Seletuskiri

kataks. Samas ei ole põhjendatud ka riigilõivumäära tõstmine, kuna sisuliselt on notari tasu
maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamise puhul tegemist menetlusabi ühe liigiga. Kuna
kõikide teiste menetlusabi taotluste läbivaatamine on kehtiva seaduse järgi riigilõivuvaba,
peaks ka kõnesoleva taotluse esitamine riigilõivuvaba olema. Kuna eelnõuga muudetakse
riigilõivuvabaks notari tasu maksmisest vabastamise taotluse läbivaatamine, peab olema
riigilõivuvaba ka selles asjas määruskaebuse esitamine. Eelnõuga tehtud muudatuse eesmärk
on eeskätt lõivustamise süsteemi ühtlustamine ning ka võimaliku kohtu ressursi kulutamise
ärahoidmine menetlusabi taotluste ja määruskaebuste lahendamisel.
Punkt 3 – RLS-i § 25 lõike 2 punkti 3 muutmine
Eelnõu § 1 punktis 3 sisalduva muudatuse kohaselt on valla- ja linnavalitsused lisaks
tagastatud maa kinnistusraamatusse kandmise avalduse esitamisele vabastatud riigilõivu
tasumisest ka munitsipaalmaa kinnistamisel. Muudatus on seotud Riigikontrolli poolt 2010.
aastal koostatud ülevaatega valdadele ja linnadele kuuluvast maast, ülevaates jõuti järeldusele,
et kohalikele omavalitsusüksustele kuuluv maa tuleks parema ülevaate ja selguse huvides
kanda kinnistusraamatusse, soodustades valdade ja linnade omandis oleva maa kandmist
kinnistusraamatusse. Praeguseni on valdav praktika, mille kohaselt esitavad vallad ja linnad
kinnistamisavaldusi munitsipaalmaa kinnistusraamatusse kandmiseks ainult juhul, kui
kõnealuse maatükiga soovitakse teha tehinguid, sest sageli on munitsipaalmaa kinnistamisel
takistuseks ebamõistlikult kõrge riigilõiv.
Seisuga 09.06.2010 kuulus kohalikele omavalitsusüksustele 5008 kinnistusraamatusse
kandmata katastriüksust kogupindalaga 8971,7 ha, nende kinnistamisel laekuks riigilõivuna
ca 160 000 eurot. Kuna kohalikel omavalitsusüksustel ei ole kohustust oma maad kinnistada,
millest nad on ka sellega kaasnevate kulude tõttu hoidunud, siis võib asuda seisukohale, et
muudatuse tulemusena ei jää laekumata arvestatavas ulatuses riigilõiv.
Punkt 4 – RLS-i § 44 muutmine
RLS-i § 44 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse teisiti. Eelnõu kohaselt ei võeta riigilõivu
kohtuasjade toimingutega seonduvalt seaduses nõutava teadaande avaldamise eest. Kehtivas
seaduses on teadaande avaldamise eest riigilõivu tasumisest vabastamine ette nähtud RLS-i §-
s 22 nimetatud toimingutega seonduvalt. Kuna kohus avaldab RLS-i § 44 tähenduses
Ametlikes Teadaannetes ainult seaduses nõutavaid teadaandeid, ei ole seetõttu põhjendatud, et
kohus oleks vabastatud riigilõivu tasumisest, avaldades teadaandeid RLS-i § 22 lõikes 1
nimetatud toimingute tõttu, samas kui teiste seaduses nõutavate teadaannete esitamise eest
riigilõivu tasumisest vabastamist ette nähtud ei ole. Seega on muudatuse kujul eeskätt
tegemist lõivustamise poliitika ühtlustamise põhimõtte järgmisega.
Punkt 5 – RLS-i 5. peatüki 1. jao muutmine
RLS-i 5. peatüki 1. jagu muudetakse. RLS-i §-s 57 sätestatakse tsiviilkohtumenetluse
toimingute eest ette nähtud riigilõivud. RLS-i täiendatakse §-ga 57 1 , kus sätestatakse
halduskohtumenetluse toimingutega seonduvad riigilõivud. Selline muudatus teeb kohtusse
pöördujate jaoks seaduse paremini mõistetavaks, kuna kehtivas seaduses on nii
tsiviilkohtumenetluse kui ka halduskohtumenetluse riigilõivud sätestatud §-s 57, mis võib
tekitada kohtusse pöörduja ja teiste menetlusosaliste jaoks menetlustoimingute lõivustamise
osas arusaamatusi.
RLS-i § 57 lõikes 1 sätestatakse üldprintsiip, mille kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel
riigilõivu lähtuvalt hagihinnast RLS-i lisa 1 järgi, kui RLS-i §-s 57 ei ole sätestatud teisiti.
Võrreldes kehtiva seadusega seda põhimõtet ei muudeta.