PDF-failina - Äripäev
PDF-failina - Äripäev
PDF-failina - Äripäev
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
18 ARVAMUS<br />
ÄRILAUSE<br />
Margus Allikmaa: Kui juba hävime,<br />
siis suurelt.<br />
ÄRIPÄEV 26. november 2013<br />
toimetaja Vilja Kiisler, tel 667 0150, e-post vilja.kiisler@aripaev.ee<br />
Rahvusringhäälingu juhi sõnul ei saa ERR endale lubada seda, et maksab jalgpalli maailmameistrivõistluste<br />
ülekandeõiguste litsentsihinna ära, aga lõpuks ei näita MMi keegi.<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Ettevõttele sõiduki soetamise ja selle eraotstarbelise<br />
kasutamise soodustatud tingimustel<br />
maksustamise seaduse muutmine lükati edasi.<br />
Kas praegu ajendavad maksusoodustused<br />
ostma kalleid autosid?<br />
Peatoimetaja: Meelis Mandel<br />
Väljaandja: AS <strong>Äripäev</strong><br />
Pärnu mnt 105, 19094 Tallinn<br />
telefon:<br />
(372) 667 0195,<br />
(372) 667 0222<br />
Toimetus:<br />
e-post: aripaev@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0111<br />
Reklaamiosakond:<br />
e-post: reklaam@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0105<br />
Tellimine ja levi:<br />
e-post: register@aripaev.ee<br />
tel: (372) 667 0099<br />
Tellimine internetis:<br />
www.aripaev.ee/tellimine<br />
EDUARD STIVELMAN<br />
ASi Eskaro juht<br />
Meie firmas ei ole sellistest maksusoodustustest<br />
mingit kasu. On mõni reegel, millele ametisõiduk<br />
peab vastama. Ja sellega ettekirjutused<br />
piirduvad, hind ei mängi rolli.<br />
LUGEJA ARVAB<br />
Isegi koolilaps saab aru, et kui<br />
võetava laenu protsent on väiksem<br />
või võrdne inflatsiooniga, siis tasub<br />
igal juhul laenu võtta. Võimalik on<br />
muidugi see, et valitsus ei oska selle<br />
rahaga midagi mõistlikku peale<br />
hakata.<br />
Kommentaar artiklile “Ligi laenu võtmisest: saan<br />
ainult imestada”<br />
LOE WWW.ARIPAEV.EE<br />
DENIS KANAVIN<br />
OÜ Kallis Kodu omanik<br />
Väga lihtsustatult rääkides tähendab maksusoodustus<br />
ju seda, et auto saab omandada<br />
käibemaksu võrra odavamalt. Seega siis mõni<br />
saab lubada endale kallimat autot kui siis, kui ta<br />
peaks selle ostma eraisikuna. Kallis auto aga võib<br />
olla hoopiski ökonoomsem kui odav.<br />
OLEG UGLOV<br />
ASi NTT juhatuse esimees<br />
Maksusoodustused ametiauto ostmisel on väga<br />
kasulikud. Kui ettevõtjale on olulisem tarbimisväärtus<br />
ja auto otstarbekus, mitte soov tõestada<br />
küsitavat prestiiži, siis ta arvestab hinnaga.<br />
JÜRI KIVIT<br />
agentuuri Studio of Marketing reklaamidirektor<br />
Auto valikul ei ole maksusoodustustel mingit<br />
tähtsust. Kes nii arvab, käib ka poes selle põhimõtte<br />
järgi, et “raiskan võimalikult palju, et kokkuhoid<br />
suurem tuleks”. Auto ostetakse ettevõttesse<br />
vastavalt ettevõtte vajadustele ja võimalustele.<br />
<strong>Äripäev</strong>a tellija eelised – ostukeskkond<br />
privileeg.aripaev.ee ja<br />
soodsaim võimalus soetada <strong>Äripäev</strong>a<br />
raamatuklubi raamatuid.<br />
<strong>Äripäev</strong> veebis: www.aripaev.ee<br />
Trükk AS Kroonpress<br />
Toimetus võtab endale õiguse kirju ja<br />
kaastöid vajaduse korral lühendada. Toimetus<br />
kaastöid ei tagasta. Kõik ajalehes<br />
<strong>Äripäev</strong> ja tema lisades avaldatud artiklid,<br />
fotod, teabegraafika (sh päevakajalisel,<br />
majanduslikul, poliitilisel või religioossel<br />
teemal) on autoriõigusega<br />
kaitstud teosed ning nende reprodutseerimine,<br />
levitamine ning edastamine<br />
mis tahes kujul on ilma ASi <strong>Äripäev</strong> kirjaliku<br />
nõusolekuta keelatud. Kaebuste<br />
korral ajalehe sisu kohta võite pöörduda<br />
Pressinõukogusse, pn@eall.ee või tel<br />
(372) 646 3363.<br />
