You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
4. oktoober 2006
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 3<br />
Rahulolu endaga on<br />
vundament, millele<br />
rajaneb kõik muu<br />
Hiljuti 50. juubelit<br />
tähistanud laulja ja lauluõpetaja<br />
Mare Väljataga<br />
pakatab elurõõmust ning<br />
näeb särav ja nooruslik<br />
välja. Temast kiirgab<br />
rahulolu ja turvatunnet.<br />
Kuidas 25 aastat muusikapedagoogi<br />
ametit<br />
pidanud naine oma keha<br />
ja vaimu vormis hoiab?<br />
Mare on rahul sellega, mis tema<br />
elus siiani on olnud. Ta on saanud<br />
teha tööd, mida on armastanud<br />
ja ta on kasvatanud üles<br />
tubli tütre Marii (21), kes praegu<br />
õpib Uppsala Ülikoolis magistriõppes<br />
eurokultuuri.<br />
Siiski pole Mare päris kindel,<br />
kas ta jaksab samas suunas samasuguse<br />
energiaga edasi minna.<br />
Pealegi tunneb lugupeetud<br />
lauluõpetaja juba paar<br />
viimast aastat, et hing<br />
ihkab millegi uue järele.<br />
«Võib-olla tuleb see<br />
sellest, et ma olen ikkagi<br />
25 aastat ühel alal<br />
töötanud. Seni on alati<br />
plusse rohkem olnud,<br />
mis on mind selle töö<br />
juures hoidnud. Nüüd aga<br />
on mul üks ideejupike, mida<br />
ma tahaksin teha. See<br />
eeldab päris põhjalikku<br />
ümberõppimist, mitte pelgalt<br />
paari kursuse läbimist,<br />
aga ma ei tea veel, kas minust<br />
on selle idee elluviijat,<br />
kuid huvi on igatahes suur.»<br />
Mare ei taha sellest veel lähemalt<br />
rääkida, sest mine tea,<br />
äkki võib nii kogu ettevõtmise<br />
ära sõnuda, kuid üks on<br />
kindel – kaunite kunstidega<br />
pole sel plaanil vähimatki pistmist.<br />
JÄTKUB LK. 4<br />
SISUKORD<br />
8–9 Heti Tulve<br />
pooldab ökotoitu<br />
Telenägu pöörab suurt tähelepanu<br />
tervislikule toidule<br />
10 Sügisel tahab<br />
keha rasva koguda<br />
Mai Maser õpetab, kuidas<br />
organismi üle kavaldada<br />
12–15 Kosutav<br />
kõhutäis nahale<br />
Eriti oluliseks muutub<br />
öökreem pärast<br />
40. sünnipäeva<br />
18–19 Ruut ruulib<br />
Hooaja moesoovitusi<br />
20–22 Keha trimmi<br />
Tõhus <strong>tervise</strong>võimlemine –<br />
kallaneetika<br />
25–30 Kord<br />
kuus koletiseks<br />
Ivo Saarma: PMS kimbutab<br />
95 protsenti naistest<br />
30 Apteek aitab<br />
Looduslikud rahustid<br />
PAAR<br />
PÄEVA<br />
PÄRAST<br />
JUUBELIT:<br />
Millist, võite<br />
ise kolm<br />
korda<br />
arvata.<br />
Teet Malsroos<br />
ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
väljaandja SL Õhtuleht AS<br />
internet http://www.sloleht.ee<br />
aadress 10 502 Tallinn pk. 106<br />
reklaam 6 144 041<br />
faks 6 144 050<br />
trükk Kroonpress AS<br />
projektijuhid Kersti Eero<br />
kersti.eero@sloleht.ee,<br />
Margit Adamson (reklaam)<br />
margit.adamson@sloleht.ee
4 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
ALGUS LK. 3<br />
Tubli aasta<br />
tegutsenud doonorina<br />
Teinegi pikalt plaanitud idee,<br />
mille Mare tänaseks on ellu viinud,<br />
on tegutsemine doonorina.<br />
«Mul oli aastaid-aastaid mõte<br />
hakata doonoriks. Kogu aeg<br />
mõtlesin, aga ma lihtsalt ei julgenud<br />
seda teha. Sellest hetkest,<br />
mil suutsin end kokku<br />
võtta ja selle sammu astusin,<br />
olengi regulaarne vereloovutaja.<br />
Kolm kuud tuleb taastumiseks<br />
vahet pidada ja siis ma alati<br />
ootan, millal jälle saaks verd<br />
anda. Olin kuulnud, et pärast<br />
vere andmist tunned suurt<br />
energialaengut ja ma tõesti tunnen<br />
ennast hiljem alati väga<br />
hästi ja olen uut jõudu täis,»<br />
kinnitab tubli aasta verd andmas<br />
käinud laulja.<br />
«Kosmeetikaasjade arsenal<br />
on mul mikroskoopiliselt väike.<br />
Kui aus olla, siis pole mul ühte<br />
korralikku huulepulkagi.»<br />
Laulja Mare Väljataga<br />
Rahulolu endaga<br />
kreemidest tõhusam<br />
Mis enda eest hoolitsemisse<br />
puutub, siis ütleb Mare muigelsui,<br />
et tal on isegi pisut piinlik<br />
seda tunnistada, kuid selles vallas<br />
ta eriti kaasa rääkida ei oska.<br />
<strong>Ilu</strong>salongid on Marele absoluutselt<br />
võõras maailm ja juuksuri<br />
juurde satub naine ka haruharva.<br />
«Mõnikord mõtlen, et olen<br />
laisavõitu, et võiks ju minna,<br />
kuid samas pole mul ka õiget<br />
stiimulit, et seda teha. Kosmeetikaasjade<br />
arsenal on mul mikroskoopiliselt<br />
väike, kui aus olla,<br />
siis pole mul ühtegi korralikku<br />
huulepulkagi. Enda välimuse<br />
eest hoolitsemisel usaldan<br />
pigem iseennast. Mul on nii<br />
küll juhtunud, et kui on spetsiaalselt<br />
tehtud soeng ja meik,<br />
siis mulle tundub, et see pole<br />
üldse mina ja ma ei tunne ennast<br />
mugavalt.»<br />
Paar head inimest soovitavad<br />
talle aeg-ajalt mõnd Oriflame’i<br />
kreemi ning Mare on selle eest<br />
tänulik, sest ise ta ei tahaks<br />
küll poes sõrmega kreeme proovimas<br />
käia.<br />
See-eest mõnikord end <strong>tervise</strong>keskuses<br />
hellitada meeldib<br />
Marele küll: «Kord premeerisime<br />
tütrega end pärast rasket<br />
töönädalat puhkusega Viimsi<br />
spaas. Võtsime igasuguseid<br />
protseduure, see oli tõesti suur<br />
nauding. Ka Haapsalu <strong>tervise</strong>keskuse<br />
Laine mõnud oleme järele<br />
proovinud.»<br />
Mare on kindel, et kallid<br />
kreemid ja iluprotseduurid küll<br />
naist ilusaks ei tee. Inimene on<br />
kaunis siis, kui ta moodustab<br />
harmoonilise terviku: «Kogu<br />
oma olemusega peab olema tasakaalus<br />
ja ise peab selle tervikuga<br />
rahul olema. Rahulolu sõltub<br />
muidugi ka suhetest lähedastega<br />
ja tööalastest suhetest,<br />
needki aspektid vormivad seda<br />
tervikut.»<br />
Mare usub, et selles osas saab<br />
inimene ka ise midagi ära teha.<br />
«Kui kohtad häid inimesi, siis<br />
see innustab ka ennast paremaks<br />
muutma,» teab Mare, et<br />
head teod sünnitavad positiivseid<br />
võnkeid ning kindlasti mõjutavad<br />
inimese valikud ka tema<br />
lähedasi.<br />
Armastab kergeid suppe<br />
ja kreeka salatit<br />
Mare on hommikuti kange kohvi<br />
inimene ja ülejäänud päeval<br />
tee ning mahla inimene.<br />
«Aeg-ajalt tahab mind kimbutada<br />
kõrge vererõhk, seepärast<br />
ma kohvi nii palju ei joo,<br />
kui võib-olla tahaks.» See-eest<br />
sööb Mare kõike ja hästi ebaregulaarselt.<br />
Päevaplaan lihtsalt<br />
ei võimalda kindlatel aegadel<br />
süüa ning seetõttu tuleb kõhtu<br />
täita mõnikord alles siis, kui silme<br />
eest hakkab mustaks minema.<br />
Mare armastab kergeid suppe<br />
ja kreeka salatit feta juustu<br />
ja oliividega. Kuigi seda võõras<br />
pilk ei tuvasta, räägib Mare paarist<br />
üleliigsest kilost, mis tema<br />
nahavahele ennast mugavalt<br />
sisse seadnud. Seepärast püüab<br />
ta ka jälgida, mida suhu paneb.<br />
Samas pole ta kindel, kas see<br />
jälgimine tuleneb ikka paarist<br />
lisakilost või pigem trendist tervislikult<br />
toituda.<br />
«Mul pole õnneks siiani <strong>tervise</strong>ga<br />
erilisi probleeme olnud.<br />
Päris tükk aega ma isegi ei<br />
teadnud, kes on mu perearst.<br />
Nüüd alles hiljuti käisin arsti<br />
juures ja tema mind just vererõhu<br />
pärast manitses.<br />
Lugesin kusagilt, et kõrge<br />
vererõhuga inimesed elavad<br />
energilist ja lühikest elu, aga<br />
madala vererõhuga inimestel<br />
on kogu aeg paha ja nad virisevad<br />
palju, aga elavad hästi kaua<br />
ja turvaliselt.<br />
Igapäevaselt mind kõrge vererõhk<br />
kuidagi ei häiri, aga siis,<br />
kui seda mõõdetakse ja näitajad<br />
ei ole head, teadvustan<br />
probleemi endale rohkem.»<br />
Enda säästmist<br />
peab veel õppima<br />
Oma õpilastele räägib Mare pidevalt,<br />
et tuleb õppida «ei» ütlema,<br />
kuid tal endal see enamasti<br />
ei õnnestu. «Tunnen, et<br />
see on üks pingete tekkimise<br />
allikas. Kui on tööd väga palju,<br />
siis aina uusi asju juurde võttes<br />
teen endale liiga. Saan sellest<br />
aru, kuid ära öelda ka tihtipeale<br />
ei suuda,» on Mare natuke<br />
nõutu.<br />
Palju on räägitud ka une tähtsusest<br />
meie enesetunde, <strong>tervise</strong><br />
ja välimuse heaks.<br />
Mare ei salga, et unega on tal<br />
praegu natuke segased lood.<br />
Magama läheb lauluõpetaja üldiselt<br />
väga hilja ja viimasel ajal<br />
ei taha uni enam hästi tulla.<br />
Mare loodab, et ehk on põhjuseks<br />
kiireloomuline septembrikuu<br />
või tütre võõrale maale<br />
õppima minek.<br />
JÄTKUB LK. 6<br />
HEAD TEOD TEKITAVAD<br />
POSITIIVSEID VÕNKEID:<br />
«Kui kohtad häid inimesi, siis<br />
innustab see ka ennast paremaks<br />
muutma,» teab Mare.<br />
Teet Malsroos
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 5
6 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
TÜTAR MARIIGA FOTOL<br />
AASTAST 2002: «Hoidke<br />
oma lähedasi, see on kõige<br />
tähtsam.» Mati Hiis<br />
Ma tõesti<br />
tunnen ennast<br />
alati pärast<br />
vereloovutust<br />
väga hästi ja<br />
olen uut jõudu<br />
täis, kinnitab<br />
tubli aasta<br />
verd andmas<br />
käinud Mare<br />
Väljataga.<br />
«Suhtleme tütrega poole<br />
ööni, aga õnneks saan hommikuti<br />
kauem magada. Aga seda<br />
peab ütlema küll, et ega ei<br />
jaksa enam nii nagu noored.<br />
Juba üksainuke vähese unega<br />
öö annab järgmisel päeval<br />
tunda.»<br />
Tunnine jalutuskäik koju<br />
hoiab vormis<br />
Mare liikumisharjumusi võib<br />
ainult kadestada. Pärast seda,<br />
kui ta auto maha müüs, hakkas<br />
ta jalgadele rohkem valu andma.<br />
Teekond vanalinnast koju<br />
ehk umbes Järve Selverini<br />
võtab tund ja 10 minutit ning<br />
seda ei pea Mare paljuks: «See<br />
on väga mõnus! Korralik jalutuskäik.<br />
Kui on raske noodikott<br />
õlal, siis sõidan pool teed bussiga.»<br />
Lisaks käimisele ootab Mare<br />
pikisilmi oktoobris algavaid<br />
treeninguid. «Olen aastaid<br />
käinud korra nädalas Anne-Liis<br />
Leiuse juures üldfüüsilises<br />
treeningus. Tema juba naistel<br />
laiselda ei lase, kõik lihasgrupid<br />
saavad koormuse kätte.<br />
Ja pärast on veel lõõgastav<br />
saun, « kiidab Mare treenerit ja<br />
pingutuse järgset perioodi.<br />
Uut energiat annab ka toimetamine<br />
Tallinna lähedal aias,<br />
kus lisaks füüsilisele tööle saab<br />
suvel kastrulisse pista ka enda<br />
kasvatatud kurke-kapsaid.<br />
«Mu ema möllab ja mässab<br />
seal hingega, et perele hooajalist<br />
värsket toitu saaks.»<br />
Oma pere ja lähedased inimesed<br />
on Mare elus esikohal.<br />
Nii elavad Mare, tema ema ja<br />
tütar kõik ühe katuse all. «Me<br />
elame kõik ühes majas, aga<br />
eraldi korterites. Oleme mõelnud,<br />
et paremat varianti ei saagi<br />
olla. Lähestikku üksteisele ja<br />
samas on igaühel olemas talle<br />
vajalik privaatsus.»<br />
Jutuajamine hakkab lõpule<br />
jõudma: «Hoidke oma lähedasi.<br />
See on kõige tähtsam,» jätab<br />
Mare kõige tähtsama mõtte<br />
kõlama, võtab raske noodikoti<br />
õlale ning astub reipalt oma<br />
teed.<br />
Kaire Raave<br />
Ära põe,<br />
vaid parane!<br />
Kui oled üritanud vistrikega tulu tult võidelda<br />
ja tulemust ikka pole, pöördu tingimata nahaarsti<br />
poole! Tema teab, kuidas tõsi sest nahaproblee<br />
mist vabaneda ja aitab sind kindlasti.<br />
Varjata ja häbeneda<br />
pole siin midagi!
