14.03.2014 Views

2013 Jaanuar - Jõhvi Vallavalitsus

2013 Jaanuar - Jõhvi Vallavalitsus

2013 Jaanuar - Jõhvi Vallavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

JÕHVI VALLA AJALEHT<br />

Nr 1(108) jaanuar <strong>2013</strong><br />

TASUTA<br />

Tänavune eelarve<br />

on valla ajaloo suurim<br />

Volikogu kinnitas tasakaalus vallaeelarve, mille maht on üle 18 miljoni<br />

euro – see on pärast Jõhvi linna ja valla ühinemist 2006. aastal<br />

suurim vastuvõetud eelarve.<br />

“Eelarve tulubaas iseenesest pole<br />

suur. Mahtu annab juurde investeeringutoetuste<br />

osakaal – see on<br />

raha, mis on toodud valda erinevate<br />

projektidega,” ütles vallavalitsuse<br />

finantsosakonna juhataja<br />

Küllike Olup. Võrreldes näiteks<br />

möödunud aasta esialgse eelarvega<br />

suureneb tänavune eelarve<br />

51,3% ehk 6 165 277 euro võrra.<br />

Suurenemine on tingitud investeerimistegevuse<br />

kasvust – põhivara<br />

soetuseks saadav sihtfinantseering<br />

on tänavuses eelarves 4,8 miljonit<br />

eurot. Mullu oli see näitaja 1,1 miljonit<br />

eurot.<br />

“Samuti mõjutab eelarvemahtu<br />

suur likviidsete varade suunamata<br />

jääk – 2012. aastal müüdud ASi<br />

Uikala Prügila aktsiapaketi eest<br />

saadud 1,2 miljonit eurot kasutatakse<br />

tänavu Kooli 2 asuva hoone<br />

renoveerimiseks,” selgitas Olup.<br />

Selle aasta eelarve sisaldab ka<br />

1 228 041 euro ulatuses võetavat<br />

kohustust Kohtla-Järve piirkonna<br />

ühisveevarustuse renoveerimise<br />

projekti omaosaluse<br />

rahastamiseks.<br />

Umbes 5000<br />

maksumaksjat<br />

Maksutulud jäävad käesoleva<br />

aasta eelarves mullusega võrreldes<br />

üldiselt samaks, Olupi sõnul<br />

on üksikisiku tulumaksu tõusuks<br />

arvestatud 4,4%.<br />

Üksikisiku tulumaksu laekumist<br />

mõjutab maksumaksjate arv<br />

ja valla maksumaksjate keskmise<br />

sissetuleku muutumine. Selle aasta<br />

alguses elas Jõhvi vallas rahvastikuregistri<br />

andmetel 12 575 inimest,<br />

neist kuni 18 aasta vanuseid 1958<br />

ja pensionäre 2741. Ülalpeetavate<br />

määr oli 2012. aastal Jõhvi vallas<br />

52,7%, mis on ligi 5% suurem kui<br />

Eestis keskmiselt.<br />

Läinud aasta novembri lõpu seisuga<br />

oli Jõhvis 469 töötut. Maksumaksjate<br />

arv Jõhvis oli 4949, nende<br />

keskmine sissetulek oli rahandusministeeriumi<br />

andmetel 2011. aastal<br />

752 eurot kuus.<br />

Eelarve seletuskirja kohaselt on<br />

suurim valla rahakotti täitev tululiik<br />

maksutulud, sealhulgas eelkõige<br />

tulumaks, mis moodustab<br />

põhitegevuse tuludest üle poole –<br />

58,7%. Teisel kohal on toetuste<br />

osa (sealhulgas riigipoolne toetusfond<br />

ja tasandusfond), mis annab<br />

põhitegevuse tuludest 20,1%. Kolmandal<br />

kohal on teenuste müük,<br />

näiteks reklaamimaks või teede ja<br />

tänavate sulgemise maks, mis hõlmab<br />

põhitegevuse tuludest 9,6%.<br />

Valla laenukoormus on 45%<br />

eelarve kogumahust. Riigis kehtestatud<br />

võlakoormuse ülempiir<br />

on 60%.<br />

Suuremad investeeringud, mille<br />

rahastamiseks on laenu võetud,<br />

on spordihalli ehitus ning lasteaia<br />

Pillerkaar omaosaluse katmine<br />

(lõviosa lasteaia ehitusrahast tuli<br />

KOIT-programmist).<br />

Olupi sõnul ei ole eelarves<br />

valimisnimekirja Jõhvi Kodanik<br />

ettepanekuid eelarve muutmise<br />

kohta. “Nendes ettepanekutes ei<br />

olnud märgitud kulukatet ja kuna<br />

nad esitati siis, kui eelarve oli juba<br />

tehtud, ei ole nendega arvestatud.”<br />

Volikogu eelarvekomisjoni esimees<br />

Meelis Tint väljendas heameelt,<br />

et tegemist on seni kõige<br />

mahukama eelarvega, mida kasvatab<br />

valda juurde toodud lisaraha.<br />

JT<br />

Promenaadi viimase etapi rajamine on eelarves suurim investeering,<br />

fotol jalakäijate tunneli ehitus. Foto: Erika Prave<br />

Allikas: Jõhvi vallavalitsus<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> sõlmis<br />

