31.07.2013 Views

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

PDF-failina - Leht - Äripäev

SHOW MORE
SHOW LESS

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.

ÄRIPÄEV 4. aprill 2013<br />

toimetaja Aivar Hundimägi, tel 667 0115, e-post aivar.hundimagi@aripaev.ee<br />

800<br />

miljoni dollari suurust kasumit<br />

ennustab Rahvusvaheline<br />

Lennutranspordi Assotsiatsioon<br />

(IATA) selleks aastaks Euroopa<br />

lennufirmadele. Üldine nõudlus<br />

peaks Euroopas kasvama 2,6%.<br />

LAURA MALLENE<br />

laura.mallene@aripaev.ee<br />

Riigi osalusega Euroopa lennufirmad on turbulentsis,<br />

teatas Businessweek eelmise aasta veebruaris.<br />

Lennufirmad olid jõudnud madalseisu. Majanduskriis<br />

kestis ja Richard Bransoni tsitaat “Kui<br />

tahad saada miljonäriks, alusta miljardärina ja osta<br />

lennufirma” kõlas fakti nentimisena.<br />

2012. aasta majandusaasta aruanded näitavad<br />

taastumismärke. Heasse seisu on jõudnud Finnair,<br />

kes on teinud 100 miljoni eurose tõusu ja jõudnud<br />

pärast kriisi taas kasumisse. See pole lihtne olnud.<br />

Finnair pidi rakendama kokkuhoiumeetmeid ja<br />

kärpima, kus vähegi võimalik. Nüüd keskendub<br />

ettevõte Euroopa–Aasia liiklusele. Ja see töötab.<br />

Häid tulemusi ennustab selleks aastaks ka<br />

Rahvusvaheline Lennutranspordi Assotsiatsioon<br />

(IATA, The International Air Transport Association).<br />

Uus prognoos on edasiminek võrreldes varasemaga.<br />

Prognoos näeb Euroopa lennufirmadele<br />

ette 800 miljoni dollari suurust kasumit. See<br />

oleks suur muutus võrreldes 2012. aasta 300 miljoniga.<br />

Samal ajal on Euroopa siseturg kriisiohu<br />

tõttu endiselt nõrk. Lennufirmadele annavad paremaid<br />

tulemusi pikamaalennud ja arenevad turud.<br />

Üldine nõudlus Euroopa lennufirmadele<br />

peaks kasvama 2,6%.<br />

Kõigil ei lähe hästi. Poola LOT Polish Airlines on<br />

kõige suuremas “süttimisohus” olev lennufirma.<br />

LOT pidi eelmisel aastal teenima kasumit. Kuid<br />

detsembris tõdes juhatus, et tuleb kahjum – ja mitte<br />

väike – ning ettevõte vajab kohe 400 miljonit<br />

zlotti (96 mln eurot). See teade põhjustas lennufirma<br />

juhi Marcin Pirogi vallandamise. Uus juht, kes<br />

oli ettevõtte eesotsas ka 2009–2010, teatas kohe, et<br />

proovib ettevõtte restruktureerida.<br />

Kõlab tuttavalt? Laias laastus läbis sama stsenaariumi<br />

Estonian Air. Ka LOT esitas päästeplaani,<br />

mille järgi toimub põhjalik üleliigse väljaheitmine.<br />

Kogu päästeplaani poolakad ei avaldanud, ent<br />

kohalik päevaleht Dziennik Gazeta Prawna avaldas<br />

mõne detaili: vähendada liine, müüa maha liigsed<br />

Embraerid, kaasa arvatud viis hiljuti ostetud<br />

mudelit, ning asendada need Boeing 737-800ga.<br />

Plaani õnnestumine on, nagu Eestilegi, ülitähtis.<br />

Tähtis eelkõige hirmutavate näidete pärast, mis<br />

Euroopal on ette näidata: Leedu, Slovakkia ja Ungari.<br />

Kannatas eelkõige turism, aga mõju ulatus<br />

veelgi kaugemale. Näiteks Ungarile tähendab rahvusliku<br />

lennufirma kadu Rahvusvahelise Valuutafondi<br />

sõnul ohtu niigi raskustes majandusele, kaob<br />

5000 töökohta.<br />

Riigiabi küsimärgi all ka mujal. Mis saab aga<br />

rahvuslikest lennufirmadest, kellel hästi ei lähe?<br />

Euroopa Komisjon uurib peale Estonian Airi veel<br />

Küprose Cyprus Airwaysi, Sloveenia Adria Airwaysi<br />

ja Läti airBalticut. Majandusminister Juhan Parts<br />

ütles pärast järjekordset pressikonverentsi <strong>Äripäev</strong>a<br />

päringu peale: “Mina tõstatasin ELi konkurentsivõimelisuse<br />

nõukogu lõunadebatil ka lennunduse<br />

küsimuse – ennekõike lähtudes sellest, milline<br />

on meie seis lennunduses. Me arvame, et praegused<br />

riigiabi juhtnöörid, mis puudutavad lennujaamade<br />

ja -liinide võimalikke toetusi, ei ole piisavad.<br />

Tahame, et arvestatakse selliseid situatsioone, nagu<br />

on siin Eestis.”<br />

“Mis Eesti situatsioon tähendab? See tähendab<br />

seda, et oleme ääremaal, meil puudub raudteeühendus,<br />

meil on üks lennujaam ja -ettevõte. Iseenesest<br />

konkurents on väike,” lisas ta.<br />

Parts kinnitas, et Eesti seiskohta toetas mitu<br />

riiki. “Praegune sõnum on olnud probleemi kirjeldus,<br />

selgelt ka ootus, et komisjon ise peab seda<br />

teemat käsitlema. Ka transpordi seisukohast,”<br />

toonitas Parts.<br />

MAJANDUSMINISTER Juhan Parts kohtus eelmisel nädalal transiidiettevõtjatega.<br />

