Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Nr. 6 (91) Juuni <strong>2011</strong> Tasuta<br />
Võidupüha tähistati näituse ja paraadiga<br />
Näituse parimaks osaks peeti võimalust kõike oma käega järele proovida ja seda võimalust kasutati vanus<strong>est</strong> sõltumata.<br />
õidupüha piduliku paraadi eel Riho Breivel omavalitsuste juhtidele nes vallavanem Tauno Võhmar. „Nagu<br />
Vsaid soovijad uudistada Kaitseliidu<br />
edasi president Toomas Hendrik Ilvese teame kirjandus<strong>est</strong>, hoiatasid elutargad<br />
relvi ja varustust ning pääste- ja<br />
politseitehnikat.<br />
Võidupüha paraadil Keskväljakul<br />
marssisid Kaitseliidu Alutaguse ja Narva<br />
maleva liikmed, naiskodukaitsjad, noorkotkad<br />
ja kodutütred, jõustruktuuride<br />
esindajad ning külalised Soom<strong>est</strong> ja Ukrainast<br />
– ühtekokku paarsada inim<strong>est</strong>.<br />
Paraadi raames andis maavanem<br />
süüdatud võidutule, mill<strong>est</strong> omakorda<br />
said alguse omavalitsuste jaanilõkked.<br />
Pärast paraadi asetati pärjad kindral<br />
Aleksander Tõnissoni monumendi ja<br />
Vabadussõja ausamba jalamile Vabadussõjas<br />
langenute mäl<strong>est</strong>useks.<br />
„Vabadussõja algus oli väga trööstitu,<br />
s<strong>est</strong> usku võitluse mõttekusse oli<br />
vähe,” ütles pärgade paneku eel oma kõ-<br />
taadid: „On poisik<strong>est</strong>e värk minna sõtta<br />
suure Venemaa vastu!” Aga just need<br />
„poisikesed” – gümnasistid ja tudengid<br />
– olid esim<strong>est</strong>e hulgas, kes aitasid sõja<br />
kulgu pööret tuua. Nemad uskusid luuletaja<br />
Juhan Liivi ettekuulutust: „Aga<br />
ükskord on E<strong>est</strong>i riik!”,” kõneles Võhmar<br />
ja lisas, et nüüd kanname selle riigi<br />
hea käekäigu ja arengu e<strong>est</strong> hoolt meie,<br />
Promenaadi teine etapp sai valmis<br />
aanilaupäevaks lõpetati Mihkli<br />
Jkirikust kalmistuni kulgeva promenaadiosa<br />
ehitus, promenaad tervikuna<br />
ulatub tulevikus linna piirist<br />
kontserdimajani.<br />
Nüüd saab kirikust kalmistuni mööda<br />
asfalditud kergliiklusteed või kivikattega<br />
jalgteed, kus on pinke puhkamiseks,<br />
uus valgustus ja pilkupüüdev<br />
haljastus – punaroheliste lehtedega dekoratiivõunapuud,<br />
rohk<strong>est</strong>i vaase püsikutega<br />
ja igihaljad väikevormid.<br />
Viimaste pärast oli vallavalitsuse<br />
heakorraspetsialist Liivi Mölder tõsises<br />
mures, s<strong>est</strong> kartis, et rohelised väikevormid<br />
varastatakse ära veel enne, kui<br />
kõik tööd lõplikult valmis saavad. „Et<br />
haljastus kõikide silma rõõmustaks,<br />
peame vargaid märkama ja nend<strong>est</strong> tea-<br />
da andma,” tuletas ta meelde.<br />
Promenaadi teine etapp valmis algselt<br />
plaanitust seitse kuud hiljem – töid<br />
venitas veevarustussüsteemi renoveerimine,<br />
pikalt k<strong>est</strong>nud talv ja ehitusfirmat<br />
Coniery kimbutanud tööjõupuudus.<br />
Abivallavanem Priit Kesler ütles, et<br />
ehkki ehitaja ei pidanud tähtaegad<strong>est</strong><br />
kinni, ei olnud mõistlik teda tööde keskel<br />
välja vahetada.<br />
„Promenaadi teise etapi ehitus iseloomustab<br />
hästi seda kaost, mis praegu<br />
E<strong>est</strong>i ehitushangetes ja ehituses valitseb,”<br />
mainis Kesler. Ta tõi veel näiteks<br />
politseimaja, Vaeküla internaadi ehituse<br />
ja teisigi suuri ehitusobjekte, mille<br />
ehitustähtajad venivad või mis on sootuks<br />
pooleli jäänud.<br />
„Hankega saame paika nii hinnad<br />
kui ka kuupäevad. Kui firma kuupäevad<strong>est</strong><br />
kinni ei pea, võiksime välja kuulutada<br />
uue hanke, aga see võtab omakorda<br />
aega ning see läheks meile oluliselt<br />
kallimaks maksma ja me kaotaksime<br />
aega,” selgitas Kesler. Tema sõnul on<br />
ehituse hinnad viimase aastaga kolmandiku<br />
võrra tõusnud. „Oleme püüdnud<br />
hoida seda liini, et asjad saaksid valmis<br />
võimalikult väikese ajakaoga ja selliste<br />
hindadega, nagu esialgu hankes kokku<br />
lepitud.”<br />
Abivallavanema sõnul said promenaadi<br />
kõnniteede ja sõiduteede ristumiskohad<br />
enneaegu põhjendamatut<br />
kriitikat. „Need tasandati ära, nagu projekt<br />
ette näeb, nii et seal on võimalik<br />
mugavalt liikuda nii lapsevankri kui ka<br />
rattaga.”<br />
Foto: Erika Prave<br />
ning meie hoida on ka traditsioonid.<br />
92 aastat tagasi pidas E<strong>est</strong>i omariikluse<br />
kaitseks sõda Nõukogude Venemaaga<br />
ja oli sunnitud tõrjuma ka<br />
baltisaksa maakaitseväe Landeswehri<br />
rünnakut. 23. <strong>juuni</strong>l 1919. aastal peetud<br />
Võnnu lahing, mille e<strong>est</strong>lased võitsid,<br />