ministeeriumiga<br />

kokkuleppe<br />

Vallavanem ning haridus- ja teadusminister<br />

allkirjastasid ühiste kavatsuste<br />

kokkuleppe, mille kohaselt<br />

soovitakse 1. septembril 2015. aastal<br />

avada Jõhvis riigigümnaasium.<br />

Kokkuleppe kohaselt luuakse riigigümnaasium<br />

nii, et seniste Jõhvi<br />

valla üldhariduskoolide gümnaasiumiklassid<br />

ühendatakse. Kokkuleppes<br />

on öeldud, et uue kooli õpetajad vastavad<br />

kutsenõuetele ning õpilastele<br />

pakutakse kvaliteetset õpet, vajalikul<br />

hulgal õppesuundi ja piisavalt<br />

valikkursusi, et nad saaksid suurema<br />

võimaluse kujundada individuaalse<br />

õppekava.<br />

Gümnaasiumile ehitatakse nüüdisaegne,<br />

kompaktne, efektiivse<br />

ruumikasutusega, väikeste ülalpidamiskulude<br />

ja ruumide ühiskasutusega<br />

õppekompleks. Ministeerium<br />

tagab gümnaasiumi ehituse<br />

omafinantseeringu.<br />

Hiljemalt märtsiks lepitakse üksikasjalikult<br />

kokku ka see, kuidas tehakse<br />

gümnaasiumi teemal edasist koostööd.<br />

<strong>Jaanuar</strong>ikuine volikogu otsus toetab<br />

samuti ministeeriumiga sõlmitud<br />

kokkulepet. Selle järgi on alates 1.<br />

juulist Jõhvis kaks põhikooli – eesti<br />

õppekeelega ja vene õppekeelega –<br />

ning üks gümnaasium, millel ei ole<br />

veel nime, kuid mille asukoht on<br />

Hariduse 5b, praeguse eesti gümnaasiumi<br />

juures.<br />

JT<br />

Aukodaniku<br />

kandidaate saavad<br />

esitada kõik<br />

Kuni 8. veebruarini saab vallavalitsusele<br />

esitada nende inimeste<br />

nimesid, kes väärivad valla aukodaniku<br />

tiitlit.<br />

Kandidaate aukodaniku nimetuse<br />

andmiseks võivad esitada kõik. Ettepanekut<br />

tuleb põhjendada, sealhulgas<br />

kirjeldada, millega kandidaat Jõhvi<br />

elu edendamisel silma on paistnud.<br />

Kaheteistkümnes valla aukodanik<br />

kuulutatakse välja 22. veebruaril<br />

vabariigi aastapäevale pühendatud<br />

kontsertaktusel kontserdimajas.<br />

Aunimetusega kaasneb ka 630 euro<br />

suurune preemia.<br />

Seni on Jõhvi aukodanikuks valitud<br />

Jõhvi esimene linnapea Harald<br />

Rooks, Eesti Põlevkivi kauaaegne juht<br />

Väino Viilup, tantsuõpetaja Helju<br />

Tori, muusikapedagoog Endla Jaanus,<br />

rahvusvähemuste liikumise edendaja<br />

ja kunstipedagoog Margarita Ostroumova,<br />

kauaaegne sotsiaaltöötaja Gale<br />

Popova, ajaloouurija Lembit Kiisma<br />

(postuumselt), teatrimees Eugen<br />

Vaher, kauaaegne volikogu liige<br />

Viktor Nikolai, poksitreener Priidik<br />

Kippar ja Jõhvi Mihkli koguduse õpetaja<br />

Peeter Kaldur.<br />

JT<br />

Allikas: Jõhvi vallavalitsus


2 Nr 1 (108) <strong>2013</strong> UUDISED<br />

Eramurajooni soojustorustiku<br />

ehitus algab aprillis<br />

<strong>Jaanuar</strong>i lõpus valmis soojustorustiku projekt. Seejärel pannakse<br />

paika tegevuskava, et aprilli alguses saaks alustada<br />

eramurajoonis torude väljavahetamist.<br />

“Vastavalt lepingule peaks töödega aprilli alguses peale hakkama<br />

ja need peaksid olema septembriks valmis,” ütles abivallavanem<br />

Eduard Rae, kelle sõnul ollakse projektiga kokkulepitud graafikus.<br />

Rae tõdes, et soojustorustiku rajamisega kaasneb ka asfaldi<br />

lõhkumist, kuid seda loodetakse teha väga vähe. “Paraku ei saa<br />

soojustorustikku nii-öelda kinnisel meetodil rajada, mistõttu<br />

tuleb kohati asfalti lõhkuda. Ent see taastatakse pärast tööde<br />

lõppu,” ütles Rae.<br />

Soojustorude vahetamine läheb maksma 1 639 796 eurot, vallapoolne<br />

osalus sellest on 109 072 eurot, toetust saadi KIKilt ja<br />

töid rahastab ka VKG Soojus.<br />

Esimesena saavad uue soojustorustiku järgmised tänavad:<br />

Ploomi, Kirsi, Vaarika, Uus-Võsa, Kirde, Salme, Jaani, Sulevi,<br />

Soo, Raja, Kungla, Vilja, Allika, Aasa, Põllu, Oru, Oru põik,<br />

Kevade, Pirni.<br />

JT<br />

Loodi OÜ Jõhvi Pargi Arendus<br />

<strong>Jaanuar</strong>i keskel asutati osaühing Jõhvi Pargi Arendus, mille<br />

osanikeks on vallavalitsus ja OÜ Presfog. Uue ettevõtte eesmärk<br />

on arendada välja kontserdimaja ümbrus.<br />

OÜ Jõhvi Pargi Arendus rajab endisele Nõukogude sõjaväe<br />

territooriumile kaubandus- ja vabaajakeskuse, jäähalli ning<br />

ujula. Asutamisel tegid Jõhvi vald ja OÜ Presfog osakapitali sissemakse<br />

proportsionaalselt kinnistute väärtusega – vald 1100<br />

eurot ja OÜ Presfog 1400 eurot.<br />

Vallavanem Tauno Võhmar ütles, et jäähall ja ujula tahetakse<br />

ehitada targalt, tehes kõik selleks, et hoonete ülalpidamiskulud<br />

oleksid võimalikult väikesed. Sel eesmärgil kavatsevad uue ettevõtte<br />

esindajad tutvuda samalaadsete ehitistega näiteks Soomes<br />

ja Saksamaal.<br />

“Plaanis on koguda ideid ja vaadata, kuidas sellised rajatised<br />

kokkuhoidlikult toimivad,” rääkis Võhmar. “Ka Tallinnas ehitatakse<br />

jäähall ja ujula kõrvuti, et ühelt tulev soojus teise kütteks<br />

ära kasutada – tahame ka nende kogemusi teada.”<br />

Vallavanema sõnul soovitakse sellel aastal valmis saada maaala<br />

detailplaneeringuga ja koostada eelprojekt.<br />

Osanikud suurendavad kapitali ka mitterahaliste sissemaksetega,<br />

andes äriühingule üle enda omandis olevad projektialal<br />

asuvad kinnistud. OÜ Presfog annab üle kinnistud Pargi tn 30<br />

ja 40e, mille väärtus on 57 300 eurot, ning Jõhvi vald annab üle<br />

kinnistud Pargi tn 30a, 30b, 38a, 40h ja 40n, mille väärtus on<br />

43 200 eurot.<br />

Võhmari kinnitusel on vallavalitsuse eesmärk see, et keset<br />

linna, hästi ligipääsetavasse kohta tuleks kaubandus- ja vabaajakeskus,<br />

mis rikastaks elukeskkonda.<br />

JT<br />

Fööniksil uus omanik<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> tegi suvel Rakvere tänav 10 ja 12 asuva endise<br />

restorani Fööniks ja kaupluse Edu omanikele ettekirjutused-hoiatused,<br />

et need oma vara ja selle ümbruse oktoobri<br />

lõpuks korrastaksid. Seni pole omanikud seda teinud.<br />

“Edu kaupluse omanik esitas meie ettekirjutuse peale vaide.<br />

Vaatasime selle läbi ja otsustasime jätta vaide rahuldamata,”<br />

ütles vallavara spetsialist Jevgeni Fedorenko. Tema sõnul oli<br />

Edu poe omanikul aega see otsus kohtus vaidlustada, aga kas<br />

ta seda teeb, ei olnud Jõhvi Teataja trükkiminekuks veel teada.<br />

Fööniksi omanik aga vahetus ja Fedorenko sõnul otsustati,<br />

et endiselt omanikult ei hakata tagantjärele midagi<br />

nõudma. Ettekirjutuse täitmise kontrollimine on antud üle<br />

menetlusteenistusele.<br />

“Oleme suhelnud uue omanikuga, kes lubas lõhutud klaasid<br />

jaanuari jooksul ära koristada ja akendel oleva vineeri ära võtta,”<br />

ütles Fedorenko. <strong>Vallavalitsus</strong>e eesmärk on eelkõige see, et hoonete<br />