KOLUMN<br />
Saksamaa: priimuse piinad<br />
S<br />
aksamaa käsi käib Euroopa Liidu<br />
liikmesriikide hulgas nagu klassi<br />
oivikul: mõni ehk imetlebki, aga<br />
keegi ei armasta eriti. ELi suurim<br />
liikmesmaa pole mitte ainult ekspordiliider<br />
ja kasvumootor, vaid võib ette näidata<br />
ka korras eelarve ja erakordselt väikese noorte<br />
tööpuuduse. Ent Saksamaad peetakse ka väljakannatamatuks<br />
kõiketeadjaks, kelle õpetusi keegi<br />
kuulata ei taha.<br />
Nüüd on Saksamaal leitud kriitiline punkt,<br />
mida saab ka arvudega toestada. Hurraa, rõõmustatakse<br />
Ateenast Lissabonini, viimaks on<br />
priimus vea teinud! Nõrgemad liikmesmaad võivad<br />
nüüd kuulutada, kuidas nad ammu teadsid,<br />
et pole oma probleemides ise süüdi, hoopis sakslased<br />
on – oma säästudiktaadi ja puuduliku valmidusega<br />
teiste võlgu kinni maksta. Ja muidugi<br />
Angela Merkel, keda kujutatakse üha sagedamini<br />
hitlerlikus univormis ja haakristiga.<br />
Lumepalli lasi veerema Saksamaa ekspordi<br />
jooksevkonto ülejääk, mille Euroopa Komisjon<br />
on luubi alla võtnud. Kui tulevaks kevadeks peaks<br />
ilmnema majanduse tasakaalutus, ähvardavad<br />
Saksamaad miljarditesse eurodesse ulatuvad<br />
trahvid. Komisjoni hinnangul kätkeb jooksevkonto<br />
ülejääk üle kuue protsendi ohtu stabiilsusele:<br />
kui ühed riigid liiga palju ekspordivad, impordivad<br />
teised liiga palju, ja see seab teiste riikide<br />
ettevõtluse liiga tugeva konkurentsisurve alla,<br />
mida finantseeritakse sageli võlaga.<br />
Mida teha? Saksamaa ületas kõnealuse piirväärtuse<br />
juba ammugi. Kuidas peaks Saksamaa selle<br />
tasakaalutuse kõrvaldama? Suurema sisetarbimisega<br />
või enama teiste riikide kaupade ja teenuste<br />
tarbimisega. Aina enam on kuju võtmas<br />
nõue tarbimist stimuleerida. Aga kuidas peaks<br />
see välja nägema? Tarbijad otsustavad ju ise, mida<br />
ostavad – sakslasi ei saa rohkem tarbima sundida,<br />
nõnda nagu teiste maade tarbijad ei ole kohustatud<br />
Saksa kaupu ostma. See, et Saksamaal<br />
on tekkinud ekspordi ülejääk, ei ole mitte poliitiliselt<br />
korraldatud, see tähendab lihtsalt, et tegu<br />
on heade toodetega, mille järele on nõudmine.<br />
Tegelikult osutab Euroopa Komisjon lõunapoolsetele<br />
liikmesriikidele karuteene, kui tõmbab<br />
Saksamaa ekspordi ülejäägi ja kriisimaade<br />
kroonilise eelarve puudujäägi vahele võrdusmärgi.<br />
On absurdne ühele riigile tema edu ette heita<br />
ja lasta teistel ülal pidada ülepaisutatud valitsusaparaati<br />
ja vohada korruptsioonil, selle asemel<br />
et efektiivsuse peale mõelda.<br />
Euroopa vajab Saksamaad vedurina. Saksa-<br />
BERTHOLD FORSSMAN<br />
Saksa ajakirjanik<br />
Solidaarsus<br />
ja kannatlikkus<br />
ei ole lõputult<br />
veniv<br />
kumm.<br />
maa ettevõtetel on tarnijad kogu Euroopas. Kui<br />
Saksamaa vähem ekspordiks, siis oleks neil vähem<br />
tööd, ja sellest ei oleks kellelgi kasu. Ja pealegi,<br />
õigupoolest ongi Euroopa Liit ju üks suur siseturg,<br />
nii et rangelt võttes ei saa ekspordist rääkidagi<br />
juhul, kui Saksa tooteid müüakse teistes<br />
liikmesriikides.<br />
Mõttetud debatid ei tekita mitte vaid eelarvamusi<br />
teistes Euroopa maades, vaid loovad ka ohu,<br />
et Saksamaal kasvab viha Euroopa naabrite suhtes.<br />
Solidaarsus ja kannatlikkus ei ole lõputult veniv<br />
kumm, eriti veel juhul, kui Euroopa Komisjoni<br />
ei peaks tõsiselt võetama. Aga just selle võib EK<br />
president Manuel Barroso praegu saavutada.<br />
Eeldatavasti ei tule mingeid trahve, sest ilmselt<br />
ei vii Euroopa Komisjoni tehtav kontroll mingite<br />
oluliste tulemusteni. Lõpuks pole Saksamaale<br />
põhjust midagi ette heita, sest tugev eksport<br />
