid<br />
emissioonis ei osale ja seega on<br />
emissiooni tulemuseks hoopis<br />
väikeaksionäride osaluse lahustumine.<br />
Poolsurnud miniärid. <strong>Äripäev</strong><br />
kirjutas Esmari kontserni äridest<br />
märtsi alguses, sest firma<br />
avaldas oma 2011. aasta aruande.<br />
Ärilise poole pealt pole Esmar<br />
viimastel aastatel edukas olnud.<br />
Firma konsolideeritud käive<br />
oli 2011. aastal küll 12,7 miljonit<br />
eurot ja kasum 1,4 miljonit<br />
eurot, kuid selle kõrval oli ettevõtte<br />
audiitor teinud mitu märkust,<br />
mille järgimine vähendaks<br />
tunduvalt firma omakapitali. Samal<br />
ajal on suur osa varem Esmarile<br />
kuulunud kinnisvarast viimastel<br />
aastatel liikunud Toomas<br />
ja Mari Tooli nimele.<br />
Tool ütles märtsi alguses, et<br />
Eesti ärid on poolsurnud miniärid.<br />
“Kui hästi läheb, on pisike<br />
kopikas kasumit või null,” märkis<br />
ta ja lisas, et tegelikult pakivad<br />
nad siin üldse otsi kokku.<br />
ki enamusosaluse omaniku Mõkola<br />
Lguniga Ukraina tütarfirma<br />
müügiks.<br />
Tehing loodetakse lõpetada<br />
2013. aasta esimesel poolel. Pärast<br />
jääb pangale Ukrainas veel<br />
kinnisvara umbes 600 miljoni<br />
Rootsi krooni väärtuses. Kinnisvara<br />
on kavas müüa.<br />
Venemaal on Swedbankil 2,6<br />
miljardi Rootsi krooni suurune<br />
laenuportfell. Kinnisvara on<br />
Swedbankil Venemaal 150 miljoni<br />
Rootsi krooni väärtuses ning<br />
seegi läheb müüki.<br />
ARIPAEV.EE<br />
KAARDID<br />
ENNUSTAVAD<br />
Tel 900 1727 • 24 h<br />
Hind 1,09 €/min<br />
Sooduspakkumine: www.ennustus.ee<br />
Kätelt ennustamine veebis:<br />
www.hiromantia.eu<br />
teenuste<br />
rubriigi<br />
standardreklaam<br />
42x26 mm hinnaga 15€<br />
XV-15 449 €<br />
SALONG JA HOOLDUS<br />
E-R 9-18, L 10-15<br />
Rannamõisa tee 15 / Oja 2<br />
Telefon 621 7504<br />
UUDIS 7<br />
Reklaami tellimine:<br />
reklaam@aripaev.ee<br />
Tel 667 0105 • faks 667 0200<br />
KRIISIABI<br />
IMF annab Küprosele miljard eurot laenu<br />
Rahvusvaheline Valuutafond osaleb Küprose jaoks kokku lepitud<br />
10 miljardi euro suuruses abilaenus umbes 1 miljardi euroga, ütles<br />
fondi juht Christine Lagade.<br />
“See on väga väljakutseterohke abiprogramm, mis nõuab Küprose<br />
rahvalt suuri jõupingutusi,” ütles Lagarde eilses avalduses.<br />
“Usume, et see annab Küprose probleemidele kestva ja täielikult<br />
rahalise kattega lahenduse ning loob aluse majanduse toibumiseks,”<br />
vahendas Bloomberg.<br />
Küpros on viies euroala riik, mis IMFi ja ELi abilaenu saab.<br />
TÖÖSTUS<br />
Kaitsetööstuse liit sõlmis koostööleppe<br />
Eesti Kaitsetööstuse Liit ja kaitsevägi sõlmisid eile koostöömemorandumi,<br />
et ühistegevusega kaitsemajandust arendada.<br />
Liidu juhatuse esimehe Taavi Veskimägi sõnul võimaldab memorandum<br />
tõhustada läbipaistvatel alustel koostööd rahvuslike kaitsetööstusettevõtete<br />
ja kaitseväe vahel. Lepe loob aluse koostööprojektide<br />
sünniks, mis võimaldavad luua paremaid eeldusi, et<br />
kaitseotstarbelisi teenuseid ja kaupu tootvad ettevõtted jõuaksid<br />
tulevikus välisturgudele.<br />
Eesti Kaitsetööstuse Liit on asutatud 2009. aastal ja selle liikmeskonda<br />
kuulub ligi 90 ettevõtet.<br />
TM<br />
2<br />
2<br />
aastane<br />
garantii<br />
vuoden<br />
TAKUU<br />
UUE PÕLVKONNA ROBOTTOLMUIMEJAD<br />
Neato on võimas akutoitel imur, mis toimetab omapäi.<br />
Ta kaardistab laserkiirte abil elamise ja koristab nii vaipkattega<br />
kui kõva põranda süstemaatiliselt toast tuppa liikudes.<br />
Kui akud tühjenevad, laeb masin end iseseisvalt ja jätkab<br />
tööd sealt, kus see pooleli jäi. Roboti saab seadistada<br />
töötama kindlatel kellaaegadel igaks nädalapäevaks, nii ei<br />
pea koristamise ajal ise kodus olema.<br />
Spetsiaalselt lemmikloomaomanikele<br />
disainitud mudel,<br />
tihedama ltri ja harjastega.<br />
XV-25 519 €<br />
Smartpostiga saatmine üle Eesti tasuta!<br />
tel 6626324<br />
info@brubakken.ee
8 UUDIS toimetaja<br />
TOETUSED<br />
EAS nõuab Narvalt<br />
raha tagasi. Tehti<br />
lubamatuid muudatusi<br />
VIKTORIA LADÕNSKAJA<br />
viktoria.ladonskaja@aripaev.ee<br />
Veebruaris küsis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus<br />
(EAS) Narva linnavalitsuselt tagasi ligi<br />
50 000 eurot tööstusala rajamiseks antud toetusest.<br />
Narva linn ei ole EASi otsusega nõus ja esitas<br />
märtsi algul siseministeeriumile apellatsiooni,<br />
kirjutas venekeelne nädalaleht Delovõje Vedomosti.<br />
Vaidlus käib Narva linnavara- ja majandusameti<br />
projekti üle “Narva Kadastiku 39 tööstusala<br />
taaskasutusele võtmise ettevalmistamine, I etapp:<br />
juurdepääsutee ja tänavavalgustuse rajamine”. See<br />
projekt sai 1,1 miljonit eurot toetusi ja lõppes EASi<br />
andmeil 2012. aasta alguses.<br />
EAS esitas veebruari alguses 49 296,01 euro<br />
suuruse regressinõude. “Toetuse saaja, see tähendab<br />
töövõtja, rikkus riigihangete tegemisel riigihanke<br />
seadust,” ütles sihtasutuse esindaja Monica<br />
Hankov. Tema sõnul tuleneb regressinõude summa<br />
otseselt tagasinõude määrusest, mille järgi tuleb<br />
sellise seaduserikkumise korral välja nõuda vähemalt<br />
5% rikutud tarnelepingu summast.<br />
Muudeti kokkulepitud tähtaegu. Hankov ütles,<br />
et kui riigihange on kuulutatud välja konkreetsete<br />
tähtaegadega ja kindlaks on määratud töö alustamise<br />
ja lõpetamise aeg, teevad kõik riigihankes<br />
osalejad oma pakkumise, milles on arvestatud<br />
muu hulgas ka nende tähtaegadega.<br />
Narvas aga muudeti lepingu sõlmimisel riigihanke<br />
dokumentides nimetatud tähtaegu. See tähendab,<br />
et riigihanke täitmise ajal algasid läbirääkimised,<br />
mistõttu lükkusid tööde tegemise tähtajad<br />
edasi. “Avatud hangete korral on sellised muudatused<br />
lubamatud,” ütles Hankov.<br />
Narva linn aga summat ei tagastanud, sest ei ole<br />
EASi regressinõudega nõus. Narva esitas märtsi alguses<br />
siseministeeriumile apellatsiooni.<br />
Eelmisel kuul kirjutas Delovõje Vedomosti Ida-<br />
Kui Sinu konkurent loeb juba Kaubandus.ee uudiskirja<br />
ja sina mitte, siis paranda see viga kohe!<br />
Projektijuht peaks<br />
olema arukam ja<br />
asja tundlikum kui<br />
toetuse saaja.<br />
Narva linnavara- ja majandusametis töötanud<br />
jurist Mihhail Antonov<br />
Virumaa Tööstusalade Arenduse Sihtasutuse (SAI-<br />
VTA) projektist, mis kannab ametlikku nimetust<br />
“Narva logistika- ja tööstuspargi infrastruktuuri<br />
rajamine”. Seda seob projektiga “Narva Kadastiku<br />
39 tööstusala taaskasutusele võtmise ettevalmistamine”<br />
projektijuht: Narva tööstus- ja logistikapargi<br />
juhataja Vadim Orlov oli ka selle projekti juht,<br />
mille kohta EAS tagasinõude esitas.<br />
Viivituse võis põhjustada väljapressimine. Projekti<br />
juhtinud Vadim Orlov ütles, et tema teada esitas<br />
EAS nõude seetõttu, et linnavara- ja majandusameti<br />
direktor Luigas ei kirjutanud ASiga N&V<br />
õigeks ajaks alla Kadastiku tänava rekonstrueerimise<br />
lepingut.<br />
“Allakirjutamisega viivitati üle 20 päeva. Pean<br />
võimalikuks, et ta üritas koos jurist Antonoviga ettevõtja<br />
Ossipenkolt midagi välja pressida selle eest,<br />
et ta tellimuse sai,” märkis Orlov.<br />
Narva linnavara- ja majandusametis tol hetkel<br />
töötanud jurist Mihhail Antonov näeb loos omakorda<br />
projektijuht Orlovi süüd. “Ei mina ega proua<br />
Luigas teinud hanke korraldajale mingeid takistusi.<br />
Projektijuht peaks olema arukam ja asjatundlikum<br />
kui toetuse saaja,” ütles ta. Tema sõnul on teenuse<br />
osutaja professionaal, toetuse saaja (linnavara-<br />
ja majandusamet – toim) reeglina seda ei ole.<br />
“Meie seisukoht oli ja on järgmine: projekti<br />
eest vastutab otseselt projektijuht, kes peab vältima<br />
riske, neid maandama ning neile tähelepanu<br />
pöörama. Projektijuht vastutab kõige eest, mis<br />
projektiga toimub, talle makstakse selle eest,” lausus<br />
Atonov.<br />
Uudiskiri hoiab sind alati kursis kaubandussektoris toimuvaga.<br />
LIITU:<br />
kaubandus.ee<br />
PROJEKTIJUHT Vadim Orlov<br />
(pildil) peab võimalikuks, et<br />
viivitus tekkis väljapressimise<br />
pärast. Narva linnavaraameti<br />
jurist Mihhail Antonov<br />
näeb süüd omakorda<br />
projektijuhil endal. FOTO: DELFI/<br />
EESTI AJALEHED<br />
4. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Eesti looduskosmeetika<br />
JOIK jõuab Jaapani turule<br />
Eestimaine looduskosmeetikat<br />
ja lõhnaküünlaid tootev firma<br />
JOIK alustas alates aprillist<br />
müügiga Jaapanis.<br />
“Ettevalmistus Jaapani turule<br />
sisenemiseks algas juba 2012.<br />
aasta suvel, kui Jaapanist pöördus<br />
meie poole Plaza kaubamajade<br />
keti esindaja,” märkis<br />
JOIKi turundus- ja ekspordijuht<br />
Kadri Mäesalu. “Algsest kontak-<br />
kaubandus.ee/uudiskiri tist esimese kaubaaluse välja- on tema sõnul kõige olulisemad<br />
Saad kord nädalas<br />
kaubandusuudised, trendid, edulood,<br />
sündmused enda e-mailile tasuta.<br />
Mis on kaubandus.ee? See on <strong>Äripäev</strong>a teemaveeb Eesti kaubandusvaldkonnas tegutsejatele.<br />
Eestis töötab kaubanduses ligi 80 000 inimest, ligi kümnendik neist on vastutaval ametikohal ja<br />
teeb otsuseid 15 miljardi euro eest aastas.<br />
Kaubandus on Eesti üks peamisi majandusharusid ja kaubandus.ee kajastab selle sektori uudiseid.<br />
saatmiseni läks 8 kuud. Alustame<br />
esialgu viies suuremas Plaza<br />
kaubamajas. Kokku on neil poode<br />
üle Jaapani 70.”<br />
Sisenemine oli keeruline. Jaapani<br />
turg on firma asutaja ja juhatuse<br />
liikme Eva-Maria Õunapuu<br />
sõnul suure potentsiaaliga,<br />
aga sinna sisenemine äärmiselt<br />
keeruline.<br />
Jaapani turul läbilöömiseks<br />
Algsest kontaktist<br />
esimese kaubaaluse<br />
väljasaatmiseni läks<br />
8 kuud.<br />
JOIKi turundus- ja ekspordijuht<br />
Kadri Mäesalu<br />
kaks aspekti. “Et toode oleks nende<br />
jaoks midagi uudset ning et<br />
kvaliteet oleks tipptasemel. Neile<br />
meeldis meie toodete moodne<br />
ja lihtne disain, mis erines<br />
teistest loodustoodetest,” ütles<br />
Õunapuu.<br />
“Samuti meeldis neile meie<br />
põhjamaisus ja keskkonnasõbralikkus<br />
ning et tooted valmivad<br />
Eestis käsitööna,” lisas ta.<br />
Õunapuu märkis, et kvalitee-<br />
dikontrolliks ei piisa Jaapanis<br />
ELis tunnustatud toodete ohuhinnangutest,<br />
nad teevad oma<br />
ohutustesti. Kõik turule sisenevad<br />
kosmeetikatooted testitakse<br />
omakorda nende laborites,<br />
et kindlustada tarbijani jõudva<br />
kauba kvaliteet ja ohutus.<br />
Lootus positiivsele tagasisidele.<br />
Turundusjuht Kadri Mäesalu<br />
ütles, et Jaapani turg on neile<br />
tundmatu. “Meie eesmärk on<br />
aastal 2013 end seal sisse seada,<br />
saada toodetele positiivne tagasiside<br />
ja tutvustada oma kaubamärki,”<br />
ütles Mäesalu. “Rahaliselt<br />
pole me eesmärke määratlenud.”<br />
JOIKi 2012. aasta käive kasvas<br />
aastaga 47,8 protsenti, 606 764<br />
eurole. 2011. aasta kasum oli 135<br />
095 eurot.<br />
ARIPAEV.EE
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Kommentaar<br />
EAS lubas viivitada<br />
NATALJA ŠIBALOVA<br />
Narva abilinnapea<br />
2010. aasta mais eraldas EAS<br />
Narva Kadastiku tänava teeehituseks<br />
ja tänavavalgustuse<br />
paigaldamiseks 1,7 miljonit<br />
eurot. Narva linna omafinantseering<br />
oli 298 000 eurot.<br />
Linnavara- ja majandusamet<br />
sõlmis lepingu TOO Zoroasteriga,<br />
mis sai volitused valmistada<br />
ette dokumendid ehitustööde<br />
riigihanke korraldamiseks.<br />
Hankedokumendid valmistati<br />
ette ja kooskõlastati EASiga.<br />
16.06.2010 algatas linnavalitsus<br />
riigihanke, linnavara- ja<br />
majandusamet määrati tellijaks<br />
ja riigihanke eest vastutajaks,<br />
Zoroaster volitati riigihanke<br />
toiminguid tegema.<br />
Linnavara- ja majandusameti<br />
seaduslik esindaja (sel ajal oli<br />
selleks Tamara Luigas) sai volituse<br />
sõlmida riigihankeleping<br />
võitjaks tunnistatud pakkujaga.<br />
2010. aasta suvel oli riigihankekonkurss.<br />
Võitnud firmaga<br />
tuli sõlmida leping 1. augustiks<br />
2010, tööd pidid olema lõpetatud<br />
31. oktoobriks 2010.<br />
EAS lubas tähtaega muuta. Lepingut<br />
ei jõutud riigihanke tegemise<br />
ja riigihanke tulemuste<br />
vaidlustamise tähtaegade tõttu<br />
1. augustiks sõlmida ja linnavara-<br />
ja majandusamet pöördus<br />
EASi poole palvega lubada lükata<br />
projekti lõpetamise tähtaega<br />
kuu võrra edasi – 30. novembrile<br />
2010.<br />
EAS pidas seda mõistlikuks<br />
ja lubas tähtaegu muuta. Tänav<br />
ehitati tähtajaks valmis, projekti<br />
aruanded esitati EASile ja<br />
sihtasutus kiitis need heaks.<br />
Kaks aastat hiljem, detsembris<br />
2012, tulid EASil Narva linnavalitsuselejärelepärimised,<br />
kus sihtasutus tundis huvi,<br />
miks lükkusid edasi tööde alustamise<br />
ja lõpetamise tähtajad.<br />
Veebruari alguses tegi EAS Narva<br />
linnale ettekirjutuse, millega<br />
kohustas Narvat maksma riigikassasse<br />
karistuseks tagasi 49<br />
296 eurot. Märtsis 2012 esitas<br />
Narva linn vaide.<br />
Mölder<br />
jäi kõiges<br />
süüdi<br />
Tallinna ringkonnakohus jättis<br />
muutmata Paldiski endise<br />
linnapea Jaan Möldri süüdimõistmise<br />
mitmes kuriteos.<br />
Jõusse jäi omastamise ja usalduse<br />
kuritarvitamise eest mõistetud<br />
tingimisi kaheaastane<br />
vangistus kolmeaastase katseajaga<br />
ja nõue maksta Paldiski<br />
linnale tekitatud kahju eest hüvitist<br />
80 000 eurot, vahendas<br />
ERRi uudisteportaal.<br />
Ühtlasi jäi jõusse Möldri lisakaristus,<br />
mille järgi ta ei tohi<br />
kaks aastat töötada avalikus<br />
teenistuses ametikohal, kus tuleb<br />
korraldada vara liikumist.<br />
Peab maksma 80 000 eurot. Samuti<br />
