PDF-failina - Äripäev
PDF-failina - Äripäev
PDF-failina - Äripäev
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
TELLIJATELE<br />
Nutikad<br />
lahendused<br />
aitavad edasi<br />
Logistika TOPi suurim tõusja on<br />
Kühne + Nagel, kes ehitas Eestisse<br />
oma IT-keskuse, et paremaid teenuseid<br />
pakkuda. Logistika<br />
UURING<br />
Kas olulisem on raha, hea<br />
ülemus või eneseteostus?<br />
Veerand küsitletuist kinnitas, et käib tööl raha pärast, ütles CV Keskuse turundusjuht HENRY AUVÄÄRT, aga mõnd<br />
ajendab töö iseloom või õhkkond. Pea pooled ei tunne mingit indu tööle minna. 6–7<br />
Teisipäev, 26. november 2013<br />
nr 217 (4874) 3 eurot<br />
EUR/USD<br />
1,3523<br />
USD/EUR<br />
0,7395<br />
EUR/SEK<br />
8,8888<br />
NordPool<br />
46,54<br />
Euribor<br />
0,326%<br />
Kvoodiga<br />
vahekord<br />
paika<br />
Euroopa börsifirmadele<br />
seitsme aasta eesmärgiks<br />
seatud sugude suhe 40 : 60 on<br />
praeguseks täidetud vaid ühel<br />
Eesti börsifirmal. 2, 4–5<br />
FOTO: VEIKO TÕKMAN<br />
EL<br />
Kriis Euroopas pole<br />
lahendust leidnud<br />
“Arvata, et rahaliit saab püsida<br />
ilma poliitilise liiduta, on absurd,”<br />
ütles intervjuus <strong>Äripäev</strong>ale Maastrichti<br />
lepingu kõnelustel kaasa<br />
löönud professor Werner Weidenfeld.<br />
10<br />
REKLAAM<br />
EASi klikke kogunud<br />
video kõrvaldati<br />
Vene turiste Eestit külastama kutsuv<br />
tavapärasest vähemkonservatiivne<br />
videoklipp laulvate matrjoškadega<br />
tekitas erinevaid emotsioone,<br />
pahandajate rõõmuks on<br />
reklaam nüüd maha võetud. 8–9<br />
LOGISTIKA<br />
Eesti kaotab Lätile ja<br />
Leedule kaubamahtu<br />
Aasta-aastalt vurab kaupa mööda<br />
Eestit üha vähem, Läti ja Leedu<br />
aga naudivad kaubaveo kasvu.<br />
Ei teagi, kas süüdi on enda vähene<br />
tutvustamine messidel, halb asukoht<br />
või pronksiöö. 12–13<br />
KOLUMN<br />
Euroopa Komisjon ei peaks<br />
püüdma klassi priimust teiste vigade<br />
kordamisele kallutada.<br />
Saksa ajakirjanik Berthold Forssman peab karuteeneks, kui EK tõmbab Saksamaa<br />
ekspordi ülejäägi ja kriisimaade hädade vahele võrdusmärgi. 18
2 TOIMETUS<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 6670 150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
TEGIJA<br />
Ardo Hansson<br />
kukutas euro kurssi<br />
Öelge veel, et Eesti keskpanga pidamine on<br />
mõttetu, sest kõiki asju otsustatakse niikuinii<br />
Brüsselis. Äsja nägime, kuidas Eesti Panga<br />
presidendi sõnavõtu tulemuseks on ei rohkem<br />
ega vähem kui euro kursi muutus. Hansson ütles<br />
Bloombergile, et Euroopa Keskpank on valmis langetama<br />
baasintressi veelgi ning kehtestama negatiivse<br />
hoiuseintressi.<br />
Hanssoni sõnade peale langes euro kurss 0,3<br />
protsenti, 1,3516 dollarini. Teadaolevalt on see esimene<br />
kord, kui Eesti Panga juhi sõnadel on nii otsene<br />
ja vahetu mõju olnud.<br />
TÄNA ÄRIPÄEVA VEEBIS<br />
Kas terendab kiire<br />
palgakasvu lootus?<br />
Täna annab statistikaamet teada, mis juhtus kolmandas<br />
kvartalis palkadega. Kas brutopalgad tõusid? Mis on saanud<br />
reaalpalgast, kas oleme rikkamad või vaesemad? Loe<br />
sellest <strong>Äripäev</strong>a veebist aripaev.ee.<br />
PALKADE kiiret<br />
kasvu on viimase<br />
ajal ohumärgiks<br />
pidanud näiteks<br />
Eesti Pank.<br />
PÄEVA FAKT<br />
350<br />
MILJONIT DOLLARIT maksis Apple Iisraeli sensortehnoloogiafirma<br />
PrimeSense eest. PrimeSense’i ostmise läbirääkimised<br />
algasid tänavu juulis. PrimeSense’i arendatud tehnoloogiat<br />
on kasutanud Microsoft mängukonsooli Xbox Kinect seadmes.<br />
TSITAAT<br />
Hoiame kogu aeg silmad ja kõrvad lahti<br />
ning saame kiiresti reageerida, kui midagi<br />
ette tuleb. Kindlasti pole see viimane.<br />
Endine jäätiseärimees, praegu ka Trigon Dairy Farmingus<br />
osalust omav Jan Peter Ingman kommenteerib hakkepuitu<br />
tootva PK Oliveri ostu<br />
TÄNA<br />
Kuidas kaitsta end tööandja nuhkimise<br />
eest või nuhkimise vastu?<br />
KUULA KUKU RAADIOST PÄRAST LK 13 UUDISEID<br />
VIIMISTLUS: MDF, vineer,<br />
puit, spoon, mööblidetailid, klaas,<br />
värv, peits, lakk, kõrgläige.<br />
tel 5905 5506, www.aruut.ee<br />
www.plast.ee<br />
teenuste<br />
rubriigi<br />
standardreklaam<br />
42x57 mm hinnaga 30€<br />
Reklaami tellimine:<br />
reklaam@aripaev.ee<br />
Tel 667 0105 • faks 667 0200<br />
JUHTKIRI<br />
Testime sookvoodid esiteks<br />
poliitika peal järele<br />
E<br />
uroopa<br />
Parlamendi hiljutine<br />
kindel toetus sookvoodi rakendamisele<br />
börsiettevõtete<br />
juhtorganis aastaks 2020 ei tähenda<br />
veel täielikku kindlust,<br />
et kvoodid on tulevase Eesti reaalsus – kuid<br />
tõenäoliselt nad mingis vormis rakenduvad.<br />
Seetõttu oleks kasulik läbi mõelda, mida<br />
on meil sellest võita ja mida kaotada.<br />
<strong>Äripäev</strong> paneb ette sookvoodid Eestis poliitikas<br />
läbi proovida, enne kui nendega ettevõtlusmaailma<br />
kallale minna. Loogika on<br />
lihtne: kui mehi ja naisi on ühiskonnas enamvähem<br />
võrdselt, siis peab neid enam-vähem<br />
võrdselt seisma ka otsuste langetamise juures.<br />
See suurendab otsuste legitiimsust ning harjutab<br />
ühiskonda mõttega, et naiste kuulumine<br />
võimu juurde on normaalne. Kui poliitika<br />
kaudu selgub, et kvoodi rakendamise tulemused<br />
on head, st poliitikategemise kvaliteet paraneb,<br />
siis võiks kvoodikogemust börsiettevõtete<br />
juhtorganite peal rakendada.<br />
Ratsionaalsuse eeldus mõraneb. Oleme toimetuses<br />
ikka olnud veendumusel, et mida vähem<br />
on riiklikke regulatsioone, seda parem.<br />
Usume, et turg saab ise enda reguleerimisega<br />
hakkama ning et riigi roll peaks piirduma<br />
kasvu soosiva ettevõtluskeskkonna loomisega.<br />
Oleme ka harjunud uskuma, et ettevõtlusmaailm<br />
on olemuselt ratsionaalne: eks näidake<br />
ettevõtjat, kes keelduks kasumi teenimisest,<br />
jättes firma juhatusse palkamata võimeka<br />
inimese lihtsalt selle pärast, et ta on naine!<br />
Täna lehes oma seisukohti avaldavad ettevõtjad<br />
kõigutavad omas äärmuslikkuses seda<br />
ratsionaalsuse eeldust. Merko Ehituse nõukogu<br />
esimehe Toomas Annuse ja Tallinki nõukogu<br />
esimehe Toivo Ninnase arvamusavaldused<br />
võiksid mõjuda meelelahutusliku kurioosumina,<br />
kui tegemist poleks ettevõtjatega, kelle<br />
Kas kvoot<br />
on parim<br />
ravim,<br />
võiks kogemuse<br />
kaudu selguda.<br />
ILLUSTRATSIOON: ANTI VEERMAA<br />
arvamust tähele pannakse, kelle järgi oma arvamust<br />
kujundatakse.<br />
Aga vaatame korra tõsiasjadele näkku. Eesti<br />
valitsuses on vaid üks naisminister. Eesti<br />
101-liikmelises riigikogus on 22 naist. Eestis<br />
on vaid üks börsiettevõte, milles “tulevikuproportsioon”<br />
juba praegu täidetud: Baltika<br />
Groupi nõukogu kolme meesliikme kõrval on<br />
kaks naist. Eesti sooline palgalõhe on Euroopa<br />
suurim. Mehed saavad Eestis naistest rohkem<br />
palka isegi erialadel, mida traditsiooniliselt<br />
meeste töödeks ei peetagi, samas on kõrgharidusega<br />
naisi oluliselt rohkem kui mehi.<br />
Teha nägu, et sooline palgalõhe ja naiste vähene<br />
esindatus poliitika- ja ettevõtlusilma tipus<br />
on ainult naiste endi tagasihoidlikkuse süü,<br />
on kas naiivne või silmakirjalik.<br />
Ajutine nähtus. Küsimus niisiis on – kas<br />
kvoot on selle parim ravi, ja see võiks poliitilise<br />
kogemuse kaudu selguda. Eesti eurosaadikud<br />
hääletasid igatahes in corpore selle poolt,<br />
et börsifirmade nõukogudes tulevikus rohkem<br />
naisi oleks. Kui säärast üksmeelt ilmutataks<br />
ka poliitilise sfääri puhul, oleks üksnes<br />
kiiduväärt.<br />
Euroopa Komisjoni õigusvolinik Viviane<br />
Reding on öelnud, et talle endalegi ei meeldi<br />
kvoodid, küll aga meeldib see, mida kvoodid<br />
teevad, st nende mõju. Võime meiegi siin<br />
Eestis avastada, et kvoodivastasuse taga peitub<br />
rohkem emotsioone ja vähem ratsionaalseid<br />
argumente. Pealegi, arukas on kvoote käsitleda<br />
ajutise nähtusena. Kui naiste kuulumine<br />
valitsuskabinetti ja börsifirmade nõukogudesse<br />
on saanud iseenesestmõistetavaks, ei ole<br />
ka enam mingit tarvidust seda kvootidega reguleerida.<br />
Loe <strong>Äripäev</strong>ast<br />
KAANELUGU “Börsifirmad suhtuvad kvooti kriitiliselt”<br />
tänases lehes lk 4–5
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
VAATA SEDA!<br />
KALLIS WINDSTOPPER ®<br />
REKLAAM 3<br />
TALVEMÜTS TASUTA!<br />
*OSTES SNICKERS WORKWEAR<br />
TALVEJOPE (art 1119/5804<br />
või art 1128/0418) SAAD<br />
KINGITUSEKS TASUTA<br />
WINDSTOPPER ®<br />
TALVEMÜTSI<br />
SNICKERS WORKWEAR<br />
Rip-Stop Winter talvejope<br />
art 1128/0418<br />
HIND 84.- €<br />
SNICKERS WORKWEAR<br />
WINDSTOPPER ®<br />
talvemüts<br />
art 9093/0418<br />
TASUTA*<br />
TAVAHIND 37.- €<br />
-10%<br />
kehtib ka mütsi<br />
pakkumisega<br />
Hinnad sisaldavad käibemaksu 20% ja kehtivad kuni 31.12.2013 või kuni kaupa jätkub!<br />
SNICKERS WORKWEAR<br />
Power Winter talvejope<br />
art 1119/5804<br />
SOODUSHIND 99.- €<br />
TAVAHIND 110.- €<br />
Mugavus. Vastupidavus. Funktsionaalsus. Disain.<br />
TAMREX OHUTUSE OÜ<br />
Tel 654 9900 Faks 654 9901 e-post: tamrex@tamrex.ee www.tamrex.ee<br />
TALLINN<br />
Laki 5, Pärnu mnt 130, Katusepapi 35<br />
TARTU<br />
Aardla 114, Ringtee 37a<br />
PÄRNU<br />
Riia mnt 169a, Savi 3<br />
RAKVERE<br />
Pikk 2<br />
VILJANDI<br />
Riia mnt 42a<br />
JÕHVI<br />
Tartu mnt 30<br />
VÕRU<br />
Piiri 2<br />
VALGA<br />
Vabaduse 39<br />
NARVA<br />
Tallinna mnt 19c<br />
HAAPSALU<br />
Ehitajate 2a<br />
PAIDE<br />
Pikk 2
4 KAANEL<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
Ian Plenderleith: See loob olukorra, kus keegi ei<br />
tea, kas nõukogusse kuuluv naine on kompetentne<br />
või on ametisse määratud vaid kvoodi täitmiseks.<br />
Tallinna Vee juhatuse esimees sookvoote ei toeta.<br />
JUHTIMINE<br />
Börsifirmad<br />
suhtuvad<br />
kvooti<br />
kriitiliselt.<br />
Direktiiv<br />
nõuab naistele<br />
40% kohti<br />
MARTA JAAKSON<br />
marta.jaakson@aripaev.ee<br />
Eesti börsil noteeritud ettevõtete nõukogude<br />
esimehed on arvamusel, et nõue viia naiste osalus<br />
ettevõtete nõukogus 40% peale solvab tarku<br />
naisi ning võib nõukogu liikmete arvu lihtsalt<br />
suuremaks muuta.<br />
“Ma arvan, et meil üks nõukogu liige suunatakse<br />
soovahetusoperatsioonile,” kommenteeris Merko<br />
Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus toetuse<br />
saanud eelnõu.<br />
Eelmisel kolmapäeval toimunud hääletusel toetas<br />
Euroopa Parlament muudatusi, mille kohaselt<br />
ELi börsidel noteeritud ettevõtted peaks sisse seadma<br />
läbipaistvad töölevõtmise protseduurid, et aastaks<br />
2020 oleks alaesindatud soo, enamasti muidugi<br />
naiste esindatus nõukogu liikmete seas vähemalt<br />
40 protsenti. Direktiiv ei rakenduks väikese<br />
ja keskmise suurusega ettevõtetele, milles on vähem<br />
kui 250 töötajat.<br />
Annus märkis, et imelik on kedagi nõukogust<br />
minema lüüa sellepärast, et ta pole naine. “Ma arvan,<br />
et naiste osakaal läheb kõvasti paremaks siis,<br />
kui mehed hakkavad sünnitama ja sugu vahetama,<br />
seda võiks haigekassa finantseerida, siis oleks<br />
lihtsam,” hindas ta.<br />
Pane tähele<br />
Kvoot on täidetud<br />
juba Baltikal<br />
rohkem kui 250 töötajaga börsifirmade<br />
nõukogu sooline koosseis<br />
BALTIKA GROUP<br />
OLYMPIC<br />
HARJU ELEKTER<br />
TALLINK<br />
NORDECON<br />
TALLINNA VESI<br />
EKSPRESS GROUP<br />
PREMIA FOODS<br />
TALLINNA KAUBAMAJA<br />
SILVANO FG<br />
MERKO EHITUS<br />
SKANO<br />
ALLIKAS: TALLINNA BÖRS<br />
Ma arvan, et meil üks nõukogu liige<br />
suunatakse soovahetusoperatsioonile.<br />
Merko Ehituse nõukogu esimees Toomas Annus<br />
Protsenti tehniliselt raske saavutada. Tallinki<br />
nõukogu esimees Toivo Ninnas arutles, kuidas siis<br />
neid protsente praktikas saavutada. “Ma ei saa aru,<br />
kuuest võtta 40 protsenti on 2,4 liiget, kust me siis<br />
võtame selle transvestiidi?” küsis ta.<br />
Laevanduskontserni juht märkis, et maailmas<br />
on väga palju tarku naisi ning temal pole midagi<br />
selle vastu, et nõukogudes rohkem naisi oleks.<br />
“Harilikult on naised isegi targemad kui mehed,”<br />
lisas ta. Tallinki nõukogu kuuest liikmest on üks<br />
naisterahvas.<br />
Olympic Entertainment Grupi (OEG) juhatuse<br />
liige Madis Jääger märkis, et kui regulatsioon<br />
jõustub, siis ei too see kasiinofirma jaoks kaasa<br />
mingeid drastilisi muutusi, kuna nõukogusse on<br />
alati üks-kaks naist kuulunud. Ta pidas võimalikuks,<br />
et ettevõtete nõukogud võivad veidi suuremaks<br />
muutuda . “Mis puudutab naiste arvu ettevõtete<br />
juhtimises, siis eks see ole kujunenud n-ö vabas<br />
konkurentsis. Umbes samamoodi, nagu meil<br />
ei ole ka parlamendis või valitsuses 40% naisi,” tõi<br />
Jääger võrdluse.<br />
Stereotüüp mängib rolli. Ekspress Grupi nõukogu<br />
esimees Viktor Mahhov arvas, et eelnõu võib naised<br />
aktiivsemaks muuta ja nende leidmine nõukokku<br />
ei ole enam sedavõrd keeruline, kui see on praegu.<br />
Mahhovi arvates muutuvad nõukogud kohati naiste<br />
võrra suuremaks, ent osa mehi vahetatakse samuti<br />
välja. Mahhovi hinnangul on naiste osakaal<br />
ettevõtluses praegu väike vanast ajast kujunenud<br />
stereotüüpide tõttu.<br />
Ninnas pidas sookvootide eelnõu tarkadele<br />
naistele isegi solvavaks. “Olen mõne targa naisega<br />
sellest rääkinud ja nende jaoks on imelik, et neid<br />
peetakse alaväärseteks,” nentis ta. Ninnas lisas, et<br />
väga palju sõltub naistest endist. “Naised peavad<br />
kõike jõudma – peret, lapsi ja tööd – see on väga<br />
raske, naistel on tunduvalt raskem kui meestel,”<br />
hindas Ninnas.<br />
Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla märkis,<br />
et liiga tehakse meestele ja ka naistele. “Miks<br />
ainult 40 protsenti, miks mitte siis juba 50 ja 50?<br />
Miks tuleb kvoot üldse ette määrata? Kummaline,<br />
et niisuguseid asju üldse püstitatakse,” ütles ta.<br />
“See on sekkumine ettevõtete juhtimiskorraldusse.<br />
Sootunnuste järgi ei peaks juhtkonda valima, vaid<br />
oskuste ja teadmiste järgi,” leiab Palla.<br />
Harju Elektri nõukokku kuulub üks naine.<br />
Jääger pidas naiste ettevõtete juhtimisse suurema<br />
kaasamise aktsiooni põhimõtteliselt positiivseks,<br />
siiski piiravad sellelaadsed reeglid samas<br />
ettevõtjate otsustusvabadust. Ja nii võivad taolised<br />
kvoodid Jäägeri hinnangul muutuda diskrimineerivaks<br />
teisele sugupoolele, sest ühel hetkel<br />
ei saa juhtpositsioonile valida inimest mitte tema<br />
oskuste ja sobivuse järgi, vaid määravaks saab hoopis<br />
kvoodi täitmine.<br />
TALLINKI<br />
nõukogu esimehe<br />
Toivo<br />
Ninnase sõnul<br />
solvab selline<br />
etteseatud<br />
kvoodinumber<br />
tarku<br />
naisi, nagu<br />
peetaks neid<br />
alaväärseks.<br />
FOTO: RAUL MEE
17,6<br />
protsenti<br />
naisi kuulus<br />
sel aastal Euroopa Liidu<br />
suurimate firmade<br />
nõukogude liikmete<br />
hulka.<br />
KAANEL 5<br />
Kommentaar<br />
Valik on niigi kitsas<br />
JAAKKO SAKARI MIKAEL SALMELIN<br />
Baltika Grupi nõukogu esimees<br />
Väikestes riikides nagu Eesti<br />
või isegi Soome ei ole tihti<br />
kvalifitseeritud kandidaate<br />
kuigi palju ning see muudab<br />
nõukogu liikmete leidmise<br />
keeruliseks nii ehk naa, kandidaadi<br />
soost rääkimata.<br />
Kandidaatide arv ei ole suur,<br />
rääkimata sellest, kui paljud<br />
neist üldse tööd otsivad või vahetada<br />
tahavad.<br />
Meie kogemus näitab, et<br />
kompetentsitase ei olene soost,<br />
vaid haridusest, kogemustest ja<br />
isikuomadustest. Ettevõte võib<br />
igale vabale kohale saada vaid<br />
mõne kandidaadi, kellel on vajalik<br />
kogemus ja kvalifikatsioon.<br />
Probleem tekib siis, kui<br />
kandidaadid on kõik samast<br />
soost, selles olukorras on väga<br />
keeruline direktiivi järgida.<br />
Kasulik naiste kõrval<br />
ka ettevõttele<br />
IAN PLENDERLEITH<br />
Tallinna Vee juhatuse esimees<br />
Naiste kaasamine nii ettevõtete<br />
juhatustesse kui ka nõukogudesse<br />
on igati tervitatav,<br />
kuna see toob juhtimisse dünaamikat<br />
ning võttes eelkõige<br />
arvesse selle inimese võimeid<br />
ja kogemusi, on kasulik mitte<br />
ainult naistele endile, vaid<br />
eelkõige ettevõtetele.<br />
Mina isiklikult ei toeta ideed<br />
rakendada kohustuslikke kvoote,<br />
kuna see võib luua olukorra,<br />
kus keegi ei tea tegelikult, kas<br />
nõukogusse kuuluv naine on<br />
kompetentne või on ta ametisse<br />
määratud vaid kvoodinõude<br />
täitmiseks.<br />
Aastaks 2020<br />
peaks ettevõtete<br />
nõukogudes olema<br />
vähemalt 40% naisi<br />
Eelmisel kolmapäeval toetas<br />
Euroopa Parlament muudatusi,<br />
mille kohaselt ELi börsidel<br />
noteeritud ettevõtted peaks<br />
sisse seadma läbipaistvad töölevõtmise<br />
protseduurid, et aastaks<br />
2020 oleks naiste esindatus<br />
nõukogu liikmete seas vähemalt<br />
40%.<br />
Saadikud soovivad, et ettevõtted<br />
tagaksid kandidaatide valimise<br />
protseduurid, mis kehtestaksid<br />
meestele ja naistele võrdsed<br />
võimalused, vastasel korral<br />
järgnevad sanktsioonid. See<br />
peaks tagama, et 2020. aastaks<br />
on börsil noteeritud ettevõtete<br />
nõukogu liikmete seas naiste<br />
osakaal vähemalt 40 protsenti.<br />
Riigi osalusega äriettevõtted<br />
peaksid selle eesmärgi saavutama<br />
2018. aastaks.<br />
Töölevõtmise, valiku või ametissenimetamise<br />
menetluste igas<br />
etapis eelistatakse alaesindatud<br />
Miks ainult 40<br />
protsenti, miks mitte<br />
siis juba 50 ja 50?<br />
Harju Elektri nõukogu esimees Endel Palla<br />
soost kandidaati, kui ta on vastassoost<br />
kandidaadiga võrdne<br />
nii sobivuse, pädevuse kui ka<br />
ametialase suutlikkuse poolest.<br />
Vastuvõtmise korral ei rakenduks<br />
direktiiv väikese ja keskmise<br />
suurusega ettevõtetele, milles<br />
on vähem kui 250 töötajat.<br />
Kui ettevõtted reeglit ei täida,<br />
peaksid nad selgitama põhjusi<br />
ning teavitama liikmesriigi<br />
pädevaid asutusi meetmetest,<br />
mida äriühing on eesmärkide<br />
saavutamiseks võtnud või<br />
kavatseb võtta.<br />
Sanktsioonid tuleks kehtestada<br />
läbipaistvusreeglite rikkumise<br />
eest, mitte eesmärgi mittesaavutamise<br />
eest. Sanktsioonide<br />
nimekirja kavandatakse lisada<br />
avalikest pakkumismenetlustest<br />
kõrvalejätmine.<br />
Direktiivi eelnõu jõustumiseks<br />
peab see saama Euroopa Liidu<br />
Nõukogu heakskiidu.<br />
Kvoot on täidetud ühel<br />
Eesti börsifirmal<br />
2BÖRSIFIRMA juhatuses on naisliikmeid<br />
40% või enam. Kolmes<br />
Tallinna börsi ettevõttes jääb<br />
naissoost juhatuse liikmete<br />
osakaal alla 40%.<br />
Europarlamendilt toetuse saanud<br />
eelnõu näeb sookvoote ette<br />
vaid nõukogu, mitte juhatuse<br />
tasandil. Eesti börsifirmadest,<br />
keda eelnõu puudutab, on<br />
kvoot täidetud vaid ühel ettevõttel<br />
– Baltika Groupil. Ettevõtte<br />
nõukogu kolme meesliikme<br />
kõrval on kaks naist, Tiina Mõis<br />
ja Reet Saks. See teeb naiste osakaaluks<br />
täpselt 40%.<br />
Üks naine on ka OEG, Tallinki,<br />
Harju Elektri ja Nordeconi<br />
nõukogus, kuid neis kõigis on<br />
siiski meessoost liikmeid protsentuaalselt<br />
tunduvalt enam.<br />
Kuigi võiks arvata, et Baltika<br />
nõukogu suur naiste osakaal tuleneb<br />
sellest, et ettevõtte peamine<br />
toodang on suunatud samuti<br />
naistele, siis Silvano Fas hion<br />
Groupis, mille peamine toodang<br />
on naistepesu, on olukord risti<br />
vastupidine – ei nõukogus ega ka<br />
juhatuses ole ühtki naist.<br />
Samasugune seis on ka Tallinna<br />
Kaubamajas, kelle peamine<br />
klient on eeldatavasti naissoost.<br />
Kokkuvõtvalt tuleb tõdeda,<br />
et enam kui poolte börsifirmade<br />
nõukogudest, keda eelnõu<br />
puudutaks, ei leiagi praegu mitte<br />
ühtki naist.<br />
Veidi parem pilt avaneb, vaadates<br />
ettevõtete juhatusi. Kui<br />
kvoot kehtiks ka siin, siis Baltika<br />
puhul oleks see täidetud isegi<br />
n-ö üleliia. Nimelt on ettevõtte<br />
juhtkonnas naisi rohkem kui<br />
mehi. Täpselt võrdselt on naisi<br />
ja mehi Tallinna Vee juhatuses.<br />
Naisi leidub ka teiste börsifirmade<br />
juhatuses, kuid nende osakaal<br />
jääb alla 40 protsendi. Premia<br />
Foodsi kahe meessoost juhatuse<br />
liikme kõrval on ettevõttel<br />
naissoost juht Katre Kõvask.<br />
Tallinki viie meessoost liikme<br />
kõrval on juhatuses Kadri Land,<br />
kes on Tallinki Rootsi tütarfirma<br />
juht. Peale selle on Ekspress Grupi<br />
juhatuses naissoost finantsjuht<br />
Pirje Raidma.<br />
Kokkuvõetult on aga ka juhatusi<br />
vaadates rohkem selliseid ettevõtteid,<br />
kus juhatuste liikmete<br />
seas pole ühtki naist.
