Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender

More documents

Recommendations

Info

4 N Ä I T U S E D jaanuaris avab Ermis uksed näituselabor 2012. aasta jaanuaris avab Eesti Rahva Muuseum näituse tarbimiskultuurist Eestis. Näituse teemast olulisemgi on sedapuhku aga see, et näitus toimib omalaadse laborina, mis aitab kaasa uue püsinäituse valmimisele ERMi tulevases peahoones. ERMi uut püsinäitust valmistatakse juba paar aastat ette muuseumi kuraatorite, erinevate sisuasjatundjate ning arhitektuuribüroo 3+1 kujundusmeeskonna koostöös. Nüüdseks on tööd jõudnud nii kaugele, et tuleb katsetada tulevase näituse erinevaid elemente. Tarbimiskultuur valiti jaanuaris avatava näituselabori teemaks, kuna tegu on niivõrd igapäevase nähtusega, et seda on lausa raske märgata. Ometi on meie tarbimisharjumused teinud paarikümne aasta jooksul läbi suure muutuse talongiaegsestdefitsiidimajandusest kaupade külluse ning tarbimist õhutavate osturallide ajastusse. Kuidas sellest rääkida? Nii küsimegi näitust tehes ka seda, kuidas saab muuseum meie kaasaega ning lähiminevikku jäädvustada, nii et kogutavast moodustuks kõnekas tervik. Vaatame kriitiliselt üle juba olemasolevaid kogusid. Kui harilikel teemanäitustel on esiplaanil ja kesksel kohal sisu, siis sellel näitusel võetakse näituse tegemine lahti erinevateks etappideks ja elementideks. Jaanuaris avatavas näituselaboris katsetatakse ka neid elemente, millest tulevane suur näitus üles ehitatakse, näiteks erinevaid vitriine, tekstiesitusvahendeid ja tehnoloogilisi lahendusi. Kuraatoreid ja kunstnikke huvitab, kas ja kuidas need lahendused aitavad edasi anda näituse sisu või teemat ja kuidas need toimivad tervikliku elamuskeskkonna loojaina. Kuna ERMi näitused on esmaspäeviti suletud, siis saavad kujundajad sel päeval katsetada ka neid eksponaate, mis on plaanis välja panna alles tulevasel uuel püsinäitusel. Näituselabor on keskkond, mis ei saa kunagi valmis: mõned saalis olevad elemendid ei tööta või muutuvad näituse jooksul oluliselt. Vahel tegutseb saalis külastajatega samaaegselt ka kujundusmeeskond, sisukuraatorid või pedagoogid. Nii saavad külastajad osa ka näituse tegemise protsessist, mis on harilikult varjatud: tehakse ju näitusesaali uksed muuseumis üldjuhul lahti siis, kui näitus on “valmis”. Näituselabor annab uue püsinäituse sisukuraatoritele võimaluse katsetada ka muuseumi erinevaid giidiprogramme ja koostööd külastajatega. Ka külastajad on oodatud näituselaboris kaasa lööma: saab avaldada arvamust, kuidas üks või teine lahenduselement toimib või ei toimi, mida võiks teha teisiti, milliseid teemaga seotud esemeid võiks muuseum oma kogudesse juurde muretseda ja palju muud. PILLE RUNNEL Näituse esimese osa “Kiviaja graafika” autoriks on graafik ja kuraator Loit Jõekalda, kes on aastaid tegelenud ka soome-ugri aladel ja mujal maailmas leiduva muinasaja visuaalse pärandi uurimisega. Kiviaja graafika ekspositsiooni kuuluvad frotaažtõmmised ja fotod, mis dokumenteerivad hetki ajaloost ja sõnumeid muinastaide pärandist läbi aastatuhandete. Frotaažtõmmised on tehtud esiajalooliste kaljujooniste leiukohtades: Äänisjärve ja Valge mere Karjala, Koola poolsaar, Põhja-Norra, Inglismaa, Põhja- Itaalia, Kesk-Siber. Näitusel on fotosid ka Lõuna-Aafrikast, Iirimaalt, Lõuna- ja Põhja-Rootsist, Soome kaljumaalingute leiukohtadest, Minusinski orust Hakassiast, paleoliitilistest