tõi sõtta murrangu ning pärast seda allkirjastati<br />
leping, mis lõpetas sõjategevuse<br />
E<strong>est</strong>i ja Saksa vägede vahel.<br />
JT<br />
Promenaadi teise etapi ehitus maksis<br />
umbes pool miljonit eurot. Kogu<br />
promenaad kalmistust kontserdimajani<br />
läheb maksma umbes 3,3 miljonit eurot.<br />
Lõviosa rahast saadakse Euroopa<br />
Liidult Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse<br />
vahendusel, valla omaosalus<br />
jääb alla poole miljoni euro. Raha saadakse<br />
linnaliste piirkondade arendamise<br />
meetm<strong>est</strong>. Jõhvi ja Kohtla-Järve<br />
esitasid promenaadi rajamiseks ühise<br />
taotluse, et ehitada oma kesklinnades<br />
välja jalakäijate tänavad.<br />
Promenaadi teise etapi projekteeris<br />
arhitektuuribüroo Luhse ja Tuhal ning<br />
ehitas OÜ Coniery.<br />
JT<br />
Põlengute põhjusi<br />
selgitatakse<br />
Juuni alguses põlenud spordihalli<br />
katuse ja Uikala prügila süttimise<br />
ametlikud põhjused polnud Jõhvi<br />
<strong>Teataja</strong> trükkiminekuks veel selgunud.<br />
„Kuni ametlikke põhjendusi<br />
pole, ei taha kellegi peale näpuga<br />
näidata,” ütles abivallavanem Vello<br />
Juhkov. Teada ei ole veel ka punase<br />
kuke põhjustatud kahju suurus.<br />
Juhkovi sõnul näitasid mõlemad<br />
tulekahjud, et tuleohutust tagavaid<br />
meetmeid tuleb täiendada.<br />
Kümnenda <strong>juuni</strong> keskpäeval<br />
süttis spordihalli katuse see osa,<br />
mis jääb kohviku ja aeroobikasaali<br />
kohale. Põlengut märkas kõigepealt<br />
gümnaasiumi direktor, kes kutsus<br />
päästeameti, enne kui tuletõrjealarm<br />
üldse tööle hakkas. „Tänu Ivo Tupitsa<br />
kiirele reageerimisele suudeti<br />
suurem põleng ära hoida,” sõnas<br />
Juhkov. Tema sõnul ei ole veel täpselt<br />
teada, mis tulekahju põhjustas.<br />
Samal ajal tehti spordihalli katusel<br />
garantiiremonti, s<strong>est</strong> see lasi talvel<br />
läbi.<br />
„Katuse kahjustused on üle vaadanud<br />
kaks kindlustusfirmat – see,<br />
kus on spordihalli kindlustanud vallavalitsus,<br />
ning ka see, kus oli kindlustuse<br />
sõlminud garantiiremonti<br />
teinud ehitusfirma. Kumb neist kahju<br />
korvab, selgub siis, kui on teada<br />
põlengu põhjused,” rääkis Juhkov.<br />
Põleng Uikalas<br />
Üheteistkümnenda <strong>juuni</strong> öösel<br />
poole kolme ajal süttis Uikala prügilas<br />
uuel lad<strong>est</strong>usalal filtratsiooniks<br />
laotatud rehvipurukiht.<br />
„Viimane koorem rehvipuruga<br />
tuli prügilasse Rakver<strong>est</strong> kella<br />
kümne ajal õhtul, mõne tunni pärast<br />
oli sel kohal tuli lahti,” ütles<br />
Juhkov. Tema sõnul on päästeamet<br />
välistanud süütamise versiooni,<br />
seega oli tõenäoliselt tegu isesüttimisega.<br />
Mis selle aga põhjustas,<br />
pole selge.<br />
„Hullemast päästis prügilat see,<br />
et uuel lad<strong>est</strong>usalal oli vettpidav<br />
põhi, kuhu oli kogunenud tublisti sademevett.<br />
Selle peal oligi umbes 70<br />
sentimeetri ulatuses rehvipuru, mille<br />
pindmine kiht, umbes 25–30 sentimeetrit,<br />
põles ära,” selgitas Juhkov.<br />
Põlenud rehvipuru tuleb asendada,<br />
kuid nüüd ei veeta seda Juhkovi sõnul<br />
kogu platsile, vaid sedamööda,<br />
kuidas prügila täitub.<br />
Juhkovi arvates näitas põleng, et<br />
prügila territooriumil olevad tuletõrjetiigid<br />
on liiga väikesed – need pidasid<br />
vastu umbes neli tundi. Põleng<br />
sai kustutatud Mägra ojast võetud<br />
veega.<br />
„Juhtunu näitas, et tuleohutuse<br />
tagamiseks prügila territooriumil tuleb<br />
võtta lisameetmeid,” tõdes Juhkov.<br />
Jõhvi vallale kuulub 52,5% Uikala<br />
prügila aktsiat<strong>est</strong>.<br />
JT
2 Uudised JÕHVI TEATAJA Juuni <strong>2011</strong><br />
LÜHIDALT<br />
Algas valla<br />
arengukava<br />
uuendamine<br />
Volikogu algatas <strong>juuni</strong>kuisel<br />
istungil valla arengukava<br />
uuendamise protsessi.<br />
Tegemist on arengukava<br />
iga-aastase ülevaatamisega.<br />
Hiljemalt 1. oktoobriks<br />
peab volikogu seaduse<br />
kohaselt selle dokumendi<br />
üle vaatama ning vajaduse<br />
korral täiendusi ja parandusi<br />
tegema. Volikogu komisjonid<br />
ja vallavalitsus on<br />
esmased täiendusettepanekud<br />
kirja pannud, nüüd on<br />
need kõigile tutvumiseks<br />
ja täienduste tegemiseks 2.<br />
augustini avalikul väljapanekul.<br />
Materjaliga on võimalik<br />
tutvuda valla kodulehel<br />
www.johvi.ee ja väljatrükiga<br />
vallavalitsuses.<br />
Kõigi Jõhvi valla elanike<br />
ja asutuste ettepanekud<br />
on oodatud vabas vormis<br />
kirjana vallavalitsusse või<br />
e-posti teel aadressil rein.<br />
