Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
2 Uudised JÕHVI TEATAJA Juuni <strong>2011</strong><br />
LÜHIDALT<br />
Algas valla<br />
arengukava<br />
uuendamine<br />
Volikogu algatas <strong>juuni</strong>kuisel<br />
istungil valla arengukava<br />
uuendamise protsessi.<br />
Tegemist on arengukava<br />
iga-aastase ülevaatamisega.<br />
Hiljemalt 1. oktoobriks<br />
peab volikogu seaduse<br />
kohaselt selle dokumendi<br />
üle vaatama ning vajaduse<br />
korral täiendusi ja parandusi<br />
tegema. Volikogu komisjonid<br />
ja vallavalitsus on<br />
esmased täiendusettepanekud<br />
kirja pannud, nüüd on<br />
need kõigile tutvumiseks<br />
ja täienduste tegemiseks 2.<br />
augustini avalikul väljapanekul.<br />
Materjaliga on võimalik<br />
tutvuda valla kodulehel<br />
www.johvi.ee ja väljatrükiga<br />
vallavalitsuses.<br />
Kõigi Jõhvi valla elanike<br />
ja asutuste ettepanekud<br />
on oodatud vabas vormis<br />
kirjana vallavalitsusse või<br />
e-posti teel aadressil rein.<br />
luuse@johvi.ee. 9. augustil<br />
kell 16 toimub vallavalitsuses<br />
arengukava muudatuste<br />
avalik arutelu, millele kõik<br />
huvilised on oodatud. Seejärel<br />
võetakse eeldatavasti<br />
augusti-septembri volikogu<br />
koosolekutel muudatuste<br />
pakett vastu.<br />
Arengukava plaanitavate<br />
muudatuste hulgast võib<br />
välja tuua näiteks selle, et<br />
kava enda kehtivusaega pikendatakse<br />
kuni 2020. aastani,<br />
nii et kajastuks ka<br />
uus ELi toetuste periood<br />
(2014–2020). Vastavaid<br />
riiklikke rahastamiskavasid<br />
küll alles koostatakse<br />
ja kindlasti tuleb järgmistel<br />
aastatel hulk nend<strong>est</strong><br />
johtuvaid täpsustusi, kuid<br />
juba praegu on kasulik<br />
kaugemale ette vaadata.<br />
Kindlasti on veel oluline<br />
see, et väljendatakse soovi<br />
luua Jõhvi riigigümnaasium.<br />
See soovitakse lisada<br />
haridusvaldkonna tegevusvajaduste<br />
kavasse. Koostatud<br />
on ka olulisemate teede<br />
ja tänavate remonditööde<br />
soovitav järjekord, mis varem<br />
arengukavas täpsemat<br />
käsitelu ei leidnud.<br />
REIN LUUSE<br />
Vallavalitsuse<br />
arendusnõunik<br />
Ülessongitud<br />
tänavad said korda<br />
Eramurajoonis torude<br />
paigaldamise tõttu üles<br />
kaevatud tänavad said<br />
jaanipäevaks asfaltkatte.<br />
Samuti taastati aiatagused<br />
maalapid ja külvati sinna<br />
muru. Töödeks kasutati<br />
projektiraha, mis oligi ette<br />
nähtud rikutud teeosade<br />
taastamiseks. Vallavalitsus<br />
pani omalt poolt juurde<br />
umbes 64 000 eurot, mis<br />
võeti ülelaekunud maksusummade<br />
hulgast. JT<br />
Esimesel tervisekõnni etapil osales kolm võistkonda.<br />
Tervisekõnni sarjale oodatakse osavõtjaid<br />
Juunis algas kaheksast etapist<br />
koosnev tervisekõnni sari, mis<br />
kutsub kõiki liikumishuvilisi<br />
kepikõndi tegema.<br />
„Piirkonnas on võimalik<br />
tegelda saavutusspordiga, aga<br />
meie tahame pakkuda midagi ka<br />
tervisesportlastele,” põhjendas<br />
kepikõnni sarja käima lükanud<br />
spordispetsialist Hardi Raiend.<br />
Kepikõnni rajad, mida sarja<br />
jooksul läbitakse, asuvad valla<br />
teedel, parkides ja metsades<br />
