Tartu lühiülevaade 2002
Tartu lühiülevaade 2002
Tartu lühiülevaade 2002
Create successful ePaper yourself
Turn your PDF publications into a flip-book with our unique Google optimized e-Paper software.
Reostused<br />
<strong>2002</strong>. aastal Ropka pargis vanade õlimahutite likvideerimise käigus käideldi 109 m 3 kütteõli<br />
jäätmeid ning eemaldati ja puhastati 1040 m 3 reostunud pinnast. Endise sõjaväelennuvälja<br />
katlamaja kütusemahutite likvideerimise käigus (Puiestee 114) käideldi 183 m 3 kütteõli jäätmeid ja<br />
eemaldati ning puhastati 32 m 3 reostunud pinnast. Endise sõjaväeautobaasi kütusehoidla (Roosi<br />
91) likvideerimisel käideldi 62 m 3 kütteõli jäätmeid ja eemaldati ning puhastati 40 m 3 reostunud<br />
pinnast.<br />
Vee kasutamine ja kaitse<br />
<strong>Tartu</strong> linna ühisveevarustus põhineb põhjaveel. Puurkaevud kuuluvad AS-le <strong>Tartu</strong> Veevärk.<br />
Põhjavett võetakse linna all lasuvatest kvaternaari, devoni, pärnu-siluri ja kambrium-ordoviitsiumi<br />
veekihtidest. Olenevalt kasutatavast veekihist on kaevude sügavused 20 kuni 400 meetrit.<br />
On alustatud <strong>Tartu</strong> joogivee töötlemist, kus toorvesi õhustatakse ja 3-valentsed rauaühendid<br />
eraldatakse filtrites. 2000. aastal valmis veetöötlusjaam Sepa pumplas (Ropka veehaare)<br />
tootlikkusega 3600 m 3 ööpäevas.<br />
<strong>2002</strong>. aastal alustati <strong>Tartu</strong> joogivee ja veekaitse projektiga, mille käigus renoveeritakse Anne<br />
veehaarde puurkaevud ja kolm 2000 m 3 veereservuaari ning ehitatakse sinna juurde<br />
veetöötlusjaam tootlikkusega 8000 m 3 ööpäevas. Sama projekti käigus rajatakse Vana-Ihaste vee<br />
ja kanalisatsiooni magistraaltorustikud.<br />
<strong>Tartu</strong> veevõrgu pikkus on 188 km ja kanalisatsioonivõrgu pikkus 219 km, millest 11 km vee- ja 10<br />
km kanalisatsioonitorustikku rajati ja renoveeriti <strong>2002</strong>. aastal.<br />
<strong>Tartu</strong> linnas võetud vee kogused<br />
(Allikas: <strong>Tartu</strong>maa Keskkonnateenistus)<br />
Veekiht<br />
tuh m 3 /<br />
aastas<br />
2000 2001 <strong>2002</strong><br />
tuh m 3 /<br />
ööpäevas<br />
tuh m 3 /<br />
aastas<br />
tuh m 3 /<br />
ööpäevas<br />
tuh m 3 /<br />
aastas<br />
tuh m 3 /<br />
ööpäevas<br />
Kvaternaar 1737 4,75 1660 4,55 1937 5,31<br />
Devon 243 0,66 258 0,71 414 1,13<br />
Pärnu-silur 3006 8,21 2887 7,91 2523 6,91<br />
Kambriumordoviitsium<br />
851 2,33 629 1,72 341 0,93<br />
Kokku 5837 15,95 5434 14,72 5215 14,28<br />
Suurim põhjaveevõtt oli <strong>Tartu</strong>s 1980. aastate lõpus, u 46 000 m 3 ööpäevas. Viimase kümne aasta<br />
jooksul on toimunud pidev veetarbimise vähenemine. <strong>2002</strong>. aastal võeti 14 280 m 3 ööpäevas.<br />
Olmevee tarbimine väheneb jätkuvalt, samas on 2000. aastast tõusnud tööstuse poolt tarbitud vee<br />
kogus.<br />
Veekasutus valdkonniti (tuh m 3 aastas)<br />
(Allikas: <strong>Tartu</strong>maa Keskkonnateenistus)<br />
2000 2001 <strong>2002</strong><br />
Olme 3106 2895 2754<br />
Tööstus 1309 1331 1384<br />
Muu 175 205 326<br />
Kokku 4590 4431 4464<br />
Tänavate kastmiseks võetud pinnavee kogused (tuh m 3 aastas)<br />
(Allikas: <strong>Tartu</strong>maa Keskkonnateenistus)<br />
2000 2001 <strong>2002</strong><br />
Emajõgi 17,2 5,5 3,8<br />
13
Change language