6 UUDIS toimetaja<br />
26. november 2013 ÄRIPÄEV<br />
Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
UURING<br />
Pea pooli<br />
töötajaid ei<br />
motiveeri<br />
miski. Ettevõtjad<br />
hindavad olukorda<br />
paremaks<br />
KEN ROHELAAN<br />
ken.rohelaan@aripaev.ee<br />
CV Keskuse uuringu järgi teeb 40 protsenti töötajatest<br />
oma tööd ilma igasuguse motivatsioonita,<br />
aga ettevõtjate hinnangul nii suurest rahulolematusest<br />
rääkida ei saa.<br />
Tööportaali CV Keskuse uuringu järgi puudub<br />
40 protsendil töötavatest inimestest motivatsioon<br />
oma praegusel ametikohal jätkata, sest neid ei motiveeri<br />
ei raha, ülemus, töö iseloom, kolleegid ega<br />
töökeskkond.<br />
Veerand küsitluses osalenud 1339 vastajast märkis,<br />
et neid motiveerib raha.<br />
Inspireeriv juht nagu Apple’il. CV Keskuse turundusjuht<br />
Henry Auväärt imestas, et kõige vähem<br />
nimetati motivaatoriks inspireerivat ülemust<br />
ja töökeskkonda. “Meedia vahendusel kuuleme<br />
tihti Apple’i inspireerivatest juhtidest või<br />
Google’i mõnusatest puhkenurkadega kontoritest,”<br />
ütles Auväärt.<br />
Ta ütles, et põhjus, miks pea pooled vastanutest<br />
teevad tööd ilma igasuguse motivatsioonita,<br />
võib peituda üldlevinud arusaamas, et töö ei peagi<br />
meeldima, vaid on vajalik äraelamiseks.<br />
Kui töö ei meeldi ega motiveeri, oleks paslik<br />
ametikohta vahetada, ent Auväärti hinnangul<br />
võib see otsus hirmutada, sest paljudel on koormaks<br />
laenukohustus, mis tööotsingute ajaks kuhugi<br />
ei kao. Samas mõjutab Auväärti sõnul motivatsioonipuudus<br />
inimeste tööviljakust ja ettevõtte<br />
tulemusi üldiselt.<br />
Ettevõte peab töötajale appi tulema. Riigile kuuluv<br />
2550 töötajaga Eesti Post peab nii suurt motivatsioonikriisi<br />
pigem utoopiliseks kui tõsiseltvõetavaks.<br />
Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi<br />
Gallup<br />
Mis motiveerib<br />
tööl käima?<br />
% küsitlusele vastanutest<br />
inspireeriv juht<br />
2<br />
töökeskkond<br />
7<br />
kolleegid<br />
12<br />
töö iseloom<br />
14<br />
ALLIKAS: CV KESKUS<br />
motivatsiooni<br />
pole 40<br />
raha<br />
25<br />
20<br />
protsenti SEB ja 22<br />
protsenti Eesti Posti<br />
töötajatest ei tunne<br />
motivatsiooni tööd<br />
teha.<br />
Tamkõrv viitab, et nende mulluses firmasiseses rahulolu-uuringus<br />
oli rahulolematuid 22 protsenti.<br />
Nende põhjenduste hulgast leidus nii materiaalseid<br />
väärtusi kui ka töö sisu. “Tihti sõltub motiveerituse<br />
tase ka inimesest endast ja sellest, millised<br />
on tema valikud, otsused ja julgus võtta ette<br />
muutusi. Väikese motivatsiooniga töötaja puhul on<br />
ettevõtte roll töötajale appi tulla,” ütles Tamkõrv.<br />
Tema teatel pakub postifirma motivatsioonikriisi<br />
lahendamiseks koolitusi ja vajadusel ka võimalust<br />
vahetada töökohta nii majasiseselt kui ka<br />
-väliselt. “Pikalt rahulolematu töötaja ei loo väärtust<br />
ei endale ega ettevõttele,” märkis Tamkõrv. “Ettevõte<br />
saab töötajalt parima tulemuse, kui töötaja<br />
teeb tööd, mis talle meeldib ja mis teda tõsiselt<br />
motiveerib,” lisas ta.<br />
Umbes paarkümmend korda aastas pakub Eesti<br />
Post karjäärinõustamist. Tamkõrv märgib, et nõu<br />
küsivad pigem töötajad, kes on segaduses, kuidas<br />
edasi tegutseda. Personalijuhi hinnangul jääb tööturule<br />
sisenemine keeruliseks inimestel, kes on<br />
ühes kohas töötanud juba 10–15 aastat.<br />
Töötajad tahavad kvaliteetsemat juhtimist.<br />
Veidi üle 2600 inimesega G4S uuris tänavu april-<br />
Mida suurem on tööandja,<br />
seda keerulisem<br />
on taga da kõiki töötajaid<br />
moti veerivaid tingimusi.<br />
Eesti Posti personaliosakonna juhataja Kadi Tamkõrv<br />
lis, kuidas personal tööga rahul on. “Ettevõttelt<br />
oodatakse rohkem tunnustamist ja seda, et juhtimise<br />
kvaliteedi tase oleks ühtlasem,” kommenteeris<br />
G4S Eesti personalidirektor Irene Metsis.<br />
Küsimusele, kui palju on G4Sis rahulolematuid<br />
töötajaid, vastas Metsis, et 65 protsenti põhipersonalist<br />
ja 75 protsenti kontoritöötajatest ei lahkuks<br />
ettevõttest, kui mõni teine ettevõte pakuks samaväärset<br />
tasu ja soodustusi.<br />
Metsis tõstis esile, et erinevalt muust maailmast<br />
on Eesti inimese olulisim motivaator töötasu. “Mida<br />
suurem on tööandja, seda keerulisem on tagada<br />
kõiki töötajaid motiveerivaid tingimusi. Küll aga<br />
tean, et töötajad hindavad, kui tööandja väärtus-<br />
Birma õpib Eesti eeskujul e-riiki ja avatud poliitikat<br />
Birma valitsusametnikud ja<br />
IT-ettevõtjad tutvuvad kolmapäevani<br />
Eestis meie e-riigi süsteemidega.<br />
Birma tahab muuta<br />
oma riiki avatumaks ja läbipaistvamaks.<br />
Viiepäevase Tallinna-visiidi<br />
käigus tutvuvad birmalased Eestis<br />
kasutatavate e-lahendustega,<br />
näiteks digiallkirjastamise, paberivaba<br />
istungisüsteemi ja digitaalsete<br />
registritega. Peatutakse<br />
ka küberturvalisusel.<br />
Kagu-Aasias asuva Birma delegatsioon<br />
külastab Eestit E-Riigi<br />
Akadeemia ja Avatud Eesti<br />
BIRMALE on hea eeskuju näidata,<br />
arvas Avatud Eesti Fondi<br />
juhataja Mall Hellam. FOTO: MARIS<br />
OJASUU<br />
Fondi kutsel. Avatud Eesti Fondi<br />
juhataja Mall Hellam märkis, et<br />
Birmale on hea eeskuju näidata.<br />
“Saame tutvustada meie enda<br />
arenguteed ja õppetunde<br />
ning julgustada sellega Birmat<br />
ellu viima põhjapanevaid reforme<br />
oma maa demokraatlikuks ja<br />
avatuks muutmiseks,” teatas ta.<br />
Birmalastele tutvustatakse<br />
ka avatud valitsemise partnerluse<br />
põhimõtteid ja esitletakse<br />
näiteid, kuidas e-lahendustega<br />
riiki läbipaistvamaks muuta ja<br />
kodanikele lähemale tuua. Eeskujuks<br />
tuuakse meie Valitsemise<br />
valvurid, meieraha.eu ja valijakompass.<br />
Külastus missiooni tulemus.<br />
Visiit ei ole Birma riigijuhtide<br />
ja IT-arendajate esimene tutvus<br />
Eesti e-riigiga. Tänavu kevadel<br />
käis Birmas e-Riigi Akadeemia<br />
missioon.<br />
Akadeemia juhatuse liige<br />
Hannes Astok tunnustas, et Birma<br />
avab end üha rohkem. “Veendusime<br />
juba siis, et Birma valitsus<br />
on väga huvitatud riigijuhtimise<br />
kaasajastamisest, sealhulgas<br />
bürokraatia vähendamisest<br />
ja riigi teenuste kodanikele<br />
kättesaadavamaks tegemisest,”<br />
selgitas ta.<br />
Eeskätt oli toona tähelepanu<br />
all meie elektrooniline isikutuvastus,<br />
olgu siis ID-kaardi või<br />
mobiili-IDga, märkis Astok.<br />
Eesti e-lahendused pälvisid<br />
birmalaste huvi juba mõne aasta<br />
eest, kui internetis loetut püüti<br />
omal käel uurida ja juurutada.<br />
Eesti e-lugu tutvustavad ja lahendusi<br />
selgitavad visiidi ajal ka<br />
IT Kolledži, registrite ja infosüsteemide<br />
keskuse ning sertifitseerimiskeskuse<br />
esindajad.<br />
Lisaks kohtub delegatsioon<br />
välisminister Urmas Paeti, riigikogu<br />
väliskomisjoni liikmete,<br />
presidendi kantselei direktori<br />
Siim Raie ja vabakonna esindajatega.<br />
Delegatsiooni kuuluvad Birma<br />
infoühiskonna eest vastutav<br />
minister, IKT-aseminister ja riigi<br />
IT-sektori tippjuhid.<br />
Tallinna-visiit on osa Birma<br />
delegatsiooni kahenädalasest<br />
õppe- ja tööreisist Euroopasse.<br />
Reisil külastatakse ka Brüsselit,<br />
Londonit ja Budapesti.<br />
ÄRIPÄEV.EE
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
UUDIS 7<br />
tab nende tööd, pakub arenguvõimalusi ja tunneb<br />
töötaja käekäigu vastu huvi. Tahan öelda, et kõik<br />
ei taandu vaid palgale, töökliima ja tööandja oskus<br />
märgata oma inimeste arengut ja töötulemusi<br />
mängivad samuti olulist rolli,” selgitas Metsis.<br />
Motivatsiooni pole vaid viiendikul. SEB Panga<br />
kommunikatsioonijuhi Silver Vohu sõnul teeb<br />
umbes 1100 töötajaga ettevõte regulaarselt rahuloluküsitlust.<br />
“Nii drastilist alamotiveeritust kui<br />
CV Keskuse uuringust välja tuli, ei ole meie kunagi<br />
täheldanud,” teatas Vohu.<br />
Tema sõnul on pangas motivatsiooniküsimus<br />
olnud aktuaalne pigem viiendikul töötajatest, see<br />
tähendab, et ligi 20 protsenti töötajatest tunneb<br />
end olukorras, kus nende motivatsioon on samal<br />
töökohal jätkamiseks madal või olematu.<br />
Vohu märkis, et nende rahulolu-uuringus osaleb<br />
suurem osa töötajatest. Varasemate uuringute<br />
järgi jäi vastamisaktiivsus 83–87 protsendi vahele.<br />
“Tavaliselt loetakse heaks näitajaks, kui osaleb<br />
üle 75 protsendi küsitletutest,” lisas kommunikatsioonijuht.<br />
Eesti Posti uuringus osales umbes 70 ja G4Si<br />
omas 48 protsenti töötajatest.<br />
AMETIKOHTA<br />
ei kipu eestased<br />
vahetama<br />
isegi siis, kui<br />
töökoht ei<br />
meeldi, sest<br />
laenukoormus<br />
hoiab<br />
kinni, selgitas<br />
CV Keskuse<br />
turundusjuht<br />
Henry<br />
Auväärt. FOTO:<br />
VEIKO TÕKMAN<br />
Hotellihiid<br />
Accori teine<br />
katse Eestis.<br />
Konkurendid on<br />
skeptilised<br />
MARI METS<br />
mari.mets@aripaev.ee<br />
Pärast ebaõnnestumist 2000.<br />
aastal haub rahvusvaheline<br />
hotellide hiigelkett Accor taas<br />
plaani siseneda Eesti turule,<br />
kuid majutussektori eestvedajad<br />
on uue tulija suhtes<br />
enne kindlate lepingute sõlmimist<br />
skeptilised.<br />
“Tallinn on rahvusvahelistele<br />
hotellikettidele atraktiivne<br />
sihtkoht. See, et hotelliketid käivad<br />
siin otsimas hotelliomanikke,<br />
kes tahaksid osta rahvusvahelistelt<br />
kettidelt ostu- või frantsiisilepinguid,<br />
on toimunud nii juba<br />
20 aastat. Accori kahe hotelliga<br />
Eestisse tulek on seni unistus,<br />
kuni pole sõlmitud ühtegi<br />
kindlat lepingut,” kommenteeris<br />
kauaaegne Eesti hotellide ja<br />
restoranide liidu ning Nordic<br />
Hotels Estonia juhatuse esimees<br />
Feliks Mägus.<br />
Accor on Prantsuse hotellifrantsiis,<br />
kes haldab 3555 hotelli<br />
üle maailma ning plaanib tuua<br />
Tallinna oma kaubamärgid Adagio<br />
ja Ibis.<br />
Adagio on apartement-tüüpi<br />
hotell, mis on sobilik pikemalt<br />
peatuvatele äriklientidele.<br />
Ibis on Accori levinuim hotellitüüp,<br />
mis paikneb tavaliselt<br />
suurlinnade südametes, olles<br />
piisavalt lähedal lennujaamadele.<br />
PRANTSUSE hotellifrantsiis<br />
Accori võib Eestisse tuua kaks<br />
hotelli, Adagio ja Ibise. FOTO:<br />
REUTERS/SCANPIX<br />
Rahastaja leidmata. Accoriga<br />
lepingu sõlminud kinnisvarainvesteeringutega<br />
tegeleva Palmgrupp<br />
OÜ juhatuse liige Janno<br />
Rokk ei soovi sündmustest ette<br />
tõtata ja kommenteerida hotellide<br />
ehitamist Eestisse enne,<br />
kui projektile on leitud rahastus.<br />
Küll aga lisab Rokk, et hotellid<br />
on planeeritud ühele krundile<br />
aadressidel Hobujaama 12<br />
ja Hobujaama 14a kolmetärnihotellidena.<br />
“Praegu oleme teinud vaid<br />
kavatsuste protokolle, plaan on<br />
veel liiga toores, et öelda kindlalt,<br />
et nüüd nad tulevadki,” sõnas<br />
ta.<br />
Väljakutse lennufirmadele.<br />
Viru hotelli tegevjuht Anu Soosaar<br />
rõõmustab, et rahvusvahelised<br />
brändid nagu Accor panevad<br />
Tallinnas märgid maha, kuid ennustab<br />
uutele tulijatele edu vaid<br />
siis, kui lennufirmad pakuvad<br />
siia piisavalt sagedasi otselende.<br />
“Accori Eestisse tulek on kindlasti<br />
positiivne, Tallinnal on niimoodi<br />
lihtsam võistelda rahvusvaheliste<br />
kongresside korraldamise<br />
nimel, aga sellega peavad<br />
kaasa tulema ka lennufirmad,<br />
et siia ilma kolme või viie ümberistumiseta<br />
kohale pääseks,”<br />
ütles Soosaar.<br />
Soosaare sõnul pole Tallinna<br />
hotellituru hinnad veel kriisieelsele<br />
tasemele tõusnud ja teine<br />
ülemaailmne kett Hilton tuleb<br />
Eesti turule kindlasti uue<br />
hinnavedurina.<br />
ÄRIPÄEV.EE<br />
INVESTOR<br />
Silvano juht müüs aktsiaid<br />
Finantsinspektsiooni andmetel müüs ASi Silvano Fashion Group<br />
juhatuse esimees Märt Meerits 3000 Silvano aktsiat.<br />
Meerits müüs 20. novembril 3000 aktsiat hinnaga 2,75 eurot, mis<br />
teeb tehingu suuruseks 8250 eurot.<br />
Lisaks Meeritsile on Silvano aktsiaid müünud ka juhatuse liige<br />
Aleksei Kadõrko, kes 22. novembril müüs 1000 aktsiat hinnaga<br />
2,74 euro aktsia. Tehingu suuruseks 2740 eurot. Silvano aktsiahind<br />
oli eile enne kella 15 Tallinna börsil 2,73 eurot (+0,37%).<br />
KINNISVARA<br />
Sõõrumaa pani G4Si endise maja müüki<br />
Tammsaare teel varem ESSi ja G4Si peakontoriks olnud hoonetekompleks<br />
on müügis. Müüjaks on Urmas Sõõrumaale kuuluv firma<br />
Rotermann City, kirjutas ehitusuudised.ee.<br />
Kompleks katab 3800 m 2 ja sel on 175 parkimiskohta. Rotermanni<br />
Cityle kuuluvad veel lisaks Tammsaare teel asuvale kinnisvarale<br />
valdavalt Tallinna südalinnas Rotermanni kvartali hoonetekompleks<br />
äri- ja elamispindadega.<br />
BÖRS<br />
Rootslaste Spotify väärtus üle 4 mld dollari<br />
Rootslaste muusikateenus Spotify AB sai 250 miljoni dollarilise investeeringu,<br />
mis tõstab ettevõtte väärtuse üle nelja miljardi dollari.<br />
Investeeringu tegi endine Netflixi investor, kirjutas Wall Street<br />
Journal.<br />
Spotify eelmise aasta kahjum oli 58,7 miljonit eurot ja käive 434,7<br />
miljonit, mis on kaks korda rohkem kui aasta varem. Eelmisel aastal<br />
oli Spotify esindatud 17 riigis, nüüd juba 32 riigis. Lisaks on ettevõte<br />
sõlminud lepinguid 25 telekomifirmaga. Praegu on Spotify<br />
aktiivsete kasutajate arv 24 miljonit.<br />
TÖÖSTUS<br />
Käivitub esimene lennundustehnika tehas<br />
Tallinna lähedal avati eile esimene Eesti lennundustehnika arenduse<br />
ja tootmise tehas ElectroAir. Tehas toodab seadmeid lennukite<br />
maapealse toite tagamiseks, mille tulemusena väheneb heitgaaside-<br />
ja müratase lennujaamas. Tehases loodud muundurid<br />
sobivad kõigile maailmas kasutusel olevatele lennukitüüpidele ja<br />
konstruktsioon teeb nende kasutamise võimalikuks erinevates ilmastikuoludes,<br />
vahendasid ERRi teleuudised.<br />
ETTEVALMISTUSKURSUSED<br />
PÕHIKOOLI LÕPETAJALE<br />
eesti keel<br />
inglise keel<br />
matemaatika<br />
ETTEVALMISTUSKURSUSED<br />
GÜMNASISTIDELE<br />
riigieksamiteks<br />
eesti keel<br />
inglise keel<br />
matemaatika<br />
Kooskõlastusel maaelu arengukava<br />
lubab tagatisi ja soodsaid laene<br />
Ministeeriumid ja partnerid<br />
asuvad kooskõlastama maaelu<br />
arengukava eelnõu, mis lubab<br />
järgmiseks perioodiks rohkem<br />
kui miljardit eurot.<br />
Põllumajandusminister<br />
Helir-Valdor Seeder ütles, et üle<br />
miljardi euro suuruse eelarvega<br />
saab suunata rohkem investeeringuid<br />
aktiivsele põllumajandustootmisele.<br />
“See on ministeeriumi<br />
ja tootjate ühine eesmärk,”<br />
ütles Seeder.<br />
726<br />
MILJONIT eurot annab Eesti<br />
maamajandusele Euroopa<br />
Maaelu Arengu Põllumajandusfond.<br />
Põhiliselt keskendub 2014.–<br />
2020. aastate arengukava keskkonnasõbralikule<br />
tootmisele,<br />
toidutootmise ja -tööstuste efektiivsuse<br />
tõstmisele ning maaelu<br />
ja -ettevõtluse toetamisele.<br />
Uus võimalus – laen. Esimest<br />
korda on kavas põllumajandust<br />
toetada tagastatava abi vormis<br />
ehk soodsamate laenude ja tagatistena.<br />
“Nii saab märksa suurem<br />
ettevõtjate ring teha oma ettevõtete<br />
arendamiseks vajalikke<br />
investeeringuid ja vähendada<br />
sõltuvust tagastamatust abist,”<br />
ütles Seeder.<br />
Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfond<br />
annab arengukavva<br />
726 miljonit eurot, millele<br />
lisandub Eesti osa. Kogueelarve<br />
on 1 007 848 744 eurot.<br />
Lõpliku heakskiidu peab<br />
arengukavale andma Euroopa<br />
Komisjon.<br />
ÄRIPÄEV.EE<br />
ülikooli sisseastumiseks<br />
keemia<br />
bioloogia<br />
ökoloogia<br />
Vaata jõulupakkumist<br />
www.gakk.ee<br />
Võta meiega ühendust<br />
info@gakk.ee või tel 6274065.<br />
Suur-Kloostri 16, Tallinn
8 UUDIS toimetaja<br />
26. november 2013 ÄRIPÄEV<br />
Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
TURUNDUS<br />
Matrjoškade<br />
reklaamil<br />
puudub keskne<br />
idee. Vene turist<br />
võib solvuda<br />