fassaadid tehtaks korda, ja seepärast suheldakse omanikega<br />

sel teemal edasi.<br />

JT<br />

Spordikeskuse juhiks saab<br />

Erich Petrovits<br />

4. veebruaril asub Jõhvi spordikeskust juhtima Erich Petrovits,<br />

kes valiti sellele kohale tosina kandidaadi seast. Varem<br />

juhtis Petrovits samalaadselt töötavat spordikeskust Rakveres.<br />

“Tahan Jõhvis teha seda, mida viimased seitse aastat Rakveres<br />

päris edukalt tegin – tuua Jõhvi spordielu ka vabariigis pildile,<br />

ja miks ei võiks see ulatuda ka raja taha,” ütles Petrovits. Tema<br />

sõnul pakuvad Jõhvi praegused ja plaanitavad spordirajatised<br />

proovilepaneku võimalust, sest valla ootused siinse spordielu<br />

elavdamise suhtes on suured.<br />

Spordikeskuse juht hakkab haldama ja majandama valla spordirajatisi,<br />

korraldama spordiüritusi ja tegema koostööd kohalike<br />

spordiklubidega.<br />

JT<br />

“Sellise keskuse loomine on<br />

olnud minu unistus mitu aastat,”<br />

ütles Jõhvi hooldekeskuse<br />

juhataja Elle Seliverstova. Tema<br />

sõnul annab hooldekeskuse soklikorrusele<br />

loodav päevakeskus<br />

eakale võimaluse kodunt välja<br />

tulla ja vajalikke teenuseid saada.<br />

Seliverstova kinnitas, et keskuse<br />

loomisel mõeldakse kõikidele<br />

valla eakatele ja seepärast<br />

tahetakse neile pakkuda võimalikult<br />

palju teenuseid, alates<br />

jumalateenistustest ning lõpetades<br />

meditsiinilise nõustamisega<br />

ja võimalusega veresuhkrut<br />

või kolesterooli mõõta.<br />

Muu hulgas saab päevakeskuses<br />

edaspidi pesta ratastoolis<br />

istujaid ja ka lamavaid haigeid.<br />

“See on väga paljude jaoks probleem<br />

– kodudes ei ole võimalik<br />

inimesi, keda on raske liigutada,<br />

“Minu süda on rahul, kõik on<br />

hästi laabunud – läinud aasta<br />

veebruaris saime selle maja võtmed<br />

enda kätte ja aasta hiljem<br />

võtame vastu esimesed kliendid,”<br />

ütles MTÜ Päikesekiir juhatuse<br />

liige, Eesti metodisti kiriku Jõhvi<br />

koguduse pastor Artur Põld.<br />

Endise Tulukese lasteaia hoones<br />

Sompa 5 on puuetega laste päevahoiuks<br />

valmis üks rühmaruum<br />

PILTUUDIS<br />

pesta. Vanni teda ei tõsta, linnasauna<br />

ei vii. Keskuses loome sellise<br />

pesemisvõimaluse.”<br />

Pakkuma hakatakse aga ka<br />

soodsat pesupesemisvõimalust.<br />

“Kui paljudel eakatel ikka on<br />

kodus moodsad pesumasinad<br />

või kui paljukest ühel inimesel<br />

seda pesu tekib, et üksi terve<br />

masinatäis käima panna. Keskuses<br />

saab ta pesupesemise ajal<br />

teistega juttu puhuda,” rääkis<br />

Seliverstova.<br />

“Loodetavasti tekib päevakeskuse<br />

külastajatel kontakt<br />

ka hooldekeskuse inimestega,<br />

nad saaksid omavahel suhelda<br />

ja üksteisele toeks olla.”<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e sotsiaalosakonna<br />

juhataja kohusetäitja<br />

Kairi Soomeri hinnangul on<br />

vajadus sellise päevakeskuse<br />

järele vallas olemas: “Selge see,<br />

ja teine valmib ka kohe. Hasartmängumaksu<br />

nõukogust saadud<br />

40 000 euro suuruse toetusega<br />

tehti korda vajalikud abiruumid.<br />

“Oleme kohtunud teenusest<br />

huvitatud lastevanematega ja teinud<br />

mõned suulised kokkulepped.<br />

Veebruaris tuuakse meile<br />

esimesed lapsed hoida,” ütles<br />

Põld. Keskmise ja raske puudega<br />

lapsed tulevad keskusesse<br />

et meil pole praegu kohta, mis<br />

sobiks kõigile eakatele. Päevakeskus<br />

eeldab enamat – sihtotstarbeliste<br />

teenuste pakkumist,<br />

abistamist ja nõustamist, igapäevases<br />

elus oluliste teenuste<br />

pakkumist soodsa hinnaga.<br />

esialgu koos vanematega, et harjuda,<br />

ning jäävad sinna mõneks<br />

tunniks. Hiljem saavad lapsed<br />

seal juba terve päeva veeta.<br />

“Soovime, et raske ja keskmise<br />

puudega lapse vanemad saaksid<br />

natuke oma lapse eest hoolitsemise<br />

kõrvalt vaba aega võtta<br />

ning ka tööle minna. Samas saavad<br />

ka lapsed oma kodu seinte<br />

vahelt välja,” rääkis Põld ja kinnitas,<br />

et Päikesekiire päevahoiu<br />

uksed on avatud kogu maakonna<br />

puuetega lastele.<br />

JÕHVI TEATAJA<br />

Eakad sa avad päevak eskuse<br />

Ettevõtluse arendamise sihtasutus eraldas regionaalsete investeeringutoetuste<br />