luuse@johvi.ee. 9. augustil<br />
kell 16 toimub vallavalitsuses<br />
arengukava muudatuste<br />
avalik arutelu, millele kõik<br />
huvilised on oodatud. Seejärel<br />
võetakse eeldatavasti<br />
augusti-septembri volikogu<br />
koosolekutel muudatuste<br />
pakett vastu.<br />
Arengukava plaanitavate<br />
muudatuste hulgast võib<br />
välja tuua näiteks selle, et<br />
kava enda kehtivusaega pikendatakse<br />
kuni 2020. aastani,<br />
nii et kajastuks ka<br />
uus ELi toetuste periood<br />
(2014–2020). Vastavaid<br />
riiklikke rahastamiskavasid<br />
küll alles koostatakse<br />
ja kindlasti tuleb järgmistel<br />
aastatel hulk nend<strong>est</strong><br />
johtuvaid täpsustusi, kuid<br />
juba praegu on kasulik<br />
kaugemale ette vaadata.<br />
Kindlasti on veel oluline<br />
see, et väljendatakse soovi<br />
luua Jõhvi riigigümnaasium.<br />
See soovitakse lisada<br />
haridusvaldkonna tegevusvajaduste<br />
kavasse. Koostatud<br />
on ka olulisemate teede<br />
ja tänavate remonditööde<br />
soovitav järjekord, mis varem<br />
arengukavas täpsemat<br />
käsitelu ei leidnud.<br />
REIN LUUSE<br />
Vallavalitsuse<br />
arendusnõunik<br />
Ülessongitud<br />
tänavad said korda<br />
Eramurajoonis torude<br />
paigaldamise tõttu üles<br />
kaevatud tänavad said<br />
jaanipäevaks asfaltkatte.<br />
Samuti taastati aiatagused<br />
maalapid ja külvati sinna<br />
muru. Töödeks kasutati<br />
projektiraha, mis oligi ette<br />
nähtud rikutud teeosade<br />
taastamiseks. Vallavalitsus<br />
pani omalt poolt juurde<br />
umbes 64 000 eurot, mis<br />
võeti ülelaekunud maksusummade<br />
hulgast. JT<br />
Esimesel tervisekõnni etapil osales kolm võistkonda.<br />
Tervisekõnni sarjale oodatakse osavõtjaid<br />
Juunis algas kaheksast etapist<br />
koosnev tervisekõnni sari, mis<br />
kutsub kõiki liikumishuvilisi<br />
kepikõndi tegema.<br />
„Piirkonnas on võimalik<br />
tegelda saavutusspordiga, aga<br />
meie tahame pakkuda midagi ka<br />
tervisesportlastele,” põhjendas<br />
kepikõnni sarja käima lükanud<br />
spordispetsialist Hardi Raiend.<br />
Kepikõnni rajad, mida sarja<br />
jooksul läbitakse, asuvad valla<br />
teedel, parkides ja metsades<br />
ning nende pikkus on 2–5 km.<br />
See on hea võimalus pere või<br />
sõprade seltsis aktiivselt ja ter-<br />
Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenõuete<br />
kohaselt peavad<br />
lasteaiad selle aasta lõpuks<br />
tegema riskianalüüsi vigastuste<br />
ennetamiseks ja keskkonna<br />
ohutuse hindamiseks.<br />
Eesmärk on luua lasteaias<br />
keskkond, mis on ohutu ja turvaline<br />
nii lastele, personalile kui<br />
ka lasteasutust külastavatele inim<strong>est</strong>ele.<br />
Turvalisuse edendamise<br />
eeltingimus on tervise väärtustamine<br />
ja sellega arv<strong>est</strong>amine, samuti<br />
tervist edendavate lasteaedade<br />
põhimõtete järgimine.<br />
E<strong>est</strong>i Haigekassa rahastatava<br />
projekti „Kodu- ja vabaajavigastuste<br />
vältimine Ida-Virumaal”<br />
raames toimusid nii e<strong>est</strong>i- kui ka<br />
venekeelsed koolitused kõikidele<br />
lasteaedadele. Kokku osales<br />
kolmel koolitusel 60 lasteaedade<br />
spetsialisti.<br />
Lasteaednikud said teoreetilisi<br />
teadmisi ja tutvusid vigastuste<br />
statistikaga. On teada, et<br />
vigastussurmade arv 100 000<br />
elaniku kohta ületab E<strong>est</strong>is Euroopa<br />
riikide keskmist rohkem<br />
kui kaks korda. Umbes pooled<br />
5–9aastaste laste surma põhjust<strong>est</strong><br />
moodustavad vigastused ja<br />
mürgistused. Kui 10. eluaastani<br />
on poistel ja tüdrukutel võrdne<br />
risk haiglasse sattuda, siis alates<br />
10. eluaastast proportsioon muutub<br />
– kaks kolmandikku neist,<br />
kes vigastuse tõttu ravi vajavad,<br />
on poisid ja üks kolmandik tüdrukud.<br />
Iga koolitusel osalenu tegi<br />
vislikult aega veeta. Et põnevust<br />
juurde tuua, on sari üles ehitatud<br />
võistlusena, milles võtavad üksteiselt<br />
mõõtu neljaliikmelised<br />
võistkonnad. Ja kuigi mõõdetakse<br />
ka ringi läbimise aega, tagab<br />
edu siiski võimalikult rohketel<br />
etappidel osalemine.<br />
„Tervisekõnnile on oodatud<br />
ka need, kel neljaliikmelist meeskonda<br />
seljataga pole. Võistkondi<br />
saab ka kohapeal moodustada ja<br />
samuti võib osaleda individuaalselt,”<br />
lisas Raiend. Parim võistkond<br />
saab sügisel karika ja igal<br />
etapil loositakse välja eriauhindu.<br />
Foto: Hardi Raiend<br />
Spordispetsialisti sõnul on<br />
selline ettevõtmine oluline ka<br />
seepärast, et kui Jõhvi tahab<br />
parki terviseradasid teha ning<br />
nende rajamiseks sihtasutuselt<br />
