2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus
14.03.2014 • Views
Share Embed Flag

2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus

2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus

2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus

SHOW MORE
SHOW LESS
ePAPER READ
DOWNLOAD ePAPER
johvi.ee

Create successful ePaper yourself

Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.

START NOW

Nr. 8 <strong>Oktoober</strong> Tasuta<br />

Jõhvi spordihoone projekti muudetakse<br />

Jõhvi gümnaasiumi juurde kerkiva<br />

spordihoone projektis tehakse<br />

umbes miljoni krooni eest muudatusi.<br />

„Muudatused on vajalikud projektivigade<br />

kõrvaldamiseks ja uue<br />

objekti vanaga ühendamiseks,” ütles<br />

spordihalli ehituse vallapoolne projektijuht<br />

Märt Marits. Nii näiteks oli<br />

puitkonstruktsiooniga spordihalli fuajee<br />

projekti järgi metallist. Et hoone<br />

üldpilti ühtlustada ja ilusamaks muuta,<br />

tehakse ka fuajee konstruktsioonid<br />

puidust.<br />

Samuti vahetatakse spordihalli katuse-<br />

ja põrandamaterjali ning muudetakse<br />

saali ventilatsioonisüsteemi.<br />

Marits rääkis, et uue hoone valmimisel<br />

tuleb korda teha ka ruumid, mis<br />

on olulised selle ühendamiseks kooli<br />

praeguse võimlaosaga. Remont tehakse<br />

näiteks kooli riietusruumides, mis on<br />

praegu kehvas seisus. Ka kooli tehniline<br />

ruum tehakse korda.<br />

Maritsa sõnul võib projekti vigu<br />

põhjendada sellega, et ei kaalutud põh-<br />

Jõhvi tehakse urnimüür<br />

Jõhvi tavandimaja taha rajatakse<br />

urnimüür ehk kolumbaarium<br />

– kompleks tuhaurnide matmiseks.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> toetab OÜ Põhjamets<br />

ideed rajada kolumbaarium.<br />

Mitme müüriga kompleks kerkib<br />

surnuaia vahetusse lähedusse tavandimaja<br />

ja endise põlevkiviraudtee vahele.<br />

„Meil on hea meel, et selline va-<br />

Õues korvpalli mängivatel noortel on aasta pärast võimalus palli põrgatada<br />

juba uues spordihoones.<br />

Erika Prave fotod<br />

jalik asi tehakse eraalgatusel,” ütles<br />

vallavanem Tauno Võhmar.<br />

Plaanide kohaselt tuleb kolumbaariumisse<br />

mitu urnimatmise müüri.<br />

Millal kompleks valmib ja kui palju<br />

urni matmine maksma hakkab, ei ole<br />

veel teada.<br />

Urnimüür on Eestis üsna uus nähtus.<br />

Esimene kolumbaarium rajati<br />

kaks aastat tagasi Tallinna metsakalmistule.<br />

jalikult läbi uue ja vana hoone ühendamine.<br />

Jõhvi spordihoonet ehitab AS Linnaehitus<br />

ja see peaks kavakohaselt valmima<br />

järgmisel sügisel. Hoone ehitus<br />

läheb vallale maksma 33 miljonit krooni.<br />

JT<br />

Märt Maritsa sõnul saab spordihoone<br />

pärast projektivigade parandamist<br />

kenamaks ja mugavamaks.<br />

Noortekeskuse ees<br />

on uued mänguväljakud<br />

LÜHIDALT<br />

OKTOOBRI VOLIKOGUS<br />

VASTUVÕETUD OTSUSTEST<br />

Aherainemägi puhkealaks<br />

Volikogu tegi ettepaneku muuta Kohtla-Järve<br />

linna Ahtme ja Sompa linnaosade<br />

üldplaneeringut. Üks muudatus puudutab<br />

Tammiku aherainemäge, mis kehtiva üldplaneeringu<br />

järgi on ette nähtud jäätmete<br />

ladestamise alaks. Jõhvi ettepaneku kohaselt<br />

võiks aherainemäe muuta aga puhkealaks.<br />

Veel soovib volikogu täpsustada Jõhvi-Tartu-Valga<br />

maantee ümbersõidukoridori<br />

asukohta Kohtla-Järve Ahtme linnaosa<br />

üldplaneeringus.<br />

Jõhvi kutsub Kohtla-Järvet<br />

läbi rääkima<br />

Volikogu otsustas kutsuda Kohtla-Järve<br />

läbirääkimistelaua taha, et arutada võimalikku<br />

omavalitsuste halduspiiri muutmist Tammiku<br />

aleviku ja lennuvälja juures, kus Kohtla-Järvele<br />

kuuluv maa on tükati Jõhvi valla<br />

territooriumi vahel. Samalaadse ettepaneku<br />

tegi Jõhvi volikogu Kohtla-Järvele märtsikuu<br />

otsusega, kuid siis saadi eitav vastus.<br />

Luigase asemele Aun<br />

Fraktsiooni Meie Tulevik juht Tamara<br />

Luigas peatas 14. oktoobril kolmeks kuuks<br />

oma tegevuse volikogus. Tema asendusliige<br />

on Ilmar Aun, kes pürgis volikokku<br />

valimisliidus Jõhvi.<br />

Luigas kandideeris volikokku valimisliidu<br />

Jõhvi nimekirjas, kuid vahetas pärast<br />

paari istungit leeri ja liitus opositsioonifraktsiooniga<br />

Meie Tulevik, kuhu kuulub ka ärimees<br />

Nikolai Ossipenko. Luigas asus seda<br />

fraktsiooni juhtima.<br />

Tamara Luigas põhjendas oma rahvasaadikuvolituste<br />

peatamist uuele töökohale<br />

asumisega ja õpingutega magistrantuuris.<br />

Suvest alates on ta juhtinud Narva linnavaraametit.<br />

Tema sealne eelkäija Arkadi<br />

Nikolajev pidi ameti maha panema tänavu<br />

juulis, kui ta tunnistati kahtlusaluseks korduvas<br />

pistisevõtmises ja riigihankekonkursi<br />

läbiviimise nõuete rikkumises.<br />

Fotol: kolumbaariumi eskiis<br />

Kolmas ristmik saab detsembriks valgusfoorid<br />

Et vältida tipptundidel liiklusummikuid,<br />

paigaldatakse detsembri<br />

alguseks Kaare tänava ja Tartu põigu<br />

ristmikule valgusfoorid.<br />

Kaare tänava ja Tartu põigu ristmiku<br />

fooridega reguleerimine läheb<br />

maksma 1 352 000 krooni ning selle<br />

töö teeb ära OÜ Naami-V.<br />

Abivallavanem Priit Kesleri sõnul<br />

tegid hankel osalenud firmad oodatust<br />

odavama pakkumise – vallavalitsus<br />

arvas, et tööd võivad maksma minna<br />

poolteist miljonit krooni. „Praegu ongi<br />

ehitushinnad odavamaks läinud,” märkis<br />

Kesler. Ebatavaline oli, et kõigil<br />

kolmel pakkujal oli üks ja sama alltöö-<br />

võtja – AS Elektriteenused.<br />

Ehitustööde ajaks liiklust ristmikul<br />

kinni ei panda ja mingeid ümbersõite<br />

ei korraldata. Oktoobri lõpuks<br />

tehakse korda ka Hariduse tänav ning<br />

need, kes tahavad sõita koolimaja<br />

või lasteaia juurde, saavad seda teha<br />

Kaare-Tartu ristmikku vältides, ütles<br />

Kesler.<br />

Kaare tänava ja Tartu põigu ristmikul<br />

on liiklus eriti tihe hommikul vahetult<br />

enne kooli- ja tööpäeva algust.<br />

Sügisest saati on vallavalitsuse palvel<br />

seal hommikuti liiklust reguleerinud<br />

politsei. JT<br />

Uus mänguväljak pakub mitmesugust tegevust.<br />

Oktoobrist on noortekeskuse ees<br />

mänguväljak ja seiklusrada väikestele.<br />

Kiikede, liumäe ja liivakastiga mänguplats<br />

ning väike seiklusrada on osa<br />

noortekeskuse ette kavandatud mänguväljakust.<br />

Rajamisel on veel võrkpalli-<br />

ja tänavakorvpalliplats. Väljakuid<br />

ühendavad uued kõnniteed.<br />

Erika Prave foto<br />

„Noorte käest küsiti, mida nad<br />

noortekeskuse juurde lisaks ekstreemspordirajale<br />

veel tahaksid,” selgitas valla<br />

haridus- ja noorsoonõunik Katrin Tamme<br />

uute väljakute ehitust.<br />

Ettevõtmiseks saadi pool miljonit<br />

krooni EASilt ja paarsada tuhat krooni<br />

vallalt. JT<br />

Järgmise aasta eelarve<br />

on konservatiivne<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> koostab praegu järgmise<br />

aasta eelarvet, milles ei oodata tulumaksu<br />

laekumise kasvu.<br />

Kui tänavu laekus üksikisiku tulumaksu<br />

arvatust 25% rohkem ja võeti vastu<br />

kaks lisaeelarvet, siis nüüd loodetakse, et<br />

tuleva aasta eelarvelaekumised ei lange<br />

miinusesse.<br />

„Arvestame sellega, et järgmisel aastal<br />

tuleb püksirihma pingutada,” kommenteeris<br />

vallavanem Tauno Võhmar. „Kindlasti ei<br />

saa teede ja hoonete remondile enam nii<br />

palju kulutada. Valla ilme parandamiseks<br />

on vahendeid vähem. Küll aga täidetakse<br />

varem antud lubadus vähendada erinevust<br />

huvikoolide õpetajate palkade ning üldhariduskoolide<br />

noorempedagoogide ja laseaiaõpetajate<br />

sissetulekute vahel.”<br />

Volikogu otsusega tõsteti selle aasta<br />

algul lasteaiaõpetajate palkasid kuni 40%,<br />

et ühtlustada need üldhariduskoolide õpetajate<br />

omadega. Uuest aastast viiakse peaaegu<br />

samale tasemele ka omavalitsuse<br />

alluvuses töötavate huvikoolide pedagoogide<br />

palgad.<br />

Eelarvekulud kasvavad ka seoses<br />

soojuse ja elektrihinna tõusuga, samuti<br />

suurendab kulusid uue spordihalli valmimine.<br />

JT

2 Teated <strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Valda toodud projektiraha ületab<br />

aastaeelarve kolm korda<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e ja valla partnerite<br />

