2010 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
2010 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
2010 Aprill - Jõhvi Vallavalitsus
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nr. 4 (78) <strong>Aprill</strong> <strong>2010</strong> Tasuta<br />
JÕHVI GÜMNAASIUMI „VIRR-VARR”<br />
eekordsel eesti gümnaasiumi<br />
Stantsu- ja võimlemispeol „Virumaa<br />
Virr-Varr” esines 300 õpilast<br />
ja etendusele elas kontserdimajas<br />
kaasa saalitäis publikut.<br />
Pealtvaatajad said ülevaate suvisel<br />
meeste tantsupeol esitatavatest<br />
tantsudest.<br />
Esmakordselt astus üles ka lastevanemate<br />
segatantsurühm Jõhvikamoos.<br />
Kooli rahvatantsupidude algataja<br />
Voldemar Berelkovski ja Taivo Aljaste<br />
õpetasid sammud selgeks põhikooli<br />
ja gümnaasiumi rühmadele. Algklassilapsed<br />
ja võimlejad on kavad selgeks<br />
õppinud Tiina Aasmäe käe all.<br />
Tänavune kooli rahvatantsupidu<br />
toimus 15. korda.<br />
JT<br />
Väikesed võimlejad astuvad<br />
üles võimlemispeol. Meeste<br />
tantsupeol teevad oma<br />
etteaste gümnaasiumi<br />
poisterühmad.<br />
Volikogus<br />
uus liige<br />
Valimisliidu Jõhvi Elanik nimekirjas<br />
70 häälega volikogusse<br />
pääsenud Aleksandr Borovkov<br />
langes sealt märtsis puudumiste<br />
tõttu välja.<br />
Jõhvi valimiskomisjoni esimees<br />
Piia Lipp ütles, et Borovkov<br />
langes seaduse järgi volikogust<br />
välja juba pärast märtsikuist<br />
istungit, kui fikseeriti tema kolmas<br />
järjestikune puudumine. Siis<br />
tegi komisjon ka sellekohase otsuse<br />
ja edastas selle Borovkovile.<br />
„Midagi vastanud ta mulle siiani<br />
pole,” sõnas Lipp. Seaduse järgi<br />
võib väljalangenud liige oma volitused<br />
taastada, ent peab selleks<br />
avalduse kirjutama.<br />
Borovkov on ajakirjandusele<br />
öelnud, et ei kavatse esialgu oma<br />
volitusi taastada.<br />
Aleksandr Borovkovi asemel<br />
oleks volikogusse asendusliikmena<br />
pääsenud Vjatšeslav Kotškin,<br />
ent tema teatas, et ei soovi<br />
sellele kohale asuda. Sellega<br />
tõmbas ta kriipsu peale võimalusele<br />
praegusesse volikogusse<br />
asendusliikmena sattuda.<br />
Valimiskomisjon kinnitas<br />
uueks asendusliikmeks Ahtme<br />
spordihalli direktori Aleksandr<br />
Smirnovi, kes sai valijatelt 55<br />
häält.<br />
JT<br />
Uus lasteaed sai nime ja nurgakivi<br />
õhvi pargi serva kerkiv lasteaed<br />
Jsai nimeks Pillerkaar ja aprilli alguses<br />
pandi sellele nurgakivi.<br />
Pidulikul nurgakivi panekul rääkis<br />
vallavanem Tauno Võhmar, et lasteaia<br />
ettevalmistuse aega mahtus mitu õnnelikku<br />
kokkusattumust: esiteks saadi<br />
ehituseks vajaminevast summast lõviosa<br />
ehk 32 miljonit krooni Euroopa<br />
Regionaalarengu Fondi KOIT-programmi<br />
kaudu, ja kui seejärel oli vaja<br />
rahastamistaotluse juurde kiiresti hoone<br />
projekt lisada, siis saadi see arhitektuuribüroolt<br />
Luhse ja Tuhal, kellel oli see<br />
õigupoolest juba sahtlist võtta, sest tellija<br />
oli selle varem liigse eripära ja kalliduse<br />
tõttu ära põlanud.<br />
Võhmari sõnul vaieldi lasteaia<br />
asukoha valiku ümber pikalt. Lõpuks<br />
otsustati see pargi serva ehitada just<br />
sellesama pargi läheduse tõttu, aga ka<br />
sellepärast, et olemasolevale territooriumile<br />
võib vajaduse korral veel ühe<br />
lasteaia püsti panna.<br />
Hoone ehitaja OÜ Fund Ehitus juhatuse<br />
liige Eiki Rump ütles nurgakivi<br />
panemisel, et firma rajas möödunud<br />
aastal Tallinna ühe lasteaia ja sai sealt<br />
lasteasutuse ehituseks väärtuslikud<br />
kogemused, mida kavatsetakse Jõhvi<br />
objektil ära kasutada. „Me peame oma<br />
tulevikule mõtlema, ja lapsed seda<br />
kahtlemata on. Seega tuleb tuleviku<br />
tarvis kõik kõige paremini teha,” lausus<br />
Rump.<br />
Jõhvi lasteaia logistika on Rumbi<br />
sõnul projekteerimisfaasis korralikult<br />
läbi mõeldud. „Kus lapsed hakkavad<br />
mängima, kus õppima, kus magama –<br />
kõik see on kavandatud otstarbekalt ja<br />
Vallavanem Tauno Võhmar ja OÜ Fund Ehitus juhatuse liige Eiki Rump.<br />
kasutusmugavust silmas pidades. Samuti<br />
on ruumide planeerimisel arvestatud<br />
ilmakaartega.”<br />
Müürid kerkivad jõudsalt ja 1. oktoobriks<br />
lubas ehitaja hoone valmis saada.<br />
Lasteaias on pinda 2000 ruutmeetrit<br />
ja see saab päevaseks koduks 120 lapsele.<br />
Omapärase nurkadeta hoone kogumaksumus<br />
on 38 miljonit krooni, millest<br />
6 miljonit on valla omaosalus ja<br />
ülejäänu pärit KOIT-programmist.<br />
JT<br />
Foto: Erika Prave<br />
Foto: Erika Prave<br />
Lasteaia nime konkursile<br />
saabus 50 ettepanekut ja žürii<br />
arvates oli parim neist Pillerkaar.<br />
Selle pakkus välja Paidest<br />
pärit Jüri Sankman, kes õpib<br />
Tallinna Tehnikaülikoolis.<br />
Võitja sai preemiaks<br />
3000 krooni. Auhinnale järele<br />
tulek oli lasteaia ristiisale elu<br />
esimene Jõhvis-käik.<br />
LÜHIDALT<br />
APRILLI VOLIKOGUS<br />
VASTUVÕETUD OTSUSTEST<br />
Tee tööstuspargile<br />
Volikogu kehtestas kinnistute<br />
Sompa tn 48e, 48g, Sompa 40 tee<br />
II, Toominga, Veejooksu, Laane 3<br />
ja Mäepõllu ning nende lähiala detailplaneeringu.<br />
Tegemist on surnuaiast Kohtla-<br />
Järve poole valla territooriumile<br />
jääva alaga, kuhu soovitakse rajada<br />
tööstuspargi juurdepääsutee.<br />
Hakatakse arutama<br />
kesklinna tulevikku<br />
Volikogu otsusega pannakse avalikule<br />
arutelule Tallinna–Narva<br />
raudtee, Narva maantee ning Rakvere<br />
tänava ja Jõhvi–Kose maantee<br />
vahelise maa-ala detailplaneering.<br />
Vallaarhitekt Kristi Jõemetsa sõnul<br />
on tegemist Jõhvi linna territooriumi<br />
suurima detailplaneeringuga,<br />
mis võtab enda alla umbes 50<br />
hektarit, sealjuures ka osa kesklinnast.<br />
Detailplaneering algatati juba<br />
2006. aastal ning selle järgi pikendatakse<br />
Raudtee tänavat keskuse<br />
poole kuni viaduktini ja ida poole<br />
kuni Narva maanteeni. Ristumine<br />
viimasega nähakse ette Narva mnt<br />
150 juures. Raudtee tänava ühendamine<br />
senise tänavavõrgustikuga<br />
on kooskõlas Jõhvi kehtiva üldplaneeringuga.<br />
„Planeeringulahenduse<br />
elluviimisel muutub Raudtee<br />
tänav suurema liikluskoormusega<br />
tänavaks kui Narva maantee,” ütles<br />
Jõemets. Narva maantee ääres elab<br />
ligikaudu 2500 nimest, Raudtee<br />
tänaval aga umbes poolsada. Just<br />
selle tõttu jäävad aga ühissõidukid<br />
endiselt just Narva maanteed kasutama.<br />
Planeeringu järgi antakse Jewe<br />
keskuse platsile ehitusõigus ja luba<br />
rajada sinna maa-alune parkla.<br />
Küsimusi planeeringu kohta<br />
tekkis kõige rohkem volikogus<br />
istuvatel ärimeestel, kelle enda<br />
ärid jäävad nimetatud piirkonda.<br />
Abivallavanem Vello Juhkov kinnitas,<br />
et Jewe juurde maa-aluse<br />
parkla loomisel järgitakse kõiki<br />
seaduses ette nähtud norme. „Nii<br />
mööblimajal kui ka teistel Jewe lähedusse<br />
jäävatel äridel on lubatud<br />
oma krunt täis ehitada. Samuti on<br />
võimaldatud parkimiskohti äri ümber<br />
ja kui see on praegu nende ärimeeste<br />
küsimus, siis soovitan neil<br />
küll kõigepealt peeglisse vaadata,”<br />
ütles Juhkov.<br />
Volikogu liige Ljudmila Jantšenko<br />
tegi ettepaneku Jewe keskust<br />
puudutava planeeringust üldse<br />
välja jätta. Juhkovi sõnul ei saa<br />
sellist otsust vastu võtta, sest planeeringut<br />
vaadeldakse tervikuna ja<br />
millegi väljajätmisel tuleb algatada<br />
täiesti uus detailplaneering.