E<strong>est</strong>i Terviserajad rahalist<br />
toetust saada, on oluline, et<br />
inimesed tõepool<strong>est</strong> tegeleksid<br />
tervisespordiga, sealhulgas<br />
kõnniga.<br />
„Suurem eesmärk on saada<br />
edaspidi osaks E<strong>est</strong>i Energia<br />
tervisekõnni sarjast, siis saavad<br />
inimesed osaleda tervisekõnni<br />
etappidel ka mujal E<strong>est</strong>is,” ütles<br />
Raiend.<br />
Turvalisuse suurendamine lasteaedades<br />
praktiliselt läbi riskianalüüsi ja<br />
alustati ka tegevuskava koostamist<br />
riskide kõrvaldamiseks.<br />
Oma teadmisi ja oskusi selles<br />
vallas jagasid Marge Grauberg<br />
ja allakirjutanu.<br />
Hindamiskriteeriume, mida<br />
tuleb analüüsida, on väga palju<br />
– tervelt 126. Igas lasteaias<br />
on omad riskiallikad, mille taset<br />
õpetati koolitusel hindama.<br />
Ohtusid tuleb osata märgata<br />
nii väljaspool lasteaeda kui ka<br />
õuealal. Sisekeskkonna analüüsimisel<br />
tuleb tähelepanu pöörata<br />
ka näiteks toataimedele. Paljud<br />
neist tekitavad lastel allergiat ja<br />
on tervisele ohtlikud. Mürgisteks<br />
toataimedeks on priimula,<br />
krüsanteem, luuderohi, asalea,<br />
vahalill, havisaba, monstera, ratsuritäht<br />
ja jõulutäht. Neid taimi<br />
ei tohi rühmaruumides olla.<br />
Tervise ja ohutuse teema on<br />
vaja lõimida õppe- ja kasvatustöösse,<br />
et lapsed oskaksid ise<br />
ohte märgata, teaksid, kuidas<br />
potentsiaalsete ohuteguritega õig<strong>est</strong>i<br />
ümber käia ja kuidas hätta<br />
sattunud kaaslasi aidata. Lasteaedades<br />
on vaja seada lastele<br />
kindlad piirid, mida nad tohivad<br />
teha ja kus viibida.<br />
Väärtuskasvatuse teema õppetöös<br />
aitab laste omavahelist<br />
psühhosotsiaalset keskkonda<br />
turvaliseks muuta. Lapsed vajavad<br />
teadmisi, kuidas keelduda<br />
tegevus<strong>est</strong>, mis ohustab nende<br />
turvalisust, ja kuidas eirata eakaaslaste<br />
negatiivseid mõjutusi.<br />
Anne Väli.<br />
KEPIKÕNNI SARJA<br />
TOIMUMISPAIGAD:<br />
12. juuli – Tammiku<br />
aleviku tänavad ja pargid;<br />
kuni 3 km, vahelduv<br />
pinnas<br />
26. juuli – Jõhvi pargi<br />
terviserajad, Pargi lava;<br />
kuni 2,5 km, asfalt, pinnas<br />
9. august – Jõhvi pargi<br />
terviserajad, lasteaed<br />
Pillerkaar; kuni 3 km,<br />
vahelduv pinnas<br />
23. august – Malmi–<br />
Juubeli–Pargi ring; 4 km,<br />
asfalt, kruus<br />
20. september – Tammiku<br />
tänavad, pargid ja<br />
metsikud kohad; 3 km,<br />
vahelduv pinnas<br />
4. oktoober – Valge Hobu<br />
ring, trahteri ees; sprint<br />
1,5 km, asfalt. LÕPUPIDU!<br />
Iga etapi start kell 18.15.<br />
Kepikõndijad on oodatud ka<br />
Jõhvi rahvajooksule, mille start<br />
antakse 17. septembril. Sinna<br />
on Raiendi sõnul oodatud liikuma<br />
kõik, muu hulgas emad-isad<br />
lapsevankritega ja ka ratastooliinimesed.<br />
Tervisekõnni osalustasu on<br />
viis eurot neljaliikmelise võistkonna<br />
kohta. Ettevõtmist toetavad<br />
sponsorid, kes panevad välja<br />
mitmesuguseid üllatusauhindu.<br />
Kepikõnni sarja juhendiga<br />
saab tutvuda valla kodulehel.<br />
JT<br />
Foto: erakogu<br />
Lektor Argo Bachfeldt tutvustas<br />
projekti „Otsi Otti”. See<br />
on kursus, kus lapsed saavad<br />
teadmisi käitumis<strong>est</strong> eksinu olukorras,<br />
kuidas teha end otsija<br />
jaoks nähtavaks ja kuuldavaks.<br />
Seda koolitust on võimalik lasteaedadesse<br />
tellida MTÜ Just<br />
Mind Koolituskeskuse kaudu.<br />
Turvalisuse teemat tuleks<br />
tutvustada ka lastevanematele,<br />
s<strong>est</strong> üle poole vigastust<strong>est</strong> juhtub<br />
lastega just kodus. 2006.<br />
aastal E<strong>est</strong>is läbi viidud uuring<br />
näitas, et vanemad ei selgita<br />
lastele piisavalt, kuidas ohtlikus<br />
olukorras käituda – ligi pooled<br />
lastevanemat<strong>est</strong> ei ole oma lastele<br />
rääkinud, mida tuleks ohu<br />
või õnnetuse korral teha.<br />
ANNE VÄLI<br />
Ida-Virumaa tervist edendavate<br />
lasteaedade koordinaator<br />
Noori oodatakse<br />
malevasse<br />
Koolinoored, kes tahavad kahel<br />
esimesel augustinädalal<br />
valla territooriumil heakorratöid<br />
teha, peaksid 22. juuliks<br />
täitma avalduse aadressil<br />
http://johvinoored.blogspot.<br />
com/.<br />
„Malevlaste tööpäevad on<br />
umbes neljatunnised,” ütles<br />
vallavalitsuse noorsootöötaja<br />
Merle Harjo. Tema sõnul värvivad<br />
noored näiteks lasteaedade<br />
tarasid ning saavad muu hulgas<br />
võimaluse oma soovi järgi korrastada<br />
noortekeskust ja teha<br />
töid, mis muudavad kodukoha<br />
kaunimaks. Tegemisi jagub ühtekokku<br />
kümneks tööpäevaks ja<br />
