Ajaloo riigieksami ülesannete vastused

4. Nimetage üks diktatuuririik maailmasõdadevahelisest perioodist. Tooge kaks näidet,
mille poolest see riik erines demokraatlikust riigist. (2 p)
Riik: Saksamaa, NSV Liit (Nõukogude Venemaa), Itaalia (ka Eesti 1930. aastatel)
I näide, II näide
majanduses riiklik reguleerimine (käsumajandus, riiklikud tellimused), valitsus
kontrollib hindasid, palkasid, investeeringuid
ühiskonnaelu: haridus kui propagandavahend, vaba aja riiklik organiseerimine, riik
kontrollib noorsooliikumisi, oma rahvuse tähtsuse rõhutamine, inimeste kaasamine
valitsuse poolt juhitavatesse massiorganisatsioonidesse
poliitika: üheparteilisus, salapolitsei, parlament laiali või võimuta, tsensuur,
repressioonid, vabade valimiste asendamine rahvahääletusega, isikukultus, võimu
koondumine ühe isiku kätte
ideoloogia/kultuur: meedia kontroll, riikliku ideoloogia propageerimine, riik
kontrollib kogu kultuurisfääri, kultuuri kasutatakse režiimi toetamiseks
5. Nimetage diktatuuririikidele iseloomulikke tunnuseid (6 p)
majanduses:
riigi suur kaal majanduses; riiklik majanduspoliitika; valitsuse kontroll majanduses;
korporatiivsus; käsumajandus jne.
ühiskondlikus elus ja poliitikas:
ühe partei juhtiv roll; totaalne kontroll; tsensuur; salapolitsei; üksikisiku huvide allutamine
riigi huvidele; partei ja riigi kontroll organisatsioonide tegevuse üle; võimude lahusus jne.
kultuuris ja ideoloogias:
riiklik ideoloogia ja propaganda; teiste ideoloogiate keelustamine; haridus ja kultuur
propagandavahendiks; tsensuur jne.
6. Nimetage demokraatlikule riigile iseloomulikke tunnuseid (6 p)
majanduses:
vabaturumajandus; eraettevõtlus; riigi vähene sekkumine majandusse jne.
poliitikas:
paljuparteilisus; sõnavabadus; vabad valimised; organiseerumisvabadus jne.
kultuuris ja ideoloogias:
sõnavabadus; ideoloogiate paljusus; tsensuuri puudumine jne.
7. Kas te nõustute väitega, et Esimese maailmasõja tulemused soodustasid demokraatia
laienemist Euroopas. Põhjendage oma arvamust. 2 p
Nõustun
Ei nõustu
Põhjendus
1. Mahajäänud poliitilise süsteemiga riigid (Saksamaa, Osmani impeerium, Austria-
Ungari) said lüüa. Sõjast väljus sisuliselt kaotajana ka võitjate rühmitusse kuulunud,
poliitiliselt mahajäänud süsteemiga Venemaa
2. Pariisi rahukonverentsil olid uue maailmakorralduse kujundajateks demokraatlikud
riigid (kuigi rahulepingutes läksid nad sageli kättemaksu ja omakasu teed)
12