JAMSIJUUR säilitab<br />
nooruslikkuse<br />
Kõik me soovime püsida noored ja ilusad. Kulutame aega<br />
ja raha kosmeetikale, treeningule, riietusele – kõik ainult<br />
selleks, et näha välja noorem kui tegelikult. Kuid see kõik<br />
on vaid väline. Õhtul võtame meigi maha, vahetame riided<br />
ja oleme jälle need, kes me olla ei tahaks – vananevad ja<br />
energiast tühjad.<br />
Kuidas jääda hingelt nooreks? Kas pikaaegne nooruslikkus<br />
on ainult müüt? Mis reguleerib meie vananemist?<br />
Nooruslikkuse ja positiivse enesetunde<br />
tagab suures osas hormoon DHEA.<br />
Dehüdroepiandrosterooni ehk DHEA-d<br />
toodavad meie aju ja neerupealised pidevalt.<br />
Stress, liikumisvaegus ja valed toitumispõhimõtted<br />
vähendavad ajapikku DHEA sisaldust<br />
organismis. Kui 25-aastastel on seda<br />
hormooni maksimaalsel võimalikul määral,<br />
siis vanuse tõustes hakkab ta kiiresti vähenema.<br />
See on ka üks põhjusi, miks DHEA<br />
on tituleeritud nooruse hormooniks.<br />
Teadlased on leidnud, et DHEA parandab<br />
meeleolu, omab soodsat mõju südameveresoonte<br />
haiguste korral, leevendab ülekaalulisuse<br />
probleeme, aitab mälu parandada<br />
ja vähendab stressi. Kuna temast põlvnevad<br />
suguhormoonid, siis mõjutab DHEA<br />
ka seksuaalfunktsiooni. DHEA-d on kirjeldatud<br />
kui hormooni, mis aitab meil pidurdada<br />
vananemist.<br />
Jamsijuur – nooruslikkuse allikas<br />
On avastatud, et Põhja-Ameerikast pärinev<br />
liaan jamss aeglustab vananemist ning<br />
parandab elukvaliteeti.<br />
Jamsi juured sisaldavad DHEA-ga väga sarnast<br />
ainet diosgeniini. See on tooraine, mida<br />
organism vajab, et toota DHEA-d.<br />
Jamsijuure kasutamine DHEA allikana on<br />
nutikas lahendus: organismi jõuab loodusliku<br />
päritoluga aine, millest organism ise valmistab<br />
eluks vajalikku hormooni. Seetõttu<br />
ei ole jamsijuure kasutamine ka riskantne.<br />
Jamsijuurest valmistatud ekstrakti saab<br />
apteegist osta kapslitena. Preparaati soovitatakse<br />
hakata kasutama alates neljakümnendatest<br />
eluaastatest. Jamsijuurt peab tarvitama<br />
vähemalt paar kuud järjest, iga päev<br />
üks kapsel.<br />
Jamsijuur:<br />
• Suurendab vaimset<br />
ja füüsilist heaolutunnet<br />
• Annab juurde jõudu<br />
• Parandab mälu<br />
• Aitab toime tulla<br />
stressiga<br />
Jamsijuure kapslid aitavad taastada<br />
kaotatud elujõu. Te olete taas teotahteline<br />
ja rõõmsameelne ning tunnete<br />
end jälle noorena!<br />
Jamsijuure kapslite positiivset mõju<br />
kirjeldavad ka arstid.<br />
Alljärgnevalt võib lugeda dr. Irina<br />
Kalitsa kirjeldust:<br />
„Oma kogemustest arstina võin täheldada<br />
silmatorkavalt häid tulemusi enamikel patsientidel.<br />
Inimesed väidavad, et tunnevad<br />
end paremini nii füüsiliselt kui vaimselt, tunnetavad<br />
väsimuse vähenemist või kadumist,<br />
magavad paremini. Näiteks võib tuua 54<br />
aastase naise, kes kannatas aastaid väsimuse<br />
ja depressiooni all ja ei uskunud enam ühegi<br />
rohu positiivsesse toimesse. Pärast 3–4<br />
nädala pikkust jamsijuure kasutamist tundis<br />
ta ennast teise inimesena - elujõud taastus,<br />
kasvas tegutsemistahe, paranes uni.<br />
Umbes samade kaebustega 58 aastane<br />
mees nimetas jamsijuurt peale kuuajalist<br />
kasutamist “imerohuks”, kuna muude<br />
hädade leevendudes taastus ka tema seksuaalne<br />
aktiivsus.<br />
Selliseid näiteid võib tuua hulgaliselt, kuid<br />
piirdugem kõige tüüpilisematega. Meie<br />
kõigi organism kulub. Aga kõike, mis kulunud,<br />
on võimalik parandada.”<br />
Jamsijuure kapslid on müügil apteekides.<br />
www.jamsijuur.net
8 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Heti Tulve: «Pooldan ökotoitu<br />
ja mahepõllumajandust»<br />
«Öeldakse ju – sa oled<br />
see, mida sa sööd,»<br />
ei salga saatejuht ja<br />
modell Heti Tulve, et<br />
ta pöörab tervislikule<br />
toitumisele väga palju<br />
tähelepanu. «Mulle<br />
väga maitsevad salatid!<br />
Ma ei söö neid mitte<br />
sellepärast, et mingit<br />
saledat joont hoida,»<br />
kinnitab telenägu,<br />
et tunneb end värskeid<br />
salateid süües<br />
lihtsalt hästi.<br />
«Sügisel hakkab keha paratamatult<br />
koguma rasva, et pikka pimedat<br />
talve üle elada.»<br />
Toitumisteadlane Mai Maser<br />
Tunned sa ka, et sügisel tahad<br />
rohkem süüa, talveks varusid<br />
koguda? «Ei, mul on patareid<br />
suvest veel täis,» ütleb Heti naeratades.<br />
«Söömine on väga palju<br />
just emotsioonidega seotud,»<br />
sõnastab Heti paljudele naistele<br />
tuntud põhitõe. «Ma ei tunne<br />
praegu end emotsionaalselt nii<br />
nõrgana, et peaks toidust energiat<br />
ammutama,» kinnitab Heti.<br />
Tulve. Ka ei karda elurõõmus<br />
neidis, et talvemasendus teda<br />
ohjeldamatult sööma sunniks,<br />
sest kehakaalgi oleneb õigest<br />
mõtlemisest. Ei ole mõtet esimese<br />
asjana ärgates mõelda, et<br />
küll on kole ilm. «Tasub mõelda<br />
natuke positiivsemalt, natuke<br />
teistmoodi – et täna on küll selline<br />
ilm, aga siiski!»<br />
Sellegipoolest erineb Heti sügisene<br />
menüü suvisest, ja kas<br />
või juba selle poolest, et oma<br />
aiast saab kõiksugu värsket<br />
kraami – tomateid, kurke, kartulit,<br />
marju… «Mida looduslikum<br />
ja naturaalsem, seda parem,»<br />
naeratab Heti. Telenägu<br />
pöörab poes väga palju tähelepanu<br />
köögiviljade puhtusele –<br />
kas tegu on mahetoodetega.<br />
«Ma täiesti pooldan ökotoitu ja<br />
mahepõllundust!» lisab ta.<br />
Heti püüab päeva jooksul vähemalt<br />
viis portsjonit värsket<br />
kraami süüa. Tema lemmikute<br />
hulka kuuluvad spargel, brokoli<br />
ehk spargelkapsas ja lillkapsas.<br />
«Mulle kohutavalt maitseb artišokk,<br />
ma võiksin seda süüa<br />
meeletult,» naeratab Heti.<br />
Oma osa Heti köögiviljaarmastuses<br />
mängib kindlasti ka<br />
mõne aasta tagune elu Londonis.<br />
Tänu sealsele rikkalikule<br />
köögiviljavalikule on tütarlaps<br />
tänaseni harjunud juurviljalettide<br />
juures rohkem aega veetma.<br />
Heti armastab väga kõrvitsasalatit,<br />
aga ka vanaema tehtud<br />
tomati-letšot: «Pipratükid on<br />
sees, issand, kui hea see on!» Ja<br />
suur peedimahla sõber on neiu<br />
samuti, olgugi, et see hambad<br />
punaseks värvib. «Ma lugesin<br />
kunagi mingit detox-raamatut,<br />
kus öeldi, et igal hommikul tuleb<br />
juua peedimahla, see puhastab<br />
maksa.»<br />
Hommikusöök<br />
tõmbab mootori käima<br />
«Mina käitun ja söön nii, nagu<br />
tunnen, et on hea ja õige,» kinnitab<br />
neiu, et hea enesetunde<br />
alus on oma keha kuulamine.<br />
Samal põhjusel peab Heti väga<br />
oluliseks söögikorraks hommikusööki.<br />
«Tõmbad endal mootori<br />
korralikult käima, sa teed<br />
sellega endale teene,» kinnitab<br />
ta. Heti selgitab, et hommikuti<br />
on mõtet süüa just kiudainerikkaid<br />
puuvilju või näiteks putru<br />
– need annavad pidevalt stabiilselt<br />
energiat, et kenasti päeva<br />
alustada. «Kui sa sööd hommikuti<br />
moosi või magusat, siis see<br />
lööb sul energia põmdi! üles,<br />
aga kui see ühel hetkel otsa<br />
saab ja keha selle ära kulutab,<br />
siis kukud järsku,» tuletab Heti<br />
meelde meist enamikule tuttavat<br />
tunnet.<br />
Aga on sul ka selline reegel,<br />
mis vahepeal oli väga populaarne<br />
– pärast kuut õhtul enam<br />
mitte süüa? «Niimoodi ei saa ju<br />
elada tänapäeval!» hüüatab tütarlaps.<br />
«Sa pead ikka oma keha<br />
bioloogilist kella kuulama,<br />
mis sulle sobib.»<br />
Ühegi toidu suhtes<br />
ei pirtsuta<br />
1,5 liitrit vedelikku päevas kulub<br />
Hetil kindlasti. «Ma tõttan<br />
nii palju, mul lihtsalt on vaja<br />
kogu aeg juua,» naerab ta. «Aga<br />
ma ei pressi vett endale sisse,»<br />
kinnitab Heti, et veejoomine<br />
lihtsalt on osa päevast. Ka toidu<br />
kõrvale eelistab neiu juua<br />
vett. «Mulle meeldib selline<br />
pool ja pool – väikese mulliga<br />
vesi,» seletab ta, et laseb toidukohtades<br />
segada endale sobiva<br />
rüüpe mulli- ja tavalisest veest.<br />
«Väikese mulli ja suure laimiga<br />
meeldib mulle,» kinnitab Heti,<br />
et kui kenasti paluda, siis tavaliselt<br />
ei ole teenindajatel midagi<br />
ka selle vastu, et veekokteili<br />
valmistada.<br />
Heti kinnitab, et sellist asja,<br />
mida ta üldse ei sööks, polegi.<br />
«Kui mul on valida liha või kala,<br />