programmi raames Jõhvi hooldekeskusele<br />

31 956 eurot eakate päevakeskuse loomiseks, vald panustab<br />

omalt poolt 47 507 eurot.<br />

Möödunud aastal sai tulekahjudes<br />

kannatada ligi 1200 kodu<br />

ja hukkus 54 inimest, neist<br />

kolm Jõhvis. Põlengud said<br />

neis majapidamistes alguse<br />

üldjuhul katkisest ahjust välja<br />

lennanud sädemest, ülekoormatud<br />

elektrijuhtmetest või<br />

toas suitsetamisest.<br />

“Enamik tulekahjusid on sellised,<br />

mida inimene ise saaks ära<br />

hoida, kui oleks kodus natukenegi<br />

tähelepanelikum ja tegutseks<br />

tuleohtlikku olukorda<br />

märgates kohe, mitte ei lükkaks<br />

probleemi lahendamist edasi,”<br />

ütleb Päästeameti ennetustöö<br />

osakonna juhataja Indrek Ints.<br />

“Oma kodu tuleohutuse eest<br />

vastutab iga koduperemees ise.“<br />

Päästeameti Ida päästekeskuse<br />

pressiesindaja Merit<br />

Kaljuse sõnul on selliseid tihtipeale<br />

väga raskete tagajärgedega<br />

õnnetusi võimalik lihtsalt<br />

ära hoida, kui küttekollet<br />

Elle Seliverstova (paremal) koos hooldekeskuse vanima<br />

elaniku Linda Kukega. Foto: Erika Prave<br />

Praegu on enam arenenud klubiline<br />

tegevus eakatele, ja see<br />

jääb samuti alles.”<br />

Päevakeskuse ehitus algab<br />

veebruaris ja peab plaanide järgi<br />

lõppema oktoobriks.<br />

JT<br />

Tugikodu Päikesekiir avab uksed<br />

Keskmise ja raske puudega lastele mõeldud tugikodu<br />

Päikesekiir avab veebruaris oma uksed.<br />

Veebruarist alates on lastega<br />

tegelemas kaks inimest. Põllu<br />

sõnul võetakse tööjõudu vajadust<br />

mööda juurde.<br />

MTÜ saab kommunaalmakseteks<br />

vajalikku raha ka rentnikelt,<br />

kes kasutavad ruume keskusest<br />

üle jäävas hooneosas. Keskust on<br />

toetanud partnerid USAst Georgia<br />

osariigist, suure annetuse tegi<br />

eraisik Mary Walsh, kes andis<br />

puuetega laste tugikodu rajamiseks<br />

peaaegu 100 000 eurot.<br />

JT<br />

Päästeamet: märgake tuleohtu oma kodus<br />

Foto: Erika Prave<br />

Keskväljakule ilmub märtsijänes<br />

Jänesekostüümides vallakunstnik Kalev Prits<br />

ja skulptor Aivar Simson alustasid 25. jaanuaril<br />

jääst jäneseskulptuuri väljatahumist. Prits<br />

loodab, et jäine pikk-kõrv aitab kevadet oodata<br />

ja lähemale tuua, sest nii märtsijänes kui ka<br />

lihavõttejänes on omamoodi kevade sümbolid.<br />

Jääskulptuurid on Keskväljakut ehtinud juba<br />

mitmel talvel – möödunud aastal sai pilti teha<br />

jääkaruskulptuuri seljas, aasta varem seisid<br />

väljaku keskel talisuplejad ja enne seda kõrgus<br />

seal kalameheskulptuur.<br />

Mullu oli Jõhvis kolm hukkunutega tulekahju:<br />

• 19. veebruaril toimus põleng Jõhvis Kaare tänaval viiekorruselises<br />

hoones. Hukkus üksi elav vanemaealine naisterahvas.<br />

Tulekahju oletatav tekkepõhjus oli rike elektripaigaldises.<br />

• 9. septembril toimus tulekahju Jõhvi vallas Kahula külas asuvas<br />

suvilas, kus hukkus keskealine üksi elav meesterahvas. Tulekahju<br />

oletatav tekkepõhjus – lahtise tule hooletu kasutamine (suits,<br />

küünal).<br />

• 23. detsembril Jõhvis Narva maanteel elumajas puhkenud tulekahjus<br />

hukkus keskealine raske puudega mees, kes üksi kodus<br />

olles ei suutnud toiduvalmistamisel lahtise tulega toime tulla.<br />

Tules said kannatada kolm inimest:<br />

• 17. märtsil said Lennuki tänaval asuvas eramus kaks eakat naist<br />

vingugaasimürgituse ja nad toimetati kiirabiga haiglasse. Elamus<br />

oli köetud kaminat ja kamina siiber oli liiga vara suletud.<br />

• 5. augustil Kaare tänava elumaja korteris puhkenud tulekahjust<br />

pääsesid kaks last. Kodus omapead viibinud lapsed olid köögis<br />

tulemasinaga mängides süüdanud kardinad ning tuli levis edasi<br />

köögi lakke. Lapsed jõudsid tulekahju puhkedes ise eluruumidest<br />

välja minna.<br />

• 7. oktoobril puhkes Jõhvis Koidu tänava eramajas tulekahju.<br />

Päästjad tõid põlevast majast välja sinna lõksu jäänud kaks inimest<br />

ja koera. Üks kannatanu viidi kiirabiga haiglasse. Tulekahju<br />

tekkepõhjused on väljaselgitamisel.<br />

regulaarselt hooldada ja lasta<br />

katkised kohad parandada,<br />

püüda elektrisüsteemi kasutada<br />

mõistlikult ning läita sigaret<br />

õues või loobuda suitsetamisest<br />

sootuks.<br />

“Möödunud aasta detsembris,<br />

päev enne jõululaupäeva<br />

hukkus Jõhvis oma kodus raske<br />

puudega mees, kes üksi kodus<br />

olles ei suutnud toiduvalmistamisel<br />

lahtise tulega toime tulla.<br />

Sarnaseid tulekahjusid, kus<br />

hukkunud kuulusid sotsiaalse<br />

kaitseta isikute riskigruppi,<br />

on toimunud viimaste aastate<br />

jooksul mitmeid. Paneme kõigile<br />

südamele, et hooliksime<br />

oma lähedastest ja ka naabritest,<br />

et vältida õnnetusi, mida<br />

on võimalik ära hoida.”<br />

Kindlasti tuleb regulaarselt<br />

kontrollida ka suitsuandurit,<br />

sest elu päästab vaid töökorras<br />

suitsuandur, sõnas Kaljus.<br />

JT


JÕHVI TEATAJA Nr 1 (108) (97) 2012 <strong>2013</strong><br />

3<br />

PERSOON<br />

Vahur Kersna<br />

avas oma populaarse<br />

raamatu tagamaid<br />

Tuntud telemees Vahur Kersna lõi Jõhvi keskraamatukogus<br />

kaks lähiajaloo rekordit: tema elulooraamatut<br />

“7×7” laenutati rekordilised enam kui 300 korda ja<br />

kohtumisele Kersnaga tuli rohkem lugejaid, kui kunagi<br />

varem kohtumistele autoritega on tulnud. Raamatukogu<br />

töötajad käisid seltsimajast toole juurde laenamas, ent<br />

ikka tuli mõnel sajakonnast kuulajast püsti seista.<br />

Mis ajendas teid raamatut<br />

kirjutama?<br />

Me kõik elame oma väga toredat<br />