Möödunud nädala reedel olid Vene turiste laulvate<br />
matrjoškade ja sõnumiga “Puhkus Eestis<br />
teile ja teie 75 sõbrale!” Eestisse kutsuvad reklaamklipid<br />
YouTube’ist maha võetud.<br />
Vaid päeva varem oli reklaamiagentuuri Der<br />
Tank projektijuht Veronika Pekurina avaldanud<br />
turundusveebis Best Marketing arvamusloo, kus<br />
kirjutas, et need reklaamid häbistavad meie riiki<br />
ja solvavad potentsiaalset sihtrühma.<br />
“Klipid kutsuvad Vene turiste tulema Eestisse<br />
koos 75 sõbraga,” kirjeldas kampaaniat Pekurina.<br />
“Ilmselt sõnumist pärineb ka matrjoška valik.<br />
Loogiline. Üldiselt on matrjoška positiivne tegelane<br />
(noh, kui välja arvata see, et 2005–2007 oli<br />
väga populaarne teleseriaal nimega “Matrjoškad”,<br />
mis rääkis prostituutidest, vägivallast jne). Klippides<br />
istuvad matrjoškad laua taga, joovad, lõbutsevad<br />
hotellitoas. Edendame seks-turismi? Kas see on<br />
kõik, mis meil on turistidele pakkuda?” küsib ta.<br />
Reklaam oli suunatud noortele. Pekurina ütles,<br />
et kuna ta pole oma huumorimeeles päris kindel,<br />
testis ta reklaame oma tuttavate peal, kellest pooled<br />
olid eestlased, ja reaktsioon oli sama.<br />
Pekurina sõnul pole reklaam suunatud n-ö kõige<br />
paremale kliendile. “Tellija rõhutab, et videod<br />
on suunatud nooremale publikule, kuid reaalne<br />
Vene turist on vanuserühmas 25–50, maksujõuline,<br />
sõprade või perega reisiv. Need on need inimesed,<br />
kes tulevad siia vanalinna imetlema, šoppama<br />
ja jätavad siia ka ebanormaalselt palju raha. Suure<br />
kindlustundega võin öelda, et selline reklaam solvab<br />
neid,” kirjutas ta.<br />
KAADRID<br />
EASi tellitud<br />
reklaamiklippidest,<br />
mis<br />
kutsusid Vene<br />
turiste Eestisse.<br />
FOTOD:<br />
KAADRID VIDEOST<br />
Positiivsena märgib Pekurina, et reklaami teleproduktsioon<br />
on tehnilises plaanis väga tubli.<br />
Samas teemaveebis kirjutas aga reklaamiagentuuri<br />
Rakett strateeg Siim Pütsepp, et tegelikult<br />
näidati neis klippides “imelikena” hoopis eestlasi.<br />
“Kohmetud, oskamatud ja häbelikud, kui tegu<br />
on mõne ebastandardse olukorraga. Venelasi<br />
“suurtena” nii füüsiliselt, arvuliselt kui ka olemuselt,<br />
mis põhjustaski Eesti teenindajas probleeme,”<br />
selgitas ta.<br />
Pütsepp märkis, et positiivne on see, et õnneks<br />
saavad situatsioonid enamasti lahendatud, mida<br />
oli näha ka reklaamidest.<br />
Aeg võeti maha. EASi turundus- ja kommunikatsiooniüksuse<br />
töötaja Jürg Sameli selgituse järgi on<br />
selle reklaami puhul tegemist veebikampaaniaga,<br />
mis annab loomingulisele meeskonnale vabamad<br />
käed kui näiteks telekampaania. “Arvestades sihtgruppi<br />
– noored ja uljad –, kellele see kampaania<br />
sai suunatud, otsustati valida ka tavapärasest vähem<br />
konservatiivne lahendus,” ütles ta.<br />
Klippide eemaldamist veebis selgitas ta vahekokkuvõttega.<br />
“Saadud tagasiside alusel otsustati<br />
kampaanias aeg maha võtta, et kontrollida, kas<br />
algsed eeldused pidasid paika, ja hinnata, milline<br />
osa kriitikast on konstruktiivne ning kas sõnum<br />
vajab korrigeerimist,” ütles Samel.<br />
Kampaania tellis Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus<br />
(EAS), teostasid DDB Estonia ja Nafta. Ärileht.ee<br />
andmetel läks klippide valmistamine maksma<br />
28 000 eurot.<br />
BESTMARKETING.EE<br />
NATO korraldab Eestis<br />
suure küberkaitseõppuse<br />
Mis on mis<br />
Cyber Coalition<br />
SUURIMA osalejate arvuga<br />
NATO küberkaitseõppus, kus<br />
enam kui sada osalejat võtab<br />
õppusest osa Tartus ning<br />
ligi 300 osalejat üle Euroopa,<br />
32 riigis.<br />
ESIMENE sellesarnane õppus<br />
toimus 2008. aastal Belgias<br />
Brüsselis ja Monsis. 2009.<br />
aastal kaasati lisaks NATO<br />
ametkondadele ka liikmesriikide<br />
esindajad.<br />
Täna algab esimest korda Eestis<br />
NATO suuremahuline kolmepäevane<br />
kübekaitseõppus<br />
Cyber Coalition, mille eesmärk<br />
on testida alliansi ja partnerriikide<br />
võimet seista vastu küberrünnakuile.<br />
Lisaks NATO staapidele ja<br />
ametkondadele üle Euroopa<br />
osalevad õppusel 27 liikmesriigi<br />
ja partnerriikide Soome,<br />
Rootsi, Austria ja Šveitsi esindajad.<br />
Kokku võtab õppusest osa ligi<br />
400 infotehnoloogia eksperti,<br />
õigusala spetsialisti ning valitsusametnikku.<br />
Õppus toimub<br />
Tartus Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste<br />
matkakeskuses.<br />
Stsenaariumi kohaselt tuleb<br />
osalejatel tõrjuda simuleeritud<br />
küberrünnakuid ametkondade<br />
arvutivõrkudele. Infotehnoloogia<br />
ja muude valdkondade<br />
eksperdid harjutavad küberintsidentidele<br />
operatiivset reageerimist,<br />
koostöö koordineerimist<br />
ning ühist otsuste vastuvõtmise<br />
protsessi, teatas kaitseväe<br />
peastaap.<br />
Õppusega testitakse alliansi<br />
nii tehnilist valmisolekut kui<br />
ka võimet koordineerida koostööd<br />
NATO liikmes- ja partnerriikide<br />
vahel. Vaatlejaina osalevad<br />
õppusel Euroopa Liidu ja<br />
Uus-Meremaa esindajad.<br />
Eesti korraldab õppuse vastuvõtva<br />
riigi toetuse, pannes välja<br />
õppuse keskkonna, milles õppuse<br />
intsidente menetletakse, tagades<br />
õppuse keskjuhtimise ning<br />
taristu ja logistika korraldamise.<br />
Lisaks kaitseväele on kaasatud<br />
kaitseministeeriumi, riigi infosüsteemide<br />
ameti ning Eestis<br />
asuva NATO küberkaitse koostöökeskuse<br />
spetsialistid.<br />
ÄRIPÄEV.EE
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
UUDIS 9<br />
Kommentaar<br />
Huumor ei toeta reklaami sõnumit<br />
HANDO SINISALU<br />
Best Marketing Internationali juht<br />
Palju poleemikat põhjustanud<br />
EASi matrjoškade kampaania<br />
puhul on diskussiooni<br />
põhirõhk seni suunatud kahele<br />
asjale: kriitikud arvavad, et<br />
reklaam on kohatu, mõttetu ja<br />
solvav, kampaania pooldajad<br />
aga spinnivad teema osavalt<br />
Veronika Pekurina modellikarjäärile.<br />
Mulle iseenesest absurdihuumor<br />
meeldib. Minu arvates<br />
on liig pidada matrjoškade filme<br />
solvavaks või lausa seksistlikuks.<br />
Kindlasti ei pea Eestit tutvustav<br />
reklaam olema tõsine ja<br />
klišeedele tuginev.<br />
Probleem on hoopis idee<br />
puudumises. Reklaamis huumori<br />
kasutamisega on lugu sedaviisi,<br />
et nali peab toetama<br />
reklaami (müügi)sõnumit. Muidu<br />
on tegemist lihtsalt sponsored<br />
joke’iga.<br />
Samuti tekitas kampaaina<br />
minus äratundmisrõõmu – midagi<br />
sarnast olen juba kusagil<br />
näinud! Tegu on Egiptuse juustubrändi<br />
Panda paari aasta taguse<br />
kampaaniaga: Never say no<br />
to Panda!<br />
Erinevus matrjoškadest seisneb<br />
selles, et Panda kampaania<br />
seostus tugevalt konkreetse<br />
juustubrändiga. Matrjoškade<br />
kampaania seos reklaamitava<br />
tootega (Eesti turism) pole just<br />
eriti tugev.<br />
Et olla konstruktiivne, toon<br />
siinkohal ära minu arvates viimaste<br />
aastate edukamad turismiedenduskampaaniad<br />
kogu<br />
maailmast. Kui võrrelda neid<br />
matrjoškadega, siis edukaks<br />
teeb need kampaaniad terviklikkus,<br />
kontseptuaalsus. Mingi<br />
lugu, mis on rakendatav meediatüübi<br />
üleselt.<br />
Eraldiseisev absurdihuumoril<br />
tuginev viraalvideo võib ju<br />
isegi naljakas olla – aga mis kasu<br />
on naljast, kui puudub kontseptsioon?<br />
Vaata veebist<br />
Näiteks toodud videod<br />
WWW.BESTMARKETING.EE<br />
Tööstusbaromeeter<br />
Üle poole usub, et maht ei muutu<br />
ettevõtete vastuste jagunemine protsentides<br />
nov 2012 okt 2013 nov 2013<br />
TOODANGU MAHT JÄRGNEVA KOLME KUU<br />
JOOKSUL<br />
suureneb 15,7 25,3 15,5<br />
jääb samaks 43,8 45,3 52,9<br />
väheneb 40,5 29,3 31,6<br />
TOODANGU MÜÜGIHINNAD JÄRGNEVA KOLME<br />
KUU JOOKSUL<br />
tõusevad 15,7 8,7 8,4<br />
jäävad samaks 75,2 81,3 81,2<br />
langevad 9,2 10 10,4<br />
TÖÖTAJATE ARV JÄRGNEVA KOLME KUU<br />
JOOKSUL<br />
suureneb 9,8 14,7 6,5<br />
jääb samaks 73,2 72,7 80,5<br />
väheneb 17 12,7 13<br />
ALLIKAS: KONJUNKTUURIINSTITUUT<br />
Ehitjatel nukrad<br />
meeleolud<br />
Ehitusettevõtete kindlustunne<br />
halvenes peagi lõppeva novembri<br />
jooksul järsult, näitab<br />
Eesti Konjunktuuriinstituudi<br />
(EKI) usaldusbaromeeter.<br />
EKI kinnitas, et ehitusettevõtete<br />
kindlustunne halvenes viimase<br />
kuuga järsult – see on 16<br />
punkti halvem kui eelmisel aastal<br />
samal ajal ning oluliselt halvem<br />
pikaajalisest keskmisest.<br />
64% ettevõtetel töömaht järgneva<br />
kolme kuu jooksul kahaneb<br />
ja iga kolmas ettevõte vähendab<br />
töötajate arvu. Ehitustööde hinnad<br />
võivad kohati ka langeda,<br />
sest vaid 7% ettevõtetest näeb ette<br />
hindade tõusu ja 15% langust.<br />
Viimase kuuga halvenes usaldusbaromaatri<br />
järgi ka tööstusettevõtete<br />
kindlustunne. Kindlustunne<br />
on 14 punkti alla pikaajalist<br />
keskmist, kuid paremal<br />
tasemel kui eelmisel aastal<br />
samal ajal. Vähenenud on ettevõtete<br />
hulk, kes suudavad tootmismahtu<br />
järgnevatel kuudel<br />
kasvatada. Head nõudlust nautis<br />
iga kümnes ettevõte, 66% ettevõtetest<br />
hindas nõudlust rahuldavaks<br />
ja neljandik halvaks.<br />
Osas tööstusharudes on talvine<br />
väiksem nõudlus olnud iseloomulik<br />
läbi aastate. Toodangumahu<br />
langust järgnevate kuude<br />
jooksul näevad enam ette ehitusmaterjalide<br />
tööstuse, plastitööstuse<br />
(plastaknad) ja keemiatööstuse<br />
ettevõtted.<br />
Töötajate arv lähikuudel pigem<br />
väheneb ja iga kümnes ettevõte<br />
näeb ette ka hindade langust,<br />
vahendas EKI.<br />
Tarbijate kindlustunne novembris<br />
natuke tõusis ja on nüüd<br />
parem kui aasta tagasi ning parem<br />
ka pikaajalisest keskmisest<br />
(kindlustunde indikaator –4, pikaajaline<br />
keskmine –9).<br />
Teenindusettevõtete kindlustunne<br />
püsib positiivsel poolel<br />
(novembris +7) ja ärikonjunktuur<br />
on parem eelmise aasta<br />
novembrist. Kindlustunne püsib<br />
hea kinnisvara- ja IT-sektoris<br />
ning on hakanud aastalõpu ootuses<br />
paranema ka restoranides.<br />
ÄRIPÄEV.EE<br />
VISIIT<br />
Ansip kohtub Bukarestis Hiina kolleegiga<br />
Peaminister Andrus Ansip osaleb nädala alguses Bukarestis Hiina<br />
ning Kesk- ja Ida-Euroopa valitsusjuhtide kohtumisel, mille eesmärk<br />
on arendada Kesk- ja Ida-Euroopa ning Hiina koostööd.<br />
Eile kohtus Ansip ka Hiina Rahvavabariigi peaministri Li Keqiangiga,<br />
kellega räägiti Eesti-Hiina suhetest.<br />
Majandussuhted Eesti ja Hiina vahel toimivad, kuid koostöös on<br />
arenguruumi, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo. Eesti<br />
üks esmaseid huve koostöös Hiinaga on ühistegevus kõrghariduse<br />
ning teadus- ja arendustegevuse vallas.<br />
TÖÖSTUS<br />
Keilasse tuleb kakaotehas<br />
Keila linnavalitsus väljastas Keila Veskitele ehitusloa Veski 8 asuva<br />
kuuekorruselise teraviljakuivati/jahuveski rekonstrueerimiseks<br />
toiduainetööstuse hooneks, vahendas E24 Keila lehte.<br />
Tehnoloogia on ümber projekteeritud jahvatatud kakao tootmiseks.<br />
Töökohti on ette nähtud 18.<br />
TÖÖKOHT<br />
Kaarel Tarandi palk ERMis on salastatud<br />
Kultuurilehe Sirp endine peatoimetaja ja avaliku konkursita Eesti<br />
Rahva Muuseumi avalike ja välissuhete talituse juhatajaks saanud<br />
Kaarel Tarandi palka ei avalikustata.<br />
“Kaarel Tarandi ametipalgaks on ERMi tippspetsialisti palk. Muud<br />
hüved – telefon, auto, pole sellele ametile ette nähtud,” selgitas<br />
ERMi kommunikatsioonispetsialist Reimo Rehkli Õhtulehele. Viidates<br />
töölepinguseadusele, ei avalikustanud ta ametipalga suurust.<br />
TEHNOLOOGIA<br />
President Ilves tutvustab Londonis e-Eestit<br />
President Toomas Hendrik Ilves, kes viibib töövisiidil Londonis,<br />
esines avakõnega mõttekoja Chatham House konverentsil “Võim<br />
ja äri interneti ajastul”.<br />
President Ilves keskendus oma sõnavõtus küberruumi väljakutsetele,<br />
nentides, et sellega kaasnevad ühest küljest suured võimalused,<br />
teisalt suured ohud. “See tõstab omakorda fookusesse isikute<br />
privaatsuse ja andmekaitse küsimused, aga ka väljakutsed riiklikule<br />
julgeolekule. Oluline on leida tasakaal turvalisuse ja vabaduse,<br />
privaatsuse ja läbipaistvuse vahel,” ütles Eesti riigipea.<br />
President Ilves rõhutas, et küberruumis tegutseja peab olema<br />
kindlalt identifitseeritav. “Sellele on tehnoloogiline lahendus nagu<br />
näiteks ID-kaart Eestis,” sõnas ta. ”<br />
Siin saab Eesti lahendus olla maailmas eeskujuks, tunnistas ka<br />
mitu konverentsil osalejat.<br />
IDUFIRMA<br />
Fortumo osaleb Euroopa parimate valimisel<br />
Hiljuti Indiasse laienenud idufirma Fortumo kandideerib Euroopa<br />
ettevõtlusauhindade jagamisel kahes kategoorias, vahendas ettevõte<br />
oma blogipostituses.<br />
Mobiilimakseteenust pakkuv Fortumo kandideerib kahele auhinnale:<br />
aasta parim Euroopa infosüsteemi ettevõte, mille käive ulatub<br />
kuni 25 miljoni euroni, ja aasta parim Eesti ettevõte.<br />
Hääletada saab Euroopa ettevõtlusauhindade (EBA) kodulehel<br />
kuni 2. jaanuarini.<br />
SEB: üksikud võtavad<br />
julgemini kodulaenu<br />
Valmisfirmade müük, äri- ja<br />
mittetulundusühingute asutamine<br />
Firma kätte 24H jooksul! Suur nimevalik<br />
www.wasp.ee info@wasp.ee tel 677 0155 mob 51 12 061<br />
wasp project<br />
47%<br />
sel aastal SEBst kodulaenu<br />
saanud<br />
20–35aastastest naistest<br />
on võtnud laenu<br />
üksi, neli aastat tagasi<br />
oli nende osakaal 40<br />
protsenti.<br />
Laenu võtnud üksikute inimeste<br />
osakaal on majanduslanguse<br />
järel oluliselt kasvanud, selgus<br />
SEB analüüsist. SEB võrdles<br />
üle 3000 laenu andmete põhjal<br />
2009. ja 2013. aastal kodulaenu<br />
saanute profiili.<br />
Kui 2009. aastal oli laenu võtnud<br />
peresid veidi rohkem kui<br />
üksikisikuid (vastavalt 52 ja 48<br />
protsenti), siis 2013. aastal on<br />
56 protsenti kodulaenudest antud<br />
ühele laenusaajale ja vaid<br />
44 protsendil laenudest on kaastaotleja.<br />
Sealjuures ei ole koguni<br />
63 protsendil laenu saanud naistest<br />
kaastaotlejat. Ka on kasvanud<br />
naiste võetud laenude keskmine<br />
tähtaeg – 17,5 aastalt 2009.<br />
aastal 19,5 aastani sel aastal.<br />
Meeste seas on üksi laenu<br />
võtnute protsent küll kasvanud,<br />
kuid see on oluliselt väiksem kui<br />
naiste puhul – 52 – ning keskmine<br />
laenutähtaeg on jäänud samaks<br />
(19,5 aastat).<br />
“Taastunud majanduskeskkond<br />
on julgustanud eriti üksi<br />
elavaid noori naisi ja peresid,<br />
kus naine on ainus või peamine<br />
sissetuleku saaja, elamistingimusi<br />
parandama. Tänu reaalpalga<br />
kasvule ja oluliselt vähenenud<br />
töötusele on nüüd laenuvõimelisi<br />
isikuid ja leibkondi<br />
rohkem,” kommenteeris SEB eraisikute<br />
suuna arendusjuht Triin<br />
Messimas.<br />
Tänavu üheksa kuuga Eestis<br />
antud uute kodulaenude maht<br />
ületab Eesti Panga andmetel<br />
2009. aasta sama perioodi mahu<br />
61 protsendi ehk 253 miljoni<br />
euro võrra. Arvatavasti tuleneb<br />
see majanduslanguse ajal edasi<br />
lükatud plaanide teokstegemisest,<br />
kommenteeris Messimas<br />
ÄRIPÄEV.EE<br />
Rehvide müük, paigaldus<br />
ja hoiustamine<br />
Rehvid kulleriga koju kiirelt ja mugavalt - TASUTA!<br />
SOODUS!<br />
VAATA KUMM.EE<br />
Rästa 2a Tallinn 13425 +372 655 3556 info@kumm.ee
10 UUDIS toimetaja<br />
26. november 2013 ÄRIPÄEV<br />
Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
RAHALIIT<br />
Euroala<br />
kriisile<br />
ei ole veel<br />
lahendust.<br />
Saksa skepsis<br />
SIRJE RANK<br />
sirje.rank@aripaev.ee<br />
PROFESSOR Werner Weidenfeld osales Tallinnas Euroopa tulevikku arutanud Saksamaa, Põhjala ja Balti riikide foorumil. FOTO: RAUL MEE<br />
See, kuidas euroala kriisi praegu lahendatakse,<br />
ei ole veel lahendus, väitsid läinud nädalal Tallinnas<br />
mõjukad Saksa analüütikud.<br />
“Arvata, et rahaliit saab püsida ilma poliitilise<br />
liiduta, on absurd,” ütles intervjuus <strong>Äripäev</strong>ale<br />