ning nende pikkus on 2–5 km.<br />
See on hea võimalus pere või<br />
sõprade seltsis aktiivselt ja ter-<br />
Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenõuete<br />
kohaselt peavad<br />
lasteaiad selle aasta lõpuks<br />
tegema riskianalüüsi vigastuste<br />
ennetamiseks ja keskkonna<br />
ohutuse hindamiseks.<br />
Eesmärk on luua lasteaias<br />
keskkond, mis on ohutu ja turvaline<br />
nii lastele, personalile kui<br />
ka lasteasutust külastavatele inim<strong>est</strong>ele.<br />
Turvalisuse edendamise<br />
eeltingimus on tervise väärtustamine<br />
ja sellega arv<strong>est</strong>amine, samuti<br />
tervist edendavate lasteaedade<br />
põhimõtete järgimine.<br />
E<strong>est</strong>i Haigekassa rahastatava<br />
projekti „Kodu- ja vabaajavigastuste<br />
vältimine Ida-Virumaal”<br />
raames toimusid nii e<strong>est</strong>i- kui ka<br />
venekeelsed koolitused kõikidele<br />
lasteaedadele. Kokku osales<br />
kolmel koolitusel 60 lasteaedade<br />
spetsialisti.<br />
Lasteaednikud said teoreetilisi<br />
teadmisi ja tutvusid vigastuste<br />
statistikaga. On teada, et<br />
vigastussurmade arv 100 000<br />
elaniku kohta ületab E<strong>est</strong>is Euroopa<br />
riikide keskmist rohkem<br />
kui kaks korda. Umbes pooled<br />
5–9aastaste laste surma põhjust<strong>est</strong><br />
moodustavad vigastused ja<br />
mürgistused. Kui 10. eluaastani<br />
on poistel ja tüdrukutel võrdne<br />
risk haiglasse sattuda, siis alates<br />
10. eluaastast proportsioon muutub<br />
– kaks kolmandikku neist,<br />
kes vigastuse tõttu ravi vajavad,<br />
on poisid ja üks kolmandik tüdrukud.<br />
Iga koolitusel osalenu tegi<br />
vislikult aega veeta. Et põnevust<br />
juurde tuua, on sari üles ehitatud<br />
võistlusena, milles võtavad üksteiselt<br />
mõõtu neljaliikmelised<br />
võistkonnad. Ja kuigi mõõdetakse<br />
ka ringi läbimise aega, tagab<br />
edu siiski võimalikult rohketel<br />
etappidel osalemine.<br />
„Tervisekõnnile on oodatud<br />
ka need, kel neljaliikmelist meeskonda<br />
seljataga pole. Võistkondi<br />
saab ka kohapeal moodustada ja<br />
samuti võib osaleda individuaalselt,”<br />
lisas Raiend. Parim võistkond<br />
saab sügisel karika ja igal<br />
etapil loositakse välja eriauhindu.<br />
Foto: Hardi Raiend<br />
Spordispetsialisti sõnul on<br />
selline ettevõtmine oluline ka<br />
seepärast, et kui Jõhvi tahab<br />
parki terviseradasid teha ning<br />
nende rajamiseks sihtasutuselt<br />
E<strong>est</strong>i Terviserajad rahalist<br />
toetust saada, on oluline, et<br />
inimesed tõepool<strong>est</strong> tegeleksid<br />
tervisespordiga, sealhulgas<br />
kõnniga.<br />
„Suurem eesmärk on saada<br />
edaspidi osaks E<strong>est</strong>i Energia<br />
tervisekõnni sarjast, siis saavad<br />
inimesed osaleda tervisekõnni<br />
etappidel ka mujal E<strong>est</strong>is,” ütles<br />
Raiend.<br />
Turvalisuse suurendamine lasteaedades<br />
praktiliselt läbi riskianalüüsi ja<br />
alustati ka tegevuskava koostamist<br />
riskide kõrvaldamiseks.<br />
Oma teadmisi ja oskusi selles<br />
vallas jagasid Marge Grauberg<br />
ja allakirjutanu.<br />
Hindamiskriteeriume, mida<br />
tuleb analüüsida, on väga palju<br />
