2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus
2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus
2008 Oktoober - Jõhvi Vallavalitsus
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
2 Teated <strong>Oktoober</strong> <strong>2008</strong><br />
Valda toodud projektiraha ületab<br />
aastaeelarve kolm korda<br />
<strong>Vallavalitsus</strong>e ja valla partnerite<br />
töö tulemusena on Jõhvi<br />
viimase paari aasta jooksul<br />
juba toodud ja järgmiste aastate<br />
jooksul oodata üle poole<br />
miljardi krooni Euroopa Liidu<br />
fondide raha – see summa<br />
on ligi kolm korda suurem kui<br />
valla aastaeelarve.<br />
„Meil on õnnestunud ette<br />
valmistada projekte, mis on rahataotlusel<br />
saanud positiivse<br />
vastuse või milleks antud summad<br />
on juba kasutusel,” ütles<br />
vallavanem Tauno Võhmar.<br />
Nii saab Jõhvi näiteks uue lasteaia<br />
ehituseks ligi 45 miljonit<br />
krooni kohalike omavalitsuste<br />
investeeringute toetuse (KOIT)<br />
programmist. Arhitektuuribüroo<br />
Luhse ja Tuhal projekteeritud<br />
120-kohalist lasteaeda hakatakse<br />
pargi serva ehitama tuleval<br />
aastal.<br />
Promenaadi rajamiseks taotletakse<br />
samuti 45 miljonit krooni<br />
toetust. „Projekt on eelsõela<br />
läbinud ja lähiajal peaks selguma,<br />
kas vastus on positiivne,”<br />
selgitas Võhmar. Selle raha eest<br />
rajatakse aastatel 2009–2011<br />
kontserdimajast Mihkli kirikuni<br />
mitmesuguste vaba aja veetmise<br />
ja sportimise võimalustega autovaba<br />
vöönd ning Rakvere tänava<br />
äärde kuni linna sissesõiduni<br />
jalgratta- ja kõnnitee.<br />
Vesi ja kanalisatsioon<br />
Abivallavanem Priit Kesleri<br />
juhitava elumajade kanaliseerimise<br />
projekti raames, mis peab<br />
valmis saama järgmise aasta<br />
lõpuks, kaevatakse 48 miljoni<br />
krooni eest maasse viisteist kilomeetrit<br />
kanalisatsioonitorustikku.<br />
Jõhvi on üks kolmest omavalitsusest,<br />
kes moodustas viis<br />
aastat tagasi Ida-Viru Ettevõtluskeskuse<br />
(IVEK). Selle sihtasutuse<br />
toel on maakonnas igal<br />
aastal avatud kümneid väikeettevõtteid<br />
ja mittetulundusorganisatsioone<br />
(MTÜsid) ning ellu<br />
viidud miljoneid kroone maksvaid<br />
projekte.<br />
IVEKi juhataja Pille Sööt,<br />
mis on olnud viie tegutsemisaasta<br />
suurim õnnestumine?<br />
Minu meelest on IVEK ise<br />
õnnestumine. Kui me viis aastat<br />
tagasi alustasime, uskusid<br />
vähesed ettevõtmise elujõudu.<br />
Nüüd võib aga öelda, et IVEKi<br />
toel alustab igal aastal Ida-Virumaal<br />
tegevust umbes poolsada<br />
väikeettevõtet ja 20 MTÜd ning<br />
IVEKi konsultandid annavad<br />
nõu ligi 90 arendusprojekti kohta<br />
aastas.<br />
Milline on IVEKi osa ettevõtete<br />
avamisel?<br />
IVEKist saab tasuta nõu küsida,<br />
kui on plaan oma ettevõttega<br />
alustada. Selleks peab inimene<br />
teadma, millised on tema<br />
oskused, kogemused ja võimed.<br />
Kui tal ei ole täpset ideed või on<br />
neid mitu, siis on konsultandi<br />
ülesanne aidata see õige leida,<br />
nii et tulevane ettevõtja oleks<br />
ka ise kindel, et see sobib talle.<br />
Konsultant teab turu olukorda ja<br />
tunneb üleüldiseid suundumusi.<br />
Tema aitab koostada ka äriplaa-<br />
Tauno Võhmari sõnul püütakse valda tuua võimalikult palju eurotoetusi.<br />
Erika Prave foto<br />
Joogiveeprojekt, milles Jõhvi<br />
osaleb koos Kohtla-Järve ja<br />
Püssiga ja mille raames alustatakse<br />
töid järgmistel aastatel,<br />