2 Uudised JÕHVI TEATAJA <strong>Aprill</strong> <strong>2010</strong><br />
Puude lõhkujad saavad trahvi<br />
Jõhvi kalmistul on suurel hulgal<br />
elujõulistel puudel tüvesid<br />
kooritud. Selle eesmärk on<br />
puud ära kuivatada, sest siis<br />
võetaks need vallavalitsuse kulul<br />
hauaplatsi servast maha.<br />
„See on tahtlik puude suretamine<br />
ja me hakkame inimesi,<br />
kes sellega tegelevad, lihtsalt<br />
trahvima,” ütles vallavalitsuse<br />
heakorraspetsialist Liivi<br />
Mölder. Tema sõnul ei taha<br />
inimesed oma raha puude mahavõtmisele<br />
kulutada ja hakkavad<br />
seepärast ilusaid elujõulisi<br />
puid lõhkuma lootuses, et val-<br />
Jõhvi teater sai<br />
115aastaseks<br />
Jõhvis on teatrit tehtud<br />
juba 115 aastat. Selle väärika<br />
tähtpäeva puhul jagati<br />
tunnustust ja tänu nii<br />
praegustele kui ka endistele<br />
teatritegijatele.<br />
Allakirjutanu ütles vallavalitsuse<br />
tänukirja vastu võttes<br />
aitäh kõigile Jõhvi endistele<br />
ja praegustele teatritegijatele.<br />
Pidupäeval etendus K. O.<br />
Tanneri näidend „Rannapea<br />
talus”, milles lõid kaasa vokaal-<br />
ja instrumentaalansamblid<br />
Omad Poisid ja Vanad Viisid.<br />
Lavastusele tegi muusikalise<br />
kujunduse Sven Malmi ja<br />
lava kujundas Aivens Tohva.<br />
Osades lustisid Dea Proode,<br />
Aime Kuningas, Heli ja Tanel<br />
Vähk, Kaido Torn, Klaara Liivamägi,<br />
Kaie Raidma, Heiki<br />
Pokk, Lembit Prits, Lembit<br />
Aljaste ja Urmas Breivel.<br />
Jõhvi teatri sünnipäeva<br />
tähistamiseks on mitmesuguseid<br />
üritusi toimunud detsembrist<br />
aprillini, sealhulgas<br />
maakondlik teatripäev, mis<br />
sedakorda peeti Jõhvis.<br />
Näitemängu tegemise juured<br />
ulatuvad 1895. aasta 30.<br />
aprilli, mil ühes siiani säilinud<br />
Keskväljaku-äärses<br />
majas lavastati „Möldripapa<br />
haigus ehk doktor Balsam”.<br />
Traditsiooni on edasi kandnud<br />
Jõhvi-keskne näitetrupp,<br />
mis on aja jooksul töötanud<br />
mitmete seltside, klubide, koolide<br />
ja kultuuriasutuste juures.<br />
Praegu tegutseb seltsimaja<br />
juures draama- ja estraaditrupp<br />
Mask, milles on õpingute ajal<br />
kaasa löönud hiljem näitlejatena<br />
nime teinud Helend Peep ja<br />
Ferdinand Veike.<br />
Jõhvis on lavastanud ja ise<br />
etenduses „Kauged rannad”<br />
kaasa löönud teatrikorüfee<br />
Paul Pinna. Siin on oma õpingute<br />
ajal näiteringis kaasa löönud<br />
ja tuule tiibadesse saanud<br />
näitlejad Guido Kangur, Elmo<br />
Nüganen, Tõnu Raadik, Margus<br />
Vaher ja teised.<br />
Praegu veavad siinse teatrielu<br />
vankrit järgmised näitejuhid<br />
ja teatritegijad: Raili<br />
Tamm, kes juhendab kultuuri-<br />
ja huvikeskuse eestikeelset<br />
näiteringi, Urmas Laada, kes<br />
õpetab samas asutuses vene<br />
lastele teatritõdesid, Tatjana<br />
Laada, kelle käe all tehakse<br />
teatrit vene gümnaasiumis,<br />
Aare ja Jelena Vaher, kes on<br />
nukuteatri Lepatriinu head<br />
võlurid, Valentina Fursova,<br />
kes juhib teatrit Tuuleveski,<br />
Lembit Prits, kes tegutseb<br />
Maski juures, ja Natalie<br />
Neigla, kes toetab teatrirahvast<br />
nõu ja jõuga.<br />
EUGEN VAHER<br />
Harrastusteatri Mask<br />
kunstiline juht<br />
lavalitsus võtab siis kuivanud<br />
puud ise maha.<br />
„Puude mahavõtmise soovi<br />
korral tuleb vallavalitsusse avaldus<br />
esitada,” selgitas Mölder.<br />
Puude mahavõtmine surnuaiast<br />
on keeruline ja kallis töö. Sõltuvalt<br />
puu asukohast võib hinnaks<br />
kujuneda 1000–5000 krooni.<br />
Mölder sõnas, et hauaplatside<br />
omanikud peaksid oma need<br />
kenasti korras hoidma tuletas<br />
meelde, et hauaplatside omanikud<br />
peavad oma platsi korras<br />
hoidma. JT<br />
Kevadel osalevad paljud muusikakooli<br />
õpilased nii regionaalsetel,<br />
vabariiklikel kui ka<br />
rahvusvahelistel konkursidel.<br />
Erilist kiitust väärivad muusikakooli<br />
I klassi õpilased, kes,<br />
olles ise alles pilliõpingute alguses,<br />
rahvusvahelistel konkurssidel<br />
oma esimesed võistluskogemused<br />
juba kätte said. Jaanilinnas<br />
toimunud õpilasansamblite<br />
konkursil „Prinarovje <strong>2010</strong>” tuli<br />
II kohale plokkflöödi-kitarriansambel<br />
koosseisus Denni Karin<br />
ja Darina Šilova (juhendajad Irina<br />
Jekimova ja Inga Tagirova).<br />
Darina osales ka regionaalsel<br />
õpilaskonkursil ja sai konkursi<br />
diplomandiks.<br />
Eesti muusika- ja teatriakadeemias<br />
toimunud rahvusvahelisel<br />
konkursil „Trompetitalendid<br />
<strong>2010</strong>” esines aga tublilt I klassi<br />
trompetiõpilane Allan Vool<br />
(õpetaja Raivo Kallas, kontsertmeister<br />
Jelena Gromova).<br />
Sel aastal toimusid Eesti<br />
Luuakse kalmisturegister<br />
Et saada ülevaade hauaplatside<br />
omanikest ja surnuaiale<br />
maetud inimestest, luuakse<br />
elektrooniline kalmisturegister.<br />
„Põhimõtteliselt võib seda<br />
nimetada kalmistul tehtavaks inventuuriks<br />
– saame selgeks, mis<br />
kellelegi kuulub, ja korrastame<br />
sellega ka kalmistu majandamist,”<br />
ütles abivallavanem Priit<br />
Kesler.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> tellis elektroo-<br />
Foto: Erika Prave<br />
Lõhutud kasetüvest lausa voolas mahla. See ja teised tahtlikult kahjustatud<br />
põlispuud kuivavad nüüd ära.<br />
Muusikakooli õpilased konkursikarussellil<br />
Grillitud šokolaadikook tõi võidu<br />
Jõhvis toimunud maakondliku<br />
lihaküpsetamisvõistluse<br />
fantaasiavoorus üllatas publi-<br />
Foto: Erika Prave<br />
Riigikogulane Rein Aidma võidukast<br />
võistkonnast Kõva Pähkel<br />
kontrollimas enda küpsetatu<br />
kvaliteeti.<br />
kut ja žüriid sütel grillitud šokolaadikook,<br />
mille autoreiks<br />
oli Narva kutseõppekeskuse<br />
võistkond.<br />
Valgetest keraamilistest<br />
kaussidest võidukat šokolaadikooki<br />
serveerinud võistkonna<br />
kapten Argo Kirs tõdes, et edu<br />
