Jõhvi Teataja Mai 2011 est - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja Mai 2011 est - Jõhvi Vallavalitsus
Jõhvi Teataja Mai 2011 est - Jõhvi Vallavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
Nr. 5 (90) <strong>Mai</strong> <strong>2011</strong> Tasuta<br />
IVEK ja Entrum tunnustavad ettevõtlikke õpilasi<br />
Tänavu kevadel hindavad laste ettevõtlikkusprojekte kaks organisatsiooni – Ida-Viru ettevõtluskeskus (IVEK), kes tõstab esile nii hakkajaid<br />
lasteaialapsi kui ka kooliõpilasi, ning E<strong>est</strong>i Energia programm Entrum, kus hinnatakse põhiliselt gümnaasiuminoorte pealehakkamist.<br />
Fotod: erakogu<br />
Projekti „Loomade heaks” meeskonna liikmed peavad tähtsaks lemmikloomade heaolu.<br />
Lumememmede paraadi ülemjuhatajad Jõhvi gümnaasiumist.<br />
IVEKil uhke auhinnagala<br />
ttevõtliku kooli programmi E<strong>est</strong>imaale<br />
Etoonud IVEK on eluga seotud õpet ning<br />
põnevaid ja praktilisi koolitunde propageerinud<br />
juba kuus aastat. Igal kevadel nopitakse<br />
maakonna koolid<strong>est</strong>-lasteaedad<strong>est</strong> välja parimad<br />
ettevõtlikkusprojektid ja nende teostajaid<br />
pärjatakse pidulikul auhinnagalal kontserdimajas.<br />
Tänavu esitati IVEKile 96 ettevõtliku kooli<br />
projekti, Jõhvi gümnaasium jõudis finalistide<br />
hulka kahe projektiga. Tunnustamist leidis algklassiõpilaste<br />
talvine ettevõtmine, mille käigus<br />
ehitasid õpilased lasteaedade Kalevipoeg ja<br />
Pillerkaar õuele lumelinnu ja korraldasid lumememmede<br />
paraadi. Lapsi innustasid nende<br />
klassijuhatajad.<br />
Teise Jõhvist finaali jõudnud projekti autoriteks<br />
olid abituriendid, kes tegid möödunud aastal<br />
meediaõpetuse tundides videoid ja multifilme ning<br />
kogusid need kokku plaadile, mill<strong>est</strong> sündis „Meie<br />
klassi autorifilmide kogumik”. Jõhvi võistkonnad<br />
seekord kõrgeimale pjed<strong>est</strong>aalikohale ei jõudnud,<br />
kuid tubli osalemise e<strong>est</strong> said nad IVEKilt preemiaks<br />
185 eurot ja vallavalitsuselt 100 eurot.<br />
IVEKi ettevõtlikkuse koordinaator Kristi<br />
Ruusamäe tõdes auhinnagalal, et maakonnas on<br />
õpilaste ettevõtlikkus ja algatusvõime iga aastaga<br />
märkimisväärselt kasvanud. „Ettevõtliku kooli<br />
konkursi abil oleme soodustanud praktilise õppe<br />
sidumist koolitundidega ja näinud sell<strong>est</strong> kasvavat<br />
positiivset mõju teadmiste omandamisele ja noorte<br />
iseseisvale tegutsemisele.”<br />
Entrumil noorteprojektid<br />
ügisel E<strong>est</strong>i Energia algatatud noorte et-<br />
arenguprogrammi Entrum<br />
Stevõtlikkuse<br />
konkursi „Olen ettevõtlik!” finaali jõudsid 26 projektimeeskonda,<br />
kell<strong>est</strong> neli oli Jõhvist. Konkursil<br />
osalevad projektid, mille e<strong>est</strong>vedajad on noored<br />
ise. Parimad selguvad mai lõpus.<br />
Finaali jõudis Jõhvi gümnaasiumi 11. klassi<br />
õpilaste ettevõtmine „Loomade heaks”, mille eesmärk<br />
oli koguda varjupaiga loomade jaoks raha,<br />
aga ka suurendada ühiskonna vastutustunnet loomade<br />
ees. Projektis osalevad Maarja-Liisa Toost,<br />
Kadi Toots, Toomas Makara, Gerli Luunja ja Liis<br />
Lipp.<br />
Viis vene gümnaasiumi noort – Alina Afanasjeva,<br />
Violetta Platonova, Aadam Ternos, Julija<br />
Politseva ja Liina Andrianova – kogusid projekti<br />
„Juku” raames vanu asju, tegid neist uued ja originaalsed,<br />
müüsid maha ja annetasid raha heategevuseks.<br />
Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse noored lõid<br />
aga uue muusikakollektiivi The Edge of Infinity,<br />
kus musitseerivad Dmitri Nedopekin, Sergei Fomin,<br />
Inga Palu ja Anastasia Rõbkina. Bänd miksib<br />
omavahel eri muusikastiile ja väidab, et on loonud<br />
maakonna jaoks täi<strong>est</strong>i uue stiili.<br />
Sihtasutuse Entrum tegevjuhi Darja Saare sõnul<br />
selgitab auhinnaväärilised projektimeeskonnad<br />
välja žürii, kes hindab eelkõige projekti algatamisel<br />
ja elluviimisel saadud kogemust ja mõju projektimeeskonna<br />
liikmete ettevõtlikkuse arengule.<br />
JT<br />
Tänavate asfaltimist kaalutakse<br />
Erasektori veetorude paigaldamiseks üles kaevatud<br />
tänavad saavad sel suvel asfaltkatte, kui<br />
selleks leitakse puuduolev 64 000 eurot.<br />
„Väga raske on mingeid lubadusi välja käia,<br />
kui puudub reaalne rahaline kate,” ütles abivallavanem<br />
Priit Kesler. Tema sõnul saaks üleskaevatud<br />
tänavad korda teha, kui vallal oleks võimalik<br />
eraldada 64 000 eurot ehk umbes miljon<br />
krooni. Projektiraha abil võib taastada ainult<br />
rikutud teeosad. Kui tahetakse aga korda teha<br />
terve tee, tuleb vallal endal kukrut kergendada.<br />
„Vaja on freesida, killustikuga katta, asfalt panna<br />
– see kõik maksab,” rääkis Kesler.<br />
„Võtame näiteks Kungla tänava – kui ehitaja<br />
teeb sell<strong>est</strong> korda 522 ruutmeetrit, siis vald peab<br />
korda tegema 218 ruutmeetrit. Kirde tänavas<br />