töö tulemusena on Jõhvi<br />

viimase paari aasta jooksul<br />

juba toodud ja järgmiste aastate<br />

jooksul oodata üle poole<br />

miljardi krooni Euroopa Liidu<br />

fondide raha – see summa<br />

on ligi kolm korda suurem kui<br />

valla aastaeelarve.<br />

„Meil on õnnestunud ette<br />

valmistada projekte, mis on rahataotlusel<br />

saanud positiivse<br />

vastuse või milleks antud summad<br />

on juba kasutusel,” ütles<br />

vallavanem Tauno Võhmar.<br />

Nii saab Jõhvi näiteks uue lasteaia<br />

ehituseks ligi 45 miljonit<br />

krooni kohalike omavalitsuste<br />

investeeringute toetuse (KOIT)<br />

programmist. Arhitektuuribüroo<br />

Luhse ja Tuhal projekteeritud<br />

120-kohalist lasteaeda hakatakse<br />

pargi serva ehitama tuleval<br />

aastal.<br />

Promenaadi rajamiseks taotletakse<br />

samuti 45 miljonit krooni<br />

toetust. „Projekt on eelsõela<br />

läbinud ja lähiajal peaks selguma,<br />

kas vastus on positiivne,”<br />

selgitas Võhmar. Selle raha eest<br />

rajatakse aastatel 2009–2011<br />

kontserdimajast Mihkli kirikuni<br />

mitmesuguste vaba aja veetmise<br />

ja sportimise võimalustega autovaba<br />

vöönd ning Rakvere tänava<br />

äärde kuni linna sissesõiduni<br />

jalgratta- ja kõnnitee.<br />

Vesi ja kanalisatsioon<br />

Abivallavanem Priit Kesleri<br />

juhitava elumajade kanaliseerimise<br />

projekti raames, mis peab<br />

valmis saama järgmise aasta<br />

lõpuks, kaevatakse 48 miljoni<br />

krooni eest maasse viisteist kilomeetrit<br />

kanalisatsioonitorustikku.<br />

Jõhvi on üks kolmest omavalitsusest,<br />

kes moodustas viis<br />

aastat tagasi Ida-Viru Ettevõtluskeskuse<br />

(IVEK). Selle sihtasutuse<br />

toel on maakonnas igal<br />

aastal avatud kümneid väikeettevõtteid<br />

ja mittetulundusorganisatsioone<br />

(MTÜsid) ning ellu<br />

viidud miljoneid kroone maksvaid<br />

projekte.<br />

IVEKi juhataja Pille Sööt,<br />

mis on olnud viie tegutsemisaasta<br />

suurim õnnestumine?<br />

Minu meelest on IVEK ise<br />

õnnestumine. Kui me viis aastat<br />

tagasi alustasime, uskusid<br />

vähesed ettevõtmise elujõudu.<br />

Nüüd võib aga öelda, et IVEKi<br />

toel alustab igal aastal Ida-Virumaal<br />

tegevust umbes poolsada<br />

väikeettevõtet ja 20 MTÜd ning<br />

IVEKi konsultandid annavad<br />

nõu ligi 90 arendusprojekti kohta<br />

aastas.<br />

Milline on IVEKi osa ettevõtete<br />

avamisel?<br />

IVEKist saab tasuta nõu küsida,<br />

kui on plaan oma ettevõttega<br />

alustada. Selleks peab inimene<br />

teadma, millised on tema<br />

oskused, kogemused ja võimed.<br />

Kui tal ei ole täpset ideed või on<br />

neid mitu, siis on konsultandi<br />

ülesanne aidata see õige leida,<br />

nii et tulevane ettevõtja oleks<br />

ka ise kindel, et see sobib talle.<br />

Konsultant teab turu olukorda ja<br />

tunneb üleüldiseid suundumusi.<br />

Tema aitab koostada ka äriplaa-<br />

Tauno Võhmari sõnul püütakse valda tuua võimalikult palju eurotoetusi.<br />

Erika Prave foto<br />

Joogiveeprojekt, milles Jõhvi<br />

osaleb koos Kohtla-Järve ja<br />

Püssiga ja mille raames alustatakse<br />

töid järgmistel aastatel,<br />

maksab umbes miljard krooni.<br />

Sellest sada miljonit kulub jõhvilaste<br />

joogiveesüsteemide parendamiseks.<br />

Äsja lõpetati veepuhastusseadmete<br />

rekonstrueerimise<br />

projekt. Selle käigus sai Jõhvi<br />

rikkamaks 130 miljonit krooni<br />

maksnud seadmetega, mis tagavad<br />

reovee puhastamise euronõuete<br />

järgi.<br />

Liiklussõlm<br />

Vabariigi valitsus on kinnitanud,<br />

et Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist<br />

eraldatakse<br />

272 miljonit krooni viadukti<br />

asemele uue liiklussõlme rajamiseks.<br />

See, kas ehitatakse kanal<br />

või uus viadukt, vaieldakse<br />

selgeks veel enne käesoleva aasta<br />

lõppu. Uue liiklussõlme ehitus<br />

võib lahti minna aastal 2011.<br />

Lisaks nimetatud suurtele<br />

projektidele on veel hulk väiksemaid,<br />

mille teostamiseks on<br />

raha leitud väljastpoolt valla<br />

eelarvet.<br />

Areng sõltub projektirahast<br />

„Need summad on valda tulnud<br />

läbimõeldud töö tulemusena<br />

ja tänu pädevatele töötajatele,”<br />

kinnitas Tauno Võhmar. „Jõhvi<br />

investeeringuvajadused on üle<br />

nelja korra suuremad, kui val-<br />

IVEK annab ettevõtlusalast nõu<br />

Pille Sööt ütles, et lisaks nõustamisele korraldab IVEK ka infopäevi.<br />

Erika Prave foto<br />

ni ja taotleda raha. Alustamisel<br />

saavad abi ka MTÜde asutajad.<br />

Lisaks nõustamisele korraldame<br />

koolitusi nii alustavatele<br />

kui ka tegutsevatele ettevõtjatele<br />

ja MTÜdele. Koolitused toimuvad<br />

vene ja eesti keeles.<br />

Korraldame ka infopäevi<br />

mitmesuguste Euroopa Liidu<br />

toetusprogrammide kohta.<br />

Millist IVEKi projekti tõstaksite<br />

esile?<br />

IVEKi olulisem tegevus on<br />

olnud suunatud Ida-Viru maakonna<br />

kuue tööstusala koostöö,<br />

ühisturunduse ja ettevõtluse<br />

tugistruktuuride arendamisele.<br />

Tähtis on ka investorite toomine<br />

maakonda. Pöörame tähelepanu<br />

sektorite- ja piirkondadevahelise<br />

koostöö käivitamisele ja ettevõtlikkuse<br />

suurendamisele. Oluline<br />

on üleriigilise ja maakonna<br />

tähtsusega objektide nagu Toila<br />

pargi, Narva linnusekompleksi<br />

ja Jõhvi kontserdimaja kultuuripargi<br />

väljaarendamise kavade<br />

koostamine ja konkreetsete investeeringuprojektide<br />

elluviimine.<br />

Alates 2006. aastast on<br />

IVEKi missioon olnud ettevõtlikkust<br />

soosiva koolihariduse<br />

toetamine. Soovime, et kool aitaks<br />

lastel kujuneda iseseisvaks,<br />

enesekindlaks ja õpihimuliseks,<br />

laeelarve võimaldab. Võiksime<br />

muidugi elada ka ainult eelarvetuludest<br />

ning öelda, et raha pole<br />

ja suuremaid asju teha ei saa.<br />

Aga et raskemad ajad on veel<br />

ees, saab lähiaastatel Jõhvi areng<br />

jätkuda vaid juhul, kui suudame<br />

Euroopa Liidu raha oskuslikult<br />

ära kasutada. See omakorda<br />

nõuab vallalt finantsvõimekust<br />

projektide omaosaluse rahastamiseks.<br />

Teisisõnu – tuleb taltsutada<br />

kihku teha valla hooned ja<br />

teed korda üksnes laenurahaga.”<br />

Vallavanema teada on Eestis<br />

üsna palju omavalitsusi, kus<br />

euroraha ei suudeta kaasata, sest<br />

puuduvad oskused või on võetud<br />

liiga palju laenu ega olda seetõttu<br />

võimelised kaasrahastama isegi<br />

15-protsendilist omaosalust projekti<br />

tegelikust maksumusest.<br />

„Me hoiame silmad-kõrvad lahti<br />

ja püüame kõik tekkivad võimalused<br />

ära kasutada. Selleks on<br />

vaja kogu meeskonna nutikust,<br />

aga ka poliitikute mõistvat suhtumist.”<br />

Uued projektid ootel<br />

Lisaks töösolevatele projektidele<br />

on vallavalitsuses veel<br />

valmis plaane – raamatukogu<br />

juurdeehitus, seltsimaja remont,<br />

linnapargi ümberkujundamine<br />

ja jalgrattateede võrgu rajamine.<br />

Varasemast ajast on ootel<br />

staadioni ja algkooli puudutavad<br />

kavad. „Need projektid on<br />

ette valmistatud ja nüüd tuleb<br />

vaid oodata, kuni tekib toetuse<br />

küsimiseks sobiv allikas. Maksumaksja<br />

rahaga ei ole võimalik<br />

neid ellu viia,” selgitas Võhmar.<br />

„Oleme valmis võimaluse tekkides<br />

kohe tegutsema.”<br />

ERIKA PRAVE<br />

et nad tahaksid midagi saavutada<br />

ning viiksid oma plaanid<br />

ellu. Võrgustikuga „Ettevõtlik<br />

kool” on liitunud kümme kooli<br />

ja omavalitsust. Jõhvi oli üks<br />

esimesi liikmeid. Sel kevadel<br />

toimus ettevõtlike koolide konkurss,<br />

kus 10.–12. klasside hulgas<br />

võitis Jõhvi gümnaasiumi<br />

projekt „Tantsud õpetajatega”.<br />

Ettevõtliku kooli projekti<br />

raames oleme vaadanud Šotimaa<br />

koolimudelit ja leiame, et sealsest<br />

suhtumisest tasub üht-teist<br />

üle võtta. Šotlased on nimelt<br />

omavahel kokku leppinud, et<br />

haridus on ülioluline, ja seadnud<br />

ka konkreetsed eesmärgid. Selle<br />

projekti raames on hulk inimesi<br />

üle Eesti koos Ida-Virumaa haridustöötajatega<br />

käinud vaatamas,<br />

kuidas šotlased koolielu korraldavad.<br />

Oma tunnustuse on andnud<br />

ka haridusministeerium.<br />

IVEKi osalusel on maakonda<br />

jõudnud ka miljoneid<br />

kroone euroraha.<br />

Jah, oleme andnud omavalitsustele,<br />

mittetulundussektorile<br />

ja ettevõtetele nõu, kuidas<br />

tõukefondidest raha taotleda.<br />

Oleme aidanud ka neid projekte<br />

vormistada ja juhtida. Jätkame<br />

seda tegevust ja ootame edaspidigi<br />

kõiki huvilisi oma mõlemas<br />

kontoris, Jõhvis ja Narvas.<br />

ERIKA PRAVE<br />

KOMMENTAAR<br />

Jõhvi on jõelinn<br />

Kui keegi peaks kuulsal Valgre viisil laulma: „Kauneim<br />

linn on Eestis Jõhvi, Pühajõe kalda peal”, saaksite kindlasti<br />

kõhutäie naerda. Olgu iluga, kuidas on – maitse asi –, aga see,<br />

et Jõhvi on jõelinn, tuleb paljudele kindlasti üllatusena. Aga<br />

jõgi on siin täitsa olemas ja ka käitub nagu päris jõgi – muu<br />

hulgas tõuseb mõnikord üle kallaste.<br />

Hiljuti tutvusin daamiga, kelle lapsepõlv möödus 1940. aastate<br />

lõpu Jõhvis. Taas sünnilinna külastades ei jõudnud ta ära<br />

imestada, kuidas inimesed on nüüd ehitanud oma majad rabasse,<br />

kus tema poole sajandi eest pohli käis söömas. Ja isegi<br />

selle järve põhja, kus ta talviti uisutas. Nii et Jõhvi on ka sooja<br />

järvelinn. Vanadaam mäletas sedagi, kuidas nende kaevust<br />

vesi ära kadus ja kuidas seda tuli turuplatsi omast toomas käia.<br />

Vastavatud kaevandused neelasid kaevu- ja tiigivee ning kuivendasid<br />

soo.<br />

Veepilt on muutunud<br />

Poole sajandiga on Jõhvi veepilt oluliselt muutunud ja me<br />

kõik oleme sellise kuivendatud linnakesega harjunud. Paraku<br />

kipub soode, tiikide ja muude veekogudega olema nii, et nad<br />

annavad endast märku kohemaid, kui selleks võimalus tekib,<br />

ja neid ongi viimastel aastatel tekkinud.<br />

Jõhvi-lähedased kaevandused suleti ja loodusseaduste järgi<br />

on need veega täitunud. Looduslik veetase on taastumas.<br />

2003. aasta augustiuputus juba näitas, millised tagajärjed sel<br />

võivad olla.<br />

Toonase uputuse kohta kirjutasin Eesti Loodusesse artikli.<br />

Kirjatöö tarvis saatsin Virumaa omavalitsustele kirja, milles<br />

küsisin, milliseid järeldusi on loodusõnnetusest tehtud. Üsna<br />

ettearvatult näitasid vastused, et kõige aktiivsemalt pani vihmasadu<br />

tegutsema neid linnasid-valdasid, mille territooriumil<br />

oli kahju kõige suurem. Eriti tõsiselt võtsid asja Kohtla-Järve,<br />

Kiviõli ja Jõhvi linn ning Kohtla vald. Näiteks rajati Jõhvis<br />

ülevoolukanal, mis juhib liialt kõrgele tõusnud kaevandusveed<br />

Pühajõkke. Võib üsna kindlalt väita, et selle kraavita oleks tänavune<br />

uputus olnud veelgi laialdasem ja kestvam. Pingutused<br />

kraavide korrastamisel aitasid ka Kohtla vallal hullemat<br />

vältida.<br />

Sajab üha rohkem ja sagedamini<br />

Peale kaevandusvete pealetungi on veel üht-teist olulist<br />

muutumas, nimelt kliima. Pole oluline, kas nende muutuste<br />

taga on inimeste tossutamine või looduslikud rütmid, kuid viimase<br />

poole sajandi jooksul on kliima meie maal soojenenud ja<br />

me peame sellega arvestama. Eestile ei too kliima soojenemine<br />

kaasa päikesepaistelisi rannailmasid tärkavate palmide varjus,<br />

vaid enam-vähem sama sompus ja vihmase ilma, nagu võib<br />

näha Hollandis või Inglismaal – soojad ja vihmased talved<br />

ning jahedad ja vihmased suved. See tähendab, et vett hakkab<br />

meile aina sagedamini ja suuremal hulgal taevast kaela sadama.<br />

Sellise tulevikupildi hoiatavad märgid loksusid sel augustikuul<br />

juba nii mõnegi maja keldris.<br />

Paduvihmade klimatoloogia järgi võib väga tugev vihmasadu<br />

tabada ükskõik millist Eestimaa kohta kord kümnendis.<br />

Kuid koos 2003. aasta paduvihmaga on meie kandis olnud viie<br />

aasta sees juba kaks suurt sadu. Tõsi, sademed on suure ajalise<br />

ja ruumilise varieeruvusega nähtus. Võimalik, et siinkandis tuleb<br />

järgmine suursadu alles 10–20 aasta pärast. Ent kui lisame<br />

ka 1998. aasta vihmase suve, siis saame küllaltki hoiatava rea.<br />

Sama hästi võib uputav paduvihm tulla juba järgmisel suvel.<br />

Paduvihmaks valmis<br />

Seega tasub omavalitsuste kõrval ka iga majapidamise tasemel<br />

küsida, kas oleme uuteks paduvihmadeks valmis. Käisin<br />

viimase uputuse päevadel Jõhvi tänavatel ja kuulsin, kuidas<br />

mitmes kohas urisesid pumbad. Päästeamet pingutas, kuidas<br />

jaksas, kuid nagu lehestki võis lugeda, on nende võimalused<br />

piiratud. Võib-olla peaksid uppumisohtlikumate tänavate elanikud<br />

kaaluma isiklike pumpade hankimist või näiteks üle<br />

vaatama oma keldri ja vundamendi veepidavuse?<br />

Veel paistis jalutuskäikude ajal silma, et paljud aiad jäid<br />

vee alla, sest kuivenduskraavid või truubid olid kusagil allavoolu<br />

asuva naabri juures umbes. Kuigi aia ja tänava vahele<br />

kaevatud süvendisse on mõnus niidetud muru või kasutut<br />

ehitusprahti loopida, pole need siiski selleks mõeldud. Heas<br />

korras kraavid võivad teid kriitilisel hetkel päästa suurtest pahandustest<br />

oma majas ja ka tülist naabritega.<br />

Kokkuvõtteks: kes ise ennast hoiab, seda hoiab ka jumal.<br />

Elame muutuste ajal, kuid millised need tulevad, seda ei oska<br />

keegi kindlalt öelda. Siiski on alati mõistlik valmistuda halvimaks.<br />

Seejuures ei piisa võimalikele loodusõnnetustele vastu<br />

seismiseks üksnes moosipurkide ladumisest kõrgemale riiulile,<br />

vaid tuleb koostööd teha nii naabrite vahel kui ka omavalitsuste<br />

tasemel.<br />

MAIT SEPP,<br />

Tartu Ülikooli<br />

geograafiaosakonna teadur

<strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Oktoobri algusest saati<br />

