Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender
Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender
Uus hoone Isikukogud Soome-ugri Näituselabor Välitööd Kalender
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
6<br />
v Ä L I T Ö Ö D<br />
Elupuu festival. Vepsa memm saab jupi Vene lipuvärvides linti.<br />
Vidl/Vinnitsõ, Kesk-Vepsamaa. FOtO Anu AnSu<br />
Tädi Tonja pintseldab äsja ahjust võetud Karjala pirukaid võiga.<br />
Suurimäki/Bolšije Gorõ, Aunuse Karjala. FOtO Anu AnSu<br />
Eri tempoga mööda moderniseerumise ühesuunalist teed.<br />
Himd’ög/Gimreka, endine Põhja-Vepsamaa. FOtO Anu AnSu Mihhail Stepanov tuleb abikaasaga kalalt. Haikkola, Viena Karjala. FOtO Anu AnSu<br />
11.–22. juunini viibisid<br />
ERMi töötajad Anu Ansu<br />
(fotograaf), Arp Karm (seekord<br />
operaatori ülesannetes) ning<br />
Svetlana Karm ja Indrek Jääts<br />
(teadurid) etnoloogilistel välitöödel<br />
Venemaal Leningradi oblasti<br />
idaosas ja Karjala Vabariigis.<br />
Ekspeditsiooni peaeesmärgiks oli<br />
koguda kaasaegset ja atraktiivset<br />
pildimaterjali tulevase soome<strong>ugri</strong><br />
rahvaste püsinäituse tarvis.<br />
ERMi töötajad käisid neil aladel<br />
korduvalt ka 1970.–1980.<br />
aastail. Tollaste retkede eeliseks<br />
oli see, et esemeid koguda ja kaasa<br />
tuua oli suhteliselt lihtne – elati<br />
ju ühe riigi piires. Fotod olid<br />
aga valdavalt mustvalged ning<br />
filmi ei tehtud üldse, vähemasti<br />
mitte Karjalas.<br />
Tänapäeval on esemeid koguda<br />
ja Eestisse vedada keeruline.<br />
ERMi vepsa ja karjala kogude au-<br />
diovisuaalset osa saab aga täiendada<br />
küll, sellele keskendusimegi.<br />
Salvestasime umbes 6 tundi<br />
liikuvat pilti, paar tuhat fotot ning<br />
kümmekond intervjuud. Mõned<br />
esemed soetasime ikka ka.<br />
Ekspeditsioon toimus koostöös<br />
Petrozavodskis paikneva<br />
Karjala Riikliku Koduloomuuseumiga,<br />
mis sel sügisel oma<br />
140. juubelit tähistab. Rahaliselt<br />
aitas ettevõtmist toetada Hõimurahvaste<br />
Programm.<br />
Ekspeditsiooni algusaja tingis<br />
meie soov näha ja talletada 12.<br />
juunil keskvepsa “pealinnas” Vidlas<br />
(Vinnitsõ) toimunud iga-aastast<br />
vepsa festivali Elupuu.<br />
Esimene Elupuu korraldati<br />
1987 ning tollase ENSV Riikliku<br />
Etnograafiamuuseumi töötajad<br />
eesotsas pikaajalise Vepsamaa<br />
uurija ja sõbra Aleksei Petersoniga<br />
olid kohal ja tegid pil-<br />
ti. Nüüd võisime valiku neist fotodest<br />
kohalikule koduloomuuseumile<br />
kinkida.<br />
Regionaalne pidu<br />
1987. aasta Elupuu oli osa vepslaste<br />
rahvuslikust taassünnist, tänane<br />
festival on aga pigem regionaalne<br />
pidu. Vepslasi on 24 aastaga<br />
vähemaks jäänud ja vepsa<br />
keelt kuulsime pigem lavalt kui<br />
rahva seast.<br />
Sel aastal sattus vepsa pidu<br />
Venemaa päevale ning see lisas<br />
patriootlikku võõpa. Samas on<br />
siiski selge, et vepslaste jaoks on<br />
see üritus oluline ka praegusel<br />
kujul. See annab neile põhjuse<br />
kokku tulla ning kinnitab kõikuvat<br />