– tervelt 126. Igas lasteaias<br />
on omad riskiallikad, mille taset<br />
õpetati koolitusel hindama.<br />
Ohtusid tuleb osata märgata<br />
nii väljaspool lasteaeda kui ka<br />
õuealal. Sisekeskkonna analüüsimisel<br />
tuleb tähelepanu pöörata<br />
ka näiteks toataimedele. Paljud<br />
neist tekitavad lastel allergiat ja<br />
on tervisele ohtlikud. Mürgisteks<br />
toataimedeks on priimula,<br />
krüsanteem, luuderohi, asalea,<br />
vahalill, havisaba, monstera, ratsuritäht<br />
ja jõulutäht. Neid taimi<br />
ei tohi rühmaruumides olla.<br />
Tervise ja ohutuse teema on<br />
vaja lõimida õppe- ja kasvatustöösse,<br />
et lapsed oskaksid ise<br />
ohte märgata, teaksid, kuidas<br />
potentsiaalsete ohuteguritega õig<strong>est</strong>i<br />
ümber käia ja kuidas hätta<br />
sattunud kaaslasi aidata. Lasteaedades<br />
on vaja seada lastele<br />
kindlad piirid, mida nad tohivad<br />
teha ja kus viibida.<br />
Väärtuskasvatuse teema õppetöös<br />
aitab laste omavahelist<br />
psühhosotsiaalset keskkonda<br />
turvaliseks muuta. Lapsed vajavad<br />
teadmisi, kuidas keelduda<br />
tegevus<strong>est</strong>, mis ohustab nende<br />
turvalisust, ja kuidas eirata eakaaslaste<br />
negatiivseid mõjutusi.<br />
Anne Väli.<br />
KEPIKÕNNI SARJA<br />
TOIMUMISPAIGAD:<br />
12. juuli – Tammiku<br />
aleviku tänavad ja pargid;<br />
kuni 3 km, vahelduv<br />
pinnas<br />
26. juuli – Jõhvi pargi<br />
terviserajad, Pargi lava;<br />
kuni 2,5 km, asfalt, pinnas<br />
9. august – Jõhvi pargi<br />
terviserajad, lasteaed<br />
Pillerkaar; kuni 3 km,<br />
vahelduv pinnas<br />
23. august – Malmi–<br />
Juubeli–Pargi ring; 4 km,<br />
asfalt, kruus<br />
20. september – Tammiku<br />
tänavad, pargid ja<br />
metsikud kohad; 3 km,<br />
vahelduv pinnas<br />
4. oktoober – Valge Hobu<br />
ring, trahteri ees; sprint<br />
1,5 km, asfalt. LÕPUPIDU!<br />
Iga etapi start kell 18.15.<br />
Kepikõndijad on oodatud ka<br />
Jõhvi rahvajooksule, mille start<br />
antakse 17. septembril. Sinna<br />
on Raiendi sõnul oodatud liikuma<br />
kõik, muu hulgas emad-isad<br />
lapsevankritega ja ka ratastooliinimesed.<br />
Tervisekõnni osalustasu on<br />
viis eurot neljaliikmelise võistkonna<br />
kohta. Ettevõtmist toetavad<br />
sponsorid, kes panevad välja<br />
mitmesuguseid üllatusauhindu.<br />
Kepikõnni sarja juhendiga<br />
saab tutvuda valla kodulehel.<br />
JT<br />
Foto: erakogu<br />
Lektor Argo Bachfeldt tutvustas<br />
projekti „Otsi Otti”. See<br />
on kursus, kus lapsed saavad<br />
teadmisi käitumis<strong>est</strong> eksinu olukorras,<br />
kuidas teha end otsija<br />
jaoks nähtavaks ja kuuldavaks.<br />
Seda koolitust on võimalik lasteaedadesse<br />
tellida MTÜ Just<br />
Mind Koolituskeskuse kaudu.<br />
Turvalisuse teemat tuleks<br />
tutvustada ka lastevanematele,<br />
s<strong>est</strong> üle poole vigastust<strong>est</strong> juhtub<br />
lastega just kodus. 2006.<br />
aastal E<strong>est</strong>is läbi viidud uuring<br />
näitas, et vanemad ei selgita<br />
lastele piisavalt, kuidas ohtlikus<br />
olukorras käituda – ligi pooled<br />
lastevanemat<strong>est</strong> ei ole oma lastele<br />
rääkinud, mida tuleks ohu<br />
või õnnetuse korral teha.<br />