on Jõhvi hooldushaiglal värske<br />

välimus – uuendati hoone<br />

fassaadi, parandati ära välistrepp<br />

ja välisukseni viiv kaldtee<br />

ning paigaldati ka turvakaamerad.<br />

Hooldushaigla fassaadi<br />

uuendamine ja muud remonditööd<br />

maksid 3,5 miljonit krooni.<br />

Hoonet haldava OÜ Corrigo<br />

juhatuse liige Tiiu Sepp ütles,<br />

et paar aastat tagasi vahetati ka<br />

katus ära, nii et nüüd on maja<br />

korras.<br />

Sepa selgitust mööda otsustati<br />

remonti tehes pöörata tähelepanu<br />

ka turvalisuse parandamisele.<br />

Et raviasutusel on kurbi<br />

kogemusi vargustega nii maja<br />

seest kui ka selle ees seisvatest<br />

autodest, paigaldati hoonele neli<br />

videovalvekaamerat. Haigla välisilmele<br />

ja turvalisusele annab<br />

palju juurde ka majaümbruse<br />

valgustussüsteem. Lähiümbrus<br />

on nüüd valgustatud.<br />

Uudised<br />

Hooldushaiglal uus välisilme<br />

Kalmistult<br />

võetakse maha<br />

40 puud<br />

Novembris võtab OÜ<br />

Tarva projekt Jõhvi kalmistult<br />

vanu pehkinud puid<br />

maha - neljakümne puu<br />

langetamine maksab vallale<br />

423 600 krooni.<br />

Ühe puu raiumise hind<br />

on üle 10 000 krooni.<br />

„Mulluse aastaga võrreldes<br />

on mahavõetavad puud<br />

väiksemad ja seepärast ka<br />

tööde hind madalam,” selgitas<br />

abivallavanem Priit<br />

Kesler.<br />

Kraanasid ega muud<br />

säärast tehnikat ei kasutata.<br />

Töötajad ronivad puu<br />

otsa, saevad selle jupikaupa<br />

lühemaks ja toimetavad<br />

mahasaetud osad köissüsteemidega<br />

maa peale. Selle<br />

eest, et kalmud viga ei<br />

saaks, vastutab tööde tegija.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> otsis firmat,<br />

kes võtaks ohtlikuks<br />

muutunud puude langetamise<br />

ette, mitu kuud.<br />

Pakkumise tegi kolm ettevõtet,<br />

ühes pakkumises<br />

küsiti 50 000 krooni puu<br />

kohta.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> on pehkinud<br />

puude mahavõtmiseks<br />

eraldanud kokku miljon<br />

krooni. Möödunud aastal<br />

võeti 270 000 krooni eest<br />

maha kümme puud. Tänavu<br />

kulutatakse 448 000 krooni.<br />

Abivallavanem Priit Kesleri<br />

sõnul tehakse ülejäänud<br />

summa eest kalmistul ära<br />

väiksemad puudekorrastustööd.<br />

Jõhvi kalmistut haldab<br />

küll Mihkli kirik, kuid vallavalitsus<br />

peab oluliseks<br />

seal ise heakorda tagada.<br />

JT<br />

Jõhvi hooldushaigla on pärast remonti saanud Jaama tänava ilusamaks<br />

majaks.<br />

Erika Prave foto<br />

Sellel sügisel avatud Mainori<br />

kõrgkooli Jõhvi õppekeskuses<br />

omandab rakenduslikku<br />

kõrgharidust 55 üliõpilast.<br />

„Meie juurde tulnud inimeste<br />

jaoks on oluline see, et nad<br />

saavad kodu lähedal õppida,”<br />

ütles Mainori kõrgkooli Jõhvi<br />

õppekeskuse juhataja Anneli<br />

Bogens. Tema sõnul peavad<br />

seda eriti tähtsaks vene üliõpilased,<br />

kes hoiavad oma kogukonna<br />

ja sõprade ligidale ega kipu<br />

mujale kooli sõitma. Eelis on ka<br />

see, et õhtune õpe võimaldab töö<br />

kõrvalt haridust omandada. Nii<br />

on üliõpilasi igas vanuses, alates<br />

19aastastest ja lõpetades 50ndates<br />

õppuritega.<br />

45 kohta<br />

Hooldushaiglas oleks kohti<br />

45 inimesele, kuid haigekassa<br />

maksab vaid 20 voodikoha eest.<br />

„Hooldushaigla raviteenuse<br />

päev maksab 600 krooni ja inimene<br />

ise seda tasuda ei suuda,<br />

seepärast oleme pakkunud neid<br />

voodikohti, mis üle jäävad, niiöelda<br />

sotsiaalhoolduseks, mille<br />

eest tasub omavalitsus 200<br />

krooni päevas,” selgitas Sepp.<br />

Jõhvi Mainoris nõuab<br />

tarkust taga 55 üliõpilast<br />

Seoses kütteperioodi algusega<br />

tuletab päästeteenistus<br />

inimestele meelde, et tuleks<br />

üle kontrollida kütteseadmed<br />

ja pühkida korstnad. Korrast<br />

ära kütteseadmed, nende vääriti<br />

kasutamine, hooldamata ja järelevalveta<br />

jätmine ning muu tu-<br />

„Paljud omandavad pärast<br />

keskerihariduse saamist teise<br />

astme haridust, aga on ka neid,<br />

kes õpivad uut eriala,” selgitas<br />

Bogens.<br />

Sisseastumisel oli vaieldamatult<br />

populaarseim eriala disain,<br />

sellele järgnes ärijuhtimine.<br />

Jõhvi on kaheteistkümnes<br />

Eesti omavalitsus, kus Mainori<br />

kõrgkooli õppekeskus uksed<br />

on avanud. Kõrgkoolis on neli<br />

struktuuriüksust: ettevõtluse,<br />

infotehnoloogia, juhtimise ja disaini<br />

instituut.<br />

Küttekolded talveks korda<br />

Näide korrast ära küttekoldest.<br />

JT<br />

Päästeameti foto<br />

leohutusnõuete rikkumine võib<br />

põhjustada raskeid tuleõnnetusi.<br />

Peab jälgima, et hoone korsten<br />

ja suitsulõõrid oleksid pragudeta<br />

ja puhtad. Kütteseadme<br />

ostmisel tuleb veenduda, kas<br />

selle kasutusjuhend on olemas.<br />

Kui pole, peab seda müüjalt<br />

Sotsiaalhooldus sobib siis, kui<br />

on vaja meditsiiniõe abi ja hooldaja<br />

tuge. „Näiteks kui inimene<br />

ei saa ise endaga kodus hakkama<br />

ja lähedastel ei ole võimalik<br />

teda hooldada, siis on ta mingi<br />

aja meie juures.”<br />

Hooldushaiglas on tööl 25<br />

inimest – meditsiiniõed, hooldajad,<br />

köögitöölised ja koristajad.<br />

„Vajaduse korral kasutame<br />

ka arsti teenust. Et meil olevate<br />

krooniliste haigete raviskeemi<br />

tohib muuta ainult inimese raviarst,<br />

vajatakse otseselt arstiabi<br />

harva,” sõnas Sepp. Ta tõdes,<br />

et hooldushaiga põhilised patsiendid<br />

on lamavad haiged ja<br />

dementsuse all kannatavad inimesed.<br />

Hooldushaiglaga ühe katuse<br />

all töötavad ka eriarstid, seal<br />

tehakse taastusravi ja metadoonasendusravi.<br />

Hoones asub ka<br />

Jõhvi noorukite ravi- ja rehabilitatsioonikeskus.<br />

JT<br />

Anneli Bogens ütles, et Mainor<br />

kinkis oma üliõpilastele kooliaasta<br />

alguseks mälupulgad, millel<br />

oli nende jaoks oluline teave.<br />

Erika Prave foto<br />

nõudma. Pliiti, maja- ja/või saunaahju<br />

tuleb kütta mõõdukalt,<br />

kasutusjuhendi järgi. Kütte- ja<br />

soojendusseadmeid ei tohi jätta<br />

järelevalveta. Küttekollete läheduses<br />

ei tohi hoida küttematerjali<br />

ega muid kergestisüttivaid<br />

materjale. Kütteseadmeid tuleb<br />

hooldada regulaarselt, sest puhastamata<br />

korstnates/lõõrides<br />

koguneb tahm ja nõgi, mis võivad<br />

süttides põhjustada tulekahju.<br />

Ida-Eesti päästekeskuse tegevuspiirkonnas<br />

on sel aastal<br />

hooletusest kütteseadmete kasutamisel<br />

puhkenud kaksteist tulekahju.<br />

Hukkus üks, vigastada sai<br />

kaks ja vigastusteta päästeti üks<br />

inimene. Rikkis kütteseadmed<br />

on põhjustanud 15 tulekahju.<br />

Nõgi süttis suitsulõõris üheksal<br />

korral.<br />

Lisateavet korstnapühkimise<br />

kohta saab päästeala infotelefonilt<br />

1524 ja veebilehelt http://<br />

www.korsten.ee.<br />

Turvalist kütteperioodi!<br />

EVE OJALA<br />

Päästeameti avalike suhete<br />

büroo juhataja<br />

Aktiviseerimiskeskus<br />

töötutele<br />

Septembri lõpul toimus<br />

Mäetaguse mõisas projekti<br />

„Ida-Virumaa keskregiooni<br />

aktiviseerimiskeskuse loomine<br />

vähese konkurentsivõimega<br />

inimestele” lõpuüritus, kus<br />

võeti tehtu kokku ja tänati<br />

neid, kes projekti õnnestumisele<br />

kaasa aitasid.<br />

Projekti eestvedaja oli Jõhvi<br />

vallavalitsus ja võtmeisik<br />

sotsiaalosakonna juhataja Sirli<br />

Tammiste. Rahastajad olid Euroopa<br />

Sotsiaalfond ja Jõhvi vallavalitsus.<br />

Projekti käigus laekus töötutelt<br />

214 esmakordset avaldust.<br />

320-tunnisele kohanemiskoolitusele<br />

suunati 141 töötut, neist<br />

lõpetas kursuse täies mahus 85<br />

ja osalises mahus 40 inimest.<br />

Erialakursustel osalejaid oli üksteist<br />

– üheksa õppisid puhastusteenindajaks<br />

ja kolm autojuhiks.<br />

132 töötut osalesid mitmesugustel<br />

tööharjutustel, kõik kokku<br />

10 198 tundi.<br />

Avalduse esitanud töötutest<br />

said tööle 59 inimest, nende hulgas<br />

oli kuus puhastusteenindaja<br />

erialakursuse läbinut ja üks autojuhi<br />

kursuse lõpetanu.<br />

Projekt täitis oma eesmärgi.<br />

Lisaks sellele, et 59 inimest<br />

leidis rakendust, vähenes Jõhvi<br />

Oktoobri keskel Kiviõli<br />

mäe motorajal peetud Ida-Virumaa<br />

noorte lahtistel meistrivõistlustel<br />

motokrossis suutis<br />

klassis 65 cm 3 jätta esikoha<br />

Ida-Virumaale Jõhvi poiss<br />

Christopher Talli.<br />

Kümneaastane Christopher<br />

Talli võitis mõlemad võistlussõidud<br />

ja kogus 50 punkti.<br />

Samas klassis jättis kolmanda<br />

koha Ida-Virumaale vaprat<br />

sõitu teinud Narva Energia SK<br />

tüdruk Ljubov Leontjeva, kes<br />

esimeses sõidus oli pikka aega<br />

teine ja lõpuks taandus neljandaks,<br />

kuid teise sõidu kolmas<br />

koht tõstis ta kolmandaks ka<br />

kokkuvõttes.<br />

Sõideti viies masinaklassis.<br />

Idavirulastest mahtus esikolmikusse<br />

veel Kirill Krassikov, kes<br />

klassis 85 cm 3 oli kolmas, edestades<br />

kõige napimalt sama palju<br />

punkte kogunud klubikaaslast<br />

Aleksei Vinogradovit.<br />

3<br />

vallas sotsiaaltoetuste saajate<br />

arv veel saja võrra. Töötutel oli<br />

nimelt kohustus osaleda 320-<br />

tunnisel koolitusel ja tööharjutustel.<br />

Seetõttu ei jäänud paljudel<br />

sotsiaaltoetuse saajatel üle<br />

muud, kui ennast tööturuametis<br />

arvelt maha võtta – tõenäoliselt<br />

tegid nad tööd mitteametlikult<br />

ega saanud seetõttu projektis<br />

osaleda.<br />

Selle aasta 26. juunil asutasid<br />

Jõhvi ja Mäetaguse vallavalitsus<br />

mittetulundusühingu Virumaa<br />

Nõustamis- ja Aktiviseerimiskeskus.<br />

Keskus avas taas oma<br />

uksed töötutele 1. septembril<br />

Jõhvis Kaare tänav 7. Sinna saab<br />

töötuks jäänud inimene tulla<br />

oma muredest rääkima või teiste<br />

samade probleemide küüsis inimestega<br />

kokku saama.<br />

Kaia Kaldvee<br />

Projekti juht ja loodud<br />

MTÜ juhataja<br />

Noorte motospordi esikoht<br />

jäi Jõhvi<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> tunnustas tänukirjaga<br />

neid jõhvilasi, kes<br />

veedavad toimekalt oma pensionipäevi<br />

ja tegutsevad aktiivselt<br />

mitmesugustes seltsides.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong>e sotsiaalosakonna<br />

juhataja Sirli Tammiste<br />

sõnul on need inimesed teinud<br />

väga palju ka selleks, et valla<br />

eakate elu mitmekülgsemaks<br />

muuta.<br />

„Meie eriline tänu kuulub<br />

pikka aega volikogu töös osalenud<br />

Viktor Nikolaile ja Asta<br />

Möldrile, kes on oma pühendumusega<br />

aidanud kaasa Jõhvi<br />

linna ja valla elu edendamisele,”<br />

ütles Tammiste.<br />

Number 10 all sõitnud Christopher<br />

Talli harjutab motoklubis<br />

Freedom Feelers.<br />

Tekst ja foto:<br />

www.sportiv.ee<br />

Vald tänas tarmukaid seeniore<br />

Tänukirjad anti välja rahvusvahelisel<br />

eakate päeval.<br />

JT<br />

Tänukirja said:<br />

Galina Berova, Anne Demidova,<br />

Mall Enok, Lembit Haljaste,<br />

Endla Jaanus, Arved Jõgisoo,<br />

Jekaterina Kostritškina,<br />

Viivi Lehova, Hilja Makara,<br />

Evi Mäe, Asta Mölder, Viktor<br />

Nikolai, Endel Paap, Lilja Pertel,<br />

Gale Popova, Anne Rahuoja,<br />

Leili Saguri, Lianda Sakala,<br />

Väino Tiimus, Helju Tori,<br />

Valentina Tšigrinova, Eugen<br />

Vaher, Ljubov Volkova.