maksab umbes miljard krooni.<br />
Sellest sada miljonit kulub jõhvilaste<br />
joogiveesüsteemide parendamiseks.<br />
Äsja lõpetati veepuhastusseadmete<br />
rekonstrueerimise<br />
projekt. Selle käigus sai Jõhvi<br />
rikkamaks 130 miljonit krooni<br />
maksnud seadmetega, mis tagavad<br />
reovee puhastamise euronõuete<br />
järgi.<br />
Liiklussõlm<br />
Vabariigi valitsus on kinnitanud,<br />
et Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondist<br />
eraldatakse<br />
272 miljonit krooni viadukti<br />
asemele uue liiklussõlme rajamiseks.<br />
See, kas ehitatakse kanal<br />
või uus viadukt, vaieldakse<br />
selgeks veel enne käesoleva aasta<br />
lõppu. Uue liiklussõlme ehitus<br />
võib lahti minna aastal 2011.<br />
Lisaks nimetatud suurtele<br />
projektidele on veel hulk väiksemaid,<br />
mille teostamiseks on<br />
raha leitud väljastpoolt valla<br />
eelarvet.<br />
Areng sõltub projektirahast<br />
„Need summad on valda tulnud<br />
läbimõeldud töö tulemusena<br />
ja tänu pädevatele töötajatele,”<br />
kinnitas Tauno Võhmar. „Jõhvi<br />
investeeringuvajadused on üle<br />
nelja korra suuremad, kui val-<br />
IVEK annab ettevõtlusalast nõu<br />
Pille Sööt ütles, et lisaks nõustamisele korraldab IVEK ka infopäevi.<br />
Erika Prave foto<br />
ni ja taotleda raha. Alustamisel<br />
saavad abi ka MTÜde asutajad.<br />
Lisaks nõustamisele korraldame<br />
koolitusi nii alustavatele<br />
kui ka tegutsevatele ettevõtjatele<br />
ja MTÜdele. Koolitused toimuvad<br />
vene ja eesti keeles.<br />
Korraldame ka infopäevi<br />
mitmesuguste Euroopa Liidu<br />
toetusprogrammide kohta.<br />
Millist IVEKi projekti tõstaksite<br />
esile?<br />
IVEKi olulisem tegevus on<br />
olnud suunatud Ida-Viru maakonna<br />
kuue tööstusala koostöö,<br />
ühisturunduse ja ettevõtluse<br />
tugistruktuuride arendamisele.<br />
Tähtis on ka investorite toomine<br />
maakonda. Pöörame tähelepanu<br />
sektorite- ja piirkondadevahelise<br />
koostöö käivitamisele ja ettevõtlikkuse<br />
suurendamisele. Oluline<br />
on üleriigilise ja maakonna<br />
tähtsusega objektide nagu Toila<br />
pargi, Narva linnusekompleksi<br />
ja Jõhvi kontserdimaja kultuuripargi<br />
väljaarendamise kavade<br />
koostamine ja konkreetsete investeeringuprojektide<br />
elluviimine.<br />
Alates 2006. aastast on<br />
IVEKi missioon olnud ettevõtlikkust<br />
soosiva koolihariduse<br />
toetamine. Soovime, et kool aitaks<br />
lastel kujuneda iseseisvaks,<br />
enesekindlaks ja õpihimuliseks,<br />
laeelarve võimaldab. Võiksime<br />
muidugi elada ka ainult eelarvetuludest<br />
ning öelda, et raha pole<br />
ja suuremaid asju teha ei saa.<br />
Aga et raskemad ajad on veel<br />
ees, saab lähiaastatel Jõhvi areng<br />
jätkuda vaid juhul, kui suudame<br />
Euroopa Liidu raha oskuslikult<br />
ära kasutada. See omakorda<br />
nõuab vallalt finantsvõimekust<br />
projektide omaosaluse rahastamiseks.<br />
Teisisõnu – tuleb taltsutada<br />
kihku teha valla hooned ja<br />
teed korda üksnes laenurahaga.”<br />
Vallavanema teada on Eestis<br />
üsna palju omavalitsusi, kus<br />
euroraha ei suudeta kaasata, sest<br />
puuduvad oskused või on võetud<br />
liiga palju laenu ega olda seetõttu<br />
võimelised kaasrahastama isegi<br />
15-protsendilist omaosalust projekti<br />
tegelikust maksumusest.<br />
„Me hoiame silmad-kõrvad lahti<br />
ja püüame kõik tekkivad võimalused<br />
ära kasutada. Selleks on<br />
vaja kogu meeskonna nutikust,<br />