ma eelistan kala,» ei pea<br />
Heti end just eriliseks lihasõbraks.<br />
Aga vahel siiski.<br />
«Ma usun, et see ongi võtmesõna<br />
– kõike normaalsetes kogustes.<br />
Äärmused ei tööta kunagi,»<br />
kinnitab Heti, kes kiirtoidukohtades<br />
ei käi. «Kõik seal<br />
on ju geneetiliselt muundatud!<br />
Ma ei tea, kas ma kuskilt lugesin<br />
või keegi ütles, aga kui<br />
McDonald’sil oleks võimalik<br />
geneetiliselt teha kana, kellel<br />
pole sulgi, siis nad seda ka<br />
teeks. Sest see omakorda kiirendaks<br />
kanast chicken<br />
nuggets’i saamise protsessi,»<br />
räägib Heti.<br />
«Vanemad võiks oma lapsi<br />
maast madalast harjutada tervislikult<br />
toituma,» arvab Heti,<br />
et allergikute hulga pidev suurenemine<br />
on seotud otseselt<br />
ebatervisliku ninaesisega.<br />
«Loomulikult on nii lihtne lapsele<br />
osta kummikommide<br />
pakk, et ta oleks vait ja õnnelik.<br />
Aga tegelikult peaks ikka mõtlema<br />
selle peale, mida sa suhu<br />
paned,» arvab telenägu.<br />
Heti tunnistab, et teda ennast<br />
väga sageli kokkamas ei<br />
näe. «Aga kui on põhjust süüa<br />
teha, teen väga hea meelega,»<br />
on Heti sõnul tema firmaroaks<br />
erinevad wok-road, mis ka väga<br />
hästi välja kukuvad. «Sa<br />
võid sinna ükskõik mida sisse<br />
keevitada,» naerab tütarlaps.<br />
Dagmar Lamp<br />
OLED SEE, MIDA SÖÖD:<br />
«Selle kohta oli ühes filmis<br />
väga naljakas hetk. Üks tüdruk<br />
rääkis: «Kõik ütlevad, et sa<br />
oled see, mida sa sööd. Aga<br />
mina ei söögi midagi, kas ma<br />
olen siis mitte keegi! Kes<br />
ma olen?!,» lausub Heti ja<br />
kinnitab, et tema pöörab<br />
tervislikule toidule väga<br />
palju tähelepanu. Kalev Lilleorg
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 9
10 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Eestlased on aegade<br />
jooksul harjunud sellega,<br />
et aastaajad vahelduvad.<br />
Nii on kohandunud<br />
ka meie organism –<br />
sügisel hakkab keha<br />
paratamatult koguma<br />
rasva, et pikka pimedat<br />
talve üle elada. «Loodus<br />
seab omad reeglid,»<br />
selgitab toitumisteadlane<br />
Mai Maser (pildil).<br />
Õige toiduvalikuga<br />
saab aga looduse<br />
üle kavaldada.<br />
Mai Maseri sõnul tasub meeles<br />
pidada kuldreeglit: tegelikult ei<br />
vaja me meeletutes kogustes<br />
loomset valku. Selle asemel<br />
võiks rõhku panna hoopis köögiviljadele,<br />
mis annavad hulgaliselt<br />
vitamiine ja on igapidi kasulikud<br />
ja tervislikud. «Sügisesel<br />
ajal ju kõik värske valmib,»<br />
ütleb Maser. On ju nii palju<br />
Sügisel söö värskeid juurikaid<br />
erinevaid võimalusi, kuidas<br />
juurikaid endale meelepäraseks<br />
teha.<br />
Proovi kõrvitsat ja peeti<br />
«Porgand, kapsas ja kaalikas on<br />
liiga tavalised, tuleb jälgida, et<br />
need inimest ära ei tüütaks.» Nii<br />
tuleks toidusedelit kokku pannes<br />
jälgida, et söödud saaks ka<br />
köögiviljad, mille järele tavaliselt<br />
käsi esmajärjekorras ei haara.<br />
«Värsked köögiviljad on ju<br />
kohutavalt head! Ja meil kasvab<br />
näiteks kõrvits, millele on väga<br />
vähe tähelepanu pööratud,» räägib<br />
Maser ja lisab, et kõrvitsast<br />
saab mitmeid häid ja tervislikke<br />
toite valmistada. Teine tema sõnul<br />
teenimatult unarusse jäetud<br />
köögivili on punapeet. Ning<br />
ometi on kõrvits-peet toredad ja<br />
värvilised vitamiiniallikad.<br />
«Põhireegel on ikka see, et<br />
pool taldrikust peaks olema täidetud<br />
köögiviljadega,» tuletab<br />
Maser meelde ja kahetseb, et<br />
sageli on ka toidukohtades rõhku<br />
pandud ikka kartulile-riisile,<br />
salat katab vaevalt kolmandiku.<br />
Päevane lihakogus peaks<br />
aga olema 100 grammi, sealjuures<br />
värsket kraami peaks tarbima<br />
vähemalt 300 grammi, parem<br />
oleks kui isegi rohkem.<br />
Mai Maser ütleb, et Eestis on<br />
ju praegusel ajal käepärast ka<br />
seened, mida võiks kartmata<br />
tarbida. «Ja ei pea ju seeni valmistama<br />
just seapeki või rasvaga<br />
– need on vanad maitseharjumused,<br />
et rasv on hea.» Seened<br />
annavad aga vähe energiat,<br />
2 x Kalev Lilleorg<br />
neid on hea marineerida ning<br />
üldse on metsaannid heaks vahelduseks.<br />
Seentel on ju kümneid<br />
valmistusviise, kuidas<br />
neid suupärasemaks teha.<br />
Metsa poole tasuks pilgud<br />
pöörata ka marjade otsinguil.<br />
«Eestlased söövad väga vähe<br />
metsamarju,» ütleb Maser. Kuigi<br />
just praegu hakkavad valmima<br />
jõhvikad ja pohlad, on mustikate<br />
aeg kahjuks läbi. «Mustikad<br />
sisaldavad neli-viis korda<br />
rohkem antioksüdante kui teised<br />
marjad,» kiidab Maser. Jõhvikad-pohlad<br />
on aga head C-vitamiini<br />
allikad.<br />
Pohl ja jõhvikas sisaldavad<br />
rohkesti ka sidrunhapet ja bensoehapet,<br />
mis on looduslikud<br />
konservandid. Seetõttu on neid<br />
marju kerge säilitada. Bensoehappel<br />
ja tema sooladel on nii<br />
mikroobe hävitav kui ka nende<br />
elutegevust pärssiv toime. Seega<br />
on need metsamarjad tuntud<br />
ka mõningase ravitoime tõttu.<br />
Pohlamahlal on rahustav toime,<br />
see sobib liigesepõletike korral.<br />
Jõhvikas on tuntud palavikualandajana,<br />
on higileajava ja rögalahtistava<br />
toimega.<br />
Samuti ergutab<br />
mahl maomahla<br />
eritumist<br />
ja sobib<br />
isutõstjana<br />
või kuseteede<br />
ning põiehaiguste<br />
korral.<br />
Kuigi tänavu<br />
pole just parim<br />
õuna-aasta, ei tohiks<br />
kindlasti õunu menüüst<br />
välja jätta. Maser soovitab õuna<br />
lõikuda kas või toorsalatiks<br />
kartuli kõrvale. Ka saab õuna<br />
marineerida. «Ja õuna on ju<br />
hea kuivatada! Kuigi see on väga<br />
töömahukas, võiks ehk selle<br />
töö siiski ette võtta,» soovitab<br />
Mai Maser.<br />
Maser soovitab mõelda kodusele<br />
kapsa hapendamisele. Seda<br />
saab teha klaaspurki ka väikeses<br />
koguses. Hapendatud<br />
kapsast saab lihtsalt salatina<br />
kõrvale võtta, hautamisel aga<br />
võiks kasutada tangusid või kalkunikoiba.<br />
Alati ei pea ju hapukapsast<br />
valmistama seapekiga!<br />
Ära unusta vedelikku<br />
Kuigi suvi möödas ja janu ehk<br />
väiksem, ei tasu unustada, et<br />
päeva jooksul tuleks tarbida vähemalt<br />
1,5 liitrit vett. Kõige parem<br />
on puhas (kaevu)vesi või<br />
taimne tee. «Mahla ei sobi juua<br />
vee asemel, kuna mahl annab<br />
küllaltki palju energiat, kuid<br />
klaas mahla hommikuks – see<br />
on ideaalne,» kinnitab Maser, et<br />
käimasoleval mahlakampaanial<br />
on tõepõhi all. Samuti saab tervislikku<br />
vedelikku<br />
näiteks köögiviljasuppidest.<br />
«Vaja on<br />
vaid natuke<br />
fantaasiat,»<br />
julgustab Maser<br />
inimesi<br />
erinevaid valmistusviise<br />
proovima.<br />
Dagmar Lamp
12 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
KOHE, KUI ALUSTAD MEIKIMIST, TULEKS HAKATA KA ÖÖKREEMI KASUTAMA: Enne öökreemi näole kandmist on mõnus<br />
end vahel ka näomaskiga hellitada. Fotolavastus Aldo Luud; modell Anni<br />
Kuidas valida<br />
sobivat öökreemi?<br />
Eriti oluliseks muutub<br />
öökreem pärast<br />
40. sünnipäeva<br />
«Piisav öine uni ja<br />
kvaliteetne öökreem<br />
on terve, noorusliku ja<br />
särava näonaha säilitamisel<br />
väga olulised,»<br />
kinnitab kosmeetik<br />
Külliki Piatecki.<br />
Näonahale on piisav öine uni<br />
äärmiselt vajalik, sest naharakud<br />
taastuvad just öösel – naha<br />
ainevahetus on öösiti kõige intensiivsem,<br />
kuna just öösiti toodab<br />
organism kasvuhormooni.<br />
Ärkvel olles rakud sel viisil ei<br />
paljune, sest energiat kulub<br />
muuks. Kõige parem «ilu-une»<br />
aeg on kella 23-st kella 4-ni varahommikul.<br />
Kella 4–5 vahel<br />
võitleb aga organism kõige aktiivsemalt<br />
vabade radikaalidega.<br />
Alates kella viiest aga hakkab<br />
organism ärkama, vererõhk,<br />
kehatemperatuur ja adrenaliin<br />
tõusevad, naha uuenemine<br />
aeglustub.<br />
«Ka öökreemis olevatest toitainetest<br />
on kõige rohkem kasu<br />
just öösel kella 1–3 vahel, mil<br />
toimub rakkude jagunemine,<br />
nahk uueneb ja organism puhkab,»<br />
ütleb Piatecki. Öösel on<br />
naha võime omastada kreemist<br />
väärtuslikke toitained lihtsalt<br />
suurem – on ju ka kehatemperatuur<br />
kõrgem kui päeval ja<br />
nahk seeläbi hooldusele vastuvõtlikum.<br />
Päeval on nahk kaitseasendis,<br />