4 Uudised <strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Õpetajad vahetasid õpilastega kohad<br />

Muusikatunnis laulsid õpetajad „Superstaari” saates karastunud Priit Pikhofi klaverimängu saatel.<br />

Erika Prave foto<br />

Turupaviljonid viiakse ära<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> palub OÜl<br />

Jõhvi Turg viaduktialusest<br />

parklast ajutised müügipaviljonid<br />

ära viia, et laiendada<br />

tasuta parkimise ala.<br />

„Kui parkimine läheb terves<br />

linnas tasuliseks, siis viaduktialune<br />

parkla on üks koht, kuhu<br />

saab auto tasuta jätta,” ütles<br />

vallavanem Tauno Võhmar.<br />

Tema sõnul võtavad rohkem<br />

kui aasta kasutult seisnud müügipaviljonid<br />

lihtsalt ruumi ja<br />

seepärast soovib vald, et need<br />

ära viidaks.<br />

Paviljonide teisaldamine<br />

ja hiljem uuesti üles panemine<br />

läheb OÜle Jõhvi Turg maksma<br />

ligikaudu 650 000 krooni.<br />

Vallavanema sõnade kohaselt<br />

ootas vald teisaldamise nõudega<br />

oktoobrikuuni, sest selleks ajaks<br />

pidi selguma, kas turu arendajad<br />

saavad turuhoone asemele uusehitise<br />

rajamiseks pangalt laenu.<br />

Nüüd selgus, et rahataotlusele<br />

vastati eitavalt, ja ehitusplaanid<br />

nihkuvad tulevikku.<br />

<strong>Vallavalitsus</strong> viis Kohtla-Järvel<br />

asuvasse loomade<br />

varjupaika kolme ja poole<br />

tuhande krooni eest kassitoitu<br />

ja -liiva.<br />

„Sellest kogusest jätkub<br />

meile kolmeks kuuks,” ütles<br />

Üle aasta kasutult seisnud ajutised müügipaviljonid viiakse ära.<br />

Erika Prave foto<br />

OÜ Jõhvi Turg ostis turu<br />

ära kümme aastat tagasi ja peab<br />

seda lepingu järgi käigus hoidma<br />

2010. aastani. Ettevõte on<br />

teatanud, et ei kavatse pärast<br />

nimetatud tähtaega enam turu<br />

teenust osutada.<br />

„Võimalus, et Jõhvil turgu<br />

ei ole, on välistatud,” kinnitas<br />

Võhmar. Ta tõdes, et vallajuhid<br />

peavad Jõhvi uue turu loomisele<br />

tõsiselt mõtlema.<br />

Koduta kassidele viidi süüa<br />

Piia Lipp ütles, et maakonna ainsat loomade varjupaika peab enam<br />

toetama.<br />

Erika Prave foto<br />

loomade varjupaika pidava MTÜ<br />

Grey Dogs töötaja Aleksandr<br />

Kljutšankin. Tema sõnul ongi<br />

kassitoitu kõige enam vaja, sest<br />

koertele saadakse koolisööklatest<br />

jääke ja pitsud pole söögipoolise<br />

suhtes ka nii valivad.<br />

Abivallavanem Vello Juhkov<br />

märkis, et Jõhvi turu tulevase<br />

püsiva asukohana on kaalukausil<br />

näiteks Ehituse ABC<br />

ja raudtee vaheline ala. „Palju<br />

sõltub sellest, milliseks kujuneb<br />

Jõhvi uus liiklussõlm – kas see<br />

võimaldaks turule nii jalgsi kui<br />

ka autoga mugavalt ligi pääseda,”<br />

selgitas ta.<br />

JT<br />

Vallasekretär Piia Lipp,<br />

kes on peremeheta loomadele<br />

juba kolmel aastal loomakaitsepäevaks<br />

kingituste viimist<br />

korraldanud, tõdes, et varjupaik<br />

vajab enam toetust ja tähelepanu.<br />

„Inimesed, kes seda kohta<br />

peavad, on juba kaheksa aastat<br />

töötanud ilma puhkuseta,”<br />

sõnas Lipp. „Ka nende võimetel<br />

on piirid. Kui nad ühel<br />

päeval enam ei jaksa, siis tekib<br />

küsimus, kuhu hüljatud<br />

loomad panna.” Vallasekretär<br />

väljendas arvamust, et koduta<br />

loomade hoiuks ja hoolduseks<br />

tuleb maakonna tasandil lahendus<br />

leida.<br />

MTÜs Grey Dogs töötab<br />

ainult kaks inimest – Aleksandr<br />

Kljutšankin ja Olesja<br />

Kljutšankina – ning nende õlul<br />

ongi kogu Ida-Virumaa koduta<br />

kassid ja koerad.<br />

Jõhvi on varjupaika varasematel<br />

aastatel toetanud koeratoiduga.<br />

Eelmisel aastal viidi<br />

sealsetele asukatele ka jalaga<br />

söögikausse ja magamisaluseid.<br />

Valla eelarvest eraldatakse<br />

loomade varjupaigale igas<br />

kuus 11400 krooni.<br />

JT<br />

Õpetajate päeval seisid<br />

Jõhvi gümnaasiumis klassi ees<br />

abituriendid, pedagoogid aga<br />

sättisid end koolipinki.<br />

Samal ajal kui kaheteistkümnendikud<br />

said end koolmeistritena<br />

proovile panna, mõtlesid<br />

õpetajad muusikaklassis laule<br />

välja ja katsusid jõudu võimlemistunnis.<br />

„Õpilasele on kõige suurem<br />

õnn see, kui õpetajad on rõõmsad<br />

ja rahul,” kinnitas õpetajate<br />

päeval koolidirektori ametis<br />

olnud abiturient Knut Tamm.<br />

Õpilaste korraldatud aktus ja pedagoogidele<br />

peetud tunnid olid<br />

lõbusad ning külvasid head tuju<br />

tervesse koolimajja.<br />

Õpetajate päeva puhul ütles<br />

õnnesoovid ka vallavanem Tauno<br />

Võhmar, kes kinkis kooliperele<br />

suure tordi.<br />

Päev lõpetati õpetajate ekskursiooniga<br />

Rägaverre.<br />

JT<br />

Kaitseliit valmistub<br />

staabihoone remondiks<br />

Kaitseliidu Alutaguse maleva<br />

staabihoone renoveerimise<br />

projekt on valmis saanud.<br />

Jaama tänaval asuvasse majja<br />

investeeritakse kolme aasta<br />

jooksul 30 miljonit krooni.<br />

Sel aastal on hoones tehtavate<br />

tööde maht kümme miljonit<br />

krooni. Ehitatakse laoruum,<br />

vahetatakse välja aknad ja soojustatakse<br />

fassaad ning maja<br />

ümber tehakse piirdeaed, loetles<br />

Alutaguse maleva juhatuse liige<br />

Kalev Naur plaanisolevaid töid.<br />

Kavakohaselt saab endisest<br />

kooli aulast moodsa sisustusega<br />

laoruum. Seal hakatakse hoidma<br />

Kaitseliidu varustust, mis<br />

reservväelastele kogunemistel<br />

kätte antakse.<br />

Nauri sõnul kuulutab Kaitseliit<br />

lähiajal välja riigihanke<br />

kavandatud tööde tegija leidmiseks.<br />

„Seni ei ole meile teada, et<br />

lubatud summat kärbitaks,” oli<br />

ta lootusrikas.<br />

Järgmistel aastatel tuleb hoones<br />

välja vahetada kõik kommunikatsioonid.<br />

Maja kolmandale<br />

korrusele kavandatakse hosteli<br />

tüüpi magamisruume ja viimasele<br />

korrusele plaanitakse rajada<br />

korralike radadega tänapäevane<br />

lasketiir.<br />

Viimatinimetatuid saaksid<br />

kasutada ka teised jõustruktuurid,<br />

kinnitas Naur. Tema sõnul<br />

kasvab tublisti hoone lisaväärtus<br />

ja see võimaldab ka riigilt rohkem<br />

ülesandeid saada.<br />

Kaitseliidu peastaabil on kavas<br />

remontida maja kolme aasta<br />

jooksul kolmekümne miljoni<br />

krooni eest.<br />

JT<br />

Kaitseliidu Alutaguse maleva<br />

staabihoone remont algab veel<br />

sellel aastal.<br />

Erika Prave foto<br />

Konverentsil avati<br />

Mihkli kiriku saladusi<br />

Jõhvi Mihkli kirikus toimunud<br />

mihklipäeva ajalookonverentsil<br />

tõdes arheoloog<br />

Villu Kadakas, et see pühakoda<br />

on oma suuruse ja ehitusstiili<br />

poolest ainulaadne.<br />

Villu Kadakas, kelle juhendamisel<br />

toimusid 1999.,<br />

2001. ja 2007. aasta suvel Jõhvi<br />

Mihkli kirikus ja kirikaias<br />

arheoloogilised uuringud, andis<br />

konverentsil põhjaliku ülevaate<br />

sellest, kuidas need uurimistööd<br />

varasemaid arvamusi kiriku ehitusloost<br />

muutnud või kinnitanud<br />

on. Arheoloogi sõnul on Jõhvi<br />

maakirik oma suuruse ja ehitusstiili<br />

poolest Eestis ainulaadne,<br />

meenutades mõneti Lääne-Euroopa<br />

katedraalide ehitamise<br />

põhimõtteid. Võlvkeldris asuvad<br />

ruumid, mis on praegu kindluskiriku<br />

muuseumina tuntud,<br />

kandsid alguses sakraalset eesmärki,<br />

mitte sõjalist, nagu varem<br />

arvati. Sealt pääses keskajal<br />

treppi mööda altariruumi. Usutavasti<br />

oli varasem altar saalist<br />

võrega eraldatud. Praegune uks<br />

kiriku idaküljel on rajatud alles<br />

18.–19. sajandil.<br />

Salakäiku<br />

ei leitud<br />

Kirikaias tehtud uuringud<br />

kohalikes legendides kirjeldatud<br />

salakäigu olemasolu ei<br />

kinnitanud. Aastal 2001 tuli nn<br />

õunaaiast päevavalgele suure<br />

kiviristi jalg, eelmisel suvel aga<br />

avastati keskaegsetes kroonikates<br />

kirjeldatud kirikut ümbritsev<br />

ringmüür.<br />

Seda, et kirikumüüridel asus<br />

kunagi kaitserõdu, tõendavad<br />

müüritises leiduvad puittalade<br />

pesad. Jõhvi kirik oli enne Lii-<br />

Arheoloog Villu Kadakas näitas<br />

väljakaevamiste leidusid.<br />

Anne-Ly Reimaa foto<br />

Alajõe vallas Karjamaa<br />

külas asuv Laagri maaüksus<br />

kuulub juulist vallale,<br />

nii otsustasid Alajõe ja Jõhvi<br />

vallavolikogud.<br />

Nimetatud maa-alal on<br />

aastakümneid asunud Jõhvi<br />

puhkebaas, kus omal ajal korraldas<br />

lastelaagreid pioneeride<br />

maja, nüüd teeb seal sportlikke<br />

treeningkogunemisi Jõhvi<br />

spordikool. Seni kuulus Laagri<br />

maaüksus, pindalaga 23 959<br />

m², Alajõe vallale.<br />

Jõhvi spordikool on viimastel<br />

aastatel asunud parandama<br />

puhkekeskuse tingimusi<br />

- sel suvel lõpeb seal sauna ja<br />

pesuruumide renoveerimine,<br />

milleks saadi vajalik miljon<br />

krooni PRIAlt. Puhkemajal vahetatakse<br />

katus. Karjamaal on<br />

vi sõda hästi kindlustatud kants,<br />

kuid kindlusega seda siiski võrrelda<br />

ei saa. Aastal 1558, mil<br />

Liivimaale jõudsid Ivan Julma<br />

eelväed, kirjeldas kroonik Johannes<br />

Renner Jõhvi kirikut<br />

nii: „…sest kirikul olnud nagu<br />

kindlusel paksud müürid ja kaitsekäik<br />

rünnaku vastu, kus neli<br />

sakslast (s.t kohalikud aadlikud)<br />

talupoegadega koos vapralt võidelnud<br />

ning vaenlase lahkuma<br />

sundinud.”<br />

2007. aasta uuringutel kerkis<br />

lisaks esile oletus, et praeguse<br />

kiriku kohal võis asuda Muinas-<br />

Eesti linnus või asulakoht. Samuti<br />

avastati kiriku ust kaitsnud<br />

tugev keskaegne väravakompleks.<br />

Jõhvi plaaniti<br />

toomkirikut<br />

Ajaloolane Vallo Reimaa<br />

avas oma ettekandes vallutusjärgsete<br />

poliitiliste võitluste tagamaid.<br />

Need võivad anda seletuse,<br />

miks on Jõhvi Mihkli kirik<br />

tavalistest Eesti maakirikutest<br />

suurim. Alutaguse maavaldused<br />

kuulusid esialgu Kärkna kloostrile,<br />

seega tsistertslaste ordule.<br />

Võimalik, et Jõhvi kavatseti ehitada<br />

toomkirikut – plaaniti luua<br />

Virumaa piiskopkond, mis oleks<br />

ühtlasi tugipunkt Vadjamaa alistamisel.<br />

Huvi pakub tõdemus,<br />

et Alutaguse piirkonda pole<br />

iial kutsutud Narvamaaks (kui<br />

võrrelda näiteks Tartumaaga,<br />

kus oli samuti keskajal piiskopkond).<br />

Alutagusemaa on ajaloos<br />

esinenud Narvast sõltumatuna.<br />

Narvat kui piirilinna hakati välja<br />

ehitama hiljem, kui piiskopkonna<br />

loomise plaanid luhtusid.<br />

Ehitusettevõtja Aivo Raud<br />

tutvustas veel Jõhvi ajaloolise<br />

linnakeskkonna esiletoomise<br />

võimalusi, rõhutades, et heade<br />

lahenduste saavutamiseks tuleb<br />

alati teha kompromisse.<br />

Konverentsil tõdeti, et Jõhvi<br />

linnasüdant arendades tuleb<br />

leida häid viise ka vallikraavi<br />

ja kunagise kirikut ümbritsenud<br />

ringmüüri eksponeerimiseks.<br />

Jõhvi ainulaadne ehitusmälestis<br />

Mihkli kirik väärib, et teda kirikuarhitektuuri<br />

huvilistele paremini<br />

tutvustataks.<br />

ANNE-LY REIMAA<br />

Jõhvi Muuseumi Seltsi<br />

esinaine<br />

Karjamaa puhkekeskuse maa<br />

kuulub nüüd vallale<br />

loodud mitmeid sportimisvõimalusi<br />

- seal on tenniseväljak ja<br />

võrkpalli- ning korvpalliplats.<br />

JT<br />

Karjamaal on mitmeid sportimisvõimalusi<br />

loonud spordikooli<br />

direktor Priit Käen<br />

Foto erakogu

<strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Margarita Voitese tasuta kontsert<br />