saladus peitus maitsvas grillitud<br />
koogis, kuid eelkõige üllatusmomendis:<br />
„Inimesed ei tule<br />
selle peale, et grillil saab edukalt<br />
valmistada ka kooki.”<br />
Tegemist oli biskviittainast<br />
valmistatud šokolaadikoogiga,<br />
mis sisaldas tavalisi aineid –<br />
šokolaadi, muna, jahu ja võid.<br />
Koogikesed valmisid söegrillil<br />
väikestes keraamilistes nõudes<br />
ning serveerimisel lisati kaunistuseks<br />
füüsal ja mündileht.<br />
Fantaasiavoorus sai esitluse<br />
eest eripreemia vallavalitsuse<br />
võistkond Jõhvi Seaks, kes imponeeris<br />
žüriile üllatusroa stiilse<br />
serveerimisega Kaukaasia<br />
restorani stiilis valgete linadega<br />
nilise registri, kuhu hakatakse<br />
hauaplatside omanikke ja sinna<br />
maetud inimesi kirja panema.<br />
Hinnanguliselt võib kõikide<br />
andmete teadasaamine aega võtta<br />
paar aastat.<br />
„Meil on platse, mida pole<br />
aastaid hooldatud. Loodame niimoodi<br />
asjadest parema ülevaate<br />
saada,” lausus Kesler.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>, kes asus kalmistut<br />
haldama aasta alguses,<br />
on võtnud eesmärgiks see nii<br />
muusikakoolide liidu korraldatavad<br />
vabariiklikud õpilaskonkursid<br />
akordioni- ja keelpilliõpilastele.<br />
Kõige edukamaks osutus<br />
konkurss viiuliõpilasele Thomas<br />
Sandvikule (õpetaja Oksana Potapenko,<br />
kontsertmeister Jelena<br />
Anufrikova), kes regionaalsel<br />
konkursil saavutas oma vanuserühmas<br />
II koha ja vabariiklikus<br />
lõppvoorus III koha.<br />
Akordioniõpilastest osales<br />
regionaalsel konkursil Jõhvi<br />
muusikakoolist neli õpilast ja<br />
kõik nad tulid auhinnalistele<br />
kohtadele: Elise Klemberg I–II<br />
koht, Kirill Grjaznov I koht<br />
(mõlema õpetaja Jelena Pajuste),<br />
Birgit Nõmmemees II–III<br />
koht, Artur Sass III koht (mõlema<br />
õpetaja Tatjana Robonen).<br />
Elise, Kirill ja Artur jõudsid läbi<br />
salvestusvooru vabariiklikusse<br />
lõppvooru ning seal sai Artur<br />
Sass konkursi diplomandiks.<br />
Kohtla-Järve kunstide kooli<br />
korraldamisel toimus sel kevadel<br />
I Jaan Õuna nimeline puupuhkpillimängijate<br />
konkurss.<br />
Sellel osalesid flöödiõpilane<br />
Mirjam Endjärv (õpetaja Irina<br />
Jekimova, kontsertmeister Larissa<br />
Šilova), klarnetiõpilane<br />
Peeter Priks ja saksofoniõpilane<br />
Roman Soroka (mõlema õpetaja<br />
Raivo Kallas, kontsertmeistrid<br />
Riina Kull ja Jelena Gromova).<br />
Mirjam saavutas nooremas vanusegrupis<br />
III koha, Peeter vanemas<br />
vanusegrupis II koha.<br />
Esile tahaks tõsta ka kõiki<br />
teisi konkurssideks valmistunud<br />
ja muusikakooli hästi esindanud<br />
õpilasi – viiuliõpilast Anna Mitinat<br />
(õpetaja Ljudmilla Tsõgankova,<br />
kontsertmeister Ljudmilla<br />
Tezikova), tšelloõpilasi Janar<br />
Jürgensoni ja Patrick Tepporit<br />
(õpetaja Olga Raudonen, kontsertmeister<br />
Jelena Gromova)<br />
ning kitarriõpilast Aleksandr Zakirovit<br />
(õpetaja Inga Tagirova).<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
laua, kelneri ja mineraalveega<br />
Borjom.<br />
Teine võistlusroog oli grillitud<br />
maitsestamata ribi. Selle eest<br />
sai hindajatelt suurima skoori<br />
Reformierakonna võistkond<br />
Kõva Pähkel.<br />
Ida-Viru maakondlikul grillivõistlusel<br />
võtsid üksteiselt<br />
mõõtu kümme võistkonda. Ettevõtete-klubide<br />
meeskondade<br />
kõrval oli esindatud ka David<br />
Grigorjani perevõistkond.<br />
Ida-Virumaa võistluse ribivooru<br />
võitnud meeskond Kõva<br />
Pähkel ja fantaasiavoorus triumfeerinud<br />
BBQ Kolledž esindavad<br />
Ida-Viru maakonda 12. juunil<br />
Türi rannas ja lauluväljakul<br />
toimuval suurel lõppvõistlusel<br />
– Eesti meistrivõistlustel grillimises<br />
ehk Grillfestil.<br />
Ida-Virumaa võistluse korraldasid<br />
Eesti grilliliit ja Jõhvi<br />
vallavalitsus. JT<br />
sisuliselt kui ka väliselt korda<br />
saada. „Kalmistu on üks meie<br />
linna visiitkaarte, mille järgi otsustatakse<br />
ka Jõhvi kui terviku<br />
üle,” peab Priit Kesler surnuaia<br />
korrastamist tähtsaks.<br />
Et registrit saaks juba täitma<br />
hakata, palub vallavalitsus Jõhvi<br />
hauaplatside omanikel endast<br />
teada anda telefonidel 336 3768,<br />
516 4097 (Liivi Mölder) või<br />
e-posti aadressil liivi.molder@<br />
johvi.ee. JT<br />
“Laulukevade” võitjad<br />
Pühapäeval, 4.aprillil esinesid<br />
laste ja noorte lauluvõistluse<br />
“Laulukevad” finalistid<br />
kontserdimajas. Parimatele<br />
anti auhinnad.<br />
Konkursi kõige noorematest,<br />
3-4aastastest tuli võitjaks Ksenia<br />
Klimenkova, 5-6aastastest<br />
Sirely Veri, 7-8aastastest Margot<br />
Fiacchi, 9-10aastastest Linda<br />
Kasela, 11-12aastastest Indra-<br />
Mirell Zeinet, 13-14aastastest<br />
Anastassia Volina, 15-16aastastest<br />
Anastassia Hrišanova ning<br />
kõige vanemate, 17-19aastaste<br />
seas Kristina Raževa.<br />
Publik valis oma lemmikuks<br />
15-16aastaste rühmas võistelnud<br />
Jekaterina Margalnikova(fotol).<br />
JT<br />
Maakonna memm<br />
selgus loosiga<br />
Tänavusel maakonna memme<br />
valimisel osutus parima väljaselgitamine<br />
nõnda keeruliseks,<br />
et þürii loosis võitja kahe tugevaima<br />
kandidaadi seast.<br />
Nii pärjati maakonna memmeks<br />
Jõhvit esindanud Aime<br />
Kuningas, kes jättis napilt tiitlist<br />
ilma Kohtla-Järve esindaja Valve<br />
Maalmani. Ürituse eakaim<br />
osaleja, jõhvilanna Lianda Sakala<br />
valiti publiku lemmikuks.<br />
Omamoodi missivõistlusel<br />
demonstreerisid seitse prouat<br />
vanuses 63 kuni 87 aastat oma<br />
oskusi kokakunsti vallas – þürii<br />
hindas kevadpüha võileibu. Näidati<br />
ka loomingulisust ja julgust:<br />
justkui pea ees tundmatusse vette<br />
hüpates astusid memmekandidaadid<br />
lavale ja osalesid kohapeal<br />
improviseeritud klassikokkutulekul,<br />
mille lavastamiseks<br />
