Lisa - Riigi Teataja

Lisa 

Jõhvi Vallavolikogu 

21.06.2012 määrusele nr 90 

JÕHVI VALLA ARENGUKAVA 

2012 – 2020 

EELARVESTRATEEGIA 2013 – 2016

Eessõna 

Jõhvi vallas toimuvate arengute mõistmiseks tuleb teadvustada, et napilt 12 000 elanikuga vallakeskus - Jõhvi 

linn, toimib keskusena ligi 65 000 inimesele, kes elavad Jõhvi kesklinnast 15 km raadiuses. Lisades sellele veel 

tosinkond kilomeetrit läheneb teenindatavate arv juba 100 tuhandele, mis vastab ligilähedaselt Tartu elanikkonnale. 

Seepärast pole imestada, et viimastel aastatel on Jõhvi linna, kui regionaalse kaubandus-, teenindus- ja 

administratiivkeskuse areng lahti vedamas ka teda ümbritsevate omavalitsuste arengut. Üha intensiivsemaks muutuv 

igapäevane pendelmigratsioon näitab, et uued töökohad tekivad eeskätt Jõhvis. 

Sellest tuleneb Jõhvi valik riiklike regionaalasutuste asupaigaks, seda isegi juhul, kui neid jääb kogu Eesti 

peale vaid neli. Üha enam kinnistub Eesti jagunemine neljaks regionaalhalduspiirkonnaks, mille keskusteks on Tallinn, 

Tartu, Pärnu ja Jõhvi. 

Jõhvis toimuvate arengute suunatud juhtimine nõuab paratamatult muutusi kogu senises planeerimistegevuses. 

Strateegilise planeerimise nurgakivi on teha õigeid asju õigel ajal, õiges mahus, õiges järjekorras ja õiges kohas. 

Nõukogudeaegsest mõtlemisest pärit formaalsete, vaid riiulile tolmuma mõeldud arengukavade aeg on läbi. Nende 

asemele peavad astuma projekti- ning eesmärgikesksed arengukavad. 

Just tulevikku suunatus iseloomustab viimasel ajal üha enam Jõhvi omavalitsuse kõiki tegemisi, mille ilmekaks 

kinnituseks on käesolev arengukava. Praegust etappi Jõhvi arengus võib nimetada nn juhtimishoobade loomise 

ajajärguks. Nendeks on lisaks arengukavale veel üldplaneering, suuremaid terviklikke piirkondi hõlmavad detail- ja 

teemaplaneeringud, pikaajaline finantsplaneerimine ning juhtimisstruktuuride reform. 

Jõhvi omavalitsusele riigi, regiooni ning vallakodanike poolt esitatavate kõrgete nõudmiste täitmine eeldab 

laiahaardelise visiooni ning strateegilise plaani olemasolu, millega kaasnevad sotsiaalsed, majanduslikud, 

infrastruktuuri- ja keskkonnaalased tegevusprogrammid. See omakorda eeldab valla arengu edutegurite maksimaalset 

väljamängimist, sest finantsvahendeid, nagu ikka, napib. 

Käesolevas arengukavas kavandatud meetmed on suunatud eeskätt positiivsete protsesside käivitamisele ning peavad 

tõstma vallaelanike elatustaset, suurendama nende identiteeditunnet, parandama valla mainet, looma eeldused avaliku, 

era- ja kolmanda sektori koostööks, projektide käivitamiseks ning investeeringute ligimeelitamiseks. 

Samas ei tohi unustada, et arengukava pole pelgalt seadusandlik akt, vaid ühiskondlik kokkulepe valla arenguhuvide 

realiseerimiseks. 

Arengukava ülesanne on fikseerida omavalitsuse edasise arengu põhijooned, kaardistada olulisemad tegevused 

ning määratleda prioriteedid, eesmärgiga tugevdada Jõhvi, kui piirkondliku keskuse rolli Euroopaga integreeruvas 

Eestis. 

Jääb vaid loota selle arengukava loovat ja edukat ellurakendamist.

Sisukord 

Sisukord 

Eessõna.................................................................................................................................................................................2 

Sisukord................................................................................................................................................................................3 

Sissejuhatus...........................................................................................................................................................................6 

1. Jõhvi arengu suundumused ja mõjurid 2003-2012...........................................................................................................9 

1.1 Väliskeskkonna suundumused....................................................................................................................................9 

1.1.1. Globaalsed trendid ............................................................................................................................................9 

1.1.2. Eesti regionaalarengu suundumused .................................................................................................................9 

1.1.3. Regionaalsed suundumused Kirde-Eestis........................................................................................................10 

1.2. Olulisemad muutused Jõhvi linnas ja vallas 2003-2012..........................................................................................10 

1.2.1. Regionaalkeskus..............................................................................................................................................10 

1.2.2. Juhtimine..........................................................................................................................................................10 

1.2.3. Rahvastik.........................................................................................................................................................11 

1.2.4. Ettevõtlus.........................................................................................................................................................11 

1.2.5. Haridus- ja noorsootöö....................................................................................................................................11 

1.2.6. Kultuur ja sport................................................................................................................................................11 

1.2.7. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.....................................................................................................................12 

1.2.8. Turvalisus........................................................................................................................................................12 

1.2.9. Avalik ruum ja heakord...................................................................................................................................12 

1.2.10. Teed ja transport............................................................................................................................................13 

1.2.11. Veevarustus ja kanalisatsioon........................................................................................................................13 

1.2.12. Soojamajandus...............................................................................................................................................14 

1.2.13. Elamumajandus..............................................................................................................................................14 

1.2.14. Telekommunikatsioon ja side........................................................................................................................14 

2. Arengueeldused..............................................................................................................................................................15 

2.1. Asend.......................................................................................................................................................................15 

2.2. Maakonnakeskuse staatus .......................................................................................................................................15 

2.3. Linna/valla toimekeskkond......................................................................................................................................16 

2.4. Rahvastik.................................................................................................................................................................16 

2.5. Maine, identiteet ja elanike rahulolu ......................................................................................................................17 

2.6. Juhtimine..................................................................................................................................................................17 

2.7. Eelarve.....................................................................................................................................................................18 

2.8. Partnerlus teiste omavalitsuste ja riigiasutustega....................................................................................................18 

2.9. Haldusreform...........................................................................................................................................................19 

2.10. Ettevõtlus...............................................................................................................................................................19 

2.11. Tööjõud..................................................................................................................................................................20 

2.12. Haridus ja noorsootöö............................................................................................................................................20 

2.13. Tervishoid..............................................................................................................................................................21 

2.14. Sotsiaalhoolekanne................................................................................................................................................21 

2.15. Turvalisus..............................................................................................................................................................21 

2.17. Avalik ruum ja heakord.........................................................................................................................................23 

2.18. Teed ja transport....................................................................................................................................................23 

2.19. Veevarustus ja kanalisatsioon................................................................................................................................24 

2.20. Soojamajandus.......................................................................................................................................................24 

2.21. Elamumajandus......................................................................................................................................................25 

2.22. Telekommunikatsioon ja side................................................................................................................................25 

2.23. Looduskeskkond....................................................................................................................................................25 

3. Võimalikud tulevikustsenaariumid ................................................................................................................................27 

4. SWOT-analüüs ja võtmevaldkonnad..............................................................................................................................30 

4.1. SWOT-analüüs........................................................................................................................................................30 

4.1.1. Tugevused:........................................................................................................................................................30 

4.1.2. Nõrkused...........................................................................................................................................................30 

4.1.3. Ohud:................................................................................................................................................................30 

4.1.4. Võimalused:......................................................................................................................................................31

4.2. Jõhvi valla strateegiline üldeesmärk........................................................................................................................31 

4.3. Võtmevaldkonnad....................................................................................................................................................31 

4.3.1. Keskus...............................................................................................................................................................31 

4.3.2. Keskkond..........................................................................................................................................................32 

4.3.3. Koosmeel..........................................................................................................................................................32 

4.4. Vahendid tegelikkuse mõjutamiseks soovitud suunas.............................................................................................32 

5. Visioon 2025...................................................................................................................................................................33 

5.1. Jõhvi kui tugev keskus ...........................................................................................................................................33 

5.2. Jõhvi kui kvaliteetse euroopaliku elukeskkonnaga omavalitsus.............................................................................34 

5.3. Jõhvi kui koostöö ja -meele kogukond ...................................................................................................................34 

6. Arengumudel..................................................................................................................................................................36 

6.2. Arengupõhimõtted ja lahendatavad ülesanded........................................................................................................37 

6.2.1. Missioon...........................................................................................................................................................37 

6.2.2. Arengupõhimõtted............................................................................................................................................37 

6.2.3. Eesmärkide saavutamiseks lahendatavad ülesanded........................................................................................37 

6.2.3.1. Jõhvi arengut toetavad strateegilised suunad ja strateegiliste eesmärkide saavutamiseks lahendatavad 

ülesanded................................................................................................................................................................37 

6.2.3.1.1. Valla inimressursi tugevdamine.........................................................................................................38 

6.2.3.1.2. Toimekeskkonna arendamine.............................................................................................................38 

6.2.3.1.3. Sotsiaalse sidususe suurendamine......................................................................................................38 

6.2.3.2. Valla inimressursi tugevdamiseks tuleb:...................................................................................................38 

6.2.3.3. Toimekeskkonna arendamiseks tuleb:.......................................................................................................38 

6.2.3.4. Sotsiaalse sidususe suurendamiseks tuleb:................................................................................................39 

7. Tegevusvajaduste kava 2012-2020 valdkondade ja strateegiliste arendussuundade alusel...........................................40 

7.1 Identiteet ja maine.....................................................................................................................................................40 

7.1.1 Arendussuund: Sotsiaalse sidususe suurendamine............................................................................................40 

7.2 Juhtimine...................................................................................................................................................................40 

7.2.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine.........................................................................................................40 

7.2.2 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine..................................................................................................40 

7.2.3 Arendussuund: Sotsiaalse sidususe suurendamine...........................................................................................40 

7.3 Haridus ja noorsootöö...............................................................................................................................................40 


7.3.2 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine...................................................................................................41 


7.4 Tervishoid................................................................................................................................................................42 



7.5 Sotsiaalhoolekanne...................................................................................................................................................42 



7.5.3 Arendussuund: Sotsiaalse sidususe suurendamine...........................................................................................43 

7.6 Turvalisus.................................................................................................................................................................43 





7.8 Avalik ruum ja heakord............................................................................................................................................44 



7.9 Teed ja transport.......................................................................................................................................................45 


7.10 Veevarustus ja kanalisatsioon.................................................................................................................................46 

7.10.1 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine.................................................................................................46 

7.11 Soojamajandus........................................................................................................................................................46 


7.12 Elamumajandus.......................................................................................................................................................46 


7.13 Ettevõtlus................................................................................................................................................................46 

7.13.1 Arendussuund: Inimressursi tugevdamine.......................................................................................................46 

7.13.2 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine.................................................................................................46

7.13.3 Arendussuund: Sotsiaalse sidususe suurendamine.........................................................................................47 

8. Prioriteetsused.................................................................................................................................................................48 

8.1 Valdkondadevaheline prioriteetsus ..........................................................................................................................48 

8.2 Valdkonnasisesed tegevusvajaduste prioriteetsused.................................................................................................49 

8.2.1 Haridus ja noorsootöö........................................................................................................................................49 

8.2.2 Majandus............................................................................................................................................................49 

8.2.3 Kultuur ja sport..................................................................................................................................................50 

8.2.4 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid.......................................................................................................................50 

8.3 Valdkondadevaheline tegevuste prioriteetsus maaelu arengu vaatevinklist.............................................................51 

Lisa 1: Jõhvi valla arengumudel ........................................................................................................................................52 

Lisa 2: Vallaelu suunavad arengukavad ja muud olulisemad strateegilised dokumendid..................................................53 

Lisa 3: Statistilised andmed................................................................................................................................................54 

Lisa 4: Jõhvi valla eelarvestrateegia aastateks 2013 - 2016 ..............................................................................................57 

I Ülevaade eelarvestrateegia koostamisest.....................................................................................................................57 

II MAJANDUSPROGNOOSID.........................................................................................................................................58 

Ülevaade Eesti majandusnäitajatest................................................................................................................................58 

Jõhvi valla majanduslik olukord.....................................................................................................................................60 

III PÕHITEGEVUSE TULUD...........................................................................................................................................62 

Maksud...........................................................................................................................................................................62 

Üksikisiku tulumaks ..................................................................................................................................................62 

Maamaks ....................................................................................................................................................................64 

Muud maksutulud ......................................................................................................................................................64 

Kaupade ja teenuste müük .............................................................................................................................................64 

Toetused .........................................................................................................................................................................65 

Muud tulud......................................................................................................................................................................65 

IV PÕHITEGEVUSE KULUD .........................................................................................................................................67 

V INVESTEERIMISTEGEVUS.......................................................................................................................................70 

VI FINANTSEERIMISTEGEVUS...................................................................................................................................74 

VII ÜLEVAADE JÕHVI VALLAST SÕLTUVA ÜKSUSE MAJANDUSOLUKORRAST.........................................76 

VIII FINANTSDISTSIPLIINI TAGAMISE MEETMED................................................................................................78 

IX TUNDLIKKUSANALÜÜS........................................................................................................................................81 

X KOKKUVÕTE.............................................................................................................................................................82

Sissejuhatus 

Käesolev arengukava on pärast 2005. aasta kohalike omavalitsuste valimisi endiste Jõhvi linna ja Jõhvi valla 

liitumise tulemusena moodustatud Jõhvi valla esimene ühine arengukava. 

Taasiseseisvunud Jõhvi linnal oli neli arengukava: 

1992.a. aastal vastu võetud Jõhvi linna esimese arengukava 1 eesmärgiks oli iseseisva omavalitsusüksusena toime 

tulemise võime põhjendamine. Ühtlasi formuleeriti linna arengueelised, millele tugines Jõhvi linna kogu järgnev 

areng. Tookordsest mõjusfääride kaardistamisest kasvas välja hilisem Jõhvi haldusreformi poliitika. 

1995-1998.a. arengukava 2 vaid korrigeeris oma eelkäijat, viies selle vastavusse toimunud muutustega. 

1999-2000.a. arengukava 3 lähtus juba uuest kaasaegsemast arengukava koostamise metoodikast. Eesmärgiks oli 

jõuda kahe aasta vältel valmisolekuni oma arengut sisuliselt planeerida. Uue elemendina lisandus tegevuskava 

(meetmed), millele kahjuks ei järgnenud pikaajalist finantseerimisplaani. Sellele vaatamata võimaldas arengukava 

kaasa minna uue, projektide kaudu finantseerimise metoodikaga. Oluline oli visiooni Jõhvi 2010 väljatöötamine, 

mis sätestas arengu kaugemad eesmärgid. Arengukavas püstitati ülesanne jõuda selguseni, kas ollakse valmis 

käituma maakonnakeskusena ning tegema otsuseid eelkõige sellest prioriteedist lähtudes. 

2003-2007 4 arengukava kehtimisperioodil toimus Jõhvi linna ja Jõhvi valla ühinemine. Arengukava võeti 

baasmaterjaliks käesoleva, liitumisjärgse Jõhvi valla arengukava koostamiseks. 

Endisel Jõhvi vallal oli kaks arengukava. Neist viimase, 2002-2005 arengukava kehtivusperioodi lõpuga toimus ka 

Jõhvi linnaga liitumine. 

Käesolev Jõhvi valla arengukava on koostatud Jõhvi linna arengukava 2003-2007 (koostatud Jõhvi Linnavalitsuse 

ja OÜ Geomedia koostöös) täiendades, lisades sellesse vajalikud uuendused ning endise Jõhvi valla ehk 

maapiirkondade temaatika. 

Arengu põhiprioriteetideks tunnistatakse Jõhvi kui regionaalkeskuse tugevdamine, kvaliteetse toimekeskkonna 

arendamine ning sotsiaalse sidususe suurendamine eri huvi- ja sotsiaalsete gruppide ning rahvusrühmade vahel. 

Eelmiste arengukavade ajal toimus Jõhvi läbimurre maakonnakeskusena ning Kohtla-Järve varjust väljumine. 

Edaspidi sõltub Jõhvi valla edu ja positsioon sellest, kuivõrd tunnustatud koha suudab ta saavutada mitte enam 

Kirde-Eesti regioonis, vaid Eestis tervikuna. Sellele peab järgnema oma loomuliku koha leidmine Läänemere 

regioonis. 

Majanduse globaliseerumine, infotehnoloogia areng ning inimeste ja institutsioonide ülemaailmne võrgustumine 

esitab omavalitsusele tõsise väljakutse, mis eeldab senisest märksa keerukamate valikute tegemist. Arengu 

põhiküsimusteks saavad: kas suudetakse vastata aja nõuetele ning olla innovaatiline uuendaja, kas suudetakse 

tulevikku mitte üksnes ennustada, vaid ka kujundada. 

Arengustrateegias püstitatu saavutamine sõltub oluliselt sellest, kui energiliselt asutakse püstitatud ülesannete 

täitmisele. Mida enam üksmeelt saavutatakse eesmärkide realiseerimisel, seda suurema tõenäosusega soovitu ka 

ellu viiakse. Käesolevas arengukavas sisalduv Jõhvi arengustrateegia aastani 2025 on vaid üks võimalik tulevik, 

mille saatus on selle elluviijate kätes. 

Arengukava ülesehituse põhimõtted 

Arengukava koostamisel lähtuti arusaamast, et tegemist on ühtse loogiliselt seotud tervikuga, mis saab edaspidi 

lähtekohaks ja aluseks valdkondlikele arengukavadele. 

Käesoleva arengukava ülesehitus tugineb järgmisele põhimõistetele: 

Arengukava – arengustrateegiast lähtuv lähemate eesmärkide saavutamist kavandav tegevuskava, mis viiakse ellu 

tegevuste, projektide ja eelarve kaudu. 

Arengustrateegia – visiooni realiseerimiseks kokku lepitud üldine teostustee, mis arvestab valla tugevusi ja 

nõrkusi ning väliskeskkonnast tulenevaid võimalusi ja ohte. 

1 Jõhvi arengukava 1992. Kinnitatud Jõhvi Linna RSN otsusega 27.05.1992. 

2 Jõhvi arengukava 1995-1998. Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu määrusega 20.12.1995. 

3 Jõhvi arengukava 1999-2000. Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu määrusega 23.12.1998, nr. 53. Pikendatud aastani 2004 Jõhvi 

Linnavolikogu otsusega 19.10.2000, nr. 65. 

4 Jõhvi arengukava 2004-2007. Kinnitatud Jõhvi Linnavolikogu määrusega 20.11.2003, nr. 37.

Ressursid ja piirangud - tingimused, mis soodustavad või takistavad arengueesmärkide realiseerimist. 

Arengustsenaarium – tõenäolise tulevikusituatsiooni või -sündmustiku kirjeldus. 

SWOT-analüüs - meetod nähtuse eri külgede analüüsiks (strengths – tugevused, weaknesses – nõrkused, 

opportunities – võimalused, threats - ohud). 

Visioon – soovitud tulevikupilt, milleni tahetakse teatavaks ajaks jõuda. 

Missioon – kohustused ja põhimõtted, mida vald peab täitma ja järgima, et jõuda soovitud tulemuseni (visioonini). 

Arengumudel – visioonist, missioonist ja eesmärkidest lähtuv üldine terviklahend mis sisaldab strateegilisi 

arendussuundi. 

Tegevuskava – konkreetsete ülesannete loend, mida on vaja eesmärkide saavutamiseks täita. 

Arengukava koosneb kahest põhiosast - strateegiast ja tegevuskavast, mille lisana töötatakse eeloleval aastal välja 

investeeringute kava 2012-2016. 

Arengustrateegias Jõhvi 2025 esitatakse valdkondade kaupa olulisemad muutused taustsüsteemis ning Jõhvi 

linnas/vallas aastatel 2003-2011. Kirjeldatakse olemasolevaid ressursse, mis toetavad arengut ning piiranguid, mida 

tuleb ületada või arvesse võtta edasises arendustegevuses. Võtmevaldkonnad formuleeritakse lähtudes valla kui 

terviku tugevustest, nõrkustest, ohtudest ja võimalustest. Visandatakse Jõhvi valla tulevikupilt, milleni tahetakse 

jõuda aastaks 2020. Seda täiendab analüüs ühelt poolt tulevikupildi ning teiselt poolt valla tugevuste, nõrkuste, 

ohtude ja võimaluste vahelistest seostest. 

Kõige lõpuks esitatakse valla üldine arengumudel. Välja tuuakse kolm strateegilist arendussuunda ehk prioriteeti 

aastateks 2007-2020. Arendussuunad on eesmärgistatud ning edaspidi formuleeritakse ka vastavad mõõdikud, mis 

annavad võimaluse teostada eesmärkide täitmise monitooringut. Igale strateegilise arendamise suunale vastab 

loend ülesannetest, mis on vaja täita, et saavutada püstitatud eesmärke. 

Arengukava teise osa moodustab tegevusvajaduste loend, mis on organiseeritud valdkondade ja strateegiliste 

arendussuundade alusel.

Arengustrateegia 

Jõhvi 2025 

Keskus 

Keskkond 

Koosmeel

Jõhvi valla arengukava 2012-2020 

1. Jõhvi arengu suundumused ja mõjurid 

2003-2012 

1.1 Väliskeskkonna suundumused 

1.1.1. Globaalsed trendid 5 

•Omavalitsuste konkurentsivõime sõltub üha enam organisatsioonide võrgustatusest, mis loob ühtlasi eeldused 

regionaalseks koostööks. Eeltingimuseks on piisav infovahetus, mis saab toimida vaid nüüdisaegse info- ja 

kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel. 

•Piirkondliku stabiilsuse tagajana ja edukuse eeldusena kasvab hariduse, elukestva õppesüsteemi ja 

arendustegevuse tähtsus. 

•Piirkonna arengut kujundava edutegurina kasvab tööjõu kvalifikatsiooni, teadus- ja arendustegevuse ning 

majanduskeskkonna paindlikkuse ja uuenemisvõime osatähtsus. 

•Tähtsustuvad keskkonnaprobleemid ning säästva arengu põhimõtete elluviimine. Keskkonnasõbralik elu- ja 

tootmiskeskkond saab oluliseks konkurentsiteguriks. 

•Omavalitsuse senised ülesanded, milleks olid eeskätt teenuste tagamine (haridus, sotsiaalteenused jm.) ning 

reguleerimine (planeerimiseeskirjad, kohalikud määrused jne), täienevad. Lisandub võimaluste loomine, 

planeerimine ning tuleviku vajaduste üle otsustamine. Kasvab omavalitsuse roll kogukonna juhtijana, sh. 

kodanikuuhkuse esile kutsujana, innustades kogukonda ning erasektorit kohalikes algatustes kaasa lööma 6 . 

1.1.2. Eesti regionaalarengu suundumused 7 

•Kindlaks regionaaltrendiks on suuremate linnade edukam kohanemine uue majanduskeskkonnaga. 

•Maakondade arenguerinevused määrab eeskätt keskuste edukus. Tugeva keskuse areng võimaldab pakkuda 

täiendavaid võimalusi ka tagamaa elanikele ning ettevõtlusele. 

•Regiooni edukus sõltub üha enam kohaliku ühiskonna ja majanduse uuenemisvõimest (innovatiivsusest), tööjõu 

kvalifikatsioonist ning teadus- ja arendustegevusest, milliseid omadusi ja funktsioone kannavad eelkõige keskused. 

•Üha enam hakkab regionaalarengut mõjutama piirkondliku majanduse kohanemisvõime rahvusvahelise 

konkurentsi tingimustega. 

•Elukvaliteedi ja atraktiivse elukeskkonna üldise tähtsustumise tõttu muutuvad olulisteks regionaalarengut 

kujundavateks teguriteks haridus-, kultuurija linnakeskkonnaalased piirkondlikud erinevused, mis soosivad 

peamiselt Tallinna ja veel mõnda suuremat keskust (Tartu, Pärnu). 

•Siirdeperioodil välja kujunenud arengutasemete erinevustel on kalduvus edaspidigi kasvada. 

•Kohalik majandustegevus väljub ühe omavalitsusüksuse raamidest, mistõttu kasvab vajadus regionaalsete 

lahenduste järele. 

•Eelnevast tuleneb, et Ida-Virumaa arengu võtmeküsimuseks on Jõhvi kui keskuse tugevdamine, mis suudaks 

mõjutada positiivses suunas maakonnast valdava osa arengut (va. Narva regioon, mis moodustab iseseisva 

piirkonna). 

•Eesti regionaalarengu strateegia tulevikuvisioon: 

•Maakonnakeskused ja Kirde-Eesti tööstuslinnad on kujundanud vastukaalu Tallinna tõmbejõule elu- ja 

tööpaigana. 

•Elatustaseme regionaalsed erinevused ei põhjusta elanikkonna ühesuunalist koondumist pealinnapiirkonda. 

•Maakondades on nende püsivat konkurentsivõimet kindlustavad innovatsioonipotentsiaaliga keskused ja pidev 

erinevaid huvigruppe ja institutsioone kaasav interaktiivne arendustegevus, tööle on rakendatud optimaalne 

kultuuri-, haridus- ja sotsiaalasutuste võrk. 

•Maakondades on töökohad, teenused ja rahvastik tänasest enam koondunud maakonnakeskustesse ja teistesse 

maakonna suurematesse asulatesse. 

5 Alus: Arengustrateegiga Tartu 2012, Maailm ja Eesti. Tulevikutrendid. Tallinn/Tartu 1996. 

6 G.Hill, P.Helmes, H.Hoffmann jt. Praktilise omavalitsuspoliitika alused. Vihik 6. 1995. 

7 Eesti regionaalarengu strateegia. 

9


•Elanike kasvav mobiilsus seob vallad ja maa-asustuse. Pendelränne, osa-ajaline ja kaugtöö võimaldavad osa 

inimeste jaoks ühitada maaelu töökohaga linnas. Paljudel linlastest on maakodu. Asustus on piisav väärtusliku 

kultuuripärandi ja kultuurmaastike säilitamiseks. 

•Transport, side ja tehnilised infrastruktuurid on välja arendatud ühtse võrgustikuna. Maakonnakeskustevahelised 

transpordikoridorid ühendatakse üle-euroopaliste võrkudega. Suureneb raudteetranspordi tähtsus. Reisiliikluses 

asetab üleriigilise planeeringu Eesti 2030+ eelnõu rõhu just rongiühenduste tõhustamisele. See kasvatab tööjõu 

mobiilsust nii üleriigiliselt kui regionaalselt ning avardab ka turismi arendamise võimalusi. 

•Käivituv gümnaasiumireform kutsub lähikümnendil esile paljude tänaste nn täistsükli-gümnaasiumite juurest 

gümnaasiumiastme kadumise. Regionaalarengu seisukohalt võimaldab see aga koondada piirkonna ressursse ning 

parandada gümnaasiumihariduse kvaliteeti regioonis. 

1.1.3. Regionaalsed suundumused Kirde-Eestis 

•Ida-Virumaa on kaotanud viimase kahekümne aastaga üle 50 tuhande elaniku, mis võrdub rohkem kui Pärnu 

suuruse linna tühjaksjäämisega. Väheneb eelkõige linna-elanikkond, samal ajal maarahvastik on püsinud enamvähem 

stabiilne. 

•Viimase tosina aasta üheks iseloomulikumaks protsessiks on olnud Kohtla-Järve mitmete elamupiirkondade 

elanikest tühjenemine. 

•Erandiks on Jõhvi-Ahtme kaksiklinn, mille ümber laiunud põlevkivilinnastu üha enam kokku tõmbub. 

•Paralleelselt toimub mereäärse piirkonna, eriti Toila, väärtustumine. Sisemaal asuva linna lähitagamaa areng jääb 

rannapiirkonnast oluliselt maha, kuid arengutrend on sealgi selgelt positiivne. 

•Suurtööstuse restruktureerimise etapp, mis tootis tuhandete kaupa töötuid ning viis kriisi Ida-Virumaa 

sotsiaalkeskkonna, on tänaseks põhiliselt lõpule jõudnud. 

•Ida-Virumaa sotsiaalsfääri ootab ees pikaajalise töötuse tagajärgede likvideerimine ning sotsiaalse kihistumise 

mõjudega võitlemine. 

•Eesti ühiskonnas on tekkimas valmisolek Ida-Virumaa maine järk-järguliseks paranemiseks. Sotsiaalne tellimus 

siinse negatiivse info järele väheneb pidevalt. Peale kasvab uus põlvkond, kellele taasärkamisajal loodud müüt 

kriisipiirkonnast enam sisulist tähendust ei oma. 

•Ida-Virumaa jaoks on eluliselt tähtis edaspidi mitte enam kaotada tööealist elanikkonda teistele regioonidele, sest 

see vähendab piirkonna atraktiivsust investoritele ning võtab võimaluse maine taastamiseks. 

•Jätkub Sillamäe avatumaks muutumine (endisest suletud linnast), millele aitab kaasa vabamajandustsoon ning 

sadam. See eristab Sillamäed suletud kogukonnana toimivast Narvast ning soodustab Sillamäe integreerumist Ida- 

Virumaa keskregiooni linnastuga. 

1.2. Olulisemad muutused Jõhvi linnas ja vallas 2003-2012 

1.2.1. Regionaalkeskus 

•Võeti vastu ja järk-järgult realiseeriti otsused, mis muudavad kohalikud haigekassa, politseiprefektuuri, kaitseliidu 

jt kontorid 1/4 Eestit hõlmavateks regionaalseteks keskasutusteks. 

•Rajati Jõhvi Kontserdimaja, Viru vangla, regionaalne politsei- ja päästekeskuse hoone ning justiitshoone, milliste 

teeninduspiirkonnaks on samuti 1/4 Eestit. Jõhvi-Ahtmes paikneb nüüdseks ka samas staatuses keskhaigla. 

•Jõhvi on valitud paljude eraõiguslike struktuuride regionaalkontrorite asupaigaks ning see tendents on jätkuv. 

1.2.2. Juhtimine 

•Ühinesid Jõhvi linn ja vald, endise vallavalitsuse asupaigas Tammiku alevikus on võimalik vallavalitsusele 

avaldusi esitada ja informatsiooni saada Tammiku haruraamatukogus. 

•Muutus vallavalitsuse struktuur: personal vähenes ühinemise tulemusena, moodustati sotsiaalhoolekande osakond, 

koondati kattuvad ametikohad, ühendati raamatupidamine. 

•Endise Koolinoorte maja baasil on loodud Seltsimaja, kuhu on koondunud täiskasvanute huvitegevus. Tänaseks on 

sellega ühise juhtimise alla viidud ka Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, mis korraldab laste ja noorte huviringide tööd 

ning mille struktuuris on ka linnagalerii. Ees ootab veel eakate ja puuetega inimeste päevakeskuste käivitamine. 

•Riikliku gümnaasiumireformi taustal on käivitatud protsess tänase Jõhvi Gümnaasiumi, kui täistsükligümnaasiumi 

lahutamiseks põhikooliks (1.-9. klassid) ja gümnaasiumiks (10.-12. klassid). 

10


1.2.3. Rahvastik 

•Jõhvi valla rahvaarv on viimastel aastatel järjekindlalt vähenenud, mis tuleneb eelkõige negatiivsest loomulikust 

iibest ja rändesaldost 8 . Pikas perspektiivis on rahvaarv paraku jätkuvalt langustrendis, eduka arendustegevusega 

saab seda vaid pidurdada (Jõhvi valla rahvastikuprognoos, 2008). 

1.2.4. Ettevõtlus 

•Ettevõtluse tugistruktuurina toimib Jõhvis paiknev Ida-Viru Ettevõtluskeskus (IVEK). 

•Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse regionaalne esindus töötab Jõhvis. 

•Endise Mäehariduskeskuse kinnisvara baasil käivitati Jõhvi Tööstuspark. Tööstuspark osales kuue Ida-Viru 

tööstusala ühises turundusprojektis (rahastatud Interreg IIIA Eesti-Soome koostöömeetme raames). Tänaseks on 

moodustatud samadest tööstusaladest Sihtasutus Ida-Virumaa Tööstusalad, mis valmistab ette uute ettevõtusalade 

kasutuselevõttu, Jõhvi vallas on käimas Kotinuka küla territooriumil paikneva tööstus- ja logistikapargi 

detailplaneerimine, mille I etapp on tänaseks kehtestatud ning algamas on taristu väljaarendamine. 

•Areng kaubanduses ja teeninduses oli Jõhvis kiirem kui naaberomavalitsustes. 

•Piirkonna suurim majutusasutus Toila Sanatoorium rajas juurdeehitusena uue saunade ja basseinide kompleksi 

“Toila termid”, wellnesskeskuse „Orhidee“ ning hetkel on käimas vaba aja veetmise ala „Toilaland“ ehitamine. 

•Vallas ning selle lähikonnas lisandusid või täienesid mitmed turismitooted – Jõhvi Kindluskiriku Muuseum, 

Kohtla Kaevanduspark-muuseum, Põlevkivimuuseum, avati Valaste joa kohvik ning majutuspaik, Kukruse 

polaarmõis, Alutaguse Puhke- ja Spordikompleks jpm. 

•Käivitus maakondlik nn turismiklaster, mis on regiooni turismiettevõtete, omavalitsuste, maavalitsuse jt 

arendusorganisatsioonide lepinguline koostöövorm turismi arendamiseks. Selle raames tehakse viiakse läbi 

erinevaid arendusprojekte (koolitus, tootearendus jms) ning ühisturundust. 

•Jõhvis asub Eesti Kaubandus-Tööstuskoja regionaalne esindus, mis on enda rolliks võtnud ka piirkondliku 

euroteavituse, olles Europe Direct võrgustiku teavituskeskuseks maakonnas. 

1.2.5. Haridus- ja noorsootöö 

•Valla ainsa eestikeelse kooli (Jõhvi Gümnaasiumi) õpilaste arv on jõudnud piirini, millest rohkem olemasolev 

koolihoone enam ei mahuta. 

•Lasteaedades Kalevipoeg ja Sipsik teostati väiksemaid remonte. 

•Vald toetas kümnekohalise lastehoiukeskuse „Päikene“ rajamist Jõhvis aadressil Sompa 5a. 

•Valmis uue lasteaed. 120- kohaline lasteaed “Pillerkaar”, mis rajati EL- meetme „Kohalike avalike teenuste 

arendamine“ toetusel 2010. a. 

•Jätkati koolihoonete kaasajastamist. Jõhvi Gümnaasiumi kõrvale rajati Jõhvi spordihall (2009. a). Plaanis on 

koostada Jõhvi Vene Gümnaasiumi kompleksne renoveerimisprojekt. 

•Mõlema gümnaasiumi hoone energiasäästlikumaks muutmiseks on olemas toetusotsus riigi CO² -kvoodimüügi 

vahenditest, rekonstrueerimistööd viiakse lõpuni 2012. a jooksul. 

•Riikliku gümnaasiumireformi taustal on käivitatud protsess tänase Jõhvi Gümnaasiumi, kui täistsükligümnaasiumi 

lahutamiseks põhikooliks (1.-9. klassid) ja gümnaasiumiks (10.-12. klassid). 

•Kohtla-Järve Polütehnikumi, Jõhvi Ametikooli ja Kohtla- Järve Kutsekooli baasil moodustati uus õppeasutus- Ida- 

Virumaa Kutsehariduskeskus asukohaga Jõhvis. Uus praktilise õppe korpus valmis 2011. a ja 110- kohaline 

õpilaskodu valmis 2012. a. 