Legendaarne koloratuursopran,<br />

Eesti muusikateatri<br />

primadonna Margarita Voites<br />

annab kolmapäeval, 26. novembril<br />

kell 18 Jõhvi Mihkli<br />

kirikus soolokontserdi. Kontsert<br />

on tasuta – see on valla<br />

kingitus kodanikupäevaks.<br />

Lauljatari saadab orelil Ulla<br />

Krigul. Kavas on eri ajastute heliloojate<br />

– Caccini, Händeli, Schuberti<br />

jt – vaimulikud laulud.<br />

Teatrilavalt ära oldud aastatele<br />

vaatamata on Margarita Voites<br />

ikka tippvormis ning elujõud ja<br />

loomistahe pulbitsevad temas<br />

endise tulisusega.<br />

Margarita Voitese loominguline<br />

tegevus on tõeliselt pikaajaline<br />

ja väljapaistev. Muusikateatri<br />

lavale jõudis ta esimest<br />

korda 51 aastat tagasi, mil Tartu<br />

Ülikooli näitering mängis operetti<br />

„Montmartre’i kannike”. Margarita<br />

Voites sai kohe peaosas<br />

särada. Sellele järgnesid õpingud<br />

Tallinna Konservatooriumis ning<br />

töö Vanemuise ja Estonia solistina.<br />

Siiani mäletatakse Margarita<br />

Voitese ületamatuid rolle: Violetta<br />

ja Gilda (Verdi „Traviata”<br />

ja „Rigoletto”) ning nimiosa<br />

Donizetti ooperis „Lucia di<br />

Lammermoor”. Lauljatari pälvis<br />

tolleaegse kõrgeima tunnustuse –<br />

NSV Liidu rahvakunstniku tiitli.<br />

Palju kontserte<br />

1990. aastal lõpetas Margarita<br />

Voites teatritöö, kuid tema<br />

aktiivne kontserditegevus on<br />

jätkunud siiani.<br />

2006. aasta 30. oktoobril tähistas<br />

Margarita Voites oma 70<br />

aasta juubelit galakontserdiga,<br />

esitades poolteist tundi järjest<br />

kõige keerulisemat soprani repertuaari<br />

ja hämmastades publikut<br />

oma erakordse vokaalse<br />

vormiga. Jõudnud ikka, mil pea<br />

kõik maailma koloratuursopranid<br />

on ammu laulmise lõpeta-<br />

Vald toetab rohkem<br />

kogupereüritusi<br />

Vald toetab järgmisel aastal<br />

enam spordi- ja kultuuriüritusi,<br />

millel saab osaleda<br />

palju inimesi ja mis pakuvad<br />

tegutsemislusti peredele.<br />

Abivallavanem Kristi Klaamanni<br />

sõnul on nende ürituste<br />

hulk, mida vald kultuuriürituste<br />

eelarvest järgmisel aastal toetab,<br />

vähenenud, kuid samas on mõnel<br />

juhul ettevõtmise toetuseks<br />

antav summa suurem.<br />

„Paraku kulub tavaliselt ligi<br />

80% ürituste eelarvest ruumide,<br />

kokkupandava lava või tehnika<br />

rendile, mis tähendab, et lõviosa<br />

eraldatud summadest on<br />

vajalikud selleks, et üritus saaks<br />

tehniliselt üldse toimuda,” ütles<br />

Klaamann. Neid kulusid ei saa<br />

aga ka vältida, sest vallal endal<br />

ei ole suuremate sündmuste korraldamiseks<br />

ruume ega piisavalt<br />

tehnikat.<br />

Vald toetab uuel aastal paljusid<br />

juba traditsiooniks saanud<br />

üritusi – näiteks käsitöölaata<br />

„Viru nikerdaja”, mis toimub<br />

aprillis juba üheteistkümnendat<br />

korda. Valla raha abil tehakse<br />

taas ka „Rahvuskultuuride loomepada”<br />

ja muinaspäevi, aga<br />

nendes ettevõtmistes püütakse<br />

leida värskem vaatenurk. „Näiteks<br />

muinaspäevadega samal<br />

ajal on väärikas tähtpäev Jõhvi<br />

Margarita Voitese kontsert on jõhvilastele kodanikupäeva kingitus.<br />

Foto: erakogu<br />

koorilaulu traditsioonidel, seega<br />

on augusti lõpul toimuvad muinaspäevad<br />

täis koorilaulu,” selgitas<br />

Klaamann.<br />

Kogupereüritustena tuntud<br />

peremess jaanuari lõpus ja mängude<br />

festival juuni alguses toimuvad<br />

järgmisel aastal kolmandat<br />

korda ning kuuluvad samuti<br />

nende sündmuste hulka, mida<br />

vald rahaliselt toetab. Toetust<br />

saab ka lennunduspäev.<br />

Et tuleval vabariigi aastapäeval<br />

võtab kontserdimajas külalisi<br />

vastu president Ilves, jääb<br />

vabariigi aastapäeva tähistamine<br />

vallakodanike jaoks tavapärasest<br />

pisut tagasihoidlikumaks.<br />

Valla eelarvest makstakse<br />

kinni ka traditsioonilised jaaniõhtu<br />

ning emade- ja isadepäeva<br />

pidu. Järgmisel aastal kavatsetakse<br />

peale aasta ema kuulutada<br />

välja ka aasta isa.<br />

Noorteüritustest võib mainida<br />

sõbrapäeva paiku peetavat<br />

venekeelset peoõhtut, kus valitakse<br />

„superpaari”, ja septembris<br />

aset leidvat glamuuripidu.<br />

Laste laulukonkurss saab<br />

järgmisel aastal uue näo – see<br />

on rohkem Jõhvi-keskne. „Laululaste<br />

saateansambliks on lubanud<br />

tulla Jõhvi bigbänd,” märkis<br />

Klaamann.<br />

Pered saavad oma sportlikke<br />

nud, on Margarita Voites kriitikute<br />

arvates sama võimas kui<br />

viisteist aastat tagasi Estonias.<br />

Tema tähenduse ja tähtsuse Eesti<br />

kultuurile sõnastas oma õnnitluskõnes<br />

tabavaimalt maestro<br />

Eri Klas: „Selliste inimeste üle<br />

võib olla uhke, kes on nii kaua<br />

ja sellisel tasemel olnud Eesti<br />

muusikateatri majakas, mille<br />

järgi peab joonduma.”<br />

2007. aastal tähistas lauljanna<br />

oma 50 aasta lavajuubelit<br />

plaadikogumiku „Prima donna<br />

assoluta” väljaandmise ja selle<br />

esitluskontsertide turneega.<br />

<strong>2008</strong>. aastal valiti ta Eesti Näitlejate<br />

Liidu auliikmeks.<br />

Niisamuti nagu keegi ei oska<br />

seletada Margarita Voitese erakordse<br />

vormi saladust, pole ka<br />

teada, kui kaua on veel võimalik<br />

tema kunsti nautida. Tuleks<br />

teha kõik, et seda imet hinnata,<br />

ja kindlustada lauljanna jõudmine<br />

publikuni, kuni ime kestab –<br />

Margarita Voites lummab kindlasti<br />

ka Jõhvi ja selle ümbruse<br />

rahvast.<br />

JT<br />

Kristi Klaamanni kinnitusel toetab<br />

vald tervislikke eluviise propageerivaid<br />

ja kogu perele tegevust<br />

pakkuvaid ettevõtmisi.<br />

Erika Prave foto<br />

võimeid proovile panna volbriöö<br />

jooksul ja septembrikuisel Jõhvi<br />

sügisjooksul.<br />

Ka tuleva aasta lõpp on juba<br />

tavaks saanud ürituste päralt –<br />

nii on detsembrikuus kultuuri- ja<br />

huvikeskuses päkapikumaa ning<br />

kontserdimajas aastalõpuball.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Kultuur<br />