teeb ehitaja korda 1015 ruutmeetrit, vald 600<br />
ruutmeetrit, Põllu tänava parandatavast 1000<br />
ruutmeetrist tuleb vallal endal maksta 250 e<strong>est</strong>,”<br />
selgitas Kesler.<br />
Tänavad, mis pärast torude panemist<br />
on juba taastatud: Rahu põik, Loode,<br />
Mäe, Oja, Sütiste ja Marja.<br />
Abivallavanema sõnul on selgeks tehtud see,<br />
et järgmisel suvel ette võetav soojustorude paigaldamine<br />
teede kordategemist ei mõjuta. Need<br />
torud pannakse tee äärde haljasala alla, umbes<br />
60–70 sentimeetri sügavusele, ja et tegemist on<br />
peente torudega, ei tohiks paigaldustööd ka asfalti<br />
lõhkuda.<br />
Vallavanem Tauno Võhmar pakkus ühe rahastamisvõimalusena<br />
välja, et tänavu ülelaekunud<br />
maksuraha suunatakse tänavate remondiks:<br />
„Esimese nelja kuuga on meil üle laekunud umbes<br />
51 000 eurot (800 000 krooni), seda raha<br />
saaksime kasutada tänavate korrastamiseks.”<br />
JT<br />
Priit Kesler ütles,<br />
et kui plaanis<br />
olevad tänavad ära<br />
asfalditakse, on<br />
see suur läbimurre<br />
erasektori<br />
torutöödega<br />
lõhutud tänavate<br />
korrastamisel.<br />
Foto: Erika Prave<br />
Lisaraha leidmise korral pannakse<br />
asfalt sellele osale Kungla tänavast,<br />
mis jääb Vaarika ja Kraavi tänava<br />
vahele, Kirde tänavale, Soo tänava<br />
Kirde ja Linda tänava vahelisele<br />
osale, Aasa ja Vaarika tänava vahele<br />
jäävale Põllu tänavale, Jaama ja<br />
Sompa tänava vahele jäävale Kooli<br />
tänavale, teatud osale Roosi tänavast<br />
ja Oru tänavale.<br />
Linnalaagris on kaks vahetust<br />
6.–17. juunini tegutseb kultuuri- ja huvikeskuse<br />
juures linnalaager, kuhu on oodatud<br />
1.–5. klassi lapsed.<br />
Linnalaagril on kaks vahetust: 6.–10. ja<br />
13.–17. juunini. Üks vahetus maksab 20 eurot.<br />
„Pakume lastele mitmesugust tegevust, näiteks<br />
on meil käsitöö- ja tantsuhommik – seega<br />
saavad lapsed ka midagi põnevat juurde õppida<br />
ega jookse niisama ringi,” ütles kultuuri- ja<br />
huvikeskuse juhataja kohusetäitja Anne Uttendorf.<br />
Veel tehakse väljasõite mere äärde ja korraldatakse<br />
ekskursioone. Lõunat süüakse Jõhvi<br />
gümnaasiumi sööklas.<br />
Laagripäev k<strong>est</strong>ab kella 9–16 ning kasvatajateks<br />
on Viljandi kultuuriakadeemia ja Tallinna<br />
pedagoogilise seminari tudengid. „Meie oma<br />
ringijuhid on ka juunis tööl, nii et ka nemad on<br />
laagritegevuses abiks,” ütles Uttendorf.<br />
Laagrisse soovijad saavad end kirja panna<br />
koolis oma õpetaja juures või kultuuri- ja huvikeskuses.<br />
JT
2 Uudised JÕHVI TEATAJA <strong>Mai</strong> <strong>2011</strong><br />
Lasteasutused<br />
hädas<br />
koerajulkadega<br />
Lasteaia Kalevipoeg aia<br />
ümber oma lemmikloomadega<br />
jalutavad ja nende<br />
järelt koristamata jätvad<br />
koera- ja kassipidajad on<br />
laste elu ebamugavaks<br />
muutnud.<br />
Koerakakased jalanõud<br />
on saanud laste ja nende<br />
vanemate igapäevaseks mureks.<br />
„Lasteaia koolipoolne<br />
serv on nagu miiniväli,<br />
niisamuti on üks suur väli-WC<br />
gümnaasiumi staadioni<br />
äärne ala,” pahandas<br />
kolme lapse ema Kersti<br />
Sass. Tema sõnul väldivad<br />
vanemad teadlikult jalutamist<br />
lasteaiatagusel paplialleel,<br />
s<strong>est</strong> selle läbimine<br />
osutub suure hulga junnide<br />
tõttu üsna keeruliseks.<br />
„Olen näinud, et talvel<br />
lükkab mõni oma looma<br />
väljaheidetele lund peale,<br />
aga et keegi need ära korjaks,<br />
pole küll silma jäänud,”<br />
märkis Sass. „Ei ole<br />
just eriti kena, et inimesed<br />
käivad lasteasutuste juures<br />
oma lemmikuid – ma ütlen<br />
otse välja – situtamas.”<br />
Koerajulkad<strong>est</strong> palistatud<br />
lasteaiaäärsed olid mureteemaks<br />
ka viimasel Kalevipoja<br />
hoolekogu koosolekul.<br />
„Meie territooriumile<br />
tõenäoliselt koerte-kassidega<br />
ei tulda, ka hulkuvaid<br />
loomi pole sel aastal näha<br />
olnud,” ütles lasteaia juhataja<br />
Malle Tenno, kuid lisas,<br />
et kutsumata külalisi käib<br />
lasteaia hoovi peal ometi –<br />
nii on hoovis asuv puidust<br />
mängumaja tänavu kaks<br />
korda ära lõhutud.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e korrakaitseametnik<br />
Paul Lek ütles<br />
koerte ja kasside pidamise<br />
eeskirjale tuginedes, et lasteasutuse<br />
territooriumil ei<br />
tohi lemmikloomaga jalutada.<br />
„Meie inim<strong>est</strong>e vastutustunne<br />
pole selleni arenenud,<br />
et nad oma looma järelt<br />
ka ära korjaksid, kuigi see<br />
peaks olema endastmõistetav.”<br />
Lek kinnitas, et hooletutele<br />
koerakakatajatele<br />
on suulisi märkusi tehtud,<br />
kuid enamasti vastatakse<br />
nendele küsimusega: kuhu<br />
siis minna?<br />
Korrakaitseametnik ütles,<br />
et hooletuid koera- ja<br />
kassipidajaid on ka trahvitud,<br />
trahv ulatub 400<br />
eurost 800 euroni. „Aga<br />
tundub, et sellel peab veel<br />