ta püüab end hoida<br />
UV-kiirguse, külma, tuule,<br />
keskkonna saastatuse eest, seetõttu<br />
ei saa nahk nii hästi vastu<br />
võtta päevakreemide häid toimeaineid.<br />
JÄTKUB LK. 14
SÜGIS on alanud...<br />
On ÕIGE AEG alustada organismi<br />
vastupanuvõime tõstmist<br />
Ürdipärmitoonik<br />
61 loodusliku elutähtsa ainega<br />
11 vitamiini<br />
19 mineraaltoitainet<br />
20 aminohapet, neist 8 asendamatut<br />
11 muud aktiivainet<br />
Tugevdab<br />
immuunsüsteemi<br />
Annab elujõudu<br />
Suurendab<br />
keskendumisvõimet<br />
Peletab väsimuse<br />
Kogu perele<br />
Koolis- ja töölkäijatele<br />
Väikelaste emadele<br />
Sportlastele<br />
Vanuritele<br />
Müügil ainult apteegis<br />
250 ml; 500 ml; tabletid N100<br />
Tootja: Bio-Strath AG<br />
Info: As Oriola Saku 8,<br />
11314 Tallinn 6 515 100<br />
www.oriola.ee<br />
Maaletooja:
14 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Kuidas valida<br />
sobivat öökreemi?<br />
Fotolavastus Aldo Luud; modell Anni<br />
Viimasel ajal on palju vaieldud<br />
päevakreemides sisalduvate<br />
UV-filtrite, turseid leevendavate<br />
ning nahka matiks muutvate<br />
komponentide võimalike<br />
kahjulike kõrvaltoimete üle.<br />
Päevakreemist öösel<br />
mingit kasu pole<br />
«Fakt on see, et need komponendid<br />
nahka absoluutselt ei<br />
toida ja on ses mõttes täiesti kasutud.<br />
Veelgi enam – paljudel<br />
naistel võivad need komponendid,<br />
mida õnneks öökreemides<br />
ei leidu, põhjustada naha<br />
ärritust, punetust ja kipitust,»<br />
ütleb kosmetoloog Sarah<br />
Stacey, populaarse raamatu<br />
«The 21st Century Beauty<br />
Bible» autor.<br />
«Kandes ööseks nahale päevakreemi,<br />
kannad sa nahale<br />
lihtsalt mittevajalikke kemikaale,»<br />
hoiatab ta.<br />
Öökreemi on soovitav hakata<br />
kasutama samal ajal, kui<br />
alustatakse meikimist, meie<br />
kliimas juba 20. eluaastates.<br />
Eriti oluliseks muutub kvaliteetne<br />
öökreem aga pärast 40.<br />
eluaastat.<br />
«Kui päevakreemid kaitsevad ja<br />
säilitavad nahka, siis öökreem<br />
tuleks valida selline, mis nahka<br />
maksimaalselt hooldab.»<br />
Kosmeetik Külliki Piatecki<br />
Klimakteeriumiga kaasnevad<br />
tõsised hormonaalsed muutused,<br />
mis peegelduvad ka nahal,<br />
muutes selle kuivemaks,<br />
õhemaks ja vähem elastseks.<br />
«Vananevat nahka tuleb öösel<br />
muuta tugevamaks, et ta suudaks<br />
ennast päeval efektiivselt<br />
kaitsta.»<br />
Leia endale<br />
sobivaim kreem<br />
Öötooted erinevad päevakosmeetikast<br />
peamiselt oma tugevama<br />
toime poolest, need sisaldavad<br />
rohkem lipiide (rasvu),<br />
aktiivained ja vitamiine. «Lipiidid<br />
on tegelikult rasvad, ja seega<br />
hoopis kreemi nn. alus ehk<br />
põhi.<br />
Loomulikult on osa vitamiine<br />
ja toimeaineid ka õli kujul<br />
toodetes,» märgib Piatecki.<br />
Kreemi tõhususe määrab tema<br />
sõnul eelkõige see, millise kvaliteediga<br />
on koostisained, siis<br />
nii toote põhi kui ka sisalduvad<br />
aktiivained, mis tagavad tegeliku<br />
toime. «Tavaliselt kasutatakse<br />
öösiti tihkema koostisega<br />
ehk õlirikkamaid kreeme kui<br />
päeval.»<br />
«Kõige paremaks öökreemiks<br />
ongi kreem, mis lisaks<br />
rasvhapetele sisaldab piisavalt<br />
ka antioksüdante – A-, B-, C- ja<br />
E-vitamiini, mis stimuleerivad<br />
nahas kollageeni tootmist ja<br />
võitlevad kahjulike vabade radikaalidega.<br />
Ka viinamarjaseemne<br />
ekstrakt ja roheline tee<br />
on võimsad antioksüdandid,»<br />
kirjutab Stacey.<br />
Tema sõnul on naha tüübile<br />
sobiva öökreemi valimine päris<br />
keeruline ettevõtmine.<br />
«Öökreemideks tuleb valida<br />
tooted, mis nahka maksimaalselt<br />
hooldavad – vastavalt vajadusele<br />
kas niisutavad, toidavad,<br />
varustavad vitamiinidega,<br />
pinguldavad või uuendavad.<br />
Päevakreemid säilitavad ja<br />
kaitsevad nahka.<br />
Öökreem ei tohi mõjuda nahal<br />
rasvasena, vaid kiiresti<br />
imenduma, nahk peab hommikul<br />
olema värske ja puhanud,»<br />
kinnitab ta.<br />
Samas kõlbab Piatecki sõnul<br />
kvaliteetset kreemi kasutada<br />
nii öösel kui ka päeval, terve<br />
naha puhul polegi spetsiaalst<br />
öökreemi alati tarvis. Talvel<br />
võiksid kuiva nahaga inimesed<br />
öökreemi alla kanda niisutavaid<br />
või nahka parandavaid<br />
seerumeid.<br />
Kui nahk tundub muutuvat<br />
liiga rasuseks (päeval läigib pidevalt),<br />
siis võib päeva- ja öökreemi<br />
ära vahetada — päevaseks<br />
ajaks kasutada toitekreemi<br />
ja ööseks kerget niisutavat<br />
kreemi.<br />
«Kui nahk on kuiv ja õhuke,<br />
siis soovitan valida endale kindlasti<br />
spetsiaalse talvekreemi,<br />
mis kaitseb tuule ja külmakahjustuste<br />
eest ning sobib ka meigi<br />
alla.<br />
Ööseks tuleks valida rikkaliku<br />
vitamiinide ja mõjuainete sisaldusega<br />
öökreem või õli. Vastavalt<br />
vajadusele võib kasutada<br />
nii päeval kui öösel kreemi alla<br />
spetsiaalseid seerumeid,» soovitab<br />
Piatecki.
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 15<br />
Kanna öökreem<br />
vaid puhtale nahale<br />
Osa öökreeme imendub kohe<br />
nahka, teised sisaldavad mikrokapsleid,<br />
mis tekitavad nahale<br />
kiletaolise kaitsekihi, see takistab<br />
toimeainete aurustumist<br />
nahast ning pikendab nende<br />
toimet. Ole öökreemiga kooner.<br />
Herneterasuurune kogus öökreemi<br />
on täiesti piisav naha<br />
korralikuks toitmiseks. Silmakreemi<br />
piisab kummalegi silmale<br />
viinamarjaseemne suurusest<br />
kogusest.<br />
«Tähtis on mitte kanda liialt<br />
palju silmakreemi, sest kui õlid<br />
satuvad silma, tekitavad need<br />
turset. Kreem kantakse eelkõige<br />
silma alla põsesarna peale ja<br />
veidike ka kulmu alla. Enamikku<br />
silmaümbrustooteid ei kanta<br />
silmalaugudele,» hoiatab<br />
Piatecki.<br />
Öökreem tuleks nahale kanda<br />
pool tundi enne magamaminekut.<br />
Alles selle aja möödudes<br />
hakkab nahk kreemi omastama.<br />
Hommikul eemalda nahalt<br />
näoveega öökreemi jäägid.<br />
Siret Mägi<br />
Maga õigesti!<br />
1. Ära maga näoli padjas,<br />
s.o. kõhuli. Igaühel on välja<br />
kujunenud oma lemmikasend,<br />
see tähendab aga<br />
seda, et ühel näopoolel on<br />
suurem surve. «Kõhuli magades<br />
rullib inimene ise näole<br />
kortsud sisse,» lausub<br />
Piatecki. Kuigi otsmikul ja<br />
põskedel tekkinud kortse ise<br />
ei märka, on võimalik tema<br />
sõnul luubi abil kindlaks<br />
teha, millisel küljel inimene<br />
magab.<br />
2. Harjuta end korrapäraselt<br />
öösel külge keerama –<br />
nii saab kumbki näopool<br />
võrdse koormuse.<br />
3. Ka selili magamine<br />
säästab näonahka.<br />
4. Hoidu silmaalustest<br />
tursetest – maga selili, mitte<br />
liiga kõrge peaalusega. Mida<br />
madalamat patja eelistad,<br />
seda parem on sinu lümfiringe.<br />
Ära söö õhtuti midagi<br />
soolast ja ära liialda joomisega.<br />
SLÕL<br />
Miks ma luksun?<br />
PEREARST LAIDI-ASTRID<br />
REINET «Luksumist põhjustab<br />
ühe teatud närvi, frenicus’e ärritus.<br />
Kui miski seda närvi ärritab,<br />
tekivad mao kokkutõmbed. Luksumist<br />
võivad põhjustada paljud<br />
asjad, kas või näiteks kõva naermine.<br />
Samuti võib luksumine olla<br />
mõne haiguse näitaja, põhjus<br />
võib olla<br />
orgaaniline.<br />
Andres Varustin<br />
Ainult 1 küsimus<br />
Vähi puhul võib haigel tekkida pidev<br />
luksumine, vähk on nii-öelda<br />
selle närvi oma haardesse saanud<br />
ja ärritab seda pidevalt.<br />
Luksumisel on ka teisi põhjusi,<br />
see on organismi kaitsereaktsioon.<br />
Lihastöö häiritus või maolimaskesta<br />
haigus, näiteks maohaavand.<br />
Põhjusi võib olla mitmeid<br />
ja kui luksumine ikka kuidagi<br />
järele ei jää ja tekib liiga sageli,<br />
tasuks minna arsti juurde.<br />
Sel juhul uuritakse kõigepealt<br />
magu, sest üldiselt on tegu ikka<br />
maoga seotud probleemiga.<br />
Laste puhul öeldakse küll,<br />
et kui luksuma hakkab, siis<br />
on püksid märjad. Mina<br />
ütlen, et nende kahe vahel<br />
siiski otsest seost<br />
pole.<br />
Iga luksumine pole haiguslik<br />
ja selle vastu aitab<br />
väikeste lonksudega vee<br />
joomine – siis hakkab magu<br />
teises rütmis tööle ja<br />
luksumine lakkab. Samuti<br />
aitab rahulik sügav hingamine.<br />
Aga minu meelest<br />
on väike luksumine<br />
vahepeal isegi tore!»