said korraldajad inspiratsiooni<br />
telesaatest „Vilde tee”. Aime<br />
Kuningas kehastus sketðis punkariks<br />
ja Lianda Sakala mängis<br />
hästi välja kodutu rolli. See, et<br />
kokkutulekule strippar oli kutsutud<br />
ja et politsei kogu seltskonna<br />
viimaks lavalt ära viis, oli<br />
osa ootamatustest, millele laval<br />
olnud seltskond pidi reageerima.<br />
Veel tuli memmekandidaatidel<br />
osaleda olümpiavõitjatest<br />
sportlastena libapresidendi vastuvõtul.<br />
Siin oli Aime Kuningas<br />
ületamatu tennisemängija ja<br />
Lianda Sakala kehastus ujujaks,<br />
Et tänavu 12. korda toimunud<br />
käsitöölaada „Viru nikerdaja”<br />
peateema oli köök, esitati käsitööseltsile<br />
hindamiseks hulgaliselt<br />
õpilaste valmistatud pajalappe<br />
ja puidust köögiriistu<br />
ning täiskasvanute käte vahel<br />
valminud kohvikannusoojendajaid.<br />
Peaauhinna – puukaantega<br />
soliidse külalisteraamatu – sai<br />
Agnes Kaiva, kelle õmmeldud<br />
Foto: Erika Prave<br />
Maakonna memm Aime Kuningas<br />
punkarina.<br />
kes tuli vastuvõtule trikoos, sest<br />
ei jõudnud enda sõnul pärast<br />
võistlust vormi ära vahetada.<br />
Ürituse korraldaja, Tammiku<br />
rahvamaja perenaine Heli<br />
Vähk oli memmekandidaatidele<br />
sponsoritelt head auhinnad<br />
välja kaubelnud. Nii sai esikohaga<br />
pärjatu lõõgastuspaketi<br />
OÜ-lt Corrigo, lisaks veel teki<br />
ja padja ning puidust kapikese.<br />
„Memmed on nii tublid, et nad<br />
tulevad üritusele ja teevad kõik<br />
lustiga kaasa – muidugi peavad<br />
nad väärikad auhinnad saama,”<br />
sõnas Vähk.<br />
Memmekandidaatidele elas<br />
Tammiku rahvamajas kaasa saalitäis<br />
rahvast.<br />
JT<br />
Nikerdajad väärtustasid kööki<br />
Laadalised kauplesid nagu ikka mitut masti käsitööga.<br />
Foto: Erika Prave<br />
kohvikannusoojendajad olid<br />
kõige kaunimad. Kaiva pälvis<br />
auhinna ka möödunud aastal,<br />
mil þüriid paelusid tema valged<br />
rukkililledega kindad.<br />
„Viru nikerdaja” laadalised<br />
kauplesid nagu ikka mitut masti<br />
käsitööga. Seekord kasutas osa<br />
kauplejaid ära hea ilma ja seadis<br />
oma müügileti üles juba õue<br />
peale.<br />
JT<br />
Foto: Erika Prave
<strong>Aprill</strong> <strong>2010</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Uudised<br />
3<br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Märtsis registreeriti seitsme<br />
väikese vallakodaniku sünd:<br />
Darja Drobõševa<br />
Laura Kulu<br />
Valerija Mihhailova<br />
Marija Milovidova<br />
Kerli Niinemägi<br />
Dmitri Lukin<br />
Svjatoslav Shcherbinin<br />
ÕNNITLEME!<br />
<strong>Aprill</strong>is tähistavad<br />
sünnipäeva<br />
järgmised väärikas<br />
eas vallakodanikud:<br />
89<br />
Hildegard Kruus 1. aprill<br />
Niina Ivanova 2. aprill<br />
Meeri Tamm 5. aprill<br />
Maria Trofimova 9. aprill<br />
Antonina Bajaškina 10. aprill<br />
Liidia Zabrovskaja 10. aprill<br />
Maria Plinte 27. aprill<br />
87<br />
Lianda Sakala 10. aprill<br />
Maria Bocharnikova 14. aprill<br />
Mia Randoja 19. aprill<br />
Valdek Rautso 23. aprill<br />
Aleksandra Prokofjeva 26. aprill<br />
86<br />
Maria Markaryan 1. aprill<br />
Victor Vladimirov 4. aprill<br />
Maria Zakharova 6. aprill<br />
Nikolai Šalašinski 13. aprill<br />
Antonina Starogorodtseva 14. aprill<br />
Meida Suviste 14. aprill<br />
Maria Vagina 24. aprill<br />
Velda Reelo 30. aprill<br />
85<br />
Sergey Zelkovskiy 1. aprill<br />
Selma Tõnuvere 2. aprill<br />
Pjotr Küpersep 8. aprill<br />
Olga Kohtring 9. aprill<br />
Ella Gens 17. aprill<br />
Yadviga Moosel 23. aprill<br />
Faina Kryuchkova 24. aprill<br />
80<br />
Maria Burenkova 2. aprill<br />
Pelageya Legosteva 15. aprill<br />
Konstantin Kozhin 15. aprill<br />
Tamara Govor 22. aprill<br />
Niina Kokareva 23. aprill<br />
Alexey Zaytsev 24. aprill<br />
Elga Niinepuu 28. aprill<br />
Jelizaveta Besstšastnaja 30. aprill<br />
75<br />
Elvi Simson 6. aprill<br />
Hilja Villers 7. aprill<br />
Tamara Efimova 11. aprill<br />
Vladimir Lopatšov 12. aprill<br />
Niina Ponošinova 15. aprill<br />
Vello Sööt 19. aprill<br />
Alexandra Kashitsina 21. aprill<br />
Boris Ovsyannikov 24. aprill<br />
Bernhard Nagelman 28. aprill<br />
Jõhvi vaegkuuljate ühing teatab:<br />
Kolmapäeval, 12. mail kella<br />
12–14 toimub Jõhvis Kooli 2<br />
vaegkuuljate teabepäev ja abistamine.<br />
Kuulmisteenuseid osutavad<br />
kuulmisrehabilitatsioonikeskuse<br />
spetsialistid Tallinnast. On võimalik<br />
kontrollida kuulmist, soetada ja tellida<br />
kuulmisaparaate ja -tarvikuid.<br />
Kaasa võtta isikliku abivahendi kaart.<br />
Eelregistreerimine tel 335 6241<br />
või 5559 8558 (Hilja Makara).<br />
29.05 vastuvõttu ei toimu.<br />
EMADEPÄEVA KONTSERT<br />
pühapäeval, 9. mail<br />
kell 14 kontserdimajas<br />
Jõhvi valla aasta ema<br />
<strong>2010</strong> austamine<br />
Esinevad Isad ja Pojad<br />
Külalistena operetiduo<br />
PIRET TATAR ja<br />
PEETER KALJUMÄE (Tallinn)<br />
Lõbusad laulud operettidest<br />
ja muusikalidest („Savoy ball”,<br />
„Kabaree”, „Minu veetlev<br />
leedi” jne) meeleolukate<br />
vahetekstidega.<br />
Sissepääs tasuta.<br />
JÕHVI GÜMNAASIUM<br />
teatab, et veel on üksikuid<br />
vabu kohti <strong>2010</strong>. aasta sügisel<br />
alustavas 1. klassis.<br />
Ootame dokumente<br />
30. juunini <strong>2010</strong>.<br />
Balti Puurkaev pakub kaevude<br />
puurimise, projekteerimise<br />
ja pesu teenuseid ning<br />
müüb ja paigaldab pumpasid.<br />
Telefon 521 7415 ja 504 2999.<br />
www.baltipuurkaev.ee<br />
Filmifestivali „Laterna Magica“<br />
autasustamine 30.aprillil<br />
kell 18.<br />
Kontserdmaja kammersaalis.<br />
Pilet 25 krooni.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e ja KIKI<br />
ühisprojekt<br />
LINNULAULU KONTSERT<br />
selgitustega Ida-Virumaa<br />
linnuklubilt<br />
Jõhvi pargis<br />
pühapäeviti,<br />
16. mail kell 6 ja 23. mail kell 7.<br />