koopajoonistest Lõuna-Uuralis, ning ka Eestimaa kividelt. Loit Jõekalda selgitab, et rituaalipaikade sakraalsete sümbolite seas leidub realistlikke ja geomeetrilisi kujundeid, inim- ja loomalaadseid, taeva ja maa märke, jahi- ja viljakusmaagiaga seotud, nii mõistetava kui kaheldava tähendusega jooniseid. Muinaspärandi tõlgendamisel võib toetuda võrdlustele, ka põhjendatud teooriad jäävad enamasti oletusteks. “Igast jäljendist võib kujutleda erinevaid tähendusi, igas väljendis võib tajuda nähtamatuid variatsioone. Visuaalses keeles kujutatud sümbolite tähendus võib ajas muutuda. Nii abstraktne kujund kui realistlik peegeldus võivad jääda arusaamatuks või olla ühtviisi tõlgendatud. Ladestunud mälestuskihtide kulumisel võib esile kerkida kujuteldamatu ja senitundmatu.” Saami trummid Näituse teise osa “Saami trummid kunstiteostena” autoriks on saami kunstnik Hans Ragnar Mathisen. Elle-Hansa, nagu teda saamid kutsuvad, on üks teenekamaid saami kunstnikke Norras. Näituse Eestisse vahendaja Mikk Sarv selgitab, et saami kunstnik osaleb näitusel 30 graafilise lehega, millel on puulõikes kujutatud saami trummid. Trummid on valitud Ernst Mankeri monograafiast “Die Lappische Zaubertrommel”, kus on kirjeldatud ja kujutatud 71 erinevates muuseumides säilitatavat saami nõia- NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 Kolmiknäit esiajaloolist Hõimupäevade raames avatakse 14. oktoob mis jutustab esiajaloolistest kaljujoonistest f avab graafiliste lehtede abil eri muuseumide Hiljuti avastatud kaljujoonised Koola poolsaarelt (Umbajõe Kanozero järve Skalistõi saarelt). LOit jõEKALdA FrOtAAžtõmmiS 2011 Näitus n “Kiviaja graafika”, autor Loit Jõekalda. n “Saami trummid kunstiteostena” – puulõiketehnikas seeria šamaanitrummidest saami kunstnikult Hans Ragnar Mathisenilt. n “Tsitaat” – Erika Pedaku muinastaideteemalised vaibad, mis sisaldavad tsitaate ja mälestusi Karjala kaljujoonistest. n Näitus on avatud 14.10.–31.12.2011. Sel perioodil toimuvad ka filmiõhtud, töötoad ja loengud esiajaloolisest kaljutaidest, mis tutvustavad geograafiliselt erinevaid leiukohti ja perioode, temaatikat ja tehnikaid, teaduslikku uurimist ja tõlgendusi, säilimist ja kaitset, muuseume ja ekspositsioone. trummi. Kunstnik valis neist välja 28 ning taastas originaalsuuruses graafiliste puulõigetena, püüdes saavutada maksimaalset originaalilähedust. Nii andis ta oma rahvale tagasi neilt vägivaldselt äraviidud vaimuvara. Näitusel on ka ühe Jokkmokist pärit nõiatrummi tagakülje kujutis ning graafiline leht saami aastast, kus on kujutatud saami aastaring ruunikalendri märkides. Samasuguste ruunimärkidega puukalendrid olid kunagi kasutusel ka meie mail, mõned märgidki on ühised. Ruunikalendrite uurimisest algas Eesti Rahva Muuseumi juures Heino Eelsalu eestvedamisel toimunud paleoastronoomia konverentside sari 1970ndatel ja 1980ndatel, mida peeti meie ja saami kalendri olulistel kuupäevadel – 14. jaanuaril, 14. aprillil, 13. juulil ja 14. oktoobril. Kolmiknäituse avamine 14. oktoobril on omamoodi lugupidamisavaldus ning jätk aastatetaguselepaleoastronoomide algatusele, millest on võrsunud kiviaja graafika uurimine ning Eesti ja Saamimaa kultuurikoostöö. Tsiteerivad tekstiilid Kolmanda alanäituse “Tsitaat” autoriks on tuntud tekstiilikunstnik ja kunstiajaloolane, Tartu Kõrgema Kunstikooli õppeprorektor Erika Pedak. Ta selgitab näituse sünniprotsessi nii: “Kui ma ERKI soomeugri reisiks valmistudes kividele