•Endise koolinoorte maja baasil moodustati Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus (2005. a), millele ehitati uued ruumid 

koos Jõhvi Kontserdimajaga. Keskus korraldab huvitegevust nii lastele, noortele kui täiskasvanutele. 

•Jõhvi Muusikakool kolis uutesse ruumidesse, mis ehitati koos Jõhvi Kontserdimajaga (2005. a). 

•Jõhvi naabruses Kohtla-Järvel asuvad Tallinna Tehnikaülikooli Virumaa kolledž, millega Jõhvi gümnaasiumid 

teevad koostööd reaalainete õppe valdkonnas ning Tallinna Tervishoiu Kõrgkooli Kohtla-Järve osakond. 

•Sompa - Uus - Kooli tänavate kvartalis juures valmis 2007. a skatepark ning 2008. a pallimänguväljak koos 

lastemänguväljakuga. 

1.2.6. Kultuur ja sport 

•Omavalitsuse, Kultuuriministeeriumi ning Eesti Kontserdi vahelises koostöös renoveeriti Jõhvi Kultuurikeskus. 

Tänaseks toimib ühises hoonekompleksis Jõhvi Kontserdimaja, Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskus, linnagalerii ja 

muusikakool. 

•Jätkus kultuurija spordi kollektiivide reorganiseerumine mittetulundusühinguteks. 

8 Vt. Tabel 1. 

11


•Moodustus palju uusi mittetulundusühingutena tegutsevaid kultuuriseltse ja spordiklubisid, samuti külaseltsid 

Kahulasse ja Tammikusse. 

•Jätkus valla avaliku ruumi rikastamine skulptuuridega (hirv, kui Jõhvi vapiloom, sipelgas, kui 

kutsehariduskeskuse sümbol jt). 

•Erainitsiatiivil moodustati Sihtasutus Edise Linnus kunagise linnuse ja mõisakompleksti arendamiseks Edise 

külas. 

•Jätkus kirikute renoveerimine, Mihkli kiriku torni paigaldati kellamäng, Issanda Ristimise kiriku kuplid said 

kuldse katte. Mitmed kogudused on parandanud oma pühakodade tingimusi ja laiendanud misjonitööd, linna on 

kerkinud uusi kirikuid. 

•Toimuvad traditsioonilised kultuuriüritused (7 linna muusika festival, rahvuskultuuride loomepada, „Viru 

Nikerdaja“ jne). 

•Aktiivses kasutuses on mitmed näitusepaigad - linnagalerii, kunstikooli, kindluskiriku muuseum jt. 

•Jõhvi Kontserdimaja, kino Amadeus ja Jõhvi Keskraamatukogu initsiatiivil toimuvad lisaks igapäevategevusele ka 

kohtumised kirjanike, filmirežissöride jt loovisikutega, mis rikastab oluliselt Jõhvi kultuurielu. 

1.2.7. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 

•Toimetulekutoetust saavate perede hulk näitab aastast 2001 mõningast vähenemist 9 . Pikaajaliste töötute hulk on 

stabiliseerunud. Pikaajalise töötuse probleemi leevendamiseks on Euroopa Liidu abirahasid kasutades valminud 

aktiviseerimiskeskuse ruumid (Jõhvi Sotsiaalmaja ja Jõhvi Hooldekeskuse hoonetes), ellu on viidud selle 

jätkuprojekt Euroopa Sotsiaalfondi toetusel (“Ida-Virumaa Keskregiooni rehabilitatsiooniteenuste võrgustiku 

loomine vähese konkurentsivõimega inimestele”) ning 2011. a käivitus on uus projekt (“Pikaajaliste töötute 

töövalmiduse toetamine sotsialiseerimise kaudu“). Projektide abil toimub aktiviseerimiskeskuse sisuline töö. 

•Narkomaania probleemid on endiselt aktuaalsed, samas on suurenenud Hi-viiruse levik, riskigrupi moodustavad 

noored naised ja ka lapsed. 

•Puru haigla Ahtme linnaosas formeeriti regionaalhaiglaks, mis kannab tänaseks nimetust Ida-Viru Keskhaigla. 

•Jõhvi haiglast sai hooldushaigla, haigla haldamiseks moodustati sihtasutus, mille omanduses on nüüdsest ka haigla 

hoone. Tänaseks on asutuse nimetuseks Sihtasutus Jõhvi Haigla. 

•Perearstide arv stabiliseerus optimaalse arvu juures (7 perearsti). 

•Eriarstiteenuste kättesaadavus Jõhvi linnas on vähenenud ja see teenus on koondumas järjest enam Ida-Viru 

Keskhaiglasse Ahtme linnaosas. 

•Tihenenud on omavalitsuse koostöö kolmanda sektoriga, nt. puuetega laste hoiukeskuse „Päiksekiir“ rajamine 

koostöös Metodisti kirikuga, abistamisaktsioon „Hea tegu“ jm. 

•Terviseedenduse tõhustamiseks valmis valdkondliku arengudokumendina „Jõhvi valla terviseprofiil. 

1.2.8. Turvalisus 

•Valmis Viru Vangla Jõhvi linna idapiiril, kust juhitakse ka kogu piirkonna kriminaalhoolduse tegevust. 

•Koostatud on videovalve projekt, mille alusel paigaldatakse tulevikus Jõhvi valla avaliku ruumi turvamiseks 

valvekaamerad. 

•Loodud on Jõhvi valla kriisikomisjon, mille töö tulemusena valmis valla riskianalüüs (2009), kriisikomisjon on 

osalenud maakondlikes kriisiennetustegevuses. 

•Paranevad jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutus, Kukruse-Jõhvi maanteelõigu rekonstrueerimise käigus ehitati 

välja uued kergliiklusteed, mis on Rakvere tänava kergliiklusteega ühendatud Jõhvi kesklinnaga. 2013. aastal 

valmib kesklinna ja kontserdimaja vaheline kergliiklustee lõik, sh. kahetasandiline raudteeületus. 2012. aastal 

valmib II Tartu põik - Tammiku teerist kergliiklustee, mis loob Tammiku alevikule ohutu ühendustee Jõhvi linna. 

•Uude politsei- ja päästeteenistuse hoonesse valmis spetsiaalne liiklusõppesaal. 

•Paranemas on üleüldine liiklusohutus (käivitunud on Jõhvi liiklussõlme e viadukti rekonstrueerimine, mitmed 

tänavad on saanud uue katte ning liiklusohutust suurendavad rajatised ning märgistuse (Hariduse, Jaama, Veski tn). 

1.2.9. Avalik ruum ja heakord 

•Suleti Kotinuka prügila. Koostöös naaberomavalitsustega ehitati välja ning võeti kasutusse Uikala prügila (asub 

Kohtla valla territooriumil), mis vastab kaasaegsetele prügilatele esitatavatele nõuetele. Jõhvi vald on AS Uikala 

prügila aktsionär. 

9 Vt. Tabel 7 

12


•Tänavavalgustuses on peatänavatel üle mindud säästuvalgustitele (2006. a). Viidi ellu välisvalgustuse 

rekonstrueerimisprojekt (toetatud Euroopa Regionaalarengu Fondist), mille käigus asendatati peatänavatel ka kõik 

tänavavalgustusmastid. 

•Kehtestati korraldatud olmejäätmete vedu kogu valla territooriumil. 

•Loodi tingimused jäätmete sortimiseks, mille tulemusena oluliselt paranes olmejäätmete taaskasutusse suunamine. 

•Vallavalitsus rajas Keskkonnainvesteeringute Keskuse toetusrahadega abil üheksa esimest jäätmemaja korteriühistute 

juurde. 

•Linnaruumi lisandus uusi väikevorme (siili- ja varblasekujulised tõkised-lillekastid, tänavapiirded) 

•Uuendati linna kaardid Narva ja Tartu poolt linna sissesõitudel, lisati turismiviitasid (Via Hanseatica projekti 

raames) 

•Ülekäigurajad õppeasutuste läheduses ja Rakvere tänaval on saanud täiendava valgustuse. 

•Valminud on Jõhvi kesklinna promenaadi I etapp (Mihkli kiriku ümbruse korrastamine) ja II etapp (Rakvere tänava 

lõik) 2011. Käivitamisel on III etapp (Keskväljakust Kontserdimajani) 

•Toimub ja jätkub ohtlike ning maastikuilu reostavate ehitiste-rajateiste likvideerimine (Jõhvi pargi naabruses olnud 

endise sõjaväeterritoorimi hooned, betoonist piirdeaed jms). 

1.2.10. Teed ja transport 

• Käimas on Jõhvi liiklussõlme (viadukti) rekonstrueerimistööd, mis viiakse lõpuni novembriks 2013. a. Projekti 

juhib Maanteeamet. 

•Valmis uus Jõhvi bussiterminal. 

•Rekonstrueeriti Jõhvi-Uikala tee (juurdepääs regionaalsele prügilale, samas aga parem juurdepääs ka Kotinuka 

külale ning seal asuvatele aiandusühistutele). 

•Käivitatud on Jõhvi lennuvälja taastamine, lennuvälja arendamiseks moodustati koostöös Kohta-Järve linna ja 

Toila vallaga sihtasutus Jõhvi Lennuväli. Valminud on lennuvälja eskiisprojekt ja saadud toetusrahastuse otsus detailplaneeringu 

ning strateegilise keskkonnamõju hinnagu koostamiseks. 

•AS Eesti Raudteel on tulevikus kavas teise rööpmepaari ja elektriraudtee rajamine, sellega on arvestatud ka kõikide 

raudtee-äärsete uute planeeringute ja projektide koostamisel. Käimas on läbirääkimised uue ooteplatvormi 

rajamiseks. 

•Rekonstrueeritud on Veski, Hariduse ja Jaama tänavad. 

•Jõhvi linna ja Tammiku teeristi ühendav kergliiklustee valmib 2012. a sügiseks. 

•Uue üldplaneeringu koostamise raames valmis põhjalik liiklusuuring ning liikluskorralduse parandamise meetmestik. 

•Maanteeametil on valminud Jõhvi linnast läänepoolse möödasõidu projekt, koostamisel on Jõhvi idapoolse möödasõidu 

planeeringulahendus. Tulevikus võimaldab see vähendada transiitliiklust läbi Jõhvi. 

1.2.11. Veevarustus ja kanalisatsioon 

•Viidi ellu ühiskanalisatsiooniprojekt, mille käigus ehitatati ja renoveeritati hulk Jõhvi linna ja valla olme- ja 

sademetevee kanalisatsioonisüsteeme. 

•Valmis Ida-Virumaa liigvete ärajuhtimise projekt, mille alusel on tänaseks rahastatud 2. kaevanduse vee 

regulaatori ehitus ja pinnavee ärajuhtimise teostusprojekt. Jätkuvalt viiakse läbi linnas pinnavee 

ärajuhtimissüsteemide rekonstrueerimistöid. 

•Koostatud on Kohtla-Järve ümbruse piirkondliku veevarustussüsteemi renoveerimise tasuvusuuring ning 

teostusprojekt ja käivitatud EL Ühtekuuluvusfondi projekt (maht ca 45 milj. EUR). 

•Suuremahulised veevarustuse- ja kanalisatsiooniprojektid realiseeritakse OÜ Järve Biopuhastuse eestvõttel, mis on 

100% munitsipaalomanduses olev - kolme linna ja ühe valla ühisettevõte. 

•Aastatel 2002-2004 rekonstrueeriti osaliselt Kose küla ühisveevärk. 2003. a alustati pumpla rekonstrueerimist, 

tööde käigus vahetati välja kogu olemasolev seadmestik ning rekonstrueeriti hoone. Tööd finantseeriti valla 

eelarvest ning seadmete soetamist toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus. 

•Perioodil jätkus vallavalitsuse ja AS Eesti Põlevkivi (AS Eesti Energia Kaevandused) vaheline koostöö 

ühisveevarustuse väljaehitamisel mäetöödest mõjutatud piirkondades. 

•Ühisveevärgi ehitustöid tehti Pauliku, Sompa, Edise, Kahula, Linna ja Pargitaguse külades ning Tammiku 

alevikus. 

13


1.2.12. Soojamajandus 

•Toimus pidev trasside uuendamine, millega trasside soojuskaod vähenesid, olemasolevad trassid asendati 

eelisoleeritud trassidega, paigaldati uued siibrid ning vahetati välja õhuliinide soojusisolatsioon. 

•Endiste soojakooperatiivide trassid võeti munitsipaalomandisse, ees seisab trasside rekonstrueerimine. Tööde 

esimese etapi teostamiseks on saadud toetusotsus Keskkonnainvesteeringute Keskuselt, projekti rakendatakse 

koostöös AS-ga VKG Soojus. 

•Käivitunud on keskkütte magistraaltrassi ehitamine Kohtla-Järve Järve linnaosast Ahtmesse ja Jõhvi. See 

võimaldab peale Ahtme põlevkivil töötava soojuselektrijaama sulgemist võtta ka Jõhvis kasutusele Kohtla- 

Järve õlitehastes ülejääva generaatorgaasi energeetilise ressursi. 

•Piirkonnas käivitati esimene kaevandusvett kasutav soojuspump-tehnoloogiaga keskküttesüsteem (Mäetaguse 

vallas Kiiklas). 

1.2.13. Elamumajandus 

•Enamikes kortermajades on moodustatud korteriühistud. Toimuvad regulaarsed infovahetusüritused 

korteriühistute esindajate ja vallaametnike vahel. 

•Hoogustus elamute renoveerimine, sh energiatõhususe suurendamine, intensiivistus uute elamute ehitamine. 

•Valmisid esimesed uued korterelamud peale ligi viieteistkümneaastast pausi. 

1.2.14. Telekommunikatsioon ja side 

•Kaabel-TV turul toimus konsolideerumine (AS Starman liitis väikefirmad). 

•Turule on tulnud lisaks telefoni- ja SAT-TV firmade ka teisi internetiteenuse pakkujaid. 

•Tekkis mitmeid traadita interneti levialasid linna kohvikutes ja kaubanduskeskustes. 

•Jõhvi linnas on neli avalikku internetipunkti ja üks internetipunkt asub Tammiku alevikus. 

•Üleriigilise lairibaühenduse kvaliteedi tõstmise projekti EstWin raames paigaldati uus valguskaabel Jõhvist Kose 

ja Kuremäe suunal, laienesid võimalused kiireks sideühenduseks linna ja valla kaguosades. 

14


2. Arengueeldused 

2.1. Asend 

Arengut toetavad ressursid 

Jõhvi peamine ressurss on tema asend! 

•Asukoht Eesti suuruselt teise tööstuspiirkonna keskmes. 

•Jõhvi linn on osa Eesti ühest suurimast linnastust ning toimib selle keskasulana. Sellesse linnastusse kuuluvad 

lisaks Jõhvile veel Kohtla-Järve Järve, Sompa, Kukruse, Ahtme ja Oru linnaosad ning naabervaldade väikeasulad - 

Toila, Voka jt. 

•Linna ja valla pendelrände tsooni kuulub märkimisväärne osa Ida-Virumaast - Jõhvi, Illuka, Toila, Mäetaguse, 

Kohtla ja Iisaku vallad ning Kohtla-Järve linn. 

•Asukoht Kirde-Eesti tähtsaimal liiklussõlmel, mida läbivad rahvusvahelised transpordikoridorid teenindavad SRÜ 

ja Lääne-Euroopa vahelisi vedusid. 

•Jõhvis ühinevad üle-euroopalisse transpordivõrku (Pan-Europen Network) kuuluva nn Kreeta koridori nr 1 kaks 

haru, mis sõlmuvad Jõhvi viaduktil: 1A ― Tallinn-Narva-St. Peterburg, 1B ― Jõhvi-Tartu-Valga-Valmiera. 

•Jõhvit läbib Tallinn-Narva-St.Peterburg raudtee, mis kuulub samuti rahvusvahelisse transpordikoridori 1A. Jõhvit 

läbiva raudtee kaudu kulgeb 80% Eestit läbivast transiidist. 

•Jõhvit läbivate transiitteede arendamine kuulub Eesti transpordi arengukava ja ISPA strateegia prioriteetide 

hulka 10 . 

•Asukoht Ida-Virumaa kohaliku tähtsusega maanteede sõlmpunktis, mistõttu maakonna eri osade vahel liiklemine 

kulgeb läbi Jõhvi valla. 

•Jõhvist ca 30 km kaugusel arendatakse kahte tööstussadamat: idas Sillamäel ja läänes Aseris. Sillamäe sadama 

esimene etapp on valminud ja käivitunud. Nende sadamate valmimine tõstab oluliselt Jõhvi piirkonna atraktiivsust 

tööstusinvesteerijatele. Jõhvi asub suhteliselt lähedal ka olemasolevale Kunda tööstussadamale. Jõhvist kümne km 

kaugusel asub Toila väikelaevade sadam, millel on perspektiiv areneda turismisadamaks. 

•1930. aastate keskel Jõhvi rajatud Jõhvi väikelennukite lennuvälja renoveerimine ja taasavamine on lülitatud Ida- 

Viru Maakonna arengukava prioriteetide hulka 11 . 

Arengut takistavad tegurid 

•Üle poole valla territooriumist on altkaevandatud, mis seab arendustegevusele spetsiifilised piirangud. 

•Keskmine sissetulek leibkonna liikme kohta oli Ida-Virumaal 2010. a Eesti keskmisega võrreldes vaid 84%. 

Harjumaal 133%). Erinevus Ida-Virumaa ja Harjumaa sissetulekutes on 1,6- kordne. Kõige madalamad 

sissetulekud leibkonnaliikme kohta olid 2010. aastal Valgamaal ja Ida-Virumaal. 

•Tallinn-Narva maantee ja raudtee on piiratud läbilaskevõimega ja vajavad mitmetes lõikudes rekonstrueerimist või 

juurdeehitusi. See vähendaks Jõhvi ajalist kaugust põhilisel liikluskoridoril ning avardaks veelgi võimalusi transiidi 

ja logistikasektori arendamiseks. 

2.2. Maakonnakeskuse staatus 


●Jõhvi kujunemine regionaalkeskuseks on järjepidev ajalooline protsess 12 : 

- Alates 13. sajandist on Jõhvi olnud ümbritseva piirkonna kihelkonnakeskus. Esimesed teated 

Jõhvist kui foogtimõisa, st riikliku maksupiirkonna keskusest pärinevad 15. sajandist. 16. saj lõpul 

– 17. saj algul oli Jõhvi samanimelise lääni keskuseks 13 . 

- 1917. aastal anti Jõhvi keskasulale alevi ning 1938. aastal linna õigused. 1919-20. a taotles Jõhvi 

Alutaguse maakonna keskuse staatust, kuid tulenevalt erimeelsustest Narvaga maakonnakeskuse 

asukoha suhtes jäi maakond tookord loomata. 1949. a loodi Jõhvi maakond keskusega Jõhvis. 

- 1960. a likvideeriti Jõhvi linn kui iseseisev haldusüksus ning liideti Kohtla-Järve linnaga. Kohtla- 

Järve rajooni keskus asus sellele vaatamata endiselt Jõhvis. 

10 Vt. Transpordi arengukava aastateks 2006- 2013; Eesti Vabariigi rahvuslik ISPA strateegia. Transpordisektor. 2002. 

11 Ida-Viru Maakonna arengukava 

12 Vt. Jõhvi linna arengukavad 1992, 1995-1998 ja 2003- 2007. 

13 Rootsiaegne Jõhvi lään hõlmas ligikaudu tänase Ida-Virumaa keskregiooni territooriumi. 

15


- Koos Eesti Vabariigi taasiseseisvumisega 1991. a taastati ka Jõhvi kui iseseisva linna õigused. 

Praegu on Jõhvi keskuseks Ida-Viru maakonnale, mis loodi 1990. a endise Kohtla-Järve rajooni 

territooriumi baasil. 1994. a liideti sellega endised vabariikliku alluvusega linnad Kohtla-Järve, 

Sillamäe ja Narva ning see tõstis oluliselt Jõhvi kui keskuse tähtsust. 

- Jõhvi linna ja valla liitumisel 2005. a. on lihtsustunud Jõhvi kui regionaalkeskuse lähitagamaa 

edaspidine planeerimine ja kujundamine. 

●Jõhvi kui regionaalkeskuse tänased tunnused 

- Ida-Viru Maavalitsuse asupaik. 

- Riiklike regionaalsete keskasutuste (politsei, kohus, piirivalve, haigekassa, maksuamet jne) 

asupaik. 

- Suurettevõtete keskkontori või regionaalsete kontorite asupaik. 

- Müügile ja teenindusele suunatud ettevõtete (hulgimüügifirmad, kaubanduskeskused, 

automüügiesindused, trükitööstus jmt) koondumiskoht. 

- Jõhvi on põlevkivilinnastut teenindav keskasula. 

Arengut takistavad piirangud 

•Hoolimata linna ja valla liitumisest valla administratiivterritoorium ei ühti veel nn linnaelu tegeliku 

territooriumiga. Asetsemine linnastu keskmes paneb Jõhvi taristule täiendava koorma, mida ei toeta 

proportsionaalse suurusega maksubaas. 

•Jõhvi kui maakonnakeskuse arendamisega seotud prioriteedid ei ole piisavalt kajastatud maakonna arengukavas, 

maakonnaplaneeringus ning enamikes valdkondade arengukavades ja teemaplaneeringutes. 

2.3. Linna/valla toimekeskkond 


•Jõhvis eristuvad eriilmelised linna- ja vallaosad 1) individuaalelamute rajoonid, 2) II maailmasõja järgselt ehitatud 

nn stalinistlikus stiilis hoonete alad, 3) 1960.-70.ndatel ehitatud mitmekorruseliste elamute piirkonnad, 4) keskus, 

5) Tammiku, mis on kunagine põllumajandusliku ühismajandi ja kaevanduse segaasula, 7) Kose, kui kunagine 

metsamajandi asula, 8) Edise aiandi asula, 9) hajakülad. 

•Jõhvi linna iseloomustab territoriaalne kompaktsus, territooriumi suurus on 7,6 km 2 . Valla maapiirkond ümbritseb 

linna enam-vähem radiaalselt, jättes välja Ahtme linnaosa kui enklaavi. Maapiirkonna suurus on 116,4 km 2 . Kokku 

on valla territoorium 124 km 2 . 

•Üha rohkem võetakse omaks säästva arengu printsiipe. Nende järgimine tagab elukeskkonna paranemise, 

minemata vastuollu looduse ja inimese taluvusvõimega. 

•Juba Jõhvi linna 1992. a. arengukava seadis prioriteediks kvaliteetse linnakeskkonna arendamise. 

•Teostatud on projekt "Jõhvi viidamajandus", kehtestatud teemaplaneering "Jõhvi linna vertikaalne ja 

miljööväärtuslike alade planeerimine", valminud on hulk detailplaneeringud jm. Täiendavaid turismiviitasid ja – 

kaarte lisandus linnaruumi seoses Via Hanseatica projektis osalemisega. 

•Jõhvi on liitunud UNESCO lastesõbralike linnade liikumisega. 


•Ettevõtluse kiire areng ei ole toonud alati kaasa kvaliteetse arhitektuurilise ja esteetiliselt nauditava ruumi teket. 

•Eelarveressursside piiratus ei ole võimaldanud piisavalt panustada avaliku ruumi arendamisse (mänguväljakud, 

pargid, tänavad ja kõnniteed jne). 

•Tallinn-Narva raudtee ja maantee tükeldavad nii linna kui kogu valla osadeks, milliste omavaheline liiklemine üle 

suure trassikoridori on raskendatud. See pärsib mõnevõrra toimekeskkonna arengut, sh kompaktse kesklinna 

väljakujunemist. 

•Linna planeeringuline lahendus on ebaühtlane, see on tingitud peamiselt linnastu ajaloolisest kujunemisest, mil 

arenguteravik oli kord ühe, kord teise uue kaevandusasula väljaehitamisel ning keskusele ei jagunud piisavalt 

ressursse ega tähelepanu. 

2.4. Rahvastik 


•Jõhvi Keskväljakust 15 km raadiuses elab ca 60 000 inimest ning 30 km raadiuses ca 90 000 inimest. Ida-Viru 

Maakonnas, mille keskmes Jõhvi asub, elab kokku ca 168 000 inimest (suuruselt teine maakond Eestis nii elanike 

16


arvult kui majanduslikult potentsiaalilt). Lähimad suurkeskused on Tallinn ja St. Peterburg, mistõttu Jõhvist 200 

km raadiuses elab ca 9 miljonit inimest. 

•Vallaelanike vanuseline struktuur järgib üldjoontes Eestile iseloomulikku rahvastikustruktuuri: alates 60-ndast 

eluaastast ületab naiste arv meeste oma ligi kahekordselt; eksisteerib nn laulva revolutsiooni põlvkond (20-24 

aastased), mis on suurem nii vanemast kui nooremast vanuserühmast. Vanuserühmad 15-19 ja 25-29 on peaaegu 

kolmandiku võrra suuremad kui neile eelnevad ja järgnevad vanuserühmad. Erinevalt Eestist tervikuna on Jõhvis 

vanusrühm 65+ suurem kui vanusrühm 0-19. 

•Selgelt ilmneb sõja demograafiline mõju - vanuseaste 65-69 on märgatavalt väiksema arvukusega kui eelnev ja 

järgnev vanuseaste. 

•Arvestades nn laulva revolutsiooni põlvkonna olemasolu ja vanuserühma 60-64 väikest arvukust võib öelda, et 

lähimate aastate jooksul ei ole ette näha tööealise rahvastiku olulist vähenemist. 

•Jõhvi on maakonna elanike jaoks soositud elukoht – vallal on positiivne maakonnasisene rändesaldo, st Jõhvi 

kolitakse elama eeskätt Ida-Virumaalt ning vähem mujalt Eestist. Siit tuleneb, et taandarenevate asulate ja valdade 

elanikud suunduvad uue elukoha otsingul peamiselt Jõhvi-Ahtmesse. 

•Võrrelduna Eesti tasemega, samuti Ida-Virumaaga, on Jõhvis suurem kõrg- ja kutseharidusega inimeste osakaal 

ning selle võrra väiksem üldkeskharidusega inimeste osa. Kraadiharidusega inimeste osakaal on maakonna 

keskmisest kaks korda suurem. 

•Rahvastiku multikultuursus loob head eeldused orienteerida kohalikke tooteid ja teenuseid eksportturgudele. 


•Suured erinevused vanusrühmade arvukuses. 

•Elanikkonna jagunemine kaheks suureks rahvusgrupiks, mis erinevad teineteisest keele ja kultuuriliste hoiakute 

poolest. 

•Sisseränne teistest maakondadest jääb oluliselt alla väljarändele Jõhvi vallast teistesse maakondadesse. Jõhvi 

elukeskkond ei ole muu Eesti jaoks piisavalt atraktiivne. 

•Ainsa maakonnakeskusena Eestis ei ole Jõhvi linn elanike arvu poolest suurim maakonnas, vaid järgneb Narva, 

Kohtla-Järve ja Sillamäe linnadele. Jõhvi on oluliselt väiksem isegi Kohtla-Järve linna Järve ja Ahtme 

linnaosadest. 

•Kraadiharidusega inimeste osakaal jääb enam kui kahekordselt maha riigi keskmisest. 

2.5. Maine, identiteet ja elanike rahulolu 


•Elanikud on üldiselt oma elukeskkonnaga rahul, seda eeskätt võrdluses maakonna teiste omavalitsustega. Eriti 

hindavad Jõhvit elukeskkonnana mitte-eestlastest elanikud. 

•Lähtudes võrdlusest naaberlinnade rahvusliku koosseisuga teatakse ja hinnatakse Jõhvit kui eestikeelset linna Ida- 

Virumaal. 

•Jõhvistumise kampaania, mille käivitas ajaleht "Virumaa Teataja", viis esmakordselt Jõhvi kui tulevase 

regionaalkeskuse riigi avalikkuse teadvusse. 

•Jõhvi kui keskus on leidnud tunnustust enamikes Eesti keskasutustes, mis väljendub nende otsustes valida Jõhvi 

oma regionaalsete keskkontorite asupaigaks. 

•Jõhvi on leidnud maakonnakeskusena tunnustust teistes Ida-Virumaa omavalitsustes. 

•Jõhvi maine paranemisele on oluliselt kaasa aidanud kontserdimaja rajamine ning aktiivne kontsert- ja 

etendustegevus, spordiringkonnad hindavad uut spordihalli. 


•Mitmed põlvkonnad teavad Jõhvi linna kui Kohtla-Järve linnaosa ning isegi tänapäeval vaadeldakse neid sageli 

ühiselt või aetakse omavahel segamini. 

•Jõhvi asukoht Kirde-Eestis määratleb valla ja keskuslinna osadena riigi probleempiirkonnast. 

•Valitseb arusaam, et mujal Eestis on parem ning seal on vähem probleeme. 

•Linn ja selle lähiümbrus endises Jõhvi vallas ei suuda konkureerida eluaseme rajamisel rannaäärse piirkonnaga. 

•Seni puudub ühtselt sõnastatud ja väljakujundatud Jõhvi kuvand (visuaalne identiteet). 

2.6. Juhtimine 


•Ettevõtjasõbralik omavalitsuspoliitika (nt maakondliku arenduskeskuse, SA Ida-Virumaa Tööstusalad, SA 

Sillamäe Vabatsooni arendus jms institutsioonide loomine). 

17


•Omavalitsuse poolt pakutavate teenuste kvaliteet ja hulk on hea. 

•Arengukavade, üld- ja terviklike detailplaneeringute ning teemaplaneeringute olemasolu 14 . 

•Arvukate Ida-Virumaad ja mitmete Jõhvit käsitlevate uuringute olemasolu, mis lihtsustab juhtimisotsuste tegemist. 

•Tulemuslikkusele orienteeritus. 

•Suurenenud on juhtimisotsuste läbipaistvus ja dokumentatsiooni kättesaadavus avalikkusele (nt planeeringute 

register jpm). 

•Vallavalitsuse töötajatele ja volikogu liikmetele on läbi viidud koolitusprojekte, töötajaskond osaleb aktiivselt 

täiendkoolitustel ja tasemeõppes. 


•Koolitusvajadused ei ole kaardistatud. 

•Pidev õigusruumi täienemine ja muutumine, uute kohustuste ning nõudmiste tekkimine omavalitsussektorile, mis 

suurendab märgatavalt ametnike täiendavate ülesannete hulka. 

•Haldusreformi takerdumine on loonud pinnase mitteratsionaalsete juhtimisotsuste tegemiseks. 

•Puudub ühtne motivatsioonisüsteem, personalipoliitika ning konkreetne ja läbipaistev palgasüsteem. 

2.7. Eelarve 


•Üksikisiku tulumaksu laekumine ühe elaniku kohta on Ida-Virumaa linnade hulgas kõrgeim just Jõhvis. Veel 

kõrgem on see ainult Toila vallas. 

•Jõhvi valla eelarvepoliitika on olnud konservatiivne. 

•Arendusprojektide osaliseks või täielikuks rahastamiseks on kasutatud edukalt Euroopa Liidu jm toetusfonde, 

samuti mitmeid riiklikke fonde. 


•Tulu ühe elaniku kohta jääb oluliselt maha paljude teiste keskuste (Tallinn, Tartu, Pärnu jne) piirkondadest. 

•Riiklik omavalitsuste tugifinantseerimise süsteem ei soosi ettevõtlust. 

•Omavalitsuste tulubaasi ühekülgsus, tuginemine ainult üksikisiku tulumaksule. Elanike vähesus tingib selle, et 

eelarve maht on suhteliselt väike (võrdluspildis teiste regioonikeskuste ja mitmete teiste maakonnakeskustega). 

•Tasaarveldussüsteem huvikoolide ja kultuuri valdkonnas toimib vaid osaliselt. 

•Vabariigi valitsuse poolt jaotatav tasandusfondi maht väheneb aasta-aastalt. 

•Paljude sotsiaalobjektide omamisega kaasnevad valla eelarves taristule kõrged püsikulud. Investeerimisvahendite 

nappuse tõttu on hulk hooneid jätkuvalt madala energiatõhususega. 

•Hindade tõus (nt energia) kasvatab kulusid rohkem, kui tulude proportsionaalne kasvamine suudab seda 

kompenseerida. 

2.8. Partnerlus teiste omavalitsuste ja riigiasutustega 


•Suudetakse osaleda ja teha koostööd teiste omavalitsustega EL ja riiklike abiprogrammide projektides (nt 

haridusvõrgustiku ja energiamajanduse alusuuringud ning arengumudelid, veevarustuse ja kanalisatsiooni 

rekonstrueerimise projektid, turismiklastri arendamine jpm). 

•Riigiasutused hindavad Jõhvi Vallavalitsust üldjuhul heaks koostööpartneriks. 

•Sõlmitud on hulgaliselt koostöölepinguid ja partnerlusleppeid välisriikide omavalitsustega, toimub koostöö 

paljudes eluvaldkondades. Jõhvi vallal on sõlmitud sõprus- ning koostöölepingud kokku 11 omavalitsusega 

Skandinaavias, Baltikumis, Ida- ja Lääne-Euroopas. 

•Eesti Vabariik (ja ühtlasi Jõhvi vald) on väljunud humanitaarabi sihtriikide/-omavalitsuste ringist ning huvitub 

tänasest selgelt pigem partneromavalitsuste kogemustest ja parimatest praktikatest omavalitsustöö korraldamisel 

või konkreetsete ühiste arendusprojektide elluviimisest, mis on kasulikud ja edasiviivad kõigile osapooltele. 


•Arenguerinevused naaberomavalitsustega raskendavad omavahelist koostööd. 

•Valla suhteliselt kiirem areng suunab riiklike struktuuride tähelepanu Jõhvilt teistele omavalitsustele. 

•Maavalitsuses, maakondlikus omavalitsusliidus ja mitmetes naaberomavalitsuses on tekkinud suhtumine "teil 

läheb niigi hästi, saate ise hakkama!". 

14 Vt. Lisa 2. 

18


•Vähene omafinantseerimisvõimekus seab piirid mastaapsemate ühisprojektide rakendamisele. 

•Koostöö eesmärgid erinevate partneritega ei ole piisavalt sõnastatud ja fokusseeritud. 

2.9. Haldusreform 


•Koostöös Toila, Mäetaguse, Illuka ja Vaivara valdadega on koostatud „Alutaguse piirkonna arenduskeskuse 

rakenduskava“, mis kirjeldab piirkonnas ühiste teenuste arendamise võimalusi. 

•Korrakaitse ja järelvalvealase tegevuse tõhustamiseks on koos Toila, Mäetaguse, Illuka ja Vaivara valdadega 

käivitatud ühine menetlusteenistus. 

•Jõhvi vald evib omavalitsuste liitumiskogemust (2005. a toimunud Jõhvi linna ja valla liitumine) ning on valmis 

uuteks liitumisläbirääkimisteks (sh 2009. a on Jõhvi vald teinud ettepaneku Alajõe, Iisaku, Illuka, Kohtla, Kohtla- 

Nõmme, Mäetaguse ja Toila Vallavolikogule ning Kohtla-Järve Linnavolikogule haldusterritoriaalse korralduse 

muutmise algatamiseks). 


•Valdavas osas naaberomavalitsustes äraootav hoiak haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks. 