elu. Iga päev teeme oma igapäevaseid<br />

tegemisi. Vaatame televiisorit,<br />

keedame moosi ja nii edasi, ja see<br />

kõik on väga tore. Aga sa saad sellest<br />

aru alles siis, kui see sinu jaoks<br />

mingil hetkel lõpeb. Avastasin end<br />

ühel hetkel valgete seintega toas ja<br />

et mitte lolliks minna, hakkasin<br />

kirjutama. Algul ma mõtlesin, et<br />

kirjutan selle ühele väikesele poisile,<br />

et äkki on see talle huvitav.<br />

Saadet “Sind otsides” tehes sain<br />

aru, kui tähtis on inimese jaoks kas<br />

või silmanurgast näha oma isa või<br />

õde või venda, keda pole kunagi<br />

näinud. Meie esivanemad annavad<br />

meile teatud mõttes võtme.<br />

Mõtlesin ka oma isa peale, kellega<br />

meil oli väga hea suhe. Samas – kui<br />

vähe ma teadsin tema jaoks olulistest<br />

asjadest!<br />

Olen märganud, et inimesed<br />

kordavad oma vanemate mustreid,<br />

ja kui meil oleks suunised või instruktsioonid<br />

minevikust, et miks ta<br />

nii tegi või otsustas, oleks meil ehk<br />

lihtsam. Aga minul ei ole enam<br />

kellegi käest küsida. Seepärast<br />

usun, et kunagi tuleb keegi, kelle<br />

jaoks see minu raamat on tähtis.<br />

Vene gümnaasiumi 5.b klassi<br />

õpilased otsustasid kinkida lastele,<br />

kes olid pühade ajal haiglas,<br />

mänguasju.<br />

Detsembris kogutigi Ida-Viru keskhaigla<br />

lasteosakonna jaoks mängukanne.<br />

Keegi ei jäänud kõrvaltvaatajaks!<br />

Milliseid nukke, roboteid,<br />

autosid ja lõbusaid loomakesi<br />

toodi! Jõulude eel toimus lõpuks<br />

unustamatu sündmus, mis ei jätnud<br />

kedagi ükskõikseks. Mitu õpilast<br />

sõitsid haiglasse lastele mänguasju<br />

viima. Mis kõige tähtsam – nad<br />

nägid rõõmu laste silmis. Selline<br />

osavõtlikkus tõi lastele, kes pidid<br />

jõulud ja aastavahetuse haiglas<br />

olema, palju rõõmu, aga andis neile<br />

ka hoolitsuse ja armastuse tunde,<br />

mida nad väga vajasid. Loodame, et<br />

kingitud mänguasjad aitasid kiiremini<br />

paraneda. Palju tervist lastele!<br />

Kui teil on vähegi<br />

aega, kirjutage oma<br />

elu üles – mis on teil<br />

juhtunud ja miks<br />

olete sellised otsused<br />

teinud. Uskuge mind,<br />

ühel päeval võib sellest kasu<br />

olla. Las see tekst olla, ühel päeval<br />

tuleb keegi ja on tänulik. Minu<br />

raamat jääb poisile, saagu, mis<br />

saab.<br />

Minu elu pole olnud ainult minu<br />

elu. Olen teinud saateid, mida<br />

paljud on vaadanud. Tänu televisioonile<br />

olete mind näinud rohkem<br />

kui oma sugulasi. Me justkui<br />

tunneme teineteist, meil on elatud<br />

sama aeg, meil on samad kogemused.<br />

Kui minu mälestused viivad<br />

teid rändama oma mälestuste<br />

rajale, siis on see raamat teistsuguse<br />

tähendusega, ja kui olen seda<br />

teinud, siis olen õnnelik.<br />

Kas teles töötamine pakub teile<br />

rahuldust?<br />

Aus vastus on “jah”. Olen saanud<br />

teha selliseid saateid, mis on olnud<br />

Eestis esmakordsed. Minu jäljed<br />

on televisiooni ajaloos olemas –<br />

kui kuldsed need on, on iseküsimus.<br />

Tollal, kui mina alustasin, oli<br />

töö televisioonis rohkem seiklus<br />

8.b klassi<br />

õpilased<br />

korraldasid<br />

aastavahetuspeo.<br />

Foto: erakogu<br />

Aga 8.b klassi õpilased haarasid<br />

kinni Kohtla-Nõmme lastekodu<br />

kasvataja Natalja Valme palvest olla<br />

abiks aastavahetuse peo korraldamisel.<br />

Ettevalmistuse aeg oli kõige<br />

džunglis, see oli ellujäämine ja<br />

võitlus loomadega, kes varitsesid<br />

sind igas põõsas.<br />

Kui kaua raamatut kirjutasite?<br />

Kirjutasin seda raamatut kaks aastat<br />

ja ei liialda, kui ütlen, et kirjutasin<br />

vähemalt 150 korda ümber,<br />

et see tuleks võimalikult hea. Lihvisin<br />

lauseid, et sõnadel poleks<br />

seal kitsas ja mõtetel oleks ruumi.<br />

Tahtsin teha sellist raamatut, et<br />

ma ka viie aasta pärast oleksin<br />

rahul ja ei ütleks, et see raamat on<br />

kräpp. Tahtsin, et tulemus oleks<br />

maksimaalne, ja pingutasin selle<br />

nimel.<br />

Olete ilmas palju reisinud. Kas<br />

teil on mõni koht, kuhu tahaksite<br />

alati tagasi minna?<br />

Jah, on küll.<br />

Õpilased kinkisid haiglale mänguasju<br />

huvitavam – kirjutati stsenaarium,<br />

jagati rollid, mõeldi välja kostüümid<br />

ja tehti proove. Peamine aga oli<br />

taas kohtumine lastekodulastega ja<br />

nendega suhtlemine, millest kõik<br />

<strong>Jaanuar</strong>i keskel toimus Jõhvi muusikakooli<br />

korraldamisel teist korda<br />

sündmus, mille eesmärk on populariseerida<br />

akordionimängu ja tutvustada<br />

selle pilli mitmekülgsust.<br />

Akordioniõpetaja Jelena Pajuste<br />

algatatud õpilasüritus “Akordionisõprade<br />

ühiskontsert” tõi seekord<br />

kontserdimaja kammersaali<br />

lavale musitseerima akordioniõpilased<br />

kuuest huvikoolist: Ahtme,<br />

Kohtla-Järve ja Kiviõli kunstide<br />

koolist ning Kunda, Lasnamäe ja<br />

Jõhvi muusikakoolist. Kõlasid nii<br />

soolopalad kui ka ansamblinumbrid,<br />

kus huvitavaid koosseise oli<br />

Ja see koht on?<br />

Kodu. Mulle meeldib Eestis, ma<br />

pole kunagi plaaninud siit ära<br />

minna. Ma arvan, et sellel, et olen<br />

siin sündinud, on mingi mõte,<br />

mingi tähendus. Eestis ringi käies<br />

ja saateid tehes näen, kui palju on<br />

siin hakkajaid ja tublisid inimesi<br />

ning positiivset meelt. Minu sõber<br />

Sven Grünberg on öelnud, et kui<br />

me räägime ainult negatiivsetest<br />

asjadest, saab negatiivsust maailma<br />

rohkem, aga kui räägime<br />

positiivsetest asjadest, on rõõmu<br />