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 17<br />
NIVEALT UUS SARI<br />
KÜPSELE NAHALE <br />
Aastatega muutub näonahk<br />
paratamatult kuivemaks,<br />
õhemaks ja õrnemaks.<br />
Samuti kaotab ta<br />
elastsust, soodustades<br />
kortsukeste teket. Just<br />
neid küpse naha muresid<br />
peab silmas Nivea<br />
Visage Vitali uus, soja<br />
proteiinidel põhinev näohooldussari.<br />
Sarja kuuluv<br />
päevakreem (Perfect<br />
Radiant Daycare) aitab<br />
ka pigmendilaikude teket<br />
ennetada ning silmaümbruskreem<br />
(Perfect Radiance<br />
Eyecare) vähendab turseid ja<br />
tumedaid rõngaid silmade ümber.<br />
A-vitamiini ja nahka pehmendavat<br />
likoriini sisaldav öökreem<br />
(Perfect Radiant Nightcare) aga<br />
varustab magamise ajal nahka<br />
kõige vajalikuga. Sarja kuuluvad<br />
veel naha tooni ühtlustavad ja<br />
jumet parandavad seerum ja<br />
peitepulk ning näopuhastustooted.<br />
Seni 14 Euroopa riigis müügil<br />
olnud tooted maksavad<br />
76–187 krooni.<br />
3 x repro<br />
SÜGISENE TULEVÄRK MAN-<br />
HATTANILT Volcano ripsmetušši<br />
sügavmusta tooni kindlustavad<br />
laavakivist nano-pigmendid.<br />
Uus hari aga annab pikad ja kaharad<br />
ripsmed senisest vähema vaevaga.<br />
Ripsmetele väärilised huuled<br />
saab aga kauakestva huuleläikega<br />
Gloss Glide. Kuues toonis huuleläiked<br />
annavad terveks päevaks<br />
wet-look efekti. Kumbki ilurelv<br />
maksab 77 krooni.<br />
PÄÄSTAB NAHA NAKSIDEST<br />
Garnieri probleemsele nahale<br />
mõeldud Pure sarjas on müügile<br />
jõudnud kaks teineteist täiendavat<br />
hooldustoodet, mis reguleerivad<br />
naha ebapuhtust põhjustavat<br />
rasueritust. Esmalt<br />
kanna nahale pimsskivi<br />
sisaldavat puhastuskreemi,<br />
eemaldamaks surnud<br />
naharakud, et need ei<br />
ummistaks poore. Seejärel<br />
kanna näole tsinki ja<br />
salitsüülhapet sisaldav<br />
lahus ning jäta see nahale<br />
hommikuni. Protseduuri<br />
võib teha maksimaalselt<br />
kolm korda nädalas.<br />
Hind 139 krooni.<br />
L'OREAL HOOLITSEB NÜÜD<br />
KA MEESTE EEST Sarnaselt<br />
naiste nahaga vajab ka mehe<br />
nahk sõltuvalt vanusest täiendavat<br />
hooldust. L'Oreali teadlased on<br />
välja uurinud peamised mehe naha<br />
vananemistunnused ja selle<br />
tulemusel on sündinud Men<br />
Expert tootesari, mis püüab elu eri<br />
etappidel tekkivaid naha muresid<br />
ennetada või vähemalt leevendada.<br />
Nii leidub uues sarjas tooteid,<br />
mis piiravad rasu eritust, ergutavad<br />
naha ainevahetust või siluvad<br />
miimikakortse ja võitlevad teistegi<br />
naha vananemisilmingutega. Ühtlasi<br />
rahustab kõigis uue meestesarja<br />
niisutavates hooldustoodetes<br />
sisalduv aktiivkompleks ADS<br />
(Active Defence System) raseerimisel<br />
ärritunud nahka. Sõna otseses<br />
mõttes omal nahal saad uut<br />
sarja proovida alates tänasest<br />
L'Oreali nahahooldusstuudios<br />
Kaubamaja ilupäevadel.<br />
repro<br />
Oled juba märganud?<br />
4 x Arno Saar<br />
KOORIV PESUGEEL<br />
RASUSELE NÄONAHALE <br />
Apteegikosmeetikasarja Eucerin<br />
Impure Skin sari on täienenud<br />
kooriva näopesugeeliga<br />
Washpeeling. Rasusele ja aknele<br />
kalduvale nahale mõeldud geel<br />
sobib igapäevaseks kasutamiseks.<br />
Geel sisaldab lisaks nahka koorivatele<br />
mikroosakestele komedoone<br />
lõhustavat piimhapet, mis avab<br />
ummistunud rasunäärmete juhad.<br />
Ühtlasi aitab piimhape säilitada<br />
naha loomulikku niiskustasakaalu<br />
ning selle antibakteriaalne mõju<br />
neutraliseerib bakterite tekitatud<br />
põletikukolded. Geeli võib kasutada<br />
koos arsti määratud akneravimitega<br />
ja 150 ml tuub maksab<br />
160 krooni ringis.<br />
SLÕL<br />
Uksed avas meditsiiniline ilukeskus<br />
Hiljuti avas Tallinna kesklinnas uksed meditsiiniline<br />
ilukeskus, kus on ühendatud mittekirurgiline<br />
iluravi ja lõõgastavad protseduurid.<br />
Keskuse asutaja Mika Peltola (pildil) sõnul<br />
on Medemis esimene ilukeskus kogu Põhja-Euroopas,<br />
mis pakub meditsiinilist iluravi<br />
koos wellness-protseduuridega. Lisaks lõõgastavatele<br />
massaažidele ja kehahooldustele –<br />
maniküürist-pediküürist rääkimata – võitleb enamik pakutavatest<br />
protseduuridest just vananemisilmingutega. Olgu<br />
nimetatud näiteks tselluliidiravi laseriga, ILP fotonoorendus,<br />
luksuslikud näohooldused ja erinevad ilusüstid.<br />
«USA-s on meditsiinilised ilukeskused ja spaad kõige kiiremini<br />
tõusev trend. Usume, et ka Eesti naised on positiivselt üllatunud,<br />
milliseid tulemusi võimaldab uus tehnoloogia vananemisilmingute<br />
vähendamisel ning kui lihtsa vaevaga neid hooldusi<br />
tehakse,» ütleb Medemise juhataja doktor Signe Päär.<br />
HETK AVAMISPEOLT: Potentsiaalsed kliendid Maarja-Liis <strong>Ilu</strong>s,<br />
Jaana Hallas ning Medemise maskott Beatrice. 3 x Tiina Kõrtsini
ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
18 SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Ruut<br />
ruulib<br />
«Ruut on selle sügise<br />
staar,» on Tallinna<br />
Kaubamaja ASi loovjuhi<br />
Kristina Herodese sõnul<br />
praegu kõige armastatum<br />
muster ruut. Teiseks<br />
moelemmikuks on<br />
triibud, seda eriti<br />
kootud kleitidena.<br />
«Ruudu saladus peitub tema lihtsuses,<br />
selguses ja korrapäras. Iga<br />
kord, kui inimesed ihkavad korda<br />
ühiskonnas, tõuseb ruut taas moepilti,»<br />
teab kaubamaja moeguru.<br />
Hooaja lemmikuks tõotab Kristina<br />
sõnul kujuneda pehmest ja<br />
mittekortsuvast kangast soe ruuduline<br />
mantel, samuti pakutakse<br />
palju ruudulisi pükse, seelikuid,<br />
kleite, sonisid. Hästi populaarsed<br />
on ka poolpikad ruudulised püksid.<br />
Ruut seostub alati ka inglise<br />
stiiliga. «Kuigi sügismood on<br />
väärikalt rahulik, on ülikonnad<br />
ja kostüümid mitme hooaja põnevaimad.<br />
Naiste lemmikrõivaks<br />
on pükskostüüm, mis rõhutab<br />
maskuliinset naiselikkust ja<br />
mida iseloomustavad lihtsus,<br />
loogika ja head materjalid,» iseloomustab<br />
Kristina meeste garderoobist<br />
laenatud ideid.<br />
Seeliku pikkuses on toimunud<br />
tõeline vabaduse võidukäik –<br />
omal kohal on kõik minist kandadeni<br />
maksini. «Miniga on teretulnud<br />
paksud sukad,» soovitab<br />
Kristina. Sügis soosib ka igas<br />
pikkuses pükse, aga kui nad on<br />
pikad, siis olgu nad kas hästi<br />
laiad või hästi kitsad.<br />
Mis jalatsitesse puutub, siis<br />
ümar nina on endiselt moelemmik<br />
number üks ja kui juba kott,<br />
siis olgu see ka pilkupüüdvast materjalist.<br />
Muide, moeteadliku mehe<br />
tunnus on sel sügisel just kandekott,<br />
efektsete detailidega ja<br />
vastupidavast nahast. Kersti Eero
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 19<br />
«Rasvane ruut, kuldne<br />
fooliumtrükk ning<br />
otse pükstele ja villapindadele<br />
prinditud<br />
roosid väljendavad<br />
väljakutset mitte<br />
ainult sügiskaamosele,<br />
vaid tervele<br />
maailmale.»<br />
Eve Hanson,<br />
Ivo Nikkolo peadisainer<br />
3 x Ivo Nikkolo<br />
1 x Tallinna Kaubamaja
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Kallaneetika<br />
võtab valu ja<br />
trimmib keha<br />
BENEFLORA<br />
PIIMHAPPEBAKTERITE PULBER<br />
sisaldab õiges vahekorras soolestikus hädavajalikke nn. häid<br />
baktereid (7 erinevat liiki piimhappe- ja bifidobaktereid)<br />
ning nende elutegevuse soodustamiseks vajalikku inuliini.<br />
Beneflora pulber on meeldiva maitsega ja seda võib segada<br />
leige joogi- või rinnapiima asendaja hulka.<br />
• sobib ka lastele ja imikutele<br />
• seedehäirete või kõhulahtisuse korral<br />
• antibiootikumide kuuri järelraviks<br />
• reisieelse ennetava kuurina<br />
NB! Nüüd apteekides saadaval ka üksikult pakendatud<br />
annused, mida on hea käekotti panna ja reisile kaasa võtta.<br />
Saadaval apteekides, Tallinna Kaubamaja<br />
ja Selverite <strong>tervise</strong>toodete osakondades.<br />
T ootja: Laboratoires ORTIS, Belgia. Hulgimüük: L oodustood e tel 625 954 5<br />
Sujuvad liigutused,<br />
rahulik rütm ja lõõgastav<br />
taustmuusika.<br />
Ei hüplemist, ei meeletut<br />
higistamist. Arvake<br />
ära, missuguse<br />
treeninguga on tegu?<br />
See võimlemisstiil on kallaneetika<br />
– <strong>tervise</strong>võimlemine,<br />
mis arendab lihasrühmi, leevendab<br />
selja- ja lihasevalusid<br />
ning aitab parandada ka kehakuju.<br />
«Kõige tähtsamaks pean siiski<br />
seda, et naised võtavad tunnist<br />
kaasa hea enesetunde ja<br />
õpivad oma keha tunnetama,»<br />
ütleb treener Merle Keedus,<br />
kes annab tunde Tartu ilusalongis<br />
Võlumaa.<br />
Aga kust on pärit võõrapärane<br />
nimetus – kallaneetika? See<br />
võimlemisstiil on saanud nime<br />
oma loojalt, ameeriklanna<br />
Callan Pinckneylt. Tervisehädadega<br />
maadelnud naine tõestas,<br />
et valudest on võimalik vabaneda<br />
ka meditsiinilise sekkumiseta.<br />
Tundi oma<br />
lemmikplaadiga<br />
Kuidas avastas balletti õppinud<br />
ja aastaid aeroobikatreenerina<br />
tegutsenud Merle Keedus enda<br />
jaoks kallaneetika?<br />
«Lõpetasin avatud ülikooli<br />
raames tegutsenud võimlemise<br />
rühmajuhtide kooli, kus valisin<br />
lõputöö teemaks kallaneetika.<br />
Ja see võimlemisstiil hakkas<br />
minu õpilastele järjest rohkem<br />
meeldima,» räägib ta.<br />
Kallaneetika sobib ju igas eas<br />
inimestele harjutuste ohutuse<br />
tõttu: puuduvad löögitaolised<br />
koormused ja järsud üleminekud<br />
ühelt harjutuselt teisele.<br />
«Võimleme aeglases tempos,<br />
kui vaja, teeme hingetõmbepause,<br />
sest erinevalt aeroobikast<br />
ei ole siin eesmärgiks arendada<br />
üldist vastupidavust. Hingata<br />