2.10. Ettevõtlus 


•Vallas asuvad mitmed ettevõtluse arendamisega ja koolitusega tegelevad organisatsioonid, sh Ettevõtluse 

Arendamise Sihtasutuse Ida-Viru esindus, SA Ida-Viru Ettevõtluskeskus, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Jõhvi 

esindus, SA Ida-Virumaa Tööstusalad, maaettevõtluse osas ka Ida-Virumaa Talupidajate Liit . 

•Ettevõtjate ja vallavalitsuse koostöö on tegus ja üldjuhul rahuldab ettevõtjate vajadusi. 

•Endise Mäehariduskeskuse territooriumil asuv SA Jõhvi Tööstuspark ühines SA Ida-Viru Tööstusalade 

Arendusega, mis on laiema haardega ning mille edasiarendamisse panustavad ka mitmed riigiasutused. 

•Valla ja piirkonna suurettevõtted on saneeritud ning töötavad stabiilselt. Vallas asub Eesti ühe suurima ettevõtte, 

AS Eesti Energia kaevandusettevõtte administratsioon ning samasse kontserni kuuluv (AS Eesti Energia 

Tehnoloogiatööstus. Jõhvis asub tugev ja laienev toiduainetetööstus - AS Maag Piimatööstus, samuti 

trükitööstused, mis on viimastel aastatel maakonnas koondunud Jõhvi. Tegutseb edukas elektroonika- ja 

elektriseadmete ettevõte Audes AS (toodab peamiselt kõlareid ja elektrimootorite komponente). 

•Tootmisettevõtetel on hea juurdepääs raud- ja maanteele, samuti on lähedal energeetiline ressurss. 

•Kaubanduses valitseb suur konkurents, pakutav valik on Ida-Virumaa parimate hulgas. 

•Heal keskmisel tasemel teenindus, elanike põhiteenuste vajadused on rahuldatud. 

•Jõhvi ümbruses asuvad mitmeid atraktiivsed turismiobjektid (Toila-Ontika rannapiirkond, Kohtla kaevandusparkmuuseum, 

Kuremäe klooster, Valaste juga jpt). Linnas töötab Jõhvi Kindluskiriku Muuseum. 

•Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda kirjeldavate uuringute olemasolu. 

•Lähikonnas toimib Sillamäe sadam, mis hiljuti tõusis kaubakäibelt Läänemere viiendaks sadamaks. 

•On hakatud arendama Jõhvit kui äri- ja logistika keskust. 

•Käivitunud on piirkonna süsteemne turundustegevus läbi turismiklastri koostööraamistiku ja SA Ida-Virumaa 

Tööstusalade Arenduse tegevuse kaudu. 


•Linnas ja vallas on vähe tööstusmaad. Osades piirkondades on elektri ja kanalisatsiooni võimsused piiratud. 

•Kaubandus on orienteeritud keskmisele maitsele. Vähe on eksklusiivsemat kaubandust. Seetõttu viiakse osa 

tarbimiseks mõeldud piirkonna raha siit välja, eelkõige Tallinnasse. 

•Toitlustusasutuste valik on ühekülgne. Toitlustus- ja meelelahutusasutuste arendamist takistavad kogukondade 

erinevad harjumused ja maitsed. 

•Osadel teenindajatel on eesti keele oskus nõrk või puudub. Samuti ei osata piisavalt võõrkeeli. 

•Vähe on kvaliteetse majutuse võimalusi. 

•Puudub Jõhvi ühtne (ning ka maakonna) terviklik turunduskontseptsioon. 

•Kohapealsel tööturul suhteliselt väike valik kaasaegseid või nn tulevikuerialade töökohti, mis ahvatleks siia noori 

spetsialiste elama asuma ning mis võimaldaks laiendada ja elavdada konkurentsi tööjõuturul. 

•Vähe levinud on pereettevõtte formaat, mis pakuks pereliikmetele tööd ning samas seoks inimesi põlisemalt siinse 

piirkonnaga. 

19


2.11. Tööjõud 

Valla arengut toetavad ressursid 

•Jõhvi on osa Eesti ühest suurimast tööturupiirkonnast. Jõhvi pendelrände areaalis (mis ulatub kuni Iisaku, 

Sillamäe ja Kiviõlini) elab u 100 000 inimest. Jõhvi vallas ja lähiümbruses elab arvukalt lihttöölisi ja ametnikke. 

Töökohtade arv Jõhvi linnas/vallas ületab tööealiste arvu linnas/vallas. 

•Eesti tööjõu-uuringute andmed näitavad, et 60% hõivatutest töötab ca 5 km kaugusel oma elukohast, mis vastab 

üsna täpselt Jõhvi valla ning Kohtla-Järve Ahtme linnaosa ühisele territooriumile, kus elab kokku ca 31 000 

inimest. Järelikult on tegemist ühtse tööhõivepiirkonnaga. 6-10 km kaugusel kodukohast töötab 20% hõivatutest. 

Sellel kaugusel Jõhvi linnast asuvad Kohtla-Järve Järve linnaosa ja Toila. Seega on tööhõive seisukohalt tegemist 

ühtse piirkonnaga, kus elab ca 60 000 inimest. 

•Eestis ilmneb juba pikemat aega kindel tendents, st regiooni- ja maakonnakeskuse tagamaa sõltuvus tööalaselt 

oma keskusest suureneb üha, mis kehtib ka Jõhvi suhtes. 

•Jõhvis asub Eesti suuruselt teine kutseõppeasutus Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, mis pakub eriala- ja 

täiendõpet arvukatel erialadel, ühtlasi on see maakonnas ainus õppeasutus, kus saab kutseharidust omandada ka 

eesti keeles. 

•Jõhvis asub Eesti Töötukassa Ida-Virumaa osakond. 

•EL Sotsiaalfondi toetusega on välja ehitatud töötute aktiviseerimiskeskus. 

•Paljudes piirkonna alus- ja üldharidusasutustes on käivitunud „Ettevõtliku kooli“ programm, milles osalevate 

asutuste õppeprogramm on senisest oluliselt enam suunatud isiksuses ettevõtlikkuse arendamisele (deviis „tahansuudan-teen!“). 

Programmi eesmärgiks on kasvatada uusi põlvkondi senisest märksa initsiatiivikamaks, mis on 

tänapäeval järjest enam hinnatav tööjõudu iseloomustav näitaja. 


•Piirkonna kutseharidus ei rahulda tööandjate vajadusi. Koostöö ettevõtjate ja kutsehariduskoolide vahel peaks 

olema parem. 

•Ei jätku oskustöölisi ja spetsialiste. 

•Puudub regulaarne ülevaade tööhõive struktuurist ja selle muutumisest vallas ning kogu regioonis. 

•Raske on lahendada tööhõive küsimusi vaid ühe omavalitsuse piires. 

•Tööjõu ebapiisav keelteoskus seab piirangud nende rakendamisel paljudes valdkondades. 

•Vähesed ettevõtlustraditsioonid piirkonnas (enamus tööjõudu olnud rakendatud suurettevõtetes) raskendavad 

kohapealse tööjõu rakendamist väikeettevõtluses töötajatena ja inimeste vähene ettevõtlikkus ei ajenda neid ka oma 

ettevõtet looma. 

2.12. Haridus ja noorsootöö 


•Pakutav haridus on Eesti keskmisel tasemel ja võimaldab tublimatel sisseastumist Eesti parematesse ülikoolidesse. 

•Heatasemelise ja mitmekesise huvitegevuse võimaluste olemasolu (kunstikool, muusikakool, spordikool, kultuurija 

huvikeskus. 

•Jõuliselt on arenemas Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus, riik on eraldanud märkimisväärsed summad õppebaaside 

renoveerimiseks, ümberehitamiseks ja sisustamiseks. 

•Ida-Virumaa tööstustraditsioonid võimaldavad hõlpsalt reaalainete õpetamise näitlikustamist – koostöövõimalused 

gümnaasiumidele ja kutsehariduskeskusele. 

•Koostöö arendamise eesmärgil on sõlmitud koostöölepingud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse, Tallinna 

Tehnikaülikooli Virumaa Kolledži ja Eesti Maaülikooliga. 

•Paranenud on noorte spordiga tegelemise võimalused (2007. a remonditi Jõhvi Vene Gümnaasiumi spordisaal, 

2009. a valmisid Jõhvi spordihall ja Jõhvi Vene Gümnaasiumispordi- ja mänguväljak). 


•Koolide hooned ei vasta tänapäeva hariduskeskkonna nõuetele. 

•Lasteaedade Kalevipoeg ning Sipsik ja kunstikooli hooned vajavad kapitaalremonti. 

•Huvikoolide ja lasteaedade õpetajate palk on väiksem üldhariduskoolide õpetajate palgast. 

•Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse hoonekompleks vajab kaasajastamise jätkamist. 

•Jõhvis puudub kõrgem õppeasutus (on vaid üks kõrgkooli filiaal). 

20


2.13. Tervishoid 


•Hooldusravi osutamisega tegeleb SA Jõhvi Haigla. Haigla keskendub oma praeguses tegevuses 

.multifunktsionaalse hooldus- ja rehabilitatsioonikeskuse väljakujundamisele - osutatakse hooldusravi teenust, 

rehabilitatsiooni ja sotsiaalteenuseid puuetega lastele ja täiskasvanutele ning sõltuvushäiretega noortele ja 

täiskasvanutele. 

•Haigla ruumides töötavad puuetega inimeste rehabilitatsiooni kabinet, MTÜ Noorteabikeskus (sõltuvushäiretega 

inimeste nõustamiskabinet), statsionaarne osakond alaealistele ja nooretele narkosõltlastele. 

•Enamus perearste on koondunud ühte majja, Jõhvi Tervisekeskusesse. 

•Lähipiirkonnas töötavad Ida-Viru Keskhaigla ja SA Ahtme Haigla. Ida-Viru keskhaigla keskus asub Purul ning 

osad osakonnad ka Kohtla-Järvel. Ahtme haigla on psühhiaatriahaigla, mis omab ambulatoorset vastuvõtupunkti ka 

Jõhvi linnas. 

•Piisava perearsti-, kiirabi-, hambaravi- ja apteegiteenuse olemasolu. 

•Eakate hoolde tugisüsteemi olemasolu (SA Jõhvi Hooldekeskus, avahooldus), eakate päevakeskus). 

•Välja on kujunenud narkomaania probleemidega tegelevate organisatsioonide võrgustik (Jõhvi haigla baasil on 

loodud ka sõltuvushäiretega täiskasvanud inimeste nõustamise ja ravi võimalused). 

•Tervislike eluviiside harrastamise võimaluste edendamiseks ja süsteemsemaks propageerimiseks on koostatud 

Jõhvi valla terviseprofiil. 


•Sisuline tervishoiualane koostöö riigi, teiste omavalitsustega, ettevõtetega on napp ja killustunud. 

•Terviserajatiste hulk vallas ja nende seisund on ebarahuldav. 

•Puudub selge ülevaade HIV-i, hepatiidi ja tuberkuloosi levikust piirkonnas. 

2.14. Sotsiaalhoolekanne 


•Mitmekesise sotsiaalasutuste võrgu olemasolu (sotsiaalmaja, supiköök, eakate hooldekeskus). Koostöös 

mittetulundusühingutega osutatakse psühholoogilist abi, sh viimast ka noortele. 

•Vallas tegutsevad puudega inimeste ja eakate ühendused. 

•Vastavalt Eesti Hooldusravivõrgu arengukavale 2015 15 peaks Jõhvis olema hooldekeskus, kus osutatakse ka 

hooldusraviteenust (koos dementsete osakonnaga), päevahoolduse võimalused (sh dementsete päevahoid) ja 

päevakeskus, mille väljaarendamiseks sobib olemasolev Sihtasutus Jõhvi Hooldekeskus. Samast keskusest on 

võimalik teostada ka koduhooldust, mis on kõige hoolivam hooldusvorm. 

•Töötukassa kaudu on võimalik saada töötute ümber- ja täiendõpet. Võrrelduna Jõhvi lähimate suurte 

omavalitsustega on töötus Jõhvi vallas väiksem. 


•Toimetulekutoetuste ja miinimumpalga suhe ei motiveeri inimesi tööd otsima ja töötama - inimene minetab 

tööharjumuse. 

•Sotsiaaltöö pole suunatud piisavalt tööle inimestega (kodukülastused jms), sest on liialt hõivatud 

dokumendipõhise tööga. 

•Heategevuse traditsioonid on veel vähesed ning selle osa sotsiaalhoolekandes ei ole võrreldav muu arenenud 

maailma praktikaga. 

2.15. Turvalisus 


•Vallas asub enamik vastavaid riiklikke struktuure, sh politseiprefektuur, päästeteenistus ja sõjaväestatud 

struktuurid. 

•Jõhvi linnas on 5 konstaablit ja valla maapiirkonnas 1. Patrullteenistus toimub autodega ja linnas ka 

motorolleritega. 

•Võrrelduna maakonna teiste linnadega pakub Jõhvi linn kõige turvalisemat elukeskkonda. Jõhvi turvalisuse tase 

vastab vabariigi keskmisele. 

15 Vt. Eesti Hooldusravivõrgu arengukava 2015. Tallinn 2001. 

21


•Viie piirkonna omavalitsuse (Illuka, Jõhvi, Mäetaguse, Toila ja Vaivara vallad) koostöös on moodustatud 

menetlusteenistus, mis tegeleb omavalitsuse pädevuses olevate järelvalvealaste ülesannete täitmisega, viib läbi 

kohtuvälist menetlemist ja osaleb avaliku korra tagamisel. 


•Konstaabliteenistus ei kata suurenenud vajadusi. 

•Kehvem turvalisuse olukord naaberomavalitsustes piirab riikliku ressursi olemasolu Jõhvi tarvis. 

•Piirkondliku asendusravi (metadooni) keskuse asumisega Jõhvis on suurenenud sõltlaste liikumine linnaruumis, 

siinsesse keskusesse käivad asendusravi saamas ka osa naaberomavalitsuste sõltlasi. 

•Välisvalgustus ei ole piisavalt välja arendatud (probleemid normatiivse valguse ühtlase tagamisega linnaruumis, 

osad jalakäijate ülekäigukohad eraldi valgustamata, linnapargi valgustussüsteem on kasutusest väljas). 

•Linna läbiv raudtee on praktiliselt piireteta, jalakäijatele puuduvad eritasandilised ülekäigud. 

•Vähene kodanikujulgus ja -aktiivsus ohujuhtumitele reageerimisel, sellest asjaomastele asutustele teatamisel. 

2.16. Kultuur ja sport 


•Jõhvis asub Eesti ühe suurima saaliga (900 kohta) kontserdimaja, mille lava ja tehniline varustatus võimaldab siin 

korraldada suuri etendusüritusi. 

•Toimib mitmekülgne seltsielu, sh rahvuskultuuriseltside aktiivsel osavõtul (valgevene, ingerisoome, saksa, tatari 

jt). 

•Täiendavaid võimalusi pakuvad naaberomavalitsuste spordirajatised, sh 2003. a valminud Ahtme spordihall, 

järjest arenev Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus Illuka vallas. 

•Suhteliselt heakorrastatud linnapark, mida üha aktiivsemalt kasutavad ka suusaspordi harrastajad, orienteerujad ja 

tervisejooksjad. Valminud on pargi terviseraja eskiisprojekt. 

•Jõhvi vallale kuuluva Karjamaa spordi- ja puhkebaasi olemasolu (Alajõe vallas, Peipsi järve kaldal). 

•Professionaalsete kunstnike olemasolu. Kunstikool toimib kui kunstnike loomebaas (ateljeed jms). 

•Kõlakoda linnapargis suviste suurürituste korraldamiseks. 

•Naaberlinnade ja asulate lähedus ning hästi toimiv ühistransport tähendavad väga suure potentsiaalse 

vaatajaskonna olemasolu (u 80 000 inimest). Soodne asend võimaldab korraldada piirkondlikke kultuurija 

spordiüritusi ning loob eelduse kultuurija spordiasutuste olemasoluks ning arendamiseks. 

•Toimib koostöö piirkonna omavalitsuste, Eesti Kontserdi ja teiste partnerite vahel, koostöös pakutakse 

heatasemelisi kontserte erinevates esinemispaikades (kontserdimaja, Mihkli kirik, seltsimaja, suvelava/kõlakoda, 

koolide aulad). 

•Mitmete erinevate kontserdipaikade olemasolu: kontserdimaja, kirik, suvelava, koolide aulad. 

•Nukuteater Lepatriinu on saanud omale statsionaarse teatrisaali kunstikooli ruumidesse. 

•Jõhvi linnagalerii kontserdimajas ja kunstikooli ruumidon linna näitusesaalid. Ekspositsiooniruumidena 

kasutatakse ka Jõhvi kindluskirik-muuseumi, kus lisaks püsiväljapanekule toimuvad aeg-ajalt muud näitused 

•Jõhvi raamatukogu on ühtlasi maakonna keskraamatukogu. 

•Tugev ja mitmekülgne vastav nn infrastruktuuriasutuste võrk: kontserdimaja, kultuurija huvikeskus koos 

Tammiku rahvamajaga, keskraamatukogu, kunstikool, muusikakool, spordikool koos spordihalliga, Tammiku 

spordihoone, Jõhvi Vene Gümnaasiumi spordiväljak. 

•Mitmed tugevad spordi- ja kultuurikollektiivid; kultuuriasutuste, huvikoolide ja noorteasutuste spetsialistide 

olemasolu, kelleta ei saaks eelmainitud asutused eksisteerida. 

•Kultuurialase tegevuse järjepidevus, mitmed traditsioonilised üritused (Jõhvi rahvajooks, noorte korvpalliturniir, 

jalgrattamaraton, lahtised meistrivõistlused poksis, “Jõhvika maraton” orienteerumises, valla karikavõistlused 

tõstmises, käsitöölaat “Viru Nikerdaja”, Jõhvi Balletifestival, Mängude festival, Seitsme linna muusika festival, 

Mihklilaat jne). 

•Traditsiooniline keskne kultuuriüritus - festival Rahvuskultuuride loomepada. 

•Valminud Jõhvi-Kukruse kergliiklustee, mille kaudu on tekkinud kergliiklejale turvaline ühendus Jõhvi ja Kohtla- 

Järve kesklinnade vahel. 

•Valminud on Kahula koolimaja ja kiigeplatsi rekonstrueerimistööd, mis laiendavad huvitegevuse võimalusi vallas. 


•Kontserdimaja/ Kultuuri- ja huvikeskuse ühendus linnasüdamega on korrastamata (laheneb Jõhvi kesklinna 

promenaadi III etapi valmimisega. 

•Mitmed kultuurija spordiobjektid vajavad remonti ja juurdeehitusi (Kunstikool, Seltsimaja, jalgpalliväljak, 

Karjamaa spordibaasi majutushooned), tehniline inventar uuendamist. 

22


•Spordialase materiaalse infrastruktuuri (spordibaaside) vähesus, v.a. Jõhvi spordihall ja koolide remonditud 

ujulad. Remonti vajab Tammiku spordihoone, ebatasane ja ilma tribüünideta on jalgpalliväljak ja nõuetele ei vasta 

koolide spordiväljakud. Kergejõustiku harrastamise tingimused Jõhvis praktiliselt puuduvad. Samuti ei ole vallas 

piisavalt mänguväljakuid ja puhkealasid. 

•Olemasoleva spetsialistide kaadri vananemine ja suutmatus ajaga kaasas käia, uusi noori spetsialiste ei tule 

piisavalt asemele. 

•Kaadri alafinantseeritusest tulenev heade spetsialistide äravool, kelle asemele tulevad vähemkvalifitseeritud 

spetsialistid. Huvikoolide õpetajate ja huvikeskuse ringijuhtide palgavahe üldhariduskoolide õpetajatega. 

•Vallakodanike vähene kaasamine kultuuritegevusse ning nende vähene huvi ise kultuuriprotsessis osaleda. 

•Koostööd ja koordinatsiooni naaberomavalitsustega takistavad erinevad rahastamise skeemid. Tekivad probleemid 

tasaarveldustega. 

•Keskraamatukogul on ruumikitsikus ning pole piisavalt vahendeid uudiskirjanduse muretsemiseks. 

•Majutuskohtade nappus Jõhvis (suurürituste läbiviimiseks). 

2.17. Avalik ruum ja heakord 


•Liiklussõlme rekonstrueerimise projekteerimistööd on lõpetatud ja käimas on ehitustööd. 

•Heakorra, haljastuse ja tänavavalgustuse hooldusega tegelevad avatud pakkumise teel valitud ettevõtted. Peaaegu 

kõik sõidu- ja kõnniteed on välisvalgustusega kaetud. 

•Jõhvi linna iseloomustab rohelisus, välja on kujunenud kõrghaljastus. Olemas on linnapargi haljastusprojekt ja 

terviseraja eskiisprojekt. Koostatud on linnapargi terviklik kontseptsioon koos selle virgestusosa elluviimise 

teostatavus-tasuvusanalüüsiga. 

•Valminud on Jõhvi linna haljasalade inventariseerimisraport ja linna läbiva jalakäijate promenaadi kaks etappi 

(Rakvere tänaval). Käivitamisel on kolmanda etapi (Keskväljakut Kontserdimajaga ühendav osa) väljaehitamine. 


•Koristustöödeks vallaeelarvest eraldatud summad ei taga hindade tõusust tulenevalt enam valla heakorra senisel 

tasemel säilimist. 

•Puuduvad üksikute haljasalade projektid. 

•Paljud kinnistute omanikud ei täida Teeseadusega ettenähtud kohustusi kõnniteede koristamise osas. Osa 

erakinnistute omanikke pole sõlminud lepinguid organiseeritud jäätmevedu teostavate firmadega. Selle tagajärjel 

ladustatakse Jõhvi linna äärsetele aladele olme- ja ehitusjäätmeid. 

•Kesklinna linnaruumi edasist arengut pärsib suletud tööstusala paiknemine Mihkli kiriku haljasala vahetus 

naabruses. 

•Linna poolitab raudtee, millele pole rajatud piisavalt ja ohutuid ülekäike, samuti puuduvad müratõkked. 

•Avalikku ruumi risustavad korrastamata fassaadidega ja kasutuseta hooned ning rajatised. 

•Elanike vähene teadlikkus avaliku ruumi esteetikast. Napid oskused ja vähe traditsioone ettevõtte, oma kodu või 

aia kujundamisel avaliku ruumi foonina. 

2.18. Teed ja transport 


•Käimas on Jõhvi liiklussõlme (viadukti) rekonstrueerimine, mis peab lõppema novembriks 2013. 

•Bussiühendus teiste Eesti keskustega (eriti Tallinna, Rakvere, Narva ja Tartuga) on väga hea. Võimalus on sõita 

ka St. Peterburgi ja Riiga. Eksisteerib rongiühendus Tallinna, Moskva ja St. Peterburgiga. 

•Jõhvi linnasisest bussiliiklust katavad Kohtla-Järve linnaosasid ühendavad liinid. Eraldi transport on vallavalitsuse 

poolt organiseeritud osade külade ühistranspordivajaduste katmiseks. 

•Valmis said on Tallinn-Narva mnt Jõhvi-Kurkuse vahelise lõigu rekonstrueerimistööd. Selle raames sai uue katte 

ja tekkis juurde mitmeid koguja- ning kergliiklusteid. 

•Valminud on Jõhvi linnast läänepoolse möödasõidu tehniline projekt, ühendamaks Tallinn-Narva maantee Tartu 

maanteega. Idapoolse möödasõidu planeeringulahendus on hetkel koostamisel. 


•Kesksest asendist tulenevalt on Jõhvi kesklinnas liigne transpordikoormus (linnaliinibussid, 

raudteedevõrgustik, sh AS Eesti Energia Kaevandused raudtee). Transiitliiklus on suunatud läbi elurajooni. 

läbiv 

23


•Välja on ehitamata linnast lääne- ja idapoolne möödasõidutee pääsemaks Tallinn-Narva maanteelt hõlpsalt Tartu 

maanteele. 

•Kõrvaltänavad ning paljud vallateed on halvas seisus ja vajavad rekonstrueerimist. 

•Jõhvi linna keskuses puudub jalakäijate puhke- ja liiklustsoon (va. valmiv kesklinna promenaad). 

•Liikumispuudega inimeste võimalused linna tänaval ratastooliga takistamatult liikuda on kasinad. 

•Juurdepääs tööstuspargile on hetkel suhteliselt kitsa tänava kaudu läbi elamurajooni, mis ei ole sobiv ei 

tööstuspargi ettevõtetele ega elamurajooni elanikele. 

•Regioonis puudub ametlik lennuväli. 

2.19. Veevarustus ja kanalisatsioon 


•Uuendatud on veemajanduse arengukava (kehtivus aastani 2024) 16 , 

•Vallale kuulub veemajandusega tegeleva firma osalus OÜs Järve Biopuhastus, mis rakendab suuremahulist ja 

mitme omavalitsuse osalusel teostatavat veevarustuse EL- toetusprojekti. Projekti raames valmib uus veehaare, 

asendatakse ja ehitatakse välja täiendavaid veevarustuse magistraaltrassi lõike. Projekti tulemusena paraneb 

oluliselt ühisveevärki antava vee kvaliteet Jõhvis. 

•Kõik Jõhvi linna kanaliseeritavad reoveed pumbatakse regionaalsetesse OÜ Järve Biopuhastus uutesse 

puhastusseadmetesse bioloogiliseks puhastamiseks. 


•Paljud Jõhvi eramajad on veel kanalisatsioonivõrku ühendamata. Selle tulemusena imbub pinnasesse saasteaineid 

ja kraavid lõhnavad. 

•Jõhvi puurkaevude vees on kõrgendatud kloriidi- ja rauasisaldus. Lisaks sisaldab Jõhvi puurkaevude vesi suures 

koguses õhku. Probleem saab lahenduse uue veehaarde töösserakendamise järel. 

•Suuremal osal (välja arvatud Rakvere tn, Narva mnt, Kaare tn ja Vahe tn Jõhvi linnas) valla territooriumist puudub 

sadeveekanalisatsioon. Süsteemide puudumise tõttu imbub palju sadevett olmekanalisatsiooni. 

2.20. Soojamajandus 


•Linna ja Jõhvi küla ning Tammiku alevikku varustab soojaga Eesti suuruselt teine soojatootja AS VKG Soojus, 

kelle võrgupiirkonda kuulutakse koos Kohtla-Järve Ahtme linnaosaga. Soojusvarustuse paremaks kindlustamiseks 

valmis ettevõttel uus gaasikatlamaja, mis on kavandatud kasutada reserv- ja tipukoormuse katlamajana. 

•VKG Grupp on omandanud endise AS Kohtla-Järve Soojuse varad, seega on ühe konsortsiumi koosseisus nii 

soojatootmine kui jaotusvõrgud. Hetkel on käimas kaugkütte magistraaltrassi ehitamine Kohtla-Järve Järve 

linnaosast Ahtmesse, mille valmimisel saab ka Jõhvi peamiseks soojusallikaks Kohtla-Järve õlitehaste 

tootmisprotsessis ülejääv generaatorgaas. 

•Valmis Jõhvi ja naabervaldade energiamajanduse kompleksuuring koos arengusuundadega aastani 2030 (teostaja 

Tallinna Tehnikaülikool). Töö raames tehti hulk alusuuringuid soojamajanduse allvaldkondades, sh. valmisid 

kolme Jõhvi eritüüpse kortermaja energiaauditid. 

•Umbes pooled endiste Jõhvi soojakooperatiivide soojatrassidest (tänaseks amortiseerunud) rajatakse 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) poolt toetatava projektiga sisuliselt uuesti, mis vähendab trassikadusid 

ning kindlustab ka järgmisteks aastakümneteks keskküttevõimaluse suurele hulgale eramutele Jõhvi suurimas 

individuaalelamurajoonis. 


•Soojatrasside olukord jääb jätkuvalt halvaks ca pooltele eramutele individuaalmajade rajoonis, mis ei mahtunud 

2012 rakendatava KIK toetusprojekti raamesse). 

•Probleemiks on sadevete sattumine trassidesse, mis on torustike väline korrosiooni ja trassiavariide tekkimise 

oluline põhjus. 

•Individuaalmajade soojatrassid on amortiseerunud, soojusisolatsiooni seisukord trassidel on ebarahuldav. 

16 Vt. Lisa 2 

24


2.21. Elamumajandus 


•Eramute ja korterite turg on aktiivne. 

•Korteriühistute juhtimine on tugevnenud. 


•Elamufond on vananenud. 70. - 80. aastate paneelelamud on ehitatud ebakvaliteetselt ja seetõttu on nende 

amortiseerumisprotsess väga kiire. Hoonete suuremahulisema renoveerimise mõttekus on küsitav. 

•Linnastu teistes asumites (Ahtme, Järve) pakutakse kortereid oluliselt odavama hinnaga. 

•Munitsipaalomandis on vähe kortereid ja olemasolevad on kesise kvaliteediga. 

2.22. Telekommunikatsioon ja side 


•Korterelamute rajoonides (v.a. osades väiksemates 2-3-korruselistes korterelamutes) on välja ehitatud TV 

kaabelvõrk, mida haldab üks firma (AS Starman). 

•Jõhvit läbib üleriigilise sidevõrgu valguskaabel, informatsiooni läbilaskevõime on sel kaablil tänapäeva mõistes 

piiramatu. Projekti EstWin raames ehitati välja valguskaabel Jõhvist Kuremäele, millega paranesid ka Jõhvi linna 

kagupiirkonna ning Kose küla elektroonilise side võimalused. 

•Piiramatud sidevõimsused valla keskuses kaasaegsete sidetehnoloogiate rakendamiseks. 


•Kaabelvõrgud ei haara kogu valda. Tulenevalt väikesest tasuvusest ei ole kogu valda katva kaabelvõrgu loomist 

lähiajal ette näha. 

•Juhtmevaba tehnoloogia kallidus ei ole seni võimaldanud maapiirkonna elanikele ühtlase kvaliteediga ja soodsat 

internetiühendust pakkuda. 

2.23. Looduskeskkond 

Arengut soodustavad ressursid 

•Jõhvi linna õhk, põhjavesi ja mullastik on puhtamad kui Ida-Virumaa tööstuslinnades. 

•Jõhvis asub Ida-Virumaa Keskkonnauuringute Labor, mis teostab regulaarselt atmosfääriuuringuid, pinnavee 

monitooringut ja reostuskoormuse kontrollimist. Labor on keskkonnaministeeriumi alluvuses ja kuulub ühtsesse 

keskkonnakaitsesüsteemi. 

•Jõhvis asub Keskkonnaameti Viru regiooni peakorter ja Keskkonnainspektsiooni Ida regiooni keskus. 

•Jõhvis asub Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituudi Kirde-Eesti osakond (asut. 1990), mille põhiülesandeks on 

Kirde-Eesti keskkonnaseisundi jälgimine ja analüüs. 

•Jõhvi asub suurte metsamassiivide ja soode naabruses, mis tasakaalustavad lähiümbruse tehnogeenset maastikku. 


•Põhjavee tase on seoses kaevanduste sulgemisega tõusnud tasemele, mis võib põhjustada suurte sademetega 

perioodidel madalamal asuvate elurajoonide keldrite täitumist. 

•Pühajõgi eesvooluna on puhastamata ning selle tõttu on kevadise suurvee ja suurte sadude korral jätkuv 

üleujutusrisk Jõhvi linna ja valla kirdeosas. 

•Kaevandamistegevuse pikaajalised mõjud looduskeskkonnale ei ole teada, sh kunagistes kaevandustes tervikute 

uhtmine ja mõju langatusprotsessidele, selle protsessi kohta monitooring puudub. 

•Lähiaastail on ees ootamas Viru kaevanduse sulgemine ja uputamine, see tekitab ebakindlust aladel, kus tajutakse 

teoteetilist üleujutusriski. 

•Puudub Jõhvi linna haljastuskontseptsiooni ja enamike haljasalade projektlahendused. 

•Valla territooriumil asub Ahtme Soojuselektrijaama tuha ladestusala, mis lähiaastatel suletakse, kuid ala vajab 

edaspidi veel pikalt monitooringut ja seal on piiratud reljeefi muutvad ning pinnaskihti avavad tegevused. 

•Tulenevalt asukohast tingivad piiranguid tänaseks kohati juba eluslooduse osaks saanud aherainemäed. Jõhvi 

Tööstuspargis piiravad need näiteks osade kruntide laienemisvõimalusi, kuniks mägedes peituv materjal on veel 

lõpuni ümber töötlemata ja ära vedamata. Mujal võib aherainepuistangu olemasolu mõjuda eemaletõukavalt nt 

elamuehitusele, sest kardetakse tulevikus algavat mägede ümbertöötlemise müra (nt killustiku tootmine). 

25


•Peale kaevanduste sulgemist ja veepumpade töö lõpetamist ennustavad prognoosid kunagiste sooalade 

taastekkimist. Vahepealsetel aastatel, kui kaevandused töötasid, on aga need maad intensiivsemasse kasutusse 

võetud, mis tekitab ebakindlust tänastele maaomanikele. 

•Maastikuilu reostavad kasutuseta ja lagunenud hooned (nt endised põllumajanduslikud tootmishooned). 

26


3. Võimalikud tulevikustsenaariumid 17 

Jõhvi soov olla ja jääda konkurentsivõimeliseks eeldab oskusi kasutada valla sisemisi tugevusi ning 

väliskeskkonnast lähtuvaid võimalusi. 

Vastavalt Eesti tulevikustsenaariumitele võib Ida-Virumaa areneda nelja põhistsenaariumi järgi, mille mõju 

kohalikule arengule oluliselt erineb. Üldiselt omaksvõetud on stsenaarium "Suur mäng", mis seisneb teadlikus 

suundumuses infoühiskonna poole. Selle elemente esineb juba Jõhvi linna arengukavas 1999-2000, kus 

püstitatakse vajadus arvestada arendustegevuses infoühiskonna põhimõtteid. 

Sama stsenaariumist lähtub ka Eesti regionaalarengu strateegia. 

Eelmise linna arengukavaga (2003-2007) võttis Jõhvi selgelt määratletud suuna stsenaariumi "Suur mäng" 

realiseerimisele. Sellepärast on oluline antud stsenaariumi ning selle alternatiivide toimemehhanismide põhjalik 

tundmaõppimine. 

Stsenaarium A: “Suur mäng” 

Eestis moodustub infoühiskonnale iseloomulik sotsiaalsete ja majanduslike suhete süsteem. Teenuste osakaal 

majanduses suureneb oluliselt. Traditsioonilisele maarahvaidentiteedile on lisandunud “edukuse identiteet”, mis 

liidab rikkaid ja vaesemaid, eestlasi ja muulasi. Tugevdatakse oluliselt (tehnika)hariduse ja toote- ja 

tehnoloogiaarenduse tugisüsteemide finantseerimist. 

Osa vanadest ja taanduvatest tööstusharudest, nt tekstiili- ja õmblustööstus, kaotab kasvavate palkade tõttu turu. 

Põlevkivikeemia satub löögi alla, sest keskkonnakaitse nõuded karmistuvad. Põlevkivi hakatakse järk-järgult 

asendama teiste energiaallikatega. Osa vanu tööstusharusid (puidu töötlemine, puidukeemia, elektroonika ja 

masinatööstus), millele Eesti konkurentsieeliseid arvestades antakse riiklik prioriteet, retehnologiseeritakse ja mis 

saavutavad edu. Uue tugeva majandusharuna lisandub turism, sh loodus- ja ökoturism, mis kombineerub 

mahepõllundusega. 