Kogunemine<br />
kontserdimaja juures.<br />
NÄITUSED<br />
LINNAGALERIIS<br />
Kultuuri- ja huvikeskuse<br />
ringide tööde näitus<br />
„KEVADMEELEOLU”<br />
4.–24. maini.<br />
Inge Moori fotonäitus<br />
„LILLEDE VIKERKAAR”<br />
28.mai – 21.juuni.<br />
Juulis ja augustis on<br />
linnagalerii suletud.<br />
KUNSTIKOOLIS<br />
Õpetajate loomingu näitus<br />
3.-17. maini.<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
<br />
7. aprillil 1932. aastal teatati,<br />
et Jõhvi uue vallamaja sisetöödega<br />
on jõutud lõpule ja<br />
kuu lõpus kolib vallavalitsus<br />
uude majja. Ajaloouurija Arthur<br />
Ruusmaa teada asus uus vallamaja<br />
praeguse viadukti all Tartu-poolses<br />
otsas, alal, kus nüüd<br />
on garaažid, viadukt ja teeots<br />
Kuremäe poole.<br />
Otsus vallamaja ehitada tehti<br />
11. märtsil 1929. aastal ja kaks<br />
aastat hiljem 26. mail sai uus<br />
hoone nurgakivi. Toona oli vallavanemaks<br />
Aleksander Beläjev,<br />
kes esmakordselt valiti 1927.<br />
aastal ja teist korda samasse<br />
ametisse 1930. aastal.<br />
Ruusmaa andmetel hakati<br />
22.mail<br />
viadukti alusel platsil<br />
KIRBUTURG<br />
Tulge kauplema!<br />
UUDISEID AASTATE TAGANT<br />
Jõhvit vallaks nimetama 16. novembril<br />
1891. aastal, mil Jõhvi,<br />
Tammiku ja Edise kogukondlikud<br />
vallad otsustasid ühineda ja<br />
võtta nimeks Jõhvi vald.<br />
Ühendatud Jõhvi valla valitsuse<br />
ajutiseks asupaigaks määrati<br />
1892. aastal kuni uue vallamaja<br />
valmimiseni Kahula koolimaja<br />
eluruumid. Vallakirjutajaks valiti<br />
endine Tammiku kogukondline<br />
vallakirjutaja, Kahula kooli õpetaja<br />
Eduard Karafin.<br />
Aasta hiljem, 1893. aasta<br />
detsembris otsustas vallavolikogu<br />
osta Puru külast Adam<br />
Russmanilt 2300 rubla eest maja<br />
vallamajaks. Ostetud maja eest<br />
tasuti mitmes jaos.<br />
KULTUURITEATED<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
„BURATINO”<br />
laupäeval, 1. mail kell 16.<br />
„ELU TEATRIS”<br />
(Teater Na Liteinom)<br />
laupäeval, 1. mail kell 19.<br />
„ROBINSON & CRUSOE”<br />
(VAT Teater)<br />
neljapäeval, 6. mail kell 19.<br />
Hooaja lõpu kontsert BREMENI<br />
FILHARMOONIKUD<br />
neljapäeval, 13. mail kell 19.<br />
Tagasi tulevikku – elu rokib!<br />
Ivo Linna<br />
pühapäeval, 16. mail kell 19.<br />
„GRÖNHOLMI MEETOD”<br />
(Eesti Draamateater)<br />
neljapäeval, 20. mail kell 19.<br />
Igor Slutskiy „Tulge mu majja”<br />
reedel, 21. mail kell 19.<br />
SELTSIMAJAS<br />
Eri rahvuste pensionäride klubi<br />
Landõš<br />
pühapäeval, 2. mail kell 14.<br />
Aleksandr Lassikovi KONTSERT<br />
laupäeval, 8. mail kell 15.<br />
Jõhvi pensionäride ühenduse<br />
emadepäeva pidu<br />
pühapäeval 16. mail kell 13.<br />
Vestlusklubi Ajaring<br />
kolmapäeval, 26. mail kell 12.<br />
Pensionäride klubi Hõbejuus<br />
pühapäeval, 30. mail kell 13.<br />
TAMMIKU RAHVAMAJAS<br />
Emadepäeva pidu<br />
reedel, 7. mail kell 18.<br />
KESKRAAMATUKOGUS<br />
Kohtumine ajakirjanik Rein<br />
Sikuga<br />
teisipäeval, 4. mail kell 10.30.<br />
Eesti Panga näitus „Eesti raha<br />
margast euroni“<br />
avamine 4. mail kell 15.<br />
Näitus avatud 4. juunini.<br />
9. aprillil 1932. aastal kirjutab<br />
ajaleht Postimees, et 80<br />
aastat täitub ajast, mil jõhvilased<br />
said oma kooli. Nimelt avati<br />
1852. aastal Jõhvis kihelkonna<br />
kirikukool, mille ülesandeks oli<br />
valmistada ümbruskonnale noori<br />
kooliõpetajaid. Selle kooli esimesteks<br />
kasvandikkudeks olid<br />
Jüri Volbrid, P. Waatmann, M.<br />
Odar, H. Ott, J. Roosimägi, M.<br />
Hüpner ja Reisberg, kuna õpetajateks<br />
teoloog Hansen ja tegelikuks<br />
kooli juhatajaks köster<br />
Zets. 1862. aastal muudeti senine<br />
kirikukool kihelkonnakooliks<br />
ning kaks aastat hiljem juba täielise<br />
vene keelega 2-klassiliseks<br />
ministeeriumi kooliks. Viimane<br />
koolitüüp muudeti kohe pärast<br />
revolutsiooni Jõhvi algkooliks.<br />
16. aprillil 1932. aastal<br />
saavad jõhvilased ajalehest Postimees<br />
teada, et Jõhvi alev jääb<br />
osast põllumaast ilma. Seni kasutasid<br />
jõhvilased alevi külje all<br />
olevaid endisi kirikumõisa maatükke,<br />
mis alevi perekondade<br />
vahel vakamaade kaupa olid ära<br />
jaotatud. Neil päevil saabus aga<br />
alevivalitsusele põllutööministeeriumist<br />
kiri, milles teatatakse,<br />
et alev tänavu enam maid ei saa,<br />
vaid maad on määratud Kahula ja<br />
Ereda asunikele juurelõigeteks.<br />
TEATED<br />
Vallavalikogu kehtestas 15.04.<strong>2010</strong>. aasta otsusega nr 41<br />
Jõhvi valla Sompa tn 48e, Sompa tn 48g, Sompa 40 tee II, Toominga,<br />
Veejooksu, Laane 3 ja Mäepõllu kinnistute ning lähiala<br />
detailplaneeringu (koostanud BF Projektibüroo OÜ, töö nr 797/07).<br />
Detailplaneeringu kehtestamise otsusega ja kehtestatud detailplaneeringuga<br />
on võimalik tutvuda tööajal Jõhvi vallavalitsuses (Keskväljak<br />
4) ja Jõhvi valla kodulehel www.johvi.ee.<br />
Vallavolikogu võttis 15.04.<strong>2010</strong>. aasta otsusega nr 42 vastu<br />
Jõhvi linna Tallinna–Narva raudtee, Narva maantee ning Rakvere<br />
tänava ja Jõhvi–Kose maantee vahelise maa-ala detailplaneeringu<br />
(koostanud AS Pöyry Entec, töö nr 742/06) ning vastavalt<br />
planeerimisseadusele korraldab Jõhvi vallavalitsus planeeringu<br />
avaliku väljapaneku. Detailplaneeringuga saab tutvuda 10.05–07<br />
.06.<strong>2010</strong> tööpäeviti kella 9.00–16.30 vallavalitsuses (ruum nr 310,<br />
Keskväljak 4, Jõhvi), Jõhvi keskraamatukogus (Rakvere 13a) tööajal<br />
ja vallavalitsuse kodulehel www.johvi.ee. Avaliku väljapaneku ajal<br />
saab detailplaneeringu kohta esitada kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid<br />
Jõhvi vallavalitsuse aadressil Keskväljak 4, 41594 Jõhvi, või<br />
e-posti aadressil johvi@johvi.ee.<br />
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kavandatava Raudtee<br />