FOTO: ANDRAS KRALLA<br />

Kasutud<br />

kompromissid.<br />

Transiidiettevõtajd<br />

kritiseerivad<br />

TANEL RAIG<br />

tanel@logistikauudised.ee<br />

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />

väitel on<br />

juulis kehtima hakkava meresõiduohutuse<br />

seaduse muudatustes<br />

arvestatud nüüd ka transiidi-<br />

ja laevandusettevõtete ettepanekutega,<br />

kirjutas logistikauudised.ee.Transiidiettevõtete<br />

hinnangul on tehtud kompromissid<br />

neile kasutud.<br />

Ministeeriumi kinnitusel tehti<br />

muudatuses vähemalt viis<br />

kompromissi. Palusime neid<br />

kommenteerida transiidiettevõtete<br />

esindajal.<br />

Ministeerium: Veeteetasu<br />

jõustamine lükati 1. jaanuarilt<br />

1. juulile.<br />

Transiidiettevõtted: Kliendid<br />

on juba läinud oma kaubaga<br />

mujale. Praegu ei ole enam vahet,<br />

kas seadus koos uute kõrgemate<br />

veeteedetasudega hakkab kehtima<br />

1. juulil või oleks kehtestatud<br />

1. jaanuaril. Kahju on juba tehtud.<br />

Poole aasta pealt ei ole võimalik<br />

tariife muuta.<br />

Ministeerium: Veeteetasu<br />

maksimaalset suurust ühe reisi<br />

kohta tankeril vähendati 40<br />

000 eurolt 20 000 eurole, muudel<br />

kaubalaevadel 20 000 eurolt<br />

15 000-le.<br />

Kadaka tee 5, Tallinn • tel 615 5550<br />

info@kompressorikeskus.ee<br />

www.kompressorikeskus.ee<br />

Transiidiettevõtted: Nii suuri<br />

laevu, mis on võetud aluseks,<br />

ei tulegi Muuga sadamasse. Piirmäära<br />

oleks tulnud vähendada<br />

väiksematel laevadel.<br />

Ministeerium: Jääklassiga 1A<br />

laevade ühikuhinda vähendati<br />

0,32 eurolt 0,30 eurole.<br />

Transiidiettevõtted: See on<br />

kompromiss ainult Tallinkile.<br />

Tankereid puudutab see vähe,<br />

enamik on nõrgema jääklassiga<br />

või jääklassita.<br />

Ministeerium: Remonti saabuvatel<br />

laevadel tuleb tasuda<br />

vaid 50% tasumäärast, et soodustada<br />

laevade tulekut Eesti laevaremondi<br />

ettevõtetesse<br />

Transiidiettevõtted: Laevaremonditurul<br />

on tihe rebimine<br />

ja paljud tehased seisavad. Kui<br />

laev tuuaksegi remonti, siis vaadatakse<br />

kindlasti hinda. Kui hinna<br />

sees on mingi veeteetasu, siis<br />

minnakse mujale.<br />

Ministeerium: Regulaarreise<br />

tegevate laevade puhul saab veeteetasu<br />

maksta iga kuu.<br />

Transiidiettevõtted: Meil ei<br />

ole regulaarliine.<br />

Pikemalt saab lugeda aprillis<br />

ilmuvast <strong>Äripäev</strong>a infolehest<br />

Transport ja Logistika.<br />

UUDIS 13<br />

ENERGIA<br />

Ilves ärgitab leedulasi tuumajaama ehitama<br />

Eesti president Toomas Hendrik Ilves ütles intervjuus Leedu ajakirjale<br />

IQ, et Leedu peaks Visaginase tuumajaama projektiga edasi<br />

minema, et kindlustada riigi energiavarustuses sõltumatus Venemaast.<br />

Eesti on oodanud juba seitse aastat, kuid toetab jätkuvalt Visaginase<br />

tuumajaama ehitamist kui kõigi Balti riikide projekti, sest paremaid<br />

alternatiive ei ole, vahendas agentuur Bloomberg.<br />

TEHNOLOOGIA<br />

Töötajatele ostetakse nutiseadmeid<br />

