PDF-failina - Äripäev
PDF-failina - Äripäev
PDF-failina - Äripäev
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
10 UUDIS toimetaja<br />
26. november 2013 ÄRIPÄEV<br />
Anu Jõgi, tel 667 0137, e-post toimetajad@aripaev.ee<br />
RAHALIIT<br />
Euroala<br />
kriisile<br />
ei ole veel<br />
lahendust.<br />
Saksa skepsis<br />
SIRJE RANK<br />
sirje.rank@aripaev.ee<br />
PROFESSOR Werner Weidenfeld osales Tallinnas Euroopa tulevikku arutanud Saksamaa, Põhjala ja Balti riikide foorumil. FOTO: RAUL MEE<br />
See, kuidas euroala kriisi praegu lahendatakse,<br />
ei ole veel lahendus, väitsid läinud nädalal Tallinnas<br />
mõjukad Saksa analüütikud.<br />
“Arvata, et rahaliit saab püsida ilma poliitilise<br />
liiduta, on absurd,” ütles intervjuus <strong>Äripäev</strong>ale<br />
Maastrichti lepingu kõnelustel kaasa löönud<br />
professor Werner Weidenfeld, tuletades meelde<br />
kantsler Helmut Kohli sõnavõttu Saksa parlamendis<br />
veidi enne eurole aluse pannud lepingu allkirjastamist<br />
1992. aastal. “Poliitilise liidu all mõtlen<br />
ma seda, et on olemas tugev poliitiline raamistik,<br />
mis suudab a) koordineerida majanduspoliitikat,<br />
b) sekkuda, kui mõni riik oma eelarvepoliitiliste<br />
otsustega euro stabiilsust ohustab.”<br />
Need otsused loodeti paika panna Maastrichti<br />
lepingu allkirjastamise järel. Kuid siis järgnesid<br />
“päikselised aastad” ning alles nüüd, kriisi survel,<br />
on hakatud sammhaaval asju paika saama, rääkis<br />
Weidenfeld, kes praegu juhib Müncheni poliitikauuringute<br />
keskust CAP.<br />
Duisburg-Esseni ülikooli professor Ansgar Belke,<br />
kes teeb analüüse Euroopa Liidu institutsioonidele<br />
ja IMFile, kritiseeris, et kriisilahendusega pole<br />
edasi liigutud moel, mis vähendaks Euroopa Keskpanga<br />
õlule pandud koormat. “Paljud probleemid<br />
on struktuursed. Intressikärped siin ei aita. See on<br />
poliitilise juhtimise küsimus,” ütles ta.<br />
Belke sõnul aitaks euroala kriisi lahendada tugeva<br />
kriisilahendusmehhanismiga pangandusliit<br />
ning fiskaalne föderalism. Euroala riikide võlakoorma<br />
jagamisele üles ehitatud süsteemi tal<br />
aga usku pole.<br />
“Valida on, kas liikuda tugeva keskvõimuga liidu<br />
poole, kus on suurem võim Euroopa Parlamendil,<br />
või loobuda sihist võlakoormat ühiselt kanda.<br />
See kütab viha,” ütles Belke. Viimast on näha paremäärmuslike<br />
ja eurovastaste erakondade edust<br />
Prantsusmaal, Hollandis, Belgias ja teistes riikides.<br />
Saksa valija peab leppima Lõuna-Euroopa parlamendi<br />
otsustega. Belke sõnul on suurim probleem<br />
selles, et liikmesriikide vahel ei ole usaldust.<br />
Laenu andmine ja võtmine eeldab aga kohustusi<br />
mõlemale poolele. Et praegu pole kesktasandil otsustamist,<br />
on liikmesriigid sunnitud elama teise<br />
riigi parlamendi otsuste järgi. “Saksa valijad peavad<br />
leppima Lõuna-Euroopa riikide parlamentide<br />
otsustega ja vastupidi. See on demokraatia defitsiit,”<br />
nentis Belke.<br />
Fiskaalse föderalismi all ei pea Belke silmas<br />
teiste vigade kinnimaksmist, vaid mitmekesisust<br />
ja konkurentsi. Iga riik otsustab ise oma maksud<br />