hoolsamalt silma peal<br />
hoidma. Loodetavasti paraneb<br />
asi siis, kui tööle<br />
asub menetlusteenistus,”<br />
arvas Lek. Tema sõnul on<br />
koera- ja kassipidajate eksimused<br />
teemaks ka kuu<br />
lõpus peetaval ühisnõupidamisel<br />
politseiga.<br />
JT<br />
Seekord on ohvriks langenud Kaare tänava bussiootepaviljoni klaasid.<br />
Lõhutu taastamiseks kulub tuhandeid eurosid<br />
Jõhvi linnas on sel kevadel<br />
rohkem lõhkumist kui<br />
varem. Puruks pekstakse<br />
valgusteid ja bussiootepaviljonide<br />
klaase ning kõveraks<br />
väänatakse pargipinke. Varaste<br />
lemmiktegevus on aga<br />
siilide pealt lillede minematassimine.<br />
„Sel kevadel on pargis ära<br />
lõhutud 26 pinki. Ühe pingi parandamine<br />
maksab keskmiselt<br />
191 eurot, nii et pinkide parandamise<br />
e<strong>est</strong> tuli maksta umbes<br />
5000 eurot,” rääkis vallavanem<br />
Tauno Võhmar. Selle raha e<strong>est</strong><br />
oleks saanud teha näiteks veel<br />
ühe mänguväljaku.<br />
Et valla eelarves lõhutud<br />
Jaama tänav, mille põhjalikku<br />
remonti alustati juba<br />
möödunud aastal, valmib<br />
kahes jaos sel suvel.<br />
See osa, mis jääb raudtee<br />
ja Rakvere tänava vahele, saab<br />
kavakohaselt korda jaanipäevaks,<br />
ja teine pool, Rakvere<br />
tänavast Veski tänavani, peab<br />
valmis olema juuli lõpuks.<br />
„Need tärminid on praegu<br />
paika pandud ja peaksid püsima,”<br />
ütles abivallavanem Priit<br />
Kesler. Tema sõnul on väljaöeldud<br />
kuupäevad reaalsed,<br />
s<strong>est</strong> nendeks töödeks on raha<br />
olemas ja takistusi, mis võiksid<br />
plaane nurjata, ette näha<br />
pole.<br />
JT<br />
vara taastamise kulude jaoks<br />
eraldi rida ei ole, tasutakse<br />
pinkide parandamise e<strong>est</strong> haljastuse<br />
eelarv<strong>est</strong>.<br />
„Sellist lõhkumist märgates<br />
tekib täitsa kõhe tunne –<br />
mis saab promenaadist? See<br />
tuleb väga väärikas ja ilus ning<br />
peaks linna kaunistama, aga<br />
kui seal hakatakse samamoodi<br />
lõhkuma...” oli vallavanem<br />
nördinud. Tema sõnul teeb vallavalitsus<br />
lõhkujate leidmiseks<br />
politseiga tihedat koostööd,<br />
kuid nende kindlakstegemine<br />
oleks veel tulemuslikum, kui<br />
linnarahvas annaks lõhkujaid<br />
või vargaid märgates sell<strong>est</strong><br />
teada.<br />
Jaama tänav valmib kahes etapis<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> sai Keskkonnainv<strong>est</strong>eeringute<br />
Keskuselt<br />
(KIK) peaaegu pool miljonit<br />
eurot erasektori soojustorustiku<br />
renoveerimiseks. Et terve<br />
torustikusüsteem korda<br />
teha, on vaja veel teist sama<br />
suurt summat.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> loodab soojustorustiku<br />
renoveerimiseks<br />
raha saada kah<strong>est</strong> eri projektist.<br />
KIKile esitatud taotlus sai<br />
juba jaatava vastuse, Euroopa<br />
Liidu programmile Interreg<br />
esitatud projekti kohta tuleb<br />
vastus juulis.<br />
Abivallavanem Priit Kesleri<br />
sõnul on soojustorude renoveerimine<br />
väga keeruline projekt,<br />
mis nõuab põhjalikku etteval-<br />
Jaama tänav.<br />
Pool soojustorustiku rahast on olemas<br />
mistust ja läbimõtlemist. „Seda<br />
ei saa teha siis, kui on kütteperiood,<br />
aga ka suvel on tööde<br />
tegemine raske, s<strong>est</strong> inimesed<br />
on vanadele soojustrassidele<br />
taimed istutanud,” ütles Kesler.<br />
Asja teeb veel keerulisemaks<br />
see, et uue torustikuga peavad<br />
korraga liituma kõik kaugkütte<br />
tarbijad, s<strong>est</strong> vana torustik võetakse<br />
üles ja selle kaudu enam<br />
soojust ei saa. Uued soojustorud<br />
ulatuvad kuni elevaatorini.<br />
Parasjagu peamurdmist<br />
on ka KIKilt saadud summale<br />
omaosaluse lisamisega. Vahepeal<br />
on Kohtla-Järve Soojuse<br />
omanik vahetunud ja nüüd on<br />
see Viru Keemia Grupi (VKG)<br />
tütarettevõte.<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
Sama palutakse teha siis,<br />
kui märgatakse neid, kes kalmistu<br />
konteineritesse mujalt<br />
prügi veavad.<br />
„Me püüame küll silma<br />
peal hoida, aga see pole puhtfüüsiliselt<br />
lihtsalt võimalik.<br />
Seepärast oleks väga hea, kui<br />
kaaskodanikud ei läheks ükskõikselt<br />
mööda, vaid annaksid<br />
korrarikkumist<strong>est</strong> politseile<br />
teada.<br />
Ei pea tingimata ise juurde<br />
minema ja korrale kutsuma,<br />
aga kindlasti tuleks politseid<br />
teavitada, tähele panna, kes<br />
tegi, kuhu lahkus, milline välja<br />
nägi,” ütles Võhmar.<br />
JT<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
„Läbirääkimistel VKGga<br />
jäi kõlama positiivne noot,<br />
ettevõte arvab, et võib meie<br />
omaosalus<strong>est</strong> katta rohkem<br />
kui poole,” valgustas Kesler<br />
esialgseid plaane. Vanad keskküttetorud<br />
saab Kohtla-Järve<br />
Soojus endale.<br />
Jõhvi taotles programmist<br />
Interreg raha koos Venemaa<br />