tuleb harjutuste ajal ühtlaselt<br />
ja rahulikult,» selgitab Merle<br />
Keedus.<br />
Tema sõnul pole tähtis seegi,<br />
et trenni tulnul oleks ilmtingimata<br />
hea koordinatsioon. Siin<br />
pole karta, et inimene ei saa<br />
harjutusega hakkama ja tunneb<br />
end seepärast halvasti. Aga<br />
kallaneetika sobib ka treenitud<br />
inimesele.<br />
«Treenerile on see paras väljakutse<br />
– anda tundi nii, et jääksid<br />
rahule nii vanemad daamid<br />
kui ka sportlikud tudengineiud,»<br />
tõdeb Merle Keedus.<br />
Näiteks seljavaevustega inimene,<br />
kellele teatud asendid<br />
põhjustavad valu, saab trennis<br />
kaasa teha nõnda, et ta ei ületaks<br />
valu piiri. Seda on vahva<br />
näha, kuidas inimene saab tänu<br />
võimlemisele ühest või teisest<br />
<strong>tervise</strong>probleemist üle.<br />
«Kui tundi tuli seljahädadega<br />
naine, käis vahel keset tundi<br />
«krõks», millele järgnes kiljatus,»<br />
meenutab treener. Aga<br />
üsna varsti olid kiljatused kadunud,<br />
sest selg ei põhjustanud<br />
naisele enam valu.<br />
JÄTKUB LK. 22<br />
Mis kasu on<br />
kallaneetikast?<br />
annab hea enesetunde<br />
õpetab tundma ja tunnetama<br />
oma keha<br />
õpetab tahtlikult lõdvestama<br />
lihaseid ja seeläbi vabanema<br />
pingest ja stressist<br />
aitab parandada rühti<br />
leevendab liigeste- ja seljaprobleeme<br />
aitab hoida oma keha vormis<br />
arendab lihaseid<br />
tugevdab liigeseid<br />
aitab muuta kehakuju<br />
aitab langetada kehakaalu<br />
Allikas: www.zone.ee/<br />
kallaneetika
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 21<br />
«See on mulle paras väljakutse –<br />
anda tundi nii, et jääksid rahule<br />
nii vanemad daamid kui ka<br />
sportlikud tudengineiud.»<br />
Treener Merle Keedus<br />
Mida arvavad Merle Keeduse õpilased?<br />
«Olen päris kaua otsinud piisava<br />
koormusega treeningut. Jõusaal<br />
mulle ei sobinud ja aeroobikas on<br />
minu jaoks liiga palju hüppamist,»<br />
kõneleb Annely Zeigo.<br />
Reet Oidram tuli<br />
kallaneetikatundi massööri soovitusel<br />
– et vabaneda istuva töö tagajärjel<br />
tekkivatest pingetest kehas. «See<br />
on meeldivalt lõõgastav treening,<br />
mille lõpus süda ei klopi ja keha ei<br />
tilgu higist,» kiidab ta. Neid harjutusi<br />
saab teha kodus ja suvel ka vabas<br />
õhus, näiteks koduaias, lisab ta.<br />
Aime Jürgenson on kallaneetika<br />
abil saanud olulist leevendust seljahädadest<br />
tingitud valudele. «Nüüd<br />
olen treeningutest sõltuvuses…<br />
Aga see on meeldiv sõltuvus!»<br />
PARANDAB<br />
KEHAKUJU:<br />
«Tänu kõhu-,<br />
selja-, reie- ja tuharalihaste<br />
tugevdamisele<br />
aitab kallaneetika<br />
parandada rühti,»<br />
kinnitab treener. Aldo Luud<br />
litsentsi nr.4355<br />
WaveLight - silmakirurgia kõrgeimal tasemel<br />
Silmalaseri silmakliinik kasutab nüüd refraktiivseteks silmaoperatsioonideks parimat<br />
võimalikku lasersüsteemi selles valdkonnas. Perfect Pulse Technology järgib täiuslikult ka<br />
silma kõige kiiremaid liigutusi ja võimaldab silma liikumise korral ülimat täpsust kogu<br />
operatsiooni vältel. Uus tehnoloogia ennetab termomõjusid ja silma kuivamist ning<br />
muudab operatsioonist taastumise protsessi oluliselt kiiremaks.<br />
Uue põlvkonna WaveLight-laser võtab arvesse silmapinnale omast ebaühtlust ja silma<br />
biomehhanismide eripära ning seetõttu on tulemused ideaalilähedased. Laserikiire<br />
diameeter on tavapärasest mitmeid kordi väiksem (kõigest 0,68 mm FWHM) ja<br />
tegutsemiskiirus oluliselt suurem (vaid 400 Hz). See võimaldab maksimaalselt täpse<br />
tulemuseni jõuda minimaalse energiakuluga. Aastatepikkused kliinilised ja tehnoloogilised<br />
uuringud kinnitavad, et just uudne laserravi on parim viis nägemise parandamiseks.<br />
Võta ühendust Silmalaseri silmakliinikuga, et saaksime koos kindlaks teha,<br />
kuidas uus raviprotseduur just Teie silmadele sobib.<br />
Lisainfo numbril: + 372 646 0484 või www.silm.ee
22 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
MILLISEID VITAMIINE<br />
SISALDAVAD TÄISMAHLAD?<br />
Päevas peaks jooma vähemalt<br />
paar klaasi mahla.<br />
C-VITAMIIN EHK ASKORBIINHA-<br />
PE on väga tuntud vitamiin, mis võtab<br />
organismis osa hapendus-taandusprotsessidest,<br />
kaltsiumi ainevahetusest.<br />
Selle osavõtul moodustub luude vastupidavust<br />
määrav osseiin. See on vajalik<br />
hammaste dentiini ja sidekoe kollageeni<br />
moodustamisel ning adrenaliini tekkel<br />
neerupealsetes. Askorbiinhape tugevdab<br />
verekapillaare, aitab eemaldada<br />
kehavõõraid aineid organismist ning<br />
osutada haigustele vastupanu. C-vitamiini<br />
vaegusest tekib väsimus, unetus,<br />
isutus, töövõime langus, stress. Organism<br />
vajab normaalseks elutegevuseks<br />
70–100 mg askorbiinhapet ööpäevas.<br />
P-VITAMIINI KOMPLEKS tugevdab<br />
veresoonte seinte elastsust, alandab<br />
vererõhku ja viib välja kantserogeensed<br />
ained. Sel on viiruse- ja mikroobidevastased<br />
omadused. P-vitamiini<br />
ühendeid on eriti rikkalikult aroonias,<br />
ebaküdoonias, mustsõstras, tumedaviljalistes<br />
kirssides ja tsitrusviljades.<br />
FOOLHAPE EHK VITAMIIN B10<br />
(folaadid) kuulub sellisesse B-vitamiinide<br />
rühma, mida on suhteliselt vähe<br />
puuviljades ja marjades. Foolhape<br />
on organismis vajalik vererakkude<br />
eluks ja tööks. Foolhappe puudusel tekib<br />
verevaegus (aneemia) ja seiskub<br />
kasv – seepärast on foolhape eriti vajalik<br />
noortele. Foolhapet on maasikates<br />
ja sõstardes.<br />
VITAMIIN A EELVITAMIINI ß-<br />
KAROTEENI on rohkem köögiviljades,<br />
kuid on ka kollastes puuviljades,<br />
nagu aprikoosid, virsikud, pihlaka-<br />
ja kibuvitsamarjad,<br />
astelpajumarjad, eriti<br />
rohkesti aga astelpajuõlis.<br />
A-vitamiin<br />
hoiab silmade tervist<br />
ning säilitab naha<br />
elastsust ja toonust. A-<br />
vitamiini puudusel tekib<br />
silmade kuivus, kanapimedus,<br />
naha karedus<br />
ja kuivus ning kasvu<br />
pidurdumine. Allikas:<br />
Eesti Toiduliit<br />
SOBIB IGAS EAS: Mõnigi trenni tulnu on võrrelnud seda võimlemisstiili joogaga. 2 X Aldo Luud<br />
Keedus peab oluliseks pärast<br />
tunni lõppu oma õpilastega vestelda<br />
– kuidas keegi ennast tunneb.<br />
«Minu tunni panevad kokku<br />
võimlejad ise,» kinnitab ta.<br />
Seepärast eelistab ta anda tunde<br />
väiksemas saalis väiksearvulisele<br />
seltskonnale. Nii jõuab<br />
treener suhelda iga õpilasega<br />
ja valida just talle sobivad<br />
harjutused.<br />
Muusikaline taust on<br />
tunnis rahulik. Treeneri<br />
sõnul ei tohiks muusika olla<br />
väga kaasakiskuv, siis<br />
hakkab see võimlejat pigem<br />
segama. Sageli toovad tunniskäijad<br />
ise kaasa oma lemmikplaadi.<br />
Heaks enesetundeks<br />
piisab korrast nädalas<br />
Suurt osa õrnema soo esindajatest<br />
huvitab treeningu puhul<br />
see, kui hästi õnnestub neil langetada<br />
kaalu. Kallaneetika aitab<br />
trimmida keha ning tänu<br />
kõhu-, selja-, reie- ja tuharalihaste<br />
tugevdamisele parandada<br />
rühti.<br />
Treener on täheldanud, et eriti<br />
hästi mõjub võimlemine taljele.<br />
Siiski – unustada ei tohi ka õiget<br />
toitumist, manitseb ta. Eriti<br />
häid tulemusi on saavutanud<br />
naised, kes on ühendanud trennis<br />
käimise kaalujälgimisega.<br />
Selleks et kaotada kilosid, tuleks<br />
käia tunnis järjekindlalt<br />
kaks-kolm korda nädalas, aga<br />
hea enesetunde saavutamiseks<br />
piisab ka korrast.<br />
Raseduse ajal peaksid naised<br />
kallaneetikast hoiduma. Et<br />
kõik harjutused treenivad sügavamal<br />
asuvaid lihaseid, on<br />
otsene oht raseduse katkemiseks.<br />
Kas kallaneetikatundi on sattunud<br />
ka mõni meessoo esindaja?<br />
Seni mitte, aga ära ma teda<br />
ei saadaks, lubab Merle<br />
Keedus. Kristel Rõss<br />
Sügisest<br />
särama!<br />
Aitame loobuda suitsetamisest!<br />
Aitame alandada kehakaalu!<br />
Aitame maandada stressi!<br />
Personaalne nõustamine.Tulemus garanteeritud.<br />
Uudisena nüüd ka saun ja bassein.<br />
Loksa Ravikeskus<br />
Posti 29, 74805 Loksa<br />
Lisainfo ja broneerimine tel 603 1245<br />
e-post: loksark@loksark.ee<br />
www.loksark.ee
REKLAAMTEKST
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 25<br />
Günekoloog:<br />
PMS<br />
kimbutab<br />
paljusid<br />
naisi<br />
«Võib öelda, et naiseks<br />
olemine ei ole lihtne,»<br />
nendib staažikas günekoloog<br />
Ivo Saarma.<br />
Doktor selgitab, kuidas<br />
premenstruaalse sündroomi<br />
(PMS) ja menstruatsioonivaludega<br />
hakkama saada.<br />
«Kõhuvalu pole muide premenstruaalse<br />
sündroomi puhul<br />
sugugi juhtiv sümptom,» ütleb<br />
kliiniku Fertilitas juhatuse<br />
esimees ja naistearst Ivo Saarma.<br />
PMS väljendub teeneka tohtri<br />
sõnul hoopis meeleoluhäirete<br />
ja tursetundega. Nii võivad<br />
pakitseda rinnad, kuid tursetunne<br />
võib olla ka jäsemetes ja<br />
kõhus. «See, mis kõige enam<br />
naist häirib, on siiski meeleoluhäiretega<br />
seotu – ärritus, tujukus,»<br />
räägib Saarma. Mõnikord<br />
võib PMS segada ka naise tööja<br />
eraelu.<br />
Kuid Saarma sõnul on PMS<br />
väga levinud – esinedes lausa<br />
95 protsendil naistest. Tähele<br />
tasub panna, et PMS-iga kaasnevate<br />
kaebuste eripära seisneb<br />
nende tsüklilisuses – naine<br />
pole tujukas või ärrituv mitte<br />
kogu aeg, vaid just vahetult enne<br />
menstruatsiooni algust.<br />
Menstruatsiooni möödudes<br />
vaevused kaovad.<br />
PMS-i tekkepõhjused ei ole<br />
päris selged. «Arvatakse, et see<br />
on seotud aju tegevust mõjutavate<br />
mediaatoritega nagu<br />
dopamiin ja serotoniin,» selgitab<br />