22 noorele vanuses 12–18 eluaastat.<br />
„Raha noored töötegemise<br />
e<strong>est</strong> ei saa. Küll aga korraldame<br />
väljasõite ning pakume noortele<br />
meelelahutust, nagu ühised<br />
malevapeod ja -õhtud,” rääkis<br />
Harjo. Tasuks töö e<strong>est</strong> saavad<br />
noored puhata kaks päeva Peipsi<br />
ääres Karjamaal.<br />
Malevlasi juhendab kaks<br />
Viljandi kultuuriakadeemia tudengit.<br />
Avaldus märgusõnaga „MA-<br />
LEV” saata hiljemalt 22. juuliks<br />
e-posti aadressil merle.harjo@<br />
johvi.ee.<br />
JT<br />
Laulu- ja tantsupeole<br />
said parimad<br />
Juuli alguses pealinnas toimuvale<br />
XI noorte laulu- ja tantsupeole<br />
„Maa ja ilm” sõidab<br />
Jõhvi vallast 140 lauljat, tantsijat<br />
ja võimlejat.<br />
„Konkursisõel peole saamiseks<br />
oli seekord eriti tihe – peole<br />
pääsevad vaid tublimad,” ütles<br />
tantsuõpetaja Taivo Haljaste.<br />
Jõhvi gümnaasiumist osalevad<br />
peol 9. klassi rahvatantsijad,<br />
keda juhendavad Taivo Haljaste<br />
ja Voldemar Berelkovski, ning<br />
5. klassi rahvatantsijate ja võimlejate<br />
rühm, mõlemaid juhendab<br />
õpetaja Tiina Aasmäe. Laulukaare<br />
alla pääses ka gümnaasiumi<br />
poistekoor, keda õpetavad<br />
Tiina Damman ja Endla Jaanus,<br />
ning Hälis Rooste käe all õppiv<br />
mudilaskoor.<br />
Kõik nimetatud kollektiivid<br />
said ülevaatusel kõrgeima või<br />
esimese kategooria.<br />
Muusikakoolist sõidab peole<br />
mudilaskoor ja lastekoor Jelena<br />
Beljajeva juhendamisel.<br />
Rongkäigus osaleb ka Jõhvi<br />
bigbänd.<br />
JT<br />
Mäl<strong>est</strong>ati küüditamise<br />
ohvreid<br />
14. <strong>juuni</strong>l, mil möödus 70 aastat<br />
<strong>juuni</strong>küüditamis<strong>est</strong>, asetasid<br />
vallavalitsuse esindajad<br />
deporteerimise ohvrite mäl<strong>est</strong>useks<br />
pärjad Kaare tänaval<br />
raudtee veeres asuva küüditatute<br />
mäl<strong>est</strong>uskivi juurde.<br />
Küüditamise aastapäeva<br />
silmas pidades kirjutasid Jõhvi<br />
gümnaasiumi 11. klassi õpilased<br />
Kadi Paju ja Maarja-Liisa<br />
Toost küüditatute lapsepõlv<strong>est</strong><br />
uurimistöö, mille tarvis küsitlesid<br />
Jõhvi elanikke, kes väikese<br />
lapsena koos emaga vägivaldselt<br />
Siberisse viidi.<br />
Juuniküüditamisega saatis<br />
nõukogude võim kodud<strong>est</strong> välja<br />
üle 10 000 e<strong>est</strong>lase, neist enamik<br />
naised, lapsed ja vanurid.<br />
JT
Juuni <strong>2011</strong> JÕHVI TEATAJA<br />
Uudised<br />
3<br />
Mängude f<strong>est</strong>ival toimus viiendat korda<br />
Viienda mängude f<strong>est</strong>ivali rongkäik<br />
Keskväljakult kontserdimaja juurde<br />
oli pikem kui varasematel aastatel.<br />
F<strong>est</strong>ival isegi oli tublisti rahvarohkem<br />
– seal osalesid mõlema kooli ja<br />
Kalevipoja paberivabrik<br />
Seoses ettevõtlikkuse arendamisega<br />
meie lasteaias tekkis idee valmistada<br />
lastega ise paberit. Lastevanemad aitasid<br />
tublisti koguda materjali, milleks<br />
olid vanad ajalehed, ajakirjad ja<br />
munar<strong>est</strong>id.<br />
Nooremad rühmad – Põngerjad ja<br />
Pardipojad – rebisid materjali tükkideks.<br />
Vanapaberi ja munar<strong>est</strong>ide tükeldamine<br />
tekitas lastes palju elevust<br />
ja meeldis neile väga. Vanemad lapsed<br />
Lotte ja Sajajalgsete rühmast tegid<br />
ülejäänu: mikserdasid saumikseriga<br />
vees leotatud paberitükke, asetasid<br />
paberimassi võrguga kaetud raamidele<br />
ja nõrutasid švammiga suurema vee<br />
välja. Raamid koos paberimassiga panime<br />
aknalauale kuivama. Kuivanud<br />
paberid eemaldasime ettevaatlikult<br />
raamidelt ja kaunistasime aplikatsioonidega.<br />
Oma paberi valmistamine oli lastele<br />
jõukohane ja lustlik tegevus.<br />
Valmis paberid ehivad nüüd meie<br />
infostendi. Rühmade ja kabinettide us-<br />
ARVAMUS<br />
Kas gümnaasium<br />
on ikka kõigile?<br />
Põhikooli lõpetajatel seisab praegu<br />
ees elu kõige olulisem otsus – tuleb<br />
teha õige valik, mis ja kuhu edasi.<br />
Paljud otsustavad gümnaasiumi<br />
kasuks, aga kas gümnaasium on ikka<br />
kõigi jaoks? Põhikooli lõpetaja teeb<br />
valiku sõprade järgi või vanemate (vanavanemate)<br />
soovi (käsu) peale, aga<br />
on ka neid, kes lihtsalt soovivad oma<br />
lapsepõlve pikendada.<br />
Õpetajatele meeldivad muidugi<br />
need gümnasistid, kes on tulnud gümnaasiumisse<br />
õppima sooviga saada<br />
hea haridus ning pärast kasutada oma<br />
teadmisi ülikoolis ja hilisemas elus.<br />
Kahjuks peab kurvastusega tõdema,<br />
et selliseid õppureid on gümnaasiumiklassides<br />
vähe.<br />
Need õpilased, kes pole päris kindlad,<br />