Kingissepa linnaga. See sõpruslinn<br />
soovib toetuse e<strong>est</strong><br />
soojustada oma sotsiaalobjekte,<br />
Jõhvi kulutab raha soojustorustikule.<br />
Jõhvi linnas on umbes 14<br />
kilomeetrit soojustorusid, mis<br />
tõenäoliselt järgmisel suvel<br />
välja vahetatakse.<br />
JT<br />
ÜKS KÜSIMUS<br />
Miks käis vallavalitsuse kolmeliikmeline<br />
esindus Saksamaal Norderstedtis?<br />
Vallavanem Tauno Võhmar<br />
(fotol):<br />
Sellel käigul oli mitu eesmärki.<br />
Osalesime sealsel suurel<br />
maastikukujundusmessil – üks<br />
söötijäetud, umbes Toila pargi<br />
suurune endine tööstusala oli<br />
kujundatud ümber mitmekesiste<br />
puhkamisvõimalustega pargiks.<br />
Saime sealt mitu ideed Jõhvi<br />
pargi kujundamiseks, aga ka pildi<br />
sell<strong>est</strong>, kuidas sakslased oma<br />
puhkeala arendasid – näiteks<br />
sulgesid nad selleks ajaks kogu<br />
territooriumi ja avasid väravad<br />
alles siis, kui kõik oli valmis. Ja sealjuures küsitakse inim<strong>est</strong>elt korrastatud<br />
puhkealale minemise e<strong>est</strong> raha.<br />
Meie eriline soov oli näha, kuidas töötab Norderstedti linnavalitsuse<br />
juures linnaplaneerimise osakond. Ka sell<strong>est</strong> saime ülevaate.<br />
Sakslastelt on väga palju õppida energiasäästmise valdkonnas, nad<br />
on selle pool<strong>est</strong> väga kaugele arenenud – näiteks sealsed valgusfoorid<br />
töötavad kokkuhoiule mõeldes valgusdioodlampidega, hoonete<br />
soojustamis<strong>est</strong> ja muust ei maksa rääkidagi.<br />
Üks külastuse mõte oli ka teha selgeks, mis tasemel on meie kahe<br />
linna sõprussuhted. Nende algus ulatub nõukogude aega, mil e<strong>est</strong>vedajaks<br />
oli toonane Kohtla-Järve. Sai selgeks, et meil oleks palju<br />
kultuuri- ja õpilasvahetuse võimalusi. Aga selliseid ühiseid majanduskeskkonda<br />
parandavaid projekte, mida me näiteks koos Venemaa<br />
Kingissepaga teeme, tõenäoliselt ette võtta ei õnn<strong>est</strong>u.<br />
Tammiku spordihoon<strong>est</strong> võib saada<br />
harrastusspordikeskus<br />
Tammiku spordihoonele loodetakse uu<strong>est</strong> hooajast hing sisse puhuda<br />
– sell<strong>est</strong> peaks saama harrastusspordikeskus, kus leiavad<br />
tegevust nii eakad kui ka lapsed.<br />
„Eesmärk on pakkuda hoones võimalikult paljudele meelepärast<br />
tegevust,” ütles vallavalitsuse spordispetsialist Hardi Raiend. Tema<br />
sõnul on tegemist heas kohas asuva ja heas korras oleva spordihoonega,<br />
mille sisulise poolega pole seni ehk kõige rohkem tegeldud.<br />
„On kaks võimalust – kas kuulutame välja konkursi kohalikele<br />
MTÜdele ja spordiklubidele, kes võtaksid selle maja haldamise ja<br />
sisulise poolega tegelemise enda peale, või võtame samuti konkursi<br />
korras tööle sportliku taustaga administraatori, kes oleks autoriteet<br />
võimalikult mitmel alal, oskaks vajaduse korral teisi juhendada ja<br />
tooks elu majja tagasi,” kõneles Raiend. Tema peab oluliseks, et<br />
Tammiku spordihoone ülalpidamiskulud väheneksid ja hoones pakutaks<br />
võimalikult palju erisugust tegevust.<br />
„Näiteks eakate tervisevõimlemine, lastele oleks pärast kooli<br />
oma aeg, kus nad saaksid paar tundi palli mängida, õhtune aeg<br />
jääks aga spordiklubidele,” loetles Raiend. Ta rõhutas, et spordihalli<br />
on oodatud eelkõige Tammiku ja terve Jõhvi valla elanikud, aga kui<br />
nende harrastust<strong>est</strong> jääb aega üle, kaalutakse võimalust halli teistele<br />
ka välja üürida.<br />
Tammiku spordihoone küsimus kerkis päevakorda, s<strong>est</strong> selle<br />
ülalpidamine maksab umbes 19 000 eurot aastas, aga pidevalt tegeleb<br />
seal spordiga ainult spordiklubi Edu. Nüüd loodetakse hoonele<br />
rohkem kasutajaid leida. JT<br />
Tõstjad said kaheksa medalit<br />
Albus peetud E<strong>est</strong>i meistrivõistlustel tõstmises said spordiklubi<br />
Edu võistlejad kaheksa medalit: kolm kuldset, neli hõbedast ja<br />
ühe pronksi.<br />
E<strong>est</strong>i meistriks tulid Pavel Gratšjov ja Pavel Gordienko. Esikohale<br />
jõuti ka võistkondlikus arv<strong>est</strong>uses. Edu president on Agu Aadumäe<br />
ja sportlased treenivad Aleksandr Rumjantsevi käe all.<br />
Turniiri noorimaks võistlejaks oli kümneaastane Vitali Šahhalevitš,<br />
kes teenis välja hõbemedali, parandades kõiki oma isiklikke<br />
rekordeid.<br />
Hõbemedali sai ka esmakordselt meistrivõistlustel osalenud Danil<br />
Gokolo, kes võistles kuni 45 kg võistlejate kategoorias.<br />
Kolmanda koha kuni 69 kg võistluskategoorias sai Artur Petuhhov.<br />
Tublilt võistlesid veel Kristjan Pikhof ja Mark Väät. JT<br />
Lapsehoiutoetust juunist ei maksta<br />
Volikogu tunnistas kehtetuks lapsehoiutoetuse maksmise ning<br />
lapsehoiuteenuse osutamise tingimused ja korra, mille alusel<br />
maksti toetust erahoidu kasutavatele lastevanematele.<br />
Toetuse maksmine lõpetatakse, s<strong>est</strong> uus lasteaed Pillerkaar lahendas<br />