Maastrichti lepingu kõnelustel kaasa löönud<br />
professor Werner Weidenfeld, tuletades meelde<br />
kantsler Helmut Kohli sõnavõttu Saksa parlamendis<br />
veidi enne eurole aluse pannud lepingu allkirjastamist<br />
1992. aastal. “Poliitilise liidu all mõtlen<br />
ma seda, et on olemas tugev poliitiline raamistik,<br />
mis suudab a) koordineerida majanduspoliitikat,<br />
b) sekkuda, kui mõni riik oma eelarvepoliitiliste<br />
otsustega euro stabiilsust ohustab.”<br />
Need otsused loodeti paika panna Maastrichti<br />
lepingu allkirjastamise järel. Kuid siis järgnesid<br />
“päikselised aastad” ning alles nüüd, kriisi survel,<br />
on hakatud sammhaaval asju paika saama, rääkis<br />
Weidenfeld, kes praegu juhib Müncheni poliitikauuringute<br />
keskust CAP.<br />
Duisburg-Esseni ülikooli professor Ansgar Belke,<br />
kes teeb analüüse Euroopa Liidu institutsioonidele<br />
ja IMFile, kritiseeris, et kriisilahendusega pole<br />
edasi liigutud moel, mis vähendaks Euroopa Keskpanga<br />
õlule pandud koormat. “Paljud probleemid<br />
on struktuursed. Intressikärped siin ei aita. See on<br />
poliitilise juhtimise küsimus,” ütles ta.<br />
Belke sõnul aitaks euroala kriisi lahendada tugeva<br />
kriisilahendusmehhanismiga pangandusliit<br />
ning fiskaalne föderalism. Euroala riikide võlakoorma<br />
jagamisele üles ehitatud süsteemi tal<br />
aga usku pole.<br />
“Valida on, kas liikuda tugeva keskvõimuga liidu<br />
poole, kus on suurem võim Euroopa Parlamendil,<br />
või loobuda sihist võlakoormat ühiselt kanda.<br />
See kütab viha,” ütles Belke. Viimast on näha paremäärmuslike<br />
ja eurovastaste erakondade edust<br />
Prantsusmaal, Hollandis, Belgias ja teistes riikides.<br />
Saksa valija peab leppima Lõuna-Euroopa parlamendi<br />
otsustega. Belke sõnul on suurim probleem<br />
selles, et liikmesriikide vahel ei ole usaldust.<br />
Laenu andmine ja võtmine eeldab aga kohustusi<br />
mõlemale poolele. Et praegu pole kesktasandil otsustamist,<br />
on liikmesriigid sunnitud elama teise<br />
riigi parlamendi otsuste järgi. “Saksa valijad peavad<br />
leppima Lõuna-Euroopa riikide parlamentide<br />
otsustega ja vastupidi. See on demokraatia defitsiit,”<br />
nentis Belke.<br />
Fiskaalse föderalismi all ei pea Belke silmas<br />
teiste vigade kinnimaksmist, vaid mitmekesisust<br />
ja konkurentsi. Iga riik otsustab ise oma maksud<br />
ja maksuraha kulutamise, intressimäärad kujundab<br />
turg vastavalt riigi riskidele, ütles Belke, tõmmates<br />
paralleele Šveitsi ja USAga. “Seda ei saa, kui<br />
võlad pannakse ühte patta.”<br />
Võlakoorma jagamine võiks Belke arvates olla<br />
minimaalne ja täita vaid pangandusliidu vajadusi.<br />
Ühiseid võlakirju näiteks infrastruktuuriprojektide<br />
rahastamiseks ta ei toeta.<br />
Kriis tõi avalikuks, kui oluline on rahaliidus<br />
majanduspoliitika koordineerimine, ütles Weidenfeld.<br />
Nädalapäevad tagasi käivituski süsteem,<br />
kus Euroopa Komisjon annab liikmesriikide eelarvetele<br />
hinnangu enne nende kinnitamist vastava<br />
riigi parlamendis. Praegu saab sellest tekitada<br />
vaid avalikkuse survet, ütles Weidenfeld, 2–3 aastaga<br />
peaks tekkima võimalus ka jõulisemalt poliitikat<br />
mõjutada.<br />
Weidenfeld jäi põiklevaks küsimuse peale, mida<br />
teha euroala “päikeselisest” kümnendist jäänud<br />
võlataagaga. “See vihmavari, mis loodi, on ainult<br />
aja võitmiseks. See ei ole lahendus,” ütles ta, mär-<br />
Euroopa<br />
Keskpanga<br />
asi ei ole rahaliitu<br />
praeguses<br />
koosseisus<br />
koos<br />
hoida.<br />
Duisburg-Esseni ülikooli professor<br />
Ansgar Belke<br />
Rootsis läheb 70% uusi<br />
töökohti immigrantidele<br />
OMANIKUD ja OMANDUSED –<br />
online infopank Agent<br />
tunneb Eesti ettevõtete omanikke<br />
ja teab nende tausta<br />
Agent teab!<br />
Isikliku Agendi tellimiseks võta ühendust!<br />
agent.aripaev.ee 667 0007<br />
<strong>Äripäev</strong>a infopank<br />
ROOTSI<br />
integratsiooniministri<br />
Erik<br />
Ullenhagi<br />
sõnul pole<br />
töölkäijate<br />
osakaal<br />
immigrantide<br />
seas kunagi<br />
varem olnud<br />
nii suur. FOTO:<br />
SCANPIX<br />
Viimasel seitsmel aastal on<br />
umbes 70 protsenti Rootsis<br />
loodud töökohtadest täitnud<br />
välismaal sündinud elanikud,<br />
kirjutas ERRi uudisteportaal.<br />
Alates 2006. aastast, kui Rootsis<br />
sai võimule paremtsentristlik<br />
valitsus, on riigis loodud umbkaudu<br />
230 000 uut töökohta, vahendas<br />
The Local Rootsi Statistika<br />
Keskbüroo (SCB) andmeid.<br />
Statistika järgi läks üle 160<br />
000 töökoha inimestele, kes on<br />
sündinud väljaspool Rootsit.<br />
Rootsi integratsiooniminister<br />
Erik Ullenhag rääkis Rootsi<br />
Raadiole antud intervjuus, et<br />
100 000 töökohta läks inimestele,<br />
kes on sündinud väljaspool<br />
Euroopat. “Immigrantide arv<br />
Rootsi tööturul on väga positiivne<br />
areng selles suhtes, et kunagi<br />
varem pole meil olnud nii palju<br />
teistest riikidest pärit inimesi,<br />
kes päriselt käivad tööl,” lausus<br />
Ullenhag.<br />
Arengust hoolimata on<br />
Rootsis töölkäijate protsent<br />
immi grantide hulgas madalam<br />
kui Rootsis sündinute puhul.<br />
Ullenhag märkis, et numbrite<br />
järgi on valitsusel õnnestunud<br />
jõuda inimesteni, “kes olid tööturult<br />
kaugel eemal”. Ta lisas, et<br />
riigi suurim väljakutse on jätkuvalt<br />
noorte töötus.<br />
“Valitsusele on seatud eesmärgiks<br />
see, et kõik inimesed<br />
käiksid tööl, kuid selleni on<br />
ilmselgelt veel pikk tee,” ütles<br />
Ullenhag.<br />
ÄRIPÄEV.EE
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
UUDIS 11<br />
logistikauudised.ee<br />
AUTOVEDAJATE<br />
AASTAKONVERENTS<br />
2013<br />
Meriton Grand Conference &<br />
SPA Hotel konverentsikeskus<br />
13. XII<br />
MIS KUJUNDAB VEOTURGU JA<br />
AUTOVEDAJATE KÄEKÄIKU AASTAL 2014<br />
PROFESSOR Ansgar Belke. FOTO: ERAKOGU<br />
kides, et poliitikas on aeg väga tähtis. “Aeg läheb ja<br />
läheb ja läheb ja lõpuks tekib võimalus ka selliseks<br />
poliitiliseks sekkumiseks. Kuni seda ei ole, on vaja<br />
võita aega, kuni see võimalus tekib.”<br />
Euroopa Keskpangas uus võimukese. Weidenfeld<br />
möönis, et kriisiga on väga muutunud<br />
Euroopa Keskpanga roll, ehkki panga mandaati<br />
pole muudetud. Kunagi kõrgel kaugel vaid intressimäärasid<br />
liigutanud instantsist on saanud uus<br />
võimukese. “Ma ei oota, et selle kohta tuleb ametlik<br />
otsus,” ütles Weidenfeld Euroopa Keskpanga<br />
rollist euroala n-ö viimase instantsi laenuandjana.<br />
“Reaalsuses protsessid liiguvad selles suunas.”<br />
Belke arvates ei peaks Euroopa Keskpank euroala<br />
riikide intressivahesid siluma, sest väga palju<br />
on muid tegureid – olgu selleks majandustsükkel,<br />
korruptsioon või äritegemise lihtsus – miks turg<br />
riikide riske erinevalt hindab.<br />
Samuti ei ole tema arvates Euroopa Keskpanga<br />
asi rahaliitu tingimata praeguses koosseisus koos<br />
hoida. Riikidel peab olema võimalus kas või ajutiselt<br />
lahkuda, ent siis tuleb välja rehkendada ka võimaliku<br />
taasliitumise kulud.<br />
Saksamaa tuleks toime, kui Kreeka võlgadele<br />
moratoorium kehtestatakse, ütles Belke, vihjates,<br />
et ka Portugal võib laenukergendust vajada. Samas<br />
tuleb arvestada ka teiste riikidega – kui euroala<br />
murenemisest kannataksid näiteks Itaalia reitingud<br />
– riik on oluline garanteerija euroala päästemehhanismides<br />
–, riskiks Saksamaa jaoks kohustused<br />
üle pea kasvada.<br />
Kommenteerides Euroopa Liidu ja USA kriitikat<br />
Saksamaa suure kaubandusülejäägi kohta, ütles<br />
Belke, et olukord on juba muutumas. Lähiaastate<br />
prognoosid näitavad impordi kasvu ja kaubandusülejäägi<br />
vähenemist. Ning teemad, mida arutatakse<br />
sel nädalal Saksamaal lõpusirgele jõudvatel koalitsioonikõnelustel,<br />
on just need, mida riigile on<br />
soovitatud – investeeringud infrastruktuuri, sotsiaaltoetuste<br />
kasv, miinimumpalga kehtestamine.<br />
Pelgab Belke aga seda, et Euroopas lähenevate<br />
valimiste tõttu jääb pangandusliit vajalikust<br />
lahjemaks.<br />
Selgusid Aadu Luukase<br />
preemia nominendid<br />
Aadu Luukase sihtasutus kuulutas<br />
eile välja kuus missioonipreemia<br />
nominenti, kes kandideerivad<br />
32 000eurosele<br />
tunnustuspreemiale.<br />
Nominentideks on Eesti looduse<br />
populariseerija Fred Jüssi,<br />
MTÜ Eesti Meestelaulu Selts,<br />
EELK piiskop Einar Soone, heategevusfond<br />
SA Dharma, puuetega<br />
inimeste õiguste eest võitleja<br />
Tiina Kangro ning viis ema,<br />
kelle missioon on olnud aastatepikkune<br />
SOS Lasteküla lastekodulaste<br />
toetamine: Merle Poom,<br />
Mare Kangur, Sirje Kurik, Leili<br />
Uutsalu ning Tiia Kikkas.<br />
Missioonipreemia laureaat,<br />
kes pälvib pool tunnustussummast<br />
ehk 32 000 eurot, selgub 4.<br />
detsembril Tallinnas Mustpeade<br />
majas. Ülejäänud viite nominenti<br />
tunnustatakse 6400eurose<br />
preemiaga.<br />
Kes on kes<br />
Varasemad<br />
nominendid<br />
2007 Tallinna Lastehaigla<br />
Toetusfond<br />
2008 ajaloolane, kunstiakadeemia<br />
professor David<br />
Vseviov<br />
2009 Vanalinna Hariduskolleegiumi<br />
asutaja ja juht Kersti<br />
Nigesen ning sihtasutus<br />
Metsaülikool<br />
2010 Liikumispuudega Laste<br />
Toetusfond ja Eesti Võrkpalli<br />
Liit<br />
2011 Tartu Ülikooli professor<br />
Marju Lauristin ning ühiskonnategelane<br />
Toomas Paul<br />
2012 Narva Kolledži direktor<br />
Katri Raik<br />
ALLIKAS: AADU LUUKASE SIHTASUTUS<br />
“Missioonipreemiale esitati<br />
tänavu rohkem kandidaate kui<br />
kunagi varem – tervelt 65. Ka tegevusvaldkonnad<br />
olid tavapärasest<br />
mitmekesisemad, mille<br />
üle on ainult hea meel,” kinnitas<br />
sihtasutuse nõukogu esimees<br />
Indrek Luukas pressiteates.<br />
Luukase sõnul saavad liiga<br />
palju tähelepanu need, kes oma<br />
töö või tegevusvaldkonna tõttu<br />
on iseenesest rambivalgusesse<br />
seatud. “Kuid paljud inimesed,<br />
kes tegelikult Eestit üles ehitavad<br />
ja meie ühiskonda rikastavad,<br />
jäävad tagaplaanile,” märkis ta.<br />
Missioonipreemiat antakse<br />
tänavu välja seitsmendat korda.<br />
See on mõeldud eelkõige isikule<br />
või organisatsioonile, kes paistab<br />
silma Eesti ühiskonna tasakaalustatud<br />
arengu ja rahva elukvaliteedi<br />
edendamisega.<br />
ÄRIPÄEV.EE<br />
Konverentsi peateemad ja –esinejad:<br />
Riigi plaanid maanteetranspordi arendamisel –<br />
mida lubab uus Transpordi Arengukava 2014-2020<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniminister JUHAN PARTS<br />
Millega peavad arvestama autovedajad 2014. aastal<br />
Majandusanalüütik MARIS LAURI<br />
Milline on kindlustunne veoturul<br />
Eesti Konjuktuuriinstituudi juhatuse liige MARJE JOSING<br />
Ekspedeerimisturu liidri prognoosid aastaks 2014<br />
Maanteetranspordidirektor KAIDO KOKK<br />
Vestlusring: Millega peab autovedaja<br />
arvestama 2014 eelarve tegemisel<br />
MARIS LAURI<br />
KAIDO KOKK<br />
GUIDO LEPPIK<br />
MARJE JOSING<br />
Kuidas vaatab Maksuamet vedajate<br />
479 eurosele keskmisele palgale<br />
<br />
juhataja KAIDO LEMENDIK<br />
Milline on raskete autoveoalaste<br />
õigusrikkumiste mõju vedajale<br />
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi<br />
teede- ja raudteeosakonna veondus- ja liiklustalituse<br />
juhtivspetsialist EDA REMBEL<br />
TIR tagatise uus süsteem Venemaal – kes kannab<br />
lisakulud kaubaveol?<br />
Konverentsi soodushind 27. novembrini<br />
199 eurot (km-ga 238,8 eurot),<br />
täishind 259 eurot (km-ga 310,8 eurot).<br />
<br />
tel 513 4004, tanel@logistikauudised.ee<br />
www.logistikauudised.ee
12 LOGISTIKA toimetaja<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
AUTOTRANSPORDIFIRMA<br />
Kauritel juhataja Marko<br />
Novik arvab, et kui Eesti on<br />
kaubandussuhtest Venemaaga<br />
huvitatud, tuleks<br />
riigil selle nimel rohkem<br />
vaeva näha. FOTO: ERIK PROZES<br />
KAUBAVEDU<br />
Pronksiöö<br />
vari endiselt<br />
transiidi<br />
kohal. Läti ja<br />
Leedu haaravad<br />
mahu endale<br />
MARI METS<br />
mari.mets@aripaev.ee<br />
Logistikaettevõtjad peavad Eesti kaubaveo kehva<br />
seisu põhjuseks kesiseid suhteid Venemaaga,<br />
aga värske uuring paneb süü Eesti vähesele<br />
esindatusele transiidimessidel ja naaberriirikide<br />
madalatele tariifidele. Eelmisel nädalal avalikustatud<br />
uuringu järgi on Eesti kaubavedu viimase<br />
kümne aastaga vähenenud 14 protsenti, samas<br />
on naabrid Läti ja Leedu oma mahte rohkem kui<br />
30 protsendi ulatuses kasvatanud.<br />
Riigikogu majanduskomisjoni esimees Kaja<br />
Kallas pidas kurvastava tulemuse peamiseks<br />
põhjuseks Eesti kaubandusettevõtete senist vähest<br />
omavahelist koostööd. Uuringut tutvustanud<br />
PWC nõustamisteenuste juht Teet Tender nimetas<br />
Läti suureks eeliseks Eesti ees aktiivset osalemist<br />
transiidimessidel.<br />
Logistikaettevõtjad aga ütlevad, et põhjus, miks<br />
mahud aina vähenevad, on endiselt Eesti-Vene kehvad<br />
poliitilised suhted.<br />
Majanduslikud ja poliitilised põhjused. “Majanduslikult<br />
on Eesti raudteel kaubaveo mahu vähenemise<br />
põhjus Venemaa sadamate suur areng, kuid<br />
poliitiliselt on süüdi pronksiöö,” sõnas ASi Russian<br />
Estonian Rail Services peadirektor Ervin Hasselbach.<br />
“Meie endistest terminalidest Venemaal pole<br />
pärast 2007. aasta maikuud enam ühtegi vagunit<br />
siia lubatud. Tegelikult on see kaubaveo vähenemise<br />
põhipõhjus, poliitilistel kaalutlustel ei armastata<br />
seda lihtsalt mainida.”<br />
Autotranspordiettevõtte Kauritel juhataja Marko<br />
Novik arvas samuti, et näiteks Läti transiit on<br />
ülihästi arenenud just tänu sellele, et nad on väga<br />
heades suhetes Venemaaga. “See näitab väga häs-<br />
On valikute<br />
küsimus,<br />
kas<br />
tahame<br />
elada sõltumatus<br />
Eestis ja<br />
süüa siin<br />
kama, või<br />
supelda<br />
rahas<br />
ja süüa<br />
borši?<br />
autotranspordiettevõtte<br />
Kauritel juhataja<br />
Marko<br />
Novik<br />
ti Venemaa mõjuvõimu turul. Riigis liigub transiit<br />
täpselt nii hästi, kui heades suhetes nad on Venemaaga.<br />
Viimane hea näide tuleb oktoobrikuust<br />
Leedust – Venemaale ei meeldinud midagi Leedus<br />
toimuvat ja kohe pandi Leedu piimatoodete import<br />
kinni,” ütles Novik.<br />
Hasselbachi hinnangul liikus Eestist kadunud<br />
kaubavedu suures osas Lätti. “See on põhjus, miks<br />
nende maht kasvas, mitte enda edukas tutvustamine<br />
messidel, nagu armastatakse toonitada. Meie<br />
pronksiööeelne põhitegevus on lõpetatud, oleme<br />
püüdnud ellujäämiseks otsida partnereid vastassuunast.<br />
Kui Eesti ja Venemaa vahelised kõrgema<br />
taseme poliitilised suhted oleksid ilusasti paigas,<br />
muutuks ka olukord kaubanduses.”<br />
Kaubanduslik tiivaripsutus. Novik lausus, et mured<br />
tekkisid pärast 2007. aastat. “Kui võtsime Aljoša<br />
maha, tekkisid meil kohe probleemid. See on valikute<br />
küsimus: kas tahame elada sõltumatus Eestis<br />
ja süüa siin kama, või supelda rahas ja süüa borši?<br />
Tuleb ära otsustada, kumb rohkem meeldib. Kõike<br />
ei saa Venemaa süüks ka panna. Kui Eesti on sellest<br />
kaubandussuhtest huvitatud, tuleks üritada Vene<br />
partneritega kaubanduse mõttes pisut tiiba ripsutada,”<br />
sõnas Novik.<br />
Hasselbach selgitas, et Venemaal kehtib nõukogude<br />
aegne n-ö telefoniõigus ehk ühtegi dokumenti<br />
Eesti eiramise kohta pole välja antud, kuid<br />
luba saata kaupa otse Eestisse ei anta. “Minu meelest<br />
hakkas Eesti majanduskriis pihta just Venemaa<br />
transiidi- ja transpordiblokaadiga, mis käivitas<br />
ahelreaktsiooni,” ütles ta.<br />
Lootust jagub. Novik soovitab kaubandusettevõtjatel<br />
otsida partnereid teiste naaberriikide seast,<br />
nagu on teinud Kauritel. “Vaadates, kui palju ehitatakse<br />
ümberringi uusi ladusid, ei saaks küll öelda,<br />
et kaubanduse olukord nii hull oleks. Need, kes<br />
on prioriteedid seadnud mujale kui Vene partneritele,<br />
ei ela praegu üldse lootusetult.”