ja positiivsust enam.<br />

Millised on teie<br />

tulevikuplaanid?<br />

Olen saatuseusku – kui antakse<br />

päevi elada, küllap antakse ka<br />

ideid, mis nendega peale hakata.<br />

Erika Prave<br />

alguse saigi. Räägiti elust, hobidest<br />

ja muust huvitavast ning see kõik<br />

tegi lapsed üksteisele lähedaseks ja<br />

nad sõbrunesid.<br />

Skeptiliselt meelestatud täiskasvanud<br />

võivad mõelda, miks on seda<br />

kõike meie lastele vaja. See on vajalik<br />

eelkõige sellepärast, et lapsed ei<br />

oleks reaalsusest ära lõigatud, et<br />

neil oleks südames halastus, omakasupüüdmatu<br />

abistamise soov ja<br />

usk sellesse, et nad on vajalikud.<br />

Samuti selleks, et nad teaksid, et<br />

kaastunnet, armastust ja headust<br />

on elus palju rohkem kui ükskõiksust,<br />

kurjust ja toorest jõudu. Seepärast<br />

peab inimene tegema head,<br />

mõeldes lihtsale küsimusele: kui<br />

seda ei tee mina, siis kes teeb?<br />

SNEŽANA MASLJAKOVA<br />

OLGA BULAEJEVA<br />

5.b ja 8.b klassi juhatajad<br />

Noored tõestasid akordioni populaarsust<br />

Akordionisõprade ühiskontserdil osalejad. Foto: erakogu<br />

Vahur Kersna oli kingituseks saadud Kalev Pritsu šaržiga<br />

väga rahul. Foto: Erika Prave<br />

kokku pandud plokkflöödi, saksofoni,<br />

klarneti ja viiulitega.<br />

Noorte muusikute järel astus külalisesinejana<br />

lavale Kulno Malva, kes<br />

mängis ja laulis lugusid oma uuelt<br />

sooloplaadilt “Teine”. Mitmesuguste<br />

löökpillidega ilmestas tema esinemist<br />

perkussionist Tõnis Kirsipu.<br />

Meeleolukas kontserdipäev<br />

tõestas, et huvi akordionimängu<br />

õppimise vastu on olemas, ning<br />

seega on põhjust paari aasta pärast<br />

sõbralikus festivalimeeleolus jälle<br />

kokku saada.<br />

MARGIT RAAG<br />

Muusikakooli direktor<br />

Juubeliaastal<br />

on tähelepanu<br />

jõhvilastel<br />

Maikuus möödub 75 aastat päevast, mil Jõhvi sai<br />

linnaõigused. Sel puhul on kultuurisündmused<br />

terve aasta jooksul peohõngulised.<br />

“Pöörame oma ette-<br />

Anne Uttendorfi sõnul on<br />

selle aasta kultuurisündmustes<br />

Jõhvi 75. aastapäeva<br />

hõngu.<br />

Foto: Erika Prave<br />

võtmistes rohkem<br />

tähelepanu Jõhvi<br />

inimestele ja nende<br />

tegemistele, väärtustame<br />

omadega<br />

omasid,” ütles valla<br />

huvikeskuse direktor<br />

Anne Uttendorf. Näiteks<br />

vabariigi aastapäeva<br />

aktusel saab<br />

aukirja tavapärasest<br />

suurem hulk tublisid<br />

Jõhvi inimesi.<br />

3. veebruaril kontserdimajas<br />

peetaval<br />

Jõhvi VII peremessil<br />

austatakse Sompas<br />

oma lapsepõlvesuved<br />

veetnud kirjanikku<br />

Heljo Mändi, kelle väljamõeldud tegelane<br />

Mõmmi on mitme põlvkonna jagu lapsi lugema<br />

õpetanud. Peremessil on avatud Mõmmimaa, kus<br />

seisavad aukohal Eesti Televisiooni muuseumist<br />

selleks puhuks kohale toodud “Mõmmi ja aabitsa”<br />

tegelaste maskid ja kostüümid. Peremessil astub<br />

esmakordselt publiku ette tippjuhtide trio koosseisus<br />

Swedbanki Põhja-Eesti regiooni juhataja Jaak<br />

Saar, VKG juhatuse liige Jaanus Purga ja Mäetaguse<br />

vallavanem Aivar Surva, kes esitavad tuntud lastelaule.<br />

Spetsiaalselt selleks ürituseks kuulutati välja<br />

ka karulugude konkurss, mis pani väikesi ja suuri<br />

jõhvilasi oma kaisukaru või lemmikmõmmiku lugu<br />

paberile panema.<br />

Anne Uttendorfi sõnul on suurem osa aasta kultuurisündmusi<br />

tavapärased, ent lisandub ka uusi.<br />

Esmakordselt pannakse tänavu proovile Jõhvi talendid<br />

– huvitavate hobide ja eriliste oskustega jõhvilased<br />

saavad oma annet näidata ja žüriil seda hinnata<br />

lasta. “Jõhvi Talendile on oodatud kõik anded. Peale<br />

uute tulijate näeb seal ka juba teleris olnud talente –<br />

nimelt kutsume 17. veebruaril Jõhvi Talendi finaalvõistlusele<br />

ka tele-talendijahist tuttavaid esinejaid,”<br />

ütles Uttendorf.<br />

Hindpere laulude päev<br />

Uus on 23. märtsil kontserdimajas toimuv Jõhvist<br />

pärit Hans Hindpere laulude päev, kuhu tulevad viisimeistri<br />

töid esitama parimad vokaalansamblid üle<br />

riigi. Päeva korraldaja MTÜ Kultuuriveski juhatuse<br />

liikme Ene Raudari sõnul mõlkus idee Hindpere<br />

suurepäraseid laule taas laulda juba ammu meeles<br />

ning maestro ise oli sellega samuti päri. “Paraku ei<br />

jõudnud ta ise seda sündmust ära oodata, sest lahkus<br />

möödunud aasta lõpus meie seast, kuid me hoiame<br />

tema mälestust ning tähistame selle laulude päevaga<br />

tema 85. sünniaastapäeva,” ütles Raudar, kes loodab,<br />

et sellest saab alguse tore traditsioon.<br />

Iga viie aasta tagant toimuval maikuisel ajalookonverentsil<br />

on sedapuhku teemaks haridus.<br />

Tähtpäevapidustused kulmineeruvad 4. mail<br />

spordihallis peetava maakondliku rahvatantsupeoga<br />

“Üksteist peab hoidma” . “Sünnipäevale on oodatud<br />

nii endised kui ka praegused jõhvilased, aga ka esindajad<br />

meie sõprusomavalitsustest,” rääkis Uttendorf.<br />

Filmifestivalile Laterna Magica oodatakse seekord<br />

Jõhvi-teemalisi võistlustöid. Eriline on ka tänavune<br />

isadepäev, kus kontserdi annab Jõhvi bigbänd.<br />

Aasta võtab kokku traditsiooniline aastalõpupidu.<br />

“Meie asi on pakkuda pidusid ja üritusi, nende<br />

meeleolu loovad ikkagi seal osalevad inimesed. Seepärast<br />

soovin kõigile ilusat Jõhvi sünnipäeva aastat<br />

ja väärikat juubelimeeleolu igasse ettevõtmisse,” lausus<br />

Uttendorf.<br />

JT<br />

Jõhvi-75 õnnitluskaardid<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> saadab kõigile, kes sel aastal on saanud<br />