põhimõtteliselt vallas lasteaiakohtade probleemi. Samas lisandus<br />
vallaeelarvesse täiendav kuluartikkel uue lasteaia tegevuskulude<br />
näol, seega pole vallal raha lapsehoiuteenuse e<strong>est</strong> maksmiseks.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e sotsiaalosakonna juhataja Sirli Tammiste ütles, et<br />
aprillis kasutas erahoiuteenust 14 mudilast; sügiseks prognoositakse,<br />
et seda vajaks kümmekond peamiselt sõimeealist last.<br />
Praegu osutab Jõhvis lapsehoiuteenust lapsehoiukeskus Päikseke<br />
ja FIE <strong>Mai</strong>la Talen. OÜ Montessori Lastekeskus ja MTÜ Naerunaba<br />
on lõpetanud erahoiu pakkumise. JT
<strong>Mai</strong> <strong>2011</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Nõiatrall Kalevipojas<br />
<strong>Mai</strong> alguses riietasid lasteaia Kalevipoeg lapsed end nõidadeks<br />
ja trall võis alata.<br />
Õues tervitas ülemnõid kõiki väikesi nõidu ja viis läbi sportliku<br />
nõiatreeningu. Pärast seda said väikesed nõiad esimese ülesande:<br />
võluda välja päikene, et õues oleks mõnus ja soe. Väikesed nõiad<br />
pühkisid pilved minema ja võlusid päikese välja. Ülemnõid kiitis<br />
nõialapsi, nad said ülesandega väga hästi hakkama.<br />
Seejärel pandi proovile väik<strong>est</strong>e nõidade teadmised, oskused,<br />
nutikus ja kiirus – algas nõidade orienteerumine. Selle käigus pidid<br />
väikesed nõiad nõiakaarti kasutades üles leidma erinevate putukate<br />
asukohad. Ülesanne sisaldas kaardilugemisoskust, arutelu, putukate<br />
tundmist ja meeskonnatööd. Igas nõiapunktis otsiti erinevat putukat:<br />
ühes kärb<strong>est</strong>, teises sipelgat, kolmandas liblikat. Et oma lasteaia<br />
õueala on tuttav paik, siis tingmärkide abil orienteerumine väga raske<br />
ei olnudki. Kõik leidsid putukad üles.<br />
Järgnesid nõiatantsud ja mängud. Lusti ja rõõmu oli palju.<br />
Seejärel ehitati ülemnõia juhendamisel valmis luudad<strong>est</strong> nõiamaja.<br />
Lustlik nõidade ühistants ümber nõiamaja lõpetas väik<strong>est</strong>e nõidade<br />
peo. Võlusõnade saatel ajasid nõiad ära külmad ilmad ning soovisid<br />
lasteaiale päik<strong>est</strong> ja soojust. Aga endale soovisid väikesed nõiad<br />
kommi. Ja ennäe, soov täitus! Kommipada potsataski õuele. Vaat<br />
sellised võlurid on need väikesed nõiapoisid ja -plikad!<br />
MALLE TENNO<br />
Lasteaia Kalevipoeg õppealajuhataja<br />
Ülemnõia juhendamisel valmis luudad<strong>est</strong> nõiamaja.<br />
Foto: erakogu<br />
Mihkli kirik näitas oma aardeid<br />
<strong>Mai</strong> keskel näitas Mihkli kirik muuseumiöö raames oma aardeid<br />
ja saladusi – külastajad võisid ronida kiriku kellatorni ja turnida<br />
müüripealsetel, lapsed otsisid uhk<strong>est</strong> iids<strong>est</strong> hoon<strong>est</strong> aardeid<br />
ja kuulamist-vaatamist vääris ka kontsert, mille teema haakus<br />
üldise muuseumiöö juhtmõttega „Öös on aardeid”.<br />
Kindluskiriku muuseumis sai iga huviline ülevaate muistse Alutagusemaa<br />
muinasaaret<strong>est</strong> ja sell<strong>est</strong>, milliseid aardeid on peitnud<br />
endas Jõhvi Mihkli kiriku müürikäigud. Asjakohaseid kommentaare<br />
jagas üks muuseumiseltsi asutajaliikmet<strong>est</strong> Vallo Reimaa.<br />
Muuseumiöö külastajatele esinesid öölaulude kontsertprogrammiga<br />
Svetlana Jefimova, Jelena Anufrikova, Leonid Zacharenko ja<br />
Inna Badina.<br />
Põneva õhtu kindluskirikus korraldas Jõhvi muuseumi selts, ettevõtmine<br />
kuulus üle-e<strong>est</strong>ilisse muuseumiöö ürituste sarja. JT<br />
Tähistati akordionipäeva<br />
Ülemaailmse akordionipäeva puhul pani Jõhvi muusikakooli<br />
õpetaja Jelena Pajuste koos oma õpilastega ja klaveriõpetaja<br />
Jelena Anufrikova kaasabil kokku värvika kontsertprogrammi,<br />
millega esineti vene gümnaasiumi noorematele klassidele.<br />
Üles astusid nii solistid kui ka ansamblid, nii õpilased, kes alles<br />
mõni kuu pilli õppinud, kui ka need, kellel muusikakooli lõputunnistus<br />
juba käes. Muusikapalade vahel sai kuulda ka luuletusi ja põnevaid<br />
fakte akordioni ajaloost. Aktiivsemaid kontserdikuulajaid tänati<br />
väik<strong>est</strong>e meenetega.<br />
Paljude muusikainstrumentide hulgas on arvatavasti üsna vähe<br />
neid, mille sünnipäeva võib tähistada lausa kuupäevalise täpsusega.<br />
Üheks selliseks pilliks on akordion, mille Viini oreli- ja klaverimeister<br />
Cyrill Demian patentis 6. mail 1829. aastal ja mis tähistas käesoleval<br />
kevadel auväärset 182. sünnipäeva. Esimene akordioni nime<br />
kandev pill oli tänapäevast<strong>est</strong> tunduvalt väiksem, ainult 22 x 9 x 6<br />
sentimeetrit, ja seda instrumenti võivad huvilised näha Viini tehnikamuuseumis.<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
Foto: Akordioniansambel Leonid Hobotov ja Kirill Grjaznov.<br />
Uudised<br />
Kolm tähtpäeva<br />
<strong>Mai</strong> keskel tähistati seltsimajas<br />
ühel õhtupoolikul kolme<br />
eri tähtpäeva.<br />
Pidulikult meenutati Jõhvi esmamainimise<br />