Põhimaanteed, mis suunduvad Tallinnast Tartusse ja Peterburi, saavad täispikkuses esimese klassi maanteedeks, 

Peterburi suunduvale raudteele tuleb kogu pikkuses juurde teine rööbe. Tallinna—Narva ja Tallinna—Tartu liinil 

võetakse kasutusele kiired reisivagunid, mis võistlevad bussiliiklusega. Mereturism ja väikesadamad on 

märkimisväärselt arenenud, taaskasutusse (eeskätt turisminduses) tulevad siseveeteed (Peipsi vesikond). 

Rajatakse Ülemiste logistikakeskus, millele lisanduvad väiksemad keskused suurte rahvusvaheliste magistraalide 

ristumiskohtadel: Tartus, Jõhvis, Võrus ning Venemaa piiril Narvas ja Luhamaal. Kogu Eestit hõlmatavad tihedad 

ülikiiret andmesidet võimaldavad digitaalpõhivõrk ning kaabeltelevisiooni- ja raadiotelefonivõrk, mis asendavad 

maapiirkondades kulukaid kaableid. Ehitatakse valmis Läänemeremaade gaasi- ja elektriringsüsteemid. 

Tööhõive struktuur muutub infoühiskonnale omaseks ja polariseerub. Valitseb madala kvalifikatsiooniga inimeste 

töötus ja kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistide puudus. Töö- ja vaba aja ühendamine suureneb oluliselt. Töö 

muutub kutsealaseks. Probleemiks saab võime omandada kiiresti uusi tehnoloogiaid ja töövõtteid. Hoolimata 

ülikoolilõpetajate arvu suurenemisest osutub vajalikuks oskustööjõu ja spetsialistide sissetoomine 

Haridussüsteem on reformitud vastavalt infoühiskonna ja uueneva majanduse vajadustele. Ühiskondlikult 

tunnustatud on eluaegne avatud pidevõpe - Eesti on õppiv ühiskond. Ühiskonna ja tootmise uuenduslikkuse 

tagamiseks praktiseeritakse laialdaselt töötajate rotatsiooni: töökohad tekivad ja kaovad kiiresti. Kvaliteetse 

baashariduse tagamiseks on koolivõrk ümber kujundatud, üritades seda sobitada kohalike omavalitsuste arendustöö 

ja riigi uuenduspoliitikaga. Samas on kõige selle positiivse taustal suuri probleeme vähevõimekatel: sotsiaalset 

tõrjutust ei põhjusta sageli varanduslik, vaid vaimse võimekuse piir. 

Kujuneb traditsiooniline lääne tüüpi elukäik: noorelt linna karjääri tegema, siis koos abikaasa ja lastega äärelinna 

ning vananedes tagasi juurte juurde. Mitmed pered praktiseerivad maamaja-linnareservpinna mudelit ja selleks 

annab Eesti väiksus head võimalused. Eelistatakse elukohaks kultuuriliselt ja looduslikult ligitõmbavaid paiku ja 

hooneid. 

Keskmise ja vanema põlvkonna ümberõpe on muutuste kiiruse tõttu raske. Ohuks on osutumine "kaotajaks" või 

“tobukeseks”. Mitmesugune hälbiv käitumine, sh. kuritegevus, on endiselt rohke. 

Asustussüsteem. Osa endisi (Kagu-Eesti) ja üleminekuperioodil kujunenud ääremaid (Kirde-Eesti) elavnevad. 

Eesti maakonnakeskused (sh nn uute maakondade keskused) säilitavad üldjuhul oma rolli. Mõni vanema 

elanikkonnaga väikelinn, kus kohalike elanike väärtushinnangud on uuendus- ja ettevõtlusvaenulikud, stagneerub, 

loovutades teenindusülesanded ja töökohad maakonnakeskustele ja suurematele valdadele. Valdav osa endisi 

majandikeskusi kaotab elanikke, sest ühelt poolt ei suuda nad saavutada ettevõtluse kriitilist hulka tööhõive 

tagamiseks ja teiselt poolt pole neil enamasti palju pakkuda ligitõmbavaks elukeskkonnaks. Kasvab oht 

lumpeniseeruda. 

17 

Alus: Eesti tulevikustsenaariumid 2010. Tallinn/Tartu 1997; Maakondade arenguvõimaluste jätkuprognoos ja Eesti 

tulevikustsenaariumite regionaliseerimine. 1998. 

27


Lähi- ja äärelinnastumine (suburbaniseerumine) ja uuselamuehitus toimub käsikäes teatud elanikegruppide uute 

elamiseelistuste kujunemisega. Hea sotsiaalse olukorraga piirkonnad meelitavad elama ka teisi uus- ja endisi 

asukaid. Osa blokkmajade elanikke kolib aedlinnadesse või kaugemale maale. Jõukamad soetavad-ehitavad eraldi 

asuvaid maamaju. Noored vajavad siiski karjääritegemise ajal vallakeskustes asuvaid väikesi üüripindu. 

Uusasustus elulinnaosadena koondub eeskätt suurte maanteede lähedusse. Samas kipub getostuma mitu Tallinna ja 

Kirde-Eesti linnade osa, nõudes omavalitsustelt aktiivset elamupoliitikat. 

Kirde-Eesti taasehitab oma tööstust ja taastab Peterburi tarvis (massi)turismibaasi, see loob kohalikele, 

kaevandustest ja vana tehnoloogiaga tehastest vabanenud elanikele töökohti. Tugevneb ka transiit. Siiski jääb 

elanikkonna traditsioonilisuse ja kohapealse ettevõtluse väheaktiivsuse tõttu nii tööpuudus kui ka teatavate 

spetsialistide puudus piirkonda endiselt kummitama. Saadakse Vene turu ja Vene tooraine (eksport Läände) tarvis 

tööstusinvesteeringuid. Sellega seoses kasvab keskkonna saastamine, mis jääb siiski suurusjärgu võrra väiksemaks 

kui nõukogudeaegne. 

Stsenaarium B: Venemaal toimub selge pööre autoritaarse režiimi taastamise suunas. Taastub “külma sõja” 

õhkkond. Põhja-Euroopas moodustub Läänemere-äärne julgeolekupiirkond, kus valitseb USA mõju. 

Kirde-Eestile on see küllalt lohutu stsenaarium. Probleemseimad on Kirde- ja Kesk-Eesti piirkonnad. Eesti 

asustuse ülemkeskusteks saavad Stockholm, kus paiknevad olulisimad Põhja-Euroopa majandusinstitutsioonid. 

Kirde-Eesti kujuneb selle stsenaariumi juures Eesti suurimate probleemidega piirkonnaks: töötuks jäänud 

muulastest elanikke ei saa rakendada riigikaitses ja nende jaoks on riik sunnitud rahutuste vältimiseks ja 

hajutamiseks mujale, eeskätt Tallinna ja Kesk-Eestisse töökohti looma. Et strateegilistel kaalutlustel on vaja 

energiatootmine detsentraliseerida, siis on probleem seda teravam. Keskkonnamured jäävad selles piirkonnas 

looduse enda tasandada, nii et Ida-Viru tööstuspiirkond jääb üsna inimtühjaks, kui kinnipidamiskohad välja arvata. 

Turismiteenuseid suudab pakkuda ainult mõni šokiturismifirma. 

Stsenaarium C: ”Ülevedaja" Traditsiooniline transiidi- ja teenindusmajandusdominandiga tööstusühiskond. 

Ühiskonna valdav meelelaad: korporatiivne. Venemaas nähakse olulist turgu ja majanduspartnerit. Eesti 

majanduses ja poliitikas lähtutakse otsuste tegemisel reaalpoliitikast. 

Majanduspoliitika on liberaalpassiivne ja keskendub eeskätt makrotingimuste säilitamisele. Tootmispoliitikas 

panustatakse nii ida, lääne kui ka kodumaisel kapitalil põhinevale suurtootmisele ja mastaabiefektile. Ühiskond ei 

kujune uuenduslikuks, küpseb oht, et esialgne kiire areng lõpeb kriisiga. Kriisi konkreetseks vallandumise 

põhjuseks võib saada majanduse kallinemine kombinatsioonis tagasilöögiga transiidiäris, kus Eesti ei suuda hoida 

oma positsioone. 

Kiiresti kasvav Peterburi piirkond asendab Eestile Soomet. Tallinn (nii nagu ka Helsingi) integreerub üha 

tihedamalt Peterburiga. Tööstus areneb, eriti arenevad transiiti teenindavad tööstusharud. Vene äriga seotud 

võimalikud suurinvesteerijad toovad majandusse kaasa isiklike (korporatiivsete) suhete ja koridoripoliitika tähtsuse 

tõusu. Iseloomulik on transpordimagistraalide eelisareng. Lisaks transiitvedudes suurt tähtsust omavatele 

raudteedele hakatakse hoogsalt arendama ka maanteid. Ida—lääne suund (Via Peterburi) on tähtsaim. 

Piirkondlik diferentseeritus ja sellest tulenev tööränne on suur: eeskätt Tallinn, kuid ka rannikualad ja Tartu 

ümbrus on märksa paremini arenenud. Probleemseimad on endiselt Kirde-, Kagu- ja Kesk-Eesti. 

Tehnologiseerimine toob kaasa tööhõive vähenemise. Ääremaadel jääb probleemiks andekate noorte ja ettevõtjate 

lahkumine. Eesti majanduslikuks ülemkeskuseks hakkab tasapisi saama Peterburi. 

Kirde-Eesti jaoks on puhtmajanduslikult tegemist ilmselt kõige soodsama stsenaariumiga, sest tööhõive tööstus- ja 

veondusettevõtetes ning kaevandustes algul isegi suureneb. Põlevkivist energia tootmine jätkub ja kasvava 

energiatarbimise tulemusena säilivad ka töökohad. Teiselt poolt toovad Venemaaga tihenevad kontaktid kaasa nii 

legaalse kui ka illegaalse uute asukate sissevoolu, muulaste iseteadvus tõuseb ja rahvussuhted teravnevad. Eesti riik 

peab kõvasti pingutama, et piirkonnas stabiilsust hoida ja Moskvast mitte noote saada. Eesti keele õppimist 

võtavad siinsed muulased pigem nalja kui paratamatusena. 

Tänu riigiasutuste Jõhvi toomisele suurenevad riiklikud investeeringud ja seeläbi tähtsustub linn kui regiooni 

administratiivne keskus. Riigi- ja munitsipaaleelarvest palgasaajate osakaal vallas kasvab ja moodustab enamuse 

töötajaskonnast. 

Stsenaarium D: “Lõuna-Soome" 20. sajandi ühiskond koos ekstensiivse Põhjamaade integratsiooniga. 

Piirkonna areng toimub valdavalt Läänemere-integratsiooni tähe all. Eesti on sisuliselt Skandinaaviamaa, mis 

omandab tasapisi kõrgtehnoloogilise perifeeriamajanduse tunnused (st. kasutab kõrgtehnoloogiat, aga ei tooda 

seda). Eesti majandus integreerub Põhjamaade majandusruumi. Moodustub kaksiklinn Talsinki (Hellinn), millest 

väljaspool toimib ekstensiivne perifeeriamajandus. Talsinki põhja- ja lõunaosa vahelised erinevused on väiksemad 

kui Tallinna ja Võru või Tallinna ja Jõhvi vahel. 

Probleemiks on suur tööpuudus, seda eriti Tallinnast kaugemates maapiirkondades, eriti Ida-Eestis. Püütakse 

rakendada Põhjamaades kasutatavaid regionaalarengu meetodeid, kuid rahastamisvõimaluste vähesuse tõttu on 

nende mõju piiratud. Lõviosa rahvusvahelist liiklust on koondunud Via Baltica suunale, jättes Ida-Eesti arengust 

eemale. 

28


Linnade getostumine selle klassikalisel moel toimub vaid Kirde-Eestis. Pealinnaregiooni ja Ida-Eesti vahelised 

piirkondlikud erinevused kasvavad oluliselt, sest Tallinna palgad ja hinnad lähenevad Helsingile kiiremini kui 

mujal Eestis. Turismimajanduse ja arendustöö aktiivsuse tõttu paranevad ka Lääne-Eesti arengueeldused. Seni 

suure töötusega Kirde- ja Kagu-Eesti piirkonnad ei suuda teistega sammu pidada ja nad kaotavad oma helgemad 

pead. 

Kirde-Eesti põeb piiride sulgemist ja loomulikust keskusest Peterburist eraldatust. Nii riigieelarvest kui ka EL-i 

toetusprogrammidest suunatakse suuri summasid olemasolevate ja üha kerkivate probleemide lahendamiseks. 

Väliste avalike rahade toetusel rajatakse koguni uusi tehaseid, et anda kohalikele elanikele tööd. Teises järgus, mil 

energeetikasse tuleb paratamatult investeerida, piirkonna majandus stabiliseerub, kuid vähese ettevõtlikkuse ja 

kehvapoolse maine tõttu ei tule kasvu. Piirkond neelab endiselt suuri vahendeid, eeskätt sotsiaal- ja pensionikulude 

katteks. 

Kõige tõenäolisemalt realiseeruvad esitatud stsenaariumid tegelikkuses omavaheliste kombinatsioonina. 

Enim võib tänases Eestis täheldada "ülevedaja" elemente. Ühtlasi toimub valmistumine "suure mängu" 

poole liikumiseks, mis seab sama eesmärgi ka Jõhvile. 

29


4. SWOT-analüüs ja võtmevaldkonnad 

4.1. SWOT-analüüs 

4.1.1. Tugevused: 

1.soodne positsioon regiooni keskel teede sõlmpunktis, Eesti (lähitulevikus ka Euroopa Liidu) ja Venemaa 

vaheline värav; 

2.ajalooliselt välja kujunenud linnakeskuse kompaktsus (erinevalt nõukogude ajal ehitatud naaberlinnadest); 

3.maakonnakeskuse roll; 

4.tublide entusiastide olemasolu mitmes valdkonnas; 

5.rahuldav ettevõtluskeskkond; 

6.mitmekesine huviharidus; 

7.hea kaubandusvõrk, piirkonna parim teeninduskvaliteet, osutatavate teenuste mitmekesisus (kaubandus, finantsja 

äriteenused, kultuuriasutused jne.); 

8.aktiivsete noorte olemasolu; 

9.arenev sotsiaalsfäär; 

10.korralik kooliharidus, mitmekesised võimalused hariduse omandamiseks; 

11.ajalooline ja kultuuriline pärand; 

12.mitmekultuurilisus. 

4.1.2. Nõrkused 

1.halduspiiride mittevastavus tegelikele vajadustele (Jõhvi linna ja valla liitumine oli samm selles suunas, kuid 

mitte veel piisav); 

2.keskuse poolt teenindatava linnaruumi hajutatus - Ahtme, Sompa, Oru, Toila ja Voka asuvad liiga kaugel, et 

tagada kesklinnas õhtuti piisava intensiivsusega elutegevust; 

3.vananev ja vähenev elanikkond; 

4.madal elatustase võrreldes Tallinna ja Harjumaaga; 

5.elanike passiivsus ja nõrk kaasatus; 

6.turvalisuse vähesus; 

7.heade spetsialistide puudus; 

8.mitmekultuurilisus; 

9.Tallinna kui tõmbekeskuse tagamaast väljajäämine (erinevalt Rakverest); 

10.vähene tuntus Eestis (avaliku teabe ja PR vähesus, piirkonna madal maine, Jõhvi nime ebapiisav tuntus); 

11.nõukogudeaegse infrastruktuuri halb kvaliteet ja amortiseerumine; 

12.väike otsustajate ring; 

13.kutsehariduse ebapiisav tase ja maine; 

14.madal teeninduskvaliteet võrreldes rahvusvahelise standardiga; 

15.vähe haritud noori, kõrghariduse nõrkus; 

16.arhitektuurilise ilme ja linnakeskkonna puudulikkus (erivajadustega inimeste vajadusi mittearvestav, laste 

mänguväljakute vähesus jne); 

17.töökohtade vähesus tööstussektoris, tööjõu madal kvaliteet, elanikkonna vähene ettevõtlikkus; 

18.valla kasutada olevate finantsressursside vähesus; 

19.meelelahutussektori nõrkus; 

20.erinevate huvi- ja rahvusgruppide koostöö nõrkus; 

21.haritud ja aktiivsete inimeste väljaränne; 

22.ebapiisav rahvusvaheline koostöö; 

23.vähene vastuvõtlikkus uutele innovaatilistele ideedele. 

4.1.3. Ohud: 

1.keskuse rolli nõrgenemine (provintsistumine); 

2.eelarveliste vahendite ebapiisavus valla arengu tagamiseks ning naabritega konkureerimiseks; 

30


3.riik ei pea vajalikuks piirkonna programmilist arendamist; vähene regionaalpoliitiline toetus; 

4.mainet Eestis ei õnnestu vajalikul määral tõsta; 

5.naaberomavalitsuste areng on kiirem; 

6.elu ja raha jätkuv koondumine Tallinnasse; 

7.töötajad valivad elukohaks parema elukvaliteediga naaberasulad; 

8.kvalifitseeritud tööjõu jätkuv äravool; 

9.väheatraktiivne investeerimiskliima tööstusettevõtjale; 

10.valla elamismiljöö konkurentsisuutmatus; 

11.valla võimuaparaadi võõrandumine vallaelanikest; 

12.noorte spetsialistide kroonilise puuduse tõttu vananeb olemasolev kaader määrani, kus kaob lõplikult 

suutlikkus uute ideedega kaasa minna ja genereerida uusi ideesid; 

13.kommertskultuuri ja suvekultuuri koondumine Toila valda, millega kaasneb linna/valla suvine tühjenemine 

ning maksujõulise kultuuritarbija väljavool linnast/vallast; 

14.eesti rahvuskultuuri identiteedi kadumine, samuti teiste rahvuskultuuride identiteedi kadumine ja venekeelse 

kultuurilise homogeensuse tugevnemine, mis vastandub eestikeelsele kultuurile; 

15.koostöö vähesusest tingituna väheneb suutlikkus üksteist mõista ja millega kaasneb üksteisele vastu 

töötamine ning ebaterve konkurents; 

16.paljud vallaelanikud ei suuda omaks võtta vaikse provintsilinna muutumist kiire elutempoga 

regioonikeskuseks. 

4.1.4. Võimalused: 

1.koostöö riigiasutustega, erinevate partneritega maakonnas ning Läänemere regioonis; 

2.positsiooni tugevnemine riigi regionaalses haldussüsteemis; 

3.noored spetsialistid tulevad/naasevad valda; 

4.vahendid Euroopa Liidu fondidest; 

5.asend – EL piiriäärsus, viisarežiimi lihtsustumisel ja uue Narva silla ehitamisega intensiivistub kaubavahetus ja 

turism Venemaa suunalt; 

6.riiklik haldusreform ja edasine naaberomavalitsustega liitumine; 

7.haridus- ja täienduskoolitusteenuste laiendamine, riikliku kõrghariduse tulek linna/valda; 

8.infrastruktuuri väljaehitamine ja arendamine; 

9.ettevõtluskeskkonna parandamine; 

10.logistikakeskuse väljaarendamine; 

11.säästva arengu printsiipide rakendamine; 

12.noori spetsialiste teenindava sotsiaalsfääri (koolid, lasteaiad, huvikoolid, kultuuriasutused, spordivõimalused 

jm) arendamine nende huvidele ja vajadustele vastavalt. 

4.2. Jõhvi valla strateegiline üldeesmärk 

Jõhvi valla arengu üldeesmärk on rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise inimest väärtustava keskkonna 

loomine, mis tugevdaks Jõhvit kui regionaalkeskust, oleks atraktiivne investeerijatele ning vastaks elanike 

ootustele ja vajadustele. 

Selleks on vaja: 

•Parandada piirkonna mainet (tutvustada Jõhvit kui uut arenevat keskust). 

•Tõsta elukeskkonna kvaliteeti. 

•Parandada ettevõtluskeskkonda ja atraktiivsust investoritele ning selle läbi töökohtade struktuuri ja kvaliteeti. 

•Tõsta elanikkonna ettevõtlikkust ja tööjõu kvaliteeti. 

4.3. Võtmevaldkonnad 

4.3.1. Keskus 

•EL uue piiriregiooni keskus 

•Regionaalne halduskeskus (1/4 Eestit) 

•Maakonnatasandi keskus 

•Ida-Virumaa Keskregiooni keskus 

31


•Jõhvi-Ahtme ja selle lähitagamaa keskus 

•Logistikakeskus 

•Haridus-, teadus ja kultuurikeskus 

•Maakonna turismi jaotuskeskus 

4.3.2. Keskkond 

•Kvaliteetne elukeskkond, säästva arengu põhimõtete rakendamine 

•Mitmekülgne töökohtade struktuur 

•Kord ja turvalisus 

•Haridus, mis hõlmab kõiki haridustasemeid 

•Kultuur - traditsioonide poolest rikas kultuurielu 

•Ettevõtluskeskkond, selle atraktiivsus investoritele 

4.3.3. Koosmeel 

•kodanike vajaduste ja huvide arvestamine 

•koostöö rahvusvahelisel ja tasandil, 

•koostöö arendus- ja tugistruktuuride ning kõrgkoolidega 

•kooostöö naaberomavalitsustega 

•kaasatus - kõigil huvigruppidel võimalus osaleda 

•hoolivus - kõik sotsiaalsed grupid on võrdselt olulised 

4.4. Vahendid tegelikkuse mõjutamiseks soovitud suunas 

•Üldplaneering 

•Teemaplaneeringud 

•Terviklike piirkondade detailplaneeringud 

•Arengustrateegia 

•Arengukava konkreetsete meetmete programm ja prioriteedid 

•Valdkondade arengukavad 

•Pikaajaline ja paindlik finantsplaneerimine 

•Arendus- ja koostööprojektid 

•Administratsiooni reform, et tõsta suutlikkust juhtida muutusi 

32


5. Visioon 2025 

5.1. Jõhvi kui tugev keskus 

Aastal 2025 on Jõhvi tunnustatud kiire arengu ja hea mainega regionaalkeskus, mis suudab ühendada teisi 

piirkonna omavalitsusi ja omada Eestis Euroopa Liidus ning Loode-Venemaal võrdväärset mõju teiste 

regionaalsete keskustega. 

Teostunud on administratiivne reform. Jõhvi koos Ahtme linnaosaga ja teiste naabervaldadega moodustavad 

ühisomavalitsuse. Tööl käiakse peamiselt Jõhvi-Ahtmes. 

Toila-Voka rannapiirkonnast on kujunenud elitaarne kõrge elukvaliteediga linnalähedane elamispiirkond, kust 

põhiliselt käiakse tööl Jõhvi-Ahtmes ning Sillamäel. Kvaliteetsed elamupiirkonnad on välja kujunenud ka Kose 

suunal, Edisel ja Tammiku ümbruses. 

Taandarenevate piirkondade kriis on riikliku regionaalpoliitika abil ületatud ning toimub linnakeskkonna 

paranemine. Järve linn toimib Jõhvi-Ahtme tõmbekeskuse satelliitlinnana ning Jõhvi areng on ka Järve linna "lahti 

vedanud". 

Sillamäe elanikkond on stabiliseerunud 14-15 tuhande tasemel ning töökohad on seotud peamiselt sadamaga ning 

sellega seotud ettevõtlusega. Sillamäe teenindusvajaduse rahuldab peamiselt Jõhvi ning kvaliteetse elukeskkonna 

vajaduse Toila-Voka. Kiviõli regiooni ja ka Lääne-Virumaa tõmbumine Jõhvi suunas on oluliselt tugevnenud. 18 . 

2025. aastani kestval perioodil toimub uute töökohtade teke just Toila ja Jõhvi vahelisel vabal territooriumil, kus 

on ühendatud rannaäärse piirkonna ning Jõhvi asukoha eelised. Tallinn-Narva magistraali ääres on tekkinud 

supermarketid, autopoed ning hulgilaod, mis teenindavad kogu linnastut. 

Üldine asustuse liikumise suund on sisemaalt ranniku suunas. Suurenevad kontrastid rannikupiirkonna ja 

sisemaiste paneelmajadega asumite vahel. 

Jõhvis on lammutatud esimesed mikrorajooni korrusmajad, mida veavad klienditeenindusele suunatud 

kinnisvaraprojektid. Valminud on saneerimisprojekt Ahtme linnaosa jaoks. 

Linna on juurde tulnud uusi riigiasutusi. Peale mõne erandi on riigiasutuste regionaalsed keskkontorid koondunud 

kõik Jõhvi. Linna/valla administratiivse rolli kasv loob uusi töökohti kohaliku kvalifitseeritud tööjõupotentsiaali 

rakendamiseks ning eeldusi Kirde-Eesti asustussüsteemi tasakaalustamiseks ja kohalike ressursside paremaks 

kasutamiseks. Jõhvi on Eesti üldisesse logistikasüsteemi kuuluv informatsiooni- ja transpordikeskus. Jõhvi valivad 

oma asupaigaks Euroopa Liiduga seotud ettevõtete harukontorid, et alustada laienemist vene turule. 

Jõhvi arengu mootoriks on tugev kõrgharidusasutus, mis toimib koostöös kohalike teadusasutuste, 

kutseõppekeskuse ning gümnaasiumitega. 

Jõhvi Kontserdimaja ja teiste partnerite koostöös on kujunenud Kirde-Eesti keskne konverentsikeskus, mida toetab 

kaasaegne messikeskus. Valminud on juurdeehitus maakonnaraamatukogule, mis on kujunenud 

multifunktsionaalseks infokeskuseks. 

Lisaks olemasolevale staadionile ja spordihallile on valminud ka regionaalne veekeskus. 

Jõhvi - Toila teljel on kujunenud turismi ja meelelahutusteenust pakkuv klaster, mis toimib ühtlasi Kirde-Eesti 

turisminduse logistikakeskusena. Välja on arendatud atraktiivne piirkonnamuuseum, mille filiaalina toimib Jõhvi 

Kindluskiriku Muuseum ja Edise linnust ning mõisakompleksi tutvustav ekspositsioon. 

Jõhvi - kõiki haridustasemeid hõlmav ja ühendav hariduskeskus. 

Alus- ja üldhariduse korraldus tagab kvaliteetse ja mitmekesise õppetöö. Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene 

Gümnaasiumi gümnaasiumiastmete baasil on kujunenud üks terviklik gümnaasium, mis toimib regionaalse 

gümnaasiumina (koos progümnaasiumiastmega). Valminud on kaasaegsed lasteaiahooned, mis rahuldavad 

piirkonna koolieelse hariduse vajadused. 

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus toimib kutsehariduse koordineerimiskeskusena, mis on partnersuhetes maakonna 

gümnaasiumite ning tööandjatega ja mis pakub võimalust omandada teadmisi ja oskusi paljude elukutsete tarvis. 

Jõhvi - Kohtla-Järve regioon pakub rahvusvahelistele nõuetele vastavat kõrgharidust, mille tähtsaimaks kandjaks 

on Jõhvis asuv kõrgem õppeasutus koos teadus- ja arendusstruktuuridega. 

18 Ida-Virumaa elanikkond väheneb umbes 150 tuhandeni, st järgmise kümnekonna aastaga veel paarikümne tuhande inimese 

võrra (=Viljandi suurune linn). Seega vähenemise tempo mõnevõrra langeb, kuid selle peatamiseks tuleb riigil investeerida 

märkimisväärseid summasid tööstuslinnade elukeskkonna parandamisse (Vt Ida-Viru rahvastiku prognoos aastani 2010). 

33


Kõrg-, kutsekõrg-, kutse- ja üldhariduse läbipõimunud korraldus tagab kohalikele noortele paindlikud 

eneserealiseerimise võimalused, väärtustades isiksust ja karjääri planeerimist. Noorte Jõhvist lahkumine on 

oluliselt vähenenud ning seda kompenseerib mujalt Jõhvi õppima tulemine. 

Jõhvis on täienduskoolituskeskus, kus koolitatakse kaadrit kogu Kirde-Eesti tööturu jaoks. Toimib efektiivne, 

indiviidi ja tööturu vajadusi arvestav täiend- ja ümberõppe süsteem. 

Valla hallatavad asutused (muusikakool, kunstikool, spordikool, kultuurija huvikeskus, üldhariduskoolid) 

pakuvad mitmesuguseid võimalusi huvihariduseks kogu Keskregioonile. 

Tulevikupilt Jõhvist kui tugevast keskusest eeldab, et siinsed asutused, ühendused, ettevõtjad suudavad ja tahavad 

integreerida oma tegevustega piirkonna teisi asutusi, ühendusi, ettevõtjaid, omandades sel moel keskse ja juhtiva 

positsiooni piirkonna elus. See nõuab nii raha kui ka inimeste aja investeerimist. 

5.2. Jõhvi kui kvaliteetse euroopaliku elukeskkonnaga omavalitsus 

Jõhvi - innovatsiooni edendav, investeerijale atraktiivne ja ettevõtlust soosiv omavalitsus. 

Jõhvis on esindatud arendustegevust ning innovatsiooni toetav riiklik tugisüsteem, mis teenindab kogu maakonda 

ning mida toetab omavalitsuste ühisomandis olev arenduskeskus. 

Ida-Virumaa Tööstusalade Arenduse Sihtasutusest (peakorteriga Jõhvis) on kujunenud ettevõtluse ja 

investeeringute tugisüsteem mis toimib omavalitsuse, riigi ja erastruktuuride võrgustikuna ning mõjutab oluliselt 

kohalikku ettevõtluse arengut. 

Koostöös kohalike arendusinstitutsioonide, erafirmade ja ettevõtetega on loodud uuendusmeelne ja ettevõtteid 

toetav keskkond. 

Kvaliteetse tööjõu paindlik kohapealne ettevalmistamine, vallavalitsuse soosiv suhtumine ettevõtlusse ja heal 

tasemel taristu, koos inimest väärtustava elukeskkonnaga, on kujundanud rahvusvahelist huvi pakkuva atraktiivse 

investeerimiskliima. See realiseerub enamasti Jõhvi lähiümbruses. 

Jõhvis korraldatakse Jõhvi Kontserdimaja, messikeskuse ja kõrgkooli baasil regulaarselt rahvusvahelisi 

konverentse, messe ja näitusi. 

Jõhvi vald on kogu Kirde-Eesti kaubandus- ja teeninduskeskus ning koos Ahtmega ka oluline tööstuskeskus. 

Jõhvi - atraktiivne elupaik, tervislik ja tervist edendav vald. 

Tulevikupilt Jõhvist kui kvaliteetse elukeskkonnaga vallast saab toetust hinnangust, et Jõhvi linn on juba praegu 

maakonna parimat linnalist elukeskkonda pakkuv omavalitsus. Samas on just siin linnaelanike ja noorte arvates 

veel palju saavutada ning eksisteerib palju väliseid ohte, mis seotud konkurentsiga teiste asulatega nii 

lähipiirkonnas kui ka Eestis ja mujal maailmas. 

Aastal 2025 on Jõhvi: 

•turvaline, hea liikluskorralduse ja autovaba Jõhvi kesklinnaga, korrastatud arhitektuurilise ilmega ja 

heakorrastatud vald; tänu tootmise keskkonnasõbralikkusele on tagatud looduskeskkonna püsimine ning säästva 

arengu põhimõtete järgimine; 

•omavalitsus, mis pakub oma elanikele heal tasemel teenindust, mitmekesist seltsielu ja meelelahutust; 

•sihtkoht, mis pakub külalistele tasemel majutust, teenindust ja huvitavaid üritusi; 

•omavalitsus, millele on omane avatus, avalikkus ja koostöövaim; 

•elukeskond, kus on võimalik tegelda nii tervise- kui tippspordiga. Elu- ja puhkepiirkondi ühendavad jalgrattateed; 

•Kirde-Eesti kultuurielu kujundaja; omavalitsus soodustab nii professionaalse kui rahvakultuuri arengut. 

•erinevate rahvuskultuuride säilitaja ja edendaja - korraldatakse erinevate rahvuste laulupidusid, rahvakunstipäevi 

ja kontserte, mida tullakse külastama ka väljastpoolt Eestit. 

5.3. Jõhvi kui koostöö ja -meele kogukond 

Aastal 2025 on Jõhvi kogukond: 

•terve ja terviklik, mis sisaldab erinevaid keele- ja rahvusrühmi, kes töötavad ühiste eesmärkide nimel teineteist 

toetades ja täiendades; 

•milles põlvkondlikud lõhed on ületatud; 

•milles oluliselt on vähenenud nõrgemate tõrjutus ühiskondlikust elust; 

•kus on välja arendatud töötamist stimuleeriv ja iseseisvat toimetulekut toetav tasakaalustatud teenuste ning 

toetuste süsteem, mis sisaldab rehabilitatsiooniteenuseid, peres hooldamist, avahooldust, toetatud tööd ja elamist, 

34


krooniliste haigustega ja puuetega inimeste õpetamist iseseisvalt toime tulema, pikaajaliste töötute aktiviseerimist 

tööturule naasmiseks (sotsiaalne rehabilitatsioon); 

•kus kergesti haavatavatele inimgruppidele (erivajadustega inimesed) on tagatud võrdsed võimalused eluga 

toimetulekuks ja tööhõiveks arvestades nende vajadusi. 

35


6. Arengumudel 

Tulevikupildid Jõhvist aastal 2025 on seotud olemasoleva olukorra hinnanguga. See tugineb valla tugevuste ja 

nõrkuste ning võimaluste ja ohtude ühisosal. Strateegia ülesandeks on, et visiooni saavutamisel realiseeritaks 

võimalikult palju valla tugevusi, parandataks nõrkusi, kasutataks võimalusi ja välditaks ohtusid (vt. 2.1. SWOTanalüüsi 

tulemused). 

Jõhvi kui tugev integreeriv keskus 

Jõhvi kui kvaliteetse elukeskkonnaga vald 

Tugevused Nõrkused Võimalused Ohud 

2. maakonnakeskuse roll 

3. hea asukoht teede 

sõlmpunktis 

8. hea kaubandusvõrk 

14. tuntus Eestis 

1.territooriumi suhteline 

kompaktsus 

4. palju tublisid 

entusiaste 

5. rahuldav ettevõtluskeskkond 

6. mitmekesine 

huviharidus 

10. arenev sotsiaalsfäär 

11. korralik kooliharidus 

12. ajalooline ja 

kultuuripärand 

1. madal elatustase 

2. Keskuse poolt 

teenindatava ruumi 

suur hajutatus 

4. turvalisuse 

puudumine 

6. avaliku teabe ja PR 

vähesus 

8. vananenud hooned, 

rajatised ja 

tehnovõrgud 

9. heade spetsialistide 

puudus 

12. kesine teeninduse 

kvaliteet 

14. arhitektuurilise 

ilme puudulikkus 

15. invaliidi-vaenulik 

toimekeskkond 

16. mänguväljakute 

vähesus 

1. koostöö erinevate 

partneritega 

maakonnas, 

riigis, maailmas 

2. tugevnev positsioon 

riigi 

regionaalses 

haldussüsteemis 

6. riiklik haldusreform 

ja naaberomavalitsustega 

liitumine 

4. vahendid EL 

struktuurifondidest 

2. maine langus 

riigis 

4. elu ja raha jätkuv 

koondumine 

Tallinnasse 

1. riik ei pea vajalikuks 

piirkonna 

programmilist 

arendamist 

2. maine langus 

riigis 

3. naaberomavalitsuste 

areng 

on kiirem 

4. elu ja raha jätkuv 

koondumine 

Tallinnasse 

6. töötajad valivad 

elukohaks 

naaberasulad 

36


Jõhvi kui koostöö ja –meele kogukond 

4. palju tublisid 

entusiaste 

9. aktiivsed noored 

3. elanike passiivsus 

ja nõrk kaasatus 

6. avaliku teabe ja PR 

vähesus 

10. väike otsustajate 

ring 

6.2. Arengupõhimõtted ja lahendatavad ülesanded 

6.2.1. Missioon 

Jõhvi arengu missiooniks on püstitatud tulevikuvisiooni realiseerumise kindlustamine. See eeldab vallalt uute 

arenguprotsesside käivitamist ning nende katalüsaatorina toimimist. 