Saarma. «Samuti on teada,<br />
et PMSi tekkimisel on olulisel<br />
KÕHUVALU VÕIVAD PÕHJUSTADA KA STRESSIST TINGITUD HORMOONAINEVAHETU-<br />
SE HÄIRED: «Samas ei ole aga naist, kes end aasta jooksul vähemalt ühe-kahe menstruaaltsükli<br />
jooksul ebamugavalt ei tunneks,» nendib Ivo Saarma. Mati Hiis<br />
kohal suguhormoonide<br />
düsbilanss, mis on seotud eelkõige<br />
prolaktiini ja munasarja<br />
hormoonidega.» On tõestatud,<br />
et nimetatud hormoonide ainevahetushäired<br />
põhjustavad<br />
meeleoluhäireid.<br />
Tegu võib olla haigusega<br />
Premenstruaalne sündroom on<br />
seega normaalne, kuid tähele<br />
tasub panna, et tegu võib olla<br />
ka haigusliku nähuga. Kui<br />
kuuest menstruatsioonitsüklist<br />
neljal esinevad tugevad kaebused,<br />
võib Saarma sõnul rääkida<br />
juba haiguslikust PMS-ist.<br />
Diagnoos pannakse siiski pärast<br />
põhjalikke uuringuid.<br />
«Ravi korraldamine pole ka<br />
üldse lihtne,» selgitab Saarma.<br />
Mõnikord aitab meeleoluhäirete<br />
ravimisel antidepressantide<br />
kasutamine. Hormonaalse tasakaalu<br />
mõjutamiseks on olemas<br />
erinevad ravimid. Kasutatakse<br />
ka preparaate, mis pärsivad<br />
ajuripatsi hormoone. Sellega<br />
pärsitakse menstruaaltsükkel<br />
ning kaovad ka PMS sümptomid.<br />
«Me saame küll ühest<br />
probleemist lahti, kuid kutsume<br />
esile uue nähtuse – klimakteerilise<br />
sündroomi,» hoiatab<br />
Saarma.<br />
Enne ravi alustamist peab<br />
aga kindel olema, et valu ei<br />
põhjusta mingi muu haigus.<br />
«Ravi määramisele peab eelnema<br />
põhjalik günekoloogiline<br />
uuring vastavate testide ja<br />
analüüsidega,» rõhutab Ivo<br />
Saarma, sest alakõhuvalusid<br />
võivad põhjustada mitmed haigused,<br />
alates põletikest ja endometrioosist<br />
ning lõpetades erinevate<br />
hormonaalsete häirete ja<br />
kasvajatega. JÄTKUB LK. 26
26 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
Viljatuseravi<br />
neli korda<br />
odavamaks<br />
Valitsus soovib viljatuseravi<br />
muuta inimestele kättesaadavamaks<br />
ja seeläbi kahekordistada<br />
kunstliku viljastamise teel sündivate<br />
laste arvu 500 lapseni aastas.<br />
Ajavahemikus 2007–2008<br />
peaks kunstliku viljastamise teel<br />
sündima kuni 400 last aastas<br />
ning 2009.–2010. aastal 500 ja<br />
rohkem last aastas. Möödunud<br />
aastal sündis kunstliku viljastamise<br />
abil umbes 250 last.<br />
Kui praegu maksab üks<br />
viljatuse ravikuur inimesele ligi<br />
15 000 krooni, siis plaanis on<br />
omaosalust alandada umbes<br />
3000–4000 kroonini.<br />
Viljatuseravi toetamise aluspõhimõtete<br />
elluviimiseks järgneval<br />
neljal aastal kulub 240 miljonit<br />
krooni, mis leitakse riigieelarvest<br />
sihtotstarbelistest<br />
vahenditest ja haigekassa ravikindlustuse<br />
eelarvest. Selle<br />
aasta lisaeelarve ja tuleva aasta<br />
eelarve projektides on selleks<br />
ette nähtud 40 miljonit krooni.<br />
BNS<br />
Uuringud on vajalikud ka nn.<br />
pahade päevadega kaasnevate<br />
valude puhul, eriti siis, kui valu<br />
on pidev ja kordub iga kuupuhastuse<br />
ajal. «Samas ei ole<br />
aga naist, kes end aasta jooksul<br />
vähemalt ühe-kahe menstruaaltsükli<br />
jooksul ebamugavalt<br />
ei tunneks,» nendib Saarma.<br />
Naiste hulgas on levinud<br />
eksiarvamus, nagu kõhuvalu<br />
oleks üksnes põletiku sümptom.<br />
Tegu võib olla väga erinevate<br />
põhjustega, sealhulgas ka<br />
stressist tingitud hormoonainevahetuse<br />
häiretega.<br />
Ravi koduste<br />
vahenditega<br />
Esimese asjana peaksid<br />
premenstruaalse sündroomi<br />
käes vaevlevad naised vaatama<br />
üle oma eluolu.<br />
«Oluline on võidelda stressi<br />
vastu, see on algus,» ütleb doktor,<br />
et igasugune stress võimendab<br />
PMS-i.«Ka kodused peavad<br />
teadvustama, et sel perioodil ei<br />
tasu konflikti minna. Tuleb ka<br />
sellest aru saada, et PMS on<br />
haiguslik, tegemist pole paha<br />
inimesega. Ehkki seda võib igapäevaelus<br />
olla väga raske mõis-<br />
Ivo Saarma sõnul on PMS<br />
väga levinud – esinedes lausa<br />
95 protsendil naistest.<br />
ta, kui tegu pole just günekoloogiga,»<br />
naerab Saarma, et<br />
PMS teeb ka meeste elu raskeks.<br />
Ühe vaevuste vähendajana<br />
soovitab Saarma vitamiine. Eriti<br />
hästi sobib sel puhul vitamiin<br />
B6, mida leidub nii aedviljades<br />
(salat, rohelised oad) kui ka lihatoitudes<br />
(maks, kana, kala).<br />
«Seega ei maksa liha oma menüüst<br />
välja lülitada,» sõnab<br />
Saarma. «Öeldakse küll, et liha<br />
teeb vihaseks, aga premenstruaalse<br />
sündroomi puhul on<br />
vastupidi,» muigab arst.<br />
Kindlasti tuleks tema sõnul<br />
süüa ka antioksüdante ehk<br />
värskeid eestimaiseid juur- ja<br />
puuvilju.<br />
Lisaks leidub mitmeid looduslikke<br />
preparaate, millega<br />
PMS-i vastu võidelda. «Magneesiumil<br />
on leitud soodustav<br />
toime lihaslõdvestamisele,<br />
veresooned laienevad. See<br />
parandab verevarustust,<br />
alakõhu ebamugavustunded<br />
vähenevad. Kaltsium parandab<br />
meeleolu ja vähendab somaatilisi<br />
vaevusi,» loetleb Saarma.<br />
Looduslikest vahenditest on<br />
Saarma sõnul kõige populaarsem<br />
mungapipar. Meil mungapipar<br />
küll ei kasva, kuid<br />
apteegist tasub küsida – erinevate<br />
preparaatide koostises on<br />
see olemas. Lisaks sellele on<br />
PMS-iga võitlemisel kasutatud<br />
kuningkepi seemnete ekstrakti,<br />
samuti naistepuna.<br />
«Mina soovitan kindlasti just<br />
neist alustada,» kinnitab Saarma.<br />
Mati Hiis<br />
Tõhus ravi –<br />
antibeebipillid<br />
Menstruatsioonivalude, tsüklihäirete<br />
ja PMS-i puhul sobivad<br />
raviks ka antibeebipillid. Arstid<br />
soovitavad neid vaat et kõige<br />
sagedamini.<br />
«See on lausa uskumatu, kuidas<br />
nende halvast mõjust lõpmatuseni<br />
leierdatakse! Tegelikult<br />
korrastavad need tsükli,<br />
kõhuvalu kaob, verejooks<br />
väheneb ning samas hoiavad<br />
ära soovimatu raseduse,» on<br />
Saarma sõnul müüdid antibeebipillide<br />
halvast mõjust teda<br />
täiesti ära tüüdanud.<br />
Praegu on saadaval kümneid<br />
hormoonpreparaate, millel erinevad<br />
kõrvalmõjud. Seega on<br />
igale naisele võimalik leida<br />
lõpuks sobivad tabletid. Alustamisel<br />
tuleb üle elada ühe-kahekuuline<br />
harjumisperiood<br />
ning kui ühed tabletid ei sobi,<br />
otsida koos arstiga teine ning<br />
sobiv preparaat.<br />
Saarma sõnab, et tsükliga<br />
seotud alakõhuvalude puhul<br />
võib leevendust anda ka soe<br />
vann. Ja kui valu ikka ei lase<br />
rahulikult elada, võib võtta aspiriini-tüüpi<br />
valuvaigisteid, ibumetiini,<br />
diclofenaci, paratsetamooli.<br />
«Kui valu kordub või jääb<br />
püsivaks, tasub igal juhul tulla<br />
ülevaatusele,» rõhutab Saarma<br />
ja tuletab taas meelde, et PMSi<br />
puhul ei ole valu peamine<br />
sümptom.<br />
Dagmar Lamp
28 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
PMS ja menstruatsioonivalud<br />
võivad teha elu põrguks<br />
Premenstruaalse sündroomiga (PMS) kaasnevad<br />
sageli meeleolumuutused, tujukus, tursetunne ja<br />
ka valulikkus. Liina (27), Ingrid (24), Eeva (32)<br />
ja Kaia (23) räägivad, kuidas nad «pahade päevadega»<br />
ja nendega kaasnevaga hakkama saavad.<br />
Liina on üks neist, kes kipub enne<br />
menstruatsiooni tujutsema,<br />
«kõht läheb punni» ja rinnad<br />
on valulikud. Kaial pole nii hästi<br />
läinud – PMS on tema sõnul<br />
lapsemäng, kõige hullem on<br />
menstruatsiooni esimese kahe<br />
päevaga hakkama saada. Siis<br />
on teinekord krambid ja<br />
valud nii hullud, et pisarad<br />
jooksevad ja silme<br />
eest must.<br />
«Premenstruaalne<br />
sündroom on minuga<br />
kaasas käinud teismeeast<br />
saadik, kuigi<br />
alguses võis tegu olla tavalise<br />
teismelise tujutsemisega,» mäletab<br />
Liina. Nüüd, kui naisel<br />
lapski juba lasteaiaealine, on<br />
Liinal selge, et lihtsa tujutsemisega<br />
pole tegu.<br />
«Nüüdseks on mul mees harjunud,<br />
et ma kord kuus koletiseks<br />
võin muutuda,» muigab<br />
Liina. «Kuid alguses oli küll<br />
raske seletada, miks mind iga<br />
asi nutma ajab ja ma poes müüjate<br />
peale karjuma hakkan. Tavaliselt<br />
olen ma ju nii armas ja<br />
nunnu.»<br />
Liina otsustas lõpuks mehele<br />
ära rääkida, et kord kuus hormoonid<br />
lihtsalt möllavad. Mees<br />
oli mõistev ja hoiab nüüd teatud<br />
ajal targu naljatlevad kommentaarid<br />
endale, sest Liina ei<br />
pruugi neist lihtsalt aru saada.<br />
«Kui ikka mõistvat abikaasat<br />
poleks, siis oleks väga keeruline,»<br />
arutleb Liina. «Katsu sa<br />
selgeks teha, et kuigi pealtnäha<br />
on kõik korras, tunned end<br />
PMS-i ajal lihtsalt nii halvasti<br />
ja nutmiseks-depressiooniks<br />
polegi põhjust tarvis. Lihtsalt<br />
ongi äärmiselt kehv olla,» selgitab<br />
naine.<br />
Aastatega on Liina leiutanud<br />
nippe, kuidas halva enesetundega<br />
hakkama saada. «Ma juba<br />
tean, et üksiolek on kõige parem<br />
– siis ei saa teised närvidele<br />
käia. Käin jooksmas või jõusaalis,<br />
ilusalongis, võtan ajakirja<br />
kaasa ja lähen üksinda välja<br />
sööma, käin kinos – tegevusi<br />
leiab,» loetleb naine.<br />
Üksiolekuaeg leevendab ka<br />
tööstressi ja nii on hormonaalseid<br />
muutusi kergem taluda.<br />
«Ja öösiti muidugi ei anna me-<br />
13.-15. oktoobil Eesti Näituste messikeskuses<br />
Palju põnevat ilumaailmast:<br />
- erinevad võistlused,<br />
- laval soengu, meigi ja pesutrendid,<br />
- Be Professional !<br />
Jumestuskonkurss asjaarmastajatele,<br />
- ilutoodete edetabel,<br />
- seminarid ja koolitused<br />
- Aeroobikakuninganna 2006 valimine<br />
Mess on avatud:<br />
