Pedagoogide tugisüsteem 2012 - Tartu

sesse ning suutlikkus viia ellu süstemaatilisi muutusi sõltuvad aga kooli organisatsioonikultuurist,
eriti sellest aspektist vaadatuna, kuivõrd on õppiva
kooli tunnused omased konkreetsele koolile. Koolisisene koostöö kolleegide
vahel ja juhtkonnaga ning juhtkonna koostöö kooli pidajaga võib osutuda
tugisüsteemide edukal rakendamisel määravaks. Kooli kui organisatsiooni
käsitletakse samuti teises osas.
Tugivõimaluste pakkujateks võivad olla nii spetsialistid kui ka kolleegid.
Kollegiaalne toetus võib olla suureks abiks, kui see on eesmärgistatud ja
lahenduste leidmisele suunatud tegevus. Kollegiaalse toetuse plussiks on
selle kättesaadavus ning sarnaste kogemuste olemasolu. Spetsialistide poolt
pakutav toetus on sageli spetsiifilise eesmärgiga ning tihti on mitmekülgsete
probleemide lahendamiseks vajalik mitmete spetsialistide samaaegne
kaasamine. Võrgustiku tekkimine ning üheskoos toimima hakkamine võtab
aega ning on vajalik, et üks võrgustiku liikmetest oleks valmis võtma endale
võrgustiku juhi rolli, et koordineerida kindla juhtumi puhul kõigi kaasatute
tegevust probleemi lahendamisel. Välja tuuakse, millised erinevad tegevused
ja erineva ettevalmistusega spetsialistid võivad kuuluda tugivõrgustikku
ja tugispetsialistide hulka ning milline on nende roll tugisüsteemis.
Kolmandas osas kirjeldatakse Tartu linnas olemasolevaid tugistruktuure, nende
poolt pakutavaid võimalusi ja katmata vajadusi. Lisaks visandatakse Tartu
linna pedagoogide tugisüsteemi mudel lähtuvalt eelnevalt kirjeldatust ja
praktilistest kogemustest.
Loodetavasti saavad lugejad siit mõtteid, millised on asjaolud, millele pöörata
tugisüsteeme luues ja muutes tähelepanu, ja kuidas kujundada koolikultuuri
selliselt, et õpetajad tunneksid end oma igapäevatööd tehes kindlalt, et
algajad õpetajad jätkaksid valitud ametis, et kogenud õpetajad jagaksid oma
kompetentsi kolleegidega ning õpetajad pöörduksid vajadusel ise tugistruktuurides
töötavate spetsialistide poole.
6