on eelkõge Saksa reformipoliitika ja konkurentsivõime,<br />
mitte protektsionismi tulemus. Konkurentsimoonutusega<br />
oleks tegemist siis, kui välismaistele<br />
toodetele tehtaks takistusi või kui seadusega<br />
oleks paika pandud palgapiirangud, mis<br />
teeksid Saksa tooted kunstlikult odavaks. Palgad<br />
ei ole aga Saksamaal üldsegi riigi asi, vaid lepitakse<br />
kokku tööandja ja töövõtja vahel. Saksamaal<br />
ei ole ka miinimupalka, selle kehtestamise<br />
üle peetakse praegu vaidlusi. Sotsiaalse rahulolu<br />
mõttes on see oluline, ent kas Saksa juuksurite<br />
ja kelnerite kõrgemad palgad viiksid selleni,<br />
et välismaal ostetaks vähem Saksa autosid? Ja kas<br />
polnud siis kõrged palgad ja laenubuum just see,<br />
mis viis osa maid kuristiku äärele? Saksa pangad<br />
olid laene andes ettevaatlikud, Saksa ettevõtted<br />
tegid kriisi ajal palkade asjus koostööd üksteisega<br />
võistlemise asemel, ja seetõttu kannatas Saksa<br />
majandus kriisis vähem.<br />
Räägime asjast. Mõistlikum oleks, kui komisjon<br />
soovitaks Saksa eduelemente rakendada teisteski,<br />
nõrgemates liikmesriikides, et teised võiksid<br />
priimuse eeskuju järgida, selle asemel et püüda<br />
klassi parimat teiste vigade kordamisele kallutada<br />
ja võlgadega tarbimist kunstlikult stimuleerida.<br />
See ei saa olla enamat kui õletule süütamine.<br />
Vihastamapanev on seegi, et sellised libadebatid<br />
viivad tähelepanu kõrvale Saksamaa tegelikelt<br />
probleemidelt. Saksamaa ei ole sugugi mitte<br />
eeskuju igas mõttes ja igaühele. Sellelgi, mis Saksamaal<br />
hästi, pole mingit igavikugarantiid. Saksamaagi<br />
väljakutse on toime saada demograafiliste<br />
muutustega, vaja on tarku investeeringuid<br />
infrastruktuuri, innovatsiooni ja haridusse. Mugavaks<br />
muutuda pole põhjust.<br />
REPLIIK<br />
Majanduskasvu nimel võib laenata<br />
INDREK PRANTS<br />
ettevõtja<br />
Riigil peaks olema<br />
ühiskondliku aktsepti<br />
saanud prioriteetide<br />
nimekiri.<br />
Riigi laenuvõtmine on positiivne,<br />
juhul kui see täidab<br />
muu hulgas eesmärki, mis on<br />
elanikkonna säästudele suurema<br />
tootluse pakkumine.<br />
Seeläbi oleks võimalik rahva<br />
jõude seisvat raha kasutada riigi<br />
majanduskeskkonna parandamiseks.<br />
Riik oleks garandiks.<br />
Säästude kaotamise oht kaoks<br />
ning emotsionaalses plaanis<br />
võiks see vähendada ka riigi ja<br />
rahva teineteisest eemaldumist.<br />
Riigil peaks olema selge<br />
ning ühiskondliku aktsepti<br />
saanud prioriteetide nimekiri,<br />
mille peale laenuraha kulutada.<br />
Majanduse elavdamiseks<br />
laenu võtmine on mõistlik.<br />
See ei tähenda, et riik sekkub<br />
majandusse. Õigemini, ta küll<br />
sekkub, kuid selle eesmärk on<br />
ettevõtjatele võimalikult konkurentsivõimelise<br />
ning viljaka<br />
keskkonna loomine.<br />
Kui riigi laenamise tulemusel<br />
paraneb Eesti ettevõtluskeskkond,<br />
asutatakse uusi ärisid,<br />
luuakse uusi töökohti, mis<br />
omakorda suurendavad riigi<br />
maksutulu, millest siis makstakse<br />
tulevikus pensione ning<br />
peetakse ülal kogu sotsiaalsüsteemi,<br />
siis see ei lähe vastuollu<br />
Eesti liberaalse majanduse<br />
kuvandiga ning teenib kõikide<br />
ühiskonnagruppide huve ettevõtjatest<br />
koduperenaiste ning<br />
pensionärideni välja.<br />
Kindlasti on oht, et laenamine<br />
(loe: riigi võlakirjade väljalaskmine)<br />
võib tulevastes rohkem<br />
vasakule kaldu olevates valitsustes<br />
tekitada ahvatluse kasutada<br />
laenuraha ka jooksvate<br />
kulutuste otseseks katmiseks.<br />
Kui riik laenaks raha näiteks<br />
spetsiaalselt selleks loodud fondi,<br />
siis oleks seda ohtu võimalik<br />
vähendada.
Change language