“Karjala” esitas oma folkloori<br />

Oktoobri keskel tutvustas<br />

folklooriansambel “Karjala”<br />

soomlaste, vepslaste ja<br />

karjalaste kultuuri, ansambel<br />

andis Ida-Virumaal kuus<br />

kontserti, neist kaks esinemist<br />

olid Jõhvis.<br />

Jõhvi gümnaasiumis ja seltsimajas<br />

esitas ansambel vepslaste,<br />

soomlaste ja karjalaste laule,<br />

tantse ja mänge.<br />

Ansambel pakkus oma<br />

kontserditel interaktiivset programmi,<br />

milles pealtvaatajad<br />

muutusid üheks osaks toimuvas.<br />

Kontserdite eesmärgiks oli karjala<br />

põlisrahvuste tutvustamine<br />

, samuti vana kombestiku säilitamine.<br />

“Karjala” on asutatud juba<br />

1961.aastal. Ansambel on esinenud<br />

Austrias, Poolas, Rootsis,<br />

Saksamaal ja arvukalt Soomes<br />

vägagi erinevatel festivalidel.<br />

Karjala esines Ida-Virumaal<br />

hõimupäevadel, mis on soomeugri<br />

maailma tähtsaim ja vanim<br />

regulaarne kultuurisündmus.<br />

Hõimupäevi peetakse Eestis<br />

igal aastal oktoobrikuu kolmandal<br />

nädalal. Hõimupäevi hakati<br />

Eestis tähistama 79 aastat ta-<br />

Kunstnik Herald Eelma<br />

loominguga tutvusime juba<br />

nooruspäevil Tammsaaret<br />

lugedes – kõigile tuttavad<br />

„Tõe ja õiguse” illustratsioonid<br />

olid pea viiskümmend<br />

aastat tagasi kunstniku<br />

kunstiinstituudi diplomitöö.<br />

Ka tema hilisemad tööd raamatuillustraatorina,<br />

näiteks<br />

Kreutzwaldi „Põhja konn”<br />

või „Kalevala”, on paljudele<br />

teada.<br />

Kuid eelkõige on Eelma<br />

siiski vabagraafik, kelle<br />

loominguta oleks kogu Eesti<br />

kunst alates möödunud sajandi<br />

60. aastatest palju vaesem.<br />

Kunstniku loomingus on olnud<br />

pikk puu- ja linoollõigete<br />

periood ning sellele järgnenud<br />

litograafiate aeg. Ning ikka ja<br />

jälle sinna vahele joonistamine,<br />

lihtsalt pliiatsiga, paberile.<br />

See on olnud nagu allikal käimine<br />

– vahetu ja siiras. Just nii,<br />

nagu Kristjan Raual, ühel Herald<br />

Eelma suurel eeskujul.<br />

Kõiki tema tegemisi on<br />

märgatud, ta on olnud esireas,<br />

teda on tunnustatud. Jäädes<br />

oma loomingus endaks, on ta<br />

ometi olnud alati ajas ja huvitav.<br />

Ja kummaline, et nüüd,<br />

vana mehena, kus ta peaaegu<br />

erakuna oma Läänemaa talus<br />

pliiatsiga lilli uurib, on ta seda<br />

Anne Uttendorfi foto<br />

Ansambel Karjala kutsus pealtvaatajaid etenduses osalema.<br />

gasi. 1940. aastal see traditsioon<br />

katkes, kuid Eesti ungari seltside<br />

eestvõttel taastati see traditsioon<br />

1988.a.<br />

Hõimupäevade korraldamine<br />

põhineb soome-ugri rahvaste<br />

keele ja kultuuri juurtel- see võimaldab<br />

meil süvendad austust<br />

enda keele ja kultuuri vastu ning<br />

ühtlasi teadvustada paremini<br />

oma rahvuslikku omapära ning<br />

kuulumist soome-ugri rahvaste<br />

perre.<br />

JT<br />

Herald Eelma näitas Meistri aeda<br />

Vene gümnaasiumi õpilased<br />

meisterdasid aed- ja puuviljadest<br />

muinasjututegelasi<br />

ning panid need kooli näitusel<br />

välja.<br />

Väljapanekuks ei olnud lihtne<br />

valmistuda. Üheainsa töö<br />

tegemiseks pidi korjama mitmesuguseid<br />

looduslikke materjale,<br />

mõtlema välja, mida põnevat<br />

nendest teha saab, ning siis kangelane<br />

meisterdada või pilt valmis<br />

teha.<br />

Aga näitusega ei kaasnenud<br />

sugugi ainult raskused, oli ka<br />

palju rõõmu. Lapsed valmistusid<br />

ju näituseks vanemate abiga.<br />

On nii tore minna koos perega<br />

parki, korjata sealt lehti, käbi-<br />

Oktoobris sai kunstikoolis Herald<br />

Eelma hilisemat loomingut<br />

vaadata ja kunstnikuga kohtuda.<br />

Mati Rautso foto<br />

ikka. Tema joonistustes on<br />

täiuslik lihtsus ja vaikne ilu.<br />

Juba nelja aasta eest kirjutas<br />

kunstiteadlane Jüri Hain<br />

kunstniku näituse puhul: „Herald<br />

Eelmal oli valida kahe<br />

võimaluse vahel. Kas tähistada<br />

oma 70. sünnipäeva arvustusest<br />

ülalpool seisva elava klassikuna<br />

või tuua ateljeevaikusest<br />

välja uued tööd, andes end<br />

sellega kätte noriva päevakriitika<br />

armeele. Kahevaheloleku<br />

lõpetas otsus teise, raskema<br />

võimaluse kasuks, mille puhul<br />

talle palju õnne!”<br />

Sama valiku tegi Eelma<br />

nüüdki. Väljapanek „Aed”<br />

kunstikooli galeriis oli kunstnikule<br />

esimene võimalus oma<br />

uusi tänavusuviseid joonistusi<br />

üheskoos näidata.<br />

MATI RAUTSO<br />

Jõhvi kunstikooli direktor<br />

Sügisnäitus aedviljadest<br />

Õpilased näitasid oma töödes üles<br />

leidlikkust.<br />

Tatjana Laada foto<br />

sid ja oksakesi ning olla värskes<br />

õhus. Te ei usu? Eks tehke järele<br />

– käige päeval pargis või metsas<br />

ja õhtul meisterdage üheskoos.<br />

Pole midagi lihtsamat, kui luua<br />

oma kätega imesid!<br />

TATJANA LAADA<br />

5<br />

Eesti esimene<br />

haridusminister<br />

Peeter Põld – 130<br />

Sel aastal tähistab Eesti<br />

haridusmaailm riigi esimese<br />

haridusministri Peeter<br />

Põllu 130. sünniaastapäeva.<br />

Jõhviga seob Põldu tema<br />

sünnipaik. Tema isa pidas<br />

kohaliku koolmeistri ametit<br />

ja tulevane riigimees sündis<br />

12. juulil 1878. aastal Jõhvi<br />

vallas Puru küla koolimajas.<br />

1898. aastal astus ta Tartu<br />

Ülikooli usuteaduskonda,<br />

mille lõpetas teoloogiakandidaadi<br />

kraadiga. Ometi loobus<br />

ta kirikuõpetaja kutsest ja<br />

suundus haridusvaldkonda.<br />

Tol ajal pakkus kooliõpetaja<br />

amet majanduslikult vähem<br />

kui maapastori oma.<br />

Õpetajate kongressi<br />

eestvedaja<br />

Peeter Põllu eestvõttel<br />

toimusid 1917. aasta aprillis<br />

ja juunis esimesed rahvahariduse<br />

(õpetajate) kongressid,<br />

kus oli keskne arutlusaine<br />

eesti rahvuskooli rajamine.<br />

14. mail 1917. aastal loodi<br />

Eesti Õpetajate Keskliit, mille<br />

juhatuse esimeheks valiti<br />

Põld. Samal aastal asutas ta<br />

ajakirja Kasvatus ja Haridus.<br />

Põld on kirjutanud palju tõsiseltvõetavat<br />

haridusalast<br />

õppekirjandust, kuid tema<br />

eesmärk polnud kirjutada<br />

üksnes kasvatusteooria ülevaateid,<br />

vaid keskenduda inimese<br />

kasvatamisele, maailma<br />

paremaks muutmisele.<br />

Haridusministri ametit<br />

pidas Põld lühikest aega,<br />

1918. aasta 24. veebruarist<br />

28. novembrini. Koos Jaan<br />

Tõnissoniga käis ta tolle aasta<br />

hilissügisel Soomes riigihoidja<br />

Svinhufvudilt Eesti<br />

sõjaväele relvi muretsemas.<br />

Tagasi jõudnud, selgus, et<br />

Põld oli vabastatud haridusministri<br />

ametist ja määratud<br />

Tartu Ülikooli kuraatoriks.<br />

Tema ülesandeks sai tsaariaegse<br />

ülikooli põhjal rahvuslik<br />

eesti ülikool üles ehitada.<br />

Tuli välja selgitada ülikooli<br />

varade seisukord, määrata<br />

allasutuste juhid ja töötajad,<br />

komplekteerida õppekaader,<br />

võtta vastu üliõpilasi, lahendada<br />

tuhandeid praktilisi<br />

asju. 1919. aasta sügisel alustas<br />

Tartu Ülikool taas tööd.<br />

Septembris tähistas Tartu<br />

Ülikool haridustegelase 130.<br />

sünniaastapäeva teaduskonverentsiga,<br />

samuti asutati sel<br />

aastal haridusministeeriumi ja<br />

haridusteaduskonna algatusel<br />

Põllu stipendium. Detsembris<br />

avatakse Tartus haridus- ja<br />

teadusministeeriumi hoone<br />

ees Peeter Põllu ausammas.<br />

ANNE-LY REIMAA<br />

Jõhvi Muuseumi Seltsi esinaine

6 Elu <strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Ulla Jönsson pöörab tuttavaid Eesti-usku<br />

Rootslannast õpetaja Ulla<br />

Jönsson on viisteist aastat<br />

teinud mitme Jõhvi haridusasutusega<br />

koostööd ja tutvustanud<br />

kodumaal Eestit kui<br />

suurepärast riiki.<br />

Milline oli teie esimene<br />

käik Jõhvi?<br />

See oli viisteist aastat tagasi,<br />

NSVL oli äsja lagunenud<br />

ning Rootsi valitsus andis koolidele<br />

raha, et õpilased-õpetajad<br />

saaksid Balti riikidesse sõita ja<br />

vaadata, kuidas inimesed siin<br />

elavad.<br />

Tulin koos viie õpilasega<br />

Jõhvi gümnaasiumile külla. See<br />

oli väga tore reis ja suurepärane<br />

kogemus. Mulle meenutas toonane<br />

Jõhvi 1950. aastate Rootsit.<br />

Näiteks iseteenindusega poode<br />

nagu praegused supermarketid<br />

siis ei olnud. Kõik oli minu<br />

jaoks väga eriline. Inimesed olid<br />

hästi kenad. Esimesena sain siin<br />

sõbraks Elle Seliverstovaga. Ja<br />

ehkki Elle ei rääkinud inglise<br />

keelt ja mina ei oska eesti keelt,<br />

saime suurepäraselt omavahel<br />

suheldud. Kasutasime žeste ja<br />

kui vaja, tegime pantomiimi.<br />

Mida ühised projektid teile<br />

on õpetanud?<br />

Oo, väga paljut! Õppisin<br />

tundma uut kultuuri, maad, suurepäraseid<br />

inimesi.<br />

Pärast esimest käiku Jõhvi<br />

rääkisid kaasasolnud õpilased,<br />

et nad oskavad seda, mis neil<br />

kodus on, palju rohkem hinnata.<br />

Toona ei olnud teie koolid just<br />

kõige kaunimad ja õpilased ütlesid,<br />

et nad ei kaeba enam kunagi<br />

selle üle, mis neil oma koolis on.<br />

Võimalus teisi riike näha annab<br />

ka oma kodust hoopis teise pildi.<br />

Viisteist aastat tagasi elati siin ju<br />

sootuks teisiti. Ometi meeldis<br />

mulle siin nii väga, et Jõhvi on<br />

mulle justkui teine kodu.<br />

Kui tihti te Jõhvis käite?<br />

Vähemalt kaks korda aastas.<br />

Pärast järjekordse projekti lõppemist<br />

mõtlen juba, mida järgmisena<br />

ühiselt ette võtta.<br />

Kirjeldage palun mõnd<br />

eriti meeldejäävat siinset<br />

sündmust.<br />

Strömsundi kooli inglise ja<br />

rootsi keele õpetaja Ulla Jönsson<br />

on Jõhvis juhtinud enam<br />

kui paarikümmet haridusprojekti<br />

– nii majandusõpetuse,<br />

kodanikuõpetuse, meedia kui<br />

ka mitmes muus valdkonnas.<br />

Koostöö Jõhvi koolidega on<br />

saanud võimalikuks tänu siinsete<br />

inimeste avatusele ning<br />

Anne-Ly ja Vallo Reimaa kaasabile.<br />

Neid on jällegi väga palju.<br />

Unustamatu oli minu 50. sünnipäeva<br />

tähistamine Purtse lossis<br />

koos Jõhvi sõprade-tuttavatega,<br />

põnevad olid suvised Peipsiäärsed<br />

laagrid koos õpilastega.<br />

Kuremäe kloostri ja ema Varvara<br />

külastamine on meeldejääv.<br />

Väga palju positiivseid mälestusi<br />

on mul siit.<br />

Aga ka mõni tilk tõrva on<br />

meepotis. Näiteks tõin siia kord<br />

Uddevalla Eesti sõprade korjatud<br />

raha Ida-Virumaa lastekodudele.<br />

Ja siis Tallinnas taksoga<br />

sõites märkasin, et taksomeeter<br />

galopib ebaloomulikult kiiresti.<br />

See oli kuidagi eriti solvav –<br />

tõin siia heategevusliku raha ja<br />

sain ise taksojuhilt petta. Ütlesin<br />

seda ka tollele taksojuhile. Nägin,<br />

et tal oli häbi, kuid ta püüdis<br />

enda tegu õigustada.<br />

Teie kohta on öeldud, et<br />

tunnete Jõhvit paremini kui<br />

mõni kohalik.<br />

Jõhvis on väga palju muutunud,<br />

minu meelest on see linn<br />

arenenud hullumeelselt kiires<br />

tempos. Viisteist aastat tagasi<br />

oli see üks vanaaegne linnake<br />

ja mulle meeldisid mõned asjad<br />

siis rohkem. Mul on näiteks kahju<br />

sellest väikesest teatrimajast,<br />

mille asemel on nüüd moodne<br />

Tsentraal. Minu meelest on<br />

kesklinnas ehitisi, mis sinna ei<br />

sobi. Ja nagu öeldud, väikesest<br />

vanast linnast on saanud moodne.<br />

Iga kord, kui siia jälle tulen,<br />

on midagi uut juures.<br />

Mida arvate Eesti koolisüsteemist?<br />

Mulle meeldib Eesti kool ja<br />

ma arvan, et te peaksite seda,<br />

Ulla Jonsson tõdes, et oli ilmselt üks esimesi välismaalasi, kes Jõhvis<br />

käis. Teistest väliskülalistest eristab teda see, et ta tuleb siia ikka ja<br />

jälle.<br />

Bjorn Bloomi foto<br />

mis teil praegu on, hoidma.<br />

Rootsis on asjad läinud nii kaugele,<br />

et lapsed ei tule enam kooli<br />

õppima, vaid sõpradega kokku<br />

saama, niisama päeva veetma.<br />

Eestis oli vist pärast NSVLi<br />

lagunemist aeg, mil justkui häbeneti<br />

ennast ja taheti kõigest<br />

hingest olla lääneriikide moodi.<br />

Nii püüti ka Rootsi haridussüsteemist<br />

palju üle võtta. Mina<br />

aga ütlen, et ärge lõhkuge oma<br />

kooli. Teie lapsed õpivad siin tõsiselt<br />

ja saavad häid hindeid. Ja<br />

see on hea.<br />

Mis on teie edasised plaanid<br />

seoses Jõhviga?<br />

Kavandame praegu ühist<br />

haridusprojekti Ida-Virumaa<br />

kutsehariduskeskusega. Jõuludeks<br />

koguvad meie kooli õpilased<br />

mänguasju ja sporditarbeid<br />

Kohtla-Nõmme ja Narva-Jõesuu<br />

lastekodude lastele. Kavandame<br />

ühist projekti väiksemate klasside<br />

õpilastega. Mõtteid on palju<br />

ja loodan, et väljakujunenud<br />

hea koostöö Rootsi Strömsundi<br />

kooli ja Jõhvi haridusasutustega<br />

jätkub.<br />

Kuidas teie tuttavad suhtuvad<br />

sellisesse Eesti-lembusesse?<br />

Olen paljudele Rootsi inimestele<br />

tutvustanud Eestit kui<br />

suurepärast maad. Ma tean, et<br />

rootslaste hulgas on neid, kes<br />

on kuulnud igasuguseid kolelugusid<br />

Eestist ja pelgavad siia<br />

tulla. Olen seda arvamust ümber<br />

lükanud ja kinnitanud, et siin ei<br />

ole ohtlikum kui näiteks Stockholmis.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Raamatukogus enam letialust<br />