jäi muutmata Möldrilt Paldiski<br />
linnavalitsusele tekitatud<br />
kahju katteks 80 314,06 euro väljamõistmine.<br />
Süüdistuse järgi koondas<br />
Mölder 2009. aasta oktoobris ja<br />
novembris vahetult enne linnapeaametist<br />
lahkumist näiliselt<br />
endale lähedalseisvad ametnikud<br />
ja maksis neile enne töölt<br />
lahkumist ka preemiat. Tegelikult<br />
jätkas suur osa “koondatuist”<br />
tööd linnavalitsuses.<br />
Automüük kasvas vähe.<br />
Mõni protsent jäi ilma taha<br />
Uute autode müük kasvas<br />
märtsis 5 protsendi võrra ehk<br />
aasta esimesest kahest kuust<br />
aeglasemalt. Märtsis anti üle<br />
klientidele 1612 uut sõiduautot<br />
ja 273 tarbesõidukit, teatas Eesti<br />
Autode Müügi ja Teenindusettevõtete<br />
Liit.<br />
Peugeot’ esindaja Auto Forte<br />
Tallinna juhi Raido Toonekure<br />
sõnul oli tulemus kehvem, kui<br />
enamik automüüjaid ootas, ja<br />
seda mõjutas külm märts. “Mõni<br />
kasvuprotsent jäi kindlasti<br />
ilma taha. Inimesed ei tahtnud<br />
“suurepärase” ilma pärast veel<br />
autovahetusest rääkida, nagu<br />
muidu igal kevadel. Otsustamine<br />
lükkub 2–3 nädalat edasi,”<br />
selgitas ta.<br />
Auto Forte tahab tänavu käivet<br />
kasvatada viiendiku võrra.<br />
Toonekure sõnul läheb esialgu<br />
kõik plaanipäraselt. Jaanua-<br />
ris-veebruaris kasvas automüük<br />
kümnendiku võrra.<br />
Toyota on kõige menukam.<br />
AMTELi juhi Arno Sillati sõnul<br />
müüdi kõige rohkem Toyotasid,<br />
200 tükki. Järgnesid Honda 178<br />
ja Nissan 134 autoga.<br />
“Senised põhilised esikolmiku<br />
firmad Volkswagen ja Škoda<br />
jäid mõnevõrra maha. Toyota juhib<br />
ülivõimsalt ka kvartali kokkuvõttes,<br />
nende turuosa on pea-<br />
ENDINE Paldiski linnapea Jaan<br />
Mölder jäi süüdi omastamises<br />
ja usalduse kuritarvitamises<br />
ning peab maksma 80 000<br />
eurot. FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
ARIPAEV.EE<br />
AUTO Forte<br />
Tallinna juhi<br />
Raido Toonekure<br />
sõnul<br />
oli tulemus<br />
kehvem, kui<br />
automüüjad<br />
ootasid. FOTO:<br />
RAUL MEE<br />
aegu 13%,” märkis Sillat. Eraisikute<br />
osakaal oli sõiduautode<br />
ostjate hulgas 38% ja see tundub<br />
olevat tõusev trend.<br />
Müüdud sõiduautodest on<br />
bensiinimootoriga 63,2%, diiselmoooriga<br />
34,8% ja elekriajamiga<br />
2%.<br />
Tarbesõidukitest tegi parima<br />
müügi Peugeot. “Nende<br />
trump on edukas turundus,”<br />
kommenteeris Sillat.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Foto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht, Delfi<br />
RAAMAT „EESTI PRESSIFOTO 2013“<br />
UUDIS 9
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
LAEVAEHITUS<br />
UUDIS 11<br />
Saaremaa Nasva sadam on tehase<br />
laevu täis. Tellijatele antakse üle viis alust<br />
VÄINU ROZENTAL<br />
15<br />
miljonit eurot on<br />
praegu tellijatele üleandmist<br />
ootava viie<br />
Baltic Wordboatsi<br />
ehitatud laeva kogumaksumus.<br />
vainu.rozental@aripaev.ee selle nimel, et meil jätkuvalt tellimusi oleks, tu- ti juhatuse esimehe Mark Muru kinnitusel oli neil<br />
leb ka pidevalt tööd teha,” rääkis Vanaselja. “Me mullune aasta väga hea.<br />
müüme lõppkliendile otse ehk et meil ei ole ühte Ettevõtte käive oli eelmisel aastal umbes 0,6<br />
suurt partnerit ja me ei tee allhanget. Seega pea- miljonit eurot ehk sama palju, kui oli 2010. aastal.<br />
me ise kõik lepingud välja võitlema. Enamiku lepingutest<br />
saame Euroopas korraldavate riigihan-<br />
2011. aastal oli Alunauti käive 0,3 miljonit krooni.<br />
gete kaudu,” selgitas ta.<br />
Seikluspurjekaga jäädi silma. Muru on lähiaas-<br />
See, et Nasva sadamas ootab jäävaba vett viis<br />
2011. aastal kasvas Baltic Workboatsi käive koltate suhtes optimistlik. “Ma arvan, et meie üks võti<br />
valmis laeva, näitab, et tehasel läheb hästi ja<br />
mandiku võrra, 19,8 miljoni euroni, ning kasumit oli 2010. aasta augustis vette lastud suur, 18meet-<br />
tootmine käib, ütles Saaremaa laevaehitusfir-<br />
teenis ettevõte 3,3 miljonit eurot.<br />
rine seikluspurjekas Journeyman 60,” rääkis Muma<br />
ASi Baltic Workboats juhatuse esimees Mar-<br />
Vanaselja andmeil kasvas firma käive eelmisel ru. “Ilmselt on meid tänu sellele märgatud, samugus<br />
Vanaselja.<br />
aastal umbes 5 protsendi võrra. “Me olemegi eesti oleme väga usinalt messidel käinud. Paistab, et<br />
“Kui jää lõpuks ära läheb, saab meil mingi aeg<br />
märgiks võtnud, et oleks selline stabiilne väike sellel aastal saame päris korraliku tellimuste port-<br />
hästi pingeline olema,” lausus Vanaselja. “Laevade<br />
kasv,” märkis Vanaselja. “Me paneme rohkem rõhfelli. Ei julge pead panti panna, et sellel aastal re-<br />
üleandmisprotseduurid kuhjuvad ja iga üleandku<br />
kvaliteedile kui kvantiteedile. Meie eesmärk on kordkäibe teeme, aga 2014. aastal võib oluline käimisprotseduur<br />
võtab oma aja.”<br />
teha tehniliselt keerukamaid ja kvaliteetsemaid bekasv olla küll.”<br />
Nasva sadamas ootavad üleandmist kaks Root-<br />
tooteid. Masstoodangu peale me kindlasti ei lähe.” Alunaut ehitas eelmisel aastal PRIA raha toel<br />
si piirivalvele ehitatud laeva, Klaipeda sadamasse<br />
uue tootmishalli. Ettevõttes töötab 16 inimest.<br />
minev poilaev, Põhja-Saksamaal asuva tuulepar-<br />
Tootmispinda on piisavalt. Vanaselja sõnul on “Oleme igal aastal palka tõstnud ja eelmisel aastal<br />
gi jaoks ehitatud hoolduskatamaraan ja veeteede<br />
nad igal aastal tootmist laiendanud ja praegu on kohe päris suure sammuga – 20% võrra,” lisas Muru.<br />
ameti tellitud parvlaev Abro. Viie laeva kogumak-<br />
tootmispinda piisavalt. Firma laiendab ja uuendab Tema kinnitusel ei ole nende firma ja Baltic<br />
sumus on umbes 15 miljonit eurot.<br />
tänavu oma administratiivhoonet. Baltic Work- Workboats konkurendid. “Mängime mõlemad<br />
Vanaselja kinnitusel on alanud aasta jätkuvalt<br />
boatsis töötab umbes 150 inimest.<br />
täiesti erinevates liivakastides,” põhjendas ta. “Meie<br />
hästi töine olnud ning tegelikult on Saaremaa te-<br />
Ka Saaremaal tegutseva väiksema laevaehita- ehitame väikelaevu, nemad ehitavad suuremaid ja<br />
hasel tellimusi juba mitmeks aastaks ette. “Eks<br />
ja, alumiiniumist väikelaevade tootja OÜ Alunau- uhkemaid aluseid.”<br />
Soomes maksureformist tüli majas<br />
Soome valitsus hõikas 21. märtsil<br />
maha maksureformi, mis<br />
ühe silmapaistvama sammuna<br />
kärbib järsult ettevõtte tulumaksu<br />
(24,5 protsendilt 20<br />
protsendile). Reform on vallandanud<br />
vihase debati.<br />
Eelkõige on kriitikatules kavandatavad<br />
muudatused dividendide<br />
maksustamises. Pannakse<br />
pahaks, et olulise maksukergenduse<br />
saavad suurte divi-<br />
dendide maksmiseks börsil noteerimata<br />
ja heal järjel pereettevõtted,<br />
nagu Paulig või Fazer,<br />
millel on suured netovarad ja<br />
vähe omanikke. Samas peavad<br />
börsifirmade väikeinvestorid<br />
edaspidi dividendidelt suuremat<br />
maksu maksma. See võib pärssida<br />
alustavate ettevõtete väljavaateid<br />
börsilt rahastust hankida.<br />
Samuti võib pidurduda firmade<br />
noteerimine börsil.<br />
Maksukoorem kergeneks ka<br />
paljudel jõukatel investoritel,<br />
nagu Herlinid ja Ehrnroothid,<br />
kes investeerivad valdusfirmade<br />
kaudu.<br />
Koalitsiooni kuuluvad vasakliidu<br />
ja roheliste poliitikud on<br />
kriitika all, et ei saanud maksureformi<br />
poolt hääletades üldse<br />
aru, mida nad heaks kiidavad.<br />
Peaminister Jyrki Katainen rõhutas,<br />
et koalitsiooniparteid tegid<br />
otsuse ühiselt ja peavad nüüd<br />
olema valmis ka vastutama.<br />
Swedbanki teatel Eesti residentide<br />
dividendide maksustamises<br />
muudatusi tekkida ei tohiks.<br />
Siiani on Swedbank nii era-<br />
kui ka juriidilistest isikutest Eesti<br />
residentidele võimaldanud dividendide<br />
maksustamist topeltmaksustamise<br />
vältimise lepingujärgse<br />
15% maksumääraga.<br />
ARIPAEV.EE<br />
Tasub teada<br />
Dividendide maksustamine<br />
PRAEGUNE SÜSTEEM:<br />
Börsil noteerimata ettevõtted:<br />
dividendid, mis moodustavad<br />
kuni 9% netovaradest, on<br />
maksuvabad (kuni 60 000 eurot<br />
isiku kohta), ülejäänud osa<br />
maksustatakse tulumaksuga.<br />
Börsifirmad: 30% dividendidest<br />
saadud tuludest on maksuvabad,<br />
ülejäänud 70% on<br />
maksustatud 30 protsendiga.<br />
BALTIC Workboatsi<br />
viiest<br />
tellijatele<br />
üleandmist<br />
ootavast laevast<br />
üks jääb<br />
Eestisse, teised<br />
lähevad<br />
Rootsi, Leetu<br />
ja Saksamaale.<br />
FOTO: BALTIC<br />
WORKBOATS<br />
UUS SÜSTEEM (ETTEPANEK):<br />
Börsil noteerimata ettevõtted:<br />
dividendid, mis moodustavad<br />
kuni 8% netovaradest, maksustatakse<br />
7,5 protsendiga<br />
(60 000 ülempiir kaotatakse),<br />
ülejäänud osa 30 protsendiga.<br />
Börsifirmad: kõik dividendid<br />
maksustatakse 30 protsendiga.<br />
ALLIKAS: YLE
12 UUDIS toimetaja<br />
LUFTHANSA<br />
Saksamaa<br />
2012 kasum 990 mln €, 2011 teenis<br />
ettevõte samas 13 mln € kahjumit.<br />
Käive kasvas mullu 4,9%<br />
30,1 miljardi euroni.<br />
800 000<br />
600 000<br />
400 000<br />
200 000<br />
0<br />
-200 2000<br />
-400 4000<br />
-600 6000<br />
-800 8000<br />
-1000<br />
-1200<br />
Portugal<br />
AER LINGUS<br />
Iirimaa, omanik Ryanair 29,4%,<br />
riik 25,4%.<br />
2012 kasum 34,1 mln €,<br />
2011 kasum 71,2 mln €.<br />
Ryanair on korduvalt teinud ostupakkumise,<br />
kuid tehingu on<br />
keelanud Euroopa Komisjon.<br />
TAP AIRLINE<br />
Portugal, omanik riik.<br />
2011 kahjum 72 mln €,<br />
2010 kahjum 53 mln €.<br />
BRITISH AIRWAYS JA<br />
IBERIA<br />
Suurbritannnia, Hispaania,<br />
omanik International<br />
Airlines Group, Hispaania<br />
riigil Iberias väikeosalus.<br />
2012 kahjum 943 mln €,<br />
2011 kasum 562 mln €.<br />
Hiigelkahjumi põhjustas<br />
peamiselt Iberia raske<br />
seis.<br />
ALLIKAS: BLOOMBERG, ÄRIPÄEV<br />
LENNUNDUS<br />
Euroopa lennufirmad<br />
heitlevad kahjumi piiril.<br />
Liigutakse siiski taastumiskursil<br />
SAS<br />
Rootsi. 2012 kahjum 118 mln €.<br />
Hiljuti teatas, et võib tänavu<br />
esimest korda pärast 2007.<br />
aastat tänu koondamistele,<br />
vara müügile ja uutele palgakokkulepetele<br />
punasest välja<br />
saada.<br />
BRUSSELS AIRLINES<br />
Belgia, omanik SN Airholding<br />
(45% Lufthansa).<br />
2012 kahjumiks prognoositi<br />
oktoobris 50 mln €. 2011 rekordiline<br />
üle 70 mln eurone kahjum.<br />
Mullu oktoobris teatas<br />
Lufthansa, et süstib firmasse<br />
jalule aitamiseks 100 mln €.<br />
Hispaania<br />
LUXAIR<br />
Luksemburg, omanik Luxair<br />
Grupp, riigil enamusosalus.<br />
2011 kasum kogu grupil 3,6 mln<br />
€, lennufirma osa jäi siiski 16,3<br />
mln € miinusesse. Aasta varem<br />
oli grupi kasum 8,9 mln €.<br />
Iirimaa<br />
Suurbritannia<br />
Prantsusmaa<br />
kasumis<br />
nulli piiril<br />
kahjumis/pankrotiohus<br />
riigid, mis omavad osalust<br />
rahvuslikus lennufirmas<br />
Euroopa Liidu rahvuslike lennukompaniide majandusseis<br />
CZECH AIRLINES<br />
Tšehhi, riigil 56%.<br />
201 kahjum 9,1 mln €, 2010 kasum<br />
3 mln €. Euroopa Komisjon<br />
andis loa 100 mln € suuruseks<br />
riigiabiks.<br />
ALITALIA<br />
Itaalia<br />
2012 kahjum 280 mln €,<br />
2011 kahjum 69 mln €.<br />
LOT POLISH AIRLINES<br />
Poola, riigil enamusosalus.<br />
2012 prognoositav kahjum ligi 50 mln €,<br />
2011 kahjum 35 mln €. Sai sügisel valitsuselt<br />
97,5 mln € abilaenu. Plaan on lennufirma restruktureerida<br />
ja seejärel erastada.<br />
AIR FRANCE-KLM<br />
Prantsusmaa, Holland,<br />
Prantsuse riigil Air France’is väikeosalus.<br />
2012 kahjum 1,19 mld €, 2011 kahjum 809<br />
mln €. Mullust kahjumit paisutasid 471 mln<br />
eurosed restruktureerimistasud.<br />
Holland<br />
Belgia Saksamaa<br />
Luksemburg<br />
Itaalia<br />
Malta<br />
Tšehhi<br />
Rootsi<br />
Sloveenia<br />
AUSTRIAN AIRLINES<br />
Austria, omanik Lufthansa.<br />
2012 kahjum 10,2 mln €. Suund<br />
tugevalt paremuse suunas –<br />
2011 kahjum 59 mln €.<br />
ESTONIAN AIR<br />
Eesti, riigil 97,34%.<br />
2012 kahjum 49,2 mln €,<br />
2011 kahjum 17,3 mln €.<br />
Euoopa Komisjon uurib,<br />
kas on saanud ebaseaduslikku<br />
riigiabi.<br />
AIRBALTIC<br />
Läti, riigil enamusosalus<br />
2012 ennustatav kahjum<br />
ca 100 mln €, 2011 kahjum<br />
ca 119 mln €. Sai ebaseaduslikku<br />
riigiabi. Plaanib<br />
selleks aastaks veel kahjumit,<br />
2014. aastaka aga ca<br />
14 mln € kasumit.<br />
Poola<br />
Eesti<br />
Läti<br />
4. aprill 2013 ÄRIPÄE ÄRIPÄEV EV<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, Hundimägi tel 667 0115, 0115 e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
aivar.hundimagi@aripaev.e<br />
aiva<br />
Soome<br />
Rumeenia<br />
Bulgaaria<br />
FINNAIR<br />
Soome, riigil 57,04%.<br />
2012 kasum 11,8 mln €<br />
Esimene kasum pärast 2007. aastat,<br />
2011 oldi 87,5 mln € kahjumis.<br />
TAROM<br />
Rumeenia, riigil<br />
enamusosalus.<br />
2011 kahjum 58,6 mln €.<br />
Valitsus plaanib 2013. a eelarves<br />
kahjumiks 42,3 mln €.<br />
CYPRUS AIRWAYS<br />
Küpros, riigil enamusosalus.<br />
2012 kahjum 55,8 mln €, 2011.<br />
kahjum ulatus 23,9 mln €.<br />
Ootab ELi luba rahasüstiks.<br />
Euroopa Komisjon uurib, kas<br />
on saanud ebaseaduslikku<br />
riigiabi.<br />
AIR MALTA<br />
Malta, riigil enamusosalus.<br />
2011 kahjum 78 mln €, 2010.<br />
kahjum 8 mln €. Sai riigiabi.<br />
BULGARIA AIR<br />
riigi enamusosalusega, pole viimaste<br />
aastate majandustulemusi avaldanud.<br />
Küpros<br />
ee<br />
KAHJUMIS/PANKROTIOHUS KAHJUMIS/PANKR<br />
KAHJUMIS/PANKR<br />
P OTIOHUS<br />
KASUMIS<br />
KAS SUMIS<br />
ADRIA AIRWAYS<br />
Sloveenia, riigil enamusosalus.<br />
2011 kahjum 12 mln €, 2010<br />
kahjum 65 mln €. Euroopa Komisjon<br />
uurib, kas on saanud<br />
ebaseaduslikku riigiabi.