mida nad tahavad, või kes on sunniviisiliselt<br />
saadetud lapsepõlve pikendama,<br />
on tavaliselt trotsi täis, nad pole<br />
huvitatud teadmist<strong>est</strong> ning muidugi ei<br />
lähe neile korda ka kaasõpilased, kes<br />
on tulnud gümnaasiumisse õppima.<br />
Need ajad peaksid ammu möödas<br />
olema, mil arvati, et gümnaasium on<br />
koht, kus lapsepõlve pikendada. Inim<strong>est</strong><strong>est</strong>,<br />
kes oma kätega midagi teha<br />
Laste tehtud paberit kasutatakse lasteaias mitmel moel.<br />
tel on aga omavalmistatud paberist nimesildialused.<br />
Sügisel lasteaeda tulevate uute laste<br />
vanemaid ootavad ees tervitusvoldikud,<br />
mille alusteks on samuti omavalmistatud<br />
paber.<br />
Foto: Jevgeni Kapov (Delfi)<br />
kolme lasteaia esindused ning muidugi<br />
suur hulk lapsi, kes tulid peole oma vanematega.<br />
F<strong>est</strong>ivalil lustis üle tuhande<br />
inimese. Peale selle, et osalejaid oli rekordiliselt<br />
palju, pakuti tänavu ka märksa<br />
enam tegevust – nii käelist kui ka<br />
sportlikku. Sündmusele lisas põnevust<br />
poliitikute ja endiste sportlaste omavaheline<br />
mõõduvõtmine.<br />
JT<br />
Foto: erakogu<br />
Lapsed, kes osalesid paberivalmistamise<br />
kõikides etappides, tundsid tehtust<br />
suurt rõõmu. Sama tundsid õpetajad,<br />
kes lapsi juhendasid.<br />
ASTRA LIND<br />
Lasteaia Kalevipoeg vanemõpetaja<br />
oskaksid, on meie ühiskonnas juba<br />
ammu puudus. Et saada heaks kokaks<br />
või ehitajaks, pole ilmtingimata gümnaasiumiharidust<br />
vaja. Nendel tublidel<br />
ja töökatel inim<strong>est</strong>el, kes tahavad hiljem<br />
oma erialal end täiendada, ei pea ka<br />
ülikool sugugi unistuseks jääma. Kõik<br />
on kinni inimeses ja tema soovides,<br />
tahtmistes ning eesmärkides.<br />
Olen kuulnud räägitavat, et kutsekool<br />
on ju nõrkadele, kes mujal hakkama<br />
ei saa. Laps ja lapsevanem peaksid<br />
pigem rõõmustama, et ka vähem andekatel<br />
on võimalus õppida selgeks amet,<br />
mis toob hiljem leiva lauale.<br />
Samas saab iga lapsevanem oma<br />
lapse õppeedukust ning pingutusi jälgides<br />
aru, kas tema laps on võimeline õppima<br />
gümnaasiumis ja hiljem ülikoolis.<br />
Kui lapsel puudub huvi ja ka teadmised<br />
gümnaasiumis õppimiseks, siis<br />
milleks saata teda ainult naabritele<br />
kiitmiseks gümnaasiumisse piinlema ja<br />
kaasõpilasi piinama?<br />
Põhikool on kõigile kohustuslik ja<br />
lõpetama peaksid selle kõik. Gümnaasium<br />
on vabatahtlik ja õppima peaksid<br />
seal ainult VÄLJAVALITUD. Hirmutav<br />
väljend, kuid õpetajana gümnaasiumis<br />
töötades olen selles täi<strong>est</strong>i kindel.<br />
Meie uue seaduse järgi peaks gümnaasiumis<br />
60% õppeainet<strong>est</strong> õpetatama<br />
e<strong>est</strong>i keeles. Mida teeb nüüd selline õpilane,<br />
kes on küll üheksa aastat käinud<br />
e<strong>est</strong>i keele tunnis, suutnud ära õppida<br />
mõned e<strong>est</strong>ikeelsed sõnad, teinud järeleksami<br />
ja ilma katseteta (s<strong>est</strong> need ju<br />
meil keelatud) gümnaasiumisse saanud?<br />
Mis edasi? Alguses käib ta koolis,<br />
üsna varsti aga taipab, et pole võimeline<br />
õppima, hinded on kehvad ja huvi<br />
õppetöö vastu kaob. Suur<strong>est</strong> igavus<strong>est</strong><br />
hakatakse tundi segama, häiritakse<br />
õpetajat ja kaasõpilasi. Teadmiste puudumisega<br />
kaasnevad tavaliselt sellistel<br />
õpilastel ka käitumisprobleemid. Kahju<br />
on õpilast<strong>est</strong>, kellel on huvi teadmisi<br />
saada. Lõpuks, kui kõik trikid-nipid on<br />
tehtud, kaob huvi kooli vastu üldse ja<br />
hakatakse hulkuma. Õppeaasta lõpuks<br />
on kuhjaga põhjuseta puudumisi, kursuste<br />
hinded mitterahuldavad, teadmised<br />
puudu ja aasta raisatud.<br />
See ei ole väljamõeldud hirmulugu,<br />
vaid tegelikkus.<br />
Et gümnaasiume jääb aina vähemaks,<br />
siis peaksid seal õppima vaid<br />
parimad. See paneks õpilased õppima<br />
juba enne gümnaasiumi. Kui neil<br />
on teadmine, et gümnaasiumisse saab<br />
vaid heade tulemustega ja hea käitumisega,<br />
muutub gümnaasiumis õppimine<br />
pr<strong>est</strong>iižseks, siis paraneks meil<br />
tunduvalt õpilaste huvi õppimise ja<br />
teadmiste vastu. Niikaua kui neil on<br />
teadmine, et gümnaasium on kõigile,<br />
pole meil loota tulevikus õpihimulisi,<br />
eesmärgikindlaid, endast ja teist<strong>est</strong> lugupidavaid<br />
noori.<br />
Õigeid valikuid soovides<br />
VIVIKA NÕMME<br />
Korrastustööd mänguväljakutel<br />
Sel suvel tehakse viimase viie aasta jooksul rajatud mänguväljakutel hooldusremonti.<br />