lugemisvara pole<br />

Ajad, mil ka raamatukogus<br />

nii-öelda letialust kaupa<br />

liikus, jäävad möödunud sajandisse,<br />

sest elektrooniline<br />

laenutussüsteem ei jäta tänapäeval<br />

lugeja eest midagi varju,<br />

tõdeb Jõhvi keskraamatukogu<br />

kojulaenutusosakonna<br />

juhataja Sirje Malmet.<br />

Peamine põhjus, miks mõni<br />

raamat leti alla varjus, oli laenuks<br />

küsijas, selgitab Malmet.<br />

Kui ikka vast välja antud ilusat<br />

puhtakaanelist teost soovis lugeda<br />

kasimata välimusega inimene,<br />

ei lubanud raamatukogu<br />

töötaja süda tal raamatut välja<br />

anda ja ta salgas selle olemasolu<br />

lihtsalt maha. Või juhtus mõni<br />

kirjandusteos nõnda menukas<br />

olema, et selle lugemiseks sai<br />

esmajärjekorras õiguse mõni<br />

kauaaegne ja väärikas lugeja.<br />

„Nüüd aga on elektroonilises<br />

kataloogis kõik kirjas ja<br />

enam pole raamatukogu töötajal<br />

võimalik raamatut välja andmast<br />

keelduda,” ütleb Malmet.<br />

Elektroonilise kataloogiga<br />

on seotud ka raamatukogu<br />

töötaja õudusunenägu. Malmet<br />

kirjeldab seda nii: „Kataloog<br />

näitab, et raamat on meil kogus<br />

olemas, ja inimene soovib<br />

seda laenuks võtta. Mina otsin<br />

raamatut riiulist. Otsin ja otsin,<br />

aga ei leia...” Selline lugu ajab<br />

raamatukogu töötajale lausa<br />

judinad peale. Kuhu siis raamat<br />

kaduda võib? „Näiteks on<br />

keegi selle riiulil valesse kohta<br />

pannud või hoopis ära varastanud.”<br />

Elulooraamatud<br />

on kuum kaup<br />

Sellest, et ka raamatukogus<br />

tekib järjekord, annab aimu<br />

elektrooniline nimekiri, kus<br />

on kirjas, millist lugemisvara<br />

soovitakse. Selles edetabelis<br />

troonivad elulooraamatud ja<br />

reisikirjeldused. Nii on paljudel<br />

jõhvilastel soov lugeda<br />

Katrin Karisma ja Reet Linna<br />

lugu. Jutustused elust võõrsil,<br />

näiteks „Minu Hispaania”,<br />

„Minu Ameerika” ja muu Epp<br />

Petrone kirjastuse välja antud<br />

lugemisvara lähevad nagu soojad<br />

saiad. Penny Vincenzi raamatut<br />

„Midagi ohtlikku” olla<br />

lugenud aga kõik Jõhvi naised,<br />

teab Malmet.<br />

Vene lugejatel sellist pingerida<br />

pole. „Neil on lugemisvalik<br />

oluliselt suurem,” põhjendab<br />

Malmet.<br />

Uued laenutajad<br />

Sellest, millised on jõhvilaste<br />

lugemiseelistused, said<br />

22. oktoobril aimu ka inimesed,<br />

kes oma põhitööna raamatukogus<br />

lugemisvara välja<br />

ei laenuta, kuid keda raamatukogu<br />

sellesse rolli palus. Laenutajaametit<br />

proovisid lasteaia<br />

Kalevipoeg juhataja Anne Väli,<br />

vallavanem Tauno Võhmar,<br />

vene gümnaasiumi õppealajuhataja<br />

Liina Mihkelson, huvikeskuse<br />

direktor Šandor Štefil<br />

ja allakirjutanu.<br />

ERIKA PRAVE<br />

Anne Väli (fotol paremal) ütles, et raamatukogus töötamine oli<br />

huvitav kogemus. Algajale laenutajale andsid kindlustunnet lasteosakonna<br />

juhataja Reet Kalduri õpetussõnad.<br />

Erika Prave foto<br />

Kingissepas asub üks Venemaa tippkoole<br />

Jõhvi sõpruslinna Kingissepa<br />

6. keskkool kuulub Venemaa<br />

kümne parema õppeasutuse<br />

hulka. Jõhvi Teataja<br />

uuris, kuidas sealses koolis elu<br />

käib.<br />

Koolipäev algab poole tuhande<br />

õpilasega 6. keskkoolis<br />

kell pool üheksa ühise võimlemisega.<br />

Kui ilm on ilus, kogunevad<br />

lapsed virgutavaid harjutusi<br />

tegema kooliõue. Kehvema ilma<br />

korral rivistutakse koridoridesse<br />

ja tehakse kehalise kasvatuse<br />

õpetaja ettenäidatud harjutusi<br />

muusika saatel seal. Pärast veerandtunnist<br />

virgutusvõimlemist<br />

suundutakse koolisööklasse, et<br />

enne tunde tasuta klaasitäis piima<br />

juua või saiake süüa. Alles<br />

siis asutakse tarkust taga nõudma.<br />

Eelistatakse hamburgereid<br />

Koolisööklas saavad õpilased<br />

süüa kolm korda päevas.<br />

Hommikueinele lisaks pakutakse<br />

tavapärast koolilõunat ja<br />

hilisematki toidukorda neile,<br />

kes käivad pikapäevarühmas või<br />

tegelevad pärast tunde oma huvialaga<br />

kunstikeskuses (see on<br />

meie kunstikooliga sarnane asutus,<br />

mis asub keskkooliga ühe<br />

katuse all).<br />

„Laps on pika päeva koolis<br />

ja peab süüa saama, see on talle<br />

oluline,” ütles 6. keskkooli direktori<br />

kohusetäitja Jelena Degtjareva.<br />

Lastevanemate jaoks on<br />

see aga mugav – sel ajal, mil<br />

nemad on tööl, saavad lapsed<br />

kooliga samas majas kunsti või<br />

spordiga tegeleda.<br />

Tavalise koolilõuna eest<br />

maksavad lastevanemad 30 rubla<br />

ehk peaaegu 15 krooni päevas.<br />

Koolisööklas on ka niinimetatud<br />

kaebuste ja ettepanekute<br />

raamat, kuhu õpilased oma<br />

soove ja nurinat kirja panevad.<br />

„Mille üle nad kaebavad? Eks<br />

ikka selle üle, et neile ei meeldi<br />

putru süüa või et kala asemel<br />

võiks olla hamburger,” andis<br />

Degtjareva ülevaate. Tema sõnul<br />

analüüsib kooli juhtkond<br />

laste ettepanekuid siiski tõsiselt<br />

ja võtab neid ka arvesse.<br />

Eesti koolides tavaliseks saanud turvameeste asemel valvavad selles<br />

koolis vahetunnis uste peal korda õpilased.<br />

Erika Prave foto<br />

Õpilased korrapidajaiks<br />

Õpilastega arvestatakse koolis<br />

ka korrapidamisel. Nii peab<br />

iga päev koolis korda üks klass<br />

– see tähendab, et õpilased valvavad<br />

välisukse juures ja peavad<br />

silma peal koridorides toimuval.<br />

Viiekümne tuhande elanikuga<br />

Jõhvi sõpruslinn Kingissepp<br />

on ilmselt ainus koht terves<br />

maailmas, mis säilitab Eesti<br />

kommunisti Viktor Kingissepa<br />

mälestust. Ja seda mitmel viisil<br />

– kesklinnas asub revolutsionääri<br />

kuju, oma koht on tal kohalikus<br />

muuseumis ja eelkõige<br />

kannab endine Jamburgi linn<br />

tema nime siiani. Linnas leidub<br />

neid, kellele meeldiks ajaloolise<br />

nime Jamburg taastamine, kui<br />

ka neid, kes on praeguse nimega<br />

rahul.<br />

Rahvahääletust nimevahetuse<br />

üle ei ole veel korraldatud.<br />

Kui kell heliseb tundi, vaatavad<br />

korrapidajad ruumid üle, viskavad<br />

näiteks mahapudenenud paberid<br />

prügikasti ja teevad muud,<br />

et maja oleks järgmiseks vahetunniks<br />

korras.<br />

Nagu Venemaal üldiselt, nii<br />

käivad ka Kingissepa lapsed laupäeviti<br />

koolis. Direktori kohusetäitja<br />

sõnul on õppeprogrammid<br />

nii mahukad, et nõutud tarkuse<br />

omandamiseks viiest koolipäevast<br />

ei piisa. Liiatigi peavad<br />

koolipäevadesse mahtuma ka<br />

lisaainetunnid, mis aitavad eksamiteks<br />

või ülikooli astumiseks<br />

valmistuda.<br />

Sõjaline algõpetus tähtis<br />

Suurt rõhku pannakse selles<br />

koolis sõjalise ettevalmistuse<br />

tundidele. „Noorte väärtushinnangud<br />

on väga alla käinud, seepärast<br />

on oluline neile isamaaarmastust<br />

õpetada,” põhjendas<br />

Degtjareva. Sellist sõjalist laagrit,<br />

nagu hiljuti Eesti Televisiooni<br />

saatest võis näha – väikesed<br />

Vene koolipoisid, püssid seljas,<br />

tõsimeelselt lahinguks valmistumas<br />

–, siinse kooli juures ei ole.<br />

Küll aga saavad viimaste klasside<br />

poisid kooli sõjalise õpetuse<br />

õpetaja väitel tõsise ettevalmistuse<br />

kodumaa kaitsmiseks.<br />

Koht Venemaa kümne parema<br />

kooli hulgas tõi miljonirublase<br />

ehk umbes poole miljoni<br />

krooni suuruse preemia, mille<br />

eest tahetakse kooli veelgi enam<br />

arendada. „Peame oluliseks arvutiklasse<br />

täiustada ja õppetöös<br />

infotehnoloogiat kasutada,” selgitas<br />

Degtjareva kooli plaane.<br />

Esikümnesse pääsemiseks<br />

tuli koolil näidata, mida viie aasta<br />

jooksul on ära tehtud ja millised<br />

plaanid ees ootavad. Oma<br />

osa andis töö lastega, kellel on<br />

õpiraskusi, ja lastele pakutav<br />

tunniväline tegevus. Ka lõpueksamite<br />

hinnetel oli üldtulemuses<br />

oma, kuid mitte väga suur roll,<br />

sõnas Kingissepa kooli direktori<br />

kohusetäitja.<br />

ERIKA PRAVE

<strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Teated<br />

7<br />

UUED VALLAKODANIKUD<br />

Septembris registreeriti<br />

Jõhvis kümme uut väikest<br />

kodanikku:<br />

Veronika Aleinik<br />

Helena Seliverstov<br />

Rebecca-Helena Puidak<br />

Arina Tihhomirova<br />

Timur Lassikov<br />

Aleksei Hazov<br />

Anatoli Hruštšjov<br />

Jakob-Sten Tuiv<br />

Maria Sterlikova<br />

Martin Soom<br />

ÕNNITLEME!<br />

Novembris tähistavad<br />

sünnipäeva<br />

järgmised väärikas<br />

eas jõhvilased<br />

93<br />

Miina Kuuskla 13. november<br />

88<br />

Leida Vendik 3. november<br />

Luule Aasa 16. november<br />

Olga Urbalu 26. november<br />

87<br />

Maria Jeronen 21. november<br />

Anastassia Antonova 28. november<br />

Mikhail Toporov 30. november<br />

86<br />

Juta Valdas 8. november<br />

Viktor Pruus 17. november<br />

Liidia Guržienko 24. november<br />

Ekaterina Plutalova 29. november<br />

85<br />

Andrey Semenov 7. november<br />

Ivan Plotnikov 11. november<br />

Guriy Oranov 14. november<br />

Lembit Raudsepp 25. november<br />

Liubov Bulanova 27. november<br />

80<br />

Miralda Raiend 5. november<br />

Kaljo Lehiste 5. november<br />

Vera Shepeleva 6. november<br />

Varvara Moora 7. november<br />

Asta Ratasepp 9. november<br />

Aino-Johanna Rohtmets 9. november<br />

Liubov Sapronenkova 10. november<br />

Antonina Uit 16. november<br />

Mihhail Trussov 17. november<br />

Maria Arsenina 19. november<br />

Karl Mägi 20. november<br />

Niina Penežko 29. november<br />

Aleksandra Hrenova 30. november<br />

Lidia Tšuškina 30. november<br />

75<br />

Vladislav Levkovski 2. november<br />

Heino Salumets 7. november<br />

Evgeniya Veresova 7. november<br />

Aino Pirk 16. november<br />

Vilma Roostoja 18. november<br />

Alexey Voropaev 25. november<br />

Raisa Fedorova 26. november<br />

Jevgenia Pinajeva 28. november<br />

Vaegkuuljate<br />

abistamine:<br />

Kolmapäeval,<br />

12. novembri kella 12-14<br />

Jõhvis, Kaare 7.<br />

Laupäeval,<br />

29. novembril kella 12-14<br />

Jõhvis, Kooli 2.<br />

NÄITUSED<br />

KUNSTIKOOLI<br />

GALERIIS<br />

29. oktoobrist novembri<br />

lõpuni Mall Nukke kollaažide<br />

näitus „Ringlused 2”<br />

27. ja 28. oktoobril viib<br />

Mall Nukke kunstikoolis läbi<br />

kollaažikoolituse kõigile huvilistele<br />

kunstiõpetajatele.<br />

LINNAGALERIIS<br />

5.–27. novembrini tekstiili-<br />

ja nahakunstinäitus rühmitiselt<br />

NARVA SEKSTETT<br />

Jõhvi Teataja reklaamide hinnakiri<br />

Reklaami suurus mõõt mm hind<br />

1/1 (terve lehekülg) 286 x 380 7000.-<br />

2/3 286 x 284 4800.-<br />

1/2 286 x 190 3600.-<br />

1/3 286 x 141 2600.-<br />

1/4 190 x 141 2200.-<br />

1/5 141 x 141 1800.-<br />

1/6 190 x 93 1500.-<br />

1/8 141 x 93 1200.-<br />

1/12 93 x 93 1000.-<br />

1/16 141 x 45 650.-<br />

1/24 93 x 45 400.-<br />

1/48 45 x 45 200.-<br />

Jõhvi Teataja avaldab valmis kujundusega reklaame<br />

Jõhvi Teataja avaldab reklaamtekste<br />

Jõhvi Teataja avaldab reklaami tellimiskirja alusel, kus on<br />

kirjas tellija postiaadress, äriregistrinumber, kontaktisiku nimi<br />

ja telefon<br />

Reklaami eest tasutakse Jõhvi valla esitatud arve alusel<br />

Arve tasumise tähtaeg on seitse päeva (või lepingu kohaselt)<br />

Pretensioone reklaami avaldamisel tekkinud vigade kohta<br />

saab esitada Jõhvi Teataja toimetusse kirjalikult viie päeva<br />

jooksul pärast reklaami avaldamist<br />

OKTOOBER JÕHVI AJALOOS<br />

ARTHUR<br />

RUUSMAA<br />

03.10.1918 sündis tulevane<br />

kunstnik ja graafik Abel<br />

Kimberg-Lee, kelle noorpõlv<br />

möödus Kohtla Servaääre külas.<br />

Pärast Kohtla kuueklassilise<br />

algkooli lõpetamist jätkas<br />

ta haridusteed Jõhvi gümnaasiumis.<br />

Seal tuli ilmsiks noormehe<br />

kunstianne ja õpetajate<br />

soovitusel läks Abel õppima<br />

Tallinna kõrgema kunstikooli<br />

graafikaosakonda Günther<br />

Reindorffi klassi.<br />