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
800<br />
miljoni dollari suurust kasumit<br />
ennustab Rahvusvaheline<br />
Lennutranspordi Assotsiatsioon<br />
(IATA) selleks aastaks Euroopa<br />
lennufirmadele. Üldine nõudlus<br />
peaks Euroopas kasvama 2,6%.<br />
LAURA MALLENE<br />
laura.mallene@aripaev.ee<br />
Riigi osalusega Euroopa lennufirmad on turbulentsis,<br />
teatas Businessweek eelmise aasta veebruaris.<br />
Lennufirmad olid jõudnud madalseisu. Majanduskriis<br />
kestis ja Richard Bransoni tsitaat “Kui<br />
tahad saada miljonäriks, alusta miljardärina ja osta<br />
lennufirma” kõlas fakti nentimisena.<br />
2012. aasta majandusaasta aruanded näitavad<br />
taastumismärke. Heasse seisu on jõudnud Finnair,<br />
kes on teinud 100 miljoni eurose tõusu ja jõudnud<br />
pärast kriisi taas kasumisse. See pole lihtne olnud.<br />
Finnair pidi rakendama kokkuhoiumeetmeid ja<br />
kärpima, kus vähegi võimalik. Nüüd keskendub<br />
ettevõte Euroopa–Aasia liiklusele. Ja see töötab.<br />
Häid tulemusi ennustab selleks aastaks ka<br />
Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon<br />
(IATA, The International Air Transport Association).<br />
Uus prognoos on edasiminek võrreldes varasemaga.<br />
Prognoos näeb Euroopa lennufirmadele<br />
ette 800 miljoni dollari suurust kasumit. See<br />
oleks suur muutus võrreldes 2012. aasta 300 miljoniga.<br />
Samal ajal on Euroopa siseturg kriisiohu<br />
tõttu endiselt nõrk. Lennufirmadele annavad paremaid<br />
tulemusi pikamaalennud ja arenevad turud.<br />
Üldine nõudlus Euroopa lennufirmadele<br />
peaks kasvama 2,6%.<br />
Kõigil ei lähe hästi. Poola LOT Polish Airlines on<br />
kõige suuremas “süttimisohus” olev lennufirma.<br />
LOT pidi eelmisel aastal teenima kasumit. Kuid<br />
detsembris tõdes juhatus, et tuleb kahjum – ja mitte<br />
väike – ning ettevõte vajab kohe 400 miljonit<br />
zlotti (96 mln eurot). See teade põhjustas lennufirma<br />
juhi Marcin Pirogi vallandamise. Uus juht, kes<br />
oli ettevõtte eesotsas ka 2009–2010, teatas kohe, et<br />
proovib ettevõtte restruktureerida.<br />
Kõlab tuttavalt? Laias laastus läbis sama stsenaariumi<br />
Estonian Air. Ka LOT esitas päästeplaani,<br />
mille järgi toimub põhjalik üleliigse väljaheitmine.<br />
Kogu päästeplaani poolakad ei avaldanud, ent<br />
kohalik päevaleht Dziennik Gazeta Prawna avaldas<br />
mõne detaili: vähendada liine, müüa maha liigsed<br />
Embraerid, kaasa arvatud viis hiljuti ostetud<br />
mudelit, ning asendada need Boeing 737-800ga.<br />
Plaani õnnestumine on, nagu Eestilegi, ülitähtis.<br />
Tähtis eelkõige hirmutavate näidete pärast, mis<br />
Euroopal on ette näidata: Leedu, Slovakkia ja Ungari.<br />
Kannatas eelkõige turism, aga mõju ulatus<br />
veelgi kaugemale. Näiteks Ungarile tähendab rahvusliku<br />
lennufirma kadu Rahvusvahelise Valuutafondi<br />
sõnul ohtu niigi raskustes majandusele, kaob<br />
5000 töökohta.<br />
Riigiabi küsimärgi all ka mujal. Mis saab aga<br />
rahvuslikest lennufirmadest, kellel hästi ei lähe?<br />
Euroopa Komisjon uurib peale Estonian Airi veel<br />
Küprose Cyprus Airwaysi, Sloveenia Adria Airwaysi<br />
ja Läti airBalticut. Majandusminister Juhan Parts<br />
ütles pärast järjekordset pressikonverentsi <strong>Äripäev</strong>a<br />
päringu peale: “Mina tõstatasin ELi konkurentsivõimelisuse<br />
nõukogu lõunadebatil ka lennunduse<br />
küsimuse – ennekõike lähtudes sellest, milline<br />
on meie seis lennunduses. Me arvame, et praegused<br />
riigiabi juhtnöörid, mis puudutavad lennujaamade<br />
ja -liinide võimalikke toetusi, ei ole piisavad.<br />
Tahame, et arvestatakse selliseid situatsioone, nagu<br />
on siin Eestis.”<br />
“Mis Eesti situatsioon tähendab? See tähendab<br />
seda, et oleme ääremaal, meil puudub raudteeühendus,<br />
meil on üks lennujaam ja -ettevõte. Iseenesest<br />
konkurents on väike,” lisas ta.<br />
Parts kinnitas, et Eesti seiskohta toetas mitu<br />
riiki. “Praegune sõnum on olnud probleemi kirjeldus,<br />
selgelt ka ootus, et komisjon ise peab seda<br />
teemat käsitlema. Ka transpordi seisukohast,”<br />
toonitas Parts.<br />
MAJANDUSMINISTER Juhan Parts kohtus eelmisel nädalal transiidiettevõtjatega.<br />
FOTO: ANDRAS KRALLA<br />
Kasutud<br />
kompromissid.<br />
Transiidiettevõtajd<br />
kritiseerivad<br />
TANEL RAIG<br />
tanel@logistikauudised.ee<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
väitel on<br />
juulis kehtima hakkava meresõiduohutuse<br />
seaduse muudatustes<br />
arvestatud nüüd ka transiidi-<br />
ja laevandusettevõtete ettepanekutega,<br />
kirjutas logistikauudised.ee.Transiidiettevõtete<br />
hinnangul on tehtud kompromissid<br />
neile kasutud.<br />
Ministeeriumi kinnitusel tehti<br />
muudatuses vähemalt viis<br />
kompromissi. Palusime neid<br />
kommenteerida transiidiettevõtete<br />
esindajal.<br />
Ministeerium: Veeteetasu<br />
jõustamine lükati 1. jaanuarilt<br />
1. juulile.<br />
Transiidiettevõtted: Kliendid<br />
on juba läinud oma kaubaga<br />
mujale. Praegu ei ole enam vahet,<br />
kas seadus koos uute kõrgemate<br />
veeteedetasudega hakkab kehtima<br />
1. juulil või oleks kehtestatud<br />
1. jaanuaril. Kahju on juba tehtud.<br />
Poole aasta pealt ei ole võimalik<br />
tariife muuta.<br />
Ministeerium: Veeteetasu<br />
maksimaalset suurust ühe reisi<br />
kohta tankeril vähendati 40<br />
000 eurolt 20 000 eurole, muudel<br />
kaubalaevadel 20 000 eurolt<br />
15 000-le.<br />
Kadaka tee 5, Tallinn • tel 615 5550<br />
info@kompressorikeskus.ee<br />
www.kompressorikeskus.ee<br />
Transiidiettevõtted: Nii suuri<br />
laevu, mis on võetud aluseks,<br />
ei tulegi Muuga sadamasse. Piirmäära<br />
oleks tulnud vähendada<br />
väiksematel laevadel.<br />
Ministeerium: Jääklassiga 1A<br />
laevade ühikuhinda vähendati<br />
0,32 eurolt 0,30 eurole.<br />
Transiidiettevõtted: See on<br />
kompromiss ainult Tallinkile.<br />
Tankereid puudutab see vähe,<br />
enamik on nõrgema jääklassiga<br />
või jääklassita.<br />
Ministeerium: Remonti saabuvatel<br />
laevadel tuleb tasuda<br />
vaid 50% tasumäärast, et soodustada<br />
laevade tulekut Eesti laevaremondi<br />
ettevõtetesse<br />
Transiidiettevõtted: Laevaremonditurul<br />
on tihe rebimine<br />
ja paljud tehased seisavad. Kui<br />
laev tuuaksegi remonti, siis vaadatakse<br />
kindlasti hinda. Kui hinna<br />
sees on mingi veeteetasu, siis<br />
minnakse mujale.<br />
Ministeerium: Regulaarreise<br />
tegevate laevade puhul saab veeteetasu<br />
maksta iga kuu.<br />
Transiidiettevõtted: Meil ei<br />
ole regulaarliine.<br />
Pikemalt saab lugeda aprillis<br />
ilmuvast <strong>Äripäev</strong>a infolehest<br />
Transport ja Logistika.<br />
UUDIS 13<br />
ENERGIA<br />
Ilves ärgitab leedulasi tuumajaama ehitama<br />
Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus Leedu ajakirjale<br />
IQ, et Leedu peaks Visaginase tuumajaama projektiga edasi<br />
minema, et kindlustada riigi energiavarustuses sõltumatus Venemaast.<br />
Eesti on oodanud juba seitse aastat, kuid toetab jätkuvalt Visaginase<br />
tuumajaama ehitamist kui kõigi Balti riikide projekti, sest paremaid<br />
alternatiive ei ole, vahendas agentuur Bloomberg.<br />
TEHNOLOOGIA<br />
Töötajatele ostetakse nutiseadmeid<br />
Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust<br />
võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud<br />
48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis<br />
oli vastav näitaja 50%.<br />
Eestis sõltub mobiilset internetiühendust võimaldavate seadmete<br />
(sülearvuti, tahvelarvuti, mobiil, nutitelefon) soetamine nii ettevõtte<br />
tegevusalast kui ka suurusest, kirjutas statistikablogi. Kõige sagedamini<br />
pidasid selliste seadmete soetamist oma töötajatele vajalikuks<br />
finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side ettevõtted,<br />
ligikaudu kolmveerand nende tegevusalade vähemalt kümne töötajaga<br />
ettevõtetest.<br />
TÖÖSTUS<br />
Eskaro investeeris Ukrainasse<br />
Värvi- ja lakitootja Eskaro investeeris Ukrainasse uue tehase ehituseks<br />
üle 8 miljoni euro.<br />
Uus Odessa tehas töötab juba testrežiimil ning ametlikult läheb<br />
töö lahti 18. aprillil, vahendas “Aktuaalne kaamera”.<br />
Täisvõimsusel töötades toodab tehas ühes vahetuses kuni 35 000<br />
tonni värvi- ja lakitooteid.<br />
Tehase eripära on selle ökoloogilisus. “Meid finantseerinud partnerite<br />
nõue oli, et vaadata tuleb just ökoloogilist külge. Näiteks<br />
kogu vesi, mida kasutatakse, puhastatakse, ja see läheb uuesti<br />
tootmisse. Eestis meil seda kahjuks ei ole,” rääkis Eskaro juht<br />
Eduard Štivelman.<br />
NÕUKOGU<br />
Lang vabastas Puusaagi esimehe kohalt<br />
Kultuuriminister Rein Lang kutsus eile SA Nuku nõukogust tagasi<br />
esimehe Jaan Puusaagi.<br />
Langi sõnul polnud teatri juhi Meelis Pai eraõiguslikus vormis tegutseva<br />
teatri nõukogusse esitatud Puusaag kahjuks õnnestunud<br />
valik, vahendas kultuuriministeerium oma pressiteates. Ministeeriumi<br />
teatel soovis Lang Puusaagiga kohtuda ja olukorda arutada,<br />
kuid Puusaag ei leidnud selleks võimalust.<br />
Puusaag omakorda ütles eile pressikonverentsil, et nukuteatri finantsprobleemid<br />
on eelkõige tingitud ebaõiglasest rahastussüsteemist.<br />
ERRi uudisteportaal vahendas Puusaagi näidet, et 2011.<br />
aastal oli riigi toetus nukuteatrile 902 000 eurot, mis teeb 11<br />
eurot pileti kohta, kuid riigi keskmine näitaja etendusasutuse kohta<br />
on 23 eurot.<br />
VENEMAA<br />
Asepeaminister: varimajandus lokkab<br />
Pooled Venemaa tööealistest inimestest on rakendatud hallis sektoris,<br />
mis on kogu ühiskonna jaoks suur probleem, vahendas ERRi<br />
uudisteportaal Venemaa asepeaministri Olga Golodetsi Kõrgemas<br />
Majanduskoolis peetud loengut.<br />
“Meie tööturg on praegu sama hästi kui ebaseaduslik ning üksnes<br />
väike osa sellest funktsioneerib normaalsete reeglite järgi,” vahendasid<br />
ITAR-TASS ja Interfaks asepeaministri öeldut. Golodets märkis,<br />
et Venemaal on 86 miljonit tööealist inimest, kuid vaid 48 miljoni<br />
kohta on selge, kus nad on rakendatud. Tema sõnul on halli<br />
sektori tõttu tõsine probleem maksude laekumisega.<br />
Gardner Denveri<br />
kruvikompressoritele<br />
kuni 5aastane<br />
TASUTA garantii!