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Anu Jõgi, tel 667 0111, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
LOGISTIKA 13<br />
Statistika<br />
Eesti veomahud palju väiksemad<br />
merevedu, mln tonni<br />
80<br />
70<br />
73,8<br />
Läti<br />
Novaforest OÜ<br />
Betooni 11 D<br />
Tel 513 5468, 511 5778<br />
Veoautode remondi teenused<br />
www.novaforest.ee<br />
60<br />
50<br />
40<br />
30<br />
20<br />
maanteevedu, mln tonn-kilomeetrit<br />
25 000<br />
20 000<br />
15 000<br />
10 000<br />
5000<br />
0<br />
raudteevedu, mln tonn-kilomeetrit<br />
25 000<br />
20 000<br />
15 000<br />
10 000<br />
5000<br />
ALLIKAS: PWC, EUROSTAT<br />
Tasub teada<br />
Eestil ranged piirangud ja nõrk koostöö<br />
43,8<br />
Leedu<br />
43,7<br />
Eesti<br />
2003 2006 2009 2012<br />
23 449<br />
Leedu<br />
12 178<br />
Läti<br />
5791<br />
Eesti<br />
2003 2006 2009 2012<br />
21 867<br />
Läti<br />
14 172<br />
Leedu<br />
5129<br />
Eesti<br />
2003 2006 2009 2012<br />
KAUBAVEDU Eestis on viimase<br />
kümne aastaga vähenenud 14%<br />
ja reisijatevedu kaheksa aastaga<br />
12%. Läti ja Leedu on samal ajal<br />
kaubamahtu rohkem kui 30%<br />
kasvatanud.<br />
PWC ANALÜÜTIKUTE hinnangul<br />
on üheks põhjuseks Läti kunstlikult<br />
madalal hoitud tariifid logistika-<br />
ja transpordiettevõtetele,<br />
vastandudes Eesti rangetele piirangutele.<br />
LÄTI mahu suure kasvu taga on<br />
analüütikute hinnangul riiklikult<br />
rahastatud osalemine rahvusvahelistel<br />
transiidimessidel, kus<br />
Eesti ei käi.<br />
ÜHEKS põhjuseks peeti ka Eesti<br />
kehva geograafilist asendit transiidimaana<br />
– võrreldes Läti ja<br />
Leeduga on Eesti ääremaa.<br />
RIIGIKOGU majanduskomisjoni<br />
esimees Kaja Kallas tõi põhjusena<br />
välja Eesti transpordiettevõtete<br />
kesise omavahelise koostöö,<br />
mida nüüd arendatakse.<br />
POLIITILISED suhted naabrite,<br />
mitte vaid Venemaaga, olid üks<br />
tegur olukorra kujunemisel.<br />
EELMISEL nädalal <strong>Äripäev</strong>a sõsarlehe<br />
Delovõje Vedomosti<br />
konverentsil esinenud Raivo<br />
Vare pidas transiidiäri olulisemateks<br />
probleemideks piirilepingu<br />
küsimust, üldist hoiakut<br />
sektorile, merevedude ebastabiilsust<br />
ja riigieelarve täitmist<br />
maksude kaudu.<br />
DETSEMBRIST kehtivate reeglite järgi võib väljastpoolt ELi alkoholi<br />
ja kütust deklareerimata sisse tuua vaid kord kuus. FOTO: ERIK PROZES<br />
Aktsiisikaupade<br />
deklareerimisel<br />
täpsemad nõuded<br />
Alates pühapäevast tohib<br />
väljastpoolt Euroopa Liitu tulles<br />
alkoholi ja kütust kaasa<br />
tuua ainult korra kuus ning tubakatooteid<br />
kaks korda, teatas<br />
maksu- ja tolliamet. Kui reisija<br />
tahab kaupu kaasa tuua sagedamini,<br />
tuleb kogu aktsiisikaup<br />
tollis deklareerida ja tasuda<br />
maksud.<br />
Maksu- ja tolliameti tollikorralduse<br />
osakonna juhataja<br />
Urmas Koidu sõnul on seadusemuudatuse<br />
eesmärk muuta seni<br />
kehtinud aktsiisivabastuste<br />
regulatsiooni selgemaks ja arusaadavamaks.<br />
“Lihtsustatult öeldes täpsustavadki<br />
muudatused seda, millal<br />
on import juhuslikku laadi ehk<br />
millal aktsiisivabastus kohaldub.<br />
Samuti täpsustavad muudatused<br />
seda, millised asjaolud<br />
viitavad impordi ärilisele eesmärgile<br />
ja millal aktsiisivabastus<br />
ei kohaldu. Seadusemuudatus<br />
aitab piirijärjekordi lühendada<br />
ja seeläbi ka turismi edendada,”<br />
selgitas Koidu.<br />
Teatud tingimustel saab ikka<br />
maksuvabastust. Juhuslikku<br />
piiriületajat, kelle piiriületuse<br />
peamine eesmärk ei ole aktsiisikaupa<br />
tuua, seadusemuudatus<br />
ei puuduta. Tolliametnikul<br />
on õigus teatud tingimustel kohaldada<br />
aktsiisivabastust ka pärast<br />
esimest korda kuus toodud<br />
kütusele ja alkoholile ning pärast<br />
kolmandat korda kuus toodud<br />
tubakatoodetele, kui isik<br />
tõendab, et nende toomine on<br />
juhuslik.<br />
“Juhul, kui aktsiisikaupasid<br />
tuuakse Eestisse aga ärieesmärgil,<br />
ei pea tolliametnikud aktsiisivabastust<br />
üldse kohaldama.<br />
Kui aktsiisikaupu<br />
tuuakse ärieesmärgil,<br />
ei pea aktsiisivabastust<br />
üldse kohaldama.<br />
maksuameti tollikorralduse<br />
osakonna juhataja Urmas<br />
Koidu<br />
Siin võib tuua näiteks sellise juhtumi,<br />
kus isik toob kuu viimasel<br />
päeval paagitäie kütust ja siseneb<br />
Eestisse uuesti kohe järgmisel<br />
päeval Venemaal tangitud<br />
kütusega – siis on alust arvata, et<br />
kütust tuuakse ärilisel eesmärgil,<br />
sest paagitäis kütust ei kulu<br />
mõne tunniga,” hoiatas Koidu.<br />
Vabastust ei saa edasi lükata.<br />
Piiriäärsetel elanikel on oluline<br />
tähele panna, et aktsiisivabastust<br />
ei saa edasi lükata järgmistele<br />
sisenemiskordadele.<br />
Asjaolu, et reisijal ei olnud<br />
esimesel ja teisel sisenemisel<br />
aktsiisikaupa kaasas, ei tekita<br />
talle õigust aktsiisivabastusele<br />
hiljem.<br />
“Sagedastel piiriületajatel on<br />
võimalik topeltmaksustamise<br />
vältimiseks Eestist väljumisel<br />
paagis olev kütus deklareerida.<br />
Eestis kord juba maksustatud ja<br />
väljumisel deklareeritud aktsiisikaupadelt<br />
teist korda aktsiisi<br />
ei nõuta,” täpsustas Koidu.<br />
Maksu- ja tolliamet toob detsembri<br />
algul Narva piiripunktidesse<br />
rohkem ametnikke, kes<br />
tutvustavad piiriületajatele uusi<br />
reegleid ja aitavad tagada, et piiriületused<br />
oleksid sujuvad.<br />
ÄRIPÄEV<br />
LOGISTIKA<br />
Eestlased saadavad kesiselt e-tellimusi<br />
Eestlased on DSV kontsernis e-tellimuste esitamiselt alles 10. kohal,<br />
selgus DSV Transpordi logistikadirektori Alvar Tõrukese ettekandest<br />
logistika aastakonverentsil.<br />
Tõruke näitas konverentsil DSV kontserniülest e-tellimuste osakaalu<br />
graafikut tänavu septembri kohta. Eestis ulatus e-tellimuste<br />
osakaal üle 60%, kuid selle näitajaga oldi Euroopa riikide hulgas<br />
kümnendal kohal. Aasta tagasi oli Eestis e-tellimuste osakaal 50%.<br />
SIDE<br />
Streik ähvardab jõuluposti seisma panna<br />
Soome posti ja logistika ametiühing Pau ähvardab laiendada postiala<br />
streiki üle terve riigi, kirjutas Kauppalehti. Streik algaks 9. detsembril<br />
ja kestaks terve nädala, mis lööks segi kogu jõuluposti liikumise.<br />
Itella juhi Eikka Urpilaineni hinnangul läheb olukord üsna viletsaks,<br />
kui läbirääkimistel kokkuleppele ei jõuta. Tema sõnul on<br />
streigiks kavandatud nädal terve aasta kõige vilkam, siis liigub<br />
postifirmade käest läbi 90 miljonit ühikut.<br />
Tegevuste peatumine viiks selleni, et pakid ei jõua jõuluks kohale,<br />
kuigi streik ise saab enne seda läbi.<br />
LIIKLUS<br />
Liiklustalgul kogunes palju rikkumisi<br />
Üle Eesti toimusid eile liiklustalgud, kus politseinikud tegelesid<br />
enam kui 500 tavaliiklejate esitatud murega, politsei kinnitusel kogunes<br />
talgupäeval palju rikkumisi.<br />
Talgute ettevalmistusena kogus politsei nädala jooksul inimeste<br />
tähelepanekuid probleemsetest kohtadest ning ettepanekuid liiklusjärelevalveks.<br />
Kõige rohkem kogunes politseile murekohti Tallinnast<br />
– kokku 350 ettepanekut, vahendas ERRi uudisteportaal<br />
“Aktuaalset kaamerat”.<br />
Politsei- ja piirivalveameti liiklusbüroo komissari Riho Tänaku sõnul<br />
kogunes päeva jooksul liiklusrikkumisi väga palju.<br />
“Kõige suuremad probleemid olid Tallinnas,” ütles Tänak.<br />
LEMMIKUD<br />
logistikauudised.ee loetuimad uudised<br />
Transpordifirma: oleme selgelt teemaksu vastu. Teemaksu<br />
kehtestamine paneks kohalikud transpordifirmad raskesse olukorda,<br />
ütles transpordiettevõtte DSV Transport juht Jaan Lepp.<br />
Mis mõjutab autovedajate äritegevust järgmisel aastal. Autovedajate<br />
aastakonverents toimub aasta lõpus, et arutada lähituleviku<br />
trende majanduses ja probleeme veonduses.<br />
G4S lõpetab tavakullerteenuse osutamise. AS G4S Eesti on otsustanud<br />
loobuda tavakullerteenuse pakkumisest ja keskenduda<br />
turvakulleri teenusele.<br />
The Lifting KnowHow<br />
Kommenteeri<br />
Logistika<br />
rubriigi<br />
huvitavamaid<br />
teemasid<br />
juba täna<br />
www.logistikauudised.ee<br />
Veoautode ja busside<br />
kompressorite ning pidurisadulate<br />
remont ja müük.<br />
Betooni 19b, Tallinn 11415<br />
GSM: 5650 3593, 5303 2539<br />
e-post: info@avtservice.ee<br />
Veoautode, haagiste ja eritehnika<br />
avariiremont. Raamide ja kabiinide<br />
õgvendamine.<br />
Betooni 19b, Tallinn 11415 GSM: 5650 3593<br />
www.avtservice.ee info@avtservice.ee<br />
Veoautode ja eritehnika<br />
diiselmootorite,<br />
kõrgsurvekütusepumpade<br />
ja -pihustite remont.<br />
Betooni 19b, Tallinn 11415<br />
GSM: 5650 3593, 5303 2539<br />
e-post: info@avtservice.ee
14 KARJÄÄR reklaamitoimetaja<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
<strong>Äripäev</strong>a Akadeemia otsib oma<br />
meeskonda julgeid ja selgehäälseid<br />
telefonimüügi<br />
konsultante<br />
Oleme Eesti suurim koolitusüksus,<br />
kelle peamiseks tegevuseks on<br />
kõrgetasemeliste seminaride ja<br />
koolituste pakkumine toetamaks<br />
ettevõtlike inimeste tööalast<br />
arengut.<br />
Pakume oma koolituste müüjatele<br />
ja kliendisuhete arendajatele pikaajalist<br />
töösuhet koos vajalike<br />
koolituste ja mugava, osalise<br />
tööajaga.<br />
Lisainfo ja kandideerimine<br />
cv.sirjetammiste.ee, või CV Online<br />
ja CV Keskus kuni 30.11.2013.<br />
Projektijuht Sirje Tammiste,<br />
514 4084<br />
Peaga<br />
töötaja<br />
<strong>Äripäev</strong> on osa 200aastase ajalooga Skandinaavia<br />
suurimast meediafirmast Bonnier Group. Asutamisest<br />
alates 1989. aastal on <strong>Äripäev</strong> vahendanud<br />
informatsiooni Eesti juhtidele, et muuta ärikeskkond<br />
läbipaistvaks ja kõigile võrdseid võimalusi pakkuvaks.<br />
Praeguseks oleme kasvanud laia tooteportfelliga Eesti<br />
juhtivaks ettevõtetele suunatud info pakkujaks.<br />
<strong>Äripäev</strong>a fototoimetus otsib<br />
VIDEO- JA<br />
FOTOREPORTERIT<br />
Oskused:<br />
• kaameratöö<br />
• video- ja fototöötlusprogrammid<br />
• eesti keel väga heal tasemel kõnes ja kirjas,<br />
inglise keel suhtlustasandil<br />
• B-kategooria autojuhiluba<br />
TÖÖTUBA<br />
Personalitöös tekkivad dokumendid<br />
kui personalijuhtimise tööriistad<br />
<br />
Töötoas saad baasteadmised ettevõttes tekkivast personalitööalasest<br />
dokumentatsioonist ja töötajatega läbiviidavatest protseduuridest<br />
töölepingu elukaare jooksul. Samuti praktilised tööriistad personalitöö<br />
ja -juhtimise lihtsustamiseks.<br />
9.30–11.30 Kuidas personalitöös tekkivaid dokumente kasutada<br />
personalijuhtimise tööriistadena?<br />
METI personaliabi OÜ tegevjuht ja koolitaja TIIT KRUUSALU<br />
11.30–11.45 Kohvipaus<br />
11.45–12.15 Kas säästa aega või raha töölähetustel – selles on küsimus<br />
Estraveli müügidirektor EVELYN KARMING<br />
12.15–12.3015 Ringkäik Estraveli büroos<br />
Omadused:<br />
• huvitub ajakirjandusest, tänapäeva<br />
meediaruumist<br />
• huvitub majandusest ja ühiskonnas toimuvast<br />
• hea suhtleja<br />
• meeskonnamängija<br />
• tehniliselt taiplik<br />
• kartmatu, uudishimulik, otsinguline<br />
• initsiatiivikas<br />
• iseseisev<br />
Ülesanded:<br />
video- ja fotoreportaažide tegemine<br />
Töötoa hind 69 eurot<br />
(km-ga 82,80 eurot)<br />
Registreerimine:<br />
tiive.saarniit@aripaev.ee<br />
või 56 82 3990<br />
Lisainfo:<br />
www.sekretar.ee<br />
PIKEM KAVA<br />
WWW.SEKRETAR.EE<br />
NB!<br />
Registreerudes<br />
enne 27. novembrit,<br />
osaled ajakirja<br />
Personali Praktik 3 kuu<br />
tellimuse loosimises<br />
Kandideerimiseks saada CV aadressile:<br />
raul.mee@aripaev.ee 1. detsembriks.
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
KARJÄÄR 15<br />
Seoses kasvuga otsib <strong>Äripäev</strong><br />
edukale raamatupidajatele ja<br />
finantsjuhtidele suunatud veebile<br />
raamatupidaja.ee<br />
juhti,<br />
kes kajastab ja kirjutab olulisi uudiseid valdkonnast<br />
ning korraldab aktiivselt seminare ja<br />
-konverentse. Otsime kolleegi, kes soovib<br />
olla teemaveebi eestvedaja ja areneda<br />
raamatupidamisvaldkonna arvamusliidriks. Üks<br />
olulisemaid eeldusi on sealjuures initsiatiivikus ja<br />
valmisolek sündmuste müügitööd korraldada.<br />
Tööülesanded:<br />
<br />
toimetamine<br />
<br />
turundus ja müük<br />
<br />
toetajatega<br />
<br />
<br />
lugejate leidmiseks<br />
<br />
Oma kolleegilt eeldame:<br />
<br />
vastu<br />
<br />
sündmuseid<br />
<br />
<br />
<br />
Pakume:<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
enesearenduseks<br />
Tule<br />
kampa!<br />
JUULI LAANEMETS<br />
raamatupidaja.ee toimetaja<br />
Tööleasumise aeg:<br />
niipea kui võimalik<br />
Palun saada oma sooviavaldus<br />
<br />
<br />
(egle.raadik@aripaev.ee)<br />
30. novembriks 2013.<br />
<br />
oodatud samal aadressil.