Helend Peep jutustab oma<br />

mälestustes, et Jõhvis teenis<br />

Abel oma esimese taskuraha<br />

klassikaaslastele joonistusi tehes.<br />

Järgmisel päeval käskinud<br />

õpetaja püsti tõusta neil, kelle<br />

joonistusi polnud Abel teinud,<br />

ja et poisid araks ei löönud ja<br />

üles tunnistasid, siis ei saanud<br />

keegi karistada ja Abelilt ei<br />

nõutud ka raha tagasi.<br />

Narva Seksteti<br />

tekstiilinäitus<br />

Novembris näeb linnagaleriis<br />

Narva kunstnikeühenduse<br />

tekstiilikunsti.<br />

Kuus Narvast pärit kunstnikku<br />

– Veera Lantsova, Olga Tjurina,<br />

Irina Sopina, Natalja Kapajeva,<br />

Ljudmila Sedova ja Olga Loginova<br />

– ühinesid Jõhvi linnagaleriis<br />

üles pandavaks näituseks<br />

rühmitisse Narva Sekstett”.<br />

Kunstnikud on erineva käekirja,<br />

temperamendi ja maailmatunnetusega,<br />

kuid neid ühendab<br />

armastus tekstiilikunsti vastu.<br />

Publikule on hindamiseks<br />

välja pandud viimased batika-,<br />

lapi- ja segatehnikas tööd. Läbi<br />

naiseliku pilgu on püütud edasi<br />

anda tekstiili kui materjali pehmust<br />

ja töödeldavust.<br />

JT<br />

Praegu elab Abel Kimberg-<br />

Lee Kanadas Toronto lähistel<br />

Maple’is ja jätkab kunstnikutööd<br />

(õigupoolest viib lõpuni<br />

oma ammutehtud eskiise ja kavandeid).<br />

13.10.1914 sündis Jõhvi vallas<br />

Kaarli Pakane, kalurist soomepoiss,<br />

kes siirdus Eesti kaitseväe<br />

kapralina Soome. Pakane oli<br />

väljaõppel Taavetti ohvitseride<br />

koolis ja rakendas oma teadmisi<br />

Vuokse lahingutes. Soome armeest<br />

vabastati ta 18. septembril<br />

1944. aastal ja selle kuupäevaga<br />

teadmised temast lõpevadki.<br />

17.10.1922 sündis Jõhvi<br />

vallas Kalev Noole, kellest sai<br />

autolukksepp ja soomepoiss.<br />

Noole teenis vabatahtlikuna<br />

Saksa vägedes, kuid siirdus peagi<br />

Soome ja sattus kohe Rajajoel<br />

lahingutesse. Üsna varsti suunati<br />

ta staabikompanii koosseisus<br />

väljaõppele. Lahingud viisid<br />

Noole Vuoksele ja Viiburi lahele,<br />

kus tema sõjamehetee 19. augustil<br />

1944. aastal lõppes. Kalev<br />

Noole kustutati Soome armee<br />

ridadest ja saadeti Eestisse, kuid<br />

sellest alates teave tema kohta<br />

puudub.<br />

Jõhvi Seltsimajas tegutsevad seltsid<br />

ja ühendused<br />

1. MTÜ Rahvatantsu-ja folklooriselts “GEVI”- juhendaja Helju Tori<br />

2. MTÜ Segakoor “HELI”- dirigent Endla Jaanus<br />

3. Naisrahvatantsurühm „Tammiku” - juhendaja Helju Tori /Tammiku<br />

Rahvamaja/<br />

4. Tammiku segaansambel - juhendaja Anu Vildak /Tammiku Rahvamaja/<br />

5. MTÜ laulu-ja folklooriselts „VENE LAUL“ - juhendaja Jakov Rõtikov<br />

6. Laste rahvapilliorkester „PILLIPLIKAD” – juhendaja Maire Merioja<br />

7. MTÜ Jõhvi Pensionäride Ühendus - esimees Eugen Vaher<br />

1) ansambel “Elulõng” - juhendaja Anneli Kasela<br />

2) rahvatantsurühm “Värten” - juhendaja Helju Tori<br />

3) ansambel “Vanad Viisid” - juhendaja Endla Jaanus<br />

4) seltskonnatantsuring - juhendaja Inge Moor<br />

5) vestlusklubi “Ajaring”<br />

eesti keeles - Väino Tiimus<br />

vene keeles - Gale Popova<br />

6) erirahvuste osakond - juhataja Gale Popova<br />

7) „Jõhvi Kudum“ / kangasteljetuba/<br />

8. Seltskonnatantsuklubi “SWING” - juhendaja Inge Moor<br />

9. Jõhvi Draamaring “MASK” - juhendaja Eugen Vaher<br />

10. Käsitööring “Nobenäpp” - juhendaja Anne Rahuoja<br />

11. MTÜ Ida-Virumaa Käsitööselts - esinaine Anne Uttendorf<br />

12. MTÜ Ida-Virumaa Pensionäride Ühendus - esinaine Lilja Pertel<br />

13. MTÜ Ida-Virumaa Vabadusvõitlejate Ühendus - juhendaja Väino<br />

Tiimus<br />

14. MTÜ Jõhvi Vaegkuuljate Ühing - esinaine Hilja Makara<br />

15. MTÜ Sahaja Joga Ühing - esimees Viktor Korotkov<br />

16. Kabeklubi “INTO” - juhendaja Heino Int<br />

17. Pereklubi “SEENIOR” - esimees Karl Nuggis<br />

18. Pensionäride klubi “HÕBEJUUS”- esinaine Lianda Sakala<br />

19. Erirahvuste klubi “LANDÕŠ” - esinaine Gale Popova<br />

20. MTÜ Virumaa Laste ja Perede Tugikeskus - juhataja Evi Kruzman<br />

21. MTÜ Ida-Virumaa Tatari Kultuuri Ühing - esimees Rinat Garifullin<br />

22. MTÜ Valgevene Kultuuriselts „BEZ“- esimees Stepan Rezank<br />

23. MTÜ Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus-Varjupaik - esinaine Ene-<br />

Eha Urbala<br />

24. MTÜ Ida-Virumaa Naiste Ühendus - esinaine Ene- Eha Urbala<br />

25. SPA Jõhvi Kogudus - pastor Viktor Nõmmik<br />

26. Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liidu infopunkt<br />

27. MTÜ “Nabaratoorium” /kõhutants/ - juhendaja Jane Paberit<br />

28. Seltskonnatantsukursused algajatele /okt.- dets./ - juhendaja Inge<br />

Moor<br />

29. Jõhvi kultuuri-ja huvikeskuse laste lauluring - juhendaja Kersti Pärnamets<br />

30. Jõhvi kultuuri-ja huvikeskuse muusikaring - juhendaja Aare Vaher<br />

Kõik seltsid ja ühendused ootavad oma praeguseid liikmeid ja tervitavad<br />

rõõmsasti uusi tulijaid!<br />

Teave seltsimajast või tel. 33 64 770 - valvelaud<br />

33 64 772 - juhataja Anne Uttendorf<br />

33 64 773 – rahvakultuuri loomejuht Heli Vähk<br />

22.10.1888 sündis Jõhvis<br />

lipnik August Uustal, kes võitles<br />

Vabadussõjas soomusrongi nr 1<br />

(mis hiljem kandis nime „Kapten<br />

Irv”) koosseisus. Lipnik Uustal<br />

sai kaks korda haavata, kuid<br />

jätkas sõduriteed, ning tema teeneid<br />

Vabadussõjas hinnati II liigi<br />

kolmanda järgu Vabadusristi (nn<br />

sõduriristi või rahva seas tuntud<br />

„vereristi”) vääriliseks. Hiljem<br />

tegutses Uustal majandusteadlasena.<br />

Tema andmed lõpevad<br />

1938. aastaga.<br />

Nagu näha, on nii mõnegi<br />

mehe edasine saatus meile teadmata.<br />

Oleksime tänulikud, kui<br />

saaksime ka need lüngad täidetud.<br />

Jõhvi ajalehes Postimees<br />

02.10.1868. Postimees kirjutab,<br />

et Jõhvi kiriku koguduse<br />

juures tegutseb laulukoor, mis<br />

koguni neljahäälselt laulab.<br />

Leht tõdeb, et see on suur asi,<br />

sest kiriku kogudus on kõigest<br />

üheaastane.<br />

05.10.1928. Jõhvi vald saab<br />

endale seltsimaja. Tihe töö käib<br />

magasiaida kallal, mis ehitatakse<br />

ümber seltsimajaks, mis saab<br />

Puru Muusika Seltsi ja Alutaguse<br />

vabatahtlike tuletõrje ühiseks<br />

koduks. Uus maja avati 14.<br />

oktoobril.<br />

20.10.1926. Jõhvi ühisgümnaasium<br />

kolis uude majja.<br />

Suvel ning möödunud semestril<br />

käinud Jõhvi ühisgümnaasiumi<br />

sisemised ehitustööd ja<br />

vooderdamine lõppesid läinud<br />

nädalal ning 12. skp. anti<br />

hoone lõpulikult valmistehtult<br />

maakonnavalitsusele üle,<br />

kirjutab Postimees. Ja nüüd<br />

seisab Jõhvi ühisgümnaasium<br />

kullakarvaliseks värvitud saaliga<br />

ja kollase vooderdusega<br />

kahekordse ruumika hoonena<br />

paremate Eesti koolimajade<br />

kirjas. Laupäeval, 16. skp. oli<br />

peale eelmisepäevalist tagasikolimist<br />

– vahepeal töötas<br />

gümnaasium kohaliku algkooli<br />

ruumes – sisseõnnistamine,<br />

mis langes kokku kooli seitsmenda<br />

aasta pühitsemispäevaga.<br />

01.10.1933. Jõhvis tapeti<br />

hunt. Neljapäeva (28.09) hommikul<br />

laskis Jõhvi asunduses<br />

elutsev T. Tartland oma elamu<br />

lähedal maha hundi. Susi oli<br />

juba kauemat aega hoidnud<br />

alevit ja ümbruskonda hirmuvalitsuse<br />

all. Mahalastud<br />

hallivatimees kaalus ligi kolm<br />

puuda.<br />

KULTUURITEATED<br />

KONTSERDIMAJAS<br />

Etendus „Publikule keelatud”<br />

(Vana Baskini teater)<br />

teisipäeval, 4. novembril kell 19.<br />

Etendus „Võlg” (R.A.A.A.M.)<br />

reedel, 7. novembril kell 19.<br />

Isadepäeva kontsert<br />

laupäeval, 8. novembril kell 17.<br />

Isadepäev. Koit Toome – Jaak<br />

Joala lauldud laulud<br />

pühapäeval, 9. novembril kell 17.<br />

Rahvusooperi Estonia puhkpillikvintett<br />

neljapäeval, 13. novembril kell 19.<br />

Karavan 25. Ansambel Karavan<br />

koos vokaalgrupiga<br />

Noorkuu<br />

neljapäeval, 20. novembril kell 19.<br />

Tšellotrio MELO M (Läti) – Sonora<br />

Vaice (sopran, Läti)<br />

reedel, 21. novembril kell 19.<br />

Etendus „Merineitsi” (Peterburi<br />

teater Baltiiski Dom)<br />

pühapäeval, 30. novembril<br />

kell 16.<br />

MIHKLI KIRIKUS<br />

Hingedepäeva kontsert<br />

pühapäeval,<br />

2. novembril kell 18.<br />

Margarita Voitese kontsert<br />

kolmapäeval,<br />

26. novembril kell 19.<br />

Advendikontsert<br />

pühapäeval,<br />

30. novembril kell 13.<br />

SELTSIMAJAS<br />

Pereklubi “Seenior”<br />

Laupäeval, 1. novembril kell 18.<br />

Erirahvuste pensionäride<br />

klubi “Landõš”<br />

Teisipäeval, 4. novembril kell 14.<br />

Jõhvi Pensionäride<br />

Ühenduse ISADEPÄEVAPIDU<br />

Pühapäeval, 9. novembril kell 13.<br />

Pereklubi “Seenior”<br />

Laupäeval,<br />

29. novembril kell 18.<br />

Vestlusklubi “Ajaring”<br />

Laupäeval,<br />

29. novembril kell 12.<br />

Pensionäride klubi<br />

“Hõbejuus”<br />

Pühapäeval,<br />

30. novembril kell 13.<br />

TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />

“MINIMISS <strong>2008</strong>” ja TANTSU-<br />

ÕHTU ansambliga “Melody”<br />

Laupäeval,<br />

8. novembril kell 19.<br />

Eesti Taassünni päevale ja meie<br />

rahvakultuuri toetajatele pühendatud<br />

Jõhvi Valla taidlejate<br />

kontsert “TÄNU SULLE…”<br />

Pühapäeval,<br />

16. novembril kell 15.<br />

Memme-taadi pidu<br />

ansambliga “Seelikukütid”<br />

Laupäeval,<br />

22. novembril kell 13.<br />

IDA-VIRU<br />

KUTSEHARIDUSKESKUS<br />

Laulu-ja folklooriseltsi “VENE<br />

LAUL” 30. aastapäeva<br />

KONTSERT<br />

Laupäeval,<br />

15. novembril kell 14.<br />

JÕHVI KESKVÄLJAKUL<br />

Esimese advendiküünla<br />

süütamine<br />

Pühapäeval,<br />

30. novembril kell12.<br />

KULTUURI- JA<br />

HUVIKESKUS<br />

Laupäeval, 8. novembril<br />

kell 12<br />

Kogupereüritus “Laupäeval<br />

isaga teha võib kõike”

8 Jõhvi <strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />

Jõhvi linnulennult<br />

Jõhvi linn on täpselt nii suur, et paras tükk linna mahub sellele lennukilt tehtud fotole.<br />

Kõrgelt paistavad tuttavad kohad paremini kätte. Kas tundsite ära?<br />

Foto: Aare Rebban<br />

Foto: maavalitsus<br />

Jõhvi saab filmilindile<br />

Novembri lõpul esilinastub 12 minuti<br />

pikkune ülevaatefilm Jõhvist. Filmi<br />

tegi OÜ Estfilm Production.<br />

„Tellisime filmi selleks, et tutvustada<br />

valda oma külalistele ja sõpruslinnadele,”<br />

selgitas vallavanem Tauno Võhmar.<br />

Samas on filmi huvitav vaadata ka<br />

jõhvilastel, sest selles kajastub valla ja<br />

linna igapäevaelu. Klipid on üles võetud<br />

tänavu, mil Jõhvile linnaõiguste andmisest<br />

on möödas 70 aastat.<br />

Üks filmi autoreid, Estfilm Productioni<br />

esindaja Karmo Kaasik sõnas, et omavalitsustest<br />

tutvustavate filmide tegemine<br />

on praeguse aja märk. Aina enam otsitakse<br />

teavet Internetist ning vaadatakse<br />

seal filme ja videoklippe. Üldjuhul tellivad<br />

ülevaateid omavalitsused, kus on noorem<br />

ja uute arusaamadega juhtkond.<br />

„Filmis näeb, et Jõhvi on arenev ja<br />

tänapäevane linn, kus on kõik eluks vajalik<br />

olemas,” kirjeldas Kaasik. Ta tõdes,<br />

et tema kui tallinlase jaoks oli Jõhvi positiivne<br />

avastus. „Eks ma olin alguses<br />

kõhkleval seisukohal, sest arvasin, et<br />

Jõhvi on üks kahtlane kant. Nüüd aga,<br />

kui olen linnaga tutvunud, pean tõdema,<br />

et mul on Jõhvist ainult meeldivad mälestused.”<br />

Jõhvi jäädvustamine filmilindile maksis<br />

300 000 krooni. Film antakse välja<br />

DVD-del ja plaate kingitakse linna külalistele.<br />

JT<br />

Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, töötel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />

Trükkija: trükikoda TRÜKIS

logo

products

Resources

Company

Terms of service
Privacy policy
Cookie policy
Cookie settings
Imprint
Change language
Made with love in Switzerland
© 2024 Yumpu.com all rights reserved

Hooray! Your file is uploaded and ready to be published.

Saved successfully!

Ooh no, something went wrong!