Hirmust, hirmutamisest ja hirmujuttudest
Hirmust, hirmutamisest ja hirmujuttudest
Hirmust, hirmutamisest ja hirmujuttudest
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
<strong>Hirmust</strong>, <strong>hirmutamisest</strong> <strong>ja</strong><br />
<strong>hirmujuttudest</strong><br />
Eda Kalmre, folkloristika osakond<br />
Eesti Kir<strong>ja</strong>ndusmuuseum
<strong>Hirmust</strong>....
Erinevad hirmud laste eagruppidel:<br />
• 1-aastane –ootamatud hääled, kukkumise hirm, võõrad<br />
inimesed<br />
• 2-aastane – ema äraminek<br />
• 3-aastane – võõrad hääled, pimedus, võõrad kohad,<br />
muudatused tavapärases ümbruses<br />
• 4-aastane – nägemisaitingutega seotud hirmud,<br />
pimedusekartus, üksijäämise hirm<br />
• 5-aastane – kujutletud hirmud: loomad, kummitused,<br />
viirastused, tulnukad; surmahirm, oma viha kartus<br />
• 6-aastane – kujutletud hirmud; hirm, et vanematega<br />
juhtub midagi halba; füüsilise valu <strong>ja</strong> ohtude kartus<br />
• (Raielo 2011; Sassi 1995)
Osa neist hirmudest on stabiilsed, universaalsed,<br />
lapse arenguga seotud. –<br />
Need on pimeduse, äraeksimise <strong>ja</strong> separatsiooniga<br />
seotud hirmud.<br />
Teised hirmud on seotud kujutlusvõimega <strong>ja</strong><br />
need on kontekstist sõltuvamad,<br />
muutuvamad, kultuurispetsiifilisemad.
Pedagoogikadoktor Merle Taimalu koolieelsete laste<br />
hulgas 1993. <strong>ja</strong> 2002. aastal tehtud võrdlevast uuringust<br />
selgub,<br />
et vanemlik kontroll <strong>ja</strong> piiride seadmine laste<br />
telerivaatamisele on oluliselt vähenenud <strong>ja</strong><br />
televisioonihirmud on lasteaia laste hulgas oluliselt<br />
suurenenud.<br />
Sellega seoses on suurenenud<br />
kujuteldavate olendite hirm <strong>ja</strong> pahade unenägude hirm.
Koolieelsete laste hirmud on muutunud üsna<br />
samasuguseks nagu algkooli õpilaste omad.<br />
Need hirmud olid seotud väikeste loomadega<br />
(ämblikud, ussid jm, surmaga, pimedusega,<br />
sõ<strong>ja</strong>ga, haigustega, vaimude <strong>ja</strong> varastega.<br />
Võrreldes 1993. aastaga olid 2002. aastal<br />
kasvanud 5-6-aastaste laste sotsiaalsete<br />
suhetega seotud hirmud. Niisugusteks liigituvad<br />
näiteks eakaaslaste poolse kiusamisega <strong>ja</strong><br />
lähedaste peresuhetega (vanemate tüli)<br />
seotud hirmud.<br />
(Merle Taimalu “Koolieelikute hirmudest Eesti taasiseseisvuse järel<br />
laste endi pilgu läbi”2010)
Hirmutamine kui rahvapedagoogika osa
Lastekasvatuses on olulised kord, reeglid <strong>ja</strong> piiride seadmine.<br />
Talupo<strong>ja</strong>ühiskonnas oli sõnamaagial oluline jõud lastekasvatuses.<br />
Talupoega ümbritseva loodujõudude<br />
hingestatud maailma usundilised olendid olid<br />
täiskasvanutele abiks ka lastekasvatuses piiride<br />
seadmisel.<br />
Taunitavat <strong>ja</strong> halba ning lapsele ohtlikku seostati tabudega,<br />
inimest ümbritsenud usundilise <strong>ja</strong> hingestatud maailma<br />
mütoloogiliste olenditega, loodusvaimudega.
Folkloristikas on üks varem rahvapedagoogikas sageli<br />
kasutatud võtteid saanud nimetuse - lastehirmutis<br />
(kinderschreck, boogeyman, bogy, lastenpelotin, пугало)<br />
See oli olend, kellega lapsi sõnakuulmisele sunniti.<br />
Tuntumad lastehirmutised on olnud näiteks:<br />
näkk, kotionu, tont.<br />
Need on olnud ka külaühiskonnale “võõrad” tegelased:<br />
mustlane, külahull, korstnapühki<strong>ja</strong>, uuemal a<strong>ja</strong>l miilits.