R 11.00-19.00<br />
L 10.00-18.00<br />
P 10.00-17.00<br />
Lisainfo :www.fair.ee
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006 ilu&<strong>tervise</strong>abc 29<br />
hele asu!» naerab naine kavalalt.<br />
Nimelt muudab PMS-i kergemaks<br />
ka seks, on Liina avastanud.<br />
Aitab märg käterätt,<br />
soojakott ja sünnitamine<br />
«Mul olid valusad päevad, eriti<br />
perioodil 19-27,» meenutab<br />
Eeva, kuidas ta, märg käterätt<br />
kõhul, regulaarselt lamas.<br />
Vahel see ka aitas.<br />
Tal on oma teooria, miks mõnikord<br />
päevad on valulikud.<br />
«Menstruatsioon on ju emaka<br />
pettumustunne, et tal ei õnnestunud<br />
kellelegi pesa anda, ja ta<br />
viskab vihaga endast välja kõik<br />
ette valmistatud pinnase... Et<br />
siis uuesti alustada. Mida suurem<br />
valu, seda suurem on emaka<br />
pettumus. Seda kiiremini tasuks<br />
talle sinna kedagi pesasse<br />
panna,» räägib Eeva.<br />
Tema puhul vastaski see<br />
teooria tõele – pärast sünnitamist<br />
valud kadusid. «Vaid õige<br />
kergelt on esimesel päeval ebamugavustunne.»<br />
Kaia ütleb, et ta oleks iga kell<br />
nõus oma «päevavalud» PMS-i<br />
vastu vahetama. «PMS-i ma ei<br />
olegi endal tunnetanud. Aga<br />
kui tean, et päevad lähenevad,<br />
siis olen juba varakult halvas<br />
tujus ja valmistun valudeks ette,»<br />
räägib tütarlaps, et teadmine<br />
algavast piinast tekitab iseenesest<br />
juba stressi.<br />
Neiu meenutab, et kunagi<br />
soovitas sõbratar tal end voodis<br />
kiigutada, see oli temal olemist<br />
kergemaks teinud. «Jah, kergemate<br />
krampide puhul selline<br />
kiigutamine ja soojakoti kõhule<br />
panemine aitabki, aga kui ikka<br />
elu jookseb juba silme eest<br />
läbi, siis mida sa enam end seal<br />
kiigutad,» kurdab Kaia. Ja valuvaigisteid<br />
lõputult süüa ei<br />
jõua, kuigi teinekord on<br />
Solpadeinist või Ibumaxist abi<br />
küll.<br />
«Korduvalt olen viimases hädas<br />
ka kiirabisse helistanud,<br />
aga sealt öeldakse, et nad selliste<br />
asjade peale kohale ei sõida,»<br />
räägib Kaia. «No aga mis mul<br />
üle jääb! Valust kõveras, kuhugi<br />
liikumine on välistatud ja valuvaigistid<br />
enam ei aita. Siis<br />
olen teinekord võtnud paarkolm<br />
pitsi viina, mis teeb kergemaks.»<br />
«Nüüdseks on mul mees harjunud,<br />
et ma kord kuus koletiseks võin<br />
muutuda. Kuid alguses oli küll<br />
raske seletada, miks mind iga asi<br />
nutma ajab ja ma poes müüjate<br />
peale karjuma hakkan.»<br />
Liina, 27<br />
Vahel on Kaia väheke leevendust<br />
leidnud ka kuumast vannist.<br />
Arst soovitab<br />
valuvaigistit<br />
Kaial puudub regulaarne<br />
partner,<br />
seetõttu ei näe ta<br />
ka põhjust raisata<br />
raha antibeebipillidele, mis<br />
kuuldavasti seisundit kergendavad.<br />
Ingrid räägib, et temal rasestumisvastaste<br />
tablettide<br />
võtmine olemist kergemaks<br />
ei teinud.<br />
JÄTKUB LK. 30<br />
2 x Andres Varustin
30 ilu&<strong>tervise</strong>abc<br />
SL ÕHTULEHT Kolmapäev, 4. oktoober 2006<br />
«Võtsin kaks aastat<br />
jutti ja midagi ei muutunud,»<br />
meenutab<br />
Ingrid. Arst olevat<br />
neiule öelnud, et valutamine<br />
ongi normaalne<br />
ja mingeid<br />
uuringuid pole ka<br />
tehtud.<br />
Seega on Ingrid<br />
üks neist paljudest<br />
naistest,<br />
kellel «teatud<br />
aeg kuust» kulgeb<br />
valude saatel.<br />
Varem ei ole Ingrid premenstruaalset<br />
sündroomi<br />
kogenud, kuid viimased paar<br />
korda on see avaldunud.<br />
«Olen kergesti ärrituv ja nutan<br />
põhjuseta,» muigab tütarlaps.<br />
«Kusjuures alguses ei<br />
saanud arugi, miks ma seda<br />
teen. Aga kui päevad algasid,<br />
siis jagasin ära,» räägib ta.<br />
Kuupuhastus on Ingridil<br />
möödunud aga alati suurte valudega.<br />
Esimesel päeval pole<br />
hullu, kuid teisel päeval algab<br />
paar päeva kestev põrgu, kurdab<br />
neiu.<br />
Ka Ingrid on korra helistanud<br />
valudes piineldes kiirabisse,<br />
kuid abi kohale ei sõitnud.<br />
«Ma olin hulluks minemas,»<br />
räägib Ingrid. «Olin võtnud<br />
topeltkoguse valuvaigisteid<br />
ja midagi ei juhtunud.<br />
Kiirabist siis öeldi, et tee kuuma<br />
jooki ja kõnni ringi, hakkab<br />
kiiremini mõjuma. Nõuannetest<br />
abi ei olnud, aga lõpuks<br />
õnnestus uinuda ja hommikul<br />
oli olemine juba parem,»<br />
meenutab tütarlaps.<br />
Pits viina aitab<br />
Valude leevendamiseks on<br />
Ingrid oma sõnul kõike proovinud.<br />
«Soojakott leevendas<br />
natuke, soe vann ei teinud<br />
Andres Varustin<br />
mulle aga midagi,» räägib<br />
Ingrid. Nüüd on ta avastanud,<br />
et tõsise häda korral aitavad<br />
ainult valuvaigistid ja pits<br />
kangemat. «Viin ju tegelikult<br />
ka lõdvestab lihaseid. Seda<br />
rääkis mulle esimest korda<br />
kasuema. Pani mulle pitsi viina,<br />
käskis puhtalt ära juua ja<br />
pani pitsi kõrvale kommi,»<br />
muigab Ingrid.<br />
Kõige hullemad on Ingridi<br />
sõnul kuuma- ja külmahood.<br />
Ka söök ei lähe neil päevadel<br />
sugugi ladusalt alla, ütleb<br />
neiu. «Kaalule on see muidugi<br />
soodne, kuigi kõht on ikka<br />
punnis ees,» lisab ta naerdes.<br />
«Ega midagi süüa ei julgegi –<br />
igasugused gaasid võivad tekitada<br />
ainult lisavalusid,»<br />
nendib ta.<br />
Lahendust Ingrid «päevavaludele»<br />
aga ei näegi. Ta on küll<br />
kuulnud, et rasedusega kaovad<br />
ka valud ära, kuid ekstra<br />
selle pärast ei hakka ta ka last<br />
tegema. Seniks jäävad Ingridile<br />
valuvaigistid ja teadmine, et<br />
kuus paar päeva tuleb kõige<br />
kiuste lihtsalt üle elada. «Inimesed<br />
ei tea, kui hea tunne<br />
see on, kui kõht ei valuta,» ütleb<br />
Ingrid nukralt naeratades.<br />
Tal algasid parasjagu «päevad».<br />
Dagmar Lamp<br />
Looduslikud rahustid<br />
mõjuvad leebelt ja ohutult<br />
Stopp! Mõelge enne, kui<br />
võtate ette antidepressandivõi<br />
unerohukuuri. Tuju turgutavad<br />
ja ärevust leevendavad ka<br />
käsimüügist saadavad looduslikud<br />
rahustid. Neil on leebem<br />
toime ja vähem kõrvalmõjusid.<br />
Sageli on kange retseptirohu<br />
tarvitamise põhjuseks vaid eksamivõi<br />
tööpinge, millega võivad kaasneda<br />
unetus, ärevustunne ja käte<br />
värisemine. Siis on paljudel esimene<br />
mõte: vajan antidepressanti!<br />
«Jah, arstid määravad<br />
antidepressante ehk liiga kergekäeliselt,»<br />
nõustub perearst Eva<br />
Loskit. Mõni patsient aga nõuab<br />
neid ise, lisab ta. Looduslike preparaatide<br />
mõju peetakse nõrgaks.<br />
«Meil on olemas head eestimaised<br />
looduslikud antidepressandid –<br />
need on lihtnaistepunapreparaadid,<br />
nii droogid, kapslid kui ka tabletid.<br />
Naistepuna on ainuke ravimtaim<br />
Eestis, millele pole ühtki analoogi,»<br />
selgitab Tartu Ülikooli Kesklinna apteegi<br />
farmatseut Urve Kivilaid.<br />
RETSEPTIROHU ASEMEL Naistepunapreparaatide<br />
rahustav mõju<br />
avaldub 2–4 nädalaga, kuid üle kahe<br />
kuu ei maksa neid pruukida. Samuti<br />
ei tohiks seda teha koos teiste<br />
ravimitega. Hoiduma peaks ka päevitamisest<br />
ja solaariumist, samuti ei<br />
tohiks naistepuna tarvitada lapseootel<br />
ja imetavad emad ega ka alla<br />
12-aastased lapsed.<br />
Küllap on tuntuim looduslik rahusti<br />
palderjan, mis on saadaval<br />
nii droogi, tablettide kui ka tilkadena.<br />
Palderjanil on erinevaid toimeid:<br />
see võtab ära rahutuse ja<br />
hirmutunde ning ärevuse, aitab üle<br />
une- ja ka keskendumisraskustest<br />
ning põhjendamatust kärsitusest.<br />
Osale inimestest mõjub palderjan<br />
aga joovastavalt – nemad<br />
peaksid kasutama pigem melissi.<br />
Uinumist ja rahulikku und soodustav<br />
veiste-südamerohuürt<br />
on kasutusel tee ja tinktuurina,<br />
selle toimet peetakse<br />
aga palderjanist kolm-neli<br />
korda tugevamaks.<br />
Sidrunimeliss,<br />
viirpuu ja humal<br />
on veiste-südamerohule<br />
toimelt<br />
lähedased, aga<br />
nõrgemad vahendid.<br />
Humalat<br />
ja palderjani sisaldavad<br />
näiteks<br />
BeCalmi tabletid,<br />
tilgad või siirup.<br />
Rahustav toime kesknärvisüsteemile<br />
on lihtkanarbikul (siirup Ericamel),<br />
aga ka viirpuul, mis mõjub hästi südame-veresoonkonnale.<br />
LOOMULIK UNI Eesti toode,<br />
hea une tilgad sisaldavad palderjani,<br />
veiste-südamerohtu, humalat,<br />
melissi ja kanarbikku. Sügavama<br />
une aitavad tuua näiteks Une-Mati<br />
tilgad või Une-Mati ürdivann.<br />
Urve Kivilaid soovitab usaldada<br />
ka sajandeid vanadele tarkustele tuginevat<br />
nn. kloostrimeditsiini, näiteks<br />
proovida kergelt rahustava ja<br />
uinutava toimega ravimtaimede<br />
kontsentraati Klosterfrau Melisana<br />
või Carmolise tilku. Paljudel looduslikel<br />
toonikutel on stressi ennetav<br />
toime, näiteks Floradix Magnesiumil<br />
või ürdipärmitoonikul Strath. «Üha<br />
mitmekesisemaks muutuval keemiliste<br />
ravimite turul ei maksa<br />
unustada lihtsaid raviteesid, mille<br />
koostisosad nurmenukk, meliss,<br />
lavendel, piparmünt, naistepuna<br />
jms,» lisab Tartu Ülikooli Kesklinna<br />
apteegi juhataja Anne Viidalepp.<br />
Kristel Rõss<br />
LOODUSLIKKE RAHUSTEID<br />
LEIDUB IGALE RAHAKOTILE<br />
Veiste-südamerohu tinktuur (40 ml),<br />
27 kr 60 s<br />
Floradix Magnesium, 128 kr 80 s<br />
Rahustavad teed hinnavahemikus<br />
10–20 krooni<br />
Hea une tabletid, 58 kr 90 s ja Sleep<br />
Aid 59 kr 90 s<br />
Une-Mati tilgad, 86 kr 40 s,<br />
Klosterfrau Melisana 59 kr<br />
BeCalm, 65 kr 50 s<br />
Hypericum, 89 kr ja Cesradyston,<br />
211 kr 40 s<br />
Strath (250 ml), 166 kr 90 s<br />
Stressitee, 16 kr ja naistepunaürt, 13 kr<br />
Allikas: Tartu Ülikooli<br />
Kesklinna apteek<br />
6 x Aldo Luud
Change language