14 KUIDAS toimetaja<br />
KASULIK<br />
Kuidas<br />
optimeerida<br />
juhi tööd? Üle jõu<br />
käivad ülesanded<br />
nõrgestavad<br />
osakonna tööd<br />
ALEXANDER KOTCHUBEI<br />
OÜ Meta-Profit juhataja, treener-konsultant, ”Juhi<br />
käsiraamatu” kaasautor<br />
Aeg-ajalt tuleks juhil analüüsida,<br />
kas ta suudab kõiki ülesandeid<br />
täita. Kui ülesanded<br />
käivad üle jõu, jääb töö puudulikuks,<br />
mis nõrgestab ka osakonna<br />
tegevust: struktuur ei<br />
toimi tõhusalt, töö jääb tegemata.<br />
Organisatsiooni igal tasandil<br />
täidavad juhid (tippjuht,<br />
keskastmejuht, esmatasandi<br />
juht) kindlaid ülesandeid. Juhtimisülesanded<br />
erinevad juhtimistasandi<br />
ja tegevusala põhjal.<br />
Juhil tuleb eelkõige mõista<br />
ülesandeid, analüüsida oma<br />
eelistusi, puudusi ja tugevusi<br />
ning hinnata nende vajadust<br />
oma töölõigus.<br />
Tööülesannete eristamine<br />
ning analüüsimine on tähtis<br />
neile juhtidele, kellel on väga<br />
erinevad tööülesanded, näiteks<br />
esmatasandi- ja keskastmejuht.<br />
Näiteks täidab mõni keskastmejuht<br />
ka spetsialisti ülesandeid,<br />
mis on sama töö, mida<br />
teevad ka alluvad.<br />
Taust<br />
Rohkem praktilisi nõuandeid<br />
loe <strong>Äripäev</strong>a käsiraamatutest<br />
KASIRAAMAT.ARIPAEV.EE<br />
Samm-sammult<br />
Viie etapiga<br />
prioriteedid paika<br />
1.<br />
JAOTA TÖÖÜLESANDED<br />
Analüüsi lihtsustamiseks<br />
jaotatakse ülesanded<br />
erinevate mõõdupuude alusel.<br />
Juhil tuleb leida endale mugavaim<br />
ning sobivaim.<br />
Pidev igapäevane juhtimine<br />
Nt tehniliste küsimuste lahendamine,<br />
statistika, kauba tellimine<br />
jm. Tegelevad tavaliselt keskastme-<br />
ja esimese tasandi juhid.<br />
Ülesanded erinevad sõltuvalt ettevõtte<br />
tegevusalast.<br />
Strateegiline juhtimine<br />
Nt plaanide koostamine, eesmärkide<br />
seadmine, tulemuste<br />
prognoos, tööjõu vajaduse<br />
prognoos, strateegia selgitamine<br />
alluvatele jm. Tegeleb eelkõige<br />
tippjuhtkond, ent see puudutab<br />
ka keskastmejuhte.<br />
Inimeste juhtimine<br />
Nt töötajate motiveerimine, suhete<br />
loomine ja hoidmine, töötajate<br />
värbamine ja valik, konfliktide<br />
lahendamine, töötajate<br />
konsulteerimine, eestvedamine,<br />
suhtlemine, töö korraldamine<br />
jm. Puudutab kõiki juhtimistasandeid,<br />
ent kõige enam keskastmejuhte.<br />
Välissuhtluse juhtimine<br />
Suhtlemine väliskeskkonnaga,<br />
nt konkurentidega, klientidega,<br />
reklaami korraldamine jm. Enamasti<br />
tegeleb sellega valdkonnajuht,<br />
nt turundusjuht.<br />
2.<br />
HINDA<br />
vustamisele tuleks juhil need<br />
OMA TEGEVUST<br />
Lisaks tööülesannete<br />
täpsustamisele ja tead-<br />
VÄSINUD ja ületunde tegev juht halvab pikapeale kogu osakonna<br />
töö. FOTO: MEELI KÜTTIM<br />
kirja panna ning hinnata iga<br />
ülesande osatähtsust. Analüüsida<br />
võib selle põhjal, kui palju<br />
aega või energiat mingi ülesande<br />
peale kulub.<br />
3. OPTIMEERI<br />
Analüüsi põhjal algab<br />
ülesannete optimeerimine<br />
– iga tööülesannet ja selle<br />
osatähtsust vaadeldakse kuue<br />
näitaja alusel. Tulemus peaks<br />
näitama, kas ülesanne on üldse<br />
vajalik ning kas sellele kuluv<br />
tööaeg on põhjendatud.<br />
Ülesandest loobumine<br />
Juhil peab olema julgust ülesandest<br />
täielikult loobuda, kui see<br />
pole organisatsioonile, osakonnale<br />
või juhile vajalik ja kasulik.<br />
Loobuda võib ka osaliselt, pühendades<br />
sellele vähem aega.<br />
Ülesande võtmine<br />
Vahel võib ülesandeid hinnates<br />
selguda, et on tegevusi, mida<br />
kirjas ei ole, aga vajadus selle järele<br />
on. Siis tuleb uus ülesanne<br />
võtta.<br />
Ülesande delegeerimine<br />
Sageli on juhtidel ülesandeid,<br />
mida nad täidavad seepärast, et<br />
see neile meeldib või on kujunenud<br />
harjumuseks. Samal ajal<br />
võiks seda teha ka keegi teine.<br />
Seepärast tuleb juhil osata ülesandeid<br />
delegeerida ning vabastada<br />
oma väärtuslik aeg vajalikumaks<br />
tegevuseks. Delegeerimine<br />
on ülesannete üleandmine<br />
ja nende täitmiseks vajaliku<br />
info (teadmiste/oskuste) jagamine.<br />
Seega võib delegeerimist käsitleda<br />
kui personali arendamise<br />
üht moodust.<br />
Delegeerimine aitab suurendada<br />
usaldust ja avatust organisatsioonis,<br />
sest juht ei hoia kogu infot<br />
enda valduses.<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />
Pane tähele<br />
Kuidas koostada optimeerimise kava?<br />
KIRJUTA ÜLES nii palju juhtimistegevusi,<br />
kui meelde tuleb.<br />
KIRJUTA KÕIGI TEGEVUSTE JUUR-<br />
DE tundides või protsentides tegevusele<br />
kuluv aeg nädalas või<br />
kuus (olenevalt töö eripärast).<br />
Hea tulemuse saab, kui pidada<br />
päevikut umbes kuu aega.<br />
ANALÜÜSI igale tegevusele kuluvat<br />
aega ja hinda selle optimaalsust.<br />
Mõtle, milline oleks tegevusele<br />
kulutatav optimaalne<br />
aeg (tundides või protsentides)<br />
ja pane see kirja.<br />
MÕTLE LÄBI iga tegevuse optimeerimise<br />
võimalused ja otsus-<br />
ta, kas ülesanne tuleb lõpetada,<br />
võtta uus ülesanne, delegeerida,<br />
üle võtta, täiendada või jätkata<br />
ülesande täitmist.<br />
PÖÖRA TÄHELEPANU nendele<br />
ülesannetele, millele tegelikult<br />
kulutatava ja ideaalselt kulutatava<br />
aja vahe on kõige suurem.<br />
KOOSTA PLAAN, et tegevusele<br />
kuluvat aega korrigeerida.<br />
Soovi korral võib näitlikustamiseks<br />
koostada diagrammi endiste<br />
ja uuendatud ülesannetega.<br />
See aitab paremini näha neid<br />
ülesandeid, mida on vaja kõige<br />
esimesena muuta.<br />
Näide<br />
Juhtimisülesannete optimeerimise kava<br />
Kuluv aeg Optimaalne aeg Optimeerimise viis<br />
PIDEV<br />
pakkumiste 9 h nädalas 5 h nädalas delegeerida<br />
koostamine<br />
...<br />
...<br />
STRATEEGILINE<br />
osakonna eesmärkide 3 h nädalas 8 h nädalas täiendada<br />
analüüs<br />
...<br />
...<br />
INIMESTE JUHTIMINE<br />
konfliktide 1 h nädalas 1 h nädalas jätta samaks<br />
lahendamine<br />
...<br />
...<br />
VÄLISSUHTLUS<br />
konkurentide 0 h nädalas 5 h nädalas ülesanne võtta<br />
taustauuring<br />
...<br />
Ülesande ülevõtmine<br />
Kui juht märkab, et kellegi teise<br />
täidetav ülesanne ei ole piisavalt<br />
hästi tehtud või vajab sekkumist,<br />
tuleb tal see endale võtta.<br />
Ülesande täiendamine<br />
Juhil on tavaliselt ülesandeid,<br />
millele ta ei pühenda piisavalt<br />
aega ja vahendeid, kuigi peaks.<br />
Sel juhul tuleb ülesannet täiendada.<br />
4.<br />
ANALÜÜSI OMA TÖÖD<br />
KORRAPÄRASELT<br />
Juhil tuleks kindla aja<br />
tagant oma tööülesandeid taas<br />
hinnata, et tekiks ettekujutus,<br />
milline ülesanne võtab kõige<br />
rohkem aega, või uurida, kas ta<br />
mõnele asjale liiga palju aega ei<br />
kuluta. Sagedasem viga on see,<br />
et juht tegeleb asjadega, millega<br />
talle meeldib tegeleda, aga<br />
mitte sellega, mida oleks vaja<br />
teha. Tihti juhtub see juhiks edutatud<br />
spetsialistiga, kes kulutab<br />
aja peamiselt pidevate ülesannete<br />
täitmiseks. See tähendab,<br />
et ressursse kasutatakse ebaefektiivselt.<br />
5.<br />
KOOSTA TÕHUSAMAKS<br />
JUHTIMISEKS TEGEVUS-<br />
KAVA<br />
Kui optimeerimise kava on<br />
koostatud, tuleb vaadata, kas<br />
ülesannete kategooriad on ühtlaselt<br />
täidetud. Sellest saab järeldada,<br />
kas eelistatakse iga<br />
päev täita üht liiki ülesandeid<br />
või meeldib mitmekesisus. Tuleb<br />
hinnata, kas uus ja optimaalne<br />
ülesannete jaotus erineb oluliselt<br />
vanast. Selle põhjal saab<br />
kindlaks teha, kui hästi on seni<br />
tööaega kulutatud ja kas on võimalik<br />
ka tõhusamalt tegutseda.
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Ain Alvela, tel 667 0048, e-post ain.alvela@aripaev.ee<br />
TEHNIKA<br />
AIN ALVELA<br />
ain.alvela@aripaev.ee<br />
Suruõhk on tööstusseadmete käitajana kohati<br />
asendamatu, kuid rusikareegli järgi ka kulukaim<br />
energiakandja, sestap muutub üha olulisemaks<br />
kord juba toodetud suruõhu võimalikult<br />
tõhus ja kadudeta ärakasutamine.<br />
Ükski tootmisüksus ei saa tänapäeval hakkama<br />
kompressorikeskuseta ja sellega ühendatud suruõhusüsteemita.<br />
Üldjuhul on suruõhu ülesanne liigutada<br />
tootmisseadmete tööriistu või sõlmi, seda<br />
kasutatakse ka värvimisel ja pindade töötlemisel.<br />
Suruõhul on elektri ees mitu eelist, viimastel kuudel<br />
juba kas või see, et elektrienergia kallineb kiires<br />
tempos ning tootmises on elektrit mõttekas kasutada<br />
nii vähe kui võimalik ja just nii palju, kui hädapärast<br />
vajalik.<br />
Võrreldes hüdraulikalahendusega on pneumoseadmed<br />
puhtamad – hüdraulikaga käivad kaasas<br />
lekked, see seab piirangud ka kasutamisele. Samas<br />
tuleb valdkondades, kus tarvis liigutada suuri raskusi<br />
või rakendada suurt jõudu (stantsid, pressid)<br />
kasutada ikkagi hüdraulilisi lahendusi.<br />
Inverter silub hüpliku tarbimise. Suruõhku kasutades<br />
muutub ülimalt oluliseks, et kompressorist<br />
seadmetele antav õhusurve oleks täpselt see, millise<br />
jaoks seade ehitatud. Vastasel juhul lüheneb selle<br />
eluiga, sest suruõhuseadme lamellide ja laagrite<br />
kulumine kiireneb 30%, kui kergitada õhusurvet<br />
lubatust ühe bari jagu suuremaks.<br />
Süsteemi suunatava õhusurve stabiilsust ja<br />
muid kvaliteediparameetreid aitab hoida ja reguleerida<br />
kompressoriga ühendatud lisaseade – sagedusmuundur<br />
ehk inverter, mis suurendab küll<br />
paarikümne protsendi jagu seadme soetamise alginvesteeringut,<br />
ent tasub ennast ära tehnoloogia<br />
töökindlamaks muutumise, seadmete eluea pikenemise<br />
ja energia kokkuhoiu näol. Inverter-tüüpi<br />
kompressor tasub ennast ära eelkõige ettevõtetes,<br />
kus suruõhu tarbimine on väga hüplik – kord<br />
on seda vaja palju, kord üldse mitte. Stabiilse pideva<br />
tarbimise korral hakkab sagedusmuunduriga<br />
kompressor ühel hetkel rohkem elektrit võtma.<br />
OÜ Kompressorikeskus müügidirektori Priit Filippovi<br />
sõnul teenib inverterkompressor oma tavalisest<br />
kruvikompressorist kõrgema hinna tasa tõhusama<br />
ekspluatatsiooniga. Näiteks otseselt elektrikulu<br />
aitab selline täiendus säästa veerandi võrra.<br />
Eesmärk nutikate tehnovõrkude loomine. “Töötame<br />
selle nimel, et tööstuse kogu tehnovõrk –<br />
ventilatsioon, küte, suruõhk, veevärk – muuta nn<br />
tarkvõrguks, kus kõik tehnosüsteemid on omavahel<br />
ühendatud ja juhitavad,” kirjeldas Filippov tegevusi<br />
energiasäästu võimaluste rakendamiseks.<br />
“Nii oleme juurutanud tehnoloogia, mille abil saab<br />
kompressori käitamisest tekkiva soojuse suunata<br />
tootmisruumide kütteks, õlijahutuses tekkiva soojuse<br />
aga panna tarbevett soojendama. Kogemus<br />
näitab, et sellisel moel saab kätte umbes 90% eralduvast<br />
soojusenergiast.”<br />
Filippov on seda meelt, et kompressori kasutegur<br />
ja töö tulemuslikkus, samuti inverteri vajalikkus<br />
sõltub suruõhu kasutusviisist. Ta kinnitas, et<br />
üle kahe aasta ei ole tasuvusaeg siiski läinud üheski<br />
Kompressorikeskuse kliendiks olevas ettevõttes.<br />
Sellisel juhul, kui arvestada, et kompressori eluiga<br />
küünib üle kümne aasta, kulub vaid viiendik sellest<br />
elueast seadme hinna tagasiteenimisele.<br />
Mis on mis<br />
Sagedusmuundur<br />
ehk inverter või sujuvkäiviti<br />
SEADE VAHELDUVVOOLU SA-<br />
GEDUSE MUUTMISEKS. Kuna<br />
mootori pöörlemiskiirus sõltub<br />
eelkõige toite sagedusest,<br />
saab viimase muutmisega<br />
mootori pöörlemiskiirust<br />
sujuvalt juhtida.<br />
VÕIMALDAB muuta vahelduvvoolu<br />
sagedust tavaliselt piirides<br />
0–650 Hz.<br />
ENAMASTI alalisvoolu vahelüliga<br />
või siis võimaldavad suure<br />
võimsusega vahelduvvooluajamite<br />
puhul lülitamist alalisvooluvõrku.<br />
VÄLISTAB mitu otsekäivitusega<br />
seotud probleemi, mehaanilisi<br />
tõukeid, hüdrolööke<br />
jmt.<br />
HINNANÄITED<br />
ABBs toodetud sagedusmuundur, €<br />
30 kW 3200<br />
45 kW 6700<br />
200 kW 28 000<br />
Pane tähele<br />
Inverter annab<br />
seadmele sujuva<br />
käigu<br />
Kompressori lisavarustusse<br />
kuuluv sagedusmuundur tagab,<br />
et sõltuvalt suruõhu vajadusest<br />
muutub kompressori<br />
tootlikkus.<br />
Sagedusmuundurita ehk nn<br />
on-off-kompressor tarvitab<br />
käivitamise ajal kolm korda<br />
rohkem voolu kui tavalise<br />
töötamise ajal, inverterkompressor<br />
aga käivitub sujuvalt,<br />
sest voolusagedus suureneb<br />
sujuvalt, mistõttu ka kompressori<br />
pöörded kiirenevad<br />
ühtlaselt.<br />
Inverter reguleerib otseselt<br />
kompressori mootori pöördeid,<br />
selle kaudu aga ka suruõhu<br />
tarbimist etteantud<br />
rõhu mõõtmisega kompressori<br />
sees.<br />
ALLIKAD: KOMPRESSORIKESKUS,<br />
ELEKTROSKANDIA, ABB, ÄRIPÄEV<br />
AS Harju Elekter Elektrotehnika soetas 75 kW<br />
suuruse võimsusega sagedusmuunduriga kruvikompressori<br />
just energia säästmise ja kadude vältimise<br />
eesmärgil ning saavutas ettevõtte kinnisvara-<br />
ja energeetika osakonna juhataja Aron Kuhi-Thalfeldti<br />
kinnitusel kohe pea 4000 euro suuruse<br />
kokkuhoiu aastas.<br />
“Kokkuhoidu alustades käisime töövälisel ajal<br />
ruumid läbi, kuulasime, kus torud susisevad, ja<br />
kõrvaldasime lekked,” rääkis ta. “Lisasime süsteemi<br />
õlijahutuse soojusvahetiga. Nõnda integreerime<br />
eralduva soojuse suvel 1000, külmal ajal 2000<br />
liitri tarbevee soojendamiseks. Seade peaks aastapooleteisega<br />
ennast ära tasuma.”<br />
Pidev ülerõhk lõhub seadmeid. Kuhi-Thalfeldt<br />
märkis, et sagedusmuundur võimaldab toota just<br />
nii palju suruõhku, kui süsteemis olevad seadmed<br />
hetkel vajavad. Näiteks kui vajadus on 6 bari,<br />
siis pole mõtet süsteemi survestada kümne bariga<br />
– iga ülelöödud bar suurendab energiakulu 7%.<br />
Suurem osa töönduslikest seadmetest vajabki rõhku<br />
vahemikus 5–7 bari.<br />
TÖÖSTUS 15<br />
Sagedusmuundur säästab suruõhku.<br />
Energiakuludelt tuhanded eurod kokkuhoidu<br />
Kommentaar<br />
Mahutitootja kasutab suruõhu saamiseks invertertehnoloogiat<br />
VAIDO PALMIK<br />
ASi Estanc juhatuse liige<br />
Estanc projekteeris ja paigaldas<br />
oma uue suruõhusüsteemi<br />
koostöös firmaga Kaeser<br />
Kompressorid. Meie uues toot-<br />
mishallis on inverterkompressor<br />
ja selle töö on vanematest<br />
versioonidest vähem energiat<br />
neelav. Lisaks kasutame ära<br />
kompressori töö tulemusena<br />
tekkiva jääksoojuse, suuname<br />
Kokkuhoiupoliitikat<br />
alustasime sellest,<br />
et käisime töövälisel<br />
ajal kõik ruumid läbi,<br />
kuulasime, kus torud<br />
susisevad, ja kõrvaldasime<br />
lekkekohad.<br />
ASi Harju Elekter kinnisvara- ja<br />
energeetika osakonna juhi<br />
Aron Kuhi-Thalfeldt<br />
selle ruumide põrandaküttesse.<br />
Meie tootevalikusse kuuluvad<br />
survesüsteemide mahutid, aga<br />
ise me nende parameetreid välja<br />
ei tööta, saame tellijalt andmed,<br />
millistele kriteeriumitele<br />
torud või mahutid peavad vastama<br />
ja siis teeme need valmis.<br />
Efektiivne suruõhusüsteem on<br />
ennekõike kindlasti lekkevaba,<br />
muud tõhususe nüansid peab<br />
paika panema projekteerija.<br />
“Levinud on arvamus, et kui tööriistale anda<br />
kõrgemat rõhku, siis on ta efektiivsem,” nentis Filippov.<br />
“Tegelikult rikub ettenähtust kõrgem rõhk<br />
seadet, just inverter aitab õiget töörõhku hoida.”<br />
Suruõhusüsteemide ebaefektiivsuse põhjused<br />
peituvad Kompressorikeskuse müügikonsultandi<br />
Raido Siirmetsa hinnangul torustike vales projekteerimises,<br />
näiteks magistraaltorude diameetrid<br />
on valitud valesti, teinekord pole õhu kvaliteet<br />
tasemel, selles on lubatust rohkem vett või õli jmt.<br />
“Kompressori valiku juures tuleb arvesse võtta,<br />
millised on suruõhku vajavad seadmed, kui pikk<br />
on trass – selle järgi valitakse kompressori võimsus.<br />
Arvestama peab tootmishoone eripära, sest korralikus<br />
süsteemis peab kompressorist kaugeimas<br />
tarbimispunktis olema rõhk minimaalse lubatu<br />
piirides,” selgitas Siirmets. “Pikkade torustike puhul<br />
tasub paigutada süsteemi survemahuti. Seda<br />
ka siis, kui süsteemis on aeg-ajalt erakordselt suur<br />
õhutarve, näiteks mingi seadme puhastamise ajal.”<br />
Suruõhu kvaliteedinõuded on standardiseeritud,<br />
kvaliteeti arvestatakse tahkete osakeste, niiskuse<br />
ja õli sisalduse järgi.<br />
www.elektrimootorid.com<br />
SURUÕHU üks<br />
kasutusala<br />
HE Elektrotehnikas<br />
on<br />
käsitööriistade<br />
käitamine.<br />
Ettevõtte<br />
osakonnajuhataja<br />
Aron<br />
Kuhi-Thalfeldt<br />
märkis,<br />
et tema<br />
jaoks on õhu<br />
tootlikkusest<br />
olulisem<br />
kompressori<br />
energiakulu –<br />
seda jälgib ta<br />
online’is kogu<br />
aeg, ruumides<br />
ringi<br />
liikudes aga<br />
registreerib<br />
vilunud kõrv<br />
vähimagi<br />
õhususina.<br />
Ettevõtte kulud<br />
suruõhu<br />
tootmisele<br />
vähenesid<br />
inverterkompressorikasutuselevõtuga<br />
4000<br />
euro võrra<br />
aastas.<br />
FOTO: TERJE LEPP<br />
Vajad PLASTIKUST toodet?<br />
tel 58 518 778 www.plast.ee
16 REKLAAM<br />
TEENUSTE<br />
EKSPORT–<br />
17. aprillil<br />
