Tartu lühiülevaade 2002

Kultuurivaldkonnas on palju muutusi toimunud kultuuriinstitutsioonide tasandil.
1998. aastal alustas Vanemuise Kontserdimaja oma tegevust Eesti Kontserdi filiaalina. Esimest
korda korraldas teaduskeskus Ahhaa interaktiivse teadusnäituse “Millest räägivad tähed”. Ahhaa
suurnäitused on aasta aasta järel meelitanud Tartusse järjest suurema arvu siseturiste.
1999. aastal alustas linna kultuuriasutusena tegevust Tiigi Seltsimaja. 2001. aastal loodi selle
juurde Tartumaa Rahvakultuuri Keskselts, mille ülesandeks on rahvakultuuri ülemaakondliku
koostöö koordineerimine.
2000. aastal kujundati Tartu Lasteteater ümber Tartu Teatrilaboriks ja senise lastele suunatud
tegevuse asemel suurenes tehnoloogilise teatri projektide loomise osakaal. Samal aastal avas
Tartu Mänguasjamuuseum filiaali – filminukkude galerii, kus on väljapanek eesti nuku- ja
joonisfilmide ajaloost. Tartu Linna Keskraamatukogu L. Koidula nim harukogu kolis Tähe tänava
ruumidest Tehase tänavale.
2001. aastal kolis uude hoonesse Narva maanteel Tartu Linnamuuseum ja avas ka uue filiaali -
KGB kongide muuseumi. Lõpetati Tartu Kultuuriülikooli tegevus linna asutusena ja loodi linna
osalusega sihtasutus Tartu Rahvaülikool. 2001. aastal sai valmis Tartu Sadamateater - Vanemuise
teatri filiaal ja ainulaadne black-box lavaga esinemispaik Tartus, mida kasutatakse ka kinofilmide
näitamiseks. Samal aastal alustas Lutsu teatrimajas tegevust Eesti Nukuteatri Tartu filiaal.
Renoveeritud hoonesse Rüütli tänavas kolisid Eesti Spordimuuseum ja Eesti Postimuuseum. 2001.
aastal valmis Tartu tervise- ja veekeskus, mis konkursiga sai nimeks Aura Keskus.
2002. aastal loodi linna osalusega SA Tähtvere Puhkepark, mille eesmärgiks on Tartu linnas
aktiivseks puhkamiseks ja sportimiseks tingimuste loomine. Alustati ka SA Tartu Muusikafestival
asutamist suviste muusikalide ja ooperietenduste korraldamiseks.
Perioodil 1998–2002 on oluliselt kasvanud kultuuri-, spordi- ja noorteürituste arv, on rikastunud
ürituste valik, on tulnud juurde uusi korraldajaid ja festivale. Tartu on muutunud kohaks, kus
korraldatakse rahvusvahelisi kultuurisündmusi – ooperietendusi, muusikale, näituseid, spordi- ja
noorteüritusi jm.
1998. aastal lisandus Tartu Maratoni üritustesarja rattamaraton maastikuratastele ja tekkis
nelikürituste traditsioon, kuhu kuuluvad Tartu suusamaraton, Tartu rattaralli, Tartu jooksumaraton
ja Tartu rattamaraton. Alates 1995. aastast on Tartu suusamaraton lülitatud rahvusvahelisse
pikamaasuusatamise sarja Worldloppet ning 1999. aastast asub Worldloppeti peakontor Tartus.
Noorte hulgas on lemmikuks kujunenud festival “Pulss”, mis toimus esmakordselt 2000. aastal ja
infomess “Stardipalavik”, mis sai alguse 2001. aastast. 2002. aastal toimus esmakordselt laste
festival “Laps on ime”.
1997. aastast tegutsev Emajõe Suveteater jätkas igasuviste etenduste väljatoomist vabas õhus.
Kui veel 1998. aastal toimusid Tartus kultuuriüritused periooditi, peamiselt kevadel ja sügisel, siis
2002. aastal jätkus üritusi kogu aastaks ning kevadkuud olid nii tihedalt täis planeeritud, et
mitmed korraldajad hakkasid oma festivalidele otsima uut toimumisaega. Näiteks Tartu
vanamuusikafestival toimus 2002. aastal esmakordselt maikuu asemel septembrikuus.
Teatri “Vanemuine” muusikalisteks suurprojektideks Raekoja platsil on olnud “Öö Veneetsias”
(2000), “Tosca” (2001) ja “Evita” (2002) ning laululaval “Ooperitähed augustiöös” (2002).
2002. aastal tekkis rida uusi festivale – Supilinna päevad, Jaani kiriku päevad, Vanemuise
Kontserdimaja suvemuusikafestival.
Linnavalitsuse kultuuriosakonnas on olnud muutusi nii koosseisus kui tegevussuundades. Koondati
või viidi üle teisele ametikohale allasutuses 4 inimest. Ürituste korraldamise funktsioon on antud
linna asutustele ja organisatsioonidele. Kultuuriteenistuse üheks prioriteediks viimastel aastatel on
olnud rahvusvaheliste kultuuriprojektide initsieerimine ja juhtimine, linna kultuurikorraldajate
koolitamine ja kontaktide loomine Tartu ning sõpruslinnade kultuuriinimeste vahel. Tähelepanu on
pööratud ka Tartus elavate ja tegutsevate rahvusvähemuste kultuurilise harrastustegevuse
toetamisele ja arendamisele. Läbi erinevate programmide saadi kultuurile lisaraha 2002. aastal ligi
üks miljon krooni.
1999. aasta sügisel valmis Tartu Linnavalitsuse poolt hallatav kultuuriinfo süsteem internetis Tartu
Kultuuriaken, kust on võimalik saada mitmekülgset kultuuriinfot Tartus toimuva kohta.
65