770. aastapäeva ja<br />
nimetati sealjuures mitmeid olulisi<br />
teetähiseid linna pikas ajaloos.<br />
Näiteks Mihkli kirikut on kirjalikes<br />
allikais esmakordselt mainitud<br />
1364. aastal, Jõhvi kõrtsist on<br />
aga märkmeid 1543. aastast.<br />
Piduliku õhtuga tähistati ka<br />
emadepäeva. Sel puhul tervitati<br />
Jõhvi valla tänavust aasta ema<br />
Heli Vähki, kes esitas talle meelepäraseid<br />
luuletusi emast ja laulis<br />
koos peolistega laule emast.<br />
Lõviosa üritus<strong>est</strong> oli pühendatud<br />
aga Jõhvi draamaringi<br />
116. aastapäevale. Allakirjutanu<br />
andis ülevaate näitemängu viljelemise<br />
ajaloost Jõhvis, alustades<br />
1895. aasta 30. aprillil toimunud<br />
etendus<strong>est</strong> „Möldripapa haigus<br />
ehk Tohter Balsam”, mill<strong>est</strong> sai<br />
Jõhvi valla tänavune aasta ema Heli Vähk.<br />
Kultuuri- ja huvikeskusel<br />
oli edukas hooaeg<br />
Kogu hooaja jooksul on meie<br />
kollektiivid osalenud mitmesugustel<br />
konkurssidel ja f<strong>est</strong>ivalidel.<br />
Allpool toon esile parimad<br />
saavutused.<br />
Raili Tamme näiteringi edu<br />
maakondlikul kooliteatrite f<strong>est</strong>ivalil<br />
etendusega „Mamma” viis nad<br />
kooliteatrite üleriigilisele konkursile<br />
Rakverre, kust naasti eripreemiaga<br />
sotsiaalse tundlikkuse e<strong>est</strong>.<br />
Meeldejääva rollisoorituse e<strong>est</strong><br />
tunnustati Iris-Maria Sööti.<br />
Eripreemia pälvis maakondlikul<br />
f<strong>est</strong>ivalil ka erivajadustega<br />
inim<strong>est</strong>e näitetrupp (juhendaja<br />
Raili Tamm) etenduste „Meie<br />
kodune altar – televiisor” ja<br />
„Mäng” e<strong>est</strong>.<br />
Noorteteatri Post Scriptum<br />
(juhendaja Natalja Lessina) saavutust<strong>est</strong><br />
väärib esiletõstmist<br />
maakondlikul kooliteatrite f<strong>est</strong>ivalil<br />
teenitud eripreemia etenduse<br />
„Down-way” e<strong>est</strong>, näitleja<br />
Jevgeni Sirotkini laureaaditiitel<br />
rahvusvaheliselt Puškini-nimeliselt<br />
f<strong>est</strong>ivalilt ja esikoht<br />
Maardu teatrif<strong>est</strong>ivalilt „Minu<br />
teater – minu kapriis”. Samuti<br />
toodi võit koju Narvas peetud<br />
vabariiklikult noorte loominguf<strong>est</strong>ivalilt<br />
„Talentide vikerkaar”.<br />
Teatrif<strong>est</strong>ivalil „Kuldkalake”<br />
saatis edu etendust „Väga lihtne<br />
lugu”. Näitlejapreemia said<br />
Jevgeni Sirotkin, Dmitri Slinko,<br />
Jevgeni Rezepkin, Darja Šahhova,<br />
Darja Hripkova ja Aleksandra<br />
Musajeva.<br />
Näitlejameisterlikkuse e<strong>est</strong><br />
pälvisid preemia ka Aleksandra<br />
Popova ja Jevgeni Soldatov, kes<br />
mängisid etenduses „Pidu katku<br />
ajal”.<br />
„Kuldkalakeselt” naasid<br />
preemiaga „liigutava dueti” e<strong>est</strong><br />
ka teatrikollektiivi Eksprompt<br />
(juhendaja Urmas Laada) liikmed<br />
Natalja Graštšenko ja Ivan<br />
Baumbah.<br />
alguse näitemängu tegemine<br />
Jõhvis. Teatritegemine on sell<strong>est</strong><br />
ajast kuni siiani kulgenud<br />
ilma vaheaegadeta. Vähemalt<br />
üks trupp on ikka tegutsenud ja<br />
järjepidevuse kandja olnud: see<br />
on draamaring MASK, mis on<br />
lavale toonud üle saja loo.<br />
Näitemängu 116. sünnipäeva<br />
tähistati Dömovi naljalooga<br />
„Lilla kübaraga daam”, milles<br />
astusid üles Kaie Raidma,<br />
Klaara Livamägi, Heiki Pokk ja<br />
Lembit Aljaste. Praegu veavad<br />
MASKI vankrit lisaks eelnimetatutele<br />
veel Dea Proode, Aime<br />
Kuningas, Heli Vähk, Anne Variksoo,<br />
Urmas Breivel, Lembit<br />
Prits, kunstnik-kujundaja Aivens<br />
Tohva, etenduse juht Viivi<br />
Lehova ja allakirjutanu.<br />
EUGEN VAHER<br />
Draamaringi MASK<br />
kunstiline juht<br />
Foto: erakogu<br />
Tublid tantsu- ja laululapsed<br />
Tantsuvaldkonnas tõid E<strong>est</strong>i<br />
meistrivõistlustelt „Nord-East<br />
Battle <strong>2011</strong>” esikoha koju meie<br />
väikesed breikarid (juhendaja<br />
Andrei Luberg). „Koolitantsul”<br />
sai nüüdistantsuklassi juhendaja<br />
Julia Bukovšina pärjatud parima<br />
juhendaja tiitliga.<br />
Vokaalstuudio Yes (Jelena<br />
Skrebneva) osales edukalt lauluvõistlusel<br />
„Jõhvi laulukevad<br />
<strong>2011</strong>”, kus Darja Nikolajeva<br />
pälvis laureaaditiitli 5–6aastaste<br />
lauljate seas. Noorima osaleja<br />
eripreemia sai kolmeaastane<br />
Alice Kuzmina ja musikaalsuse<br />
eripreemia Evelina Seimar.<br />
Aprillis toimus Tallinnas<br />
rahvusvaheline laulukonkurss<br />
„Jürikuu”, kus Evelina Seimar<br />
ja Darja Nikolajeva pälvisid<br />
esikoha, Jekaterina Zidkova sai<br />
teise koha ja kolmandale kohale<br />
jõudsid Jelizaveta Kolganova,<br />
Ksenia Denissova, Viktoria<br />
Kotškina ja Anastassia Židkova.<br />
Alina Nikolajevat on tunnustatud<br />
eripreemiaga nii eelnimetatud<br />
konkursil kui ka Tartus toimunud<br />
vabariiklikul laste lauluvõistlusel<br />