Sokos Hotel Virus<br />
Koostöös Teenusmajanduse kojaga<br />
oleme koondanud kriitilised teemad<br />
ja palunud lavale parimad praktikud,<br />
et luua ülevaade teenuste välisturule<br />
viimise olulistest punktidest, jagada<br />
kogemusi ning tutvustada trende.<br />
09.20–09.50 Registreerimine ja hommikukohv<br />
09.50–10.00 Moderaatori avasõnad<br />
Ettevõtja ja eksportöör JAKOB SAKS<br />
10.00–10.40 Turule sisenemise<br />
strateegilised valikud<br />
Know-how Centre<br />
partner TOOMAS DANNEBERG<br />
10.40–11.20 Teenuste ekspordi õiguslikud<br />
võimalused ja riskid<br />
Advokaadibüroo SORAINEN<br />
partner KAUPO LEPASEPP<br />
11.20–12.00 Arutlusring: Uus väljakutse Eestile -<br />
tõlk ida ja lääne vahel<br />
Teenusmajanduse koja<br />
tegevjuht KRISTINA NARUSK<br />
FinanceEstonia tegevjuht MAE HANSEN<br />
Eesti Disainikeskuse juht JANE OBLIKAS<br />
Edicy tegevjuht ja disainer TÕNU RUNNEL<br />
12.00–13.00 Lõuna<br />
13.00–13.20 Esimene Baltikumi advokaadibüroo<br />
Valgevenes<br />
Advokaadibüroo SORAINEN<br />
vanempartner AKU SORAINEN<br />
13.20–13.40 Meditsiiniteenuste eksport –<br />
tõusev trend<br />
Medicine Estonia arendusjuht TIINA MIKK<br />
13.40–14.00 Eestis väljatöötatud müügimudel<br />
ja selle edu kopeerimine<br />
ekspordiriikides<br />
Navirec juht ALLAN SELIRAND<br />
14.00–14.30 Kohvipaus<br />
14.30–15.15 Teenuste brändimine välisturgudeks<br />
Brand Manual partner MARGUS KLAAR<br />
15.15–16.00 Lõksud ja läbikukkumised<br />
välisturgudel<br />
Ettevõtja ja eksportöör JAKOB SAKS<br />
16.00–16.10 Päeva lõpetamine<br />
Soodushind 7. aprillini (k.a) on 149 eurot (km-ga 178,80 eurot)<br />
Soodushind 8. aprillist 14. aprillini on 179 eurot (km-ga 214,80 eurot)<br />
Hind alates 15. aprillist on 269 eurot (km-ga 322,80 eurot)<br />
Kahe või enama isiku korraga registreerimisel<br />
ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.<br />
Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0020, 56 99 2025,<br />
projektijuht Liina Lilleniit või www.seminar.aripaev.ee<br />
Koostööpartnerid:<br />
EESTI<br />
UUS<br />
KASV!<br />
26. aprillil<br />
Kuidas korraldada ühishanget erasektoris<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
PARIMAD<br />
SISSEOSTUHINNAD<br />
ÜHISHANGETE<br />
ABIL<br />
-10%<br />
MTÜ Riigihangete Keskuse juhatuse liige TOM ANNIKVEE<br />
Kui suured ja kuidas tekivad säästud tugiteenuste<br />
ostmisel<br />
OÜ Outsourcing Partner juhatuse esimees HEIKI RITS<br />
VKG kogemus hangete koondamisel 10<br />
tütarettevõttega kontsernis<br />
ASi Viru Keemia Grupp hankeosakonna<br />
juhataja ANTON NÕOMAA<br />
-5%<br />
Ühisostudes osalemise kogemus<br />
OÜ P. Dusmann Eesti juhatuse liige ANELLA STIMMER<br />
Võidud ühishangetest - ettevõtte kogemus<br />
esineja kokkuleppimisel<br />
Kas tööstustarbijate elektri ühishange on võim<br />
PROLOGi juhatuse esimees Tõnnis<br />
Hintsov<br />
Arutlusring: Kuidas liita ette evõtteid<br />
ühishankeks<br />
Töötuba: Millises ühishankes<br />
on<br />
kasulik osaleda minu ettevõõttel<br />
OÜ Outsourcing Partner juhatuuse<br />
liige HEIKI RITS<br />
logistikauudised.ee<br />
-5%<br />
-13%<br />
Toimumiskoht:<br />
Hotell Olümpia konverentsikeskus Tallinnas<br />
Soodushind registreerimisel kuni 19.04.2013<br />
on 179 eurot (km-ga 214,8 eurot).<br />
Tavahind 199 eurot (km-ga 238,8 eurot).<br />
Info ja registreerimine: tanel.raig@aripaev.ee<br />
või telefonil 51 34 004.<br />
<br />
TULEOHUTUSE<br />
AASTAKONVERENTS 2013<br />
Konverentsi moderaator<br />
Tuleohutusekspert Toomas Randmaa OÜ tegevjuht TOOMAS RANDMAA<br />
<br />
<br />
Päästeameti peadirektori asetäitja KUNO TAMMEARU<br />
<br />
Kahjuennetus OÜ tuleohutusekspert AIVAR PÕLDA<br />
<br />
<br />
Siseministeeriumi pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakonna nõunik<br />
MARTIN LAMBING (videointervjuu)<br />
<br />
<br />
Häirekeskuse peadirektori asetäitja EVA RINNE<br />
<br />
Päästeameti Põhja Päästekeskuse Reageerimisbüroo<br />
vanemoperatiivkorrapidaja<br />
tii k id j MART SILD<br />
<br />
<br />
Pärnu Haigla riskijuht ENN EBERG<br />
<br />
Siseministeeriumi nõunik TÕNIS LEPP<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
Vestlu l sringii juhib ib moderaator TOOMAS RANDMAA<br />
<br />
Ko Konv nver eren ents tsi hi hind nd 229 29 eur urot ot (km km-ga g 27 274,80 80 eur urot ot). Reg egis istr tree eeri ride des ko korr rrag aga üh ühes est<br />
maksjaettevõttest kaks või enam osalejat kehtib lisasoodustus 5%.<br />
Lisainfo ja registreerimine telefonil 667 0106 või juuli.laanemets@aripaev.ee
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
TOOTE<br />
ARENDUSE<br />
KONVERENTS 2013<br />
Millised on<br />
parimad võimalused<br />
toodete arendamisel?<br />
25.04<br />
Sokos Hotel Viru Konverentsikeskus<br />
09.00–09.20 Registreerimine ja hommikukohv<br />
09.20–09.30 Moderaatori avasõnad<br />
09.30–10.00 Mis tüüpi inimene sobib tootearendajaks?<br />
PRO Konsultatsioonid omanik ja<br />
juhtimiskonsultant MAIT RAAVA<br />
10.00–10.30 Kuidas rakendatakse disainjuhtimist<br />
ASis Balteco?<br />
Balteco disainijuht AIVAR HABAKUKK<br />
10.30–11.00 Millised on tippjuhi ootused seoses<br />
tootearendusega?<br />
Standard AS juhatuse esimees ENN VESKIMÄGI<br />
11.00–11.30 Milliseid võimalusi pakub Tartu Teaduspark<br />
ettevõtetele tootearenduse valdkonnas?<br />
SA Tartu Teaduspark projektijuht HENRI HANSON<br />
ja Protolabi konstruktor PEARU ORUSALU<br />
11.30–12.00 Kuidas tagada sujuv koostöö<br />
teadusasutuste ja ettevõtete vahel?<br />
IMECCi juhatuse liige professor JÜRI RIIVES<br />
12.00–13.00 Lõuna<br />
13.00–13.30 Kuidas saada oma tootele vinge kujundus?<br />
EKA teadus- ja arendusosakonna ettevõtlussuhete<br />
koordinaator INGELA HEINASTE<br />
13.30–14.00 Milline on parim võimalus ühendada<br />
disaini ja tootearenduse eesmärke?<br />
Disainibüroo Iseasi juht, EKA ja<br />
TTÜ professor MARTIN PÄRN<br />
14.00–14.30 Kogemuslugu.<br />
Meie koostöö teaduse ja disainiga.<br />
Meiren Engineering OÜ projekteerimisosakonna<br />
juhataja MART REINSON<br />
14.30–14.45 Kohvipaus<br />
14.45–15.00 Millises seisus on praegu EASi<br />
tootearenduse toetuste jagamine?<br />
EASi alustavate ettevõtete divisjoni<br />
direktor DMITRI BURNAŠEV<br />
15.00–15.15 Millised on uued uue toote turuletoomise<br />
mudelid?<br />
Loov Eesti tegevjuht EVA LEEMET<br />
15.15–15.30 Intellektuaalne omand - tootearendaja sõber<br />
või vaenlane?<br />
AAA Patendibüroo patendivolinik INGRID MATSINA<br />
15.30–15.45 Kogemuslugu. REACH QSAR Service: teadusest<br />
teenuseni rakendades kvaliteedi innovatsiooni.<br />
ASi MolCode kommertsdirektor MARI-LIIS ŠTRIK-OTT<br />
15.45–16.00 Kogemuslugu. Kuidas sündis suurõnnetustele<br />
reageerimise virtuaalse treeningsimulatsiooni<br />
teenus?<br />
Sisekaitseakadeemia rektor LAURI TABUR<br />
16.00–16.10 Päeva lõpetamine<br />
Märtsi soodushind on 199 eurot (km-ga 238,8 eurot)<br />
Täishind alates 22.04 on 239 eurot (km-ga 286,8 eurot)<br />
Registreerimine telefonil 6670 411 või registreerimine@aripaev.ee<br />
Projektijuht: Karit Jõgi, telefon 667 0304<br />
REKLAAM 17
18 ARVAMUS<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Alo Merilo, tel 667 0182, e-post alo.merilo@aripaev.ee<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
“Eduka Eesti” võitnud Heiki Urbala ja Raul Ennus<br />
soovitasid õpetada lapsed programmeerima<br />
juba algklassides.<br />
Kas lapsed tuleks programmeerima<br />
õpetada?<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon:<br />
(372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
LINNAR VIIK,<br />
IT-kolledži õppejõud<br />
Väärt mõte. Aastaks 2020 on pool maailma elanikest<br />
sündinud infoühiskonda ja siin elab rohkem<br />
kõrgharidusega inimesi, kui neid on kogu<br />
inimkonna ajaloo jooksul kokku elanud.<br />
See, kuidas alustavad või jätkavad oma haridusteed<br />
inimesed Eestis lähema viie aasta jooksul,<br />
peab arvestama laiemate suundumustega<br />
maailmas, olema seotud meie senise arenguloogikaga<br />
ning innustama haridussüsteemi digiajastuga<br />
kohanema.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Mina panen eraparklates saadud<br />
leppetrahvid alati korralikult<br />
prügikasti, et mitte saada mupolt<br />
trahvi prügi mahaloopimise eest.<br />
Kommentaar loole “Eraparkla trahv ebaseaduslik?”<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
JAAN PILLESAAR,<br />
ettevõtja<br />
Mõte on õige. Muudatusi ja uuendusi vajab haridussüsteem<br />
kindlasti. Iseasi, kas just programmeerimise<br />
õpetamine lasteaia tasandil see kõige<br />
tulemuslikum muudatus on. Mulle tundub, et<br />
enne on mõistlik baasdistsipliinid omandada ja<br />
siis rakendusi valmistada.<br />
Põhimõtteliselt saab klaverimängu ka ilma<br />
muusikateooriata õppida, aga heliloojaid või dirigente<br />
sel viisil ei koolita. Kooliealistele lastele<br />
on selline samm programmeerimise suunas Progetiigri<br />
programm.<br />
JAAK ANTON,<br />
haridus- ja teadusministeeriumi infotehnoloogia nõunik<br />
Programmeerimise õpetamise eesmärk on<br />
loogilise mõtlemise arendamine. See on edukaks<br />
hakkamasaamiseks kindlasti vajalik. Oleks<br />
aga väär mõelda, et soovime kõigist programmeerijaid<br />
koolitada. Loodan sellele ideele hoogu,<br />
peaasi, et see muud olulist ei varjutaks.<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellija eelised – ostukeskkond<br />
privileeg.aripaev.ee ja<br />
soodsaim võimalus soetada <strong>Äripäev</strong>a<br />
raamatuklubi raamatuid.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud. Kaebuste<br />
korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel<br />
(372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
R<br />
ahvasuu ütleb, et kes ei riski, see<br />
šampust ei joo. Kõlab ehk veidi<br />
nahaalselt, aga kirjeldab väga hästi<br />
ühte äritegevuse põhialust – selleks,<br />
et teenida tulu, tuleb võtta<br />
riske. Kui pole riski, pole ka võiduvõimalust. Järelikult<br />
on risk hea asi, sest ilma selleta kaotaks ettevõtlus<br />
oma põhiolemuse – luua väärtust.<br />
Eesti Energia on aastate jooksul tõestanud,<br />
et oskab riske võtta ja neid võitudeks vormistada.<br />
Seda just rahalises mõttes, aga mitte ainult.<br />
Ettevõte on näidanud aastast aastasse paranevaid<br />
majandustulemusi. Eesti riik on viimase<br />
kümnendi jooksul teeninud nii omaniku- kui ka<br />
maksutuluna Eesti Energiast ligi 1,5 miljardit<br />
eurot. Samas on energiatootmisega alati paratamatult<br />
kaasnevad keskkonnamõjud väiksemad<br />
kui kunagi varem. Märkimisväärne on seejuures,<br />
et vastupidiselt laialt levinud eksiarvamustele ei<br />
ole Eesti Energia äriedu alusteks olnud koduklientide<br />
elektriarved.<br />
Kuid see oli pilk seljataha ja nagu <strong>Äripäev</strong>a lugeja<br />
kindlasti teab, siis mineviku tootlus ei anna<br />
garantiid samasuguseks tootluseks tulevikus.<br />
Seega on iga ettevõtte jaoks aegumatult oluline<br />
küsimus – kuidas edasi?<br />
Selge on see, et suurima kodumaise elektritootjana<br />
on Eesti Energial ka edaspidi strateegiline<br />
roll riigi varustuskindluse tagamisel. Eesti valis<br />
energeetilise sõltumatuse tee, mis Eesti Energia<br />
jaoks tähendab, et ka toimiva elektrituru tingimustes<br />
peab meil olema piisavalt kodumaiseid<br />
tootmisvõimsusi, katmaks riigi elektrivajadused.<br />
See jätab meid n-ö halli argipäeva, kus tuleb<br />
tegeleda elektritootmise konkurentsivõimega.<br />
Võttes arvesse Euroopa Liidu heitlikku kliimapoliitikat<br />
ning amortiseeruvaid tootmisvõimsusi,<br />
siis ei ole see liiga helge tulevik ettevõttele, millelt<br />
on harjutud saama suurepäraseid majandustulemusi.<br />
Mis siis saab? Ohus ei ole mitte ainult elektriäri<br />
rahavood, vaid ka ettevõtte väärtus. See on<br />
perspektiiv, mis peaks murelikuks muutma<br />
iga eestimaalase, kes suudab panna ennast Eesti<br />
Energia omaniku rolli ja unustada oma elektriarve.<br />
Ehk et olukorras, kus mittemidagitegemine<br />
võtaks käest ära selle nii harjumuspäraseks<br />
saanud šampusepudeli, ei jää muud üle, kui<br />
võtta uusi riske. Hea uudis on see, et muretsemi-<br />
Märt Ots: Võimalus uusi lubasid väljastada<br />
tekib kõige varem 2020. aastal, praegu<br />
on õige aeg küsimusega tegelema hakata.<br />
Konkurentsiameti juhi hinnangul võiks kaevanduslube hakata jagama oksjonil; praegu on põlevkivikogused<br />
ette ära jagatud nelja kaevandaja vahel, kellest suurim on Eesti Energia.<br />
Milleks miljard meie<br />
Eesti Energiale?<br />
MARGUS KAASIK<br />
Eesti Energia juhatuse liige, finantsdirektor<br />
Oleme kõigekonkurentsivõimelisem<br />
ja<br />
parimalt<br />
juhitud riigile<br />
kuuluv<br />
ettevõte.<br />
seks pole põhjust. Eesti Energia on juba aastaid<br />
vaikselt, aga järjekindlalt eelkirjeldatut arvesse<br />
võttes arendanud vedelkütustetööstust. Ka sellel<br />
on suur strateegiline ja energiajulgeolekualane<br />
väärtus. Kuid erinevalt elektriärist on vedelkütustega<br />
võimalik hästi teenida ka n-ö hallil argipäeval.<br />
Kummalisel kombel kohtab sageli seisukohti,<br />
kus Eesti Energia õlitööstust peetakse riskantseks<br />
ja seetõttu justkui ebavajalikuks ja ülearuseks.<br />
Millekski, millega üks riigiettevõte ometi<br />
ei peaks tegelema. Kui selline jutt eesti keelde<br />
tõlkida, siis kõlaks see nii: riigile kuuluv ettevõte<br />
ei peaks kasumit teenima, seda võiks teha keegi<br />
eraomanik, ning energiajulgeolek on piisavalt<br />
tagatud, kui elektrit on, vedelkütuseid pole vaja.<br />
Ilmselgelt ei saa sellise loogikaga kuidagi nõustuda,<br />
sest see ei ole ettevõtte omaniku ehk Eesti<br />
huvides.<br />
Jääb veel mure liigsuurte riskide pärast. Et<br />
okei, võtke riske, aga mitte liiga suuri. Nõus. Riskide<br />
hindamine ja nende maandamine on üks<br />
äritegevuse lahutamatu osa. Eesti Energia projektid<br />
läbivad alati riskihinnangud, vajadusel neid<br />
uuendatakse. See on osa professionaalsest äritegevusest,<br />
mis on ettevõtte viinud praegusele tasemele:<br />
parimalt juhitud riigile kuuluv ettevõte<br />
Balti riikides, kõige konkurentsivõimelisem tööstusettevõte,<br />
hinnatuim tööandja jne. See kõik ei<br />
tähenda, et mõnel korral ei võiks mõni risk realiseeruda.<br />
Ikka võib. Kuid see on võidu hind.<br />
Aga miljard? Vastamata on veel küsimus – milleks<br />
meile miljard? See miljard on tegelikult üsna<br />
juhuslik number. Eesti Energial on alati ideid rahateenimiseks<br />
rohkem olnud kui aega ja vahendeid<br />
nende ellu viimiseks. Siis tulebki teha erinevaid<br />
stsenaariumeid, arutada omaniku esindajatega<br />
nende elluviimise võimalusi, plusse-miinuseid.<br />
Mõni neist võib ka maksta miljard. Oluline<br />
on, palju ta hiljem tagasi toob.<br />
Mõni investeerimisplaan on odavam, mõni<br />
kallim, mõni on riskantsem, teine turvalisem.<br />
Töösse jõuavad aga ainult need, mis ei ole “liiga”<br />
riskantsed ja kallid. Ja seda, mis on “liiga” ja mis<br />
mitte, ei võimalda ajakirjanduslikud formaadid<br />
ammendavalt kirjeldada. Kui keegi üritabki, tuleb<br />
sellest rohkem segadust kui selgust. Praktika<br />
ja majandustulemused näitavad, et Eesti Energias<br />
osatakse vahet teha.<br />
REPLIIK<br />
Müra pole ettekääne jagada ja valitseda<br />
Keskerakond soovib seadusmuudatust,<br />
mis annaks linnavolikogule<br />
õiguse piirata söögi-<br />
ja joogiettevõtete kauplemisaega<br />
“kindlaksmääratud”<br />
piirkondades. Mina mingil juhul<br />
kohalikele omavalitsustele,<br />
eriti Tallinnas, sellist õigust ei<br />
annaks. See oleks jälle üks võimalus<br />
jagada ja valitseda.<br />
Mul tekkis ettepanekut nähes<br />
kohe küsimus – miks peab<br />
just linna absoluutses südames<br />
tegelema müra (loe: ettevõtete)<br />
ajaliste piirangutega? Peaks<br />
ju olema vastupidi – mida linnasüdamest<br />
kaugemale, seda<br />
ÄRILAUSE<br />
TOIVO JÜRGENSON<br />
Tallinna linnavolikogu IRLi fraktsiooni juht<br />
Miks peab just linna<br />
südames tegelema<br />
ajaliste piirangutega?<br />
vaiksem keskkond. Kes tahab<br />
täielikku vaikust, peaks ehitama<br />
maja metsa või mujale, kus<br />
kilomeetri raadiuses kedagi<br />
ei ole. Linna süda on linna süda<br />
ning sellega tuleb arvestada<br />
neil, kes sinna elama kipuvad.<br />
Müra ei keela. Helsingi südalinnas<br />
Rautatieasema väljaku<br />
piirkonnas näiteks ei ole alates<br />
reedest pühapäevani üldse<br />
võimalik tänavapoolsetes tubades<br />
magada. Tänavad on seal<br />
paksult lärmavat rahvast täis,<br />
ja mis kõige hullem – igal ruutmeetril<br />
on vähemalt üks hiig-<br />
lasliku mootoriga mootorratas<br />
või auto. Kogesin seda, kui käisin<br />
seal tihti 1989–1992 ühisettevõttes<br />
töötamise ajal.<br />
New Yorgi Times Square’il<br />
on paljud käinud. Huvitav, mis<br />
juhtuks, kui sealsed asutused<br />
suletaks kell 23 või 2 öösel? Sama<br />
on nt paljude sooviga ehitada<br />
kohe mere veepiirile maja.<br />
Keelame tuule ja tormi ära? Üks<br />
mees ehitas rannakülas maja<br />
mere äärde ja ühel päeval viis<br />
meri ta õuemaa minema ja maja<br />
vundament rippus vee kohal.<br />
Kokkuvõtvalt: sellisest seaduseparandusest<br />
tuleb hoiduda.
LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />
ERAPARKLA TRAHV EBASEADUSLIK? Jurist<br />
Indrek Eiche kinnitab, et eraparklas auto<br />
kojamehe vahele pandud trahvikviitung<br />
ei ole täitedokument.<br />
SWEDBANKILE UKRAINAST MILJARDIAR-<br />
VE. Avantüür Ukrainas, kus Swedbanki<br />
uhked plaanid fiaskoga lõppesid, läheb<br />
pangale maksma 11 miljardit Rootsi krooni,<br />
kirjutas eilne Dagens Industri.<br />
KOMMENTAAR<br />
Eesti Energiale on saabunud<br />
aeg riskide maandamiseks<br />
Äririsk on tõepoolest ettevõtluse<br />
osa ja ilma riske võtmata<br />
pole üks ettevõte kindlasti<br />
edukas. Teine äärmus on liigne<br />
panustamine vettehüpetele<br />
tundmatus kohas. Kahjuks arvan,<br />
et just selles teises seisus on<br />
praegu Eesti Energia.<br />
Usun, et EE panustamine põlevkiviõli<br />
tootmisse oli<br />
õige samm. Kümne aastaga on<br />
maailma naftahinnad tinginud<br />
olukorra, kus põlevkivist<br />
on tunduvalt kasumlikum toota<br />
õli kui elektrit. Sarnane on<br />
ka turuolukorra prognoos lähiaastateks.<br />
Õlitootmine on<br />
suur samm edasi võrreldes primitiivse<br />
“elektri hõõrumisega”,<br />
järgnev ülesanne on jõuda<br />
kergkütuste tootmiseni.<br />
Kõrgelennulised kavad. Praegugi<br />
kehtiv põlevkivi riiklik<br />
arengukava näeb ette õlitootmismahtude<br />
suurenemist ja<br />
elektri osakaalu vähenemist.<br />
Tegelikkuses jääb EE planeeritule<br />
kahjuks alla. Kui VKG-l on<br />
üks õlitehas juba valmis ja ta<br />
ehitab teist, siis EE on oma Enefit-280<br />
projektiga tõsiselt hädas.<br />
Aja kaotust on juba vähemalt<br />
aasta jagu ning arvestades<br />
investeeringute suurust tuleb<br />
KOMMENTAAR<br />
Vanalinn saaks öörahu, kui<br />
viia erinevad huvid tasakaalu<br />
Tallinna volikogu esitas valitsusele<br />
kaubandustegevuse<br />
seaduse muutmiseelnõu. See<br />
annaks kinnitamisel kohalikele<br />
volikogudele õiguse piirata<br />
toitlustamisega tegelevate ettevõtete<br />
tegevuskohtade kauplemisaega<br />
kindlaksmääratud<br />
piirkondades.<br />
Enamik vanalinna meelelahutusasutusi<br />
(pubid, ööklubid,<br />
baarid), kes mh serveerivad alkoholi,<br />
on avatud varaste hommikutundideni.<br />
See on toonud<br />
meile Briti poissmeeste paradiisi<br />
ja peopealinna maine, mis<br />
pole kohane UNESCO maailmapärandi<br />
nimistusse kuuluvale<br />
linnale.<br />
Mõõtmatu müra. Negatiivset<br />
kuvandit võimendavad avaliku<br />
korra rikkumised (lärm, alkoholi<br />
tarbimine, kaklused). Näiteks<br />
hotelli Barons töötajate sõnul<br />
tuleb neil külastajaid tubades<br />
ümber kolida, sest nädalavahetusel<br />
on võimatu ööbida<br />
hotelli Suur-Karja tänava<br />
poolses osas, mille läheduses<br />
tegutseb mitu toitlustus-<br />
VÄLISMAA KORTERIOMANIKUD VÕTAVAD<br />
EESTI TURULT KASUMIT. Pindi Kinnisvara<br />
analüütiku Siim Simsoni sõnul on kinnisvara<br />
hea hinnaga soetanud välismaalased<br />
oma siinsetest investeeringutest väljumas,<br />
rahuldudes 30–40%se kasuga.<br />
REIN LANG LASI JAAN PUUSAAGI LAHTI.<br />
Kultuuriminister Rein Lang kutsus tagasi<br />
SA Nuku nõukogust Jaan Puusaagi.<br />
LEMBIT KALJUVEE<br />
riigikogu liige, Keskerakond<br />
Mõistlik käitumismudel<br />
oleks kaasata EE<br />
elektri- ja õlitootmisse<br />
erakapitali.<br />
praegu tõsiselt muretseda. Üks<br />
on kindel – ettevõtte riskikott<br />
on täis saanud. Kindlasti on AS<br />
Eesti Energia riigile kuuluvate<br />
ettevõtete lipulaev. EE viimase<br />
kümne aasta areng oli muljetavaldav<br />
nii finantsmajanduslikus<br />
kui ka tehnilises mõttes.<br />
See kõik on saanud võimalikuks<br />
eelkõige tänu sellele, et EE<br />
on riigi nuumatud monopolist,<br />
kellel on võrreldes teiste põlevkivi<br />
tarbivate ettevõtetega selge<br />
eelisseisund. Valitsuselt on Eesti<br />
Energiale väga odavalt antud<br />
meie põlevkiviressurss, elektrijaamad<br />
ja võrgud, millel pea<br />
olematu bilansiline väärtus.<br />
ARVO SARAPUU<br />
Tallinna abilinnapea, Keskerakond<br />
Öörahu probleem<br />
süveneb ja praegused<br />
meetmed pole lahendamiseks<br />
piisavad.<br />
asutust. Politsei ja Mupo ei saa<br />
hinnata baari või pubi müratugevust;<br />
see pädevus on seaduse<br />
kohaselt terviseametil. Et öörahu<br />
häirimise tõendamiseks<br />
on vaja müra mõõta öisel ajal,<br />
on vaja kokkulepet müra mõõtja<br />
ja öörahu puuduse all kannatanu<br />
vahel ja mõõtmine kestab<br />
paar tundi.<br />
Seadus võimaldab lühendada<br />
lahtiolekuaega kauplejate<br />
puhul ühekaupa. Selle menetluse<br />
kõigile etappidele võib ühe<br />
Nende varade tegelik ehk taastamisväärtus<br />
on aga sadu kordi<br />
suurem. EE suur kasum ongi<br />
tulenenud odavast ressursist ja<br />
riigi elektrihinna poliitikast.<br />
Ettevõtte agressiivne investeerimispoliitika<br />
on lisaks<br />
suurtele ja pikaajalistele tulevikuriskidele<br />
(Enefit-280, USA<br />
ja Jordaania projektid jne) kaasa<br />
toonud vigu – uute õlijaamade<br />
asukohavalik, Weroli koostootmisjaam,<br />
mitu investeeringut<br />
võrkudesse, taastuvenergiatootmisse<br />
jne. Suurinvesteeringutega<br />
võetud tulevikuriskide<br />
tõttu on EE kui ettevõtte hind<br />
praegu börsile viimiseks väga<br />
madal, mistõttu tuleks börsiplaanid<br />
lähiaastatel unustada.<br />
Maandamine. Aga ometi peame<br />
juba praegu mõtlema riiklike<br />
riskide maandamisele ja minu<br />
meelest oleks mõistlik käitumismudel,<br />
kus edaspidi kaasataks<br />
praeguse Eesti Energia nii<br />
elektri- kui ka õlitoomisse erakapitali.<br />
See oleks vastupidine<br />
käitumine Estonian Airile, kus<br />
riik võttis kõik riskid enda kanda.<br />
Riik peaks tulevikus jätkuvalt<br />
omama nii ühendus- (Elering)<br />
kui ka jaotusvõrke (Elektrilevi).<br />
kaupleja puhul kuluda pool<br />
aastat või enamgi. MTÜ Vanalinna<br />
Selts esindajate sõnul on<br />
olukord aga juba täna nende<br />
koduümbruses muutunud väljakannatamatuks.<br />
Vanalinnas on märkimisväärne<br />
arv meelelahutusasutusi,<br />
neist ainuüksi 235 toitlustamisega<br />
tegelevat, seega on pealinna<br />
ööelu suures osas koondunud<br />
sinna. Seetõttu ei saa ka<br />
vanalinna elanike elukeskkonda<br />
võrrelda nt Pirita omaga.<br />
Saagu rahu. Öörahu probleem<br />
süveneb ja praegused meetmed<br />
pole lahendamiseks piisavad.<br />
Kui seaduseandja meie ettepaneku<br />
kaubandustegevuse seaduse<br />
muutmiseks jõustab, loob<br />
see võimaluse õiguslikuks aluseks<br />
piirata toitlustamisega tegelevate<br />
kauplejate tegevust<br />
võrdsetel alustel kindlaksmääratud<br />
piirkonnas. Linnavalitsuse<br />
eesmärk ei ole takistada ettevõtlusvabadust,<br />
vaid püüda leida<br />
tasakaal elanike soovide ja<br />
toitlustusega tegelevate kauplejate<br />
huvide vahel.<br />
ARVAMUS 19<br />
4. aprill 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Alo Merilo, tel 667 0182, e-post alo.merilo@aripaev.ee<br />
Äriteenused reklaam<br />
TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUS<br />
18.–19. aprillil<br />
TOOTMISE JUHTIMINE<br />
JA PLANEERIMINE<br />
Kuidas suurendada efektiivsust<br />
tootmisettevõttes?<br />
Koolitus annab:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
JAAK LAVIN<br />
<br />
<br />
<br />
www.koolitus.aripaev.ee
20 INVESTOR<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Rainer Saad, tel 667 0398, e-post rainer.saad@aripaev.ee<br />
OMANIKUTULU<br />
Tallinna börsil<br />
on oodata<br />
dividendisadu?<br />
Suurimat<br />
summat oodatakse<br />
Tallinna Veelt<br />
RAINER SAAD<br />
rainer.saad@aripaev.ee<br />
TÕUSJA<br />
Jaapani börs tegi eile 8 nädala<br />
suurima päevase tõusu.<br />
Nikkei 225<br />
12362,20<br />
12500<br />
11000<br />
9500<br />
8000<br />
05<br />
Tallinna börs oli eelmisel aastal 38protsendilise<br />
tõusuga üks suurima tootlusega aktsiaturge<br />
maailmas. Paranesid ettevõtete tulemused ning<br />
see võiks anda põhjust ka investoritega kasumit<br />
jagada. Analüütikute sõnul on dividende oodata<br />
eelkõige tavapärastelt dividendimaksjatelt, kuid<br />
lisanduda võib ka uusi ettevõtteid.<br />
Praeguseks on kolm börsifirmat dividendi<br />
maksmise ettepanekuga välja tulnud. Tallinna<br />
Kaubamaja ning Olympic EG nõukogu on teinud<br />
ettepaneku maksta dividendi. Dividenditootlused<br />
on börsifirmadel eilsete aktsiahindade järgi<br />
siis vastavalt 5,56 protsenti ja 4,9 protsenti. Ekspress<br />
Grupi 2012. aasta auditeeritud aruandest selgub,<br />
et meediakontsern möödunud aasta eest dividendi<br />
ei plaani maksta.<br />
Oodatakse uusi maksjaid. LHV Panga vanemanalüütik<br />
Kristo Oidermaa ütles selle aasta alguses<br />
<strong>Äripäev</strong>ale, et 2013. aasta võib Tallinna<br />
börsil kujuneda aegade suurimaks dividendisajuks.<br />
“Ettevõtete kasumid on käesoleval aastal<br />
hoogsalt kerkinud ning bilansid on väga konservatiivseks<br />
muutunud, arvestades praegust laenu<br />
07<br />
09<br />
11<br />
+2,99% <br />
01<br />
03<br />
LANGEJA<br />
France Telecomi aktsia langes<br />
analüütiku põlu alla, kes langetas<br />
aktsiasoovitust.<br />
France Telecom<br />
7,674 EUR<br />
15,0<br />
12,5<br />
10,0<br />
7,5<br />
5,0<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
-4,28% <br />
hinda. Seetõttu usume, et tavapärased dividendiaktsiad<br />
tagavad vähemalt eelmise aasta väljamakse<br />
ning kindlasti lisandub dividendimaksjate<br />
ridadesse ka uusi ettevõtteid,” ütles Oidermaa.<br />
Parim dividendimaksja peaks ka sel kevadel<br />
olema Tallinna Vesi. LHV prognoosib, et Tallinna<br />
Vesi maksab eelmise aasta majandustulemuste eest<br />
dividendideks 0,86 eurot aktsia kohta, mis on kõrgem<br />
kui eelmise aasta 0,84 euro suurune dividend.<br />
SEB Enskilda prognoosib veefirmalt 0,90 euro suurust<br />
dividendi. Swedbank tõstis enda dividendiootuse<br />
0,72 eurolt 0,84 eurole, kuid see on prognoosidest<br />
madalaim. Baltimaade suurim erapanganduse<br />
ja varahaldusgrupp Finasta Financial<br />
Group prognoosib veefirmale 0,88 euro suurust<br />
dividendi. Analüütikute keskmine prognoos veefirma<br />
dividendile on 0,87 eurot, mis on eilset aktsiahinda<br />
arvestades 8,4 protsenti dividenditootlus.<br />
Olympic kavatseb aktsionäre hellitada. Olympic<br />
EG teatas eelmise kuu lõpus, et kutsub 18. aprillil<br />
kokku korralise üldkoosoleku, mille raames<br />
soovib firma nõukogu ettepaneku alusel maksta<br />
dividendi 0,10 eurot aktsia kohta.<br />
Kasiinofirma ligikaudu 24,2 miljoni euro suurusest<br />
puhaskasumist läheks umbes 15,1 miljonit<br />
aktsionäridele.<br />
Analüütikute keskmine prognoos Olympicu<br />
dividendile oli 0,027 eurot aktsia kohta. Seda on<br />
peaaegu kaks korda rohkem väljakuulutatud di-<br />
01<br />
03
NUMBER<br />
0,8%<br />
vähenes märtsis aastaga Tallinki reisijatevedu.<br />
Kaubavedu kahanes 4,9%.<br />
6Tallinna börsifirmat<br />
tegi eelmisel aastal<br />
dividendimakseid või<br />
siis aktsiate nimiväärtuse<br />
vähendamisest<br />
tuleneva väljamakse.<br />
2011. aastal oli selliseid<br />
ettevõtteid 8.<br />
Mis on mis<br />
Dividende<br />
oodatakse üheksalt<br />
börsifirmalt<br />
Sel aastal makstav dividend.<br />
Heledama kirjaga analüütikute konsensusprognoos<br />
eurot/ tootlus,<br />
aktsia %<br />
Tallinna Vesi<br />
Tallinna<br />
0,87 8,4<br />
Kaubamaja 0,35 5,6<br />
Silvano 0,24 8,7<br />
OEG 0,10 4,9<br />
Merko Ehitus 0,10 1,4<br />
Harju Elekter 0,08 3,0<br />
Skano 0,04 3,2<br />
Tallink Grupp 0,026 2,6<br />
Premia Foods 0,01 1,5<br />
Arco Vara 0,00 0,0<br />
Baltika 0,00 0,0<br />
Ekspress Grupp 0,00 0,0<br />
Nordecon 0,00 0,0<br />
ALLIKAS: ETTEVÕTTED, SWEDBANK,<br />
SEB, LHV<br />
AKTSIONÄRID ootavad Tallinna<br />
Veelt kopsakat dividendi.<br />
FOTO: RAUL MEE<br />
videndist. OEG ei maksnud aktsionäridele dividende<br />
2012. ega 2011. aastal.<br />
Tallink suur küsimärk. Kuna LHV prognoosis<br />
tänavu Tallinna börsile dividendisadu, siis uueks<br />
dividendimaksjaks võib lisanduda Tallink. Investoritele<br />
on Tallinki dividendimakse olnud suur<br />
küsimärk, kuid analüütikud prognoosivad laevafirmalt<br />
dividende. Swedbanki sõnul maksab Tallink<br />
sel aastal dividendi ning käesolevaks aastaks<br />
oodatakse laevanduskontsernile 53 miljoni euro<br />
suurust puhaskasumit. “Ootame Tallinkilt 2012.<br />
aasta eest 0,03 eurot dividendi aktsia kohta,” kirjutas<br />
Swedbanki Balti aktsiaanalüüsi juht Marek<br />
Randma. LHV prognoosib samuti 0,03 euro<br />
suurust dividendi. “Nagu Tallinki strateegia ette<br />
näeb, on viimase aastaga oluliselt vähendatud<br />
võlakoormat. Optimeerides laenu tagasimakse<br />
graafikut, võib ettevõte tugevdada järgmiste aastate<br />
rahavoogusid ning siis võiks Tallinkist saada<br />
ka dividendiaktsia,” kirjutas LHV analüütik Shana<br />
Vida Gavron jaanuari analüüsis. SEB prognoosib<br />
laevafirmalt 0,03 euro suurust dividendi ning<br />
Finasta Financial Group 0,02 euro suurust dividendi.<br />
Arvestades analüütikute prognoose, oleks<br />
keskmine dividenditootlus praeguse aktsiahinna<br />
juures 2,6%<br />
Dividendide maksmise ettepanekud peaksid<br />
börsifirmad avalikustama sel kuul. Peale Ekspress<br />
Grupi ei prognoosi analüütikud dividende<br />
Nordeconilt, Baltikalt ja Arco Varalt.<br />
ELEKTER<br />
Eratarbijad peaksid arvestama,<br />
et elektrienergia hinnale lisandub<br />
lepingus ka käibemaks.<br />
Nord Pool Eesti<br />
52,81<br />
70,0<br />
57,5<br />
45,0<br />
32,5<br />
20,0<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
+1,32% <br />
01<br />
03<br />
VALUUTA<br />
Eurot mõjutavad poliitilised<br />
mured euroala suurimates<br />