„Näiteks on ronimisredelitelt pulgad puudu, kiikedel ketilülid kulunud, liiv<br />
kastist otsas,” kirjeldas vallavalitsuse spordispetsialist Hardi Raiend töid, mis<br />
lähiajal mänguväljakutel ära tehakse. Raiend nentis, et lisaks tavalisele kulumisele<br />
on mänguväljakuid ka pahatahtlikult lõhutud. „Narva mnt 88 juures oleval<br />
mänguväljakul oli liurada kirvega puruks löödud. Laps, kes hakkab ülevalt alla<br />
liuguma, seda ei näe, ja võib nii oma jalgu vigastada,” tõi ta näiteks.<br />
Spordispetsialist, kelle töövaldkonda kuulub ka mänguväljakute korrashoid,<br />
ütles, et tahaks edaspidi katta mänguväljakute kiikude all oleva ala hakkepuiduga,<br />
mis on lapsele turvalisem kui liiv. Samuti tuleks tema arvates mänguväljakud<br />
pärast kordategemist korteriühistutele hooldada anda.<br />
Korda tehakse ka rulapark, selle remondiks kulub umbes 700 eurot.<br />
JT<br />
Kahula külal oma arengukava<br />
Mai lõpus võttis Kahula küla vastu arengukava aastateks <strong>2011</strong>–2015.<br />
Arengukavas nähakse lähiaastatel ette küla peatee valgustamine ning umbes<br />
220meetrise kõnni- ja jalgrattatee rajamine. Suurt rõhku pannakse heakorrale,<br />
eriti kinnistute niitmisele, ja laste mitmekülgsele arendamisele.<br />
Mais lõppes Kahula seltsimaja ja kiigeplatsi renoveerimine. Kiigeplats sai<br />
elektri, vee, uue külakiige ja biotualetid, laiendati tantsuplatsi ja parandati pesemisvõimalusi.<br />
Seltsimaja seinad ja laepealne soojustati, parandati ka vundamenti.<br />
Kahula seltsimaja renoveerimiseks ja kiigeplatsi arendamiseks saadi<br />
raha PRIAlt, kes tasus 90% projekti maksumus<strong>est</strong>. Uuendatud kiigeplatsil algab<br />
22. <strong>juuni</strong>l kell 19 jaaniõhtu.<br />
16. juulil aga toimuvad IV Kahula küla päevad, millega tähistatakse 770<br />
aasta möödumist küla esmamainimis<strong>est</strong>. Koolimaja juurde võib kogunema hakata<br />
kell 12 ja külapäevad avatakse pidulikult kell 13. Saalis on üleval näitus,<br />
saab vaadata slaidiprogrammi või lasteetendus<strong>est</strong> tehtud filmi. Üritus jätkub<br />
kiigeplatsil kell 15 sportmängude ja isetegevusega. Kohal on ammulaskjad,<br />
väikelastele batuut, kiikuda saab uuel külakiigel ja jalga keerutada ansambli<br />
Vana Kallim saatel.<br />
ASTRID NIINEPUU<br />
Muusikakooli bigbänd<br />
õpilasork<strong>est</strong>rite f<strong>est</strong>ivalil<br />
Juuni keskel peeti Kehra kunstide kooli korraldamisel juba 14. korda õpilasork<strong>est</strong>rite<br />
ja ansamblite üleriigiline f<strong>est</strong>ival, millel osales ka Jõhvi muusikakooli<br />
bigbänd.<br />
F<strong>est</strong>ivali teeb omanäoliseks see, et kokku saavad erinevad muusikakollektiivid<br />
nii muusikakoolid<strong>est</strong> kui ka üldhariduskoolid<strong>est</strong> ning žanridele ja pillikoosseisudele<br />
piiranguid peaaegu pole. Jõhvi muusikakooli bigbänd Raivo Kallase<br />
juhendamisel osales sel f<strong>est</strong>ivalil esim<strong>est</strong> korda. Nende kõrval sai kuulata muu<br />
hulgas veel käsikellade ansambleid, mitut plaatpillikoosseisu ja paljusid teisi.<br />
Et esinemise käigus võis soovi korral taotleda kollektiivile ka kategooriat, oli<br />
kohale palutud muusikapedagoogid<strong>est</strong> ning tegevmuusikut<strong>est</strong> koosnev neljaliikmeline<br />
žürii, kes hindas esinemisi ning väljastas keskmise punktisumma<br />
järgi ka kategooriatunnistuse. Jõhvi noorte muusikute esinemist hinnati I kategooria<br />
vääriliseks.<br />
Et f<strong>est</strong>ival toimus ühel ajal Anija valla kodukandipäevadega, olid osalejad<br />
oodatud ka sellel üritusel üles astuma. Ühel päeval väikese vahega kahes eri<br />
paigas kontserdi andmine oli noorte pillimängijate jaoks päris tõsine vastupidavusproov.<br />
F<strong>est</strong>ival ei piirdunud aga mitte ainult esinemisega. Nagu ikka, korraldati<br />
teisel f<strong>est</strong>ivalipäeval mitmesuguseid töötube, kus muusikale ja muusika lahtimõt<strong>est</strong>amisele<br />
läheneti tegevuse kaudu. Nii sai Virgo Sillamaa juhendamisel<br />
teada ja proovida, mida tähendab „vaba mäng ja mõtlemine”, Pille Pedaku käe<br />
all moodustati „laulev Drum Circle” ning Piret Hinrikus suunas improviseerima<br />
muusikalise liikumise kaudu.<br />
F<strong>est</strong>ivali väsimatuks peakorraldajaks on aastaid olnud kunstide kooli õpetaja<br />
Ülle Raud ja tema toetavaks seljataguseks E<strong>est</strong>i muusikaõpetajate liit.<br />
MARGIT RAAG<br />
Muusikakooli direktor<br />
Foto: Margit Raag<br />
Muusikakooli bigbänd astus esimesel f<strong>est</strong>ivalipäeval lisaks põhikontserdile üles ka<br />
Anija mõisapargis valla kodukandipäevade peol.