tänava ning Raudtee tn ja Narva mnt ühendustänavate maa-alade<br />
kindlaksmääramine ja liikluslahenduse koostamine. Samuti korrastatakse<br />
planeeritava maa-ala kruntide struktuuri ning jätkuvalt riigi<br />
omandis olevast maast moodustatakse krundid. Lahendatakse ka<br />
planeeringuala liikluskorraldus ning määratakse kruntidele juurdepääsud,<br />
ehitusõigus ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad.<br />
Planeeritav ala asub Jõhvi linnas Tallinna–Narva raudtee ja Narva<br />
maantee vahelisel alal ning ulatub linnakeskusest ligikaudu 200<br />
meetri laiuse siiluna ida poole Jõhvi–Vasknarva maanteeni (T32). Planeeringuala<br />
territooriumil paikneb 93 katastriüksust, mis on valdavalt<br />
elamu-, äri- ja tootmismaa sihtotstarbega, ning jätkuvalt riigi omandis<br />
olevat reformimata maad. Planeeringuga hõlmatava maa-ala suurus<br />
on u 50 ha.<br />
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud olemasolevat<br />
ruumilist keskkonda. Uute hoonestusalade ettepanekud on tehtud arvestusega,<br />
et piirkonna ruumiline areng toimuks tasakaalustatult ning<br />
seni hooldamata ja kohati ebasobiva hoonestusega alad korrastataks.<br />
Narva mnt äärsetele aladele on juurde kavandatud pereelamute ning<br />
kaubandus-, teenindus- ja kontorihoonete maa sihtotstarbega krunte.<br />
Raudteepoolsele alale on planeeritud peamiselt haljasala, aga ka<br />
kaubandus-, teenindus- ja kontorihoonete maa sihtotstarbega krunte.<br />
Planeeringulahenduse elluviimisel laieneb Jõhvi keskus äri- ja teenindushoonete<br />
ulatuses.<br />
Uute kruntide moodustamisel ja olemasoleva krundistruktuuri<br />
korrigeerimisel on lähtutud põhimõttest, et nii olemasolevatele kui ka<br />
uutele ehitusõigusega kruntidele oleks tagatud juurdepääs. Ette on<br />
nähtud Raudtee tänava pikendamine keskuse poole kuni viaduktini<br />
ning ida poole kuni Narva maanteeni, millega ristumine nähakse ette<br />
Narva mnt 150 juures. Raudtee tn ühendamine olemasoleva tänavavõrgustikuga<br />
on kooskõlas nii Jõhvi linna kehtiva üldplaneeringuga kui<br />
ka koostatava Jõhvi valla üldplaneeringuga. Raudtee tn pikendamise<br />
kohta on Teede Tehnokeskus koostanud Jõhvi–Tartu–Valga maanteel<br />
asuva Jõhvi liiklussõlme ümberehituse eelprojekti. Planeeringulahenduse<br />
elluviimisel muutub Raudtee tänav suurema liikluskoormusega<br />
tänavaks kui Narva maantee. Et suurem osa selle piirkonna elanikest<br />
elab Narva mnt ääres, jääb ühistransport endiselt just seda tänavat<br />
kasutama. Planeeringulahenduses täpsustatakse ka ühissõidukite<br />
peatuste asukohad.<br />
Kergliiklusteede asukohtade ja trajektooride kavandamisel on<br />
lähtutud samuti asustustihedusest ja kasutusintensiivsusest. Kergliiklusteed<br />
on kavandatud Narva mnt ja Raudtee tänava äärde üldjuhul<br />
nii, et need oleksid sõiduteest haljasribaga eraldatud. Sellega luuakse<br />
jalgsiliikluseks ohutum ja meeldivam keskkond. Autode ja jalakäijate<br />
liiklemine muudetakse loogilisemaks ja mugavamaks. <strong>Vallavalitsus</strong>el<br />
on jalgsiliiklemise väärtustamiseks kavas rajada Keskväljaku – Jõhvi<br />
kontserdimaja suunale promenaad, mis oleks avalik ruum jalakäijate<br />
jaoks. Planeeringulahendus loob maa-alale uusi väärtusi ning laienev<br />
kesklinna piirkond sobitub linnaruumi. Planeeringuga säilitatakse<br />
võimalikult suures osas elujõuline kõrghaljastus ning Tallinna–Narva<br />
raudtee ja elamute vaheline kõrghaljastatud puhverala. Samuti tehakse<br />
ettepanek olemasolevad spordiplatsid korrastada ning lastemänguväljakud<br />
ohutumaks ja mugavamaks muuta. Planeeringuga on ette<br />
nähtud käsitletava ala heakorrastamine.<br />
Koos olemasolevate kruntidega on planeeringualale kokku kavandatud<br />
171 krunti.<br />
Jõhvi valla 2007.–2013. aasta arengukava üldeesmärkide hulgas<br />
on Jõhvi linna muutmine investoritele atraktiivsemaks ning elanike ootustele<br />
ja vajadustele vastavamaks. Käesoleva planeeringuga aidatakse<br />
kaasa arengukavas püstitatud eesmärkide täitmisele: nähakse<br />
ette hea asukoha ja juurdepääsuga kaubandus- ja teenindusmaa sihtotstarbega<br />
krundid, mistõttu piirkond muutub elavamaks ja investeerijatele<br />
ligitõmbavamaks. Raudtee tänava korrastamisega, selle ühendamisega<br />
olemasoleva väljakujunenud teedevõrgustikuga ning selle<br />
äärde kergliiklustee rajamisega luuakse piirkonna elanikele paremad<br />
ja liiklusohutumad tingimused eelkõige jalgsi kesklinna suunal liikumiseks.<br />
Paraneb heakord ja kogu elukeskkond muutub kvaliteetsemaks.<br />
Samuti paraneb Jõhvi linna liiklusskeem tervikuna.<br />
Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta osaliselt kehtivat<br />
Jõhvi linna üldplaneeringut maakasutuse sihtotstarbe osas, lähtudes<br />
müra- ja saasteuuringute tulemustest. Tallinna–Narva raudtee äärde<br />
jäävad riigi omandis olevad maad on Jõhvi üldplaneeringus kavandatud<br />
elamuehituse reservmaaks. Detailplaneeringuga tehakse<br />
ettepanek moodustada raudteeäärsest riigi omandis olevast maast<br />
peamiselt kaubandus-, teenindus- ja kontorihoone maa ning haljasala<br />
maa sihtotstarbega krundid. Narva maantee äärde jäävast jätkuvalt<br />
riigi omandis olevast maast moodustatakse kaubandus-, teenindus- ja<br />
kontorihoone ning väikeelamumaa sihtotstarbega krundid.<br />
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek ka Jõhvi linna üldplaneeringu<br />
teemaplaneeringu „Jõhvi linna vertikaalne ja miljööväärtuslike<br />
alade planeerimine” muutmiseks krundi Keskväljak 6 hoonestuse<br />
kõrguse osas. Detailplaneeringus tehakse ettepanek muuta nimetatud<br />
krundil praegune keskmise hoonestusega ala kõrghoonestusega<br />
alaks (kuni 8 korrust, kõrgus kuni 27 m), mis on kesklinnale oluliselt<br />
sobilikum ning haakub kõrguste poolest ka naabruses asuvate Narva<br />
mnt 4a, 4b ja 8 ärikruntide lubatud hoonestuskõrgusega.