ANNE VÄLI<br />
Ida-Virumaa tervist edendavate<br />
lasteaedade koordinaator<br />
Noori oodatakse<br />
malevasse<br />
Koolinoored, kes tahavad kahel<br />
esimesel augustinädalal<br />
valla territooriumil heakorratöid<br />
teha, peaksid 22. juuliks<br />
täitma avalduse aadressil<br />
http://johvinoored.blogspot.<br />
com/.<br />
„Malevlaste tööpäevad on<br />
umbes neljatunnised,” ütles<br />
vallavalitsuse noorsootöötaja<br />
Merle Harjo. Tema sõnul värvivad<br />
noored näiteks lasteaedade<br />
tarasid ning saavad muu hulgas<br />
võimaluse oma soovi järgi korrastada<br />
noortekeskust ja teha<br />
töid, mis muudavad kodukoha<br />
kaunimaks. Tegemisi jagub ühtekokku<br />
kümneks tööpäevaks ja<br />
22 noorele vanuses 12–18 eluaastat.<br />
„Raha noored töötegemise<br />
e<strong>est</strong> ei saa. Küll aga korraldame<br />
väljasõite ning pakume noortele<br />
meelelahutust, nagu ühised<br />
malevapeod ja -õhtud,” rääkis<br />
Harjo. Tasuks töö e<strong>est</strong> saavad<br />
noored puhata kaks päeva Peipsi<br />
ääres Karjamaal.<br />
Malevlasi juhendab kaks<br />
Viljandi kultuuriakadeemia tudengit.<br />
Avaldus märgusõnaga „MA-<br />
LEV” saata hiljemalt 22. juuliks<br />
e-posti aadressil merle.harjo@<br />
johvi.ee.<br />
JT<br />
Laulu- ja tantsupeole<br />
said parimad<br />
Juuli alguses pealinnas toimuvale<br />
XI noorte laulu- ja tantsupeole<br />
„Maa ja ilm” sõidab<br />
Jõhvi vallast 140 lauljat, tantsijat<br />
ja võimlejat.<br />
„Konkursisõel peole saamiseks<br />
oli seekord eriti tihe – peole<br />
pääsevad vaid tublimad,” ütles<br />
tantsuõpetaja Taivo Haljaste.<br />
Jõhvi gümnaasiumist osalevad<br />
peol 9. klassi rahvatantsijad,<br />
keda juhendavad Taivo Haljaste<br />
ja Voldemar Berelkovski, ning<br />
5. klassi rahvatantsijate ja võimlejate<br />
rühm, mõlemaid juhendab<br />
õpetaja Tiina Aasmäe. Laulukaare<br />
alla pääses ka gümnaasiumi<br />
poistekoor, keda õpetavad<br />
Tiina Damman ja Endla Jaanus,<br />
ning Hälis Rooste käe all õppiv<br />
mudilaskoor.<br />
Kõik nimetatud kollektiivid<br />
said ülevaatusel kõrgeima või<br />
esimese kategooria.<br />
Muusikakoolist sõidab peole<br />
mudilaskoor ja lastekoor Jelena<br />
Beljajeva juhendamisel.<br />
Rongkäigus osaleb ka Jõhvi<br />
bigbänd.<br />
JT<br />
Mäl<strong>est</strong>ati küüditamise<br />
ohvreid<br />
14. <strong>juuni</strong>l, mil möödus 70 aastat<br />
<strong>juuni</strong>küüditamis<strong>est</strong>, asetasid<br />
vallavalitsuse esindajad<br />
deporteerimise ohvrite mäl<strong>est</strong>useks<br />
pärjad Kaare tänaval<br />
raudtee veeres asuva küüditatute<br />
mäl<strong>est</strong>uskivi juurde.<br />
Küüditamise aastapäeva<br />
silmas pidades kirjutasid Jõhvi<br />
gümnaasiumi 11. klassi õpilased<br />
Kadi Paju ja Maarja-Liisa<br />
Toost küüditatute lapsepõlv<strong>est</strong><br />
uurimistöö, mille tarvis küsitlesid<br />
Jõhvi elanikke, kes väikese<br />
lapsena koos emaga vägivaldselt<br />
Siberisse viidi.<br />
Juuniküüditamisega saatis<br />
nõukogude võim kodud<strong>est</strong> välja<br />
üle 10 000 e<strong>est</strong>lase, neist enamik<br />
naised, lapsed ja vanurid.<br />
JT
Change language