riikides.<br />
EUR/USD<br />
1,2828<br />
1,32<br />
1,28<br />
1,24<br />
1,20<br />
05<br />
07<br />
09<br />
-0,09% <br />
11<br />
01<br />
03<br />
INTRESS<br />
Euroopa Keskpank ei pruugi<br />
enam baasintressimäärasid<br />
langetada.<br />
Euribor 6 kuud<br />
0,331%<br />
1,6<br />
1,2<br />
0,8<br />
0,4<br />
0,0<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
-0,001<br />
01<br />
03<br />
21<br />
RAHA reklaam<br />
Kommertspankade intressitooted<br />
pank keskmiselt<br />
kuu jäägilt<br />
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad * maks 1999 eurot ** juriidiline isik ***avades tähtajalise hoiuse<br />
internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem (3) personaalpang. klientidele (4) kontoris (6) internetipanga<br />
tähtajalistele hoiustele (7) päevalõpu kontojäägilt; (9) juriidilisele isikule/ eraisikule (10) LHV Pangal minimaalselt jäägilt<br />
**** 2- ja 3aastaste hoiuste intressimäärade tutvumiseks kontakteeruge pangaga<br />
VALUUTA Euroopa Keskpank<br />
EUR/SEK<br />
8,3258<br />
Austraalia dollar AUD 1,224<br />
Bulgaaria leev BGN 1,956<br />
Hiina jüaan CNY 7,964<br />
Hongkongi dollar HKD 9,958<br />
India ruupia INR 69,855<br />
Jaapani jeen JPY 119,960<br />
Kanada dollar CAD 1,301<br />
Korea won KRW 1432,770<br />
Leedu litt LTL 3,453<br />
Läti latt LVL 0,701<br />
Norra kroon NOK 7,447<br />
BÖRSIKAUBAD<br />
Kütused 03.04<br />
jooksev hoius %<br />
USD<br />
Nafta IPE, bbl 109,81<br />
Nafta NYMEX, bbl 96,67<br />
Mootoribensiin, t 1045,00<br />
Diislikütus, t 960,25<br />
Kerge kütteõli, t 937,25<br />
Masuut (1% väävel), t 623,00<br />
Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,952<br />
nael = 453,59 g<br />
Kohv NYBOT, USc/nael 138,10<br />
Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 502,40<br />
Kakao NYBOT, USD/t 2134,00<br />
Nisu NYSE LIFFE, USD/t 199,00<br />
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis<br />
Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga<br />
477,75<br />
kuu<br />
püsijäägilt<br />
tähtajaline hoius %, USD<br />
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />
Danske Bank Kontakteeruge pangaga<br />
Swedbank - - 0,15 0,35 0,55 0,80 250<br />
Swedbank 0,10 0,15 0,20 0,40 0,60 0,80 8400<br />
Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,55 200<br />
Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200<br />
Versobank 0,30 0,30 0,50 1,00 1,30 1,50 500<br />
DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300<br />
Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />
Põllumajandus 03.04<br />
EUR/RUB<br />
40,5150<br />
Poola zlott PLN 4,191<br />
Rumeenia leu RON 4,421<br />
Singapuri dollar SGD 1,588<br />
Suurbritannia nael GBP 0,848<br />
Šveitsi frank CHF 1,217<br />
Taani kroon DKK 7,454<br />
Tai baat THB 37,676<br />
Tšehhi kroon CZK 25,828<br />
Türgi liir TRY 2,321<br />
Ungari forint HUF 302,100<br />
USA dollar USD 1,283<br />
Värvilised metallid 03.04<br />
USD/t<br />
Alumiinium LME 1892,5<br />
Vask LME 7469<br />
Plii LME 2099<br />
Nikkel LME 16450<br />
Tina LME 23000<br />
Tsink LME 1876<br />
Väärismetallid 03.04<br />
USD/unts, unts = 31,105 g<br />
Kuld COMEX 1572,93<br />
Plaatina NYMEX 1570,00<br />
Pallaadium NYMEX 766,00<br />
Hõbe COMEX 27,30<br />
tähtajaline hoius %<br />
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />
Danske Bank Kontakteeruge pangaga<br />
Swedbank*** 0,01 (7) - - - 0,06 0,16 0,26 0,36 0,46 0,56 190<br />
Swedbank*** 0,01 (7) 0,05 0,05 0,10 0,20 0,30 0,40 0,50 0,60 6000<br />
Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50 0,70 0,90 - 200<br />
Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200<br />
Nordea Pank 0,10 0,10 0,15 0,20 0,35 0,45 0,55 - - 320<br />
Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150<br />
Versobank 0,05 0,10 0,50 0,60 0,70 1,00 1,30 1,50 1,70 2,00 350<br />
DNB 0,10(7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300<br />
Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200(4)<br />
BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 300-1500<br />
BIGBANK - - - - - 0,45 0,45 0,90 1,25 2,00 1500-30 000<br />
BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,95 1,30 2,05 üle 30 000<br />
Otsid hoiust, millelt võiksid teenida rohkem?<br />
Pane vaba raha uuele lühikese tähtajaga<br />
investeerimishoiusele! Kui rubla väärtus<br />
on aasta pärast euro suhtes kasvanud<br />
vähemalt 2%, võid teenida kuni 3,3%.<br />
Otsustamiseks on aega<br />
kuni 15.04.2013.<br />
Pankade kontaktandmed<br />
SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />
TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />
tel 668 8088, faks 668 8089<br />
NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />
tel 628 3300, faks 628 3201<br />
e-post: tallinn@nordea.com<br />
CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />
tel 770 0000, faks 770 0001,<br />
e-post: info@citadele.ee<br />
BÖRS<br />
Tallinn 02.04<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
käive,<br />
EUR<br />
P/E ROE P/B divid.<br />
tootlus<br />
Arco Vara 1,100 -1,79 6 818 - -534,0% 1,55 0,0%<br />
Baltika 0,765 -0,52 41 107 33,6 8,0% 2,69 0,0%<br />
Ekspress Grupp 1,180 0,00 891 13,8 6,4% 0,88 0,0%<br />
Harju Elekter 2,630 1,15 9 689 12,2 7,7% 0,94 2,7%<br />
Järvevana 0,643 0,00 0E - 0,0% 0,77 0,0%<br />
Merko Ehitus 7,100 0,00 15 609 16,4 6,6% 1,07 0,0%<br />
Nordecon 1,190 0,00 0 25,7 5,1% 1,31 0,0%<br />
Olympic EG 2,030 0,00 102 959 12,6 28,0% 3,52 4,9%<br />
Premia Foods 0,680 -2,86 9 339 298,9 0,2% 0,72 16,2%<br />
Pro Kapital Grupp 2,240 0,90 3 136 - -3,7% 1,84 0,0%<br />
Silvano FG 2,650 -2,57 26 630 7,4 27,5% 2,03 9,4%<br />
Tallink Grupp 1,010 -2,88 181 619 12,1 12,2% 1,48 0,0%<br />
Tln Kaubamaja 6,300 0,96 17 265 12,2 14,4% 1,76 5,6%<br />
Tallinna Vesi 10,300 0,00 11 083 9,1 26,7% 2,43 8,2%<br />
Trigon PD 0,365 10,61 701 - 0,0% 0,75 0,0%<br />
Skano Group 1,220 1,67 610 - -2,8% 0,73 0,0%<br />
P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />
kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal<br />
Riia 03.04<br />
aktsia sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />
faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />
www.bigbank.ee<br />
VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,<br />
tel 686 8500, faks 686 8501,<br />
e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee<br />
EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />
tel 669 0941, faks 661 6037<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Grindex 5,25 0,00 5,27 0,68 -<br />
Latvijas Gaze 6,39 0,79 12,06 0,60 -<br />
Olainfarm 4,80 1,69 6,95 1,87 -<br />
Vilnius 03.04<br />
aktsia sulgemis- muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Apranga 2,57 -2,65 - 3,5 4,2<br />
City Service 1,970 -0,51 14,8 1,2 11,7<br />
Invalda 2,310 0,00 - 1,1 -<br />
Linas Agro 0,710 0,42 2,8 0,9 -<br />
Panevezio Statybos 1,120 1,82 19,0 0,6 -<br />
Siauliu Bankas 0,275 -1,43 17,2 0,7 -<br />
Snaige 0,460 -0,65 - 1,7 -<br />
TEO LT (Telekomas) 0,800 1,27 13,5 2,1 7,2<br />
Helsingi 03.04<br />
aktsia<br />
muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Alma Media 3,61 -1,63 16,3 3,3 2,8<br />
Citycon 2,28 0,44 9,4 0,8 6,6<br />
Elisa Comm. 14,48 0,49 10,9 2,7 9,0<br />
Finnair 2,74 2,62 - 0,4 -<br />
Fortum 16,26 -0,25 10,3 1,4 -<br />
HKScan 3,73 -0,27 13,5 0,5 4,6<br />
Kesko 24,73 0,37 18,9 1,1 4,9<br />
Neste Oil 11,91 3,66 - 1,2 2,9<br />
Nokia 2,54 1,11 - 1,2 7,9<br />
Olvi 21,76 0,42 17,6 3,1 2,3<br />
PKC Group 18,29 0,66 16,0 2,4 3,3<br />
Stockmann 12,35 0,49 16,6 1,0 4,9<br />
Stora Enso 5,09 0,30 8,3 0,7 -<br />
UPM Kymmene 8,80 0,40 - 0,8 6,8<br />
YIT 16,60 -0,24 11,7 2,0 4,5
22 INVESTOR investeerimisfondid<br />
ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee<br />
reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />
Dow Jones USA<br />
14 642,62<br />
16000<br />
15000<br />
14000<br />
13000<br />
12000<br />
05<br />
07<br />
09<br />
11<br />
01<br />
03<br />
OMX Stockholm<br />
1207,08<br />
-0,13% -0,25%<br />
1200<br />
1125<br />
1050<br />
975<br />
900<br />
05<br />
07<br />
09<br />
FONDID reklaam<br />
Avaron Asset Management 02.04<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 3,40 3,52 3,45 12,49 6,30 9,86 3,09 -6,05 18 763 820<br />
Avaroni Privaatportfell B, EUR 13,46 13,46 13,46 3,47 3,03 7,97 5,73 - 5 445 833<br />
Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 10,57 10,57 10,57 1,47 1,19 - - - 5 596 471<br />
Compensa Life 01.04<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Kasvuportfell, EUR - - 1,41 - 7,30 22,20 8,80 5,00 5 381 073<br />
Võlakirjaportfell, EUR - - 11,87 - 0,60 5,10 4,00 - 536 484<br />
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 28.02.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 28.02.2013.<br />
Danske Capital AS 02.04<br />
ost müük NAV riski- % aasta<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
aste algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Danske Pension 25, EUR 0,96 0,97 0,97 1,08 1,04 6,52 2,57 2,92 10 838 728<br />
Danske Pension 50, EUR 1,11 1,12 1,12 1,47 1,75 6,89 2,33 3,02 148 479 676<br />
Danske Pension Intress, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
0,87 0,88 0,88 0,68 0,36 6,01 2,99 3,39 3 362 527<br />
Danske Pension 100 Pluss, EUR<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
1,41 1,44 1,42 7,34 3,36 9,48 4,58 4,77 3 053 752<br />
Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,77 0,76 2,92 0,09 5,64 2,81 196 023<br />
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />
ERGO Funds 02.04<br />
LHV Varahaldus 02.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond L, EUR 1,39 1,40 1,40 2,07 2,90 7,94 5,78 5,45 166 813 357<br />
Pensionifond M, EUR 1,10 1,12 1,12 1,38 1,53 6,35 4,78 6,69 25 416 777<br />
Pensionifond S, EUR 1,17 1,18 1,18 0,78 0,26 4,43 3,78 7,43 37 094 602<br />
Pensionifond XL, EUR 1,19 1,20 1,20 2,30 4,30 9,54 5,79 5,51 39 057 937<br />
Pensionifond XS, EUR 1,08 1,09 1,09 0,72 0,10 5,49 4,13 7,30 8 537 820<br />
Täiendav Pensionifond, EUR 1,32 1,34 1,34 8,06 4,85 10,70 6,38 4,28 4 911 548<br />
LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 9,22 9,32 9,32 12,45 13,55 13,30 10,36 -1,13 -<br />
LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 5,89 5,95 5,95 12,52 13,55 13,30 10,35 -1,13 5 823 424<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,23 8,31 8,31 15,22 2,69 2,03 0,73 -1,79 -<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,26 5,31 5,31 15,21 2,69 2,03 0,72 - 1 404 264<br />
Nordea Pensions Estonia 02.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Nordea Pensionifond A, EUR 0,93 0,94 0,94 2,23 3,23 6,28 4,47 50 659 926,60<br />
Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,76 0,77 0,77 2,83 4,71 7,21 4,62 5 539 583,73<br />
Nordea Pensionifond B, EUR 0,89 0,90 0,90 1,51 1,45 6,01 4,3 10 899 792,60<br />
Nordea Pensionifond C, EUR 0,82 0,83 0,83 0,76 0,26 4,58 3,22 2 015 141,42<br />
Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,13 1,15 1,14 11,80 6,45 9,08 5,42 3 392 905,91<br />
Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,72 0,72 0,00 1,55 6,33 528 337,07<br />
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt<br />
5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664<br />
4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />
DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015,<br />
tel 675 2295, faks 675 2895,<br />
funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee,<br />
www.danskebank.ee<br />
ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />
47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />
funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />
Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,<br />
info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />
Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />
tel 680 2630, faks 680 2631,<br />
info@gildrealestate.com<br />
www.gildrealestate.com<br />
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />
Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />
info@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,92 0,92 0,00 0,15 3,57 2,95 4,08 8 431 235,08<br />
ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,11 1,12 1,12 1,86 1,96 5,19 2,41 1,84 41 534 931,93<br />
ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,63 0,63 0,63 2,54 2,75 4,67 - - 1 346 412,39<br />
ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,85 0,87 0,86 2,04 2,29 5,82 1,99 - 411 973,86<br />
ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,89 0,90 0,89 2,74 1,87 4,91 1,77 - 325 403,70<br />
ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,84 0,86 0,85 3,70 3,11 3,00 -2,05 - 310 700,07<br />
Fondivalitsejad<br />
Maaklerifirmad<br />
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />
Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000,<br />
faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />
www.compensalife.ee<br />
LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />
faks 680 0402<br />
11<br />
01<br />
03<br />
OMX Helsinki<br />
2362,15<br />
2350<br />
2200<br />
2050<br />
1900<br />
1750<br />
05<br />
07<br />
09<br />
VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel 630 2104<br />
SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />
tel 665 6622, faks 665 6802<br />
11<br />
01<br />
03<br />
EPI II samba indeks<br />
154,07<br />
+0,28% -0,03% <br />
155<br />
150<br />
145<br />
140<br />
135<br />
05<br />
07<br />
09<br />
NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia<br />
45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710<br />