Laste oma pärimus: hirmujutud <strong>ja</strong><br />
praktikad
Näited:<br />
Kambaga tuleb minna keldrisse <strong>ja</strong> peab olema hästi tasa.<br />
Ühel on käes peegel <strong>ja</strong> seinale ilmuvad 3 valget laiku. Peegliga<br />
isik peab soovima kolm soovi <strong>ja</strong> see läheb kindlasti täide.<br />
Kui lähed pimedasse keldrisse üksi, siis tuleb<br />
must käsi <strong>ja</strong> kägistab ära.<br />
EFA II 25, 218
Elasid kord poiss <strong>ja</strong> vanaema. Kord ütles vanaema: „Ma<br />
lähen piima tooma. Ole ilusti kodus, ära väl<strong>ja</strong> mine.” Võttis<br />
piimamannergu kätte <strong>ja</strong> läks.<br />
Poiss jäi ootama. Pime jõudis kätte, vanaema ei olnud. Äkki<br />
nägi poiss enese ees valget lina, mis püüdis talle kallale<br />
tulla. Poiss võttis käärid <strong>ja</strong> lõikas linal ühe serva ära.<br />
Järgmisel päeval tuli vanaema ühe käega koju.<br />
Möödus paar päeva <strong>ja</strong> vanaema läks jälle piima tooma. Ka<br />
teisel korral nägi poiss valget lina <strong>ja</strong> lõikas jälle ühe serva<br />
ära. Nüüd tuli vanaema koju juba käteta. Kolmandal korral<br />
lõikas poiss ära veel ühe serva – vanaema tuli koju ühe<br />
<strong>ja</strong>laga. Nel<strong>ja</strong>ndal ööl lõikas poiss linal viimase serva.<br />
Vanaema enam koju ei tulnud.<br />
RKM II 327, 120/1
Laste oma hirmujutud on täiskasvanute<br />
eest var<strong>ja</strong>tud maailm.<br />
See traditsioon omandatakse tavaliselt<br />
vanematelt eakaaslastelt.<br />
Üksteisele hirmujuttude rääkimine mitte<br />
ainult põnevuse, vaid ka võimu <strong>ja</strong> prestiiži<br />
küsimus. Heal tead<strong>ja</strong>l <strong>ja</strong> jutusta<strong>ja</strong>l on<br />
võimalik teiste hulgas silma paista.
Niisugune tavaliselt üheskoos hirmutundega mängimine<br />
õpetab lapsi ennast <strong>ja</strong> oma hirme kontrollima.<br />
Spetsiaalselt õudusjutte uurinud psühholoog Maria<br />
Osorina (1981) arvates on lastel oluline näha, et ka teised<br />
lapsed kardavad samamoodi nagu nemad. See, mis<br />
hirmutab <strong>ja</strong> millega on raske üksi hakkama saada, võib<br />
saada tuntuks, ohutuks <strong>ja</strong> isegi nal<strong>ja</strong>kaks, kui hirmutava<br />
as<strong>ja</strong> üle rühmas arutletakse.
Õudust <strong>ja</strong> hirmu tekitab kõigis neis juttudes ka<br />
kokkupuude üleloomulikuga.<br />
See tähendab, et need sündmused, mis neis juttudes<br />
aset leiavad, on justkui kõrgemate jõudude toimimise<br />
tagajärg. Need salapärased, meie maailmapildile <strong>ja</strong><br />
arusaamadele mittevastavad üleloomulikud jõud toovad<br />
enamuses juttudes kaasa jututegelaste surma.<br />
Isegi kui lugu ei lõpe surmaga, on surma lähedalolu väga<br />
selgesti tajutav. Sel moel tegelevad need jutud surma<br />
saladuse <strong>ja</strong> surelikkuse probleemiga.
Laste jutud viitavad nende alateadvusele,<br />
nad rakendavad neis juttudes oma fantaasiat.<br />
Neis juttudes saavad elavaks paljud esemed lapsi<br />
ümbritsevast maailmast: täpid seintel, kardinad, diivanid, linad,<br />
pildid seintel jms.<br />
Laste oma jutud meenutavad väga arhailisi muinasjutte.<br />
Siin tegutsevad nõiad, kuradid <strong>ja</strong> vampiirid.<br />
Laste juttudes võib vastane sarnaselt imemuinasjuttudele olla<br />
mõni lapsele lähedane isik: ema, vanaema, õpeta<strong>ja</strong>.
Lõpetuseks<br />
Hirmu tuleb võtta kui loomulikku tunnet. Kui me midagi ei kardaks,<br />
oleksime tihti hädaohus.<br />
Inimkonna säilivuse seisukohalt on hirm oluline tunne. Selle vastu<br />
pole va<strong>ja</strong> võidelda, sest hirmudeta elu pole võimalik. Oluline on<br />
saavutada kontroll oma hirmude üle, õppida nendega elama <strong>ja</strong><br />
toime tulema.<br />
Lastekultuuris <strong>ja</strong> –kasvatuses on hirmul, hirmutamisel <strong>ja</strong><br />
hirmujuttudel oma koht, mida me peaksime endale teadvustama.<br />
Laste endi hirmujuttude rääkimist peaksime aga respekteerima kui<br />
lastele va<strong>ja</strong>likku <strong>ja</strong> mitmeti arendavat traditsiooni.
Tänan kuula<strong>ja</strong>id. Täiendavat lugemist leiab<br />
raamatust:
Change language