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 N Ä I T U S E D 5 us tsiteerib visuaalset pärandit ril Eesti Rahva Muuseumi saalides kolmeosaline näitus, oto ja tekstiilikunsti vahenditega ning s hoitavate saami nõiatrummide kujundimaailma. Suusatajate kujutised Valge mere Karjalast (Uikujõelt Vana-Zalavruga kaljujooniste leiukohast). LOit jõEKALdA FOtO 2006 raiutud kujundite fotosid vaatasin, sain nendelt lihtsalt uut informatsiooni. Kui ma kuu aega hiljem neidsamu petroglüüfe rasvapliiatsiga paberile kopeerisin, sain emotsionaalse laengu, mis kestab tänini. Inimfenomeni vaimne olemus neoliitilistes kaljutaiestes on nii veenev ja autoriteetne, et selle parafraseerimine, refereerimine või muul kujul muutmine oleks raskendatud. 3 Amtmannsnes Altafjordi rannikult Põhja-Norras. LOit jõEKALdA FrOtAAžtõmmiS 2008 4 “Imeveski”. Avastatud 1986. aastal Eesti Muinastaide Seltsi ekspeditsioonil kaljuraiendite leiukohast Äänisjärve Luigeneemelt. LOit jõEKALdA FrOtAAžtõmmiS 1993 Seetõttu leidsin, et Valge mere ranniku petroglüüfe oleks aus tsiteerida. Antud kontekstis tähendab see oma käe ja tunnetuse läbi horisontaalsetelt kaljurahnudelt tehtud koopiate esitamist teises ajas ja meediumis.” Erika Pedak leiab, et uude konteksti paigutatuna on tsitaat ka uue mõttearenduse teenistuses, täites seal uut rolli. Ta esitab kaljujoonise kompositsiooni suurendatult ja tekstiil- sete vahenditega. Mõnda ideograafilist mõtet, mis on raiutud kaljurahnudele 4.–3. aastatuhandel eKr, tsiteerib ta mitu korda. Pedaku töödes on tehnikana kasutatud nõelviltimist, käsitsi- ja masinõmblust, ready-made esemeid ja korduselementi, seekord enamasti tööstuslikult toodetud ja kaunistatud kanga näol. ERM Üritused ja loengud n 14.10. – Näituse avamine. Hans Ragnar Mathiseni loeng “Meenutusi Saamimaast”. n 19.10. – Maailmafilmi õhtu. n 20.10. – Mikk Sarve loeng Eesti- ja Saamimaa kultuuriseostest. n 3.11. – Kautokeino mäss, Johan Turi mälestused sellest – saami kultuuri uurija Ott Heinapuu. n 9.11. – Filmiõhtu. Saami film “Offelaš”, mida kommenteerib saami filmikriitik Jorma Lehtola Helsingist. n 17.11. – Tromsö ja Alta muuseumide tutvustus, muuseumipedagoogikast Saamimaal. Knut Helskog, Tromsö muuseumi direktor. n 24.11. – Joonistamise töötuba “Muinasaja pärand”. n 1.12. – Loit Jõekalda kaljutaide loeng “Kiviaja graafika”. n 2.12. – Mosaiikide tegemise töötuba. n 15.12. – Öökontsert ja jutu vestmine koos koolasaami kunstniku Nadya Lyashenkoga ERMi püsinäitusel. Terved hambad on olulised mitmes tähenduses! 6. oktoobril avab ERMi Postimuuseum näituse “Hammastega või hammasteta”. Hammastega või hammasteta Eesti postmargi ajaloos on käesolev aasta topelt tähelepanuväärne. Möödub kakskümmend aastat taasiseseisvunud Eesti esimese vapilõvidega margi ilmumisest ja seitsekümmend aastat 1941. aastal käibel olnud vabastamist tähistavatest postmarkidest (Otepää, Mõisaküla, Elva ja Pärnu). Kui taasiseseisvunud Eesti esimese postmargi saamislugu kestis ligemale poolteist aastat (kavandi avalik konkurss kuulutati välja 20. mail 1990, mark tuli käibele 1. oktoobril 1991), siis 1941. aastal kasutusel olnud Otepää mark sai valmis loetud päevadega. Mõisaküla, Elva ja Pärnu tegid olemasolevatele markidele ületrüki. Kuigi “vabastamismarkide” sarja esimeseks pääsukeseks olid Elvas (10. juuli – 12. august 1941) kasutusel olnud Vene postmargid ületrükiga “Eesti Post”, on Otepää mark tähelepanuväärsem. Otepää postmarkide väljalaskmine otsustati kohaliku võimuorgani, Otepää linna ajutise korraldava komitee poolt. Markide kavandi valmistas üks kohaliku omakaitse juhte August Valdmaa. Margid pidid lisaks praktilisele väärtusele meenutama ka Otepääd kui kohta, kus pühitseti meie esimene rahvustrikoloor. Marke anti välja väärtusega 30+30 ja 20+20 kopikat, juurdemaks läks Otepää linnavalitsusele sõjapõgenike abistamiseks. Kokku oli plaanis trükkida 10 000 marki. Kui palju marke käibele läks, ei ole täpselt teada. Otepää mark oli käibel ajavahemikul 22. juuli – 15. august 1941. Mõisaküla ületrükiga mark oli kasutusel 4.–16. augustini 1941 ja Pärnu ületrükiga mark 16.–25. augustini 1941. Kui nn vabastamismarkide kasutamine ära keelati, olid 7. augustist 1941 kuni 30. aprillini 1942 üle Eesti kasutusel Tartu postmargid kolme lõvi ja haakristiga. Igal margil oma lugu 20. mail 1990 kuulutas EV Sideministeerium välja Eesti postmarkide kavandite avaliku konkursi tähtajaga 5. juuni. Kavandeid laekus seitse, mispeale žürii pidas vajalikus konkursi tähtaega 15. juulini pikendada. Kokku saadeti konkursile 10 tööd, peapreemia jäi välja andmata. Päev pärast konkurssi laekus käsipostiga Rootsis elava eestlase, kunstnik Vello Kallase ideekavand, mis oli ka juba valmis graveeritud ja millest olid tehtud proovitõmmised. Kuna ametlik konkurss oli möödas, ei saanud seda varianti parimaks kuulutada, küll aga oli selge, et selles suunas tuleb tööd jätkata. Esimese taasiseseisvunud Eesti Vabariigi postmargi kujundanud kunstnik Vello Kallas meenutab: “Kuigi tööd oli palju, sain aru, et pean tegema tarbemargi, kus väikese tööga ja kiiresti ning vastavalt vajadusele oleks võimalik muuta margi hinda. Mida siis veel kasutada oma riigi tutvustamiseks, kui mitte riigi sümboolikat – riigivappi.” 1. oktoobril 1991 käibele tulnud vapilõvidega margi saamislugu oli pikk ja keeruline. Postmark oli rahva hulgas sedavõrd populaarne, et Eesti Post saatis 23.10.1991 allettevõtetele soovitusliku sisuga ringkirja: “Seoses sellega, et kuni 1. jaanuarini 1992 on vabariigis käibel NL postmargid ja Eesti marke on meil piiratud koguses, ei ole soovitav müüa eraldi (ilma ümbrikuta) üle kolme postmargi kummastki nominaalist (1.50 ja 2.50) ühele inimesele.” Maailmas hinnatud Kahekümne aasta jooksul on Eesti Postmark emiteerinud 56 kunstniku poolt kujundatud 493 postmargi väljaannet, sh 35 margiplokki, 19 ühisväljaannet ja 69 tervikasja. Neli väljaannet on tänaseks läbi müüdud. Eesti postmargid on ka maailmas hinnatud, neli postmarki on pälvinud rahvusvahelise tunnustuse. Hammastest rääkides meenub endise Eesti Postmargi juhi Heldur Undi aastaid tagasi räägitud lugu: “Kui meil uus inimene tööle tuli, sai ikka öeldud – oluline on see, et hambad on terved. Esimese hooga ei saanud inimene aru, kas tema hambad peavad terved olema? Markidel lihtsalt peavad kõik hambad terved olema, korrektne koguja pöörab sellele suurt tähelepanu.” EvE AAB
Page 1 and 2: värat NR 2 (10), NELJAPÄEV, 29. S
Page 3: NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 I S
Page 7 and 8: NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011 v Ä

Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender

Create successful ePaper yourself

Delete template?

Save as template?