Selleks on vaja saavutada: 

•valla institutsioonide tõhus toimimine, klienditeeninduse taseme tõstmine ning elanike omaalgatuse suurenemine, 

st inimressursi areng; 

•erinevate kogukondade ja huvigruppide sidusus, sh 

- partnerlus keskuslinna ja tagamaa vahel, st koostöö ning ühismeetmete rakendamine naaberomavalitsustega; 

- sidusus Eestiga, eriti teiste regionaalkeskustega; 

- avatus maailmale. 

•Kvaliteetne ja inimese arengut toetav toimekeskkond. 

6.2.2. Arengupõhimõtted 

Püstitatud visiooni ja missiooni realiseerimisel peetakse silmas: 

•Säästva ja tasakaalustatud arengu põhimõtteid; 

•Inimkesksust - kõige mõõduks on elanike ja külaliste rahulolu; 

•Demokraatiat - luuakse kodanikele võimalused vallaelus osalemiseks; 

•Innovaatilisust - soodustades uute ideede ning lahenduste väljatöötamist ja kasutuselevõttu; 

•Koostööd - mis on suunatud Jõhvi konkurentsivõime tõstmisele ja ettevõtluskliima parandamisele; 

•Avatust - soodustades piirkondlike ning rahvusvaheliste koostöövõrkude laienemist, kuna Jõhvi omavalitsuse 

tegevus kasvab üha enam valla piiridest välja. 

6.2.3. Eesmärkide saavutamiseks lahendatavad ülesanded 

6.2.3.1. Jõhvi arengut toetavad strateegilised suunad ja strateegiliste eesmärkide 

saavutamiseks lahendatavad ülesanded 

Esimene samm tulevikupildi muutmiseks 2025 aastal tõelisuseks on strateegiliste arendussuundade määratlemine 

aastateks 2007-2020. Valla arendamisel keskendutakse kolmele üldisele prioriteedile, mis on eesmärgistatud ning 

seotud vastavalt panusele tulevikupildi saavutamises: 

37


6.2.3.1.1. Valla inimressursi tugevdamine 

Eesmärgid: Jõhvi vallas on rohkem ettevõtlikke inimesi, kes oleksid võimelised looma ja arendama ettevõtteid ja 

toimivaid koostöövõrgustikke. Jõhvi valla töötajate kompetents ja tööviljakus on tõusnud tasemele, mis tagab Eesti 

maakonnakeskuste keskmisest 10% kõrgema sissetuleku. 

Kriteeriumid: ettevõtete arv, hõivatute ja mittehõivatute suhtarv, töötute arv, pikaajaliste töötute arv, kõrg- ja 

kutseharidusega inimeste osakaal valla rahvastikus, täiendkoolitust läbivate inimeste arv, mittetulundusühingute 

arv ja mittetulundussektorisse haaratud inimeste arv. 

Seos tulevikupildiga: Inimressursi tugevdamine aitab kaasa Jõhvi valla kui keskuse rolli kindlustamisele ja 

kasvatamisele ning toetab inimestevahelist mõistmist, kommunikatsiooni ja koostööd. 

6.2.3.1.2. Toimekeskkonna arendamine 

Eesmärgid: Jõhvis on tuleviku regioonikeskuse nõuetele vastav toimekeskkond: heakorrastatud ja hubane miljöö, 

turvaline liiklus, EL nõuetele vastavad tehnilised infrastruktuurid, kvaliteetne õpikeskkond lastele, harrastajate ja 

pealtvaatajate vajadusi rahuldavad kultuurija spordikeskused, kvaliteetsed võimalused elanike meditsiiniliseks 

teenindamiseks. 

Vallakodanike, ettevõtjate ja külaliste rahulolu Jõhvi vallaga on kasvanud. 

Kriteeriumid: investeeringute maht, valminud objektid, inimeste ja ettevõtjate rahulolu indeks. 

Seos tulevikupildiga: Füüsilise keskkonna arendamine parandab üldist elukeskkonda, pakub materiaalse baasi 

sotsiaalse keskkonna väljaarendamiseks ning ühtlasi pakub vallale võimalusi täita keskusele langevaid ülesandeid 

(sh nn meeldiva „külastusruumi” pakkumine). 

6.2.3.1.3. Sotsiaalse sidususe suurendamine 

Eesmärgid: Jõhvis on toimunud kogukondlik ja kogukondade vaheline integratsioon, mis on eeskujuks kogu 

Eestile. Kasvab kodanike osalus valla avalikus elus, ühistes üritustes. Oluliselt on vähenenud sotsiaalselt tõrjutute 

arv ja osakaal rahvastikus. 

Kriteeriumid: eesti keele oskuse levik ja kvaliteet, vene gümnaasiumi lõpetajate eesti keele oskuse tase, tööpuuduse 

vähenemine, toetatud töökohtade arv, seltsielus osalevate inimeste arv, valla keskse ürituse olemasolu ja 

populaarsus, hinnangud erinevate gruppide suhetele vallas. 

Seos tulevikupildiga: Inimestevahelised head ja tegusad suhted ja tõrjutute vähesus parandab oluliselt 

elukeskkonda vallas. Sotsiaalne sidusus on alus edukaks koostööks. 

Strateegiliste eesmärkide saavutamiseks on vaja lahendada mitmeid ülesandeid. Valla strateegilise arendamise 

suundades eristatakse järgnevad ülesanded, mis on järjestatud olulisuse alusel valla arengule: 

6.2.3.2. Valla inimressursi tugevdamiseks tuleb: 

1. rakendada spetsialistide sisserännet soosivaid ja võimekate noorte väljarännet pidurdavaid meetmeid; 

2. teostada ettevõtlikkuse arendamisele suunatud tegevusi; 

3. tõsta üldhariduse kvaliteeti; 

4. rakendada noortele peredele suunatud tugimeetmeid; 

5. koolitada avaliku ja mittetulundussektori spetsialiste (sh. inglise keele oskuse ja IT-oskuste parandamine); 

6. arendada tervistedendavaid tegevusi; 

7. mitmekesistada ja kaasajastada laste/noorte huviharidust; 

8. kaasajastada kutseharidust; 

9. soodustada uute avaliku sektori töökohtade teket kohapeal; 

10. täiendkoolitada koolitajaid ja õpetajaid; 

11. teostada otsustuskvaliteeti parandavad uuringuid ja kavasid, hankida ekspertteadmisi; 

12. luua noorte omavastutust arendavaid ettevõtmisi; 

13. koolitada ja aktiviseerida töötuid; 

14. juurutada efektiivseid organisatsioonimudeleid valla juhtimisel. 

6.2.3.3. Toimekeskkonna arendamiseks tuleb: 

1. tagada vallasiseste liiklusvoogude turvalisus ning parandada maanteetransiidi kulgemist, lahendades selleks 

Jõhvi liiklussõlme probleemid; 

2. luua soodne infrastruktuur (tööstuspargi edasiarendused) tänapäevase tööstusettevõtluse arenguks; 

38


3. luua kaasaegsetele nõuetele vastavad tingimused/võimalused kultuurija spordiürituste pealtvaatajatele ning 

kultuuritarbijatele laiemalt; 

4. luua atraktiivseid turismiobjekte (arendada edasi kindluskirikut kui külastusobjekti, keskse muuseumi loomine, 

linnapargi ja kontserdimaja kooslus, rohkete vaba aja veetmise võimalustega kesklinna promenaad jmt); 

5. parandada kultuurija spordiseltside tegutsemise tingimusi, eeskätt spordibaaside rajamise teel; 

6. rakendada elanike turvalisuse suurendamisele suunatud tegevusi; 

7. parandada jalakäijate ja jalgratturite liikumisvõimalusi (kesk)linnas ja vallas; 

8. parandada linna/valla välisilmet ja mitte lubada selle halvendamist; 

9. rajada ja hoida käigus avalikke puhkealasid; 

10. parandada invaliidide liikumisvõimalusi; 

11. luua ja hoida käigus terviserajatisi; 

12. parandada elanike veevarustust; 

13. moderniseerida õppekeskkonda; 

14. parandada turismi infrastruktuuri (I-punkt, majutus, toitlustus, konverentsiruumid, messikeskus, aktiivse 

turismi võimalused); 

15. parandada sotsiaalhoolde- ja meditsiiniasutuste töökeskkonda; 

16. kaitsta ja kujundada linna/valla miljööväärtuslikke alasid; 

17. tagada liikumispuudega inimestele sobivad sotsiaaleluruumid; 

18. parandada keskküttesüsteemide efektiivsust; 

19. tugevdada IT-keskkonda, sh püüelda interneti võrdse kättesaadavuse poole kogu vallas; 

20. luua tingimused korterelamute piirkondade saneerimiseks. 

6.2.3.4. Sotsiaalse sidususe suurendamiseks tuleb: 

1. kasvatada läbi sisemise mainekujunduse ja turunduse oma valla patriotismi; 

2. parandada vallavalitsuse ja riigiasutuste koostööd; 

3. luua valdkondlikke koostöövõrgustikke vallas, maakonnas ja maailmas; 

4. kujundada välja oma traditsioonilised ülevallalised kultuurija spordiüritused; 

5. arendada välja avahooldusteenused eakate, laste ja puuetega inimeste toimetuleku soodustamiseks; 

6. kaasata mittetulundusühinguid senisest enam avalike teenuste osutamiseks; 

7. teha tööd integreeritud õppesüsteemi juurutamiseks; 

8. luua motivatsioonisüsteem riskirühma noortele; 

9. toetada noorteprojekte; 

10. luua toetatud töökohti väikese konkurentsivõimega inimestele ja rakendada tugimeetmeid pensionäride ja 

puudega inimeste sotsiaalse hõivatuse tõstmiseks; 

11. arendada huvitavat seltsielu ning kultuurija spordiseltside tegevust; 

12. tugevdada kohaliku omavalitsuse ja ettevõtjate koostööd; 

13. tugevdada välispartnerite kaasatust valla arengu edendamisel; 

14. arendada välja vabatahtliku töö süsteem sotsiaalvaldkonnas; 

15. teavitada vallakodanikke paremini avalikest teenustest ja üritustest; 

16. teha ettevalmistavat tööd naaberomavalitsustega liitumiseks; 

17. propageerida kodanikualgatust; 

18. toetada eesti ja vene keele/kultuuri õpet; 

19. suurendada IT-alast algõpet; 

20. viia läbi rahvaküsitlusi ja uuringuid vallaelu puudutavates küsimustes. 

Strateegiliste eesmärkide saavutamisele suunatud ülesannete lahendamine toimub konkreetsete tegevuste ja 

projektide näol, mis sisalduvad Jõhvi valla arengukava tegevusvajaduste kavas. 

Iga konkreetse ülesande lahendamiseks, tegevusvajaduse täitmise täpsem kirjeldus tuleb edaspidi lahti kirjutada 

valdkondlikes arengukavades. 

39


7. Tegevusvajaduste kava 2012-2020 

valdkondade ja strateegiliste 

arendussuundade alusel 

7.1 Identiteet ja maine 

7.1.1 Arendussuund: Sotsiaalse sidususe suurendamine 

7.1.1.1 Jõhvi kuvandi (brändi) loomine: valla identiteedi ja missiooni määratlemine, ühtse sümboolika ja selle 

kasutusreeglite väljatöötamine, kujunduslahenduste tootmine (paberid, vimplid, kleebised, bukletid jms.) 

7.2 Juhtimine 

7.2.1 Arendussuund: inimressursi tugevdamine 

7.2.1.1 Koolituspõhimõtete väljatöötamine, regulaarse ja süsteemse koolituse rakendamine vallavalitsuse 

töötajate erialaseks ja meeskonnatöö täiendõppeks. 

7.2.1.2 Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste juhtivtöötajate meeskonnatöö koolitussüsteemi rakendamine 

7.2.1.3 Koolitusvajaduse järjepidev kaardistamine, haldussuutlikkuse tõstmise programmide ettevalmistamine ja 

läbiviimine. 

7.2.1.4 Arengukavas seatud eesmärkide täitmise monitooring läbi elanike rahulolu uuringute. 

7.2.1.5 Erialase võõrkeelteoskuse arendamise koolitusprogrammide rakendamine vallavalitsuse ja hallatavate 

asutuste juhtivtöötajatele (EL enamkasutatavad keeled, vene keel). 

7.2.1.6 Vallavalitsuse ja hallatavate asutuste palga- ja motivatsioonisüsteemi väljaarendamine. 

7.2.2 Arendussuund: Toimekeskkonna arendamine 

7.2.2.1 Üldplaneeringu, teemaplaneeringute ja omavalitsuse jaoks oluliste detailplaneeringute koostamine. 

7.2.2.2 Arendustöö Jõhvi ettevõtlusalade laienemiseks. 

7.2.2.3 Vallavalitsuse üleviimine seltsimaja (Kooli tn 2 ruumidesse, seltsimaja ruumide osalise üleviimisega 

tulevikuperspektiivis kontserdimaja juurdeehitusse. 


7.2.3.1 Piirkondliku ühtse üle Interneti toimiva GIS-i (planeeringuid jm. arendustegevust toetava 

geoinformatsiooni süsteemi) koostamine koos naaberomavalitsustega. 

7.2.3.2 Avalikkussuhete poliitika ja meetmete väljatöötamine. 

7.2.3.3 Koostöö naaberomavalitsustega piirkonda ühendavate arengustrateegiate koostamisel. 

7.2.3.7 Kohaliku omaalgatuse initsieerimine – külade arengukavade koostamise toetamine, küla või linnaosa 

initsiatiivil tehtavate projektide toetamine, kodanike organiseerumise toetamine 

7.2.3.8 Valla kodulehe terviklikum väljaarendamine. 

7.2.3.9 Sõprusomavalitsuste ning teiste koostööpartnerite võrgustiku täpsem määratlemine, koostöölepingute 

uuendamine. 

7.3 Haridus ja noorsootöö 

40



7.3.1.1 Koolieelse hariduse ja huvihariduse spetsialistide töötasude lähendamine üldhariduskoolide 

õpetajate töötasudega. 

7.3.1.2 Projektifondi tagamine iga-aastaste väikeprojektide konkursi läbiviimiseks noorsoo-organisatsioonidele, 

-klubidele, õpilasesindustele ja -ühendustele tegevuste ja algatuste tõhustamiseks ning suuremate projektide 

omaosaluse finantseerimiseks 

7.3.1.3 Karjäärinõustamise süsteemi väljaarendamine koostöös kutseliitude ja haridusasutustega. 

7.3.1.4 Noorsootöö ja noorte nõustamisteenuse aredamine. 

7.3.1.5 Päevase lastehoiu uute ja paindlike võimaluste väljaarendamine. 

7.3.1.6 Lasteaedade õpetajate ja õpetajaabide erialane täiendkoolitus. 

7.3.1.7 Erivajadustega laste kutseõppe tingimuste loomine ja õppetöö käivitamine koostöös Ida-Virumaa 

Kutsehariduskeskusega 

7.3.1.8 Majandusõppe ja ja ettevõtlikkusõppe arendamine (programm „Ettevõtlik kool“) üldhariduskoolidesja 

lasteaedades erinevate programmide ja meetodite kaudu. Õppesuundade arendamine vastavalt koolide õppe- ja 

arengukavadele, reaalsuundade arendamine koostöös kõrgkoolide ja kohalike ettevõtetega. 

7.3.1.9 Kooliraamatukogudele (iga-aastane) täiendav raamatuost kaasaegse kirjanduse muretsemiseks. 

7.3.1.10 Haridusasutuste õpilaste ja pedagoogide üle-eestilise ja rahvusvaheliste koostööprojektide toetamine, 

Jõhvi koolide vahelise koostöö tõhustamine. 

7.3.1.12 Töötada välja huvihariduse ja –tegevuse arengusuunad ning huviala valdkonna poliitika. 

7.3.1.13 Suurendada noorte osalemist erinevates üle-eestilistes ja rahvusvahelistes noorteprogrammides, tõhustades 

haridus- ja noorsootööasutuste koostööd. 

7.3.1.15 Toetada noorte koondumist noorteorganisatsioonidesse ja arendada organisatsioonide omaalgatuses 

jätkusuutlikkust ja järjepidevust. 

7.3.1.16 Jätkata ÜRO Lastefondi UNICEF Euroopa linnade liikumise mainekujunduskonkursi programmis 

osalemist ja teostada omistatud laste- ja noortesõbralikkuse sertifikaadiga kinnitatud tegevusi. 

7.3.1.17 Haridus- ja noorsootöövaldkonna spetsialistide tunnustamissüsteemi väljatöötamine. 

7.3.1.18 Jõhvist pärit üliõpilastele ja kutseõppuritele toetamise (stipendiumid) jätkamine. 

7.3.1.19 Haridusasutuste tugisüsteemide kaasajastamine, sh vajalike spetsialistide koolitamine ja võrgustiku 

väljaarendamine. 

7.3.1.20 Elukestvat õpet toetavate projektide soodustamine. 


7.3.2.1 Jõhvi valla haridusobjektide tuleohutus- ja signalisatsioonisüsteemide kaasajastamine 

7.3.2.2 Koolihoonete vastavusseviimine kaasaja nõuetele. 

7.3.2.3 Jõhvi Muusikakooli õppevahendite uuendamine ja ruumide kohandamine (esinemisruum) 

7.3.2.4 Jõhvi Kunstikooli hoone kapitaalremondi tehnilise dokumentatsiooni ettevalmistamine, remondi 

teostamine 

7.3.2.5 Jõhvi Kunstikooli inventari kaasajastamine: uute arvutite, tarkvara ja videotehnika soetamine 

7.3.2.6 Karjamaa laagri väljaarendamine: laagri hoonete kapitaalremondi jätkamine. 

7.3.2.7 Noorte huvitegevuse õppeklasside sisustamine Kultuuri- ja Huvikeskuses, täiendavate õppevahendite ost 

7.3.2.9 Kaasaegsete õpetamismetoodikate juurutamine haridusasutustes: õpetajate täiendkoolitus, vastava taristu 

ja tehnilise varustatuse parandamine. 

7.3.2.10 Lasteaedade "Sipsik" ja "Kalevipoeg" hoonete rekonstrueerimisprojektide koostamine ja rekonstrueerimistööde 

läbiviimine. 

7.3.2.11 Lasteaedade „Sipsik” ja „Kalevipoeg” territooriumite kaasajastamine (mängu- ja spordiplatsid, 

võimalused õuesõppeks). 

7.3.2.12 Jõhvi koolide ja koolistaadionite rekonstrueerimine. 

7.3.2.13 Gümnaasiumi rajamine Jõhvi iseseisva õppeasutusena (10.-12. klassidele), selleks juurdeehituse rajamine 

Hariduse tn 5 koolihoonele. 

7.3.2.14 Üldhariduskoolides keeleõppe ja loodus-tehniliste teaduste õppevahenditega varustatuse parandamine, 

tööõpetuse klasside sisseseade uuendamine. 

7.3.2.15 Väikelastele huvitegevuse võimaluste laiendamine (beebikool, mudilasringid jms) 


7.3.3.1 Koolieelsetes lasteasutustes süvendatud keeleõppe programmi (sh keelekümblus), ettevõtlikkuse õppe 

(programm „Ettevõtlik kool“), tervislike ja säästlike eluviiside õpetamise (programm “Tervist edendav lasteaed”) 

edasiarendamine. 

7.3.3.2 Õpilaste ja pedagoogide üle-eestilistes ja rahvusvahelistes projektides osalemise toetamine 

41


7.3.3.3 Uute laste mängu- ja spordiväljakute rajamine ning olemasolevate väljakute renoveerimine 

elamukvartalites ja külakeskustes (nt Jõhvi küla). 

7.3.3.4 Haridus- ja noorsootööasutuste renoveerimine ja olmetingimuste parendamine. 

7.3.3.5 Haridusvaldkonna ja noorsootöö arengukavade koostamine ja uuendamine 

7.3.3.6 Linnalaagrite korraldamine lastele (sisuka vaba aja veetmise võimaluse pakkumiseks koolivaheaegadel) 

7.3.3.7 Õpilasesinduste ja noorteparlamendi suurem kaasamine valla otsustusprotsessidesse. 

7.4 Tervishoid 


7.4.1.1 Tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele suunatud teavitus- ja ühistegevuse 

toetamine 

7.4.1.2 Sõltuvushäiretega inimeste ambulatoorse ravi ja nõustamise toetamine. 

7.4.1.3 Valla tervishoiupoliitika kujundamine- tervistedendava tegevuse arendamine 

7.4.1.4 Terviseedenduse teemapäeva väljakujundamine: terviseürituste sidumine traditsiooniliste vallaüritustega. 

7.4.1.5 Jõhvi valla terviseprofiili järgsete tegevuste ja projektide elluviimine. 


7.4.2.1 SA Jõhvi Haigla baasil multifunktsionaalse hooldus-ja rehabilitatsiooni keskuse loomise toetamine. 

7.4.2.2 Sõltuvushäiretega noorte statsionaarse ravi-ja rehabilitatsioonikeskuse tegevuse toetamine. 

7.4.2.3 Jõhvi sauna renoveerimise lõpuleviimine. 

7.5 Sotsiaalhoolekanne 


7.5.1.1 Noorte tööhõive parandamise meetmete väljatöötamine koostöös Töötukassa ja aktiviseerimiskeskusega. 

7.5.1.2 Töötute ja töötuks jäävatele inimestele suunatud ettevõtlusõppe programmi kasutuselevõtt koostöös 

Töötukassaga. 

7.5.1.3 Sotsiaaltöötajate erialaline ja meeskonnatöö täiendkoolitus ning supervisioon e. tööjuhendamine. 

7.5.1.4 Sotsiaalteenuste süsteemi täiendamine ning elanike vajaduste kaardistamine. 

7.5.1.5 Sotsiaaltöötajate turvalisuse tagamiseks meetmete väljaarendamine: töökeskkonna kohandamine ja 

turvasüsteemi loomine. 

7.5.1.6 Jõhvi valla invapoliitika välja töötamine. 

7.5.1.7 Jõhvi narkoennetusstrateegia ja -tegevuskava väljatöötamine. Koostöö tõhustamine uimastiennetuse alal 

erinevate ametkondade vahel: politsei, sotsiaal-, tervishoiu- ja haridussüsteemi vahel 

7.5.1.8 Perspektiivis sotsiaaltöötaja ametikoha loomine ja rakendamine valla lasteaedades 

7.5.1.9 Valla sotsiaalhoolekande strateegia väljatöötamine. 


7.5.2.1 Ratastooli- ja kaldteede ehitus ning tänavate kohandamine liikumispuudega inimestele liiklemiseks ja 

juurdepääsu võimaldamiseks avalikesse asutustesse. 

7.5.2.2 Helisignaaliga valgusfooride paigaldamine Jõhvi kesklinna. 

7.5.2.3 SA Jõhvi Hooldekeskuse hoone renoveerimise lõpule viimine: 3 ja 4 korruse väljaehitamine kujundatava 

multifunktsionaalse sotsiaalhoolekande keskuse osana 

7.5.2.4 Erivajadustega (puudega) inimeste päevakeskuse tegevuse toetamine 

7.5.2.5 Eakate päevakeskuse loomine: ruumide renoveerimine ja sisustamine ning päevahoiuteenuse välja 

arendamine dementsetele eakatele SA Jõhvi Hooldekeskuse baasil. 

7.5.2.6 Jõhvi Sotsiaalmaja renoveerimise jätkamine. 

7.5.2.7 Taaskasutuskeskuse loomine ja keskuse tegevuse käivitamine. 

7.5.2.8 Kohandatud elamispindade väljaehitamine liikumispuudega inimestele 

7.5.2.9 Noorteküla rajamise toetamine vaimupuudega noortele 

7.5.2.10 Toetatud elamise teenuse laiendamine 

7.5.2.11 Pansionaat- tüüpi sotsiaalelamute rajamise toetamine eakatele 

42


7.5.2.12 "Komplekse ja turvalise eakate avahooldusteenuste (koduhooldus ja koduabi) süsteemi välja arendamine 

kolmanda sektori baasil" 

7.5.2.13 Puuetega laste päevakeskuse „Päiksekiir“ edasiarendamise toetamine, lapsehoiuteenuse ja peret 

toetavate tugiteenuste väljaarendamine (sh. perspektiivse ööpäevaringse hoiuteenuse loomine). 


7.5.3.1 Toetatud töökohtade süsteemi loomine: avaliku sektori poolt tellitavate sobivate tööde kaardistamine ning 

sotsiaalabi vajavate elanike süsteemipärane kaasamine neil töödel. 

7.5.3.2 Töökeskuste loomine erivajadustega inimestele toetatud ja kaitstud töö osutamiseks. 

7.5.3.3 Puudega inimeste tööhõive tagamise projektide toetamine. 

7.5.3.4 Erivajadustega noorte integreerimine tavaellu läbi Jõhvi Kultuuri- ja huvikeskuse tegevuse. 

7.5.3.5 Kasu- ja hooldusperede süsteemi loomine ja toetamine 

7.6 Turvalisus 


7.6.1.1 Jõhvi linna videovalvesüsteemi väljaehitamine. 

7.6.1.2 Aiandusühistute juurde tuletõrje veevõtureservuaaride rajamine. 

7.6.1.3 Turvalisuse ja kriminaalpreventiivsete meetmete rakendamine. 

7.6.1.4 Valla hädaolukorra lahendamise plaanide koostamine. 

7.7 Kultuur ja sport 


7.7.1.1 Projektipõhise tegevuse kompetentsi suurendamine mittetulundussektori aktivistide hulgas koostöös Ida- 

Viru Ettevõtluskeskusega. 

7.7.1.2 Külaseltside ja -vanemate tegevuse soodustamine koolitusinfo edastamine koostöös Ida-Viru 

Ettevõtluskeskusega, vajadusel koolitusel osalemise kulude katmine. 

7.7.1.3 Treenerite, huvikoolide õpetajate ja ringijuhtide töötasude lähendamine üldhariduskoolide õpetajate 

töötasudega. 


7.7.2.1 Linnapargi lauluava üldine renoveerimine s.h. elektrisüsteemi taastamine. 

7.7.2.2 Spordi- ja mänguväljakute rajamine elamukvartalitesse ning külakeskustesse (Hariduse tänava 

mänguplatsile, Narva mnt mänguplatsile, Jõhvi külasse jm). 

7.7.2.3 Jõhvi kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni ehitamine. 

7.7.2.4 Jõhvi raamatukogu juurdeehitus: põhiprojekteerimine ja ehitus. 

7.7.2.5 Jõhvi valla suveürituste läbiviimiseks teisaldatava välilava soetamine. 

7.7.2.6 Liidetud Kultuuri- ja Huvikeskuse ning Seltsimaja ühise arengukava väljatöötamine. 

7.7.2.7 Jõhvi Kindluskiriku Muuseumi arendamine: ettevalmistustööd kindluskiriku täiendavaks renoveerimiseks, 

Kindluskiriku rõdu juurdeehitus. 

7.7.2.8 Jõhvi kindluskiriku täiendav ettevalmistamine turistidele eksponeerimiseks (torn, võlvide pealne) ning 

vanema ajaloo muuseumi laiendamiseks. 

7.7.2.9 Jõhvi muuseumi rajamine. 

7.7.2.10 Jõhvi õigeusu kiriku aia rekonstrueerimise lõpuniviimine ning Aleksius II esimese töökoha 

jäädvustamine. 

7.7.2.11 “Külatubade” loomine valla tõmbekeskustesse. 

7.7.2.12 Jõhvi valla kultuuriobjektidel tuleohutus- ja signalisatsioonisüsteemide kaasajastamine. 

7.7.2.13 Kooli tn 2 hoone renoveerimise põhiprojekti koostamine ja hoone renoveerimine, eesmärgiga mahutada 

hoonesse lähiaastateks ära nii vallavalitsuse kui seltsitegevuse ruumid. 

7.7.2.14 Tammiku rahvamaja lava ja elektrisüsteemi rekonstrueerimine, inventari uuendamine. 

7.7.2.15 Motokrossi-, jalgaratta-, motokelkude-, ATVde, kardi- jms radade asukoha määramine ja väljaehitamine. 

7.7.2.16 Tammiku spordihoone remont ja inventari soetamine 

43


7.7.2.17 Jalgrattateede rajamine Illuka (Alutaguse Puhke- ja Spordikeskus) ja Toila (mererand) suunal ning piki 

Tartu maanteed valla piirini. Tänavate korrastamisel märkida jalgratturite rajad. Naaberomavalitsuste ja 

Maanteeametiga koostöös kergliiklusteede teemaplaneeringu koostamine. 

7.7.2.18 Valgustatud liuväljade rajamine linna (vald peaks toetama erainitsiatiivi). 

7.7.2.19 Ujula rajamine Jõhvi (sh väikelaste bassein) 

7.7.2.20 Kose ja Tammiku spordiplatsi maa munitsipaliseerimine. 

7.7.2.21 Sise-skatepargi arendamise soodustamine. 

7.7.2.22 Ida-Virumaa keskregiooni sporditöö toetamise põhimõtete ja spordirajatiste ühise kasutamise ning 

arendamise plaani väljatöötamine. 

7.7.2.23 Jõhvi linnapargi virgestuskompleksi (terviseradade) väljaehitamine. Tammiku aherainepuistangule 

seiklusradade rajamine. 

7.7.2.24 Lasteaedade spordi- ja mänguväljakute arendamine. 

7.7.2.25 Valla külade ja külaseltside sporditöö arendamine – sportimisvõimaluste loomine ja liikumisharrastuse 

soodustamine. 

7.7.2.26 Loomemajanduskeskuse käivitumise soodustamine. 

7.7.2.27 Jäähalli rajamine koostöös ettevõtlussektoriga. 


7.7.3.1 Koostöösidemete arendamine (lepingute sõlmimine) naaberomavalitsuste, sõpruslinnade ja välisriikide 

omavalitsustega kultuurija sporditöö valdkonnas. 

7.7.3.2 Kultuuri- ja spordivahetuse intensiivistamine sõprusomavalitsustega Eestis ja välismaal. 

7.7.3.3 Traditsiooniliste rahvusvaheliste spordivõistluste korraldamine ja oma võistlussarja väljakujundamine. 

7.7.3.4 Rahvus- ja pärimuskultuuride säilimist toetavate tugimeetmete väljatöötamine 

7.7.3.5 Maa kultuurielu säilitamiseks ja tugevdamiseks vallaelanike initsiatiivi toetamine (külapäevade 

korraldamine jne). 

7.7.3.6 Kultuuri- ja spordivaldkonna arengukavade koostamine ja uuendamine. 

7.7.3.7 Teatri- ja etendustegevuse toetamine. 

7.7.3.8 Lasteaedades sporditegevuse arendamine klubide ja Jõhvi Spordikooli abiga. 

7.7.3.9 Jõhvi valla lastele suvelaagrite korraldamine olemasolevate spordibaaside ja treenerite abiga. 

7.8 Avalik ruum ja heakord 


7.8.1.1 Tolmu ja prahi levikut põhjustada võivate objektide hooldamise korra kehtestamine. 

7.8.1.2 Linnatänavatelt kogutud lume kogumisplatsi(de) rajamine. 

7.8.1.3 Jäätmemajade võrgu laiendamine, mis võimaldaks koguda sorteeritud jäätmeid ja neid sorteerituna 

transportida. 

7.8.1.4 Jõhvi linna ja valla miljööväärtuse suurendamine - linnapargi ja haljasalade puhkepiirkonnaks arendamine 

- renoveerimistööde jätkamine, sealhulgas terviseradade renoveerimine, teede ja väikevormide rajamine 

jms. 

7.8.1.5 Jõhvi valla parkide, haljasalade ja puisniitude korrastamine 

7.8.1.6 Valla kõrghaljastuse uuendamine: uute puude istutamine ja hooldamine 

7.8.1.7 Tallinn-Narva maanteeäärse Pühajõe ümbruse kujundamine teeäärseks puhkepiirkonnaks 

7.8.1.8 Haljastusprojektide koostamine 

7.8.1.9 Linna ja valla välisvalgustussüsteemi uuendamine ning rajamine: kaabelliinide ja välisvalgustusmastide 

ning ökonoomsete valgustite paigaldamine. 

7.8.1.10 Jõhvi kalmistu korrastusprojekti koostamine ja teostamine. 

7.8.1.11 Lemmikloomade jalutusväljakute rajamine elamurajoonidesse, lemmikloomaregistri sisseseadmine 

ja lemmikloomakalmistu rajamine. 

7.8.1.12 Jõhvile ainuomaste väikevormide (tänavamööbli jms.) komplekti väljatöötamine ja järk-järguline väljavahetamine. 

7.8.1.13 Tammiku tiigi ja selle ümbruse korrastamine. 

7.8.1.14 Külakeskuste jt. olemasolevate või planeeritavate avalikuks kasutamiseks mõeldud alade heakorrastamine, 

vajadusel detailplaneerimine ja maa munitsipaliseerimine (nt Edise metsapark, Tammiku keskus jt). 

7.8.1.15 Edise piirkonna (mõis, vasall-linnuse ase ja kontaktvöönd) arendamine ajaloo eksponeerimiseks. 

7.8.1.16 Tammiku aherainemäe ja lähiümbruse arendusprojekti koostamine – puhke- ja rekreatsioonirajatiste 

rajamiseks ning turismialaseks kasutuselevõtuks. 

44


7.8.1.17 Jõhvi kesklinna ja kontserdimaja ühendava jalakäijate ala (nn promenaadi III etapp) korrastamine 

ning kergliiklustee rajamine. 

7.8.1.18 Jõhvi mikrorajooni nn "mikromäe" väljaarendamine piirkonna aktiivseks kasutamiseks. 

7.8.1.19 Parkimisvõimaluste väljaarendamine Jõhvi kesklinnas – raudtee ja Pargi tn vahelisel alal ning raudtee ja 

Saeveski tn vahelisel alal. 

7.8.1.20 Kogukonnale vajalike maade munitsipaliseerimine: Jõhvi linna Vahe tänava mänguväljak, Edise 

metsapark, Pauliku külas ja Tammiku alevikus paiknevad aiamaad, Tammiku keskus, Kose küla mänguja 

spordiväljak jt vastavalt valmivale uuele valla üldplaneeringule. 


7.8.2.1 Aktiivne osalemine loodusobjektide kaitset käsitleva teabevahetuse korraldamisel. 

7.8.2.2 Vallas tegutsevate ettevõtete ja organisatsioonide aktiivne kaasamine avaliku ruumi kujundamisel ning 

heakorra tagamisel. 