rahvuslikku eneseteadvust.<br />
Vidlast sõitsime Sviri jõe alguses<br />
paikneva Voznessenije<br />
kaudu Karjala pealinna Petroza-<br />
vodskisse. Teekond polnud kilomeetrites<br />
pikk, ent võttis siiski<br />
kaks päeva. Osalt oli põhjus kehvades<br />
teedes, sõita tuli aeglaselt,<br />
olulisem oli aga see, et liikusime<br />
läbi põhjavepsa külade ja tegime<br />
arvukaid peatusi, et kohalike<br />
inimestega suhelda, filmida<br />
ning pildistada.<br />
Ühe päeva veetsime Petrozavodskis,<br />
suhtlesime kolleegidega<br />
ning karjala ja vepsa haritlastega.<br />
Petrozavodsk (soome- ja karjalapäraselt<br />
Petroskoi) oma kaasaegse<br />
linliku miljöö, kõrgkoolide,<br />
teadusasutuste ja väliskontaktidega<br />
on karjala ja vepsa intelligentsi<br />
jaoks loomulik ja soodne<br />
keskkond, hoolimata sellest, et<br />
linna põhielanikkonna moodustavad<br />
venelased.<br />
Vepsa ja karjala noored tulevad<br />
siia õppima, siin on neid<br />
keeli valdavaid filolooge, aga ka<br />
konservatooriumis tudeerivaid<br />
noori muusikuhakatisi. Seega<br />
on siin suhteliselt soodne kasvupinnas<br />
igasugu etnomuusikale.<br />
Karjala bändidest olgu mainitud<br />
näiteks Santtu Karhu & Talvisovat<br />
ning Myllarit; vepsa omadest<br />
Noid ja Joutsen Järved.<br />
Ühiskondlik-poliitilistest organisatsioonidest<br />
on ehk olulisim<br />
Nuori Karjala. Tegevus – keelepesad,<br />
emakeelsed väljaanded,<br />
ladina tähestiku õpetamine külades,<br />
etnopeod – on valdavalt<br />
n-ö projektipõhine.<br />
Luureretk Lönnroti radadele<br />
Tahtsime ära käia ka Viena Karjalas,<br />
kust Lönnrot omal ajal<br />
enamiku Kalevala lauludest üles<br />
kirjutas. Meie sihiks oli talletada<br />
sealseid maastikke, traditsioonilise<br />
talurahvakultuuri veel säili-<br />
NELJAPÄEV, 29. SEPTEMBER 2011<br />
Juunikuine ringreis Vepsamaal<br />
<strong>Soome</strong>-<strong>ugri</strong> rahvad on osa maailma kultuurilisest mitmekesisusest, millega ERM on lisaks Eestile tegelda võtnud.<br />
Muuseumi tegevuse algusest saadik on kujundatud soliidne soome-<strong>ugri</strong> rahvaste uurimise traditsioon,<br />
mille jätkuks toimus sel aastal ekspeditsioon Vepsamaale ja Karjalasse.<br />
nud elemente ning nende kasutamist<br />
tänapäevases kontekstis.<br />
Viena Karjala elab küllalt tihedas<br />
ülepiirisuhtes <strong>Soome</strong>ga, seal<br />
käib omajagu soome turiste ning<br />
põhiliselt neile on suunatud ka<br />
kohalik “turismitööstus”.<br />
Et vahemaad on põhjas pikad<br />
ning teed kohati väga viletsad,<br />
siis jäi meie käik pigem luureretkeks,<br />
millele loodetavasti järgnevad<br />
kestvamad ja põhjalikumad<br />
visiidid. Reisi vaata et kaugeimas<br />
punktis purunes meie väikebussi<br />
ühe tagaratta vedru ning tagasi<br />
pidime sõitma senisest veelgi<br />
ettevaatlikumalt ja aeglasemalt.<br />
Ekspeditsiooni viimaseks etapiks<br />
oli tiir läbi Aunuse Karjala.<br />
Pikemalt peatusime Kinnermäe<br />
(Kinerma) külas. See on väike<br />
metsaküla, kus pole jõge ega järve<br />
ning seega puudub ka suvilaehitajate<br />
surve.