4 Teated<br />
JÕHVI TEATAJA Juuni <strong>2011</strong><br />
UUED VALLAKODANIKUD<br />
Mais registreeriti üheksa väikese<br />
vallakodaniku sünd:<br />
Mirelle Lausvee<br />
Greta Klaasmägi<br />
Nora-Maria Orav<br />
Triinu-Eliise Ahu<br />
Erik Eiert<br />
Robin Reisenbuk<br />
Tomi Muttanen<br />
Kevin Rene Figlovski<br />
Alex Kelder<br />
ÕNNITLEME!<br />
Juunis tähistavad<br />
sünnipäeva järgmised<br />
väärikas eas<br />
vallakodanikud:<br />
96<br />
Elma Josepson 10. <strong>juuni</strong><br />
93<br />
Anna Pinezhko 1. <strong>juuni</strong><br />
91<br />
Nadežda Litvinjuk 18. <strong>juuni</strong><br />
90<br />
Juta Ploom 2. <strong>juuni</strong><br />
Meeri Odar 3. <strong>juuni</strong><br />
Virve Lamp 13. <strong>juuni</strong><br />
Hilja-Ljudmila Tampu 13. <strong>juuni</strong><br />
88<br />
Klavdiya Pyshnaya 5. <strong>juuni</strong><br />
86<br />
Anna Šteingrebergs 4. <strong>juuni</strong><br />
Viktor Demidov 14. <strong>juuni</strong><br />
Ilmar Kallas 22. <strong>juuni</strong><br />
KULTUURIKALENDER<br />
KONTSERDIMAJAS<br />
Kino Amadeus „Lope de Vega”<br />
neljapäeval, 7. juulil kell 19.<br />
Viktoria Tolstoy, ESTONIAN<br />
DREAM BIG BAND<br />
reedel, 8. juulil kell 20.<br />
KUKRUSE MÕISAS<br />
Seitsme linna muusika. Romantika<br />
a la France<br />
teisipäeval, 12. juulil kell 19.<br />
SAKA MÕISAS<br />
Seitsme linna muusika. Nordic<br />
Sounds<br />
reedel, 15. juulil kell 20.<br />
PARGIS<br />
F<strong>est</strong>ival „Slaavi valgus”<br />
laupäeval, 9. juulil kell 12–22.<br />
KAHULAS<br />
IV Kahula küla päev (770 aastat<br />
küla esmamainimis<strong>est</strong>)<br />
laupäeval, 16. juulil kell 12.<br />
KESKVÄLJAKUL<br />
Laste ja noorte huvitegevuse<br />
päev<br />
laupäeval, 3. septembril kell 12.<br />
MUJAL<br />
Esmaspäeva, 22. augusti hommikul<br />
kell 3-5 läbib Jõhvit TEATE-<br />
TANTS marsruudil Kukruse – Jõhvi<br />
– Tartu mnt.<br />
SPORDIKOOLI<br />
TÄNAVUSED LÕPETAJAD<br />
Kergejõustiku osakond<br />
Veronika Novikova (treener Viktor<br />
Predbannikov)<br />
Valeria Judina (treener Viktor<br />
Predbannikov)<br />
Jelizaveta Brovtseva (treener Viktor<br />
Predbannikov)<br />
Triin Pärnpuu (treener Lilia Schmidt)<br />
Suusatamise-/jalgrattaosakond<br />
Kristel Koort (treener Peep Kivil)<br />
Tanel Vähk (treener Peep Kivil)<br />
Tenniseosakond<br />
Ilona Suvorova (treener Oleg Belehhov)<br />
Jalgpalli osakond<br />
Valter Vaskevitš (treener Valeri<br />
Kulatšenko)<br />
Ujumise osakond<br />
Mark Rubtsov (treener Igor Prussakov)<br />
Spordihall on<br />
3. - 31. juulini suletud.<br />
OÜ Marabi müüb saetud ja lõhutuid<br />
KÜTTEPUID. Kohalevedu.<br />
Hind kokkuleppel. Tel 552 5322.<br />
Jõhvi kunstikool võtab alates <strong>2011</strong>/2012. õppeaastast tööle 0,5 koormusega<br />
joonistamise, maali ja kompositsiooni õpetaja vene õppekeelega<br />
kursusele.<br />
Avaldus, CV koos ametikäigu kirjeldusega ja koopia haridust tõendavast<br />
dokumendist esitada 30. juuliks e-posti aadressil kunstikool@johvi.ee või<br />
kooli aadressil Hariduse 3, 41534 Jõhvi.<br />
Lisainfo tel 5558 4161.<br />
PILTUUDIS<br />
Foto: Anne Uttendorf<br />
85<br />
Maria Nedelina 11. <strong>juuni</strong><br />
Galina Voronetskaja 15. <strong>juuni</strong><br />
Olga Koivistoinen 23. <strong>juuni</strong><br />
80<br />
Valentina Kostjukevitš 1. <strong>juuni</strong><br />
Galina Galitsina 10. <strong>juuni</strong><br />
Loore Aaviku 11. <strong>juuni</strong><br />
Geete Põld 19. <strong>juuni</strong><br />
Elena Ravoit 20. <strong>juuni</strong><br />
Antonina Melnikova 20. <strong>juuni</strong><br />
Maria Medvedeva 27. <strong>juuni</strong><br />
Fjodor Serdjuk 13. <strong>juuni</strong><br />
German Stepanov 22. <strong>juuni</strong><br />
75<br />
Sõlje-Eliise Mändmets 2. <strong>juuni</strong><br />
Zinaida Skrebutene 4. <strong>juuni</strong><br />
Rimma Nyakk 8. <strong>juuni</strong><br />
Anastasia Bykova 17. <strong>juuni</strong><br />
Alevtina Safonova 18. <strong>juuni</strong><br />
Milvi Saar 20. <strong>juuni</strong><br />
Galina Lipskikh 23. <strong>juuni</strong><br />
Virve Pääro 30. <strong>juuni</strong><br />
Vladimir Dorošenkov 5. <strong>juuni</strong><br />
Vladimir Afanasiev 11. <strong>juuni</strong><br />
Kaarel Koitmets 13. <strong>juuni</strong><br />
Aleksander Harkov 23. <strong>juuni</strong><br />
Foto: Internet<br />
KULDSED PULMAD<br />
Üheksa kuldset paari istutas tänavu<br />
Tammikusse armastuse alleele puu ja<br />
tähistas ühiselt kooselu 50. aastapäeva.<br />
Juba neljandat aastat toimunud<br />
pidu kogub väärikate paaride seas<br />
aina enam populaarsust. „See oli üks<br />
väga ilus pidu. Oleme korraldajale<br />
Heli Vähile väga tänulikud,” ütlesid<br />
Valentina ja Anatoli Tšigrinov.<br />
Foto: Mati Rautso.<br />
TÄPSUSTUS<br />
Jõhvi gümnaasiumi lõpetas tänavu<br />
hõbemedaliga ka Triinu Pirk.<br />
Tema nimi jäi eelmis<strong>est</strong> ajaleh<strong>est</strong><br />
kogemata välja.<br />
ROTID KESKLINNAS<br />
Teist korda sibasid Jõhvi tänavatel kontorirotid, kes sedapuhku toetasid oma<br />
ettevõtmisega ühte Iisaku suurperet.<br />
LÕPUTÖÖD KUSNTIKOOLIS<br />
Kadri-Ann Freiberg tegi kunstikooli lõputööna pildi suurlinnast ning video lõputöö<br />
valmimis<strong>est</strong>. Kõiki tänavusi lõputöid saab kunstikooli galeriis vaadata <strong>juuni</strong>s ja<br />
augustis tööpäevadel kella 10-15.<br />
Väljaandja: JÕHVI VALLAVALITSUS Toimetaja: ERIKA PRAVE, tel. 517 1032, erika.prave@johvi.ee Küljendaja: Pille Rüütel<br />
Trükkija: trükikoda TRÜKIS
Change language