4 Ehitus JÕHVI TEATAJA <strong>Aprill</strong> <strong>2010</strong><br />
Jõhvis ehitatakse tänavu mitu uut hoonet<br />
ellel kevadel hakatakse linnas<br />
Sehitama viit objekti, mis valmivad<br />
aasta-paari pärast. Alljärgnev<br />
ongi ülevaade kerkivatest uutest<br />
või täiendust saavatest majadest.<br />
Jewe büroohoone<br />
<strong>Aprill</strong>is lõppes Rakvere ja Viru tänava<br />
nurgal oleva Jewe büroohoone<br />
ehitus. EELK Jõhvi Mihkli koguduse<br />
maale ehitatud hoone projekteeris<br />
arhitektuuribüroo Zero. Ehitas OÜ Kiriku<br />
Varahalduse tellimusel OÜ Fund<br />
Ehitus. Hoone maksumus on umbes<br />
21 miljonit krooni. Selles seavad end<br />
rentnikena sisse töötukassa ja seni<br />
Kohtla-Järvel asunud ajalehe Põhjarannik<br />
toimetus.<br />
Taluliit<br />
uenduskuuri teeb läbi Ida-<br />
UViru taluliidu hoone, mis<br />
asub Rakvere tänav 27. Hoonele<br />
ehitatakse peale teine korrus,<br />
aga maja see kõrgemaks ei tee.<br />
Praegune viilkatus asendatakse<br />
lamekatusega ja selle arvelt<br />
saadakse pinda juurde nelja ruumi<br />
– suure õppeklassi ja väikese<br />
koosolekusaali ning kahe kabineti<br />
tarvis. Taluliit alustas<br />
hoone suurendamise<br />
ettevalmistustöid paar<br />
aastat tagasi, sel kevadel<br />
hakati tegelike<br />
töödega pihta ja maja<br />
peaks plaanide kohaselt<br />
valmis olema käesoleva<br />
aasta 30. septembril.<br />
Taluliidu tegevjuhi<br />
Arvo Alleri sõnul ei hakatud<br />
ehitusega varem<br />
pihta teadlikult, sest taluliidu<br />
hoones olid rent-<br />
Praktikamaja ehitus<br />
nikud, kellega sõlmitud rendileping<br />
lõppes tänavu kevadel.<br />
Hoone rekonstrueerimine läheb<br />
maksma umbes kolm miljonit krooni,<br />
kaks miljonit sellest tuleb toetusena<br />
Euroopa Liidu programmist Leader.<br />
Omaosaluse katteks võttis taluliit<br />
viieks aastaks pangalaenu, mille tagasimaksed<br />
kaetakse liikmemaksudest.<br />
Taluliidu hoone rekonstrueerib kohalik<br />
firma OÜ Vet Ehitus Grupp.<br />
Ehituse ajal töötab taluliit aadressil<br />
Rakvere 14.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e peaarhitekti Andres<br />
Toome sõnul on ka taluliidu vastas<br />
asuv ehitusmaterjalide kauplus saa-<br />
Kohtuhoone<br />
nud loa hoone rekonstrueerimiseks,<br />
kuid pole teada, millal seal töödega<br />
alustatakse. „Sellisel juhul saaks linna<br />
peatänav kaks heas korras hoonet,”<br />
ütles Toome.<br />
Praktikamaja<br />
Järgmise aasta märtsist paranevad<br />
tublisti Ida-Viru kutsehariduskeskuse<br />
õppimistingimused – valmis saab kahest<br />
osast koosnev 4500ruutmeetrine<br />
praktikamaja, millele pannakse nurgakivi<br />
lähiajal. Kutse tänavale ehitatakse<br />
kahekorruseline õppehoone, kus<br />
on kaks omavahel galeriiga<br />
ühendatud korpust.<br />
See on<br />
mõeldud<br />
t e h -<br />
noloogia<br />
ning ehitus- ja<br />
t e h n i k a v a l d k o n n a<br />
õpilaste praktiliseks väljaõppeks<br />
ning sisustatakse<br />
tööpinkide, seadmete ja muu<br />
õppetehnikaga.<br />
Rajatakse mitmesugused<br />
keevitustöökojad,<br />
tallitöökoda,<br />
me-<br />
ehitustöökojad, sepikoda, puidu töötlemise<br />
ja viimistlemise töökojad ning<br />
mitmesugused laborid, mis kõik varustatakse<br />
moodsaimate seadmete ja<br />
tehnikaga. Praktikahoone ja ka edaspidi<br />
kavandatava ühiselamu ehituse ja<br />
seadmete tarvis sai kutsehariduskeskus<br />
170 miljonit krooni euroraha.<br />
„Projekti elluviimisel luuakse õppetööd<br />
soodustavad kaasaegsed<br />
tingimused nii õppuritele kui ka õppejõududele<br />
ja nii tõuseb kutsehariduskeskuses<br />
antava väljaõppe kvaliteet,”<br />
seisab õppeasutuse kodulehel projekti<br />
tutvustuses.<br />
Eskiis<br />
P<br />
raktikamaja ehitatakse olemasoleva<br />
kutsekoolihoone<br />
külge. Valla peaarhitekti hinnangul<br />
mõjub juurdeehitis tasakaalustavalt.<br />
Ehitaja on Tallinna firma Astlanda ja<br />
hoone maksumus 42 miljonit krooni.<br />
2011. aastaks on kavandatud ka<br />
kutsehariduskeskuse ühiselamu ehitus<br />
ja õppeasutus valmistab praegu<br />
ette projektikonkurssi.<br />
Politseimaja<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> andis ehitusloa ka<br />
politseimaja ehituseks. See on uutest<br />
objektidest kõige suurem ja kerkib<br />
Jaama tänavale vastrenoveeritud<br />
Alutaguse maleva haldushoone taha.<br />
Valla peaarhitekti sõnul renoveeritakse<br />
koos selle ehitusega osaliselt<br />
ka teed ning rajatakse ümbruskonda<br />
kõnniteid, sest uute kommunikatsioonide<br />
pärast kaevatakse olemasolevad<br />
teed osaliselt üles ja need tuleb pärast<br />
taastada. Samuti saab uue politseimaja<br />
ümbrus ilusa haljastuse.<br />
Uue politsei-<br />
ja<br />
päästeh<br />
o o n e<br />
e h i t u s -<br />
hanke kuulutas Riigi Kinnisvara AS<br />
välja aprilli teisel nädalal ning mais<br />
loodetakse allkirjastada ka ehitusleping.<br />
Kohtuhoone<br />
prilli algul löödi seltsimaja ta-<br />
platsil Kooli tänav 2a<br />
Agusel<br />
kopp maha uue kohtuhoone ehituseks.<br />