aga ka poliitikute mõistvat suhtumist.”<br />
Uued projektid ootel<br />
Lisaks töösolevatele projektidele<br />
on vallavalitsuses veel<br />
valmis plaane – raamatukogu<br />
juurdeehitus, seltsimaja remont,<br />
linnapargi ümberkujundamine<br />
ja jalgrattateede võrgu rajamine.<br />
Varasemast ajast on ootel<br />
staadioni ja algkooli puudutavad<br />
kavad. „Need projektid on<br />
ette valmistatud ja nüüd tuleb<br />
vaid oodata, kuni tekib toetuse<br />
küsimiseks sobiv allikas. Maksumaksja<br />
rahaga ei ole võimalik<br />
neid ellu viia,” selgitas Võhmar.<br />
„Oleme valmis võimaluse tekkides<br />
kohe tegutsema.”<br />
ERIKA PRAVE<br />
et nad tahaksid midagi saavutada<br />
ning viiksid oma plaanid<br />
ellu. Võrgustikuga „Ettevõtlik<br />
kool” on liitunud kümme kooli<br />
ja omavalitsust. Jõhvi oli üks<br />
esimesi liikmeid. Sel kevadel<br />
toimus ettevõtlike koolide konkurss,<br />
kus 10.–12. klasside hulgas<br />
võitis Jõhvi gümnaasiumi<br />
projekt „Tantsud õpetajatega”.<br />
Ettevõtliku kooli projekti<br />
raames oleme vaadanud Šotimaa<br />
koolimudelit ja leiame, et sealsest<br />
suhtumisest tasub üht-teist<br />
üle võtta. Šotlased on nimelt<br />
omavahel kokku leppinud, et<br />
haridus on ülioluline, ja seadnud<br />
ka konkreetsed eesmärgid. Selle<br />
projekti raames on hulk inimesi<br />
üle Eesti koos Ida-Virumaa haridustöötajatega<br />
käinud vaatamas,<br />
kuidas šotlased koolielu korraldavad.<br />
Oma tunnustuse on andnud<br />
ka haridusministeerium.<br />
IVEKi osalusel on maakonda<br />
jõudnud ka miljoneid<br />
kroone euroraha.<br />
Jah, oleme andnud omavalitsustele,<br />
mittetulundussektorile<br />
ja ettevõtetele nõu, kuidas<br />
tõukefondidest raha taotleda.<br />
Oleme aidanud ka neid projekte<br />
vormistada ja juhtida. Jätkame<br />
seda tegevust ja ootame edaspidigi<br />
kõiki huvilisi oma mõlemas<br />
kontoris, Jõhvis ja Narvas.<br />
ERIKA PRAVE<br />
KOMMENTAAR<br />
Jõhvi on jõelinn<br />
Kui keegi peaks kuulsal Valgre viisil laulma: „Kauneim<br />
linn on Eestis Jõhvi, Pühajõe kalda peal”, saaksite kindlasti<br />
kõhutäie naerda. Olgu iluga, kuidas on – maitse asi –, aga see,<br />
et Jõhvi on jõelinn, tuleb paljudele kindlasti üllatusena. Aga<br />
jõgi on siin täitsa olemas ja ka käitub nagu päris jõgi – muu<br />
hulgas tõuseb mõnikord üle kallaste.<br />
Hiljuti tutvusin daamiga, kelle lapsepõlv möödus 1940. aastate<br />
lõpu Jõhvis. Taas sünnilinna külastades ei jõudnud ta ära<br />
imestada, kuidas inimesed on nüüd ehitanud oma majad rabasse,<br />
kus tema poole sajandi eest pohli käis söömas. Ja isegi<br />
selle järve põhja, kus ta talviti uisutas. Nii et Jõhvi on ka sooja<br />
järvelinn. Vanadaam mäletas sedagi, kuidas nende kaevust<br />
vesi ära kadus ja kuidas seda tuli turuplatsi omast toomas käia.<br />
Vastavatud kaevandused neelasid kaevu- ja tiigivee ning kuivendasid<br />
soo.<br />
Veepilt on muutunud<br />
Poole sajandiga on Jõhvi veepilt oluliselt muutunud ja me<br />
kõik oleme sellise kuivendatud linnakesega harjunud. Paraku<br />
kipub soode, tiikide ja muude veekogudega olema nii, et nad<br />
annavad endast märku kohemaid, kui selleks võimalus tekib,<br />
ja neid ongi viimastel aastatel tekkinud.<br />
Jõhvi-lähedased kaevandused suleti ja loodusseaduste järgi<br />
on need veega täitunud. Looduslik veetase on taastumas.<br />
2003. aasta augustiuputus juba näitas, millised tagajärjed sel<br />
võivad olla.<br />
Toonase uputuse kohta kirjutasin Eesti Loodusesse artikli.<br />