„Viisivärtnake”.<br />
„Jõhvi laulukevade” tänavune<br />
laureaat on ka Kristiin-Heleen<br />
Toovis, kes harjutab õpetaja<br />
Kersti Pärnametsa lauluringis.<br />
Mitmetel konkurssidel on osalenud<br />
ka multimeediastuudio. Ilja<br />
Gritsinenkole omistati laureaaditiitel<br />
vabariiklikul fotokonkursil<br />
„Talv ja minu sõbrad”. Narvas<br />
peetud noorte disainerite konkursil<br />
„Talveetendus 2010”. kuulus<br />
grand prix meie stuudiole.<br />
Taimeseaderingi Õlekubuke<br />
(juhendaja Endla Lipp) liikmed<br />
osalesid maakondlikul käsitöökonkursil<br />
„E<strong>est</strong>i oma ehe”, millel<br />
valiti huvikoolide õpilaste seast<br />
parimaks Elen Niemeistri töö.<br />
ANNE UTTENDORF<br />
Kultuuri- ja huvikeskuse<br />
direktori kohusetäitja<br />
Tänavused koolilõpetajad<br />
JÕHVI GÜMNAASIUM<br />
Kuldmedalikandidaadid<br />
Janeli Mänd<br />
Martin Kooga<br />
Helle Peterson<br />
Mona Teppor<br />
Triin Avikainen<br />
Gerit Tiirik<br />
Hõbemedali kandidaadid<br />
Rudolf Aro<br />
Heidy Roosimägi<br />
12.a<br />
Borman Reelika<br />
Hindo Kerli<br />
Järve Ingmar<br />
Konsa Marko<br />
Koort Kristel<br />
Krasnenko Stepan<br />
Kruut Kärolin<br />
Kuusemets Robert<br />
Köök Romet<br />
Leis Kaie<br />
Lüüde Triinu<br />
Meldre <strong>Mai</strong>la<br />
Orasmaa Mikk<br />
Pirk Triinu<br />
Pärn Marek<br />
Ruven Eliis<br />
Rääsk Kadriliis<br />
Saar Germo<br />
Sallert Helena<br />
Spielberg Kati<br />
Sööt Iris Marie<br />
Tinno Marilin<br />
Tisler Eneli<br />
Tjutrjumov Oleg<br />
Toome Tõnu<br />
Vähk Tanel<br />
12.b<br />
Brause Martin<br />
Egorov Sigrid<br />
Hiiekivi Merlin Hans<br />
Kristjan Rauno<br />
Kudinova Paula<br />
Lehtsaar Siim<br />
Liepkalns Erki<br />
Lõhmus Reelika<br />
Meiel Joanna<br />
Mironjuk Marina<br />
Mogilnikov Andrei<br />
Moldau Jaanis<br />
Nikolajev Aleksandr<br />
Nikolajev Aleksei<br />
Paju Marko<br />
Pärnpuu Triin<br />
Reemi Veiko<br />
Reilent Martin<br />
Reino Elli<br />
Salvan Laur Kristjan<br />
Sokman Tanel<br />
Svežova Margarita<br />
Tark Kalle<br />
Uustal Merje<br />
Veiram Johannes<br />
VENE GÜMNAASIUM<br />
Kuldmedalikandidaadid<br />
Mark Rubtsov<br />
Viktoria Iljenkova<br />
Natalja Šabartšina<br />
<strong>Mai</strong>e Metus<br />
Aleksandra Kalinina<br />
Kristina Voveris<br />
Hõbemedalikandidaadid<br />
Jekaterina Toivonen<br />
Alina Petuhhova<br />
Alina Anikina<br />
Roman Aleksejuk<br />
Alina Anikina<br />
Ivan Bocharov<br />
VENE GÜMNAASIUM<br />
Jelizaveta Brovtseva<br />
Julia Bulajeva<br />
Svetlana Fajuršina<br />
Andrei Galõnski<br />
Ekaterina Gureeva<br />
Viktoria Iljenkova<br />
Jekaterina Jerjomenko<br />
Valeria Judina<br />
Aleksandra Kalinina<br />
Tatjana Kondranina<br />
Ljubov Kuzmina<br />
Ilona Leek<br />
Galina Martõšina<br />
<strong>Mai</strong>e Metus<br />
Valeria Mihhailova<br />
Ksenija Pavlova<br />
Alina Petuhhova<br />
Vladimir Pissarev<br />
Anton Reksnevitš<br />
Mark Rubtsov<br />
Jelizaveta Russkihh<br />
Natalja Šabartšina<br />
Yuliya Shcherbakova<br />
Eduard Štolf<br />
Dmitri Timoškin<br />
Jekaterina Toivonen<br />
Kristina Voveris<br />
Anna Zahharova<br />
Jelizaveta Žandarova<br />
KUNSTIKOOL<br />
Anna- Karin Freiberg<br />
Kadri-Ann Freiberg<br />
Tiiu Hallik<br />
Reelika Hindo<br />
Kristin Kaskema<br />
Laura Kiir<br />
Elisabeth Niido<br />
Kristjan Põld<br />
Sigrid Sikk<br />
Anu Veidner<br />
Nadežda Avanessova<br />
Sofia Bogens<br />
Jelizaveta Lebedeva<br />
Izabella Neff<br />
Jevgeni Šuvalov<br />
Maria Tegleva<br />
MUUSIKAKOOL<br />
Clara Regina Pentel – klaver<br />
(kiituskirjaga)<br />
Anne-Liia <strong>Mai</strong>do – klaver<br />
(kiituskirjaga)<br />
Heigo Ers – klaver<br />
(kiituskirjaga)<br />
Tõnis Tokman – akordion<br />
(kiituskirjaga)<br />
Ksenia Gamanko – akordion<br />
Kärolin Kruut – kitarr<br />
Daniil Soroka – saksofon<br />
Robert Pollet – trompet<br />
Kadi Toots – klaver<br />
Katarina Kiiver – klaver<br />
Hannamary Seli – klaver<br />
Helen Marie Niine – klaver<br />
Kristina Kuzmina –<br />
üldkultuuriline osakond<br />
(viiul)<br />
Sten Veemees –<br />
üldkultuuriline osakond<br />
(trompet)<br />
Marion Jalonen –<br />
üldkultuuriline osakond<br />
(klaver)<br />
Reelika Vallas –<br />
üldkultuuriline osakond<br />
(klaver)<br />
Artjom Berežkov –<br />
üldkultuuriline osakond<br />
(klaver)<br />
3
4 Teated<br />
JÕHVI TEATAJA <strong>Mai</strong> <strong>2011</strong><br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Aprillis registreeriti viie väikese<br />
vallakodaniku sünd:<br />
Heidy Blaško<br />
Darja Romaško<br />
Kirill Äri<br />
Maksim Nikitin<br />
Patrick Kivimäe<br />
ÕNNITLEME!<br />
<strong>Mai</strong>s tähistavad sünnipäeva<br />
järgmised<br />
väärikas eas vallakodanikud:<br />
99<br />
Linda Kukk 6. mai<br />
94<br />
Salme Karpelina 19. mai<br />
90<br />
Elfriede Prikk 20. mai<br />
Alina Snjatkovskaja 21. mai<br />
Aino Aas 23. mai<br />
88<br />
Zoja Kreus 13. mai<br />
Viktor Palkovs 11. mai<br />