Uuest Jewe büroohoonest avaneb miljonivaade Jõhvi linnale.<br />
Politseimaja<br />
Järgmise aasta alguses valmima<br />
pidav kohtuhoone on projekteeritud<br />
arhitektuuribüroos Luhse ja Tuhal<br />
ning on seega kontserdimaja, lasteaia<br />
Pillerkaar ja promenaadi kõrval neljas<br />
objekt, mille on Jõhvi kavandanud nimetatud<br />
büroo. Andres Toome sõnul<br />
on tegemist omapärase ja huvitava<br />
arhitektuuriga.<br />
Uue kohtuhoone ehitab ja annab<br />
Riigi Kinnisvara ASile rendile OÜ Fund<br />
Ehitus. Sama firma käe all kerkib linna<br />
veel Jewe büroohoone ja uus lasteaed.<br />
Neljakorruselises kohtuhoones<br />
on kasulikku pinda 3563,70 m².<br />
Fund Ehitus võitis üüri vähempakkumise<br />
konkursi kaheksa firma seas,<br />
pakkudes üürihinnaks 117.80 krooni<br />
ühe ruutmeetri eest kuus. Et sellele<br />
lisanduvad heakorra-, kommunaal- ja<br />
tarbitavate teenuste kulud, tuleb rentnikul<br />
tasuda 183.36 krooni kuus – seega<br />
kokku veidi enam kui 718 000 krooni<br />
kuus ehk 8,6 miljonit krooni aastas.<br />
oones asuvad tööle Viru maa-<br />
kriminaal- ja tsiviilko-<br />
Hkohtu<br />
hus, Tartu halduskohtu Jõhvi kohus,<br />
Viru ringkonnaprokuratuur ja kriminaalhooldusosakond.<br />
See tähendab,<br />
et kõiki kriminaal-, väärteo- ja haldusasju<br />
hakatakse Jõhvis arutama<br />
ühes kohas.<br />
Mida uude justiitshoonesse<br />
kolimisel Narva maanteel<br />
asuva kohtuhoonega tehakse,<br />
pole selle omanik riik veel otsustanud.<br />
Vallavanem Tauno<br />
Võhmari sõnul võiks vallavalitsus<br />
hoone mõistliku pakkumise<br />
korral ära osta, et sellesse<br />
praeguses seltsimajas tegutsevad<br />
seltsid ja ringid üle viia<br />
ning praegune seltsimaja väärikaks<br />
raekojaks renoveerida.<br />
Valla peaarhitekt Andres Toome:<br />
Pärast taasiseseisvumist ei<br />
ole Jõhvis korraga nii mahukaid<br />
objekte rajatud nagu praegu.<br />
Linna ei kerki enam ühtegi plekist<br />
karpi, vaid tegu on väärikate<br />
hoonetega.<br />
Jõhvi linn pole aga veel sugugi<br />
valmis, ruumi ühiskondlike<br />
hoonete ehituseks on küllalt.<br />
Foto: Kalle Pärt<br />
Eskiis<br />
Ehitus paneb<br />
liikluse proovile<br />
Et sel kevadel-suvel jätkub<br />
Kukruse–Jõhvi teelõigu ehitus<br />
kalmistu juures oleval ristmikul,<br />
tuleb leida võimalusi liikluse<br />
ümberkorraldamiseks, nii et<br />
mitmele linnas asuvale objektile<br />
ehitusmaterjale vedavad autod<br />
pääseksid Jõhvist uuesti<br />
Tallinna–Narva maanteele.<br />
„Sel suvel korraldatakse liiklus<br />
linnas mitmel pool ümber nii<br />
ehituste kui ka kanalisatsioonitorustike<br />
rajamise pärast. Seetõttu<br />
palume autojuhtidel hoolega liiklusmärke<br />
jälgida ja muudatustesse<br />
mõistvalt suhtuda,” ütles<br />
abivallavanem Priit Kesler. Ta<br />
tunnistas, et liikluse korraldamine<br />
on parasjagu keeruline, kuid see<br />
ebamugavus kestab vaid mõne<br />
kuu.<br />
„Nii ehitajate kui ka kanalisatsioonitorude<br />
paigaldajatega on<br />
räägitud, et nad ka omalt poolt<br />
liikluse toimimise tagaksid,” lisas<br />
Kesler.<br />
Ehkki Jaama tänava remont<br />
käib aasta lõpuni, püütakse ka<br />
sealkandis liiklust nii korraldada,<br />
et inimesed pääseksid koju ja<br />
operatiivautod vajaduse korral<br />
liikuma.<br />
Juba alanud kohtumaja (Kooli<br />
2) ehitusele sõidavad ehitusmaterjalidega<br />
veoautod Tallinna<br />
poolt kuni viaduktini ja pööravad<br />
siis Ergo Kindlustuse eest seltsimaja<br />
taha, kus ehitus käib. On<br />
kokku lepitud, et objektile sõidab<br />
üks veoauto korraga, teine ootab<br />
seni linna piiril ja hakkab liikuma<br />
märguande peale.<br />
Kutsekooli praktikamaja ehitusele<br />
pääseb ligi Tammsaare<br />
tänava kaudu.<br />
Politseimaja juurde Jaama<br />
tänaval pääseb mööda Rahu tänavat.<br />
Jõhvi linna saavad veoautod<br />
veel Tallinna poolt sisse, aga<br />
suuremat muret teeb see, kuidas<br />
nad tagasi Tallinna–Narva maanteele<br />
saavad, sest Kukruse–Jõhvi<br />
teelõigul ehitatakse just Tallinna<br />
poole viivat teeosa.<br />
„Ühe variandina oleme kaalunud,<br />
et linnast saab välja mööda<br />
Silbeti kaupluse juures olevat<br />
vana raudteetammi. Tamm on<br />
suhteliselt kitsas. Sellise võimaluse<br />
kasutuselevõtmine tähendab<br />
ka bussiliikluse ümberkorraldamist,”<br />
ütles Kesler. Tammi kasutuselevõtmiseks<br />
tuleb kõikide asjaosalistega<br />
kokkuleppele jõuda.<br />
Kesler kinnitas, et arutatakse ka<br />
teisi võimalusi Jõhvist Tallinna–<br />
Narva maanteele pääsemiseks.<br />
Uue lasteaia ehitusega on<br />
Kesleri sõnul kõige lihtsam, sest<br />
materjale saab tuua Pargi tänava<br />
kaudu.<br />
<strong>Vallavalitsus</strong> palub neil, kes<br />
tahavad Kohtla-Järvelt Ahtmesse<br />
sõita ja kel Jõhvi asja pole, sellel<br />
suvel Jõhvist läbisõitmist vältida,<br />
et liiklust mitte asjata koormata.<br />
„Kindlasti tuleb järgida kiirusepiiranguid<br />
ja liiklusmärke, et liiklus<br />
oleks võimalikult sujuv,” pani<br />
Kesler liiklejatele südamele.<br />
JT<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language