Ajaloo riigieksami ülesannete vastused

8. Ajalised piirid. 4p
8.1. Kas te nõustute seisukohaga, et Eesti keskaja algus oli pöördeline moment Eestis ajaloos?
Esitage oma seisukoha kinnitamiseks kaks põhjendust. 2p
Nõustun………………………ei X
nõustu
Põhjendused:
1. Vabaduse (muistse iseseisvuse) kaotus, langemine võõra võimu alla;
2. Ristiusustamine/kristianiseerimine; ühinemine ladinakeelse Euroopa
kultuuriruumiga;
3. Feodaalsuhete kiirem väljakujunemine; linnade tekkimine, käsitöö ja kaubanduse
senisest oluliselt kiirem areng.
Ei nõustu põhjendused:
1. Ristiusk oli juba varem Eestis kanda kinnitanud; Euroopa kultuuriruum ei olnud
eestlastele võõras;
2. Muinasaja ühiskonnakorralduse säilmed püsisid peaaegu keskaja lõpuni;
3. Feodaalsuhted ja ühiskonna diferentseerumine olid juba muinasaja lõpul olemas; osa
Eesti ülikkonnast sulatus uude feodaalstruktuuri.
8.2. Nimetage, mis sündmusega algas ja lõppes keskaeg Euroopa ajaloos. 2p
Algus: Üldine kogu Euroopas levinud keskaja dateerimine on aastatega 500-1500,
vältides konkreetseid sündmusi ja daatumeid.
Inimene-Ühiskond-Kultuur õpik määratleb keskaja alguseks Lääne-Rooma riigi
langemise 476. aastat;
Saksa ajalookirjutus nimetab selleks rahvaste rändamise aja algust aastal 375; esimene
ajaloo kolmikjaotuse (vana-, kesk- ja uusaeg) esitaja Cellarius pidas keskaja alguseks
Konstantinoopoli asutamist 330;
õpikus on toodud veel 395: impeeriumi ida- ja lääneosa lõplik eraldumine.
Mõned uuemad teooriad nihutavad vana-ja keskaja piiri aastatele 750-800, kuid need
pole üldist tunnustamist leidnud.
Lõpp: üldtunnustatud on keskaja lõpetamine 15. sajandiga (ca 1500); lisaks:
ülalnimetatud Cellarius pidas selleks Konstantinoopoli vallutamist 1453;
konkreetsete sündmustena (mis tähistavad ühtlasi varauusaja algust) on sagedamini
nimetatud Ameerika avastamist 1492 ja reformatsiooni algust 1517;
Nõukogude ja ka praegune Vene ajalookirjutus peab kesk- ja uusaja piiriks Inglise
(kodanliku) revolutsiooni puhkemist 1640, mis pole teistes Euroopa riikides tunnustust
leidnud.
24