Eurostati andmetel oli 2012. aastal oma töötajatele mobiilset internetiühendust<br />

võimaldavaid kaasaskantavaid seadmeid hankinud<br />

48% Euroopa Liidu kümne ja enama hõivatuga ettevõtetest. Eestis<br />

oli vastav näitaja 50%.<br />

Eestis sõltub mobiilset internetiühendust võimaldavate seadmete<br />

(sülearvuti, tahvelarvuti, mobiil, nutitelefon) soetamine nii ettevõtte<br />

tegevusalast kui ka suurusest, kirjutas statistikablogi. Kõige sagedamini<br />

pidasid selliste seadmete soetamist oma töötajatele vajalikuks<br />

finants- ja kindlustustegevuse ning info ja side ettevõtted,<br />

ligikaudu kolmveerand nende tegevusalade vähemalt kümne töötajaga<br />

ettevõtetest.<br />

TÖÖSTUS<br />

Eskaro investeeris Ukrainasse<br />

Värvi- ja lakitootja Eskaro investeeris Ukrainasse uue tehase ehituseks<br />

üle 8 miljoni euro.<br />

Uus Odessa tehas töötab juba testrežiimil ning ametlikult läheb<br />

töö lahti 18. aprillil, vahendas “Aktuaalne kaamera”.<br />

Täisvõimsusel töötades toodab tehas ühes vahetuses kuni 35 000<br />

tonni värvi- ja lakitooteid.<br />

Tehase eripära on selle ökoloogilisus. “Meid finantseerinud partnerite<br />

nõue oli, et vaadata tuleb just ökoloogilist külge. Näiteks<br />

kogu vesi, mida kasutatakse, puhastatakse, ja see läheb uuesti<br />

tootmisse. Eestis meil seda kahjuks ei ole,” rääkis Eskaro juht<br />

Eduard Štivelman.<br />

NÕUKOGU<br />

Lang vabastas Puusaagi esimehe kohalt<br />

Kultuuriminister Rein Lang kutsus eile SA Nuku nõukogust tagasi<br />

esimehe Jaan Puusaagi.<br />

Langi sõnul polnud teatri juhi Meelis Pai eraõiguslikus vormis tegutseva<br />

teatri nõukogusse esitatud Puusaag kahjuks õnnestunud<br />

valik, vahendas kultuuriministeerium oma pressiteates. Ministeeriumi<br />

teatel soovis Lang Puusaagiga kohtuda ja olukorda arutada,<br />

kuid Puusaag ei leidnud selleks võimalust.<br />

Puusaag omakorda ütles eile pressikonverentsil, et nukuteatri finantsprobleemid<br />

on eelkõige tingitud ebaõiglasest rahastussüsteemist.<br />

ERRi uudisteportaal vahendas Puusaagi näidet, et 2011.<br />

aastal oli riigi toetus nukuteatrile 902 000 eurot, mis teeb 11<br />

eurot pileti kohta, kuid riigi keskmine näitaja etendusasutuse kohta<br />

on 23 eurot.<br />

VENEMAA<br />

Asepeaminister: varimajandus lokkab<br />

Pooled Venemaa tööealistest inimestest on rakendatud hallis sektoris,<br />

mis on kogu ühiskonna jaoks suur probleem, vahendas ERRi<br />

uudisteportaal Venemaa asepeaministri Olga Golodetsi Kõrgemas<br />

Majanduskoolis peetud loengut.<br />

“Meie tööturg on praegu sama hästi kui ebaseaduslik ning üksnes<br />

väike osa sellest funktsioneerib normaalsete reeglite järgi,” vahendasid<br />

ITAR-TASS ja Interfaks asepeaministri öeldut. Golodets märkis,<br />

et Venemaal on 86 miljonit tööealist inimest, kuid vaid 48 miljoni<br />

kohta on selge, kus nad on rakendatud. Tema sõnul on halli<br />

sektori tõttu tõsine probleem maksude laekumisega.<br />

Gardner Denveri<br />

kruvikompressoritele<br />

kuni 5aastane<br />

TASUTA garantii!

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!