7.8.2.3 Keskkonnateadlikkuse suurendamise projektide ja algatuste elluviimine. 

7.9 Teed ja transport 


7.9.1.1 Teede ja tänavate remont ning tolmuva katte alla viimine, parkimisplatside rajamine: 

Jõhvi linn: 

• Kergliiklustee rajamine Tammiku teeristist kuni Saeveski tänavani (end. II Tartu põiguni) 

• Rakvere tn rekonstrueerimine 

• Saeveski tn (end. II Tartu põik) ja Tartu mnt rekonstrueerimine 

• Kalmistu tee asukoha muutmine (min 50 m praegusest asukohast loode poole), teostaja on SA Ida- 

Virumaa Tööstusalade Sihtasutus 

• Linda tn rekonstrueerimine 

• Rahu tn rekonstrueerimine Rakvere tn-st kuni Muru tn-ni 

• Kooli tn rekonstrueerimine Jaama tn kuni Uue/Kooli ringristmikuni 

• Hotelli ligipääsu rajamine (Pargi tn 38) 

• Raudtee tn rekonstrueerimine alates Lille tn kuni Uue/Kooli ristmikuni (koos ristmiku väljaehitamisega) 

• Uus tn pikenduse rekonstrueerimine kuni Sompa tänavani 

• Puru tee läbimurde rajamine 

Külad: 

• 5 km tolmuvaba katte ehitus külades (lõiguti) 

• Kose küla tänavate rekonstrueerimine 2 km 

• Puru-Jaamaküla teede rekonstrueerimine (lõiguti) 

• Paljualuse teede rekonstrueerimine (lõiguti) 

• Edise küla teede rekonstrueerimine (lõiguti) 

• Kahula külatänava otsast kuni koolimajani/bussipeatuseni jalgtee rajamine 

7.9.1.2 Raudteest tingitud müra elamiskeskkonda kandumise vähendamise meetmete rakendamine koostöös 

raudteetaristu valdajatega. 

7.9.1.3 Põhimaanteede T-1 ja T-3 Jõhvi sõlmpunkti (liiklussõlme) rekonstrueerimise lõpuleviimine. 

7.9.1.4 "VIA HANSEATICA" (Narva-Jõhvi-Tartu-Valga-Riia) arenguvööndi projektide toetamine. 

7.9.1.5 Jõhvi väikelennukite lennuvälja taastamine – detailplaneeringu koostamine, rajatiste projekteerimine 

ja väljaehitamine. 

7.9.1.6 Tööstusaladele raskeveokite juurdepääsu planeerimine ja rajamine. 

7.9.1.7 Jalakäijate ülekäikude/tunnelite väljaehitamine Tallinn- Narva raudteele Jõhvi linna piires koostöös 

raudteetaristute valdajatega. 

7.9.1.8 Täiendavate bussiootepaviljonide paigaldamine intensiivsema kasutusega peatustes, bussipeatuste 

korrastamine. 

7.9.1.9 Turuplatsi ja parkla ühine rajamine kesklinna piirkonda. 

7.9.1.10 Koostöös õppesõitu korraldavate firmadega õppesõiduplatsi väljaarendamine 

7.9.1.11 Teede ja tänavate seisukorra uuringu läbiviimine ning ehitus- ja remondiobjektide pingerea koostamine. 

45


7.10 Veevarustus ja kanalisatsioon 


7.10.1.1 Veevarustuse, olmekanalisatsioon torustike ja pumbajaamade ning sadeveekanalisatsiooni torustike 

ehitamine ja rekonstrueerimine vastavalt uuendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukavale. 

7.10.1.3 Tammiku aleviku ühendamine Ahtme kanalisatsioonisüsteemiga, Edise aiandi piirkonna ühendamine 

Jõhvi linna kanalisatsioonisüsteemiga, märgalapuhasti rajamine Kose külla. 

7.10.1.4 Tsentraalveevarustuse täiendav rajamine küladesse koostöös ASiga Eesti Energia Kaevandused. 

7.10.1.5 Pühajõe möödavoolu rajamine Jõhvi linnast, hoidmaks ära üleujutused Jõhvi kirdeosas. 

7.11 Soojamajandus 


7.11.1.1 Endiste soojakooperatiivide trasside (võetud munitsipaalomandisse) renoveerimise jätkamine. 

7.11.1.2 Osaleda arendusprotsessides tagamaks Jõhvi ühissoojatarbijale stabiilne ja soodus varustaja. Eelistada 

võimalusel keskkonnasäästlikke lahendusi, nt kaevandusvete kasutamist maakütte meetodil. 

7.12 Elamumajandus 


7.12.1.1 Uute elamuehituspiirkondade tsoneerimine üldplaneerimise protsessis, koostöö arendajatega tehnovõrkude 

ja juurdepääsude planeerimisel. 

7.12.1.2 Valla korterelamute kande- ja piirdekonstruktsioonide rekonstrueerimise vajadusuuringud ja ühistute 

teavitamine (madalakvaliteediliste majade põhikonstruktsioonid võivad osutuda niivõrd 

amortiseerunuteks, et majade kapitaalne renoveerimine ei tasu tulevikuperspektiivi arvestades ära). 

7.12.1.3 Elamute energiakasutuse parendamisele kaasaaitamine. 

7.13 Ettevõtlus 

7.13.1 Arendussuund: Inimressursi tugevdamine 

7.13.1.1 SA Ida-Viru Ettevõtluskeskuse jätkuv arendamine ja tugevdamine. 

7.13.1.2 Keskregiooni ettevõtluse arendamise võimaluste ja perspektiivsete töökohtade uuringute läbiviimine. 

7.13.1.3 Koostöös Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse ja Eesti Töötukassaga ühiste tööhõive-alaste projektide 

läbiviimine. 

7.13.1.4 Koostöös SA Ida-Virumaa tööstusalade Arendusega Jõhvi (Kotinuka) äri- ja logistikapargi 

ettevõtluse inkubatsioonikeskuse väljaarendadamine. 


7.13.2.1 Koostöö Tallinn - Narva maantee äärse turistidele mõeldud toitlustus- ja teeninduskeskuste väljaarendamisel. 

7.13.2.2 Jõhvi uue vähemalt kolmetärni hotelli ehitamise ja selleks vajaliku infrastruktuuri väljaarendamise 

soosimine. 

7.13.2.3 Jõhvi logistilise infrastruktuuri parandamine (viidad, infosildid, maakonna-, linna- ja vallakaardid jms) 

7.13.2.4 Uute turismitoodete väljatöötamisele kaasaaitamine (näiteks suunal Peterburi - Jõhvi - Tallinn, Via 

Hanseatica jne) 

7.13.2.5 Maakondliku turismiinfokeskuse (TIK) jätkuv arendamine Jõhvis, leida lahendus ruumikitsikusele 

praeguses TIK-is. 

46


7.13.2.6 Pühajõe piirkonda järvekeste ja kalatiikide rajamise soosimine. 

7.13.2.7 SA Ida-Virumaa Tööstusalade Arendus jätkuv arendamine ja laiendamine (sh inkubaatorteenuse 

väljaarendamine). 

7.13.2.8 Jõhvi tööstusalade (Sompa tn, Jõhvi küla, Malmi-Pargi tn vaheline ala, Linnaküla ning Kotinuka 

tööstusalad) väljaarendamine. 

7.13.2.9 Kiriku nn Leeriaugu arendamine külastajatele atraktiivseks keskkonnaks, koostöös kiriku, Jõhvi 

Muuseumi Seltsiga ja Muinsuskaitseametiga (aastaringsete ürituste korraldamine, keskaegsete 

kaitserajatiste väljakaevamine ja püsieksponeerimine, muuseumi abiruumide rajamine jms). 

7.13.2.10 Uuringu koostamine Jõhvi logistikapotentsiaali väljaselgitamiseks. 

7.13.2.11 Jõhvi linnapargi väljaarendamine nn kultuuripargiks (vastavalt pargi arenduskavale ja teostatavustasuvusanalüüsile 

(IVEK, 2006-2007), kujundamaks sellest meelispaik nii kohalikele elanikele kui 

turistidele). 

7.13.2.12 Jõhvi linna ja ümbruse toimivate ning potentsiaalsete turismiobjektide määratlemine ja arendamine 

(linnapargi ja Jõhvi Kontserdimaja kooslus, kindluskiriku kompleks, Edise mõisakompleks, Tammiku 

aherainemäed jpt). 


7.13.3.1 Jõhvi valla turismi arenduskava uuendamine. 

7.13.3.2 Piirkonna ettevõtluspoliitika väljatöötamine koostöös ettevõtjatega ja naaberomavalitsustega. 

7.13.3.3 Piirkondliku tööturu reguleerimise ja töökohtade loomisele suunatud ühistegevuse arendamine. 

47


8. Prioriteetsused 

Arengukava uuendamise käigus, mil käsitleti uue, linna ja valla liitumisel moodustunud Jõhvi valla 

terviklikku arengut, määratleti prioriteetsused, liikudes üldiselt üksikule: 

8.1 valdkondadevaheline prioriteetsus, 

8.2 valdkondade sisesed tegevusvajaduste prioriteetsused, 

8.3 valdkondadeüleselt tegevusvajaduste prioriteetsused maaelu arengu vaatevinklist. 

8.1 Valdkondadevaheline prioriteetsus 

Arengukava ellurakendamiseks on määratletud nelja suurema valdkonna omavaheline tähtsusjärjekord. Siinjuures 

tuleb meeles pidada, et tegemist on pigem rõhuasetustega, mitte niivõrd üks-ühese tähtsuse järjekorraga. 

Rõhuasetuste järjestus on suuniseks kõrgemate strateegilise tasandi otsuste vastuvõtmisel. Rakendustasandil on see 

järjestus kasutatav täiendava argumentatsioonina iseloomult võrdsete valikute korral. Valla eelarvete koostamisel 

on prioriteetsus indikatsiooniks, kuhu esmajoones suunata valla eelarve mahu kasvu arvelt lisanduvad vahendid. 

Valdkondade prioriteetsus määratleti arengukava perioodiks järjekorras: 

1. haridus ja noorsootöö 

2. majandus 

3. kultuur ja sport 

4. sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 

Suuremate kuluartiklite ja investeeringute lõikes kätkeb see eneses esmajoones valdkonniti alljärgnevat: 

1. Haridus ja noorsootöö 

Jõhvi Gümnaasiumi ja Jõhvi Vene Gümnaasiumi renoveerimisprojektide koostamisel, samuti uue Jõhvi algkoolivõi 

gümnaasiumihoone ehitamise vajaduse otsustamisel, tuleb lähtuda Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu (taotlus nr 

1.5.0107.10-0069) projekti „Regionaalse haridusvõrgustiku perspektiivse väljaarendamise kava metoodika 

väljatöötamine Ida-Virumaa näitel“ töö tulemustest. 

2. Majandus 

Teed-tänavad - suurematest objektidest nähakse võimalusel ette rekonstrueerimis- ja ehituskulud, mis toimuvad 

paralleelselt vee- ja kanalisatsioonisüsteemide ja Jõhvi viadukti rekonstrueerimisprojektiga. Maapiirkondades 

jätkatakse teede tolmuvaba katte alla viimist. Vahendid reserveeritakse ka vee- ja kanalisatsioonisüsteemide 

rekonstrueerimistegevuse jätkamiseks. 

Soojamajandus - energiasäästu tagamiseks nähakse ette kaasfinantseering Jõhvi valla omandis olevate soojatrasside 

rekonstrueerimiseks. 

Hooned - Kooli tn 2 hoone renoveerimine vallamajaks. 

Linnapark - linna rohealade intensiivsemaks kasutamiseks tuleb projekteerida ja ehitada välja Jõhvi linnapark 

(planeering kehtestatud, pargi arenduskava ja teostatavus-tasuvusanalüüs olemas). 

3. Kultuur ja sport 

Järgnevate aastate eelarvetega tuleb leida rahastus Jõhvi Seltsimajale uute ruumide projekteerimiseks ja 

väljaehitamiseks, Jõhvi Kunstikooli renoveerimiseks (projekt olemas), samuti kaasrahastus Jõhvi pargi terviseraja 

väljaehitamiseks. Koostöös naabervaldadega ning Maanteeametiga projekteerida ja ehitada välja jalgratta- ja 

jalgteed Jõhvi-Toila ning Jõhvi-Pannjärve. Tuleb leida rahastus algatamaks ka Jõhvi staadionikompleksi rajamist. 

Nende järel on vajalik ka Jõhvi Keskraamatukogu juurdeehitus (peab selguma Kultuuriministeeriumi võimaliku 

toetuse osa). Koostöös riigi- ja erasektoriga leida rahastamine jäähalli ja ujula ehitamiseks (planeering kehtestatud). 

4. Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 

Vajalikud on sotsiaalmaja renoveerimine ja hooldekeskuses eakate päevakeskuse väljaehitamine – garanteeritakse 

abitaotlusprojektide oma- või kaasfinantseeringu katmine valla eelarvest. Juhul, kui oma- või kaasfinantseerimise 

garanteerimine on vajalik eelarveaasta keskel ning eelarves pole piisavalt vahendeid, arvestatakse, et oma- või 

kaasfinantseering reservfondi nn projektide osast tuleb tagada eeskätt ülalloetletud projektide läbiviimiseks. 

48


Samuti on vajalik hooldekeskuse ehitustööde lõpetamine (ei kätke vallaeelarvele otsest finantskulu, kuid otsust 

lubada laenuskeem rakendada). 

8.2 Valdkonnasisesed tegevusvajaduste prioriteetsused 

Nelja suurema valdkonna sisesed tegevusvajaduste prioriteetsused on juhiseks vallavalitsuse töös ja valla 

eelarvete koostamisel. Võimalusel lülitatakse eelarvetesse antud valdkondades esmalt need tegevused ning 

arvestades allpooltoodud tähtsusjärjekorda: 

8.2.1 Haridus ja noorsootöö 

1. Koolihoonete vastavusseviimine kaasaja nõuetele. 

2. Gümnaasiumi rajamine Jõhvi iseseisva õppeasutusena (10.-12. klassidele), selleks juurdeehituse rajamine 

Hariduse tn 5 koolihoonele. 

3. Kaasaegsete õpetamismetoodikate juurutamine haridusasutustes: õpetajate täiendkoolitus, vastava taristu ja 

tehnilise varustatuse parandamine. 

4. Karjäärinõustamise süsteemi väljaarendamine koostöös kutseliitude ja haridusasutustega. 

5. Gümnaasiumide reaalsuundade arendamine koostöös kõrgkoolide ja kohalike ettevõtetega, lasteaedades ja 

koolides ettevõtlikkuse suuna arengu toetamine. 

6. Koolieelse hariduse ja huvihariduse spetsialistide töötasude lähendamine üldhariduskoolide õpetajate 

töötasudega. 

7. Projektifondi tagamine iga-aastaste väikeprojektide konkursi läbiviimiseks noorsoo- organisatsioonidele, 

õpilasesindustele, -klubidele ja -ühendustele tegevuste ja algatuste tõhustamiseks ning suuremate projektide 

omaosaluse finantseerimiseks. 

8. Üldharidus- ja huvikoolide rahvusvahelite koostöösidemete laiendamine. 

9. Koostöö intensiivistamine kõrgkoolidega erinevates ainevaldkondades. 

10. Avatud noorsootöö ja tegevusvaldkondade laiendamine. 

8.2.2 Majandus 

Turvalisus: 

1. Luua õigusrikkumiste ja turvariskide vähendamise plaan. 

2. Tõhustada korrakaitse alast koostööd teiste organisatsioonidega. 

3. Paigaldada linna videovalvesüsteem. 

4. Soodustada naabrivalve piirkondade teket. 

5. Rahastada abipolitseinike tegevusi. 

Avalik ruum ja heakord: 

1. Jõhvi linna ja valla miljööväärtuse suurendamine - linnapargi ja haljasalade puhkepiirkonnaks arendamine - 

renoveerimistööde jätkamine, sealhulgas jalutus-, jooksu-, suusaradade renoveerimine, teede ja väikevormide 

rajamine jms. 

2. Haljastusprojektide koostamine. 

3. Lemmikloomade jalutusväljakute rajamine elamurajoonidesse, koerteregistri sisseseadmine ja lemmikloomakalmistute 

rajamine. 

Teed- ja transport: 

1. Teede ja tänavate remont ning parkimisplatside rajamine, sh. vallateede tolmuvabaks muutmine. 

2. Tööstuspargile raskeveokite juurdepääsu planeerimine ja rajamine. 

3. Jõhvi väikeennukite lennuvälja taastamine - detailplaneeringu koostamine, 

rajatiste projekteerimine ja väljaehitamine. 

Veevarustus ja kanalisatsioon: 

1. Jõhvi valla veevarustuse- ja kanalisatsioonisüsteemide renoveerimise suurprojekt (koostöös teiste 

omavalitsustega). 

2. Tammiku aleviku ühendamine Ahtme kanalisatsioonisüsteemiga, Edise aiandi piirkonna ühendamine Jõhvi 

linna kanalisatsioonisüsteemiga, reoveepuhasti rajamine Kose külla. 

3. Tsentraalveevarustuse täiendav rajamine küladesse koostöös ASiga Eesti Energia Kaevandused. 

49


Soojamajandus: 

1. Endiste soojakooperatiivide trasside (võetud munitsipaalomandisse) renoveerimine. 

Elamumajandus: 

2. Uute elamuehituspiirkondade tsoneerimine (üldplaneerimise protsessis), koostöö arendajatega tehnovõrkude ja 

juurdepääsude planeerimisel. 

3. Valla korterelamute kande- ja piirdekonstruktsioonide rekonstrueerimise vajadusuuringud ja ühistute 

teavitamine (madalakvaliteediliste majade põhikonstruktsioonid võivad osutuda niivõrd amortiseerunuteks, et 

majade kapitaalne renoveerimine ei tasu tulevikuperspektiivi arvestades ära). 

Ettevõtlus: 

1. Jõhvi logistilise infrastruktuuri parandamine (viidad, infosildid, maakonna- ja linna- ja vallakaardid jms). 

2. Sihtasutuse Ida-Virumaa Tööstusalad jätkuv arendamine (sh. inkubaatorteenuse väljaarendamine Jõhvis). 

3. Koostöös SA Ida-Virumaatööstusalade Arendus Jõhvi (Kotinuka) äri- ja logistikapargi väljaarendadamine. 

4. Jõhvi tööstusalade (Sompa tn, Jõhvi küla, Malmi-Pargi tn vaheline ala, Linnaküla ning Kotinuka tööstusalad) 

väljaarendamine. 

5. Piirkonna ettevõtluspoliitika väljatöötamine koostöös ettevõtjatega ja naaberomavalitsustega. 

6. Ida-Viru Ettevõtluskeskuse (koos turismiinfokekusega) jätkuv arendamine ja tugevdamine. 

8.2.3 Kultuur ja sport 

1. Jalgrattateede rajamine Illuka (Kose ja Pannijärve spordikompleksi) ning Toila (mererand) suunal. Linna 

tänavate korrastamisel märkida jalgratturite rajad. Naaberomavalitsuste ja Maanteeametiga koostöös 

kergliiklusteede teemaplaneeringu koostamine, sh. planeerida ka vallasisene kergliiklus jms). 

2. Jõhvi Kultuuri- ja Huvikeskuse jätkuv arendamine Jõhvi valla rahvakultuuri keskusena. Selleks Jõhvi 

Kontserdimaja juurdeehituse projekteerimine ning ehituse rahastamisvõimaluste leidmine. 

3. Jõhvi kergejõustiku- ja jalgpallistaadioni ehitamine. 

4. Ujula rajamine (koos väikelaste basseiniga). 

5. Spordi- ja mänguväljakute rajamine elamukvartalitesse ning külakeskustesse. 

6. Treenerite ja huvikoolide õpetajate töötasude lähendamine üldhariduskoolide õpetajate töötasudega. 

7. Koolide spordiväljakute renoveerimine. 

8. Terviseraja väljaehitamine Jõhvi linnaparki. 

9. Linnapargi laululava üldine renoveerimine, sh elektrisüsteemi taastamine. 

10. Jäähalli ehitus koostöös ettevõtlussektoriga. 

11. Jõhvi raamatukogu juurdeehitus 

12. Valgustatud liuvälja rajamine (vald peaks toetama erainitsiatiivi). 

8.2.4 Sotsiaalhoolekanne ja tervishoid 

Sotsiaalhoolekanne: 

1. Valla sotsiaalhoolekande strateegia väljatöötamine; Sotsiaalteenuste süsteemi loomine ning elanike vajaduste 

kaardistamine; Jõhvi valla invapoliitika välja töötamine. 

2. Sotsiaaltöötajate turvalisuse tagamiseks töökeskkonna kohandamine ja turvasüsteemi loomine. 

3. Dementsete eakate hooldus- ja päevahoiuteenuste väljaarendamine. 

4. Jõhvi Sotsiaalmaja ja Jõhvi Hooldekeskuse renoveerimise jätkamine. 

5. Erivajadustega inimeste liikumisvõimaluste parandamine avalikus ruumis (ratastooli- ja kaldteede ehitus ning 

tänavate kohandamine liikumispuudega inimestele liiklemiseks ja juurdepääsu võimaldamiseks avalikesse 

asutustesse, helisignaaliga valgusfooride paigaldamine Jõhvi kesklinna, 

6. SA Jõhvi Hooldekeskuse baasil eakate päevakeskuse loomine: ruumide renoveerimine ja sisustamine ning 

päevahoiuteenuse välja arendamine. 

7. Noorteküla rajamise toetamine vaimupuudega noortele. 

Tervishoid: 

1. Valla tervishoiupoliitika kujundamine- tervistedendavate tegevuse arendamine. 

2. Sõltuvushäiretega noorte ambulatoorse ja statsionaarse ravi ning nõustamise ja rehabilitatsioonikeskuse 

tegevuse toetamine. 

3. Tervist ja tervislikku elukeskkonda väärtustava hoiaku kujundamisele suunatud teavitus- ja ühistegevuse 

toetamine, sh. Terviseedenduse teemapäevade väljakujundamine ning terviseürituste sidumine valla 

traditsiooniliste üritustega. 

4. SA Jõhvi Haigla baasil multifunktsionaalse hooldus-ja rehabilitatsiooni keskuse loomise toetamine. 

5. Eriarstiabi teenuse osutamise taastamise taotlemine Jõhvis. 

50


8.3 Valdkondadevaheline tegevuste prioriteetsus maaelu arengu vaatevinklist 

Valdkondadevaheline tegevusvajaduste prioriteetsuse loend maaelu arengu vaatevinklist on määratletud toomaks 

välja olulisema maapiirkondade arengu seisukohast. See on samuti juhiseks valla eelarvete koostamisel ning 

rakendustasandil kasutatav täiendava argumentatsioonina iseloomult võrdsete valikute korral. 

(NB! Samatüübilised tegevused on selles alajaotuses grupeeritud ühte prioriteetsusastmesse) 

1. Teede ja tänavate remont ning tolmuvaba katte alla viimine, parkimisplatside rajamine; jalgrattateede rajamine 

Kose-Illuka (Pannijärve spordikompleks) ja Toila (mererand) suunal, valla siseselt kergliiklustee pikendamine 

Tartu maanteel lõuna suunal, Kahula koolimaja ja nn ridaküla teeotsa ühendamine. Tänavate korrastamisel märkida 

jalgratturite rajad. Naaberomavalitsuste ja Maanteeametiga koostöös kergliiklusteede teemaplaneeringu 

koostamine. 

2. Tsentraalveevarustuse täiendav rajamine küladesse koostöös AS-iga Eesti Energia Kaevandused. 

3. Jõhvi valla haljasalade ja puisniitude korrastamine ja edaspidine hooldamine; külakeskuste jt olemasolevate või 

planeeritavate avalikuks kasutamiseks mõeldud alade heakorrastamine, vajadusel detailplaneerimine ja maa 

munitsipaliseerimine (nt Edise metsapark, Tammiku keskus, Kose spordiplats jt); Tammiku tiigi ümbruse 

korrastamine. 

4. Uute mängu- ja spordiväljakute rajamine ning olemasolevate spordiväljakute renoveerimine elamukvartalites ja 

külakeskustes (nt Jõhvi küla); Tammiku rahvamaja lava ja elektrisüsteemi rekonstrueerimine, inventari 

uuendamine; Tammiku spordihoone remont (seinte ja laepealse soojustamine) ning inventari soetamine. 

5. Valla maapiirkonna kultuurielu säilitamiseks ja tugevdamiseks valla elanike initsiatiivi toetamine (külapäevade 

korraldamine jne); koostöö külade arengukavade koostamisel ja piirkondlike planeeringute koostamisel; 

“Külatubade” loomine valla tõmbekeskustesse. 

6. Puuduvate bussiootepaviljonide paigaldamine intensiivsema kasutusega peatustes, bussipeatuste korrastamine. 

7. Aiandusühistute juurde tuletõrje veevõtureservuaaride rajamine. 

8. Tammiku aleviku ühendamine Ahtme kanalisatsioonisüsteemiga, Edise aiandi piirkonna ühendamine Jõhvi 

linna kanalisatsioonisüsteemiga, reoveepuhasti rajamine Kose külla. 

9. Arendustöö tööstusalade laienemiseks; raskeveokite juurdepääsu planeerimine ja rajamine. 

10. Koostöö naaberomavalitsustega piirkonda ühendavates tegevus- ja koostöövaldkondades arengustrateegiate 

koostamisel. 

11. Jõhvi väikelennukite lennuvälja taastamine. 

12. Uute elamuehituspiirkondade tsoneerimine üldplaneerimise protsessis, koostöö arendajatega tehnovõrkude ja 

juurdepääsude planeerimisel. 

13. Kahula külatänava välisvalgustuse rajamine. 

14. Kasutuseta ning varemetes olevate endiste tootmishoonete lammutamine. 

51


Lisa 1: Jõhvi valla arengumudel 

Jõhvi 2025 tulevikupildi 

realiseerumine: 

tugev regioonikeskus Eestis 

kvaliteetse elukeskkonnaga piirkond 

koostöö ja -meele kogukond 

Ressursside 

kasutus ja 

piirangute 

elimineerimine 

Ellu viidavad projektid 

Jõhvi arengueelduste 

hinnang: ressursside 

ja piirangute analüüs 

TEGEVUSKAVA koos tegevuse kirjeldusega 


hinnang: SWOTanalüüsi 

tulemused, 

piirangute analüüs 

ülesanded valla 

inimressursi 

tugevdamiseks 

ülesanded 

vallakeskkonna 

parandamiseks 

ülesanded sotsiaalse 

sidususe 

suurendamiseks 

Lahendust nõudvate ülesannete loendid 

3. Sotsiaalse sidususe 

suurendamine 

2. Toimekeskkonna 

parandamine 

1. Valla inimressursi 

tugevdamine 


hinnang: SWOTanalüüsi 

tulemused, 

piirangute analüüs 

3 strateegilist arendussuunda 

52


Lisa 2: Vallaelu suunavad arengukavad 

ja muud olulisemad strateegilised 

dokumendid 

1. Jõhvi valla ja Jõhvi linna ühinemisleping, 2005. 

2. Jõhvi linna arengukava 2004-2007. 

3. Jõhvi valla arengukava 2002...2005. 

4. Jõhvi linna üldplaneering (2000). 

5. Jõhvi valla üldplaneering (2000). 

6. Jõhvi valla üldplaneering (projektversioon, koostamisel). 

7. Jõhvi linna positsioneerimise analüüs ja ettepanekud Jõhvi linna tasakaalustatus arenguks (2005). 

8. Jõhvi Gümnaasiumi arengukava. 

9. Jõhvi Vene Gümnaasiumi arengukava. 

10. Lasteaed Sipsik arengukava. 

11. Lasteaed Kalevipoeg arengukava. 

12. Lasteaed Pillerkaar arengukava. 

13. Jõhvi Muusikakooli arengukava. 

14. Jõhvi Kultuuri- ja huvikeskuse arengukava projektversioon. 

15. Jõhvi Kunstikooli arengukava projektversioon. 

16. Jõhvi Spordikooli arengukava projektversioon. 

17. Jõhvi Keskraamatukogu arengukava projektversioon. 

18. Jõhvi Sotsiaalmaja arengukava projektversioon. 

19. SA Jõhvi Hooldekeskus arengukava projektversioon. 

20. Jõhvi valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arengukava 2011-2024. 

21. Kahula küla arengukava (uuendatud 2011). 

22. Tammiku piirkonna arengukava (2009). 

23. Jõhvi valla rahvastikuprognoos 2007-2025. 

24. Jõhvi valla ettevõtlus 2002-2006. Analüütiline ülevaade. 

25. Jõhvi valla eelarveprognoos 2009-2013. 

26. Jõhvi Linnapargi haljastusprojekt (1996). 

27. Jõhvi pargi arenduskava „Jõhvi Kultuuripark“ (2006). 

28. Jõhvi haljasalade (kõrghaljastuse inventariseerimine) kõrghaljatuse hinnang (2006). 

29. Jõhvi Kultuuripargi virgestuskompleks. Teostatavus-tasuvusanalüüs (2007). 

30. Jõhvi valla mänguväljakute inventariseerimine (2007). 

31. Jalgrattamarsruutide väljaarendamise ettevalmistamine Jõhvi ning lähiümbruse omavalitsustes hoogustamaks 

turismialast arengut. Tasuvus-teostatavusanalüüs (2008). 

32. Edise mõisa arenduskontseptsioon (2008). 

33. Jõhvi Linnapargi detailplaneering. 

34. Jõhvi valla turismiarenduskava (2009-2013). 

35. Jõhvi valla jäätmekava. 

36. Ida-Virumaal asuva Jõhvi pargi puittaimestiku dendropatoloogiline inventuur (2009). 

37. Jõhvi valla riskianalüüs (2009). 

38. Alutaguse piirkonna arenduskeskuse rakenduskava (2010). 

39. Energeetika arengukava suunised aastani 2030 (koos projekti „Jõhvi, Toila ja Mäetaguse valla ühise 

energiasäästliku arengu kavandamine“ käigus valminud alusuuringutega). 

40. Jõhvi valla terviseprofiil (2011). 

41. Ida-Virumaa haridusvõrgustiku uuring ja arenduskava (2011). 

42. Kirderanniku Koostöökogu strateegia aastateks 2008-2013. 

53


Lisa 3: Statistilised andmed 

Tabel 1. Rahvastiku üldandmed 2006- 2012 

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 

Muutus 

2006-2011 

Elanike arv 13847 13459 13302 13169 13023 12934 12750 -913 

Loomulik iive -79 -86 -113 -95 -69 -83 

- sünnid 125 130 126 105 111 108 

- surmad 204 216 239 200 180 191 

Rändesaldo -175 -52 -45 -39 12 -77 

- sisseränne 300 359 328 398 402 353 

- väljaränne 475 411 373 437 390 430 

Tabel 3. Rahvastiku haridustaseme võrdlus (Rahvaloendus, 2000) 

Jõhvi Ida-Virumaa Eesti 

Ilma alghariduseta 6% 7% 7% 

Alg- ja põhiharidus 31% 31% 31% 

Üldkeskharidus 18% 19% 22% 

Kutseharidus 29% 31% 25% 

Kõrgharidus 13% 10% 12% 

Kraadiharidus 0,15% 0,07% 0,43% 

Tabel 4. Lasteaialaste arvu muutumine 2006 - 2011 

2006 2007 2008 2009 2010 2011 

Lapsi Jõhvi lasteaedades 410 428 465 449 439 487 

Jõhvi valla lapsed Jõhvi 

lasteaedades 

Jõhvi valla laste arv teistes 

lasteaedades 

369 393 405 393 391 470 

52 48 60 56 48 42 

54


Tabel 5. Jõhvi Gümnaasiumi õpilaste arv 

Õpilaste arv 10.01.200 

2 

10.01.200 

3 

10.01.200 

4 

10.01.200 

5 

10.01.200 

6 

10.01.200 

7 

10.01.200 

8 

10.01.200 

9 

10.01.201 

0 

Jõhvi linn 399 421 393 394 387 346 347 347 328 

Jõhvi valla 

maapiirkond 

143 135 141 141 137 120 120 103 103 

10.1.11 

Muu 179 203 227 229 237 231 230 169 173 181 

Kokku 721 759 761 764 761 697 697 619 604 685 

Tabel 6. Jõhvi Vene Gümnaasiumi õpilaste arv 

Õpilaste arv 10.01.200 

2 

10.01.200 

3 

10.01.200 

4 

10.01.200 

5 

10.01.200 

6 

10.01.200 

7 

10.01.200 

8 

10.01.2009 10.01.2001 

0 

10.01.2011 

Jõhvi linn 666 663 563 515 514 452 452 424 433 461 

Jõhvi valla 

maapiirkond 

41 36 34 32 32 31 31 34 31 

Muu 186 161 154 151 146 126 128 111 179 180 

Kokku 893 860 751 698 692 609 611 569 643 641 

Tabel 7. Töötud ja toimetulekutoetuste saajad vallas kokku 2005 - 2011 

2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 

Töötute arv 685 357 240 274 697 825 633 

Toimetulekutoetust saavate perede arv 256 216 105 182 200 165 171 

55


Tabel 9. Elamufondi baasandmed 2011 

Linnas Vallas Kokku 

Üksikelamud 945 256 1214 

Korterelamud 206 39 245 

Korterid korterelamutes 4983 440 5423 

Munitsipaalkorterid 13 8 21 

Sotsiaalkorterid 12 5 17 

Suvilad, aiamajad 459 271 730 

Kaksikelamud 18 1 19 

Kahe korteriga elamud 2 0 2 

Kolme või enam korteriga elamud 186 38 224 

56


Lisa 4: Jõhvi valla eelarvestrateegia 

aastateks 2013 - 2016 

I Ülevaade eelarvestrateegia koostamisest 

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse jõustumisega täienes Eesti seadusandluses kohalike 

omavalitsuste arengu kavandamisega seonduv regulatsioon. Lisaks kohaliku omavalitsuse korraldamise seaduse § 

37-le, mis käsitleb omavalitsuse arengukava, täpsustusid uue seadusega arengukava sisulised ja menetluslikud 

nõuded ning lisandus eelarvestrateegia kohustuslikkus. Eelarvestrateegia võib olla arengukava osa või sellega 

seotud iseseisev dokument. 

Seadus ei esita eelarvestrateegia kohustuslikku struktuuri. Oluline on, et eelarvestrateegias esitatakse 

majandusolukorra analüüs ja majandusarengu prognoos, sealhulgas põhitegevuse tulude, kulude ja 

investeerimistegevuse prognoos ning muu finantsjuhtimiseks oluline informatsioon. Igal aastal kinnitatakse 

volikogu poolt muudatuste ja täiendustega arengukava ja eelarvestrateegia. Eelarvestrateegiat täiendatakse ühe 

aasta võrra, tagades strateegilises planeerimises nelja- aastane perspektiiv. Eelarvestrateegia järgmise nelja aasta 

kavandamiseks kajastatakse strateegias prognoosi baasina võrreldaval kujul vastavad näitajad ka eelneva aasta 

(täitmine) ja jooksva aasta (oodatav) kohta. 

Pikemaajalise jätkusuutliku arengu tagamiseks ning iga- aastaste tulude/kulude parema planeerimise nimel on 

vajalik seada valdkonnapõhised prioriteedid erinevate investeeringuprojektide elluviimiseks ning samuti 

püsikulude optimeerimiseks. 

Käesolev eelarvestrateegia kajastab valla eelarvepoliitilisi eesmärke ja tegevusi nende saavutamiseks 

aastatel 2013 – 2016. 