või saavad 75aastaseks, Jõhvi juubeliaasta<br />

sümboolikaga sünnipäevakaardid.<br />

“Õnnitleme selle kaardiga neid, kes on 75 aastat<br />

tagasi linnastaatuse saanud Jõhviga ühevanused,”<br />

ütles vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja<br />

kohusetäitja Kairi Soomer. Tema sõnul saadetakse<br />

aasta alguse sünnipäevalastele õnnitluskaardid<br />

tagasiulatuvalt.<br />

JT


4 Nr 1 (108) <strong>2013</strong> TEATED<br />

Detsembris registreeriti<br />

tosina väikese<br />

vallakodaniku sünd:<br />

Sabrina Karja<br />

Amelija Kovalevskaja<br />

Darja Belova<br />

Lee Küttis<br />

Martin Grüning<br />

Kirill Shaydurov<br />

Armin Sepp<br />

Jelisei Nesterov<br />

Deniel Raam<br />

Sten Romet Prunbach<br />

Egert Juhanson<br />

Miroslav Judin<br />

JÕHVI TEATAJA<br />

Selgusid valla parimad sportlased<br />

Möödunud aasta edukate sportlike tulemuste<br />

eest valiti valla parimateks järgmised inimesed:<br />

◆ Eesti parim noortõstja<br />

2012 Kristjan Pikhof,<br />

treener Rumjantsev<br />

◆ kabetaja Artur Afanassev,<br />

treener Ossipov<br />

◆ kikkpoksija Artjom Zaussailov,<br />

treener Ivanõtsev<br />

◆ poksija Artjom Tsulitski,<br />

treener Zaretšnev<br />

◆ ratturid Aira Ferschel,<br />

Kristel Koort, Anatoli Männi,<br />

treener Peep Kivil<br />

◆ maadleja Tiit Tartlan<br />

◆ orienteeruja Anne Jundas<br />

◆ motosportlane<br />

Christopher Talli<br />

Parimad võistkonnad JK<br />

Lokomotiiv treenerid Nesterenko,<br />

Ivanov; Jõhvi/KK Hito<br />

treener Sternhof, Käen, Rõõmus<br />

Parimad spordiüritused Johvi<br />

Box Open, rahvusvaheline<br />

noorte korvpalliturniir Jõhvi/<br />

Järve Cup, Alutaguse maraton,<br />

Eesti võrkpalli KV meeste ja<br />

naiste finaal<br />

JT<br />

<strong>Jaanuar</strong>is<br />

tähistavad<br />

sünnipäeva<br />

järgmised<br />

väärikas eas<br />

vallakodanikud:<br />

94<br />

Niina Hrõtševa<br />

Niina Vassiljeva<br />

91<br />

Lidia Usatova<br />

Niina Koroljova<br />

89<br />

Maria Petjukevitš<br />

Helga Murumaa<br />

Hermine Jõepere<br />

Vasily Kalendo<br />

8. jaanuar<br />

27. jaanuar<br />

13. jaanuar<br />

26. jaanuar<br />

9. jaanuar<br />

11. jaanuar<br />

25. jaanuar<br />

9. jaanuar<br />

88<br />

Klavdiya Khisamutdinova<br />

6. jaanuar<br />

Romuald Gindper 1. jaanuar<br />

Ivan Ostrovski 1. jaanuar<br />

87<br />

Niina Komarova<br />

17. jaanuar<br />

86<br />

Aleksandra Pavlova 19. jaanuar<br />

Ekaterina Kostenkova 27. jaanuar<br />

Verner Veskus 2. jaanuar<br />

Väino Tiimus 26. jaanuar<br />

85<br />

Laine Pajo<br />

Anastassia Ivanova<br />

Meeta Talf<br />

Ljudvik Skrebutenas<br />

2. jaanuar<br />

6. jaanuar<br />

12. jaanuar<br />

5. jaanuar<br />

80<br />

Natalie Tiide 4. jaanuar<br />

Nadežda Veerik 5. jaanuar<br />

Maria Firsova 5. jaanuar<br />

Valentina Tsõbulskaja 12. jaanuar<br />

Valentina Jessakova 18. jaanuar<br />

Eha Sild<br />

18. jaanuar<br />

Ellen Siitas<br />

19. jaanuar<br />

Evgeniya Galynskaya 25. jaanuar<br />

Heljo Vahemets 25. jaanuar<br />

Galina Sokolyanskaya 26. jaanuar<br />

Anna Lobanova 29. jaanuar<br />

Galina Sallo 30. jaanuar<br />

Evi Mäe<br />

31. jaanuar<br />

Nikolai Ivanov 6. jaanuar<br />

Ivan Tohva<br />

8. jaanuar<br />

Nikolay Smirnov 10. jaanuar<br />

Anatoly Illarionov 14. jaanuar<br />

75<br />

Lidia Veselova<br />

Maria Golubeva<br />

Aino Šorina<br />

Endla Kiiman<br />

Liivia Sulimanova<br />

Jelena Vaštšenko<br />

Aime-Liidia Kiisla<br />

Nina Grishina<br />

Aino Toode<br />

Taima Lilium<br />

Ilme Teetlok<br />

Veera Nilk<br />

Florina Nefedova<br />

Nadežda Nikkanen<br />

Helvi Keel<br />

Anatoly Timofeev<br />

Vello Ojaäär<br />

Kalju Liis<br />

Endel Putkemaa<br />

Gennadi Šorin<br />

Heldur Tammjärv<br />

Meinhard Timm<br />

1. jaanuar<br />

1. jaanuar<br />

2. jaanuar<br />

5. jaanuar<br />

6. jaanuar<br />

7. jaanuar<br />

7. jaanuar<br />

9. jaanuar<br />

10. jaanuar<br />

12. jaanuar<br />

13. jaanuar<br />

18. jaanuar<br />

23. jaanuar<br />

23. jaanuar<br />

30. jaanuar<br />

3. jaanuar<br />

13. jaanuar<br />

15. jaanuar<br />

17. jaanuar<br />

23. jaanuar<br />

24. jaanuar<br />

31. jaanuar<br />

KULTUURIKALENDER<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

• PEREMESS “Terve pere”<br />

P, 3.02 kell 11.<br />

• Esimesed suudlused<br />

T, 5.02 kell 19.<br />

• Kolm põrsakest ja hea hunt<br />

T, 5.02 kell 11.<br />

• Eliitkontserdid VI. PEEP<br />

LASSMANN. K, 6.02 kell 19.<br />

• Plaadiesitluskontsert: Anu<br />

Taul “Päevalodja”<br />

R, 8.02 kell 19.<br />

• Valentinipäev<br />

K, 13.02 kell 19.<br />

• Pähklipureja<br />

L, 16.02 kell 18.<br />

• PROFF <strong>2013</strong> “Jõhvi talent”<br />

P, 17.02 kell 15.<br />

• Ootamatu ettepanek<br />

T, 19.02 kell 19.<br />