16 REKLAAM<br />
ÄRIPÄEV<br />
26. november 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
Sensa teeb Sinu hingele pai!<br />
Telli nüüd ja saad kingituseks eksklusiivse silmakreemi<br />
Harmonie Calm väärtusega 30 €!<br />
www.sensa.ee
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
reklaamitoimetaja Marina Altmaa, tel 667 0161, e-post marina.altmaa@aripaev.ee<br />
REKLAAM 17<br />
Üle 100 <strong>Äripäev</strong>a,<br />
Imelise Teaduse ja<br />
Imelise Ajaloo raamatu<br />
kuni<br />
70%<br />
soodsamalt<br />
25. novembrist kuni 8. detsembrini<br />
Suur raamatute<br />
jõulumüük<br />
Tule ostma<br />
www.raamatupood.aripaev.ee
18 ARVAMUS<br />
ÄRILAUSE<br />
Margus Allikmaa: Kui juba hävime,<br />
siis suurelt.<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
Rahvusringhäälingu juhi sõnul ei saa ERR endale lubada seda, et maksab jalgpalli maailmameistrivõistluste<br />
ülekandeõiguste litsentsihinna ära, aga lõpuks ei näita MMi keegi.<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Ettevõttele sõiduki soetamise ja selle eraotstarbelise<br />
kasutamise soodustatud tingimustel<br />
maksustamise seaduse muutmine lükati edasi.<br />
Kas praegu ajendavad maksusoodustused<br />
ostma kalleid autosid?<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon:<br />
(372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
EDUARD STIVELMAN<br />
ASi Eskaro juht<br />
Meie firmas ei ole sellistest maksusoodustustest<br />
mingit kasu. On mõni reegel, millele ametisõiduk<br />
peab vastama. Ja sellega ettekirjutused<br />
piirduvad, hind ei mängi rolli.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Isegi koolilaps saab aru, et kui<br />
võetava laenu protsent on väiksem<br />
või võrdne inflatsiooniga, siis tasub<br />
igal juhul laenu võtta. Võimalik on<br />
muidugi see, et valitsus ei oska selle<br />
rahaga midagi mõistlikku peale<br />
hakata.<br />
Kommentaar artiklile “Ligi laenu võtmisest: saan<br />
ainult imestada”<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
DENIS KANAVIN<br />
OÜ Kallis Kodu omanik<br />
Väga lihtsustatult rääkides tähendab maksusoodustus<br />
ju seda, et auto saab omandada<br />
käibemaksu võrra odavamalt. Seega siis mõni<br />
saab lubada endale kallimat autot kui siis, kui ta<br />
peaks selle ostma eraisikuna. Kallis auto aga võib<br />
olla hoopiski ökonoomsem kui odav.<br />
OLEG UGLOV<br />
ASi NTT juhatuse esimees<br />
Maksusoodustused ametiauto ostmisel on väga<br />
kasulikud. Kui ettevõtjale on olulisem tarbimisväärtus<br />
ja auto otstarbekus, mitte soov tõestada<br />
küsitavat prestiiži, siis ta arvestab hinnaga.<br />
JÜRI KIVIT<br />
agentuuri Studio of Marketing reklaamidirektor<br />
Auto valikul ei ole maksusoodustustel mingit<br />
tähtsust. Kes nii arvab, käib ka poes selle põhimõtte<br />
järgi, et “raiskan võimalikult palju, et kokkuhoid<br />
suurem tuleks”. Auto ostetakse ettevõttesse<br />
vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele.<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellija eelised – ostukeskkond<br />
privileeg.aripaev.ee ja<br />
soodsaim võimalus soetada <strong>Äripäev</strong>a<br />
raamatuklubi raamatuid.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud. Kaebuste<br />
korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel<br />
(372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
Saksamaa: priimuse piinad<br />
S<br />
aksamaa käsi käib Euroopa Liidu<br />
liikmesriikide hulgas nagu klassi<br />
oivikul: mõni ehk imetlebki, aga<br />
keegi ei armasta eriti. ELi suurim<br />
liikmesmaa pole mitte ainult ekspordiliider<br />
ja kasvumootor, vaid võib ette näidata<br />
ka korras eelarve ja erakordselt väikese noorte<br />
tööpuuduse. Ent Saksamaad peetakse ka väljakannatamatuks<br />
kõiketeadjaks, kelle õpetusi keegi<br />
kuulata ei taha.<br />
Nüüd on Saksamaal leitud kriitiline punkt,<br />
mida saab ka arvudega toestada. Hurraa, rõõmustatakse<br />
Ateenast Lissabonini, viimaks on<br />
priimus vea teinud! Nõrgemad liikmesmaad võivad<br />
nüüd kuulutada, kuidas nad ammu teadsid,<br />
et pole oma probleemides ise süüdi, hoopis sakslased<br />
on – oma säästudiktaadi ja puuduliku valmidusega<br />
teiste võlgu kinni maksta. Ja muidugi<br />
Angela Merkel, keda kujutatakse üha sagedamini<br />
hitlerlikus univormis ja haakristiga.<br />
Lumepalli lasi veerema Saksamaa ekspordi<br />
jooksevkonto ülejääk, mille Euroopa Komisjon<br />
on luubi alla võtnud. Kui tulevaks kevadeks peaks<br />
ilmnema majanduse tasakaalutus, ähvardavad<br />
Saksamaad miljarditesse eurodesse ulatuvad<br />
trahvid. Komisjoni hinnangul kätkeb jooksevkonto<br />
ülejääk üle kuue protsendi ohtu stabiilsusele:<br />
kui ühed riigid liiga palju ekspordivad, impordivad<br />
teised liiga palju, ja see seab teiste riikide<br />
ettevõtluse liiga tugeva konkurentsisurve alla,<br />
mida finantseeritakse sageli võlaga.<br />
Mida teha? Saksamaa ületas kõnealuse piirväärtuse<br />
juba ammugi. Kuidas peaks Saksamaa selle<br />
tasakaalutuse kõrvaldama? Suurema sisetarbimisega<br />
või enama teiste riikide kaupade ja teenuste<br />
tarbimisega. Aina enam on kuju võtmas<br />
nõue tarbimist stimuleerida. Aga kuidas peaks<br />
see välja nägema? Tarbijad otsustavad ju ise, mida<br />
ostavad – sakslasi ei saa rohkem tarbima sundida,<br />
nõnda nagu teiste maade tarbijad ei ole kohustatud<br />
Saksa kaupu ostma. See, et Saksamaal<br />
on tekkinud ekspordi ülejääk, ei ole mitte poliitiliselt<br />
korraldatud, see tähendab lihtsalt, et tegu<br />
on heade toodetega, mille järele on nõudmine.<br />
Tegelikult osutab Euroopa Komisjon lõunapoolsetele<br />
liikmesriikidele karuteene, kui tõmbab<br />
Saksamaa ekspordi ülejäägi ja kriisimaade<br />
kroonilise eelarve puudujäägi vahele võrdusmärgi.<br />
On absurdne ühele riigile tema edu ette heita<br />
ja lasta teistel ülal pidada ülepaisutatud valitsusaparaati<br />
ja vohada korruptsioonil, selle asemel<br />
et efektiivsuse peale mõelda.<br />
Euroopa vajab Saksamaad vedurina. Saksa-<br />
BERTHOLD FORSSMAN<br />
Saksa ajakirjanik<br />
Solidaarsus<br />
ja kannatlikkus<br />
ei ole lõputult<br />
veniv<br />
kumm.<br />
maa ettevõtetel on tarnijad kogu Euroopas. Kui<br />
Saksamaa vähem ekspordiks, siis oleks neil vähem<br />
tööd, ja sellest ei oleks kellelgi kasu. Ja pealegi,<br />
õigupoolest ongi Euroopa Liit ju üks suur siseturg,<br />
nii et rangelt võttes ei saa ekspordist rääkidagi<br />
juhul, kui Saksa tooteid müüakse teistes<br />
liikmesriikides.<br />
Mõttetud debatid ei tekita mitte vaid eelarvamusi<br />
teistes Euroopa maades, vaid loovad ka ohu,<br />
et Saksamaal kasvab viha Euroopa naabrite suhtes.<br />
Solidaarsus ja kannatlikkus ei ole lõputult veniv<br />
kumm, eriti veel juhul, kui Euroopa Komisjoni<br />
ei peaks tõsiselt võetama. Aga just selle võib EK<br />
president Manuel Barroso praegu saavutada.<br />
Eeldatavasti ei tule mingeid trahve, sest ilmselt<br />
ei vii Euroopa Komisjoni tehtav kontroll mingite<br />
oluliste tulemusteni. Lõpuks pole Saksamaale<br />
põhjust midagi ette heita, sest tugev eksport<br />
on eelkõge Saksa reformipoliitika ja konkurentsivõime,<br />
mitte protektsionismi tulemus. Konkurentsimoonutusega<br />
oleks tegemist siis, kui välismaistele<br />
toodetele tehtaks takistusi või kui seadusega<br />
oleks paika pandud palgapiirangud, mis<br />
teeksid Saksa tooted kunstlikult odavaks. Palgad<br />
ei ole aga Saksamaal üldsegi riigi asi, vaid lepitakse<br />
kokku tööandja ja töövõtja vahel. Saksamaal<br />
ei ole ka miinimupalka, selle kehtestamise<br />
üle peetakse praegu vaidlusi. Sotsiaalse rahulolu<br />
mõttes on see oluline, ent kas Saksa juuksurite<br />
ja kelnerite kõrgemad palgad viiksid selleni,<br />
et välismaal ostetaks vähem Saksa autosid? Ja kas<br />
polnud siis kõrged palgad ja laenubuum just see,<br />
mis viis osa maid kuristiku äärele? Saksa pangad<br />
olid laene andes ettevaatlikud, Saksa ettevõtted<br />
tegid kriisi ajal palkade asjus koostööd üksteisega<br />
võistlemise asemel, ja seetõttu kannatas Saksa<br />
majandus kriisis vähem.<br />
Räägime asjast. Mõistlikum oleks, kui komisjon<br />
soovitaks Saksa eduelemente rakendada teisteski,<br />
nõrgemates liikmesriikides, et teised võiksid<br />
priimuse eeskuju järgida, selle asemel et püüda<br />
klassi parimat teiste vigade kordamisele kallutada<br />
ja võlgadega tarbimist kunstlikult stimuleerida.<br />
See ei saa olla enamat kui õletule süütamine.<br />
Vihastamapanev on seegi, et sellised libadebatid<br />
viivad tähelepanu kõrvale Saksamaa tegelikelt<br />
probleemidelt. Saksamaa ei ole sugugi mitte<br />
eeskuju igas mõttes ja igaühele. Sellelgi, mis Saksamaal<br />
hästi, pole mingit igavikugarantiid. Saksamaagi<br />
väljakutse on toime saada demograafiliste<br />
muutustega, vaja on tarku investeeringuid<br />
infrastruktuuri, innovatsiooni ja haridusse. Mugavaks<br />
muutuda pole põhjust.<br />
REPLIIK<br />
Majanduskasvu nimel võib laenata<br />
INDREK PRANTS<br />
ettevõtja<br />
Riigil peaks olema<br />
ühiskondliku aktsepti<br />
saanud prioriteetide<br />
nimekiri.<br />
Riigi laenuvõtmine on positiivne,<br />
juhul kui see täidab<br />
muu hulgas eesmärki, mis on<br />
elanikkonna säästudele suurema<br />
tootluse pakkumine.<br />
Seeläbi oleks võimalik rahva<br />
jõude seisvat raha kasutada riigi<br />
majanduskeskkonna parandamiseks.<br />
Riik oleks garandiks.<br />
Säästude kaotamise oht kaoks<br />
ning emotsionaalses plaanis<br />
võiks see vähendada ka riigi ja<br />
rahva teineteisest eemaldumist.<br />
Riigil peaks olema selge<br />
ning ühiskondliku aktsepti<br />
saanud prioriteetide nimekiri,<br />
mille peale laenuraha kulutada.<br />
Majanduse elavdamiseks<br />
laenu võtmine on mõistlik.<br />
See ei tähenda, et riik sekkub<br />
majandusse. Õigemini, ta küll<br />
sekkub, kuid selle eesmärk on<br />
ettevõtjatele võimalikult konkurentsivõimelise<br />
ning viljaka<br />
keskkonna loomine.<br />
Kui riigi laenamise tulemusel<br />
paraneb Eesti ettevõtluskeskkond,<br />
asutatakse uusi ärisid,<br />
luuakse uusi töökohti, mis<br />
omakorda suurendavad riigi<br />
maksutulu, millest siis makstakse<br />
tulevikus pensione ning<br />
peetakse ülal kogu sotsiaalsüsteemi,<br />
siis see ei lähe vastuollu<br />
Eesti liberaalse majanduse<br />
kuvandiga ning teenib kõikide<br />
ühiskonnagruppide huve ettevõtjatest<br />
koduperenaiste ning<br />
pensionärideni välja.<br />
Kindlasti on oht, et laenamine<br />
(loe: riigi võlakirjade väljalaskmine)<br />
võib tulevastes rohkem<br />
vasakule kaldu olevates valitsustes<br />
tekitada ahvatluse kasutada<br />
laenuraha ka jooksvate<br />
kulutuste otseseks katmiseks.<br />
Kui riik laenaks raha näiteks<br />
spetsiaalselt selleks loodud fondi,<br />
siis oleks seda ohtu võimalik<br />
vähendada.
LUGEJA LEMMIKUD www.aripaev.ee<br />
TOOMAS ANNUS: NÕUKOGU LIIGE SOOVA-<br />
HETUSE OPERATSIOONILE. Merko Ehituse<br />
nõukogu esimees Toomas Annus saadaks<br />
ühe nõukogu liikmeist sookvoodi<br />
täitmiseks soovahetusoperatsioonile<br />
ning leiab, et haigekassa võiks seda finantseerida.<br />
IT-FIRMADE TOP: EDUKAD PROGRAMMEE-<br />
RIJAD. <strong>Äripäev</strong>a IT-firmade TOPi võitis Rikaste<br />
TOPi ühe noorema uustulnuka ettevõte.<br />
EAS PEATAS LAULVATE MATRJOŠKADE<br />
KAMPAANIA. Päev pärast <strong>Äripäev</strong>a teemaveebis<br />
Best Marketing ilmunud artiklit<br />
olid Vene turiste laulvate matrjoškade ja<br />
sõnumiga “Tulge Eestisse puhkama koos<br />
75 sõbraga!” Eestisse kutsuvad reklaamklipid<br />
Youtube’ist maha võetud.<br />
ARVAMUS 19<br />
26. november 2013 ÄRIPÄEV<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
KOMMENTAAR<br />
Kauplus otsib teenindajat<br />
Äriteenused<br />
TEL 667 0105, reklaam@aripaev.ee<br />
reklaam<br />
Jaekaubanduses on aina keerulisem<br />
leida töötajaid – teenindaja<br />
ameti maine on Eestis<br />
äärmiselt madal ja kaadrivoolavus<br />
suur. Paljud potentsiaalsed<br />
töötajad leiavad rakendust<br />
hoopis välisriikides. Eriti<br />
terav on probleem pealinnas,<br />
kuhu toome viimasel ajal inimesi<br />
tööle 140 kilomeetrit eemalt<br />
Pärnust.<br />
Kõrvaltvaatajale tundub, et<br />
lahendus on lihtne – tõstke palku!<br />
Tõepoolest, üks võimalus<br />
olukorda lahendada oleks tõsta<br />
kõikide töötajate palku näiteks<br />
10–15%. Kuid mille arvel?<br />
Sellise palgatõusu puhul peab<br />
ka tarbija valmis olema oma panuseks<br />
hinnatõusu näol. Üldine<br />
hinnatõus muudab teenindaja<br />
palga reaalväärtuse väiksemaks.<br />
Palk pole veel kõik. Aeg on<br />
näidanud, et palgatõus pakub<br />
rahulolu vaid ajutiselt ning<br />
uued ning kõrgemad nõudmised<br />
tekivad töötajal juba mõne<br />
kuu möödudes. On veel palju<br />
muid tegureid, mis motivatsiooni<br />
kõrgel hoiavad, sh ladus<br />
töökorraldus, meeldiv töökeskkond,<br />
paindlik juhtimine ning<br />
erinevad lisasoodustused tööandjalt.<br />
Eestlaste seas on teenindaja<br />
ameti maine väga madal. Mu-<br />
KOMMENTAAR<br />
Energiaühistud aitavad<br />
kulusid kokku hoida<br />
Tarbijatena maksame elektrienergia<br />
ja soojuse eest praegu<br />
aastas kokku kuni 750 miljonit<br />
eurot, millele lisandub<br />
mootorikütuste tarbimine.<br />
Kuna energiatarbimine vaatamata<br />
energiamajanduse seatud<br />
eesmärkidele ei vähene, energiahinnad<br />
tõusevad ning sissetulekud<br />
ei pea sammu kulude<br />
kasvuga, siis on mõistlik analüüsida<br />
variante, kuidas paremini<br />
hakkama saada.<br />
Elektriturg iseenesest toimib<br />
Eestis hästi, kuid samas<br />
hõlmab see vaid kolmandiku<br />
tarbija kogu elektrikulust. Tasu<br />
uute elektrijaamade ehitamise<br />
eest, võrgutasud ja riigimaksud<br />
turul kaubeldavad pole – need<br />
otsustatakse administratiivselt.<br />
Maksame liiga palju. Lisaks<br />
elektri turuhinnale maksame<br />
tarbijatena kinni elektritootjate<br />
investeeringud. Süüdi pole<br />
selles investorid, vaid ajalooliselt<br />
väljakujunenud turukorraldus.<br />
Soojuse eest maksame<br />
oma põhjamaises kliimas oluliselt<br />
suuremaid summasid kui<br />
ANDERS TORELL<br />
Rimi Food ASi juht<br />
Teenindaja palgatõusu<br />
puhul peab tarbija<br />
valmis olema oma<br />
panuseks hinnatõusu<br />
näol.<br />
jal riikides ma sellist suhtumist<br />
kohanud pole. Teenindaja<br />
ametikohta nähakse siin kui<br />
viimast võimalust. Teenindusvaldkonna<br />
palgad on ka mujal<br />
maailmas mõnevõrra madalamad<br />
kui mõningates teistes<br />
sektorites, kuid sellest hoolimata<br />
leitakse teenindaja ametil<br />
ka positiivseid külgi. Jah, teenindaja<br />
töö on raske, kuid see<br />
võib olla ka rahuldustpakkuv<br />
ja vaheldusrikas ning paljudele<br />
inimestele sobib see amet hästi.<br />
Teenindaja amet on väärtuslik<br />
ja oluline igale kauplusele,<br />
kohvikule või muule asutusele<br />
ning ka kliendile. Teenindaja<br />
PEEP SIITAM<br />
Arengufondi energia- ja rohemajanduse suuna juht<br />
Elektriturg toimib<br />
Eestis hästi, kuid samas<br />
hõlmab see vaid<br />
kolmandiku tarbija<br />
kogu elektrikulust.<br />
on kaupluse päris “nägu” ning<br />
tema tegutsemisel on suur roll<br />
poe maine kujundamisel.<br />
Eestis kaupluses käies näeb<br />
teenindajatena pigem vanemaid<br />
inimesi. Samas on teenindaja<br />
või saalitöötaja amet<br />
kaupluses esimese töökohana<br />
või kooli kõrvalt lisaraha teenimiseks<br />
hea võimalus. Paindlik<br />
töögraafik annab piisavalt aega<br />
muudeks tegemiseks ning<br />
samas on võimalik omandada<br />
olulist ja tulevikus tööandja<br />
poolt kindlasti väärtustatud<br />
töökogemust.<br />
Sobib esimeseks ametiks. Mujal<br />
Euroopas peetakse teenindaja<br />
ametit esimese töökohana<br />
igati tavapäraseks. Teenindaja<br />
amet kaupluses annab olulisi<br />
teadmisi kaubandusest, rääkimata<br />
suhtlemisoskusest, mis<br />
noorele tulevikus kindlasti kasuks<br />
tuleb.<br />
Üle kogu Eesti on Rimi ja<br />
Säästumarketite ketis praegu<br />
50 täitmata töökohta, pooled<br />
neist teenindaja ametikohad.<br />
Julgustan noori inimesi kauplusesse<br />
tööle tulema ning proovima<br />
tööd teenindajana. Paljud<br />
tuntud äriliidrid on alustanud<br />
oma karjääri laotöötaja või teenindajana,<br />
mis on andnud neile<br />
laiapõhjalise kogemuse, millele<br />
hilisemates tegudes toetuda.<br />
elektri eest. Tallinna Tehnikaülikooli<br />
uuringute põhjal võib<br />
väita, et aastaks 2050 võiksime<br />
hästi pingutades meie elamute<br />
soojustarvet vähendada kuni<br />
55%, sealjuures ilma elektritarbimist<br />
suurendamata. Mis aga<br />
ei tähenda automaatselt soojushindade<br />
langemist.<br />
Mitme naaberriigi elanikud<br />
on koondunud energiaühistutesse,<br />
kus tarbija kasu avaldub<br />
neljas peamises tulemuses. Esiteks<br />
rahaline sääst: kui tarbijad<br />
oma tarbeks ise elektrit toodavad,<br />
vähenevad neile võrgutasud<br />
ja -kaod, samuti alanevad<br />
riiklikud maksud. Teiseks kindlustunne:<br />
investeering energiatootmisesse<br />
on kaitse energiahindade<br />
tõusu vastu ning teenib<br />
omanikku sõltumata majanduse<br />
olukorrast ning kehtivast<br />
riigikorrast. Kolmandaks<br />
elukeskkonna paranemine ja<br />
kogukonna kaasatus: edeneb<br />
ühistegevus ja seeläbi avalik<br />
ruum. Neljandaks regionaalne<br />
areng: ühine investeering energiatootmisse<br />
parandab piirkonna<br />
atraktiivsus ja tulu jääb<br />
piirkonda.<br />
Teadlikkus. Et energiamajandus<br />
on seni tsentraalselt juhitud,<br />
on peamised energiaühistutega<br />
seoses lahendamist vajavad<br />
küsimused õiguslikku laadi,<br />
ent oluline energiaühistulise<br />
tegevuse käimatõmbamisel<br />
on ka teadlikkuse tõstmine.<br />
AUTOR RÄÄGIB ENERGIAÜHISTUTEST IV<br />
ENERGIA AASTAKONVERENTSIL 27.11.<br />
11. detsembril<br />
Radisson Blu Hotel Olümpias<br />
MIS MUUTUB<br />
RAAMATUPIDAJA TÖÖS<br />
AASTAL 2014?<br />
Kurmet Ojamaa<br />
Mart Nõmper<br />
Virve Aru<br />
Margus Tammeraja<br />
raamatupidaja.ee<br />
09.30–9.55 Registreerimine ja hommikukohv<br />
09.55–10.00 Seminari avasõnad<br />
10.00–10.45 Väike ja avatud majandusega<br />