Jõhvi valla eelarvestrateegia koostatakse arengukavas sätestatud eesmärkide saavutamiseks, et planeerida 

kavandatavate tegevuste finantseerimist. Valla eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on: 

1.luua jätkusuutlik eelarvepoliitika, mis toetab valla tasakaalustatud arengut; 

2.jätkata konservatiivset eelarvepoliitika põhijoont; 

3.kujundada piiratud eelarve tingimustes tegevusi tulemuslikult. 

Põhimõtted: 

Jätkusuutlikkus - otsuseid langetades arvestada nende pikaajalist põhjendatust, elujõulisust ning õigustatust. 

Tagada pikaajaline ja eelarvevõimalustega kooskõlas olev rahastamine. 

Konservatiivsus - väliskeskkonnast tulenevate riskidega arvestamine, vahendeid ja tegevusi kavandada säästlikult 

ja vastutustundlikult. 

Tulemuslikkus - kriitiliselt läbimõeldud lähenemine tegevuste planeerimisele. 

Käesolev eelarvestrateegia on aastate 2013 – 2016 eelarveprojektide koostamise aluseks ning koosneb kokku 

kümnest osast. 

Dokumendi esimene osa annab ülevaate eelarvestrateegia koostamisest ning teine osa kirjeldab hetkeolukorda nii 

riigi kui ka Jõhvi valla tasandil. Kolmandas osas on toodud valla põhitegevuse tulubaasi ülevaade ja prognoos ning 

neljandas osas põhitegevuse kulude prognoos. Viiendas osas käsitletakse investeerimistegevust, kuuendas 

kohustuste planeerimist ning seitsmendas osas on kirjeldatud sõltuva üksuse finantstegevuse olukorda ja prognoosi. 

Dokumendi kaheksandas osas on käsitletud finantsdistsipliini näitajate täitmist. Tundlikkusanalüüsi eesmärgiks on 

testida eelarvestrateegia baasstsenaariumi aluseks olevate sisendandmete hälbimisel nende hälvete mõju 

omavalitsuse finantspositsioonile, sealhulgas omavalitsuse võimekkusele täita finantsdistsipliini tagamise 

meetmeid. Dokumendi üheksandas osas ongi käsitletud kahte võimalikku riskistsenaariumi. Dokumendi kümnes 

osa on kokkuvõte. 

57


II MAJANDUSPROGNOOSID 

Ülevaade Eesti majandusnäitajatest 

Joonis 1. Ülevaade Eesti majandusnäitajatest perioodil 2007-2011. aastal: 

Eesti majandusnäitajad 2007-2011 

5 000 

4 500 

4 000 

3 500 

3 000 

2 500 

2 000 

1 500 

I kvartal 

II kvartal 

III kvartal 

IV kvartal 

I kvartal 

II kvartal 

III kvartal 

IV kvartal 

I kvartal 

II kvartal 

III kvartal 

IV kvartal 

I kvartal 

II kvartal 

III kvartal 

IV kvartal 

I kvartal 

II kvartal 

III kvartal 

2007 2008 2009 2010 2011 

IV kvartal 

Sesoonselt korrigeeritud SKP jooksevhindades 

Kogurahvatulu jooksevhindades 

Sisemajanduse nõudlus 

Kaupade ja teenuste eksport 

Kaupade ja teenuste import 

2010. aastal majanduslangus Eestis taandus ning majanduskasvuks kujunes 3,1%. Majanduse taastumine jätkus ka 

2011. aastal. Eesti sisemajanduse kogutoodang suurenes 2011. aasta I kvartalis 9,5%, II kvartalis 8,4% ja III 

kvartalis 7,9% 2010. aasta sama perioodiga võrreldes ja moodustas ligi 90% 2007. aasta tasemest. IV kvartalis 

majandusaktiivsus eelkõige eksporditavas sektoris mõnevõrra langes. Ekspordi kasvu pidurdumist tasakaalustas 

aasta teises pooles tugev sisenõudlus. Täpsustatud andmetel kasvas Eesti majandus 2011. aastal 7,6% ja see ületas 

mõnevõrra suvise prognoosi ootusi. 

Rahandusministeeriumi kevadise prognoosi andmed on fikseeritud 2012. aasta veebruari lõpu seisuga. Võrreldes 

eelmise prognoosiga (avaldatud augustis 2011) on nii välis- kui sisemaine majanduskonjuktuur prognoosi 

koostamise ajal oluliselt stabiilsem. Eelmise prognoosi tegemise ajal suurenesid järsult majanduskasvu 

ümbritsevad riskid seoses euroala võlakriisi laienemisega. Selle mõju reaalmajandusele oli prognoosi valmimiseks 

veel teadmata, kuid ebakindlus tuleviku suhtes oli oluliselt kasvanud. Tänu Euroopa Keskpanga jõulisele 

sekkumisele ning Euroopa Liidu liikmesriikidele kehtestatud makromajandusliku järelevalve reeglitele on 

majandususalduse langus alates eelmise aasta lõpust peatunud ning usaldus on viimastel kuudel pigem paranenud. 

Vaatamata tulevikuväljavaadete stabiliseerumisele toetab väliskeskkond nii sellel kui järgmisel aastal Eesti 

majandusarengut siiski varem oodatust tagasihoidlikumalt. 

Eesti eelarvepoliitika põhieesmärk on olnud hoida valitsussektori eelarvepositsioon keskpikal perioodil tasakaalus 

ning võimaluse korral ülejäägiga, mis on omakorda väljendunud madalas võlakoormuse tasemes. 2011. aasta lõpus 

ulatus Eesti valitsussektori võlg 6%-ni SKP-st, mis on võrreldes 2010. aastaga 0,7 protsendipunkti madalam tase. 

Tabel 1. Sisemajanduse koguprodukti prognoos 2012 – 2016.a (protsenti): 

58


2012 2013 2014 2015 2016 

SKP jooksevhindades (mld eurot) 16,7 17,7 18,8 20,0 21,2 

SKP reaalkasv 1,7 3,0 3,4 3,5 3,5 

SKP nominaalkasv 4,4 6,2 6,2 6,4 6,3 

Tarbijahinnaindeks 3,3 3,0 2,7 2,7 2,7 

Tööhõive 613,1 619,5 623,2 625,7 628,2 

Tööhõive kasv 0,7 1,0 0,6 0,4 0,4 

Lisandväärtuse kasv 

Primaarsektor -0,8 3,1 2,0 1,7 1,9 

Tööstus 3,8 5,4 5,3 4,8 4,6 

Ehitus 6,3 4,8 4,6 4,7 4,5 

Muud teenused 0,8 2,1 2,7 3,1 3,0 

Allikas: Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos 2012 

Majanduskasvu perioodil (2006-2008.a) oli suurim tööealise elanikkonna grupi kasv Kärdlas, Tallinnas ja 

Kuressaares ning suurim tööealise elanikkonna vähenemine oli Jõgeval, Paides, Haapsalus ja Jõhvis. 

Majanduslanguse perioodil (2009-2011.a) oli suurim tööealise elanikkonna grupi kasv Tallinnas, Tartus ja Raplas 

ning suurim tööealise elanikkonna vähenemine oli Narvas, Kohtla- Järvel ja Pärnus. Kiire majanduskasv tõi 2011. 

aastal kaasa tööjõunõudluse olulise kasvu, mil suurenenud töömahud võimaldasid ettevõtjatel suurendada töötajate 

arvu ning hõivatute arv kasvas 6,7%. Käesoleval aastal on majandusaktiivsuse alanedes oodata tagasihoidlikku 

hõivatute arvu kasvu, mil hõive kasvab võrreldes eelmise aastaga 4 tuhande inimese ehk 0,7% võrra. 2013. aastal 

on planeeritud hõive kasv 1%-ni. Tööpuudus on kriisiaegsest kõrgtasemest praeguseks hetkeks oluliselt vähenenud 

ning 2012. aastal prognoositakse töötuse määra alanemist 11,5%-ni ja 2013. aastal 9,6%-ni. Prognoosiperioodi 

lõpuks jõuab tööpuuduse määr 8,2%-ni. 

Tabel 2. Tööturu prognoos 2012 – 2016.a. (protsenti): 

2012 2013 2014 2015 2016 

Tööhõive (tuh inimest) 613,1 619,5 623,2 625,7 628,2 

Tööhõive kasv 0,7 1,0 0,6 0,4 0,4 

Tööpuuduse määr 11,5 9,6 8,7 8,3 8,2 

Tööjõu tootlikkuse kasv 1,0 1,9 2,8 3,1 3,1 

Keskmise palga reaalkasv 0,5 1,9 2,5 2,7 3,2 

Keskmine palk (EUR) 867 910 958 1 011 1 071 

Keskmise palga nominaalkasv 3,8 5,0 5,3 5,5 6,0 

Allikas: Rahandusministeerium, Eesti Statistikaamet 

59


Jõhvi valla majanduslik olukord 

Seisuga 01.01.2012. elas Jõhvi vallas rahvastikuregistri andmete alusel 12 750 inimest, neist 0-18 aasta vanuseid 1 

985 ja pensionäre 2 766. Naiste osakaal elanikest moodustas seisuga 01.01.2012. a 54,7% ning meeste osakaal 

45,3%. Võrreldes seisuga 01.01.2007. on Jõhvi valla elanike arv vähenenud 5,3% (709 elaniku võrra). 

Tabel 3. Rahvaarvu dünaamika Jõhvi vallas perioodil 2007-2012.a.: 

2007 2008 2009 2010 2011 2012 

Rahvaarv, 1. jaanuar 13 459 13 302 13 169 13 023 12 934 12 750 

sh naised 

7 428 7 342 7 257 7 170 7 087 6 973 

sh mehed 

5 701 5 960 5 912 5 853 5 847 5 777 

Elussünnid 130 126 105 111 108 

Surmad 216 239 200 180 191 

Sisseränne 359 328 398 402 353 

Väljaranne 411 373 437 390 430 

Allikas: rahvastikuregister 

Elanike loomulik juurdekasv on viimastel aastatel vähenenud. Iive on perioodil 2007- 2011.a. olnud negatiivne. 

Rahvastikuprognoosi stsenaarium näitab Jõhvi rahvaarvu jätkuvat vähenemist aastatel 2013-2025.a. 

Joonis 2. Rahvaarvu dünaamika prognoos Jõhvi vallas perioodil 2013-2025.a.: 

13000 

12500 

12000 

11500 

11000 

10500 

10000 

2013 

2014 

2015 

2016 

2017 

2018 

2019 

2020 

2021 

2022 

2023 

2024 

2025 

Jõhvi valla rahvastikuprognoos on läbi viidud Konsultatsiooni- ja Koolituskeskuse Geomedia poolt 2007. aastal. 

Ülalpeetavate määr 2011. aastal moodustas Jõhvi vallas 52,9%, mis on ligi 5% kõrgem kui kogu Eestis. 

Demograafiline tööturusurveindeks moodustas 2011. aastal 0,58. 

60


Tabel 4. Jõhvi valla demograafiline situatsioon perioodil 2007- 2011.a.: 

2007 2007 2008 2008 2009 2009 2010 2010 2011 2011 

VANUS arv osatähtsus arv osatähtsus arv osatähtsus arv osatähtsus arv osatähtsus 

0-18 2 515 18,7 2 411 18,1 2 179 16,6 2 097 16,0 2 052 15,9 

19-40 3 366 25,0 3 354 25,2 3 700 28,1 3 692 28,3 3 614 27,9 

41-64 4 580 34,0 4 579 34,5 4 411 33,4 4 396 33,8 4 466 34,5 

65 ja üle 2 998 22,3 2 958 22,2 2 879 21,9 2 858 21,9 2 802 21,7 

KOKKU 13 459 13 302 13 169 13 023 12 934 

Allikas: rahvastikuregister 

Tööhõive paranemine toimub aeglases tempos. Eesti keskmine registreeritud töötute määr moodustas 2012. aasta 

jaanuarikuu lõpuks 7,7%. Maakondadest oli tööealise elanikkonna arvu suurim vähenemine majanduskasvu 

perioodil (2006-2008.a.) Ida- Virumaal (-1 340 inimest). Sama näitaja majanduslanguse perioodil (2009-2011.a.) 

oli -3 265 inimest. Seisuga 31.12.2011.a. oli Ida- Viru maakonnas töötuid Töötukassa andmete alusel 10 371 s.o. 

13,2%. 2012. aasta jaanuarikuu lõpuks oli vastav näitaja 13,5%. Võrreldes teiste Eesti maakondadega on see kõige 

suurem, kõige väiksem ehk 5,1% oli registreeritud töötus Tartumaal. 

Jõhvi vallas moodustas tööealise elanikkonna arvu vähenemine majanduskasvu perioodil (2006-2008.a.) -174 

inimest ning majanduslanguse perioodil (2009-2011.a.) -101 inimest. 

Järgnevalt andmed registreeritud töötute kohta Jõhvi vallas 2011. ning 2012. aastal kuude lõikes: 

31.10.2011. 573 

30.11.2011. 603 

31.12.2011. 596 

31.01.2012. 597 

29.02.2012. 604 

31.03.2012. 587 

30.04.2012. 550 

Joonis 3. Registreeritud töötute dünaamika perioodil 03.2011. kuni 03.2012.a.: 

800 

700 

registreeritud töötud 

600 

500 

Märts 2011 

Mai 2011 

Juuli 2011 

September 2011 

November 2011 

Jaanuar 2012 

Märts 2012 

61


III PÕHITEGEVUSE TULUD 

Jõhvi valla põhitegevuse tulud koosnevad maksutuludest, saadavatest toetustest tegevuskuludeks, kaupade ja 

teenuste müügist saadavast tulust ning muudest tegevustuludest. Valla põhitegevuse tuludest suurima osa 

moodustavad maksutulud, millest omakorda enamus laekub eraldistena riiklikest maksudest (füüsilise isiku 

tulumaks ja maamaks). 

Maksud 

Riiklike maksude tuluallikateks Jõhvi valla eelarves on üksikisiku tulumaks ja maamaks. Kohalike maksude 

tuludeks on reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. 

Üksikisiku tulumaks 

Üksikisiku tulumaksu laekumist Jõhvi valla eelarvesse mõjutab maksumaksjate arv ning valla maksumaksjate 

keskmise sissetuleku muutused. 

Joonis 4. Jõhvi valla maksumaksjate arv perioodil 2002-2011.a.: 

6000 

5500 

5000 

maksumaksjad 

4500 

4000 

2002 

2003 

2004 

2005 

2006 

2007 

2008 

2009 

2010 

2011 

Maksumaksjate arv sõltub peamiselt Jõhvi valla elanike registris olevatest elanike arvust. Seisuga 01.01.2012. a 

elab Jõhvi vallas rahvastikuregistri andmete alusel 12 750 inimest. 

Joonis 5. Jõhvi valla elanike arvu dünaamika perioodil 2006-2012.a.: 

14000 

13500 

13000 

12500 

12000 

Jaanuar 2006 

Jaanuar 2007 

Jaanuar 2008 

Jaanuar 2009 

Jaanuar 2010 

Jaanuar 2011 

Jaanuar 2012 

62


Tabel 5. Üksikisiku tulumaksu laekumine perioodil 2007. - 2011. a: 

2007 2008 2009 2010 2011 

Maksumaksjate arv 5 510 5 584 5 207 4 947 4 949 

Maksumaksjate arvu muutus (%) 2,4 1,3 -6,8 -5,0 0,0 

Väljamaksed füüsilistele isikutele 41 840 015 50 497 298 45 265 604 43 110 469 46 141 501 

Sissetulek inimese kohta kuus 633 754 724 726 752 

Sissetuleku kasv (%) 23,9 19,1 -3,9 0,2 3,5 

Sissetuleku kasv Eestis kokku (%) 20,5 13,9 -5,0 0,9 3,5 

Tulumaksu laekumine 4 925 801 6 088 175 5 311 171 4 944 553 5 276 194 

Tulumaksu laekumise kasv (%) 26,9 23,6 -12,8 -6,9 6,7 

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%) 11,8 12,1 11,7 11,5 11,4 

Allikas: Rahandusministeerium 

Tabel 6. Üksikisiku tulumaksu laekumise prognoos perioodil 2012- 2016. a: 

2012 2013 2014 2015 2016 

Maksumaksjate arv 5 068 5 093 5 119 5 144 5 170 

Maksumaksjate arvu muutus (%) 2,4 0,5 0,5 0,5 0,5 

Väljamaksed füüsilistele isikutele 49 059 633 51 750 274 54 609 477 57 626 650 60 926 352 

Sissetulek inimese kohta kuus 807 847 889 934 982 

Sissetuleku kasv (%) 4,8 4,5 4,6 4,9 4,4 

Sissetuleku kasv Eestis kokku (%) 3,8 5,0 5,0 5,0 5,2 

Tulumaksu laekumine 5 647 677 5 930 031 6 238 393 6 569 438 6 897 910 

Tulumaksu laekumise kasv (%) 7,0 5,0 5,2 5,3 5,0 

Tulumaksu laekumise ja sissetulekute suhe (%) 11,4 11,4 11,4 11,4 11,4 

Joonis 6. Üksikisiku tulumaksu laekumise prognoos perioodil 2012- 2016. a: 

Tulumaks 

30,00% 

25,00% 

20,00% 

5 800 

5 600 

15,00% 

5 400 

10,00% 

5,00% 

5 200 

0,00% 

5 000 

-5,00% 

-10,00% 

4 800 

-15,00% 

4 600 

2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Sissetuleku kasv (vasak skaala) 

Maksumaksjate arv (parem skaala) 

Tulumaksu laekumise kasv (vasak skaala) 

63


Maamaks 

Maamaks on maa maksustamise hinnast lähtuv maks. Maamaksu tasutakse iga-aastaselt vastava maksumäära 

alusel maa maksustamise hinnast. Maksumäär kehtestatakse volikogu poolt. 

15. novembri 2007. a määruse nr 92 kohaselt on maamaksumääraks vallasiseses Jõhvi linnas 2,5 % maa 

maksustamishinnast aastas ning ülejäänud Jõhvi valla haldusterritooriumil 2,0 % maa maksustamishinnast aastas. 

Riigi eelarvestrateegias 2012-2015 on kavandatud koduomanike maksukoormuse vähendamiseks kaotada alates 

2013. aastast maamaks kodu alusele maale tiheasustusega piirkonnas kuni 1500 m2 ja hajaasustusega piirkonnas 

kuni 2 ha ulatuses. Seetõttu on Jõhvi valla eelarvestrateegiasse alates 2013. aastast kavandatud ainult juriidiliste 

isikute kasutuses oleva maa maamaks. Maamaksukoormuse alandamisest tulenev tulu vähenemise 

kompenseerimine (Vabariigi Valitsus on lubanud kohalikele omavalitsustele tulu vähenemise kompenseerida) on 

eelarve strateegiasse planeeritud tasandusfondi all. 

2011 tegelik 2012 oodatav 2013 kava 2014 kava 2015 kava 2016 kava 

Maamaks 201 511 201 511 125 000 125 000 125 000 125 000 

Muud maksutulud 

Kohalike maksude kehtestamise aluseks on kohalike maksude seadus. Jõhvi vallas on kehtestatud reklaamimaks, 

teede ja tänavate sulgemise maks ning parkimistasu. Kohalikud maksud on valla tulude seisukohast väikese 

osatähtsusega. 

Kaupade ja teenuste müük 

Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu moodustab 2012. aasta eelarve baasil 10,4% põhitegevuse tuludest. 

Kõikide valdkondade omatulud jäävad asutustele kulude katteks. 

Kaupade ja teenuste müügist saadava tulu struktuur on järgmine: 

• laekumised haridusasutuste majandustegevusest 

• laekumised kultuurija kunstiasutuste majandustegevusest 

• laekumised spordi- ja puhkeasutuste majandustegevusest 

• laekumised sotsiaalasutuste majandustegevusest 

• laekumised muude majandusküsimustega tegelevate asutuste majandustegevusest 

• üüri- ja renditulud 

• laekumised õiguste müügist 

• muude kaupade ja teenuste müügist saadav tulu 

• riigilõivud 


Tulud kaupade ja teenuste müügist 984 416 1 025 277 957 526 964 026 969 426 975 226 

Kaupade ja teenuste müügist saadav tulu on eelarve strateegias kavandatud langustrendiga. Peamiseks põhjuseks 

on rentnike arvu vähenemine Tartu tn 2 hoones või vallavara võõrandamine (Jõhvi Vallavolikogu otsus 15. 

detsembril 2011.a. nr 167 hoonestatud ärimaa võõrandamise kohta). Jõhvi Vallavalitsus kavatseb alates 2013. aasta 

algusest loobuda maakonna bussijaama opereerimisest, kuna see ei ole omavalitsuse kohustus ning kehtiv leping 

lõpeb. Seetõttu vähenevad rendi (linnade vaheliste ja maakonna liinide peatumistasud) ja teenuste (avalik tualett) 

tulud. Põhitegevuse kuludes on 2013. a ühistranspordi toimimiseks valla territooriumil planeeritud toetus. 

64


Toetused 

Toetuste osa valla 2012. aasta esialgses eelarves moodustab 33,0 % põhitegevuse tulude mahust. Saadud toetused 

tegevuskuludeks on planeeritud laekumisteks alaeelarvete majandamiseelarvesse: 

• teavikute soetamiseks ning personalikulude katmiseks Jõhvi Keskraamatukogule Kultuuriministeeriumilt 

• koolipiima toetus gümnaasiumidele Põllumajandusministeeriumilt 

• teede hoolduseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 

Toetusfondi struktuur on järgmine: 

• toimetulekutoetus 

• puuetega laste hooldajatoetus 

• sotsiaalteenuste korraldamise toetus 

• hariduskulude toetus 

Toetusfond on eelarve strateegias planeeritud 2012. aasta tasemel, kuna suuri muudatusi õpilaste arvus ei ole ette 

näha. 

Tasandusfondi eraldis sõltub elanike arvust, kohaliku omavalitsuse arvestuslikust keskmisest tegevuskulust, 

tulumaksu laekumisest, arvestuslikust maamaksust. Tasandusfondi koefitsiendid määratakse igal aastal Vabariigi 

Valitsuse määrusega. Riigi 2012-2015. eelarvestrateegia järgi ei ole riik kavandanud kohaliku omavalitsuse üksuste 

tasandusfondi suurendamist. 

Tasandusfond 

Toetusfond 

Muud saadud toetused 

Kokku saadavad toetused 


822 826 733 668 752 991 668 846 609 419 555 935 

2 254 975 2 259 336 2 259 336 2 259 336 2 259 336 2 259 336 

387 509 251 322 251 322 251 322 251 322 251 322 

3 465 310 3 244 326 3 263 649 3 179 504 3 120 077 3 066 593 

Muud tulud 

Muudeks tuludeks Jõhvi valla eelarves on laekumine vee erikasutusest ning saastetasud. Veeseaduse par 8 lg 2 p 1 

ja 2 kohaselt maksavad vee erikasutuse tasu vee erikasutajad, kes võtavad vett otse põhjaveest või veekogust. 

Käesoleval ajal valda joogiveega varustav OÜ Järve Biopuhastus hakkab saama alates 2013. aastast kogu joogivee 

Vasavere veehaardest ning Kohtla- Järve linna Ahtme linnaosasse rajatud puurkaevudest, seetõttu prognoositav vee 

erikasutuse tulu väheneb märkimisväärselt. Vee erikasutusest saadav tulu on prognoositud eeldusel, et kohaliku 

omavalitsuse eelarvesse laekub 50% laekunud vee erikasutuse tulust. Saastetasu tulu on prognoositud eeldusel, et 

kohaliku omavalitsuse eelarvesse laekub 75% laekunud saastetasust ja 1/2 Jõhvi vallast kogutud 

segaolmejäätmetest ladustatakse Uikala prügilasse. Prognoos võib osutuda küsitavaks, kuna jäätmeid võidakse 

hakata rohkem põletama ning sellest tulenevalt olmejäätmete ladustamine prügilasse võib väheneda kordades. 


Muud tulud 52 181 48 500 31 579 35 637 34 896 34 896 

65


Joonis 7. Põhitegevuse tulude tegelik laekumine ning laekumise prognoos perioodil 2010-2016.a: 

Põhitegevuse tulud 

12 000 000 

10 000 000 

8 000 000 

6 000 000 

Muud tegevustulud 

Saadavad toetused 

Tulud kaupade ja teenuste 

müügist 

Maksutulud 

4 000 000 

2 000 000 

0 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Joonis 8. Põhitegevuse peamiste tululiikide osatähtsuse dünaamika perioodil 2010-2016.a.: 

100% 

90% 

Peamiste tululiikide osatähtsuste dünaamika 

80% 

70% 

60% 

50% 

40% 

30% 

Muud põhitegevuse tulud 

Loodusvarade kasutamise tasud 

ja saastetasud 

Toetusfond 

Tasandusfond 

Tulumaks 

20% 

10% 

0% 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Tabel 7. Põhitegevuse tulude muutus perioodil 2011-2016.a.: 

Põhitegevuse tulud kokku 

Maksutulud 

Tulud kaupade ja teenuste müügist 

Saadavad toetused tegevuskuludeks 


10 005 368 10 192 325 10 332 819 10 567 594 10 843 871 11 124 659 

5 503 440 5 874 222 6 080 065 6 388 427 6 719 472 7 047 944 

984 436 1 025 277 957 526 964 026 969 426 975 226 

3 465 310 3 244 326 3 263 649 3 179 504 3 120 077 3 066 593 

52 182 48 500 31 579 35 637 34 896 34 896 

Põhitegevuse tulude muutus 2% 1% 2% 3% 3% 

66


IV PÕHITEGEVUSE KULUD 

Põhitegevuse kulude jaotust valdkondade lõikes on näha tabelis 8. Kõige suuremate kuludega valdkonnaks on 

haridus, teisel kohal on kultuuri valdkond ning kolmas sotsiaalne kaitse. 

Tabel 8. Põhitegevuse kulude jaotus valdkondade lõikes perioodil 2011-2016.a.: 

Põhitegevuse kulud kokku 

01 Üldised valitsussektori teenused 

03 Avalik kord ja julgeolek 

04 Majandus 

05 Keskkonnakaitse 

07 Tervishoid 

08 Kultuur 

09 Haridus 

2011 

täitmine 

2012 

oodatav 

2013 

kava 

2014 

kava 

2015 

kava 

2016 

kava 

9 261 000 9 609 764 9 388 990 9 494 234 9 536 448 9 669 664 

672 029 793 872 731 857 716 462 759 211 774 393 

8 515 24 687 24 687 24 687 24 687 24 687 

814 445 489 141 470 411 480 898 460 750 471 736 

167 507 557 960 584 244 610 725 542 595 544 388 

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 316 691 328 916 240 414 244 821 249 314 253 897 

21 747 21 039 21 425 21 819 22 221 22 632 

1 970 113 1 965 705 1 972 592 1 985 536 2 013 576 2 045 728 

4 375 922 4 491 698 4 448 522 4 503 297 4 554 974 4 612 233 

10 Sotsiaalne kaitse 

914 031 936 746 894 838 905 989 909 120 919 970 

Põhitegevuse kulude muutus 4% -2% 1% 0% 1% 

Tabel 9. Põhitegevuse kulude jaotus majandusliku sisu järgi perioodil 2011-2016.a.: 


Antavad toetused tegevuskuludeks 

Muud tegevuskulud 

sh personalikulud 

sh majandamiskulud 

2011 

täitmine 

2012 

oodatav 

2013 kava 2014 kava 2015 kava 2016 kava 

9 261 001 9 609 764 9 388 990 9 494 234 9 536 448 9 669 664 

567 772 559 605 548 101 548 101 548 101 548 101 

8 693 229 9 050 159 8 840 889 8 946 133 8 988 347 9 121 563 

5 142 289 5 264 096 5 269 315 5 340 735 5 430 671 5 521 715 

3 547 453 3 650 459 3 519 654 3 537 915 3 454 165 3 496 341 

Põhitegevuse kuludes majandusliku sisu järgi on mahukamaks kuluallikaks personalikulud (üle 50% põhitegevuse 

kulude mahust). Alates 2014. aastast on personalikuludesse planeeritud koondkasv 7,5%. Majandamiskulud 

moodustavad põhitegevuse kuludest üle 40%. Elektri hinna kallinemise tõttu alates aastast 2013. on suurendatud 

majandamiskulusid, kuna elektrituru avamine toob kaasa hinnatõusu. Antavad toetused tegevuskuludeks (eelarve 

strateegias ei ole kasvuga planeeritud) moodustavad põhitegevuse kuludest üle 5% ning muud kulud on 

põhitegevuse kuludes väikese osatähtsusega. Jõhvi Vallavalitsus kavatseb alates 2013. aasta algusest loobuda 

maakonna bussijaama opereerimisest, kuna see ei ole omavalitsuse kohustus ning kehtiv leping lõpeb. Seetõttu 

vähenevad haldamise kulud ning põhitegevuse kuludes on 2013. a. ühistranspordi toimimiseks valla territooriumil 

planeeritud toetus. 2014. aasta alguses on planeeritud Jõhvi Vallavalitsuse ümberkolimine Keskväljak 4 asuvalt 

üüripinnalt renoveeritud Kooli 2 hoonesse. Sellega seoses vähenevad alates 2014. aastast vallavalitsuse 

majandamiskulud (rendikulud). Muude kulude all on planeeritud reservfondi kulud. 

Joonis 9. Põhitegevuse kulude jaotus majandusliku sisu järgi perioodil 2010-2016.a.: 

67


12 000 000 

Põhitegevuse kulud 

10 000 000 

8 000 000 

6 000 000 

Muud kulud 

Majandamiskulud 

Personalikulud 

Antavad toetused 

4 000 000 

2 000 000 

0 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Tabel 10. Põhitegevuse kulude jaotus valdkondade lõikes finantseerimise järgi 2011-2016.a.: 


01 Üldised valitsussektori teenused 672 029 793 872 731 857 716 462 759 211 774 393 

sh saadud toetuste arvelt 30 603 0 0 0 0 0 

sh muude vahendite arvelt 

641 426 793 872 731 857 716 462 759 211 774 393 

03 Avalik kord ja julgeolek 


04 Majandus 

814 445 489 141 470 411 480 898 460 750 471 736 



743 103 489 141 470 411 480 898 460 750 471 736 

05 Keskkonnakaitse 

167 507 557 960 584 244 610 725 542 595 544 388 

sh saadud toetuste arvelt 0 131 189 131 189 131 189 131 189 131 189 


167 507 426 771 453 055 479 536 411 406 413 199 

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 316 691 328 916 240 414 244 821 249 314 253 897 


316 691 328 916 240 414 244 821 249 314 253 897 

07 Tervishoid 


08 Kultuur 

sh saadud toetuste arvelt 


09 Haridus 



10 Sotsiaalne kaitse 



Kokku 


2011 

täitmine 

2012 

oodatav 

8 515 24 687 24 687 24 687 24 687 24 687 

8 515 24 687 24 687 24 687 24 687 24 687 

21 747 21 039 21 425 21 819 22 221 22 632 

21 747 21 039 21 425 21 819 22 221 22 632 

1 970 113 1 965 705 1 972 592 1 985 536 2 013 576 2 045 728 

132 547 100 648 100 648 100 648 100 648 100 648 

1 837 566 1 865 057 1 871 944 1 884 888 1 912 928 1 945 080 

4 375 922 4 491 698 4 448 522 4 503 297 4 554 974 4 612 233 

2 065 050 1 954 261 1 982 318 1 982 318 1 982 318 1 982 318 

2 310 872 2 537 437 2 466 204 2 520 979 2 572 656 2 629 915 

914 031 936 746 894 838 905 989 909 120 919 970 

315 693 296 503 296 503 296 503 296 503 296 503 

598 338 640 243 598 335 609 486 612 617 623 467 

9 261 000 9 609 764 9 388 990 9 494 234 9 536 448 9 669 664 

2 615 235 2 482 601 2 510 658 2 510 658 2 510 658 2 510 658 

68


Tabel 11. Jõhvi valla koondeelarve perioodil 2011-2016.a.: 



Maksutulud 

Tulud kaupade ja teenuste müügist 

Saadavad toetused tegevuskuludeks 




Muud tegevuskulud 

Põhitegevuse tulem 

Investeerimistegevus kokku 

sh personalikulud 

sh majandamiskulud 

sh muud kulud 


Põhivara müük 15 088 255 000 0 0 0 0 

Põhivara soetus 

Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 

Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine -84 078 -957 868 -1 097 169 0 0 0 

Osaluste ning muude aktsiate ja osade müük 

Finantstulud 12 344 1 880 580 580 580 580 

Finantskulud 

Eelarve tulem 

Finantseerimistegevus 

Kohustuste võtmine 0 937 868 1 290 246 0 0 0 

Kohustuste tasumine 

2011 

täitmine 

2012 

oodatav 

10 005 368 10 192 325 10 332 819 10 567 594 10 843 871 11 124 659 

5 503 440 5 874 222 6 080 065 6 388 427 6 719 472 7 047 944 

984 436 1 025 277 957 526 964 026 969 426 975 226 

3 465 310 3 244 326 3 263 649 3 179 504 3 120 077 3 066 593 

52 182 48 500 31 579 35 637 34 896 34 896 

9 261 001 9 609 764 9 388 990 9 494 234 9 536 448 9 669 664 

567 772 559 605 548 101 548 101 548 101 548 101 

8 693 229 9 050 159 8 840 889 8 946 133 8 988 347 9 121 563 

5 142 289 5 264 096 5 269 315 5 340 735 5 430 671 5 521 715 

3 547 453 3 650 459 3 519 654 3 537 915 3 454 165 3 496 341 

3 487 135 604 51 920 67 483 103 511 103 507 

744 368 582 561 943 829 1 073 360 1 307 423 1 454 995 

-634 888 -158 537 -3 132 528 -551 403 -699 593 -921 739 

-979 634 -2 597 863 -5 278 901 -2 891 936 -3 000 720 -1 220 745 

sh projektide omaosalus -554 592 -1 917 939 -434 483 -583 173 -805 319 

462 851 2 035 214 3 360 962 2 457 453 2 417 547 415 426 

1 200 000 

-61 460 -94 900 -118 000 -117 500 -117 000 -117 000 

109 479 424 024 -2 188 699 521 957 607 830 533 256 

-234 344 618 309 906 776 -521 957 -607 830 -533 256 

-234 344 -319 559 -383 470 -521 957 -607 830 -533 256 

Likviidsete varade muutus -124 865 1 042 333 -1 281 923 0 0 0 

Likviidsete varade suunamata jääk 239 590 1 281 923 0 0 0 0 

Põhitegevuse tulude muutus 2% 1% 2% 3% 3% 

69


V INVESTEERIMISTEGEVUS 

Investeerimistegevuse tuludes on kajastatud järgmised kanded (+): 

•Tulud hoiuste intressidest, tulud aktsiate müügist 

•Põhivara soetuseks saadav sihtfinantseerimine 

•Põhivara müük 

Kuludes on kajastatud järgmised kanded (-): 

1. Põhivara soetus 

2. Põhivara soetuseks antav sihtfinantseerimine 

3. Finantskulud 

Tabel 12. Projektid ning investeeringud perioodil 2012. - 2016.a.: 

Investeeringud 

Projekt „Jõhvi kesklinna 

jalakäijate promenaadi ja 

kergliiklustee rajamine“ III 

etapp 

Projekt „Kohtla-Järve 

piirkonna ühisveevarustuse 

renoveerimine“ 

Projekt „Jõhvi linna 

elamurajoonide 

soojustrasside 

renoveerimine“ 

Kooli 2 hoone 

projekteerimine ja 

renoveerimine 

Jõhvi ja Kingissepa 

energiasäästu projekt 

„Teadlikkuse tõstmine ja 

investeeringud“ lasteaed 

Kalevipoeg 

Üldmaksumus 

Toetus 

Omafinantseerimine 

2 573 981 2 187 884 386 097 0 700 000 1 873 981 

2 035 037 0 0 2 035 037 937 868 1 097 169 

1 000 000 1 000 000 0 0 0 1 000 000 

1 240 000 0 1 240 000 0 40 000 1 200 000 

Kulud aastate lõikes 

2012 2013 2014 2015 2016 

500 000 450 000 50 000 0 

250 000 250 000 

Projekt „Tammiku aleviku 

ühendamine Jõhviga“ 

(Kergliiklusteede 

350 000 207 517 142 483 0 350 000 

toetusskeem) 

Projekt „Puru tee 

sajuveekanalisatsioon“ 

772 310 386 155 386 155 386 155 386 155 

Lasteaia „Sipsik“ remont 150 000 0 150 000 0 

150 000 

Lasteaia „Kalevipoeg“ 

remont 

150 000 0 150 000 0 

150 000 

Uus gümnaasium 5 882 353 5 000 000 882 353 0 

411 765 2 626 415 2 844 173 

Investeeringu komponent 

(gümnaasiumid) 

Gümnaasiumide 

renoveerimine (CO2 projekt) 

28 057 28 057 0 0 28 057 

1 003 261 912 056 91 205 0 1 003 261 

Teede taastusremont 

Jõhvi Vene Gümnaasiumi 

renoveerimine 

694 696 

639 117 

0 

415 426 

694 696 

223 691 

0 

0 

84 000 157 000 15 521 156 547 281 628 

639 117 

Korteri omandamine 6 390 0 6 390 0 6 390 

Kirikute renoveerimise 

toetamine 

20 000 0 20 000 0 20 000 

KOKKU 

17 045 202 10 587 095 4 423 070 2 035 037 3 555 731 6 376 070 2 891 936 3 000 720 1 220 745 

Laen 

70


Investeeringud (välisrahastaja toetusotsusega): 

Investeeringuteks gümnaasiumidele on 2012. aasta investeerimistegevuse eelarves planeeritud summa 1 031 318 

eurot. Finantseering summas 912 056 eurot tuleb investeeringutoetusena Eesti Vabariigi saastekvootide müügist 

saadud rahaliste vahendite arvelt Rahandusministeeriumilt ning summa 119 262 eurot on lisafinantseeritud 

täiendavalt projekti raames teostatavate tööde kulude katteks (summa 28 057 eurot investeeringukomponendina 

Vabariigi Valitsuselt ning valla eelarvest 91 205 eurot). Investeerimistööde käigus soojustatakse gümnaasiumide 

hoonete fassaadid, soklid ja katused. Projekti „Jõhvi kesklinna jalakäijate promenaadi ja kergliiklustee rajamine“ 

III etapp toetus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt moodustab 2 187 884 eurot ning omafinantseering 

moodustab 386 097 eurot. Teostatavad tööd toimuvad 2012. aastal summas 700 000 eurot ning 2013. aastal 

summas 1 873 981 eurot. Ühisveevarustuse projekti omaosaluse finantseerimiseks on 2012. aastal planeeritud 

summa 937 868 eurot ning 2013. aastal 1 097 169 eurot. Selle projekti omaosaluse finantseerimise kate tuleb 

Sihtasutuselt Keskkonnainvesteeringute Keskus saadava laenu arvelt. Projekti „Tammiku aleviku ühendamine 

Jõhviga“ toetus kergliiklusteede toetusskeemist Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuselt moodustab 207 517 eurot 

ning omaosalus projektis moodustab 142 483 eurot. Teostatavad tööd toimuvad 2012. aastal. Projekti „Jõhvi linna 

elamurajoonide soojustrasside renoveerimine“ toetus moodustab eeldatavalt 1 000 000 eurot, projekti toetajateks 

on Keskkonnainvesteeringute Keskuse Sihtasutus ning VKG Soojus AS. 