87<br />
Jelena Viberg 10. mai<br />
86<br />
Erna-Melitta Salla 1. mai<br />
Jevdokia Nikiforova 1. mai<br />
Jelizoveta Šulga 5. mai<br />
Maria Vassiljeva 7. mai<br />
Ljudmila Kozlova 15. mai<br />
Helene Rätsep 18. mai<br />
Laine Older 25. mai<br />
Ivan Nikandrov 22. mai<br />
85<br />
Elena Vorobieva 7. mai<br />
Fedosiya Piskova 13. mai<br />
Alimpiada Kot 24. mai<br />
Jevgenia Laabe 24. mai<br />
Faina Gontšarova 30. mai<br />
80<br />
Pelageja Ištšenko 3. mai<br />
<strong>Mai</strong>e Kanep 4. mai<br />
Alla Aul 7. mai<br />
Juta Tohver 25. mai<br />
Aino-Miralda Tärno 27. mai<br />
Niina Perova 28. mai<br />
Peeter Käärik 4. mai<br />
75<br />
Eha Ankru 7. mai<br />
Elvi Puusepp 7. mai<br />
Eda Heinrichsen 17. mai<br />
Jekaterina Drobinina 20. mai<br />
Tamara Mikhaylova 21. mai<br />
Elena Anisimova 25. mai<br />
Leida Selli 26. mai<br />
Vladimir Voronkov 3. mai<br />
Ahti Klaamann 10. mai<br />
Hugo Vatter 11. mai<br />
Yukhym Titiievskyi 27. mai<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
6.–31. maini<br />
EHALILL HALLISTE<br />
gobelääninäitus<br />
„TANU ALL”<br />
JÕHVI GÜMNAASIUMI<br />
lõpuaktused toimuvad<br />
20. juunil kontserdimajas<br />
9. klassid – kell 13<br />
12.klassid – kell 17.<br />
JÕHVI VAEGKUULJATE ÜHING<br />
TEATAB:<br />
8. juunil kella 11–13 toimub Kooli 2<br />
vaegkuuljate vastuvõtt ja abistamine.<br />
Kuulmisteenuseid osutavad kuulmisrehabilitatsioonikeskuse<br />
spetsialistid Tallinnast.<br />
On võimalik kontrollida kuulmist,<br />
soetada ja tellida kuulmisaparaate ja<br />
tarvikuid. Kaasa võtta isikliku abivahendi<br />
kaart.<br />
Eelregistreerimine tel 335 6241 või<br />
5559 8558 (H. Makara).<br />
18. juunil kella 12–14 toimub vaegkuuljate<br />
vastuvõtt ja abistamine aadressil<br />
Kooli 2.<br />
JVÜ juhatus<br />
KULTUURIKALENDER<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
KLAVERIDUO Ebe Müntel ja Jorma<br />
Toots<br />
laupäeval, 4. juunil kell 19.<br />
Hümn armastusele. Silvi Vrait<br />
neljapäeval, 16. juunil kell 19.<br />
AMEERIKA BALLETITÄHED<br />
pühapäeval, 19. juunil kell 17.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste klubi Landõš<br />
pühapäeval, 5. juunil kell 14.<br />
Jaanisimman. Kavas: rahvalik lugu<br />
“Lustilla jaanikul” laulude ja<br />
tantsudega. Tantsuks mängib<br />
ansambel”Omad poisid”.<br />
Laupäeval, 18.juunil kell 14.<br />
KULTUURI-JA HUVIKESKUSES<br />
Laste linnalaager<br />
6.–17. juuni.<br />
JÕHVI PARGIS<br />
Jaaniõhtu<br />
23. juunil kell 19.<br />
Sündmused võidupühal, 23. juunil<br />
Viaduktialuses parklas kell 12<br />
kaitsejõudude, Kaitseliidu, politsei ja<br />
piirivalve ning päästeameti tehnika ja<br />
relvastuse näitus<br />
Keskväljakul kell 14<br />
maakaitsepäeva paraad ning<br />
mäl<strong>est</strong>ustseremoonia ja pärgade panek<br />
Vabadussõjas langenute ausamba juures<br />
võtab teenistusse PATRULLPOLITSEINIKKE,<br />
Nõudmised kandidaadile:<br />
- kutseharidus;<br />
- e<strong>est</strong>i keele oskus kõrgtasemel (C1), vene - keele oskus kesktasemel;<br />
- arvuti kasutamise oskus;<br />
- B-kategooria juhiloa olemasolu (sõidukogemus vähemalt 2 aastat);<br />
- valmisolek meeskonnatööks, hea suhtle-misoskus ja pingetaluvus;<br />
- hea füüsiline vorm;<br />
- vastavus avaliku teenistuse seaduses ametniku kohta keht<strong>est</strong>atud nõuetele.<br />
Omalt poolt pakume:<br />
- huvitavat ja vastutusrikast tööd;<br />
- õppimis- ja arenguvõimalusi.<br />
Töökoht asub Jõhvis või Narvas. Töötamine 12-tunniste vahetustega graafiku alusel.<br />
Lisainfo ametialaste küsimuste korral:<br />
Jõhvi politseijaoskond – Urmas Sibrits, tel 337 2301, e-post urmas.sibrits@politsei.ee,<br />
Narva politseijaoskond – Sergei Andrejev, tel 357 6001, e-post sergei.andrejev@politsei.ee.<br />
Elulookirjelduse (CV) ja avalduse koos palgasooviga palume saata e-posti aadressil signe.joeaar@<br />
politsei.ee või paberkandjal aadressil Ida Prefektuur, Rahu 27, 41588 Jõhvi, märgusõna „Konkurss”.<br />
Avalduses palume ära märkida soovitud teenistuskoht – kas Jõhvi või Narva. Kuulutus ei aegu.<br />
Jõhvi Muusikakool<br />
ootab noori muusikahuvilisi!<br />
Meil õpetatakse mängima klaverit,<br />
kitarri, viiulit, akordioni, löökpille ja<br />
mitmesuguseid puhkpille.<br />
Koolis on ka üldkultuuriline<br />
osakond, vabaõppe osakond,<br />
ettevalmistusklass ja täiskasvanute<br />
vabaõppe osakond.<br />
Võtame vastu vähemalt 6-aastaseid<br />
lapsi,<br />
vabaõppe osakonda alates 12.<br />
eluaastast.<br />
Konsultatsioonid sisseastujatele<br />
toimuvad 31. mail ja 1. juunil<br />
kell 11 ja 15,<br />
sisseastumiskatsed<br />
2. ja 3. juunil kell 11 ja 15.<br />
Dokumente võtame vastu 27. maini.<br />
Esitada: 1. avaldus (blanketi saab kooli<br />
kantseleist või kooli kodulehelt),<br />
2. arstitõend,<br />
3. kaks fotot (3 x 4)<br />
Info tel 334 2051, 5330 5556<br />
www.johvimk.ee<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language