Kirjatöö tarvis saatsin Virumaa omavalitsustele kirja, milles<br />
küsisin, milliseid järeldusi on loodusõnnetusest tehtud. Üsna<br />
ettearvatult näitasid vastused, et kõige aktiivsemalt pani vihmasadu<br />
tegutsema neid linnasid-valdasid, mille territooriumil<br />
oli kahju kõige suurem. Eriti tõsiselt võtsid asja Kohtla-Järve,<br />
Kiviõli ja Jõhvi linn ning Kohtla vald. Näiteks rajati Jõhvis<br />
ülevoolukanal, mis juhib liialt kõrgele tõusnud kaevandusveed<br />
Pühajõkke. Võib üsna kindlalt väita, et selle kraavita oleks tänavune<br />
uputus olnud veelgi laialdasem ja kestvam. Pingutused<br />
kraavide korrastamisel aitasid ka Kohtla vallal hullemat<br />
vältida.<br />
Sajab üha rohkem ja sagedamini<br />
Peale kaevandusvete pealetungi on veel üht-teist olulist<br />
muutumas, nimelt kliima. Pole oluline, kas nende muutuste<br />
taga on inimeste tossutamine või looduslikud rütmid, kuid viimase<br />
poole sajandi jooksul on kliima meie maal soojenenud ja<br />
me peame sellega arvestama. Eestile ei too kliima soojenemine<br />
kaasa päikesepaistelisi rannailmasid tärkavate palmide varjus,<br />
vaid enam-vähem sama sompus ja vihmase ilma, nagu võib<br />
näha Hollandis või Inglismaal – soojad ja vihmased talved<br />
ning jahedad ja vihmased suved. See tähendab, et vett hakkab<br />
meile aina sagedamini ja suuremal hulgal taevast kaela sadama.<br />
Sellise tulevikupildi hoiatavad märgid loksusid sel augustikuul<br />
juba nii mõnegi maja keldris.<br />
Paduvihmade klimatoloogia järgi võib väga tugev vihmasadu<br />
tabada ükskõik millist Eestimaa kohta kord kümnendis.<br />
Kuid koos 2003. aasta paduvihmaga on meie kandis olnud viie<br />
aasta sees juba kaks suurt sadu. Tõsi, sademed on suure ajalise<br />
ja ruumilise varieeruvusega nähtus. Võimalik, et siinkandis tuleb<br />
järgmine suursadu alles 10–20 aasta pärast. Ent kui lisame<br />
ka 1998. aasta vihmase suve, siis saame küllaltki hoiatava rea.<br />
Sama hästi võib uputav paduvihm tulla juba järgmisel suvel.<br />
Paduvihmaks valmis<br />
Seega tasub omavalitsuste kõrval ka iga majapidamise tasemel<br />
küsida, kas oleme uuteks paduvihmadeks valmis. Käisin<br />
viimase uputuse päevadel Jõhvi tänavatel ja kuulsin, kuidas<br />
mitmes kohas urisesid pumbad. Päästeamet pingutas, kuidas<br />
jaksas, kuid nagu lehestki võis lugeda, on nende võimalused<br />
piiratud. Võib-olla peaksid uppumisohtlikumate tänavate elanikud<br />
kaaluma isiklike pumpade hankimist või näiteks üle<br />
vaatama oma keldri ja vundamendi veepidavuse?<br />
Veel paistis jalutuskäikude ajal silma, et paljud aiad jäid<br />
vee alla, sest kuivenduskraavid või truubid olid kusagil allavoolu<br />
asuva naabri juures umbes. Kuigi aia ja tänava vahele<br />
kaevatud süvendisse on mõnus niidetud muru või kasutut<br />
ehitusprahti loopida, pole need siiski selleks mõeldud. Heas<br />
korras kraavid võivad teid kriitilisel hetkel päästa suurtest pahandustest<br />
oma majas ja ka tülist naabritega.<br />
Kokkuvõtteks: kes ise ennast hoiab, seda hoiab ka jumal.<br />
Elame muutuste ajal, kuid millised need tulevad, seda ei oska<br />
keegi kindlalt öelda. Siiski on alati mõistlik valmistuda halvimaks.<br />
Seejuures ei piisa võimalikele loodusõnnetustele vastu<br />
seismiseks üksnes moosipurkide ladumisest kõrgemale riiulile,<br />
vaid tuleb koostööd teha nii naabrite vahel kui ka omavalitsuste<br />
tasemel.<br />
MAIT SEPP,<br />
Tartu Ülikooli<br />
geograafiaosakonna teadur
Change language