• Eesti džässi antoloogia.<br />

ESTONIAN DREAM BIG<br />

BAND. L, 23.02 kell 17.<br />

• Kunksmoor ja kapten<br />

Trumm. R, 1.03 kell 11.<br />

SELTSIMAJAS<br />

• Eri rahvuste klubi Landõš<br />

P, 3.02 kell 14.<br />

• Eakate klubi Hõbejuus<br />

P, 17.02 kell 13.<br />

• Vestlusklubi Ajaring<br />

N, 21.02 kell 12.<br />

• Pereklubi Seenior<br />

L, 23.02 kell 18.<br />

MIHKLI KIRIKUS<br />

• MustonenFest <strong>2013</strong>:<br />

Peterburi mungakloostri<br />

koor OPTINA PUSTÕN<br />

P, 3.02 kell 15.<br />

• Eesti Vabariigi<br />

aastapäeva üritused<br />

• Jumalateenistus<br />

P, 24.02 kell 10.<br />

• Kirderanniku koori kontsert.<br />

P, 24.02 kell 11.30.<br />

VABADUSSÕJAS<br />

LANGENUTE AUSAMBA<br />

JUURES<br />

• Mälestustseremoonia<br />

P, 24.02 kell 12.30<br />

Kindluskiriku muuseum<br />

• P, 24.02 kell 11-14 (sissepääs<br />

tasuta)<br />

Projekti<br />

“Pikaajaliste töötute<br />

töövalmiduse toetamine<br />

sotsialiseerimise kaudu”<br />

raames toimub<br />

neljapäeval, 31. jaanuaril<br />

kl 10–12<br />

Virumaa nõustamis- ja<br />

aktiviseerimiskeskuse<br />

ruumides Jõhvis Kaare 7<br />

viieteistkümnes TÖÖKLUBI.<br />

Esinema tuleb SOL Eesti OÜ<br />

piirkondlik töödejuhataja<br />

Virge Agejeva, kes räägib<br />

firma tegevusest ja tööandja<br />

ootustest töövõtja suhtes.<br />

Klubi töökeel on vene keel.<br />

Kõik huvilised on oodatud,<br />

osalemine on tasuta.<br />

Tööklubi ajaks on osalejate<br />

lastele (2–8 a) vajaduse korral<br />

tagatud lapsehoid.<br />

Projekti nr 1.3.0102.11-0375.<br />

Tammiku Rahvamajas<br />

7. veebruaril kell 18<br />

LAULUKLUBIÕHTU<br />

Üritus tasuta<br />

TEATED<br />

Jõhvi vaegkuuljate ühing<br />

teatab: 13. ja 23. veebruaril<br />

kell 12–14 toimub Jõhvis Kooli<br />

tn 2 vaegkuuljate abistamine<br />

kuuldeaparaatide ja -tarvikute<br />

soetamisel, kasutamisel ja<br />

hooldamisel.<br />

NÄITUSED<br />

JÕHVI LINNAGALERIIS<br />

● 4.–28. veebruarini Ahtme<br />

kunstide kooli kunstiosakonna<br />

juhataja, kunstiõpetaja<br />

Aleksandr Dikushenko maalikunstinäitus<br />

“Miraaž”.<br />

Avamine 4.veebruaril kell 16.<br />

KUNSTIKOOLI GALERIIS<br />

● Veebruari lõpuni Margarita<br />

Ostroumova näitus “Natüürmort”.<br />

VI RAHVUSVAHELINE<br />

HARRASTUSFILMIDE<br />

FESTIVAL<br />

www.huvikeskus.info<br />

Kontserdimaja<br />

kammersaalis<br />

28. veebruaril kell 18<br />

Jõhvi<br />

muusikakooli<br />

bigbänd – 20<br />

Kaastegevad –<br />

Loimaa Festival Bigbänd<br />

(Soome)<br />

ning vilistlasbänd<br />

Kontsert tasuta!<br />

Jõhvi<br />

gümnaasiumi<br />

ettevalmistusrühm<br />

alustab tööd<br />

kolmapäeval, 30. jaanuaril<br />

kell 15 kabinetis 104.<br />

Õppetöö hakkab toimuma<br />

igal kolmapäeval kell 15-17<br />

Jõhvi vallavalitsuse teated<br />

Jõhvi vallavalitsus<br />

korraldab Jõhvi valla Edise<br />

küla Nurme maaüksuse ja<br />

lähiala detailplaneeringu<br />

lähteseisukohti ja eskiislahendust<br />

tutvustava avaliku<br />

arutelu 6. veebruaril <strong>2013</strong><br />

kell 11.00 Jõhvi vallavalitsuse<br />

suures saalis (Keskväljak<br />

4, Jõhvi, ruum nr 314).<br />

Detailplaneeringu koostamise<br />

eesmärgiks on Nurme<br />

maaüksuse jagamine elamukruntideks<br />

ning tekkivatele<br />

pereelamumaa sihtotstarbega<br />

kruntidele ehitusõiguse määramine<br />

elamu ja kuni ühe<br />

abihoone ehitamiseks. Planeeritav<br />

ala hõlmab Nurme<br />

kinnistut (katastritunnus<br />

25201:005:0380) ja läheduses<br />

asuvat Edise tee maa-ala. Planeeritava<br />

ala suurus ca 3,4 ha.<br />

Detailplaneeringuga muudetakse<br />

kehtivat Jõhvi valla üldplaneeringut<br />

- maatulundusmaa<br />

muudetakse elamumaaks.<br />

Koostamisel oleva Jõhvi valla<br />

üldplaneeringus on antud maaala<br />

kavandatud pereelamualaks.<br />

Detailplaneeringu eskiislahendusega<br />

saab tutvuda Jõhvi<br />

valla kodulehel www.johvi.ee<br />

planeeringute registris.<br />

JÕHVI 1938–<strong>2013</strong><br />

KÄESOLEVA aasta mais tähistab Jõhvi<br />

linnastaatuse saamise 75. aastapäeva.<br />

Sellega seoses kogume põnevaid ja toredaid lugusid ja meenutusi Jõhvist. Lugusid võib saata<br />

vallavalitsuse postiaadressil Keskväljak 4, 41595 Jõhvi, tuua vallavalitsusse kohale või<br />

saata e-posti aadressil erika.prave@johvi.ee.<br />

Kui endal kirjutamiseks mahti pole, aga mõni hea lugu mõlgub meeles, palume sellest teada anda.<br />

Samuti ootame huvitavaid fotosid, mis on aja jooksul Jõhvis tehtud.<br />

Originaalid tagastatakse omanikele. Paremad lood avaldatakse kogumikus.<br />

JÕHVI TEATAJA Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE tel 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Marek Lillemaa Trükk: trükikoda TRÜKIS

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!