ja maksuraha kulutamise, intressimäärad kujundab<br />
turg vastavalt riigi riskidele, ütles Belke, tõmmates<br />
paralleele Šveitsi ja USAga. “Seda ei saa, kui<br />
võlad pannakse ühte patta.”<br />
Võlakoorma jagamine võiks Belke arvates olla<br />
minimaalne ja täita vaid pangandusliidu vajadusi.<br />
Ühiseid võlakirju näiteks infrastruktuuriprojektide<br />
rahastamiseks ta ei toeta.<br />
Kriis tõi avalikuks, kui oluline on rahaliidus<br />
majanduspoliitika koordineerimine, ütles Weidenfeld.<br />
Nädalapäevad tagasi käivituski süsteem,<br />
kus Euroopa Komisjon annab liikmesriikide eelarvetele<br />
hinnangu enne nende kinnitamist vastava<br />
riigi parlamendis. Praegu saab sellest tekitada<br />
vaid avalikkuse survet, ütles Weidenfeld, 2–3 aastaga<br />
peaks tekkima võimalus ka jõulisemalt poliitikat<br />
mõjutada.<br />
Weidenfeld jäi põiklevaks küsimuse peale, mida<br />
teha euroala “päikeselisest” kümnendist jäänud<br />
võlataagaga. “See vihmavari, mis loodi, on ainult<br />
aja võitmiseks. See ei ole lahendus,” ütles ta, mär-<br />
Euroopa<br />
Keskpanga<br />
asi ei ole rahaliitu<br />
praeguses<br />
koosseisus<br />
koos<br />
hoida.<br />
Duisburg-Esseni ülikooli professor<br />
Ansgar Belke<br />
Rootsis läheb 70% uusi<br />
töökohti immigrantidele<br />
OMANIKUD ja OMANDUSED –<br />
online infopank Agent<br />
tunneb Eesti ettevõtete omanikke<br />
ja teab nende tausta<br />
Agent teab!<br />
Isikliku Agendi tellimiseks võta ühendust!<br />
agent.aripaev.ee 667 0007<br />
<strong>Äripäev</strong>a infopank<br />
ROOTSI<br />
integratsiooniministri<br />
Erik<br />
Ullenhagi<br />
sõnul pole<br />
töölkäijate<br />
osakaal<br />
immigrantide<br />
seas kunagi<br />
varem olnud<br />
nii suur. FOTO:<br />
SCANPIX<br />
Viimasel seitsmel aastal on<br />
umbes 70 protsenti Rootsis<br />
loodud töökohtadest täitnud<br />
välismaal sündinud elanikud,<br />
kirjutas ERRi uudisteportaal.<br />
Alates 2006. aastast, kui Rootsis<br />
sai võimule paremtsentristlik<br />
valitsus, on riigis loodud umbkaudu<br />
230 000 uut töökohta, vahendas<br />
The Local Rootsi Statistika<br />
Keskbüroo (SCB) andmeid.<br />
Statistika järgi läks üle 160<br />
000 töökoha inimestele, kes on<br />
sündinud väljaspool Rootsit.<br />
Rootsi integratsiooniminister<br />
Erik Ullenhag rääkis Rootsi<br />
Raadiole antud intervjuus, et<br />
100 000 töökohta läks inimestele,<br />
kes on sündinud väljaspool<br />
Euroopat. “Immigrantide arv<br />
Rootsi tööturul on väga positiivne<br />
areng selles suhtes, et kunagi<br />
varem pole meil olnud nii palju<br />
teistest riikidest pärit inimesi,<br />
kes päriselt käivad tööl,” lausus<br />
Ullenhag.<br />
Arengust hoolimata on<br />
Rootsis töölkäijate protsent<br />
immi grantide hulgas madalam<br />
kui Rootsis sündinute puhul.<br />
Ullenhag märkis, et numbrite<br />
järgi on valitsusel õnnestunud<br />
jõuda inimesteni, “kes olid tööturult<br />
kaugel eemal”. Ta lisas, et<br />
riigi suurim väljakutse on jätkuvalt<br />
noorte töötus.<br />
“Valitsusele on seatud eesmärgiks<br />
see, et kõik inimesed<br />
käiksid tööl, kuid selleni on<br />
ilmselgelt veel pikk tee,” ütles<br />
Ullenhag.<br />
ÄRIPÄEV.EE
Change language