1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />
AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />
15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@<br />
seb.ee, www.seb.ee<br />
SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />
Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />
faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />
www.swedbank.ee/fondid<br />
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru<br />
väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee,<br />
www.mandatumlife.ee<br />
SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel 631 0310, faks 631 0410<br />
11<br />
01<br />
03
5<br />
Montoni poodi avab viie aastaga Baltika Valgevene<br />
partner Valanga Baltika esimese frantsiisilepinguga.<br />
Poodide müügipind on 150–250<br />
ruutmeetrit.<br />
FONDID reklaam<br />
Mandatum Life 02.04<br />
Investeeringute haldusteenus:<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Swedbank Investeerimisfondid AS 02.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Turvaline, EUR 114,13 113,56 113,56 - 0,50 5,12 3,98 - -<br />
Konservatiivne, EUR 112,42 111,30 111,30 - 1,83 2,24 2,05 - -<br />
Tasakaalustatud, EUR 112,05 110,40 110,40 - 2,54 0,42 0,88 - -<br />
Progressiivne, EUR 106,96 104,86 104,86 - 3,39 -1,77 -0,90 - -<br />
Agressiivne, EUR 111,27 109,09 109,09 - 3,36 -1,35 -1,05 - -<br />
Investeerimisportfellid:<br />
Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 139,73 139,03 139,03 - 0,58 5,87 4,49 - -<br />
Mandatum Life Global Food Abs, EUR 121,19 118,82 118,82 - 0,80 -7,37 -0,52 - -<br />
Mandatum Life Emerging<br />
Opportunities Abs, EUR 106,44 104,35 104,35 - 0,78 -0,41 -2,78 - -<br />
Mandatum Life Global Equity Abs, EUR 139,35 136,62 136,62 - 3,26 2,96 -0,85 - -<br />
Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 154,44 151,41 151,41 - 3,11 2,82 -0,29 - -<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 2,38 -0,19 3,83 3,00 1,37 42 152 763,97<br />
Pensionifond K2, EUR 0,88 0,89 0,89 3,49 0,75 5,71 3,66 0,50 159 930 389,42<br />
Pensionifond K3, EUR 1,03 1,04 1,04 5,53 2,47 7,62 4,62 0,58 407 963 881,49<br />
Pensionifond K4, EUR 0,77 0,78 0,78 9,07 3,84 8,46 4,40 33 461 059,65<br />
Pensionifond V1, EUR 1,19 1,21 1,20 4,11 1,30 7,99 4,35 -0,00 9 561 369,44<br />
Pensionifond V2, EUR 0,92 0,94 0,93 6,73 3,46 9,46 4,89 -0,99 17 607 533,91<br />
Pensionifond V3, EUR 1,08 1,10 1,09 10,59 5,70 10,10 4,57 -2,61 35 093 510,40<br />
Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,04 4,14 4,08 20,43 5,58 -7,93 -8,63 -14,58 5 767 773,55<br />
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 8,57 8,79 8,66 23,05 1,90 17,10 1,19 -13,42 28 948 073,35<br />
Ida-Euroopa Kinnisvara Af, EUR 3,44 3,53 3,48 22,63 4,77 11,00 -6,36 -21,23 7 793 150,99<br />
Fondifond 100, EUR 10,11 10,37 10,21 14,21 6,76 10,33 4,21 -1,53 64 560 751,45<br />
Fondifond 30, EUR 11,20 11,48 11,31 5,47 2,38 8,40 3,65 1,40 14 470 105,50<br />
Fondifond 60, EUR 10,78 11,05 10,89 9,22 4,17 9,39 4,25 0,05 51 447 386,86<br />
Venemaa Aktsiafond, EUR 15,35 15,74 15,51 27,83 1,84 0,84 -0,24 -7,86 49 700 262,32<br />
George Canellos: Enamus sotsiaalmeediast<br />
on ideaalne kommunikatsioonimeetod investoritega<br />
suhtlemiseks, kuid mitte juhul, kui<br />
investor ei tea, kust otsida värskeid uudiseid.<br />
USA väärpaberijärelevalve direktor ei näe probleemi selles, et ettevõtted avaldavad olulist informatsiooni<br />
Facebookis, Twitteris või mujal sotsiaalmeedias, kuid nad peavad investoritele teada andma, kus nad<br />
informatsiooni avaldavad, et säilitada investoritele informatsiooni võrdne kättesaadavus.<br />
* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 28.02.2013.<br />
23<br />
AS SEB Varahaldus 02.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Trigon Funds 02.04<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
SEB Energiline Pf, EUR 0,739 0,747 0,747 2,87 3,64 4,66 1,48 9 431 487,45<br />
SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,902 0,911 0,911 0,84 -0,23 2,84 2,77 4,33 54 313 989,77<br />
SEB Optimaalne Pf, EUR 0,826 0,835 0,835 0,99 1,14 3,41 2,10 13 082 570,08<br />
SEB Progressiivne Pf, EUR 0,959 0,968 0,968 1,64 2,11 4,80 2,19 -1,23 276 150 455,24<br />
SEB Aktiivne Pf, EUR 0,923 0,941 0,932 12,69 4,72 5,13 2,63 -2,13 13 933 478,84<br />
SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,131 1,154 1,143 3,79 0,82 3,70 2,03 -0,57 10 503 109,33<br />
SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,186 7,331 7,258 10,93 4,180 7,000 4,270 -4,190 4 141 214,63<br />
SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,486 8,657 8,571 7,48 2,210 5,010 3,870 -2,910 6 090 842,17<br />
SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,661 10,877 10,769 3,34 0,620 6,260 4,150 1,430 1 157 753,70<br />
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 13,034 13,034 13,034 5,19 -0,940 8,590 5,630 5,700 63 955 786,07<br />
SEB Kasvufond A, EUR<br />
Vahendatavad Fondid *<br />
6,291 6,418 6,355 21,85 -4,590 3,170 -2,050 -6,580 14 436 343,39<br />
SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,507 1,507 1,507 2,91 0,130 6,730 4,750 5,260 417 070 000,00<br />
SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 129,569 129,569 129,569 2,91 0,230 3,880 5,140 5,450 165 820 000,00<br />
SEB High Yield Fund, EUR 130,339 131,642 130,339 3,86 1,860 9,730 - - 1 974 150 000,00<br />
SEB Short Bond Fund EUR 1,271 1,271 1,271 0,21 0,160 -0,080 0,050 - 55 400 000,00<br />
SEB Strategy Balanced Fund 106,383 107,447 106,383 - 3,030 - - - 298 430 000,00<br />
SEB Strategy Defensive Fund 105,795 105,795 105,795 - 1,840 - - - 225 700 000,00<br />
SEB Strategy Growth Fund 108,747 109,834 108,747 - 5,910 - - - 208 710 000,00<br />
SEB Strategy Opportunity Fund 106,708 107,775 106,708 - 4,500 - - - 308 780 000,00<br />
SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,742 2,798 2,770 20,02 -2,740 8,030 -0,670 -4,150 144 810 000,00<br />
SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,552 2,604 2,578 15,92 1,580 -3,190 -8,340 -6,660 71 200 000,00<br />
SEB Russia Fund, EUR 9,244 9,430 9,337 24,38 -3,370 -11,510 -4,700 -2,180 293 930 000,00<br />
tootlus (p.a) % fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 89,26 92,00 91,08 22,75 6,40 -9,05 -20,72 2 244 103<br />
Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 178,35 183,81 181,99 17,85 9,85 12,02 -0,48 4 883 543<br />
Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,71 14,20 13,92 21,15 7,87 9,82 -6,76 -11,53 1 853 986<br />
Uus Euroopa Fond, EUR 20,32 21,04 20,63 13,67 1,33 11,68 6,69 -3,45 22 133 666<br />
Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,86 19,53 19,14 25,90 -7,78 -14,13 -1,11 -2,03 9 009 685
<strong>Äripäev</strong><br />
Nr 65 (4714) 04.04.2013<br />
TÕUSJAD<br />
Kemira<br />
11,21 EUR<br />
+3,89%<br />
Toyota Motor<br />
4790 JPY<br />
+3,79%<br />
Neste Oil<br />
11,92 EUR<br />
+3,74%<br />
Finnair<br />
2,74 EUR<br />
+2,62%<br />
Kone B<br />
63,20 EUR<br />
+2,02%<br />
Rapala VMC<br />
4,88 EUR<br />
+1,88%<br />
Baltika proovib frantsiisipartnerigasiseneda<br />
Valgevene rõivaturule.<br />
Viie aastaga on loota<br />
seal viie poe avamist.<br />
TEGIJA TURUL<br />
Marc Faber: Aktsiad võivad kenasti<br />
tõusta ja siis suvepoole krahhida. Ma<br />
ei ole USA aktsiates lühike, kuna meil<br />
käib rahatrükk, mis kahtlemata viib<br />
kapitali valesti allokeerimiseni.<br />
Trendivastane guruinvestor on aktsiate suhtes ettevaatlikult meelestatud.<br />
Gazpromi börsihinnast<br />
on järel kahvatu vari<br />
V<br />
ene gaasigigant Gazprom teatas<br />
headel aegadel, et nemad on tulevikus<br />
maailma esimene triljonidollarise<br />
turuväärtusega ettevõte.<br />
Paraku on ajad muutnud ning ettevõte ei ole<br />
kaugelt enam sedagi väärt, mis ta oli 2008. aastal.<br />
Gazpromi turuväärtus kukkus üleeile Ameerika<br />
hoiutähede näol alla 100 miljardi dollari –<br />
esmakordselt alates 2009. aastast. Hoiutäht langes<br />
2,9%, 8,25 dollarile, mis andis ettevõtte väärtuseks<br />
97,7 miljardit dollarit.<br />
Aastaga on riigi suurosalusega Gazprom pühkinud<br />
maha oma turuvärtusest kolmandiku, kuna<br />
kulutused kasvasid, kasum vähenes ning loodetust<br />
väiksemate dividendide väljavaade on peletanud<br />
investoreid eemale.<br />
Venemaa gaasiekspordimonopoli prognoositud<br />
kasumi põhine P/E on 2,9.<br />
“Gazpromi dividendid on pettumus – ja see on<br />
vaid värskeim pettumus – ning on risk, et nende<br />
lepingud vaadatakse ringi ja alandatakse hindu,<br />
mis viib kasumi vähenemiseni,” ütles UralSib Financialsi<br />
analüütik Aleksei Kokin. “On lootus, et<br />
ettevõtte juhtkond vahetatakse välja, ja see ongi<br />
ainus põhjus, miks aktsia võiks võtta suuna üles.”<br />
2008. aasta tipus oli Gazpromi turuväärtus<br />
369 miljardit dollarit. Lisaks Gazpromi tegevusele<br />
on maailmas muutnud mõndagi. Euroopa<br />
võlakriisis valitsused trimmivad eelarveid.<br />
See mõjutab majanduskliimat. USAs ja mujal on<br />
avastatud kildagaasi, mis on massiivselt surunud<br />
alla gaasi hinna ning gaasi veeldamine on muutnud<br />
gaasi hõlpsasti meritsi transporditavaks kaubaks,<br />
mis vähendab sõltuvust gaasijuhtme otsas<br />
varustamisest. See on võtnud Gazpromilt Euroopa<br />
suure gaasivarustajana trumpe käest. Miks<br />
peaks keegi ostma Gazpromilt kordades kallimalt<br />
maagaasi, kui seda saab USAst?<br />
25% Euroopas tarbitavast gaasist tarniva<br />
Gazpromi puhaskasum vähenes Vene raamatupidamisstandardi<br />
alusel mullu 37%, 556 miljardile<br />
rublale ehk 17,8 miljardile dollarile. Sellest<br />
tulenevalt – arvestades 25% kasumist dividendiks<br />
maksmise poliitikat – on sealt oodata 5,9 rubla<br />
dividendi aktsia kohta võrreldes ettevõtte veebruaris<br />
prognoositud 7–8 rublaga.<br />
ROMET KREEK<br />
romet.kreek@aripaev.ee<br />
Venemaa gaasiekspordimonopoli<br />
prognoositud kasumipõhine<br />
P/E on 2,9.<br />
ÄRIPÄEVA KOOLITUSED<br />
ÄRIPÄEVA JUHTIMISKOOL<br />
VAADE<br />
Faber: Küpros võib<br />
juhtuda igal pool<br />
Kasvav varanduslik ebavõrdsus tähendab, et<br />
rikastel ei ole kuhugi peituda ning sündmused<br />
nagu Küprosel võivad juhtuda ka teistes riikides,<br />
ütles trendivastane investor Marc Faber<br />
CNBCile.<br />
“See võib juhtuda ükskõik kus maailmas – ka<br />
Lääne demokraatiates,” ütles Faber. “Üha enam<br />
inimesi hääletab selle nimel, et elus püsida, mitte<br />
selleks, et töötada elus püsimiseks,” ütles ta. “Peame<br />
olema valmis 20–30% kaotuseks. Arvan, et<br />
oleme õnnelikud, kui ei kaota elu.”<br />
“Kui te vaatate, mis Küprosel juhtub, siis inimesed<br />
kaotavad seal osa rikkusest konfiskeerimise<br />
või kõrgema maksustamise kaudu,” lisas ta.<br />
“Probleem on selles, et 92% finantsvarasid<br />
kuulub 5% elanikkonnast. Enamusel inimestest<br />
ei ole märkimisväärseid aktsiapositsioone ning<br />
nad ei saa tulu aktsiahindade tõusust. Neid lööb<br />
elamiskulude kasv ja me kõik teame, et mediaankodumajapidamise<br />
reaalsissetulek on viimased<br />
paar aastat halvenenud,” lisas ta.<br />
Veel on Faber mures, et kuigi börsid teevad<br />
tippe, ei ole paljud olulised aktsiad seda tõusu vedamas.<br />
Näiteks General Electricu, IBMi, Federal<br />
Expressi, Yumi, Inteli, Mercki, Oracle’i ja ehitajate<br />
aktsiate hinnad on madalamal kui jaanuaris või<br />
samal tasemel kus novembris.<br />
“Meil veab tõusu väga kitsas valik tarbijaaktsiaid,”<br />
ütles ta. “Ja muretsema paneb, et enamus<br />
välisturge on viletsalt esinenud. USA on ainus<br />
mäng linnas.”<br />
Ta lisas, et teistel puhkudel, kui mingi turg oli<br />
ainus mäng linnas, nagu näiteks Nasdaq 1997–<br />
2000 ja eluasemeturg ja toorained 2008, lõppes<br />
see halvasti, ning ta on USA turu pärast väga mures.<br />
EHITUS<br />
Merko ehitab jäähalli<br />
Merko Ehitus sõlmis Tallinna Spordi- ja Noorsooametiga<br />
lepingu Lasnamäele Varraku 14<br />
Tondiraba jäähalli ehitustöödeks, teatas ettevõte<br />
börsile.<br />
Lepingu maksumus on 22,53 miljonit eurot,<br />
millele lisandub käibemaks. Tööde üleandmise<br />
tähtaeg on 2014. aasta juuni.<br />
25. aprill - Tulemuste saavutamine. Kuidas luua olukorda, kus töö on edukalt<br />
tehtud, alluvad rõõmsad ning juht saab tööpäeva õigeaegselt lõpetada<br />
Koolitaja on ELAR KILLUMETS<br />
23. mai - Finantside juhtimine. Kuidas ettevõtte finantsseisundit<br />
ja tegevuse tulemuslikkust analüüsida?<br />
Koolitaja on MARGUS TINITS<br />
13. juuni - Ajajuhtimine. Kuidas analüüsida iseenda,<br />
oma meeskonna ja ettevõtte ajakasutust ning<br />
tegevusi lähtuvalt olulisusest ja pakilisusest?<br />
Koolitaja on TAURI TALLERMAA<br />
Ühe mooduli hind 389,0 eurot (km-ga 466,8 eurot)<br />
Täpsemad programmid aadressil www.koolitus.aripaev.ee<br />
Info ja registreerimine telefonil 667 0100, elektronposti aadressil<br />
koolituskeskus@aripaev.ee või koduleheküljel www.koolitus.aripaev.ee ev.ee<br />
OMX TALLINN<br />
52 nädalat<br />
Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />
lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />
829,32<br />
900<br />
825<br />
750<br />
675<br />
600<br />
05<br />
07<br />
09<br />
LANGEJAD<br />
-0,98%<br />
France Telecom<br />
7,69 EUR<br />
-4,13%<br />
Akzo Nobel<br />
48,57 EUR<br />
-2,92%<br />
Telekomunikacja Polska<br />
6,52 PLN<br />
-2,69%<br />
Tele2 B<br />
110,30 SEK<br />
-2,56%<br />
Comptel<br />
0,39 EUR<br />
-2,50%<br />
Outokumpu<br />
0,56 EUR<br />
-2,45%<br />
03<br />
perioodi kõrgeim 842,16<br />
perioodi madalaim 585,08<br />
Tallinki reisijatevedu<br />
kahanes jätkuvalt.<br />
Rõõmsam oli sõiduautode<br />
veo number.<br />
11<br />
01
Change language