Eesti. Meie majanduspoliitiliste valikute<br />
toetaja – arvestus.<br />
Rahandusministeeriumi ettevõtluse ja<br />
arvestuspoliitika osakonna<br />
juhataja KURMET OJAMAA<br />
Ettekanne keskendub muudatustele,<br />
millel on potentsiaali mõjutada ettevõtete<br />
konkurentsiolukorda ja ettevõtluskeskkonda<br />
laiemalt.<br />
10.45–11.30 2013 jõustunud RTJ<br />
muudatused – peamised muutused ning<br />
rakendamine praktikas.<br />
Rödl & Partner vandeaudiitor MART NÕMPER<br />
Ettekanne tutvustab peamisi uute RTJ-de<br />
rakendamise kitsaskohti ja lahendusi.<br />
11.30–12.15 Kinnisvaratehingute<br />
maksustamine.<br />
Rödl & Partner maksukonsultant VIRVE ARU<br />
Ettekandes käiakse läbi erinevad<br />
kinnisvaratehingute maksustamise juhtumid.<br />
12.15–13.00 Lõuna<br />
13.00–15.00 Üleminek paberivabale<br />
raamatupidamisele – millest alustada ja<br />
mida oodata.<br />
Eesti E-arvete Keskus OÜ juhatuse liige<br />
MARGUS TAMMERAJA<br />
Ettekande käigus leiame vastused küsimustele:<br />
Mis on digiarve? Kuidas digiarvetele üleminek<br />
praktiliselt toimub? Kuidas näeb välja<br />
ostuarvete elektrooniline menetlemine?<br />
Mida on vaja arvete väljastamiseks digiarvena?<br />
Seminaril osalemine maksab kuni 05.12.2013 169 eurot (km-ga 202,8 eurot).<br />
Alates 06.12.2013 on hind 199 eurot (km-ga 238,80 eurot). Kahe või enama isiku<br />
korraga registreerimisel ühest maksjaettevõttest kehtib hindadele 5% soodustus.<br />
Registreerimine veebis www.raamatupidaja.ee või telefonil 667 0411,<br />
projektijuht Anne-Ly Raudhein, tel 6670 107. www.raamatupidaja.ee
20 INVESTOR<br />
TÕUSJA<br />
Saksa börsiindeks tegi eile<br />
uue kõigi aegade rekordkõrge<br />
taseme.<br />
LANGEJA<br />
Iraani sanktsioonide<br />
leevenemine tõi kaasa nafta<br />
hinna languse.<br />
Saksa börs DAX<br />
9302,38<br />
10000<br />
+0,84%<br />
Brent nafta<br />
109,47 USD<br />
120<br />
-1,51%<br />
9000<br />
110<br />
8000<br />
100<br />
7000<br />
90<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post romet.kreek@aripaev.ee<br />
6000<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
80<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
BÖRS<br />
Poola<br />
kindlustusgigant<br />
laieneb.<br />
Nüüd ka Eestis<br />
ROMET KREEK<br />
romet.kreek@aripaev.ee<br />
Kesk- ja Ida-Euroopa suurim kindlustusselts<br />
PZU, mis on asutatud juba 1803. aastal, laienes<br />
nüüd Balti riikidest viimasena ka Eestisse. Tõsiselt<br />
ülekapitaliseeritud Poola kindlustusselts,<br />
kelle kapital ületab nõutut neljakordselt, loodab<br />
kolme-nelja aasta jooksul kasvada Baltimaades<br />
suuruselt kolmandaks turuosaliseks. Ettevõte tegutseb<br />
ka Ukrainas.<br />
PZU loodab saada Balti riikides 100 miljonit<br />
eurot brutopreemiaid, kirjutas Poola ärileht<br />
Puls Biznesu. Ettevõte vaatab ka ülevõtmisvõimalusi<br />
Horvaatias, Sloveenias ja Bulgaarias,<br />
kuid Tšehhis ega Türgis ülevõtmisvõimalusi ei<br />
ole. Kuna Lääne-Euroopas on kindlustusseltside<br />
omakapitali tootlused madalad, siis pigem välistaks<br />
PZU juhatuse esimees Andrzej Klesyki ka<br />
sinna laienemise, kirjutas leht.<br />
“Paljud ütlesid meile paari aasta eest, et me ei<br />
suuda hoida suurt turuosa,” ütles Andrzej Klesyk<br />
reedel pressikonverentsil Poola saatkonnas Tallinnas.<br />
“Me kasvatasime Poola elukindlustusturul<br />
turuosa 42,3 protsendilt 43,6 protsendile.<br />
Paljud<br />
ütlesid<br />
meile<br />
paari aasta<br />
eest, et<br />
me ei suuda<br />
hoida<br />
suurt<br />
turuosa.<br />
PZU juhatuse<br />
esimees<br />
Andrzej<br />
Klesyk<br />
Kahjukindlustusturul vähenes turuosa 32,6 protsendilt<br />
31,2 protsendile. Me ei karda seista vastu<br />
sellistele rahvusvahelistele tegijatele nagu Aviva,<br />
Axa, ING või Allianz,” ütles Klesyk.<br />
Kolm aastat börsil olnud ettevõtte aktsia on<br />
pakkunud korralikku dividenditootlust. Börsile<br />
tulekust on 44,2% aktsionäride tulust tulnud<br />
dividendidest ja 55,8% aktsia hinna tõusust, rääkis<br />
Klesyk.<br />
Balti ambitsioon. Eestis on tugev potentsiaal<br />
kahjukindlustuse toodetel, kuna kindlustamata<br />
isikute osakaal on suur. “PZU ambitsioon on Balti<br />
riikides jõuda kahjukäsitluses esikolmiku hulka,”<br />
ütles PZU Eesti filiaali juht Mihkel Uibopuu.<br />
“See tähendab sarnast ambitsiooni ka Eestis.”<br />
Pensionifonde selts Eestis esialgu pakkuma ei<br />
hakka, kuigi Poolas ollakse teise samba fondivalitsejate<br />
seas suuruselt kolmas.<br />
“Oluline ei ole see, kui suur on turuosa või<br />
koht – ainus, mis loeb, on tootlus,” ütles PZU juhatuse<br />
liige Boguslaw Skuza intervjuus <strong>Äripäev</strong>ale<br />
pensionifondide kohta. “Isegi üheprotsendipunktine<br />
erinevus aastatootluses loeb aastakümnete<br />
peale suurelt. Sellest oleneb, kui suurt<br />
pensioni inimene pensionipõlves saab. See on<br />
ainus, mis on oluline.”<br />
Mis saab Poola pensionisüsteemist, kus valitsus<br />
tahab võtta fondide käest ära riigivõlakirjad,<br />
on jätkuvalt lahtine. Poola rahandusminister<br />
just vahetus, eks vaatame, mis sellest saab, ütles<br />
Skuza. Ka on Poola valitsusel plaanis muuta pensionifondide<br />
tootluste võrdlusbaasi.<br />
“Praeguse süsteemi kohaselt on sedasi, et need<br />
fondivalitsejad, kelle pensionifondid ei suuda<br />
saavutada fondide keskmist tootlust, peavad oma<br />
vahenditest kompenseerima fondile puudujääva<br />
tootluse,” ütles ta. “Aja jooksul on fondide tootluste<br />
vahe vaid kasvanud.”<br />
PZU aktsia suhtes oli Skuza optimistlik. Küsimusele,<br />
et kui välja jätta PZU aktsia, siis millise<br />
kindlustusseltsi väärtpaberit ta ostaks, vastas ta<br />
kiiresti, et talle meeldib Berkshire Hathaway.<br />
“Paistab, et kõik, mida Buffett puudutab, muutub<br />
kullaks,” ütles ta. “Kuid ka ilma Buffettita<br />
on GEICO (Berkshirele kuuluv kindlustusselts –<br />
toim) väga hästi juhitud. Aga üldiselt on maailmas<br />
palju häid kindlustusseltse.”<br />
Oma panka ei osta. Klesyk on öelnud intervjuus<br />
Bloombergile, et PZU on huvitatud märkimisväärsetest<br />
osalustest Poola ettevõtetes, sealhulgas<br />
finantssektori omades, mis annaks kindlustusseltsile<br />
piisavalt teenimisvõimalust, kuid pikaajaliselt<br />
ei ole nad huvitatud mis tahes pangas<br />
kontrollosaluse omamisest.<br />
Küsides Skuza käest, miks PZU ei taha osta<br />
mõnda panka, vastas ta, et pangandus ja kindlus-<br />
Hind<br />
PZU aktsia liigub<br />
tipu lähedal<br />
hind Poola zlottides<br />
500<br />
450<br />
400<br />
350<br />
300<br />
470,2<br />
25.11.2013<br />
250<br />
2010 2011 2012 2013<br />
ALLIKAS: BLOOMBERG
NUMBER<br />
ELEKTER<br />
Eratarbijad peaksid arvestama,<br />
et elektrienergia hinnale lisandub<br />
lepingus ka käibemaks.<br />
Nord Pool Eesti<br />
46,25<br />
100<br />
-5,67%<br />
VALUUTA<br />
Eurot mõjutavad poliitilised<br />
mured euroala suurimates<br />
riikides.<br />
EUR/USD<br />
1,3523<br />
-0,30%<br />
INTRESS<br />
Euroopa Keskpanga baasintress<br />
on rekordmadalal 0,25<br />
protsendil.<br />
Euribor 6 kuud<br />
0,326%<br />
0,750<br />
+0,005<br />
21<br />
2014.<br />
aasta esimeses kvartalis toimub autotootja<br />
Chrysler aktsiate avalik esmapakkumine<br />
(IPO). Varem prognoositi IPO toimumise<br />
ajaks selle aasta lõppu.<br />
80<br />
60<br />
40<br />
20<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08 10<br />
1,345<br />
1,310<br />
1,275<br />
1,240<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
0,625<br />
0,500<br />
0,375<br />
0,250<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
RAHA<br />
reklaam<br />
Kommertspankade intressitooted<br />
pank<br />
keskmiselt<br />
kuu jäägilt<br />
jooksev hoius %<br />
kuu<br />
püsijäägilt<br />
tähtajaline hoius %<br />
1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta 2 aastat 3 aastat min summa<br />
Kontakteeruge pangaga<br />
Danske Bank<br />
Swedbank *** 0,01 (7) - 0,01 0,01 0,01 0,11 0,21 0,36 0,46 0,56 190<br />
Swedbank *** 0,01 (7) 0,01 0,01 0,05 0,15 0,25 0,40 0,50 0,60 6000<br />
Tallinna Äripank 0,05 0,10 0,15 0,20 0,40 0,50/1,5 0,70/1,7 0,90/1,9 - 200<br />
Tallinna Äripank (3) 0,05 0,25 0,30 0,35 0,60 0,70 1,00 1,20 - 200<br />
Nordea Pank 0,10 0,15 0,20 0,25 0,50 0,60 0,70 - - 320<br />
Citadele Pank - - 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 1,30 1,30 150<br />
Versobank 0,05 0,10 0,40 0,50 0,60 0,90 1,50 1,80 2,10 2,30 350<br />
DNB 0,10 (7) - 0,20 - 0,25 0,40 0,55 0,70 0,80 0,90 300<br />
Krediidipank - 0,01 0,15 0,25 0,30 0,55 0,75 1,00 1,20 1,20 100/200 (4)<br />
BIGBANK - 0,15 0,20 0,25 0,50 0,50 0,60 0,90 1,50 300-1500<br />
BIGBANK - - - - - 0,50 0,50 0,60 0,90 1,50 1500-30 000<br />
BIGBANK - - - - - 0,55 0,55 0,65 0,95 1,55 üle 30 000<br />
tähtajaline hoius %, USD<br />
pank 1 kuu 2 kuud 3 kuud 6 kuud 9 kuud 1 aasta min summa<br />
Danske Bank<br />
Kontakteeruge pangaga<br />
Swedbank - - 0,10 0,25 0,40 0,60 250<br />
Swedbank 0,05 0,10 0,15 0,30 0,45 0,60 8400<br />
Tallinna Äripank 0,15 0,25 0,25 0,55 0,70 0,85 200<br />
Citadele Pank 0,10 - 0,30 0,60 0,70 1,20 200<br />
Versobank 0,30 0,30 0,40 0,70 1,20 1,50 500<br />
DNB 0,10 - 0,15 0,30 0,40 0,50 300<br />
Krediidipank 0,15 0,20 0,30 0,55 0,70 0,90 100/200 (4)<br />
Pankade kontaktandmed<br />
SWEDBANK Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel (24h) 631 0310, e-post: info@swedbank.ee<br />
TALLINNA ÄRIPANK Vana-Viru 7, Tallinn,<br />
tel 668 8066, faks 668 8065<br />
NORDEA PANK Liivalaia 45/47, Tallinn,<br />
tel 628 3300, faks 628 3201<br />
e-post: tallinn@nordea.com<br />
CITADELE PANK Roosikrantsi 2, Tallinn,<br />
tel 770 0000, faks 770 0001,<br />
e-post: info@citadele.ee<br />
BIGBANK Rüütli 23, Tartu, tel 1333,<br />
faks 737 7582, e-post: bigbank@bigbank.ee,<br />
www.bigbank.ee<br />
VERSOBANK Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DNB PANK Tartu mnt 10, Tallinn,<br />
tel 686 8500, faks 686 8501,<br />
e-post: info@dnb.ee, www.dnb.ee<br />
EESTI KREDIIDIPANK Narva mnt 4, Tallinn,<br />
tel 669 0941, faks 661 6037<br />
kursid on päeva jooksul korrigeeritavad *** avades tähtajalise hoiuse internetipangas, on intressimäär kuni 0,10% kõrgem; (3) personaalpanganduse klientidele; (4) kontoris; (7) päevalõpu kontojäägilt<br />
BÖRS<br />
PZU juhatuse<br />
liige Boguslaw<br />
Skuza Tallinnas<br />
Poola<br />
saatkonnas<br />
Eestisse<br />
laienenud<br />
ettevõtet<br />
tutvustamas.<br />
FOTO: ROMET<br />
KREEK<br />
tus on väga erinevad tegevusvaldkonnad ja täiesti<br />
erinevate regulatsioonidega.<br />
“Ma ei tea ühtegi edukat kindlustusseltsi, kes<br />
juhiks panka,” ütles Skuza. “Et pangad omavad<br />
kindlustusseltse, see on levinud.”<br />
Vaatame, mida kujutab endast PZU investori<br />
perspektiivist. Aastaga on aktsia tootnud 32,1%.<br />
Aktsia on suhteliselt odav (P/E 12,7). Dividenditootlus,<br />
mis on varasematel aastatel olnud kõrgem,<br />
on praegu 4,3%.<br />
Börsigigant. 16 miljoni kliendiga PZU on Poola<br />
börsil turuväärtuselt viiendal kohal. Ligi 10 miljardi<br />
eurone turuväärtus tähendab, et näiteks<br />
Soome börsil on vaid viis sellest seltsist suurema<br />
turuväärtusega ettevõtet. Paistab, et PZU-l on<br />
palju vaba kapitali ning suur Poola turg hakkab<br />
kitsaks jääma.<br />
JPMorgan Cazenove’i analüütikud hindasid<br />
PZU kolmanda kvartali tulemust tugevaks nii<br />
kahjukindlustuse (nõrgem majandus tähendas<br />
vähem autosõite ja seeläbi vähem liiklusõnnetusi<br />
ning vähe suuri ilmast tingitud kahjusid), elukindlustuse<br />
kui ka investeerimistulu poolest.<br />
Analüütikutelt on aktsia saanud 12 ostusoovitust,<br />
7 hoia-soovitust ja 4 müügisoovitust. Aktsia<br />
hinna tõus on poomas analüütikute keskmist<br />
hinnasihti (446,64 zlotti), pakkudes –4,6% tootlust<br />
hinnasihini.<br />
Kas maailm vajab Volkswageni<br />
autosid ja Liptoni teed?<br />
Kui usud Siemensi, Volkswageni, Nestlé, Unileveri<br />
ja teiste Euroopa suurte ekspordiettevõtete<br />
edusse, ava meil uus investeerimishoius.<br />
Nii annad oma vabale rahale<br />
teenimisvõimaluse.<br />
Otsustamiseks on aega kuni 16.12.2013.<br />
VALUUTA<br />
Euroopa Keskpank<br />
EUR/SEK<br />
8,8888 EUR/RUB<br />
44,5560<br />
Austraalia dollar AUD 1,475<br />
Bulgaaria leev BGN 1,956<br />
Hiina jüaan CNY 8,234<br />
Hongkongi dollar HKD 10,477<br />
India ruupia INR 84,456<br />
Jaapani jeen JPY 137,570<br />
Kanada dollar CAD 1,427<br />
Korea won KRW 1432,790<br />
Leedu litt LTL 3,453<br />
Läti latt LVL 0,703<br />
Norra kroon NOK 8,276<br />
BÖRSIKAUBAD<br />
Kütused 25.11<br />
USD<br />
Nafta IPE, bbl 109,52<br />
Nafta NYMEX, bbl 94,05<br />
Mootoribensiin, t 970,00<br />
Diislikütus, t 952,25<br />
Kerge kütteõli, t 940,25<br />
Masuut (1% väävel), t 598,00<br />
Maagaas Henry Hub, btu, USD 3,801<br />
Põllumajandus 25.11<br />
nael = 453,59 g<br />
Kohv NYBOT, USc/nael 106,50<br />
Valge suhkur NYSE LIFFE, USD/t 465,40<br />
Kakao NYBOT, USD/t 2794,00<br />
Nisu NYSE LIFFE, USD/t 165,00<br />
Rapsiseemned NYSE LIFFE Pariis 375,5<br />
Allikas: Bloomberg, kella 17 seisuga<br />
Poola zlott PLN 4,192<br />
Rumeenia leu RON 4,447<br />
Singapuri dollar SGD 1,692<br />
Suurbritannia nael GBP 0,835<br />
Šveitsi frank CHF 1,231<br />
Taani kroon DKK 7,459<br />
Tai baat THB 43,218<br />
Tšehhi kroon CZK 27,269<br />
Türgi liir TRY 2,703<br />
Ungari forint HUF 298,210<br />
USA dollar USD 1,351<br />
Värvilised metallid 22.11<br />
USD/t<br />
Alumiinium LME 1794<br />
Vask LME 7065<br />
Plii LME 2104<br />
Nikkel LME 13510<br />
Tina LME 22875<br />
Tsink LME 1900<br />
Väärismetallid 25.11<br />
USD/unts, unts = 31,105 g<br />
Kuld COMEX 1242,02<br />
Plaatina NYMEX 1385,30<br />
Pallaadium NYMEX 721,30<br />
Hõbe COMEX 19,96<br />
Tallinn 25.11<br />
aktsia<br />
sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
käive,<br />
EUR<br />
P/E ROE P/B divid.<br />
tootlus<br />
Arco Vara 1,200 -1,64 8 056 - -310,4% 1,16 0,0%<br />
Baltika 0,520 -2,44 8 784 71,4 2,7% 1,95 0,0%<br />
Ekspress Grupp 1,200 1,69 240 10,4 8,0% 0,83 0,8%<br />
Harju Elekter 2,780 -0,36 3 321 9,5 8,1% 0,77 3,2%<br />
Järvevana 0,580 -1,69 97 - 0,0% 0,69 0,0%<br />
Merko Ehitus 7,200 -1,77 42 417 11,7 9,4% 1,09 4,2%<br />
Nordecon 1,060 0,95 2 475 11,5 10,4% 1,20 0,0%<br />
Olympic EG 1,890 -0,53 113 416 11,7 28,8% 3,38 5,3%<br />
Premia Foods 0,699 0,72 5 125 355,8 0,2% 0,77 1,4%<br />
Pro Kapital Grupp 2,330 0,00 0 - -1,4% 1,86 0,0%<br />
Silvano FG 2,820 3,68 141 971 9,2 21,1% 1,93 8,9%<br />
Tallink Grupp 0,956 -0,62 19 745 16,1 5,4% 0,87 5,2%<br />
Tln Kaubamaja 5,500 0,00 12 718 13,4 11,9% 1,60 6,4%<br />
Tallinna Vesi 11,400 0,00 66 460 10,2 27,7% 2,81 7,4%<br />
Trigon PD 0,502 -1,57 1 762 - 0,0% 1,04 0,0%<br />
Skano Group 1,240 0,81 124 - -7,4% 0,80 0,0%<br />
P/E arvutatud viimase nelja kvartali vahearuande (kui on olemas, siis rahvusvahelise raamatupidamis standardi (IAS)<br />
kohase) konsolideeritud puhaskasumi põhjal<br />
Riia 25.11<br />
aktsia<br />
sulgemishind,<br />
LVL<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Grindex 6,21 -1,43 5,96 0,75 -<br />
Latvijas Gaze 6,52 -1,21 11,29 0,60 -<br />
Olainfarm 4,98 -1,78 7,23 1,83 -<br />
Vilnius 25.11<br />
aktsia<br />
sulgemishind,<br />
EUR<br />
muutus<br />
eelm, %<br />
P/E P/B divid.<br />
tootlus<br />
Apranga 2,51 -0,40 - 3,9 6,3<br />
City Service 1,820 -1,09 13,2 1,1 -<br />
Invalda 2,720 0,00 - 1,0 -<br />
Linas Agro 0,705 0,14 4,4 0,9 -<br />
Panevezio Statybos 1,220 1,67 - 0,6 -<br />
Siauliu Bankas 0,277 -0,36 16,2 0,8 -<br />
Snaige 0,456 0,00 - 1,7 -<br />
TEO LT (Telekomas) 0,750 0,67 13,4 2,0 7,6<br />
Helsingi 25.11<br />
aktsia<br />
muutus P/E P/B divid.<br />
hind, EUR eelm, %<br />
tootlus<br />
Alma Media 3,32 1,22 13,1 2,7 3,0<br />
Citycon 2,59 0,00 12,1 0,9 5,8<br />
Elisa Comm. 18,60 -0,53 15,0 3,7 6,9<br />
Finnair 3,04 1,67 - 0,5 -<br />
Fortum 17,08 -0,52 11,3 1,6 -<br />
HKScan 3,48 0,00 11,1 0,5 2,8<br />
Kesko 25,02 -0,91 18,1 1,1 4,8<br />
Neste Oil 14,57 -1,02 - 1,4 2,6<br />
Nokia 5,95 0,25 - 3,3 -<br />
Olvi 26,80 0,04 17,1 3,4 1,9<br />
PKC Group 24,45 0,08 41,9 3,0 2,8<br />
Stockmann 11,44 0,18 13,7 1,0 5,3<br />
Stora Enso 7,32 0,69 16,8 1,1 -<br />
UPM Kymmene 12,45 -1,66 - 0,9 4,7<br />
YIT 9,42 -0,79 11,4 1,7 8,0
22 INVESTOR investeerimisfondid<br />
Dow Jones USA<br />
16 071,54<br />
16000<br />
+0,04%<br />
OMX Stockholm<br />
1290,88<br />
1400<br />
+0,03%<br />
OMX Helsinki<br />
2822,43<br />
2800<br />
-0,33%<br />
EPI II samba indeks<br />
156,27<br />
160<br />
-0,14%<br />
15000<br />
1275<br />
2550<br />
155<br />
14000<br />
1150<br />
2300<br />
150<br />
13000<br />
1025<br />
2050<br />
145<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Romet Kreek, tel 667 0192, e-post turud@aripaev.ee<br />
reklaamiosakond, tel 667 0105, e-post reklaam@aripaev.ee<br />
12000<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
900<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
1800<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
140<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
10<br />
FONDID<br />
reklaam<br />
Avaron Asset Management 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Avaron Areneva Euroopa Fond A, EUR 11,87 12,11 11,87 8,90 19,60 23,52 5,84 - 27 405 547<br />
Avaroni Privaatportfell B, EUR 14,16 14,16 14,16 2,94 8,43 9,12 5,95 - 6 800 739<br />
Avaron Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 11,01 11,01 11,01 3,31 5,43 7,33 - 6 497 644<br />
Compensa Life 21.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Kasvuportfell, EUR - - 1,42 - 8,30 14,10 4,90 19,20 5 869 189<br />
Võlakirjaportfell, EUR - - 11,87 - 0,70 1,20 3,10 - 643 724<br />
Kasvuporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2013. Võlakirjaporfelli mahu info on antud seisuga 31.10.2013.<br />
Danske Capital AS 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Danske Pension 25, EUR 0,98 0,99 0,99 3,18 3,00 3,63 2,53 4,47 11 271 275<br />
Danske Pension 50, EUR 1,15 1,16 1,16 4,24 4,93 5,81 2,76 5,60 160 808 890<br />
Danske Pension Intress, EUR 0,88 0,89 0,89 2,24 0,93 1,29 2,34 3,49 3 635 450<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
