Tartu lühiülevaade 2002
Tartu lühiülevaade 2002
Tartu lühiülevaade 2002
You also want an ePaper? Increase the reach of your titles
YUMPU automatically turns print PDFs into web optimized ePapers that Google loves.
3.2 Parimad noorsootöötajad<br />
Anne Schotter<br />
Tiiu Rahuoja<br />
Sille Viikmäe<br />
Ervin Hurt<br />
Margus Suvi<br />
3.3 Uus algatus<br />
3.3.1 Noorteleht “Ämblik”<br />
3.3.2 Liiklusklubi VIVA Liiklus<br />
3.3.3 Lastefestival “Laps on ime”<br />
3.4 Eripreemia<br />
3.4.1 Laste spordi ja mänguväljakute projekt – Angela Männiste<br />
3.4.2 Pikaajaline noorsootöötaja – Kaja Alt<br />
3.4.3 <strong>Tartu</strong> noortefilm PULSS – Ants Müürsepp<br />
3.5 Parimad noorteüritused<br />
3.5.1 Pulss<br />
3.5.2 Freedom Parade<br />
3.5.3 Stardipalavik<br />
3.5.4 Laps on ime<br />
Ülevaade olulisematest muutustest <strong>Tartu</strong> kultuurielus<br />
aastatel 1998–<strong>2002</strong><br />
Aastatel 1998-<strong>2002</strong> on <strong>Tartu</strong> Linnavalitsuse kultuuriosakond pidanud prioriteediks laste ja noorte<br />
osaluse suurendamist kultuuri-, noorte- ja spordialases tegevuses. Toimus <strong>Tartu</strong> spordisüsteemi<br />
reorganiseerimine ja noorte huvitegevuse reform.<br />
1999. aastal algas noortespordi tegevuse üleminek klubilisele süsteemile ja moodustati linna<br />
spordibaaside haldamiseks asutus <strong>Tartu</strong> Linna Spordibaasid. Tegevuse lõpetas <strong>Tartu</strong> Vanalinna<br />
Spordikool ja <strong>Tartu</strong> Jalgpallikool ning töö jätkus spordiklubides.<br />
2000. aastal lõpetasid töö <strong>Tartu</strong> Spordikool ja <strong>Tartu</strong> Korvpallikool. Tegevust jätkasid spordiklubid<br />
ning kaks <strong>Tartu</strong> Spordiseltsi “Kalev” eraspordikooli - kergejõustikukool ja spordikool.<br />
2000. aastal grupeeriti spordialad (neljaks aastaks) kahte gruppi: A-gruppi kuuluvad 15<br />
eelisarendatavat spordiala (aerutamine, sõudmine, kergejõustik, jalgratas, suusatamine,<br />
iluvõimlemine, korvpall, võrkpall, jalgpall, jäähoki, sulgpall, maadlus, judo, vehklemine ja<br />
võistlustants) ja B-gruppi ülejäänud spordialad.<br />
Noortesporti hakati rahastama pearaha süsteemi järgi, 2000. aastal kinnitati eelisarendatavatele<br />
spordialadele pearaha suuruseks 2000 ja teistele spordialadele 750 krooni õpilase kohta aastas.<br />
2001. aastal suurenes pearaha vastavalt 2500 ja 1000 kroonini, järgmisel aastal lisandus veel 200<br />
krooni õpilase kohta aastas. Lisaks maksti tehniliselt kallitele aladele (aerutamine-sõudmine,<br />
suusatamine, jalgratas, veemotosport ja moodne viievõistlus) baasitoetust. Aastal <strong>2002</strong> rahastati<br />
4039 õpilase tegevust 54 spordiklubis.<br />
Tänaseks on <strong>Tartu</strong> linna spordisüsteem täielikult üle läinud klubilisele tegevusele.<br />
Aastal <strong>2002</strong> toimus linnas noorte huvitegevuse reform, mille põhjal seniste huvikoolide asemel<br />
hakkasid huvitegevlikku teenust noortele pakkuma 28 noortehuviklubi kõige erinevamates<br />
tegevusvaldkondades. Noorteklubide kaudu toetatakse praegu 1698 noore huvitegevust.<br />
Reformi tulemusena töötab kaks noorsootööasutust - Anne Noortekeskus ja Lille Maja. <strong>Tartu</strong><br />
Noorte Loodusmaja likvideeriti. Sihtasutuse <strong>Tartu</strong> Keskkonnahariduskeskus erahuvikoolis <strong>Tartu</strong><br />
Loodusmaja jätkavad keskkonnahariduslikku huvitegevust ligi 600 noort. Noorte vaba aja tegevuse<br />
võimaldamiseks on linnas avatud 7 noortekeskust.<br />
Erahuvikoolide nimekirja on lisandunud MTÜ Laulu ja Mänguselts Adante, mis annab lastele<br />
muusikalist haridust ja tegutseb H. Elleri nim Muusikakooli juures.<br />
Kogu linna noorsootöö toimub 5 programmi alusel: kunstilis-loominguline, erinoorsootöö ja<br />
töökasvatus, seikluskasvatus ja liiklusõpetus, multimeedia ning teavitamine ja nõustamine.<br />
64
Change language