Investeeringud (välisrahastus taotlemisel või kavandatud taotleda 2012. - 2016. aastatel): 

Jõhvi ja Kingissepa omavalitsuste energiasäästu projekt „Awareness Rising and Investments in Energy Efficiency: 

Jõhvi and Kingisepp (ARIEE)“ hõlmab lasteaed Kalevipoeg renoveerimistöid. Projekti eeldatav toetus moodustab 

450 000 eurot ning omaosalus projektis 50 000 eurot. Tööde teostamine on planeeritud 2013. aastal summas 250 

000 eurot ning aastal 2014. summas 250 000 eurot. Uue gümnaasiumi rajamiseks on planeeritud eeldatavad kulud 

5 882 353 eurot, eeldatav toetus 5 000 000 eurot ning omaosalus projektis 882 353 eurot. Teede taastusremondiks 

on planeeritud kulud 2012.-2016. a 694 696 eurot. Aastatel 2014-2020 avaneb eeldatavasti Euroopa Liidu 

toetusmeede, millest saavad omavalitsused teid ja tänavaid korda teha, selle tõttu kasutame planeeritud summasid 

võimalusel omaosaluse ning käibemaksu (juhul kui käibemaks ei osutu abikõlbulikuks) maksmiseks. Lasteaedade 

(Sipsik ja Kalevipoeg) remondiks on planeeritud 2016. aastal 300 000 eurot. Lasteaedade planeeritud 

investeeringute kulud kavandatakse alates 2014. aastast võimalusel välisrahastuse omaosalusena. Jõhvi Vene 

Gümnaasiumi remondiks on planeeritud eeldatavad kulud summas 639 117 eurot, sealhulgas eeldatav toetus 415 

426 eurot ning omaosalus 223 691 eurot. Projekti „Puru tee sajuveekanalisatsioon“ toetus 

Keskkonnainvesteeringute Keskuse Sihtasutuselt moodustab 386 155 eurot ning omaosalus projektis moodustab 

386 155 eurot. Teostatavad tööd on planeeritud 2012. ja 2013. aastasse. 

Investeeringud (omavahenditest): 

Kaasfinantseeringud summas 20 000 eurot 2012. aastal on eelarvesse planeeritud EELK Jõhvi Mihkli Kogudusele 

ning Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirikule renoveerimistööde finantseerimiseks. Seoses elamumajanduse 

korrastamisega (Säde tn 12 elamu elanike ümberasustamine), on 2012 aasta eelarvesse planeeritud Säde tn 12-17 

korteri ost summas 6 390 eurot. 2012. aasta eelarvesse on planeeritud Kooli 2 hoone rekonstrueerimise 

projekteerimiskulud summas 40 000 eurot ning 2013. aasta eelarvesse hoone renoveerimiskulud summas 1 200 000 

eurot. 2014. aasta alguses on planeeritud Jõhvi Vallavalitsuse ümberkolimine Keskväljak 4 asuvalt üüripinnalt 

renoveeritud Kooli 2 hoonesse. 

71


Joonis 10. Investeeringud valdkondade lõikes perioodil 2010-2016.a: 

Investeeringud valdkonniti 

6 000 000 

5 000 000 

4 000 000 

3 000 000 

2 000 000 

1 000 000 

Sotsiaalne kaitse ja tervishoid 

Haridus 

Kultuur, noorsootöö, sport 

Tehniline infrastruktuur 

Ettevõtlus ja tööhõive 

Elu- ja looduskeskkond 

Üldvalitsemine 

0 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Valdkonnapõhiselt on suuremate investeerimiskuludega hariduse valdkond (gümnaasiumide CO2 projekt, uue 

gümnaasiumi projekt, lasteaedade renoveerimise projektid). Suuruselt järgmise osa investeeringutest hõlmab 

promenaadi projekt ning veeprojekt tehnilise infrastruktuuri valdkonnas. Üldvalitsemise valdkonnas on suurimaks 

investeeringuks Kooli 2 hoone renoveerimine. 

Joonis 11. Investeeringute kogumaht rahastusallikate lõikes perioodil 2010-2016.a.: 

Investeeringute kogumaht rahastusallikate lõikes 

5000000 

4500000 

4000000 

3500000 

3000000 

2500000 

2000000 

1500000 

1000000 

500000 

0 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Teistelt isikutelt saadud 

toetuste arvelt 

Omavahenditest 

Võlakohustuste arvelt 

Riigi toetuste arvelt 

Euroopa Liidu ja muude 

välistoetuste arvelt 

72


Tabel 13. Investeerimiskulude jaotus valdkondade lõikes finantseerimise järgi perioodil 2011-2016: 


01 Üldised valitsussektori teenused 61 460 134 900 1 318 000 117 500 117 000 117 000 

sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 


61 460 134 900 1 318 000 117 500 117 000 117 000 

04 Majandus 

833 872 1 154 000 2 030 981 15 521 156 547 281 628 


0 0 0 


490 160 243 920 438 097 15 521 156 547 281 628 

05 Keskkonnakaitse 0 386 155 386 155 

0 0 0 

sh saadud toetuste arvelt 0 193 078 193 078 

0 0 0 

sh muude vahendite arvelt 0 193 077 193 077 

0 0 0 

06 Elamu- ja kommunaalmajandus 10 823 944 258 2 097 169 

0 0 0 

sh saadud toetuste arvelt 0 0 1 000 000 

0 0 0 

sh muude vahendite arvelt 10 823 944 258 1 097 169 

0 0 0 

08 Kultuur 2 000 

0 0 0 0 

sh saadud toetuste arvelt 0 0 0 0 0 0 

sh muude vahendite arvelt 2 000 

0 0 0 0 

09 Haridus 



Kokku 



2011 

täitmine 

2012 

oodatav 

217 016 1 031 318 661 765 2 876 415 2 844 173 939 117 

92 936 940 113 575 000 2 457 453 2 417 547 415 426 

124 080 91 205 86 765 418 962 426 626 523 691 

1 125 171 3 650 631 6 494 070 3 009 436 3 117 720 1 337 745 

436 648 2 043 271 3 360 962 2 457 453 2 417 547 415 426 

688 523 1 607 360 3 133 108 551 983 700 173 922 319 

Investeerimistegevuse tulude osas on 2012. aastal planeeritud vallale kuuluv hoonestatud ärimaa müük aadressil 

Tartu mnt 2 (Jõhvi Vallavolikogu otsus 15. detsembril 2011.a. nr 167). Vara hind summas 255 000 eurot on 

planeeritud kinnisvarafirma Ober - Haus eksperthinnangu alusel. Ülejäänud eelarvestrateegia perioodil ei ole 

materiaalsete varade müügitulu planeeritud, selle laekumist käsitletakse erakorralise tuluna. 

2012. aasta eelarves on kajastatud AS Uikala Prügila aktsiapaketi müügi tehing summas 1 200 000 eurot (Jõhvi 

Vallavolikogu otsus 19. aprillil 2012.a. nr 185, Jõhvi Vallavalitsuse korraldus 22.mail 2012.a. nr 2636). 

Valla investeeringute kavandamisel on arvestatud, millistest Euroopa Liidu fondidest on võimalik toetust saada, 

sellele lisatakse omaosalus projektis. Nii toimides on ehitatud uus lasteaed, vahetatud välja kanalisatsioonitrassid, 

peatselt valmivad promenaad ja Tammiku kergliiklustee. Ette on valmistatud uue gümnaasiumi projekt. 

Jõhvi valla jätkusuutliku arengu tagamisel on investeerimistegevus võtmetähtsusega. Käesoleva eelarvestrateegiaga 

on kujundatud valmisolek siseriiklike, Euroopa Liidu ja muude rahvusvaheliste programmide vahendite 

kaasamiseks Jõhvi valla arendus- ja investeerimistegevuse finantseerimiseks. 

73


VI FINANTSEERIMISTEGEVUS 

Jõhvi valla finantseerimistegevus peab võimaldama põhitegevuse ning investeerimis- ja arendustegevuse häireteta 

rahastamise, püsides võlakoormuse piirmääras ning täites maksekohustusi tähtaegselt. 

Finantseerimistegevus jaotub: 

4.kohustuste võtmine 

5.kohustuste tasumine 

Jõhvi valla pikaajalised kohustused seisuga 01.01.2012. (eurodes): 

Laenu andja Lõpptähtaeg Intressimäär Alusvaluuta Jääk 01.01.2012. 

SEB Pank AS 20.12.2018.a. 6 kuu EURIBOR+ 0,249% EUR 3 259 492 

Ühisveevarustuse projekti „Kohtla- Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ omaosaluse 

finantseerimiseks on Jõhvi Vallavolikogu 17. novembri 2011. a otsusega nr 153 vallavalitsusel luba laenu võtta 

summas 2 035 037 eurot, sealhulgas 2012. aastal 937 868 eurot ning 2013. aastal 1 097 169 eurot. Laenutaotluse 

kooskõlastamine rahandusministri poolt on antud 29. septembril 2011.a. nr 4-1/11804. Laenu andjaks on 

Keskkonnainvesteeringute Keskus SA, laenutähtajaks 27.08.2031.a. ning intressimäär 6 kuu EURIBOR+1,0%. 

Eelarvestrateegia menetlemise ajal on vormistatud laenuleping summas 1 000 000 eurot, laenu reaalselt ei ole veel 

võetud. 

Jõhvi valla pikaajaliste kohustuste tagasimaksete graafik: 

01.01.2012. 

01.01.2013. 

01.01.2014. 

01.01.2015. 

01.01.2016. 

01.01.2017. 

01.01.2018. 

01.01.2019. 

01.01.2020. 

01.01.2021. 

01.01.2022. 

01.01.2023. 

01.01.2024. 

01.01.2025. 

01.01.2026. 

01.01.2027. 

01.01.2028. 

01.01.2029. 

01.01.2030. 

Kohustuse jääk Laenu tagasimakse (EUR) 

3 259 492 319 559 

3 877 801 383 470 

4 591 500 447 382 

4 144 118 511 292 

3 632 826 511 292 

3 121 534 651 102 

2 470 432 715 015 

1 755 417 139 810 

1 615 607 139 810 

1 475 797 139 810 

1 335 987 139 810 

1 196 177 139 810 

1 056 367 139 810 

916 557 139 810 

776 747 139 810 

636 937 139 810 

497 127 139 810 

357 317 139 810 

217 507 135 276 

74


Joonis 12. Jõhvi valla laenukohustused perioodil 2010-2020. a: 

Laenukohustused 

140 000 

120 000 

5 000 000 

4 500 000 

4 000 000 

100 000 

3 500 000 

80 000 

3 000 000 

2 500 000 

60 000 

2 000 000 

40 000 

1 500 000 

20 000 

1 000 000 

500 000 

0 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 

0 

2020 

Finantskulud laenukohustustelt (EUR, vasak skaala) 

Laenukohustuste jääk aasta lõpuks (EUR, parem skaala) 

Jooniselt 12 on näha, et laenukohustuste langus oli 2011. aastal ning tõus algas 2012 ja 2013. aastal, mis on seotud 

ühisveevarustuse projekti „Kohtla- Järve piirkonna ühisveevarustuse renoveerimine“ omaosaluse 

finantseerimisega, seejärel võlakoormus hakkab vähenema. 

Kohustuste võtmisel on vallavalitsus lähtunud ja lähtub ka edaspidi konservatiivsuse printsiibist. Samuti järgitakse 

printsiipi, et jätkata laenukohustuste täitmist muutmata olemasolevaid laenu tagasimakseperioode. Jõhvi vald on 

püsinud võlakoormuse piirmääras. 

75


VII ÜLEVAADE JÕHVI VALLAST 

SÕLTUVA ÜKSUSE 

MAJANDUSOLUKORRAST 

Arvestusüksuse koosseisu kuuluvad kohalik omavalitsus (KOV) ise ja temast sõltuvad üksused. Sõltuvad üksused 

on KOV-i otsese ja kaudse valitseva mõju all olevad äriühingud, sihtasutused ja mittetulundusühingud (vastavalt 

raamatupidamise seaduse par 27). Arvestusüksuse koosseisu kuuluvad ainult sellised valitseva mõju all olevad 

isikud: 

• isikud, kes on saanud KOV-delt, riigilt, muudelt avalik- õiguslikelt juriidilistelt isikutelt või eelnimetatud 

isikute valitseva mõju all olevatelt üksustelt üle poole tuludest; 

• isikud, kes on saanud toetust ja renditulu KOV-delt või eelnimetatud isikute valitseva mõju all olevatelt 

üksustelt üle 10% vastava aasta põhitegevuse tuludest. 

Arvestusüksuse koosseisu kuuluvad sõltuvad üksused määratakse raamatupidamise andmete alusel iga aasta lõpu 

seisuga. 

Lähtudes eeltoodust kuulub Jõhvi valla arvestusüksuse koosseisu SA Jõhvi Hooldekeskus. 

SA Jõhvi Hooldekeskus moodustati 01.08.2001. a Jõhvi Vanurite Hooldekodu baasil. Asutusõigust teostas Jõhvi 

Linnavalitsus. Hooldekeskuse tegevuseks on vanuritele ja teistele abivajajatele statsionaarse hooldusravi-, 

tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenuste osutamine. 

SA Jõhvi Hooldekeskus omab 2004. aastast litsentsi statsionaarse hooldusravi viiele voodikohale, mille tasub Eesti 

Haigekassa Viru osakond. 

Koosseisulisi töötajaid oli 2011. aastal 23. Hooldekeskuses elab 64 hoolealust. Kohamaksumus moodustab 480 

eurot kuus Jõhvi valla elanikele ning väljastpoolt Jõhvi elanikele on kohamaksumuseks 505 eurot kuus. Alates 

2012. aastast kohamaks suureneb vastavalt 530 ja 555 eurot. Ülalpidamiskulusid kaetakse kohaliku omavalitsuse 

ning hoolealuste ja nende lähedaste osamaksetest. Kohaliku omavalitsuse makse koosneb vastavalt sõlmitud 

kokkuleppele kohamaksumuse ja vanurite pensioni suuruse vahest. 

Hooldekeskust juhib 5-liikmeline nõukogu ja juhatus. Juhatuse liige täidab tegevjuhi tööülesandeid. 

2011. aastal põhivara ei soetatud. 

2011. aasta auditeeritud tulemiks oli 10 207 eurot kahjumit ja omakapital moodustas seisuga 31.12.2011. a 1 177 

412 eurot. 

Tabel 14. SA Jõhvi Hooldekeskus tähtsamad finantsnäitajad (eurodes): 

2011 majandusaasta 2010 majandusaasta 

Varad aasta lõpus 1 193 268 1 206 158 

Kohustused aasta lõpus 15 856 18 539 

Netovara aasta lõpus 1 177 412 1 187 619 

Tulud 426 030 421 911 

Kulud -436 237 -443 861 

Tulem -10 207 -21 950 

Tabel 15. SA Jõhvi Hooldekeskus eelarvestrateegia aastatel 2012- 2016. a (eurodes): 

2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Põhitegevuse tulud kokku 418 054 430 000 430 000 430 000 430 000 430 000 

sh saadud tulud kohalikult omavalitsuselt 54 470 50 000 50 000 50 000 50 000 50 000 

Põhitegevuse kulud kokku 403 914 428 000 428 000 429 000 429 000 430 000 

76


sh tehingud kohaliku omavalitsusega 0 0 0 0 0 0 

Põhitegevustulem 14 140 2 000 2 000 1 000 1 000 0 

Investeerimistegevus 0 0 0 0 0 0 

EELARVE TULEM 14 140 2 000 2 000 1 000 1 000 0 

Finantseerimistegevus 64 70 72 74 76 78 

Likviidsete varade muutus 14 204 2 070 2 072 1 074 1 076 78 

Likviidsete varade suunamata jääk 31.12. 45 820 47 890 49 962 51 036 52 112 52 190 

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 0 0 0 0 0 0 

sh sildfinantseering 0 0 0 0 0 0 

Netovõlakoormus (eurodes) 0 0 0 0 0 0 

Netovõlakoormus (%) 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 0,0 

Joonis 13. SA Jõhvi Hooldekeskus finantsnäitajad perioodil 2010-2016. a: 

Sõltuva üksuse finantsnäitajad 

500 000 

400 000 

300 000 

200 000 

100 000 

0 

-100 000 

-200 000 

-300 000 

-400 000 

-500 000 

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 

Põhitegevuse tulud (EUR) Põhitegevuse kulud (EUR) Netovõlakoormus (EUR) 

77


VIII FINANTSDISTSIPLIINI 

TAGAMISE MEETMED 

Kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduse kohaselt on finantsdistsipliini tagamise meetmeteks: 

• kinni pidamine nõuetest põhitegevuse tulemile; 

• kinni pidamine netovõlakoormuse ülemmäärast. 

Nende näitajate alusel saab otsustada KOV-i finantsolukorra üle ning nende täitmata jätmine võib kaasa tuua 

sanktsioonid. 

Põhitegevuse tulem ja netovõlakoormus arvestatakse tekkepõhise raamatupidamisarvestuse andmete alusel. Antud 

eelarvestrateegia puhul on prognoosid koostatud kassapõhiste arvestuste alusel. Võib eeldada, et kassapõhised 

prognoosid ei erine oluliselt tekkepõhistest. Vastavalt seadusele leitakse finantsdistsipliini näitajad kohaliku 

omavalitsuse enda ja arvestusüksuse kohta. 

Põhitegevuse tulem on põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vahe. Põhitegevuse tulemi lubatav väärtus 

aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne. Netovõlakoormus on võlakohustuste ja likviidsete varade 

vahe. Võlakohustused on võetud laenud, kapitalirendi- ja faktooringkohustused, emiteeritud võlakirjad, tasumise 

tähtajaks täitmata jäänud kohustused, tagastamisele kuuluvad saadud ettemaksed, pikaajalised võlad tarnijatele ja 

muud pikaajalised kohustused, mis nõuavad tulevikus rahast loobumist. Likviidsed varad on raha ja pangakontodel 

olevad vahendid, osalused rahaturu- ja intressifondide aktsiates või osakutes ning soetatud võlakirjad. 

Netovõlakoormuse arvutamisel lähtutakse KOFS § 34 lõikest 3 ja 4. 

KOFS § 34 lõige 3 ütleb, et netovõlakoormus võib aruandeaasta lõpul ulatuda lõppenud aruandeaasta kuuekordse 

põhitegevuse tulude ja põhitegevuse kulude vaheni, kuid ei tohi ületada sama aruandeaasta põhitegevuse tulude 

kogusummat. 

KOFS § 34 lõige 4 ütleb, et kui käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel arvutatud põhitegevuse tulude ja põhitegevuse 

kulude kuuekordne vahe on väiksem kui 60 protsenti vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest, võib 

netovõlakoormus ulatuda kuni 60 protsendini vastava aruandeaasta põhitegevuse tuludest. 

Finantsdistsipliini tagamise meetmete mitte täitmine omab õiguslikke tagajärgi alates käesoleva aasta algusest. 

2012. aasta lõpu seisuga peavad näitajad vastama seaduse nõuetele, vastasel juhul rakenduvad seaduses ette nähtud 

sanktsioonid. Jõhvi vald on püsinud võlakoormuse piirmääras. 

78


Joonis 14. Põhitegevuse tulem ja eelarvetulem Jõhvi valla arvestusüksuses perioodil 2007-2015. a: 

Tabel 16. Jõhvi valla finantsdistsipliini tagamise meetmete Põhitegevuse täitmise ülevaade tulem perioodil ja 2011-2016. eelarvetulem aastal: (EUR) 

1500000 

1000000 

500000 

0 

2007 

-500000 

2008 

2009 

2010 

2011 

2012 

2013 

2014 

2015 

2016 

Põhitegevuse tulem, 

arvestusüksus 

Eelarvetulem, arvestusüksus 

-1000000 

Täitmine 

2011 

Oodatav 

2012 

Kava 

2013 

Kava 

2014 

Kava 

2015 Kava 2016 

Põhitegevuse tulud kokku 10 005 36810 192 32510 332 81910 567 594 10 843 871 11 124 659 

Põhitegevuse kulud kokku 9 261 000 9 609 764 9 388 990 9 494 234 9 536 448 9 669 664 

Põhitegevustulem 744 368 582 561 943 829 1 073 360 1 307 423 1 454 995 

Investeerimistegevus kokku -634 888 -158 537 -3 132 528 -551 403 -699 593 -921 739 

Eelarve tulem 109 479 424 024 -2 188 699 521 957 607 830 533 256 

Finantseerimistegevus -234 344 618 309 906 776 -521 957 -607 830 -533 256 

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - 

vähenemine) -124 865 1 042 333 -1 281 923 0 0 0 

Nõuete ja kohustuste saldode muutus 

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0 

Likviidsete varade suunamata jääk aasta 

lõpuks 239 590 1 281 923 0 0 0 0 

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 

3 261 578 3 877 801 4 591 500 4 144 118 3 632 826 3 121 534 

sh sildfinantseering (arvestusüksuse 

väline) 0 0 0 0 0 0 

Netovõlakoormus (eurodes) 3 021 988 2 595 878 4 591 500 4 144 118 3 632 826 3 121 534 

Netovõlakoormus (%) 30,2% 25,5% 44,4% 39,2% 33,5% 28,1% 

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 003 221 6 115 395 6 199 691 6 440 160 7 844 538 8 729 970 

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,9% 72,3% 78,5% 

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 2 981 233 3 519 517 1 608 191 2 296 042 4 211 712 5 608 436 

Tabel 17. Jõhvi valla arvestusüksuse finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmise ülevaade perioodil 2011-2016. 

aastal: 

Täitmine 

2011 

Oodatav 

2012 

Kava 

2013 

Kava 

2014 

Kava 

2015 

Kava 

2016 

Põhitegevuse tulud kokku 10 368 952 10 572 325 10 712 819 10 947 594 11 223 871 11 504 659 

Põhitegevuse kulud kokku 9 610 444 9 987 764 9 766 990 9 873 234 9 915 448 10 049 664 

Põhitegevustulem 758 508 584 561 945 829 1 074 360 1 308 423 1 454 995 

Investeerimistegevus kokku -634 888 -158 537 -3 132 528 -551 403 -699 593 -921 739 

Eelarve tulem 123 619 426 024 -2 186 699 522 957 608 830 533 256 

Finantseerimistegevus -234 344 618 379 906 848 -521 883 -607 754 -533 178 

79


Täitmine 

2011 

Oodatav 

2012 

Likviidsete varade muutus (+ suurenemine, - 

vähenemine) -110 661 1 044 403 -1 279 851 1 074 1 076 78 

Nõuete ja kohustuste saldode muutus 

(tekkepõhise e/a korral) (+/-) 0 0 0 0 0 0 

Likviidsete varade suunamata jääk aasta 

lõpuks 285 410 1 329 813 49 962 51 036 52 112 52 190 

Võlakohustused kokku aasta lõpu seisuga 

3 261 578 3 877 801 4 591 500 4 144 118 3 632 826 3 121 534 

sh sildfinantseering (arvestusüksuse väline) 

0 0 0 0 0 0 

Netovõlakoormus (eurodes) 2 976 168 2 547 988 4 541 538 4 093 082 3 580 714 3 069 344 

Netovõlakoormus (%) 28,7% 24,1% 42,4% 37,4% 31,9% 26,7% 

Netovõlakoormuse ülemmäär (eurodes) 6 221 371 6 343 395 6 427 691 6 568 556 7 850 538 8 729 970 

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 69,9% 75,9% 

Vaba netovõlakoormus (eurodes) 3 245 203 3 795 407 1 886 153 2 475 474 4 269 824 5 660 626 

Kava 

2013 

Kava 

2014 

Kava 

2015 

Lähtudes eelarvestrateegia andmetest saab öelda, et põhitegevuse tulemi (põhitegevuse tulemi lubatav väärtus 

aruandeaasta lõpu seisuga peab olema null või positiivne) tingimus on täidetud. Netovõlakoormuse tingimus on 

samuti täidetud (KOFS § 34 lõige 4). 

Joonis 15. Jõhvi valla finantsdistsipliini tagamise meetmete täitmise ülevaade perioodil 2012-2016. 

Kava 

2016 

Netovõlakoormus (EUR) 

10 000 000 

9 000 000 

8 000 000 

7 000 000 

6 000 000 

5 000 000 

4 000 000 

3 000 000 

2 000 000 

1 000 000 

0 

2012 2013 2014 2015 2016 

Tegelik netovõlakoormus, KOV 

Tegelik netovõlakoormus, 

arvestusüksus kokku 

Lubatud netovõlakoormus, KOV 

Lubatud netovõlakoormus, 

arvestusüksus kokku 

80


IX TUNDLIKKUSANALÜÜS 

Kuigi kogu käesolev eelarvestrateegia on koostatud konservatiivsetest ja põhjendatud eeldustest lähtuvalt, võib 

esineda prognoose oluliselt mõjutavaid asjaolusid ehk riske, mille mõju tuleb täiendavalt analüüsida. Järgnevalt on 

vaadeldud kahte võimalikku riskistsenaariumi. Riskistsenaariumi A kohaselt vähenevad Jõhvi valla elanikest 

maksumaksjate sissetulekud alates 2013. aastast eelarvestrateegia perioodi lõpuni baasstsenaariumis 

prognoositavast 50% vähem. Riskistsenaarium B puhul jääb maksumaksjate arv alates 2013. aastast 

prognoositavast 5% võrra madalamaks. 

Tabel 18. Jõhvi valla arvestusüksuse riskistsenaariumide realiseerumise mõju Jõhvi valla finantsolukorrale: 

BAASSTSENAARIUM 

(arvestusüksus) 





Likviidne vara 

Võlakohustused 3 261 578 3 877 801 4 591 500 4 144 118 3 632 826 3 121 534 

Netovõlakoormuse määr (%) 

28,7% 24,1% 42,4% 37,4% 31,9% 26,7% 

Netovõlakoormuse ülemmäär (%) 

Täitmine Oodatav Kava Kava Kava 

Kava 2016 

2011 2012 2013 2014 2015 

10 368 952 10 572 325 10 712 819 10 947 594 11 223 871 11 504 659 

9 610 444 9 987 764 9 766 990 9 873 234 9 915 448 10 049 664 

-634 888 -158 537 -3 132 528 -551 403 -699 593 -921 739 

758 508 584 561 945 829 1 074 360 1 308 423 1 454 995 

285 410 1 329 813 49 962 51 036 52 112 52 190 

60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 69,9% 75,9% 

Võrreldes baasstsenaariumiga on maksumaksjate sissetulekute aastane kasv 2013. aastast kuni perioodi lõpuni 50% 

väiksem 

RISKISTSENAARIUM A 

arvestusüksus (sissetulekute 

väiksem kasv) 






Kava 2016 



28,7% 24,1% 46,0% 44,4% 42,1% 40,1% 


Täitmine 

2011 

Oodatav 

2012 

Kava 

2013 

Kava 

2014 

Kava 

2015 

10 368 952 10 572 325 10 506 167 10 595 589 10 714 405 10 833 028 

9 610 444 9 987 764 9 766 990 9 873 234 9 915 448 10 049 664 

-634 888 -158 537 -3 132 528 -551 403 -699 593 -921 739 

758 508 584 561 739 177 722 355 798 957 783 364 

285 410 1 329 813 49 962 51 036 52 112 52 190 

60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 

Võrreldes baasstsenaariumiga on maksumaksjate arv alates 2013. aastast kuni perioodi lõpuni 5% väiksem 

RISKISTSENAARIUM B 

arvestusüksus (maksumaksjate 

arvu vähenemine) 






Täitmine 

2011 

Oodatav 

2012 

Kava 

2013 

Kava 

2014 

Kava 

2015 

Kava 2016 

10 368 952 10 572 325 10 341 702 10 262 087 10 217 421 10 157 658 

9 610 444 9 987 764 9 766 990 9 873 234 9 915 448 10 049 664 

-634 888 -158 537 -3 132 528 -551 403 -699 593 -921 739 

758 508 584 561 574 712 388 853 301 973 107 994 

285 410 1 329 813 49 962 51 036 52 112 52 190 



28,7% 24,1% 46,8% 45,8% 44,2% 42,7% 


60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 60,0% 

81


X KOKKUVÕTE 

Eelarvestrateegia koostamise eesmärgiks on üldises plaanis tagada omavalitsuse finantspoliitika jätkusuutlikkus: 

positiivne eelarvetulem, reservide olemasolu, piisav laenuteenindamise ja investeerimisvõimekus. Käesoleva 

eelarvestrateegia kontekstis võib öelda, et Jõhvi valla eelarve tulude kogumaht on majanduslanguse tingimustes 

oluliselt vähenenud ning seega ei ole lähiaastatel võimalik rääkida piisavast investeerimisvõimest. Seetõttu on valla 

investeeringute kavandamisel arvestatud, millistest Euroopa Liidu fondidest on võimalik toetust saada, sellele 

lisatakse omaosalus projektis. Nii toimides on teoks saanud promenaadi I ja II etapp ning peatselt valmib 

promenaadi III etapp ja Tammiku kergliiklustee ning ette on valmistatud rida uusi projekte, sealhulgas uue 

gümnaasiumi projekt. 

Eesti kohalike omavalitsuste suuruse ja hulga optimeerimise kohta on koostatud mitmeid uuringuid ja hinnanguid. 

Hetke seisuga võib adekvaatseima hinnanguna omavalitsuste jätkusuutlikkusele (mitte ainult finantsilisele, vaid 

terviklikule keskkonnale) nimetada OÜ Geomedia poolt läbi viidud uuringut „Kohaliku omavalitsuse üksuse 

haldusvõimekuse hindamine: indeks ja analüüs“ 2011. a septembris. Uurimuse aluseks on 29 näitajat (teenused, 

finantsvõime, rahvastik, sotsiaalne kaitse jne). Eraldi on välja toodud 2010. aasta ja nelja viimase aasta keskmine. 

Iga näitaja sai punktid ja vastavalt sellele formeerus koht pingereas. 

Jõhvi valla positsioon analüüsi tulemusena Eesti 226 omavalitsuse hulgas: 

Jõhvi vald (2006 – 2009) 68,0 23. koht 

Jõhvi vald (2009) 69,5 18. koht 

Jõhvi vald (2007 – 2010) 69,6 17. koht 

Jõhvi vald (2010) 69,7 16. koht 

Jõhvi valla eesmärgiks lähiaastatel on koostöö suurendamine naaberomavalitsustega (otsida võimalusi kulude 

optimeerimiseks ühistegevuse kaudu). Samuti on Jõhvi valla jätkusuutliku arengu tagamisel investeerimistegevus 

võtmetähtsusega. Eelarvestrateegiaga on kujundatud valmisolek siseriiklike, Euroopa Liidu ja muude 

rahvusvaheliste programmide vahendite kaasamiseks Jõhvi valla arendus- ja investeerimistegevuse 

finantseerimiseks. Seejuures tuleb arvestada, et iga tehtud investeering mõjutab hiljem tegevustulusid ja -kulusid. 

Olulised on ka fundamentaalsed näitajad, näiteks demograafilised prognoosid, sest võib tekkida ootamatu vajadus 

täiendavateks investeeringuteks. 

82

Lisa - Riigi Teataja

You also want an ePaper? Increase the reach of your titles

Delete template?

Save as template?