Danske Pension 100 Pluss, EUR 1,50 1,51 1,51 5,86 9,65 11,18 5,06 9,45 3 380 109<br />
Vabatahtlik Pensionifond<br />
Danske Pension Intress Pluss, EUR 0,76 0,77 0,77 2,80 0,46 0,91 2,23 240 353<br />
Info teiste Danske Capitali ja Danske Invest fondide kohta on avaldatud veebilehel www.danskecapital.ee.<br />
ERGO Funds 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
algusest<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
ERGO Pensionifond 2P1, EUR 0,92 0,93 0,93 0,01 0,59 0,99 2,37 4,21 8 747 878,97<br />
ERGO Pensionifond 2P2, EUR 1,14 1,16 1,16 1,26 5,35 6,25 2,09 8,92 46 731 717,64<br />
ERGO Pensionifond 2P3, EUR 0,66 0,66 0,66 1,64 7,73 9,71 0,73 - 1 651 068,65<br />
ERGO Pensionifond 3P1, EUR 0,89 0,90 0,90 1,42 6,33 7,88 2,71 - 437 188,28<br />
ERGO Pensionifond 3P2, EUR 0,94 0,96 0,95 1,83 7,98 9,63 2,35 - 353 423,09<br />
ERGO Pensionifond 3P3, EUR 0,91 0,92 0,92 2,40 10,65 13,20 -0,85 - 335 276,29<br />
LHV Varahaldus 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond L, EUR 1,40 1,42 1,42 5,46 4,03 5,95 3,15 10,53 206 386 668<br />
Pensionifond M, EUR 1,12 1,13 1,13 3,99 2,80 4,21 3,47 9,74 30 730 001<br />
Pensionifond S, EUR 1,18 1,19 1,19 2,72 0,84 1,52 3,11 8,41 41 282 028<br />
Pensionifond XL, EUR 1,22 1,23 1,23 6,13 6,56 8,94 3,64 11,23 47 493 204<br />
Pensionifond XS, EUR 1,09 1,10 1,10 2,57 0,65 1,43 3,37 8,16 9 162 302<br />
Täiendav Pensionifond, EUR 1,36 1,37 1,37 6,40 7,51 9,91 3,87 12,97 5 398 856<br />
LHV Pärsia Lahe Fond A, EUR 11,54 11,65 11,65 12,88 42,03 45,12 17,27 16,48 -<br />
LHV Pärsia Lahe Fond B, EUR 7,37 7,45 7,45 12,95 42,03 45,12 17,27 16,47 21 673 476<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond A, EUR 8,49 8,58 8,58 15,06 5,94 11,17 -1,13 9,44 -<br />
LHV Maailma Aktsiad Fond B, EUR 5,43 5,48 5,48 15,06 5,94 11,17 -1,14 9,43 1 526 360<br />
Nordea Pensions Estonia 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Nordea Pensionifond A, EUR 0,96 0,97 0,97 6,75 6,29 7,61 4,26 8,22 61 429 473,89<br />
Nordea Pensionifond A Pluss, EUR 0,79 0,80 0,80 8,00 8,92 10,25 4,5 7 021 875,57<br />
Nordea Pensionifond B, EUR 0,90 0,90 0,90 5,10 2,17 3,17 3,45 6,93 12 582 627,85<br />
Nordea Pensionifond C, EUR 0,81 0,82 0,82 3,08 -0,53 -0,03 2,29 4,96 2 270 938,72<br />
Nordea Pensionifond Aktsiad 100, EUR 1,20 1,22 1,22 10,75 13,5 15,55 6,26 13,6 4 144 158,26<br />
Nordea Pensionifond Intress Pluss, EUR 0,71 0,71 0,71 4,48 0,87 1,79 611 366,86<br />
Fondivalitsejad<br />
AVARON ASSET MANAGEMENT Narva mnt<br />
5–58, Tallinn 10117, tel 664 4205, faks 664<br />
4201, info@avaron.ee, www.avaron.ee<br />
DANSKE CAPITAL AS Narva mnt 11, Tallinn 15015,<br />
tel 675 2295, faks 675 2895,<br />
funds@danskebank.ee, www.danskecapital.ee,<br />
www.danskebank.ee<br />
ERGO FUNDS AS A. H. Tammsaare tee<br />
47, Tallinn, tel 610 6500, faks 610 6501,<br />
funds@ergo.ee, www.ergo.ee<br />
AS GA FUND MANAGEMENT Roosikrantsi 11,<br />
Tallinn 10119, tel 680 2680, faks 680 2681,<br />
info@gafm.ee, www.gafm.ee<br />
AS GILD PROPERTY ASSET MANAGEMENT<br />
Swiss House, Roosikrantsi 11, Tallinn 10119,<br />
tel 680 2630, faks 680 2631,<br />
info@gildrealestate.com<br />
www.gildrealestate.com<br />
LHV VARAHALDUS AS Tartu mnt 2,<br />
Tallinn 10145, tel 680 0400, faks 680 0402,<br />
info@lhv.ee, www.lhv.ee<br />
NORDEA PENSIONS ESTONIA AS Liivalaia<br />
45/47, Tallinn 10145, tel 710 1250, faks 710<br />
1251, eesti@nordea.com, www.nordea.ee<br />
AS SEB VARAHALDUS Tornimäe 2, Tallinn<br />
15010, tel 665 6565, faks 665 7122, fondid@<br />
seb.ee, www.seb.ee<br />
SWEDBANK INVESTEERIMISFONDID AS<br />
Liivalaia 8, Tallinn 15038, tel 631 1606,<br />
faks 631 1636, funds@swedbank.ee<br />
www.swedbank.ee/fondid<br />
Maaklerifirmad<br />
COMPENSA LIFE VIENNA INSURANCE GROUP SE<br />
Roosikrantsi 11, Tallinn, tel 610 3000,<br />
faks 610 3010 info@compensalife.ee,<br />
www.compensalife.ee<br />
LHV Tartu mnt 2, Tallinn, tel 680 0400,<br />
faks 680 0402<br />
VERSOBANK AS Pärnu mnt 12, Tallinn,<br />
tel 680 2500, faks 680 2501<br />
DANSKE BANK Narva mnt 11, Tallinn,<br />
tel 630 2104<br />
SEB ENSKILDA EQUITIES Tornimäe 2, Tallinn,<br />
tel 665 6622, faks 665 6802<br />
MANDATUM LIFE INSURANCE BALTIC SE Viru<br />
väljak 2, Tallinn, tel 681 2300, info@mandatumlife.ee,<br />
www.mandatumlife.ee<br />
SWEDBANK AS Liivalaia 8, Tallinn,<br />
tel 631 0310, faks 631 0410
23<br />
3000<br />
Pedro De Noronha: Ma ei usu, et leiduks<br />
ühtegi tõsist investorit, kes vaataks<br />
Twitterit ja mõtleks, et ta kahekordistab<br />
sellega oma varanduse.<br />
Silvano aktsiat müüs maha ASi Silvano<br />
Fashion Group juhatuse esimees Märt<br />
Meerits 20. novembril.<br />
Riskifondi juht hoiatas, et mikroblogi Twitteri aktsia võib kukkuda kuni 80%. Ta lisas, et Twitterit<br />
ei väärtustata fundamentaalselt ja võrdles selle aktsiate omamist Porsche omamisega.<br />
FONDID<br />
reklaam<br />
Mandatum Life 22.11<br />
Investeeringute haldusteenus:<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
Swedbank Investeerimisfondid AS 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
Turvaline, EUR 116,70 116,12 116,12 - 2,75 3,47 3,47 - -<br />
Konservatiivne, EUR 115,09 113,95 113,95 - 4,25 5,16 1,86 - -<br />
Tasakaalustatud, EUR 114,97 113,28 113,28 - 5,22 6,19 0,96 - -<br />
Progressiivne, EUR 110,00 107,84 107,84 - 6,33 7,38 -0,39 - -<br />
Agressiivne, EUR 115,27 113,01 113,01 - 7,07 8,13 -0,32 - -<br />
Investeerimisportfellid:<br />
Mandatum Life Fixed Income Abs, EUR 142,40 141,70 141,70 - 2,51 3,32 3,69 - -<br />
Mandatum Life Global Food Abs, EUR 117,76 115,45 115,45 - -2,05 -1,64 -4,14 - -<br />
Mandatum Life Emerging<br />
Opportunities Abs, EUR 107,15 105,05 105,05 - 1,45 2,19 -4,24 - -<br />
Mandatum Life Nordic Equity Abs, EUR 144,68 141,85 141,85 - 0,82 2,63 -6,48 7,46 -<br />
Mandatum Life Europe Equity Abs, EUR 158,11 155,01 155,01 - 5,56 4,62 1,30 - -<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Pensionifond K1, EUR 0,80 0,81 0,81 2,24 0,37 1,07 2,95 3,19 45 473 909,61<br />
Pensionifond K2, EUR 0,89 0,90 0,90 4,13 1,90 2,79 3,37 4,28 173 970 193,88<br />
Pensionifond K3, EUR 1,05 1,06 1,06 7,17 4,13 5,59 4,35 6,58 444 767 433,48<br />
Pensionifond K4, EUR 0,78 0,79 0,79 11,27 4,92 7,09 4,23 49 057 452,40<br />
Pensionifond V1, EUR 1,20 1,22 1,22 5,18 2,54 5,17 4,51 5,47 9 734 444,91<br />
Pensionifond V2, EUR 0,93 0,94 0,94 8,68 4,54 7,29 4,72 7,63 17 760 422,25<br />
Pensionifond V3, EUR 1,10 1,11 1,11 13,14 7,13 10,40 4,27 10,06 35 526 669,84<br />
Kesk-Aasia Aktsiafond, EUR 4,07 4,18 4,11 17,11 6,40 9,72 -8,81 10,46 5 167 450,17<br />
Ida-Euroopa Aktsiafond, EUR 7,57 7,76 7,65 21,50 -9,98 -3,56 -5,61 6,01 42 088 176,76<br />
Fondifond 100, EUR 10,02 10,28 10,12 15,27 5,85 8,99 2,42 13,48 62 174 283,30<br />
Fondifond 30, EUR 11,37 11,66 11,49 6,39 3,96 6,00 3,77 7,54 13 862 607,84<br />
Fondifond 60, EUR 10,78 11,05 10,89 10,62 4,19 6,74 3,26 10,56 48 141 049,70<br />
Venemaa Aktsiafond, EUR 15,80 16,20 15,96 21,89 4,83 8,88 1,03 21,49 48 232 720,92<br />
AS SEB Varahaldus 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
* Vahendatavate fondide tagasivõtmis- ja väljalaskehindu saab vaadata www.seb.ee/fondikursid. Fondide mahud on seisuga 30.09.2013.<br />
Trigon Funds 22.11<br />
ost müük NAV riskiaste<br />
% aasta<br />
algusest<br />
% aasta<br />
algusest<br />
tootlus (p.a) %<br />
tootlus (p.a) %<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
SEB Energiline Pf, EUR 0,740 0,747 0,747 7,81 3,70 5,74 1,09 11 893 937,02<br />
SEB Konservatiivne Pf, EUR 0,883 0,892 0,892 3,22 -2,27 -1,64 1,30 3,93 55 685 343,13<br />
SEB Optimaalne Pf, EUR 0,828 0,836 0,836 3,97 1,29 2,18 1,67 5,77 14 851 210,31<br />
SEB Progressiivne Pf, EUR 0,966 0,976 0,976 5,04 2,89 4,10 2,12 5,83 296 247 453,11<br />
SEB Aktiivne Pf, EUR 0,930 0,940 0,940 9,55 5,61 7,62 2,43 11,37 14 368 308,81<br />
SEB Tasakaalukas Pf, EUR 1,138 1,149 1,149 3,56 1,42 2,24 2,04 4,68 11 137 483,39<br />
SEB Aktiivne Fondifond A, EUR 7,432 7,582 7,507 8,09 7,750 9,980 4,890 11,120 4 195 046,89<br />
SEB Dünaamiline Fondifond A, EUR 8,597 8,770 8,684 5,68 3,540 5,370 3,670 7,390 5 897 049,56<br />
SEB Tasakaalukas Fondifond A, EUR 10,728 10,945 10,836 2,76 1,250 2,500 3,630 7,060 1 133 098,53<br />
SEB Ida-Euroopa Võlakirjafond A, EUR 12,775 12,775 12,775 5,06 -2,910 -1,520 4,320 8,580 60 009 834,95<br />
SEB Kasvufond A, EUR 6,944 7,084 7,014 16,62 5,300 14,190 0,170 15,850 13 137 717,42<br />
Vahendatavad Fondid *<br />
SEB Corporate Bond Fund, EUR 1,522 1,522 1,522 2,39 1,130 2,280 4,470 6,970 386 560 000,00<br />
SEB Danish Mortgage Bond Fund, EUR 129,138 129,138 129,138 2,47 -0,110 0,590 3,630 5,130 168 740 000,00<br />
SEB High Yield Fund, EUR 133,719 135,056 133,719 2,63 4,500 6,880 6,730 - 1 855 360 000,00<br />
SEB Short Bond Fund EUR 1,272 1,272 1,272 0,29 0,240 0,240 0,110 - 44 360 000,00<br />
SEB Strategy Balanced Fund 107,153 108,225 107,153 - 3,770 4,360 - - 331 550 000,00<br />
SEB Strategy Defensive Fund 106,208 106,208 106,208 - 2,240 2,460 - - 329 420 000,00<br />
SEB Strategy Growth Fund 110,987 112,097 110,987 - 8,090 9,110 - - 224 240 000,00<br />
SEB Strategy Opportunity Fund 108,254 109,337 108,254 - 6,010 6,620 - - 335 280 000,00<br />
SEB Eastern Europe Fund ex Russia, EUR 2,998 3,058 3,028 14,90 6,320 13,450 0,500 15,010 126 000 000,00<br />
SEB Eastern Europe Small Cap Fund, EUR 2,726 2,782 2,754 11,05 8,510 12,590 -5,370 13,410 61 270 000,00<br />
SEB Russia Fund, EUR 9,303 9,491 9,397 19,15 -2,750 1,610 -4,100 23,220 185 730 000,00<br />
fondi maht<br />
12 kuud 3 aastat 5 aastat<br />
Arenevate Turgude Agrisektori Fond, EUR 78,15 80,54 79,75 22,74 -6,84 -5,69 -25,14 1 752 593<br />
Arenevate Turgude Finantssektori Fond, EUR 169,86 175,06 173,32 17,66 4,62 7,80 -3,50 4 378 304<br />
Uus Euroopa Kasvufond, EUR 13,75 14,24 13,96 21,92 8,21 13,28 -4,21 5,51 1 715 629<br />
Uus Euroopa Fond, EUR 24,63 25,50 25,00 13,78 23,23 26,85 12,48 17,98 40 819 044<br />
Venemaa Top Picks Fond, EUR 18,35 19,00 18,63 26,06 -10,26 -7,05 -5,64 16,33 7 765 254<br />
ÄRIPÄEVA<br />
JUHTIMISKOOL<br />
Inimeste arendamine<br />
ja meeskonna na<br />
coaching<br />
“<br />
klubihind<br />
27,50<br />
tavahind 34,50<br />
“Nutikas idufirma” on intelligentne<br />
raamat, mis muudab seda, kuidas<br />
ettevõtteid juhtida ja kasvatada.<br />
Kohustuslik kirjandus.<br />
Koolitaja on<br />
IVAR LUKK<br />
V moodul<br />
17. detsembril<br />
Täpne kava<br />
akadeemia.aripaev.eeev.ee<br />
<strong>Äripäev</strong>a raamatuklubi<br />
Peep Laja, internetiturundaja<br />
raamatupood.aripaev.ee<br />
Info ja registreerimine telefonil 667 0100 või<br />
e-posti aadressil akadeemia@aripaev.ee<br />
Hind on 390 eurot (km-ga 468 eurot)
<strong>Äripäev</strong><br />
Nr 217 (4874) 26.11.2013<br />
TEGIJA TURUL<br />
Alasdair Warren: Tundub, nagu see<br />
oleks midagi, millel on jalad.<br />
OMX TALLINN<br />
52 nädalat<br />
Tallinna börsi üldindeks, kajastab põhi- ja<br />
lisanimekirja aktsiate liikumisi.<br />
840,26<br />
900<br />
825<br />
-0,00%<br />
<br />
750<br />
675<br />
Goldman Sachsi Euroopa, Lähis-Ida ja Aafrika aktsiaturgude finantskäendajate osakonna juht ütles CNBC-le, et Euroopa IPO turg on sel<br />
aastal näidanud elavnemise märke. Oktoobri lõpuks olid Euroopa ettevõtted kaasanud 20 miljardi euro väärtuses raha. See on kaks<br />
korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.<br />
600<br />
10<br />
12<br />
02<br />
04<br />
06<br />
08<br />
perioodi kõrgeim 855,25<br />
perioodi madalaim 671,02<br />
10<br />
TÕUSJAD<br />
SAS<br />
19,10 SEK<br />
+6,11%<br />
Alcoa<br />
9,72 USD<br />
+5,19%<br />
Carmo<br />
16,24 EUR<br />
+4,44%<br />
City Service<br />
1,87 EUR<br />
+2,75%<br />
Playtech<br />
675,00 GBp<br />
+2,75%<br />
Holmen AB<br />
231,20 SEK<br />
+2,57%<br />
Vaatamata kiirest laienemisest<br />
tingitud kahjumi<br />
suurenemisele,<br />
on rootslaste muusikateenuse<br />
Spotify väärtus kasvanud<br />
üle 4 miljardi dollari. Hiljuti<br />
sai Spotify 250 miljoni dollarilise<br />
investeeringu Netflixi<br />
investorilt.<br />
Kes võidavad Iraani<br />
tuumakokkuleppest?<br />
I<br />
raani tuumakokkuleppest võidavad<br />
otseselt kõige rohkem Prantsuse<br />
autotootjad PSA Peugeot Citroën ja<br />
Renault SA, ning ettevõtted, mis transpordivad<br />
Iraani naftat.<br />
Pühapäeval jõudsid Iraan ja suurriigid esimest<br />
korda pärast 2003. aastat kokkuleppele<br />
Iraani tuumaprogrammi teemal, mis lõpetas<br />
kümme aastat kestnud diplomaatilise patiseisu.<br />
Kokkuleppe järgi peab Iraan suurendama koostööd<br />
ÜRO järelevalveekspertidega ning piirama<br />
oma tuumaalast tegevust. Vastutasuks saab<br />
Iraan 7 miljardi dollari väärtuses sanktsioonide<br />
leevendamist järgmise kuue kuu jooksul. Esialgu<br />
oli tegemist põhjalikuma kokkuleppe esimese ja<br />
ajutise etapiga.<br />
Maailm hingab kergendatult ja Putin nimetas<br />
tuumalepet läbimurdeks. Kuid otseseid kasusaajaid<br />
on vähe, sest esialgse leppe järgi jäävad<br />
põhisanktsioonid naftale ja pangandussüsteemile<br />
alles. Washingtoni sõnul ei lubata praegusest<br />
rohkem Iraani naftat turule ega Lääne investoreid<br />
Iraani.<br />
Kokkulepe pani aktsiad rallima. Tuumakokkulepe<br />
võib olla esimene suurem samm, millega<br />
Iraan sanktsioonidest väljub ja rahvusvahelisse<br />
majandusse tagasi pöördub.<br />
Eile rallisid Prantsuse autotootjate aktsiad Pariisi<br />
börsil mitu protsenti. PSA Peugeot Citroëni<br />
aktsia tõusis 4,5%, Renault SA ligi 2 protsenti.<br />
“Igasugune märk sellest, et me võime jätkata<br />
äritegevust oma partneritega Iraanis, on minemas<br />
õiges suunas,” ütles Peugeot’ kõneisik Jean-<br />
Baptiste Thomas Bloombergile.<br />
Sanktsioonide leevendamine lihtsustab ka<br />
Iraani naftavedu ning sellest lõikavad kasu nii<br />
Iraan kui ka riigid, kuhu naftat veetakse. India<br />
börsil tõusis eile Indian Oili aktsia 2,6% ning Hindustan<br />
Petroleum 5,71%, kuna tarnesanktsioonide<br />
leevendamisega on nendel ettevõtetel lihtsam<br />
naftat osta. Samas on mõlemad ettevõtted<br />
öelnud, et ei plaani praegu tavapärasest rohkem<br />
Iraani naftat osta.<br />
Kasu lõikavad ka kindlustusfirmad. Sanktsioonide<br />
kadumisel saavad taas hakata Iraani<br />
saadetisi kindlustama näiteks Lloyd’s Banking<br />
Group, Munich Re ja Swiss Re.<br />
RAINER SAAD<br />
rainer.saad@aripaev.ee<br />
Otseseid kasusaajaid<br />
on vähe, sest<br />
esialgse leppe järgi<br />
jäävad põhisanktsioonid<br />
naftale ja<br />
pangandussüsteemile<br />
alles.<br />
EURO<br />
Hanssoni sõnad<br />
kukutasid eurot<br />
Euroopa Keskpanga nõukogu liige ja Eesti<br />
Panga president Ardo Hansson ütles<br />
Bloombergile, et Euroopa Keskpank on valmis<br />
langetama baasintressi veelgi ja kehtestama<br />
negatiivse hoiuseintressi. See kukutas ka euro<br />
kurssi.<br />
“Intressimäära langetamise võimalus ei ole<br />
ennast täielikult ammendanud ning on olemas<br />
ka igasuguseid teisi abinõusid,” ütles Hansson.<br />
“Iga kord, kui kasutada ühte vahendit, on sul<br />
edaspidi üks vähem, mida kasutada. Aga ma ei<br />
näe, et meil saaksid vahendid otsa,” lisas ta.<br />
Sel kuul langetas Euroopa Keskpank baasintressi<br />
0,5 protsendilt rekordmadalale 0,25 protsendile.<br />
Eelmisel nädalal teatas Bloomberg News,<br />
et EKP võib langetada praegu null protsendil püsiva<br />
deposiidi intressimäära –0,1 protsendile.<br />
Hanssoni sõnade peale langes euro kurss 0,3<br />
protsenti, 1,3516 dollarile.<br />
AKTSIAD<br />
Deutsche Bank näeb<br />
Playtechi aktsiale<br />
20% tõusu<br />
Deutsche Bank kordas eile enda ostusoovitust<br />
Playtechi aktsiale ning 800pennist hinnasihti.<br />
Praeguselt hinnatasemelt tähendab see umbes<br />
20% tõusu.<br />
Playtechi aktsia kauples eile Londoni börsil<br />
2,28% üleval, 672 pennil.<br />
Credit Suisse’il on neutraalne soovitus koos<br />
835pennise aktsiasihiga. Daniel Stewart & Co.<br />
tõstis 29. oktoobril oma soovituse neutraalse<br />
pealt “ostaks” ning hinnasihi 790 pennilt 840<br />
pennile. Panmure Gordon kordas oma 29. oktoobri<br />
ostusoovitust. Aktsia hinnasiht on analüüsifirmal<br />
800 penni.<br />
Kolm analüütikut soovitab Playtechi aktsiat<br />
hoida ja kuus osta. Analüütikute konsensus Playtechi<br />
aktsiasoovitusele on “osta” ning hinnasiht<br />
811 penni. See on ligi 130 penni (20%) üle praeguse<br />
aktsiahinna.<br />
Tartus suurt arendusüksust omava Playtechi<br />
turuväärtus on 1,92 miljardit naela.<br />
LANGEJAD<br />
Boeing<br />
130,91 USD<br />
-3,73%<br />
IBM<br />
178,31<br />
-1,65%<br />
Groupon<br />
8,97 USD<br />
-1,64%<br />
F-Secure<br />
1,91 EUR<br />
-1,55%<br />
Facebook<br />
45,58 USD<br />
-1,41%<br />
Ebay<br />
49,64 USD<br />
-1,37%<br />
Kanada nutitelefonitootja<br />
BlackBerry juhtkond<br />
lagunes, kuna<br />
ettevõttest lahkusid nii tootmis-<br />
kui ka finantsdirektor.<br />
Eelmisel kuul lahkus Black-<br />
Berryst tegevjuht Thorsten<br />
Heins.<br />
MTÜ Eesti Väitlusseltsi tegevjuht Margo Loor:<br />
“Põhiline, mida ma juhina teen, on inimestega<br />
suhtlemine, otsustamine, probleemide<br />
lahendamine. Nende tegevuste juures on mu jaoks<br />
argumenteeritud mõtlemine olnud suureks abiks.<br />
Juhina ootan oma tiimilt samuti seisukohtade<br />
argumenteerimist, nii ei muutu koosolekud või<br />
telefonikõned niisama mokalaadaks, vaid inimesed<br />
mõtlevad enne läbi, miks ja mida nad öelda<br />
Koolitusel<br />
tahavad. Otsuste tegemisel ja nende selgitamisel<br />
töötajatele on samuti argument lahutamatu tööriist.<br />
Muidugi võiksin ka niisama jõupositsioonilt<br />
korraldusi anda, aga lahti seletatud otsus toimib<br />
inimestele kauem ja efektiivsemalt. Probleemide<br />
lahendamisel on argumendi roll eriti selge - kui<br />
kumbki pool esitab oma läbimõeldud seisukohad,<br />
mitte ei tänita ja vaidle niisama, saab erimeelsused<br />
palju kiiremini ja rahulikumalt lahendatud.”<br />
Argumenteerimine juhtimises<br />
õpetab MTÜ Eesti Väitlusseltsi tegevjuht MARGO LOOR, kuidas teha ja viia selgeid,<br />
loogilisi ja põhjendatud otsuseid töötajateni.<br />
Rohkem infot www.akadeemia.aripaev.ee
Change language